Otsingule "toreida vaherahu" leiti 63 faili

Keskmine kiviaeg Eestis
6
sxw
Kolme maleva manööver- Pärast Ridala retke ja Leole linnuse alistamist hakkasid eestlased tegutsema. Koostati vastupealetungi kava, mille lõppeesmärk oli saksa koloonia täielik hävitamine.Kavandatud ühisaktsioon ei toonud loodetud tulemusi, sest osalenud jõude jäi väheks. Toimus 1215. a ( liivlased, latgalid, eestlased – sakslaste vastu) Turaida vaherahu - Aastal 1211 toimunud suurele Viljandi linnuse piiramisele vastasid eestlased omapoolse rünnakuga. 1212. aastal toimus eesti hõimude ühine suuroperatsioon - Toreida piiramine. Väga verine lahing, kus osales eestlasi kõigist maakondadest. Kuna see suur lahing ja sellele eelnenud kümned rüüsteretked ning sõja käigus levima hakkanud katk olid maad kõvasti kurnanud, sõlmisid eestlased, liivlased ja latgalid omavahelise rahu, mis varsti uuendati ka sakslastega. Pidi kehtima 3 aastat. Danebrog - Taani Kuningriigi lipp (ehk Dannebrog) on üks maailma vanemaid riigilippe. Esimene kirjalik mainimine selle kasutamisest pärineb 14. sajandist .Nimi Dannebrog tähendas vana-taani keeles "taanide riie". Ka...
Ajalugu - Keskkool
108 allalaadimist, 3 arvamust
Eesti ajalugu
1
doc
Võnnu piiramine-1210-eestlaste vasturetk, võnnu linnusesse-mõõgavendade tähtsaim tugipunkt., eestlased põgenesid.Ümera lahing 1210-saavutati võit,mis andis jõudu edaspidiseks.Viljandi piiramine1211-sakslased rüüstasid kaua linnust, eestlased pidasid vastu, lõpukstehti rahu. Eestlaste pealetungid- tegid mitmeid ründeid, lõpuks tulid vastastele abiväed ja eestlased pidid taganema, katku tõttu oli kõigil vaja puhkust ja asuti läbi rääkima. Sõlmiti Toreida vaherahu 3 aastaks.Suhted venkudega olid halvad . 2periood-rüüsteretked ridalasse ja sakalasse, sakslased rikkusid rahu. Tungiti Lõhavere linnusesse,mis kuulus Lembitule, sakslased alistasid nad,pääseti ristimisest tänu rüüstajatele. Kolme maleva manööver-koostati kava:saksa koloonia täielik hävitamine.Kukkus läbi,sest jõude jäi väheks. Merelahing-eestlased tungisid kallale,lõpuks sakslased põgenesid avamerele.Ugandi ja Sakala alistuvad-nõustuti ristimisega,kuid mitte täielikult.Võit Otepää all-venelased ühinesid eestla...
Ajalugu - Keskkool
248 allalaadimist, 2 arvamust
Miks eestlased kaotasid muistse vabadusvõitluse
2
doc
Muistne Vabadusvõitlus
5
doc
Sakslased kasutasid siin esmakordselt Eestimaal kiviheitemasinat. Suutmata viie päevaga linnust vallutada, alustasid sakslased kuuendal läbirääkimisi. Kuna linnuses oli veepuudus, palju haavatuid ja langenuid, siis sõlmisid vanemad piirajatega rahu. Eestlased pealetungil. 1211. aasta suveks valmis suur tõsine sõjaplaan, mille eesmärgiks oli sakslaste liitlasele Kaupole kuuluva Toreida linnuse vallutamine ja seejärel juba Riia ründamine. Kooskõlastatud kava kohaselt ilmusid kindlal kokkulepitud päeval Toreida alla mandrieestlaste maavägi ja saarlaste laevastik. Linnus piirati sisse ja algas selle ründamine. Peagi jõudis Riiast kohale sakslaste suur abivägi, kellega piirajatel äge lahing puhkes. Lahing kestis hommikust õhtuni ja lõpuks olid eestlased suurte kaotuste tõttu sunnitud paluma rahu ja nõustuma ristimisega. Lisaks sõjakannatustele oli puhkenud ka katk. Põhiliselt möllas see latgalite ja liivlaste a...
Ajalugu - Keskkool
262 allalaadimist, 16 arvamust
11 klassi ajaloo kokkuvõte
24
doc
1180 aastad – Esimesed misjonärid Läänemere idakaldal Piiskop Meinhard – rahumeelne ristimine (efektiivsem) Piiskop Albert – jõuga ristimine Retked algasid Sakala ja Ugandi maakondadest. 1201 – Riia asutamine 1202 – Mõõgavendade ordu (Kristuse Sõjateenistuse vennad).Liivimaal tegutsenud vaimulik rüütliordu, mis asutati selleks, et Baltimaid vallutada. Kaupo – Liivlaste vanem Lembitu – Eestlaste vanem 1206/07 – Liivlased alistati ja ristiti 1210 – Ümera lahing (võit) 1212-1215 – Toreida vaherahu (Oldi sõjast väsinud ja puhkes katk) 1216-1217 – Eestlaste-Venelaste võitlusliit toimis 1217. 21.sept – Madisepäeva lahing (kaotus) 1219 – Taanlased vallutavad Põhja-Eesti 1220 – rootslased Lääne-Eestis 1227 – Saaremaa alistamine 1238 – Stensby leping (Taani sai Põhja-Eesti tagasi Saksa ordu käest) Läti Henriku Liivimaa Kroonika – tähtsaim ajalooallikas eestlaste 13.saj. alguse vabadusvõitluse kohta. Eesti ala jagati neljaks: Saare-Lääne piiskopkond – Läänemaa, Saaremaa osa, Hiiumaa osa Eestim...
Ajalugu - Keskkool
269 allalaadimist, 4 arvamust
Eesti ajalugu - konspekt
51
doc
Ootamatu rünnakuga jälitajad purustati. Lahingu tähtsus seisnes eelkõige julguse andmises edasiseks võitluseks. 1211.a piirasid sakslased Viljandi linnust, sundisid eestlased alistuma ning ristisid neid. Samal aastal tegid eestlased vasturetke liivlaste Toreida linnuse alla. Kuigi edu ei saavutatud, olid mõlema poole kaotused suured. Kuna vastastikused röövretked olid maa välja kurnanud, katk oli maale tulnud ja lisaks käis sõjategevus venelastega, sõlmiti 1212.a vaherahu kolmeks aastaks. 7...
Ajalugu - Kutsekool
1190 allalaadimist, 58 arvamust
Muistne vabadusvõitlus
2
docx
• Vabadusvõitluse algus : 1. Rünnati Ugandit. 1210 Ümera lahingus olid eestlased edukad. Võit sisendas usku oma võimetesse, julgustas võitlust jätkama, aitas kaasa erimaakondade vaheliste sidemete tihenemisele (Albert nägi et eestlaste vastu on vaja jõudu koguda) • 1212 Toreida vaherahu (eesti-saksa) 3 aastaks • Kõige tähtsamaks allikaks on Läti Hendriku kroonika (ladina keeles, ta ise ei olnud lätlane, oli sakslane, originaal käsikiri pole säilinud, kutsus ennast lätlaste preestriks, võttis osa lahingutest ja läbirääkimistest, kirjutama hakkas pärast Tartu vallutamist 1224, kroonika on 4-osaline). Kroonika eesmärgiks oli kirja panna Liivimaa paganahõimude ristiusku pööramine, ülistab ristisõdijaid, vaenulik visamalt vastu pannud eestlaste vastu, kirjeldab mõnuga rüüsteretki Eestiss...
Ajalugu - Keskkool
176 allalaadimist, 12 arvamust
Valik mõisted Eesti muinasajast
2
doc
Saarlased pidid Riia alt, kus nad kividega täidetud laevu, paate ja kaste jõesuudme sulgemiseks põhja lasid, kiiresti lahkuma, sest uued ristisõdijate salgad jõudsid kohale ja sundisid nad põgenema. Ridalased, kes liivlastega sõdisid ja nende maad laastasid, pöördusid saarlaste põgenemist kuuldes tagasi omale maale. Kõige enam said kannatada lätlased ja nende maa. Püüti kõik paha, mis lätlased kunagi teinud, kätte maksta. Toreida vaherahu -. Eestlased sõlmisid sakslastega 3 aasta peale (1212-1215) rahu, mille järel Sakala pidi sakslaste ülemvõimu tunnustama ja lubama vastu võtta ristiusu. Katk- kergesti leviv nakkushaigus, mida tekitavad bakterid. Mitmed katkuepideemiad on inimkonna ajalugu otsustavalt mõjutanud. Katku levitavad närilised, eriti rotid ja ümisejad. Neil parasiitidena elavad kirbud nakatavad inimesi. Katku nimettatakse ka Mustaks Surmaks. Tavaliselt puhkes katk sõja tagajärjel, kui sõjakahjustused olid suured. Danebrog “Taani kangas”- ehk Taani rahv...
Ajalugu - Keskkool
40 allalaadimist, 3 arvamust
Muinasaja konspekt
7
doc
Eestlaste oluline võit saavutati pärast Võnnu piiramist toimunud lahingus Ümera jõe ääres 1210. aastal. Kindlasti oli selles võidus oma osa ka meie sugulasrahval liivlastel, kes reeturlikult meelitasid sakslased kiirelt edasi liikuma. Nii tabaski eestlaste varitsus sakslasi täieliku üllatusena ning nende vägi purustati täielikult.1212. aastal sõlmiti kolmeks aastaks Turaida vaherahu , millega Sakala ja Ugandi pidid tunnistama ristiusku. 22.Toreida vaherahu, suhted venelastega 1212. aastal sõlmiti kolmeks aastaks Turaida vaherahu, millega Sakala ja Ugandi pidid tunnistama ristiusku. Eestlasi sundisid rahuvahel’birääkimsitele pinevad vahekorrad venelastega. 1212. Aastal tulid venelased suure väega Eestisse. Kuna sakslasi Järvamaal eest ei leitud, siis liiguti Harjumaale ja hakati piirama Varbola linnust. Seega olid vabadusvõitluse esimesel perioodil eestlaste ja venelase suhted üsnagi teravad. Venemaa tõttu...
Ajalugu - Keskkool
75 allalaadimist, 2 arvamust
Muinasaja mõisted
2
doc
Ajalugu - Keskkool
29 allalaadimist, 0 arvamust
Eesti ajalugu 11 klass
5
doc
1210 andsid eestlased vastulöögi Liivlastele ja ristirüütlitele. ÜMERA LAHING, sai alguse sellest, et eestlased piirasid Võnnu kindlust, eestlased taandusid, sest teatati, et saabumas on suur Riia vägi, eestlased varjusid metsa, kui saabusid ristrüütlid asuti vasturünnakule ja saavutati võit. Ristisõjad algasid 1096, Eesti ristiusustamise ajal oli käimas 4. ristisõda. 1212 otsustati sõlmida vaherahu , eestlaste ja ristirüütlite vahel. Toreida (Turaida) vaherahu, sest oli vaja hakati otsima uusi ristirüütleid ja sellel ajal tabas „Must surm“ siinseid alasid. Lõppes esimene periood. 1215 algas teine periood, kui rünnati Leola e. Lõhavere linnust. Samal ajal algasid ka sõdimised venelastega. Venelased olid lahingutes nende poolt, kumb pool kasulikum oli. 1217 toimus Madisepäeva lahing (21. september) toimus Viljandimaal, Leola linnuse lähedal, aga siiani pole teada kus täpsemalt. Madisepäeva lahingut kutsutakse ka PAALA lahinguks. Eestlased kaotasid lahingu väga...
Ajalugu - Keskkool
77 allalaadimist, 1 arvamus
Eesti ajalugu
30
doc
aasta Sügis. Saksa väed tungisid Ugandi maakonda, süütasidsid Otepää linnuse, rüüstasid maad, tapsid inimesi – Ugalaste ja sakalaste vasturetk latgalite maale – 1210. aastal algas Võnnu linnuse piiramine eestlaste poolt – Ümera lahing, Venelased Novgorodi ja Pihkva vürstide juhtimisel piirasid otepää linnust – 1211. aastal Sakslased piirasid Viljandi linnust Toreida linnuse piiramine eestlaste poolt – 1212. aastal Novgorodi vürst ründas Harjumaad. – Toreida vaherahu eestlaste ja sakslaste vahel (3-ks aastaks) • II PERIOOD (1215 – 1220) – 1215 Ristisõdijad alustasid enne rahulepingu lõppemist rüüsteretki Ridalasse – Sakslaste rüüsteretk Sakalasse Lõhavere (Leole) linnusele. – Eestlaste vanem Lembitu võeti kinni Kolme maleva manööver (eestlased ei saavutanud edu) – Sakslaste rüüsteretk Ugandisse – Eestlaste ja venelaste ühisväed r...
Ajalugu - Keskkool
96 allalaadimist, 1 arvamus
Muinasaeg eestis
9
doc
6 c) Rootsi ja Taani kuningatel? Rootsi ja Taani kuningad tahtsid ristisõjas oma võimu laiendada 5. Kes olid ja mida tegid: • Meinhard • Kaupo • Berthold • Theoderich • Albert Meinhard oli Augustiinlaste ordu koorihärra. Ta hakkas Väina jõe suudmes elavate liivlaste hulgas ristiusku levitama. 1168. aastal pühitseti ta Liivimaa esimeseks piiskopiks. Kaupo oli Toreida vanem. Ta aitas usinasti sakslasi ja oli esimene eestlane, kes sai koos Alberti abiga Roomas käia. Berthold oli Liivimaa piiskop pärast Meinhardi surma. Tal tekkisid liivlastega teravad vastuolud ning ta pöördus tagasi Saksamaale. Theoderich oli piiskop Meinhardi mungast abiline. Aitas Meinhardil ristiusku levitada. Theoderich saadeti ka Eestimaale misjonäriks. Albert oli Bremeni toomhärra, kes pühitseti peale Bertholdi Liivimaa piiskopiks. Temast sai üks peamisi vallutussõdade juhte ja organiseerijaid. Rajas 1201. a...
Ajalugu - Keskkool
65 allalaadimist, 2 arvamust
Ajaloo konspekt
33
doc
Ugundi- sihipärase vallutuse esimene ohver. Otepää-Ugandi tähtsaim keskus. #Võnnu linnuse (Césis) piiramine eestlaste poolt (sügis, 1210) #Ümera lahing (1210)(järgmisel päeval pärast Võnnu piiramise lõpetamist)eestlased Saavutasid võidu #Viljandi piiramine sakslaste poolt (1211), piirajatega sõlmiti rahu. #Eestlaste retked (1211), Toreida vaherahu (1212) #Suhted venelastega. 1210-Novgorodi vürst Mstislav Uljase ja Pihkva vürsti Vladimiri väed piiravad 8 päeva Otepää linnust. 1212 – Mstislav Uljas uuesti Eestis. 2) #Sakslaste rüüsteretked 1215 a. algul Põhja-Läänemaale ja kevadel Sakalasse. #Ugandi ja Sakala alistuvad (1215) #Võit Sakslaste üle Otepää all. Võit saavutati koos vanelastega #Madisepäeva lahing (21. sept. 1217). Langes Lembitu. Suri Kaupo. #Taanlased vallutavad Põhja-Eesti (1219)...
Ajalugu - Kutsekool
351 allalaadimist, 9 arvamust
Muistne Vabadusvõitlus
2
doc
a astal Lübecki linna  1186. aastal pühitseti Meinhard Liivimaa piiskopiks  Toreida linnuse vanem oli Kaupo  Pärast Meinhardi surma nim uueks piiskopiks Berthold  Berthold langes juba esimeses liivlaste vastu peetud lahingus  Järgmiseks piiskopiks pühitseti Albert  Albert rajas 1201. aastal liivlaste asula kohale Riia linna  1208. aastal tungisid sakslased koos abivägedega Ugandisse. Algas maa rüüstamine, külade põletamine ja inimeste tapmine. Otepää linnus süüdati põlema  1210. aastal asusid eestlased piirama Mõõgavendade ordu üht tähtsaimat tugipunkti- Võnnu linn...
Ajalugu - Keskkool
23 allalaadimist, 1 arvamus
Vabadusvõitlus
21
doc
Sõjameeste varandus pandi kiriku kaitse ala ning neile tõotati, et ristisõjas hukkunud saavad otse paradiisi. Enamik ristisõdijaist tuli peamiselt Bremenist ja Lübeckist (nim. ministeriaalideks). 1 3. Piiskoppide Meinhardi ja Bertholdi tegevus Baltikumis. Baltimaade vägivaldne ristiusustamine algas liivlastest.1186. a. pühitseti nende seas misjonitööd teinud munk Meinhard esimeseks Liivimaa peapiiskopiks. Tema tööd kergendas Toreida liivlaste vanema Kaupo toetus. Vaatamata rahulikule tegevusele ei usaldanud liivlased sealseid misjonäre. Enamik nägi ristiusus ohtu oma vabadusele. Meinhardi olukord muutus järjest ohtlikumaks ja ta palus paavstilt abi. Viimane kuulutas Liivimaale ristisõja. Meinhard suri enne vägede kohale jõudmist. MEINHARDI TEGEVUS: Meinhard lubas, et kui liivlased ristiusu vastu võtavad, ehitab ta neile linnuse. Kui linnus valmis sai, taganesid ristitud liivlased usust. Samuti talitasid ka lätlased. Meinhard kavatses s...
Ajalugu - Keskkool
19 allalaadimist, 0 arvamust
Sõjad Eesti aladel
5
doc
1187. Sigtuna vallutamine – oluline eestlaste välisvõit 1198. saabus regiooni piiskop Albert 1201. rajati Riia linn konflikti põhjused: Eesti asus kahe suure religiooni piirimail ja kumbki pool tahtis muinas-eestlasi pöörata oma usku konflikti kronoloogia: I periood 1208-1212 1208. sakslasedtungisid koos abivägedega Ugandisse – algas eestlaste muistne vabadusvõitlus 1210. Võnnu piiramine ja Ümera lahing 1211. Viljandi linna piiramine 1212. 3ks aastaks Toreida vaherahu (põhjusteks üldine kurnatus ja katk) II periood 1215-1221 1215. alguses rikuvad sakslased vaherahu 1215. suvel alistuvad Ugandi ja Sakala 1217. meie võit Otepää all (liitlasteks venelased) 21.IX.1217. Madisepäeva lahing (hukkusid Kaupo ja Lembitu) 1219. taanlased vallutavad Põhja-Eesti 1220. rootslased Lihulasse – saarlased tapavad nad peaaegu täielikult maha (oluline võit meile) III periood 1222-1227 1222. lüüakse taanlased Saaremaalt välja 1223. eestlaste üldine pealetung, kogu maa vabastati, pantvangid vahet...
Ajalugu - Keskkool
54 allalaadimist, 2 arvamust
Eesti ajaloolised isikud
2
doc
Fulco- u 1167 Eestimaa piiskopiks määratud Prantsumaalt pärist munk, külastas 1170 paiku Eestit. Nicolaus- Norras Stavangeri kloostris elav eestlasest munk, kes määrati Fulco abiliseks. Meinhard-augustiinlaste ordu koorihärra, kes levitas liivlaste seas ristiusku. 1186-1196 esimene Liivimaa piiskop. Theoderich-munk, kes oli Meinhardi abiline, 1191 läkitas Meinhord Eestimaale misjonitööd tegema, hiljem Eestimaa piiskop, langes Lindanise lahingus, Mõõgavendade ordu rajaja. Kaupo-Toreida vanem,lasi end Theoderichil ristida,temast kujunes sakslaste usin abiline ristiusu levitamises. Berthold-1196-1198 Liivimaa piiskop, korraldas liivlaste vastu ristisõja 1198 aastal, hukkus esimeses lahingus. Albert- 1199- 1229 Liivimaa piiskop, Liivimaa vallutamise peaorganisaator ja juht. Lembitu-Oli Sakala vanem ja sõjaline liider muistses vabadusvõitluses, suri Madisepäeva lahingus 21. september 1217. Vjatško-1223 Tartusse saabunud vürst 200 mehega, kellele oli lubatud valitsusvõim Tartus ja kõigis teistes maakondades, mille...
Ajalugu - Keskkool
24 allalaadimist, 0 arvamust
Muistne vabadusvõitlus
2
doc
Päev, läbirääkimised, sõlmiti piirajatega rahu, hiljem saadi vanemad ja ülikud pantvangideks ja tuldi tagasi 1212 – Euroopas katkulaine, sõlmiti Toreida vaherahu (pidi olema kolm aastama 1212-1215) eestlased tahtsid ka rahu, sest neil oli olnud pidevad vastuseisud venelastega, Otepää linnust piirati 8 päeva, rahutused Pihkvas 1215 - juba talvel sooritasid sakslased sõjaretke põhja poole, Ridalasse ja Sakalasse, vaherahu rikkuminepidi kestma kevadeni, samal aastalLõhavere linnus(kuulus Lembitule), kolmandal päeval suutsid põlema süüdata, eestlased pidid alla andma Kolme maleva manööver – tehti laiaulatuslik vastupealetungi kava, taheti siinse piirkonna saksa koloonia täieli...
Ajalugu - Keskkool
27 allalaadimist, 0 arvamust
Kordamine ajaloo eksamiks
7
doc
Piiskop Albert - 1201. a. rajas Riia linna 1202. a. rajas sinna M��gavendade ordu. 1208. a. - Ristis�dijad j�udsid Eesti aladele, tabades esialgu Sakala ja Ugandi maakondi. Eestlased kaitsid siis ennast vapralt ja korraldasid vasturetki ja r�nnakuid liivlaste ning latgalite aladele. 1210. a. - Eestlaste v�iduga l�ppenud �mera lahing. 1212. - 1215. a. - S�lmiti kolmeks aastaks Toreida vaherahu . 1217. a. - Otep�� piiramine, sakslased l��di sealt minema 21. september 1217. a. - Madisep�eva lahing - eestlaste juht Lembitu sai seal surma ja ka liivlaste juht Kaupo. 1219. a. - Taani kuningas Valdemar II sekkus baltikumis peetavasse ristis�tta ja vallutas Tallinna. 1219. - 1920. a. - V�iduristimine P�hja-Eestis (t�hendas seda, et k�ik p��dsid ise ristida niipalju alasid kui oli v�imalik, Taani pool ja liivlaste/sakslaste pool n�iteks). 1220. a. - Rootsi kuningas rajas oma tugipunkti Lihulasse ja hakkas samut...
Ajalugu - Keskkool
32 allalaadimist, 1 arvamus