Toiduahel - sarnased materjalid

toiduahel, siil, tigu, rebane, organism, päevalill, organismid, röövik, toiduahelad, toiduvõrgustik, tarbijad, pille, hiir, linnud, rähn, nõges, lehetäi, priit, ilves, eksamiks, kellest, varblane, minuti, toidumenüü, tihane, kuidas tekivad, loomtoiduline, matemaatika, eksamid
7
Toiduahelad Kaire Sumberg 1 Taimed ja loomad Taimed ja loomad on omavahel seotud. 2 Toiduahel koosneb lülidest 1. lüli 2. lüli 3. lüli 3 Esimene lüli on taim Toiduahela esimene lüli on alati taim. Taimed saavad energiat päikesevalgusest ja sünteesivad ise vajalikke toitaineid oma elutegevuseks. 4 Noole suund Toiduahela ülesm...
Märksõnad: toiduahel, hunt, mänd, kassikakk, põder, kask, lõoke, kanarbik, sipelgas, rähn, lehetäi, rebane, lepatriinu, lehm, võileib, siga, rukis, piim
-
31 allalaadimist, 0 arvamust
50
Palun, siin siis teile see botaanika eksami materjal. Paarile küsimusele jäi vastamata, sest ei leidnud seda kuskilt. Kuid meilt Ploompuu seda ei küsinud. Soovitan kindlasti juurde lugeda tunnikonspektist, sest näiteks kottseente osa siin nii pikalt ja täpselt ei ole, kui tema küsis. Kuigi pileti peal neid küsimusi ei olnud. Edu õppimiseks ja saatke see siis kõigile edasi, kes võib-olla kohe ei saanud! 1. Süstemaatika on teadus, mis tegeleb meie planeeti asustavate taimede kirjeldamisega, ...
Märksõnad: bakter, rakk, tallus, tuum, bakterid, samblik, organism, hüüf, vetikad, hüüfiduline, hetero, rohe, poorid, kromosoom, spoorid, niit, meioos, isend
Botaanika - Tallinna Ülikool
100 allalaadimist, 7 arvamust
2
Ökosüsteem Ökosüsteem on isereguleeruv kooslus, kus kõik teatud territooriumil elavad organismid ja keskkond seda mõjutavad. Isereguleeruvuse taga on toiduahelad. Elukooslus – ökosüsteemi elusosa Ökotoop – ökosüsteemi eluta osa Ökosüsteemi kuuluvate populatsioonide omavahelised suhted avalduvad toitumisseostena. Toitumisseoste alusel reastatud organismid moodustavad toiduahela. Toiduahel algab alati taimega, kuna see toodab orgaanilist ainet. Troofilised tasemed Troofiline ehk toitumine. Iga toiduahela lüli ehk troofiline tase reguleerib eelneva lüli arvukust ja sõltub sellest. Esimese troofilise taseme moodustavad produtsendid ehk o...
Märksõnad: ökosüsteem, tarbijad, toiduahel, destruendid, püramiid, bakterid, produtsendid, organismid, kooslus, karnivoorid, rohusööjad, herbivoorid, tipptarbijad
Bioloogia - Keskkool
23 allalaadimist, 0 arvamust
39
...taastub. Õpik lk. 26-27 Mõisted Abiootilised tegurid – organismide elutegevust mõjutavad eluta looduse tegurid Biootiline tegur – organismide elutegevust mõjutav elusa looduse tegur, mis tuleneb organismide kooselust Antropogeenne tegur – inimtegevuse mõju organismide elutegevusele Areaal – (levila) ühe süstemaatikaüksuse (nt. Populatsioon, liik, perekond) asuala Biomassi püramiid – ökoloogilise püramiidi graafiline esitus, milles toiduahela kõigi troofiliste tasemete biomassi kujutavad ristkülikud on paigutatud ülestikku. Biosfäär – Maa pinnakihtide ruumiosa, mida asustavad elusorganismid Biotsönoos – elukooslus. Ökosüsteemi elusosa, mille moodustavad eri tüüpi organismide populatsioonid Herbivooria – taimtoidulise looma toitumissuhe taimedega Kahanev populatsioon – populatsioon, milles suremus ületab sündimuse Kasvav populatsioon – populatsioon, milles sündimus ületab suremuse Karnivoor – kiskja. Loomtoidul...
Märksõnad: organism, organismid, populatsioon, evolutsioon, tegur, ökosüsteem, mitmekesisus, loodusvara, molekul, loodusvarad, biomass, toiduahel, darwin, molekulid
Bioloogia - Keskkool
1341 allalaadimist, 40 arvamust
1
...alism-einevate liiki organismide kooselu varm mis ühele osapoolele on kasulik ja teise neutraalnne. Herbivaaria –Taimtoidulise looma ja taime vaheline toitumis suhe(herbivoor-taimedoiduline loom). Parasitism – erinevate liik organsimide kooselu vorm, ühele kasulik teisele kahjulik. Kongurents-sama või eriliiki organismi vastastiku kooselu vorm. Kisklus röövlooma ja saaklooma toitumis suhe. Toitumis suhete alusel reastatud organismid modustavad toiduahela. Esimene Troofiline tase-moodustavad prdutsendid. Teine Troofiline tase-konsunendid e. Tarbijad on jaotaud 3mex rohusööjad, kõigesööjad, lihasööjad (kiskjad) Kolmas troof. Tase- destruendid e. Lagundajad tarbivad kõigi eelnevate tasemete surnud orgaanilist ainet lagundades neid taas mineraalideks. Aineringi moodustavad toitumisuhte+ destruiendid. Ökosüsteemi Troofilised tasemed moodustavad ökoloogilise püramiidi. Toiduaehala erivormid:1) Kiskahel – kiskjad ise osutavad saakloo...
Märksõnad: troof, toiduahel, suhe, organismid, troofiline tase, kiskjad, sümbioos, rohusööjad, lagundajad, kisklus, destruendid, tarbijad, parasiit, laguahel
Bioloogia - Kutsekool
76 allalaadimist, 5 arvamust
22
...seal sama heitlik, kui eesti suvi. Aastaajad vahelduvad ja kunagi ei või teada, et järgmine talv võib meenutada hoopis kevadet või suvi hoopis sügist. ......................................................................................................................... 4 Sama liigirikas, kui on taimestik on ka loomastik, just meie riigi mõistes. Puisniitudel elutsevad loomad kõikidest lähematest ökosüsteemidest, mis muudavad sealse toiduahela vägagi mitmekülgseks............................................................................................................. 4 Selles referaadis teengi ma täpsema kokkuvõtte puisniitude erinevatest külgedest – abiootlilised tegurid, biootilised tegurid, toidupüramiid jms. Lisaks keskendun ka natuke lähemalt ühele puisniitude levinud imetajale metskitsele. .......................................................4 Lisaks tänan oma juhendajat Kaisa-Helena Luhta..................................
Märksõnad: niit, niidu, mets, puisniit, puisniidud, metskits, toiduahel, lehetäi, bioloogia, hunt, liigirikkus, kalamees, ökosüsteem, rebane, kooslused, muld, talv
Bioloogia - Keskkool
54 allalaadimist, 0 arvamust
4
ÖKOLOOGIA 1. Abiootilised tegurid on ökoloogilised tegurid, mis tulenevad organisme ümbritsevast eluta loodusest. Need on näiteks õhk, muld ,vesi, päikesekiirgus, temperatuur, tuul, sademed jne. Biootilised tegurid on ökoloogilised tegurid, mis tulenevad organismide kooselust, nende omavahelistest suhetest. See võib olla kasulik, neutraalne või kahjulik. Näiteks sümbioos, parasitism, kisklus, kommensalism, herbivooria. Antropogeensed tegurid on inimtegevuse mõju organismide elutegevusele. Näiteks keskkonna saastatus, metsade hävimine, soode ...
Märksõnad: populatsioon, organism, biomass, organismid, maastikukaitseala, loodusvarad, ökosüsteem, looduskaitseala, põlevkivi, populatsiooni arvukus, veekogu
Bioloogia - Keskkool
16 allalaadimist, 0 arvamust
10
SISSEJUHATUS Geneetiliselt muundatud organismide (GMO) kasutamine põllumajanduses tähendab paljude poliitikute, ärimeeste ja teadlaste arvates põllumajanduse jõudmist uude etappi, mis võimaldaks lahendada mitmeid tsivilisatsiooni arengu käigus tekkinud probleeme, eelkõige maailma rahvastiku suurenemisest tulenevat näljahäda. Samas on geneetiliselt muundatud taimede kasvatamine esimese 10 aasta jooksul näidanud, et nende kultuuride laialdane levik toob endaga kaasa mitmeid keskkonna-, tervise- ja sotsiaal-majanduslikke riske. Eeldusel, et GMO-d kujutavad endast teatud riski, on oluline hinnata,...
Märksõnad: muundatud, geneetiliselt, geneetiliselt muundatud, organism, põllumajandus, organismid, tehnoloogia, putuka, riskid, geenid, riskianalüüs, komisjon, mais
Bioloogia - Keskkool
105 allalaadimist, 4 arvamust
6
...elavad bakterid ja protistid. Parasitism – erinevat liiki organismide kooselu vorm, mis on ühele kasulik, kuid teisele kahjulik s.o parasiit elab peremeesorgani sees või peal, saades ise kasu ja tekitades peremeesorganile kahju. N: paeluss koera soolestikus, inimese verd imevad sääsed, täid. Kisklus – on kiskja ja saaklooma suhe.Kiskjad ei saa elada saakloomata.Aga kiskjate hävitamine võib viia ka saakloomade allakäigule. Tippkiskja – toiduahela tipplüli N: hunt murrab haige loomad maha.Seega ei saa haigused levida Taimetoidulisus ehk herbivooria– taimetoidulise looma, herbivoori ja taime omavaheline toitumissuhe. Kasulik vaid loomale. (Herbivoorid: lehetäi, maipõrnikas, viidikas, metskits, põder) N: jänes sööb talvel puukoort Konkurents – sama või erinevat liiki organismide vastastikku piirav kooselu vorm. Võitlus kasulikumate keskkonnatingimuste pärast s.o osavõitlus piiratud keskkonna ressurside pärast N:metsvindi pesad on...
Märksõnad: organism, populatsioon, organismid, toiduahel, ökosüsteem, biomass, püramiid, isend, konsumendid, bakterid, kiskja, biootilised, karpkala, sekundaarsed
Bioloogia - Keskkool
82 allalaadimist, 1 arvamus
8
Evelin Kaur Tep08 28.09.2010 Laanemetsad on tavaliselt liigivaesed kuusikud, kus kasvavad veel üksikud haavad, kased ja männid. Põõsarinne on hõre, koosnedes pihlakast, paakspuust ja magedast sõstrast. Ka rohurinne on üsna liigivaene. Laante kasvupaigaks on viljakad lubjavaesed liivased ja savised mullad. Eestis jaotatakse laanemetsad kaheks – liigivaesteks männi- ja kuusemetsadeks ning liigirikkaiks kuusemetsadeks. Mõlemad on levinud enamasti Lõuna-Eestis. Liigivaesed laanemetsad on jäänukid varasematest taigametsadest, kus kasvavad taigametsadele iseloomuli...
Märksõnad: veekogu, mets, jänes, hunt, kaur, järved, valgejänes, magevee, pöialpoiss, vooluvee, oksa, kõrv, segametsad, vetikas, ujuv, haug, laanemetsad, pohl
Bioloogia - Kutsekool
32 allalaadimist, 0 arvamust
19
...ainetest väga raske vabaneda. Keskonnamürgid-DDT, PCB, kloordioksiinid,metüülelavhõbe ja plii on rasvas lahustuvad ained ja samas raskesti lagundatavad. Naise rinnapiim sialdab rasva 3-4% aga hülge 30%. Hülgeid on tabanud keskkonnamürgid eriti rägalt. Emasloomade viljakus ja poegade ellujäämisvõime madal. Mürkide üleminek emast lootesse või poegadesse on ilmekas näide sellest, kuidas mürgid ühelt isendilt teisele võivad kanduda. Toiduahelas toimub ülekanne igal tasandul. Nt. rebane sööb aasta jooksul kümme korda enam jäneseid kui ise kaalub. Toitu kasutab ta energia saamiseks ja oma keha ehitamiseks. Jäägid kaovad väljaheite ja uriiniga.Aga keskkonnamürgid jäävad kehasse. Tõuseb mürkide sisaldus kehas vanusega, samuti on rebases rohkem mürke kui jöneses.Maismaaökosüsteemis tõuseb mürkide sisaldus iga sammuga toiduahelas ümbes 10 korda, vees 3-5 korda. Osad loomad ei sure kohe vaid tekidav närvisüste...
Märksõnad: populatsioon, organism, mets, maast, kooslus, kaitseala, maastik, konventsioon, organismid, lämmastik, migratsioon, veekogu, süsinik, rahvuspark, äike
Ökoloogia - Eesti Maaülikool
128 allalaadimist, 4 arvamust
6
...suvel, sügisel või talvel. Päevaneutraalsetele taimede õitsemine ei sõltu fotoperiodismist, mis tähendab, et neil pole oluline päeva ja öö pikkuse suhe (Wikipedia 2009). Fotosüntees tagab autotroofidele elu. See tähendab, et päikesevalguse kaasabil hangivad nemad oma eluks vajalikud ained . Taimedest aga omakorda toituvad esimese astme tarbijatena herbivoorid ning hebivooridest juba kas omnivoorid või karnivoorid ning tekib toiduahel. Toiduahela ühe lüli kadumine võib kaasa tuua tohutuid tagajärgi, kuna mõned loomaliigid on toitumisel spetsialiseerunud vaid teatud kindlatele liikidele ning selle järgi kujunevad ka ökosüsteemid ning taimede, loomade elualad. Ka ajaloo suurimate väljasuremiste järel taastusid ökosüsteemid vähemalt 30 miljonit aastat. 250 miljoni aasta eest Permi ajastul suri välja üle 90 protsendi liikidest nii putukate, taimede, mereloomade, kahepaiksete kui roomajate seast. Ökosüsteemid hävitati üle k...
Märksõnad: organism, fotosüntees, nähtav valgus, bakter, vitamiin, fotoperiodism, hoovus, toiduahel, sepp, soojuskiirgus, vitamiin d, taju, ultraviolettkiirgus
Ökoloogia - Eesti Maaülikool
12 allalaadimist, 0 arvamust
15
...d molekulaarset lämmastikku fikseerida ehk ringesse tuua ja kulutades selleks tohutult energiat. Ühe grammi lämmastiku assimileerimiseks kulub 10-12 grammi glükoosi. U 80% lämmastikust, mis saab taimedele söödavaks, tuleb läbi N fikseerijate ja 12% tuleb läbi selle, et äikese tagajärjel redutseerivad v oksüdeerivad? Kui see maha sajab, siseneb bioloogilisse ringesse. Lämmastik satub nii organismi, sealt valkude koosseisu. Mööda toiduahelat pidi aminohapetes kuni ära surrakse ja surma korral sellest aminorühmast (-NH3) hakatakse mineraliseeruma, toimub selline protsess nagu ammonifikatsioon. Ammonifikatsiooniga tegelevad praktiliselt kõik organismid. Väljutavad olulisel hulgal ammoniaaki. See on valkude hüdrolüüsimine ja aminorühmast ammoniaagi tootmine (NH3) Lisaks sellele on protsessile keskendunud ka mikroobid. Ammonifitseerijad bakterid on selle ala spetsialistid. Vee keskkonnas esineb amooniumioonina. NH3 – amm...
Märksõnad: kooslus, organism, populatsioon, ökosüsteem, kiskja, konkurents, organismid, mitmekesisus, ökoloogia, liigirikkus, lämmastik, saakloom, parasiidi, suhe
28 allalaadimist, 0 arvamust
12
...gurid; Tigude ja karpide kehaehituse võrdlus, Näiteid Eestis elavatest liikidest Eluta looduse tegurid on näiteks tuul, päike, vesi jms. Tuul mõjutab nt taimede tolmnemist ja putukate ja lindude elu. Päike mõjutab otseselt meie kliimat ja kogu ökosüsteemi oma soojusenergiaga. Ilma veeta ei suudaks ükski organism elada. Eluslooduse tegurid on näiteks puud, põõsad, teised loomad jms. Kogu elus loodus on omavahel seotud toiduahelate kaudu või mingit muud moodi. Taimestik moodustab loomadele elukeskkonna. Kui poleks ühte eluslooduse elementi, poleks ka teisi. _______________ Tigudel on pea, karpidel seda pole. Teod söövad kraapides hõõrlaga taimede küljest tükikesi, karpidel hõõrlat pole ja nad sõeluvad toiteained välja lõpustega, millega nad ka hingavad. Maismaatigudel on kõigil kopsud, karpidel on lõpused. Muus osas on nad enamasti sarnased. Neil mõlemal on kompimiseks ja liikumiseks jalg, koda ...
Märksõnad: organism, rakk, organismid, viirus, bakter, pärmseen, tsütoplasma, metsad, samblikud, loodusvara, tähtsus looduses, sümbioos, koloonia
Bioloogia - Keskkool
43 allalaadimist, 2 arvamust
11
...eperemees on a) inimene -ÕIGE; b) koer ;-ÕIGE c) rott ;? d) veis ?; e) kass ?; f) hiir ?. 159. Echinococcus multilocularis poolt põhjustatud ehhinokokkoos on inimesel a) kergesti ravitav haigus ?; surmaga lõppev haigus -ÕIGE 160. Echinococcus multilocularis on pikem kui Echinococcus granulosus a) õige -ÕIGE; b) vale ?. 161. Keriloomade tähtsus: 1 reostunud veekogude puhastajad 2tähtis lüli toiduahelas – toiduks vähkidele ja kalamaimudele (Prantsusmaal keriloomade kasvandused) 162. Keriloomad on oma nime saanud peas kerielund – ripsmetega keerlev “ratas” 163. Keriloomad on a) lahksugulised -ÕIGE; b) hermafrodiitsed . 164. Keriloomad on kõige väiksemad hulkraksed loomad a) õige -õige b) vale ?. 165. Ainult partenogeneetiliselt sigivad keriloomadest isased 166. Seedesüsteem a) esineb ainult keriloomade isasloomadel ?; b) esineb ainult keriloomade emasloomadel ...
Märksõnad: ussid, kude, peremees, magevee, korall, keriloomad, veis, epiteel, ümaruss, sool, imiuss, siga, hõimkond, lameussid, class, väheharjasussid, kass
Loomabioloogia - Eesti Maaülikool
40 allalaadimist, 5 arvamust
16
Loeng 23.03.09. Kristjan Zobel Ökoloogia Ernst Haeckel 1866 (oikos) võttis kasutusele termini Ecology – teadus organismide ja nende keskkonna vahelistest seostest. Põhirõhk on keskkonnal. Sõna keskkond tuleb mõista siin väga laialt. Biootiline ja abiootiline keskkond. Rohkem rõhku biootilisele. Ökoloogia põhimõistete kordamine: Ökoloogia jaoks olulised eluslooduse struktuuritasemed. Molekul Organ(organell) – taimel leht, nina Isend – • Unitaarsed organismid – no problem. Organismid, kes ei moodusta mooduleid, mis oleksid, kas suhteliselt või täiesti iseseisvad. • Modulaarne organism – klonaalse paljunemise tulemus. Moodust org osad, mis on natuke, pooleldi või täiesti iseseisvad. Nt liivtarna elu. Maapeal eraldi, maa alla kõik ühendatud, ehk tegu sama taimega. Tegelikult üks isend, kuid ökoloogiliselt käituvad kui eraldi organismid. Populatsioon – ühise genofond...
Märksõnad: ioon, kooslus, organism, populatsioon, konkurent, konkurents, mets, organismid, isend, ökosüsteem, kiskja, ökoloogia, evolutsioon, parasiidi, takson, saak
Ökoloogia - Tartu Ülikool
85 allalaadimist, 1 arvamus
21
...ettaga. Paljuneb suguliselt. pruunvetikas Põisadru õhupõiekesed Punavetikad , kasvavad peamiselt troopilistes meredes, sügavamal – ei vaja nii palju valgust. Suurem osa on silmaga nähtavad organismid (makroskoopilised): Agarik – meil kasvavatest tuntuim. punavetikad 16. Milline on vetikate tähtsus looduses ja inimeste elus? Vetikad on veekogudes enamiku toiduahelate esimeseks lüliks. – on toiduks paljudele vees elavatele loomadele. Fotosünteesi käigus tarbivad nad süsihappegaasi ja rikastavad vett hapnikuga. Rannikumeres esinevad vetikatihnikud on sigimis- ja elupaigaks mitmesugustele veeloomadele. Vetikate liigne vohamine (veeõitseng) halvendab teiste organismide elutingimusi. Neid saab palju, ei jätku enam toitaineid – surevad. Nüüd hakkavad kiiresti paljunema bakterid, kes tarbivad hapnikku, teistele (ka kaladele) ei jätku, hukkuvad ja v...
Märksõnad: putuka, ämblik, seen, bakter, organismid, vihmauss, vetikad, veri, konventsioon, vähk, vähid, rakud, rakk, juur, bakterid, munad, paeluss, veresoon
Bioloogia - Põhikool
153 allalaadimist, 3 arvamust
1
...siooni arvukus on sellesse populatsiooni kuuluvate isendite arv Populatsiooni tihedus näitab populatsiooni isendite arvu pinnaühiku kohta. Biotsönoos – ühel territooriuil elavad paljud liikide populatsioonid. Ökotoop – elukeskkond=territoorium+abiootilised tegurid Ökosüsteem- isereguleeruv süsteem, millesse kuuluvate populatsioonide koosseis ja arvukus on pikema aja jooksul stabiilne. Toitumissuhete alusel reastatud organismid moodustavad toiduahela. Toiduahela moodustavad omavahel toitumissuhtes olevad tootjad, tarbijad, lagundajad. Rohelised taimed TOOTJAD, organismid, kes kasutavad teisi toiduks TARBIJAD Toiduvõrk – omavahel põimunud toiduahelate kogum. Toiduahela lüli- troofiline tase. Populatsioonilaine- populatsiooni arvukuse perioodilised ajalised muutused. Kui populatsioonide arvukus püsib pikemat aega stabiilsena, siis nim sellist ökosüsteemi seisundit ökoloogiliseks tasakaaluks. Biosfäär on maa pinnakihtide ruumiosa, mis sisa...
Märksõnad: populatsioon, organismid, tegur, ökosüsteem, biootilised, biomass, biootilised e, populatsiooni arvukus, ökoloogiline, abiootilised, territoorium
Bioloogia - Keskkool
32 allalaadimist, 0 arvamust
9
........................................................................................................................ ......8 e) Ökopüramiid................................................................................................................................................ .......8 5. Ökosüsteem kui tervik a) Toiduahelad.................................................................................................................................................. ....9 b) Toiduahelate võrgustik......................................................................................................................................9 c) Toiduahela katkemine........................................................................................................................................9 6.Hallhaiguriseloomustus........................................................................................
Märksõnad: matsalunarbik, tarbijad, seen, organismidlad, linnud, lind, laine, sümbioos, konnad, märgala, ökosüsteem, hallhaigur, taimtoidulisus, konkurents
Bioloogia - Keskkool
24 allalaadimist, 0 arvamust
15
Sissejuhatus Nagu kõik teised elusolendid, teevad ka loomad iga uue põlvkonnaga läbi muudatusi. Tavaliselt on need nii pisikesed, et neid on väga raske märgata, kuid tuhandete või miljonite aastatega võivad need loomad välimuse täiesti teistsuguseks muuta. Seda muutumisprotsessi nimetatakse evolutsiooniks. See lubab loomadel kasutada uusi võimalusi ning kohastuda muutustega, mis nende ümber maailmas toimuvad. Evolutsioon toimib seniste omaduste teisenemise kaudu, harilikult ülipisikeste nihetena. Seetõttu kujutab iga loom en...
Märksõnad: kiskja, kohastumus, saakloom, evolutsioon, silm, organism, putuka, kohastumused, isend, liblika, selg, mehhanism, mimikri, populatsioon, lind, peegel
Bioloogia - Keskkool
36 allalaadimist, 0 arvamust
2
Bakterid – väiksemad organismid Bakterid on kõige väiksemad üherakulised organismid, kellel on kõik elu tunnused. Baktereid võime leida õhust, veest, mullast ja teistest organismidest. Nende laialdast levikut soodustavad väiksed mõõtmed ja kiire paljunemine sobivates tingimustes. Bakterirakkudes ei ole väljakujunenud tuuma, pärilikkusaine on neil rõngakujulises kromosoomis otse tsütoplasmas. Sellest tuleneb ka kõiki baktereid ühendav riigi nimetus – eeltuumsed. Bakteri koosneb limakapslist, ribosoomidest, rakukestast, rakumembraanist, tsütoplasmast, pärilikkusai...
Märksõnad: bakter, bakterid, rakk, organism, spoor, rakukest, tsütoplasma, aeroob, pärilikkusaine, lima, organismid, ribosoomid, spoorid, organism, anaeroob
Bioloogia - Põhikool
6 allalaadimist, 0 arvamust
30
Bioloogia BIs3 Suuline arvestus, 2 kontrolltööd, piletis 2 punkti, üks tsükli esimeses pooles teine teises pooles. Paljunemine ja areng Paljunemine … elu üldomadus, mis seisneb endasamaste ( vegetatiivne) või endasarnaste ( eoseline, suguline) isendite moodustamises liigi säilitamise eesmärgil. Paljunemine jaguneb 1) Suguline 2) Mittesuguline a. Eoseline b. Vegetatiivne i. Ühest rakust lähtuv ii. Hulkraksusest lähtuv Vegetatiivne paljunemine läht...
Märksõnad: rakk, rakudperm, organism, faas, kromosoomid, tuum, mitoospermid, meioos, imetaja, hormoon, munarakk, bioloogiline, emas, organismid, moondega, embrüo
Bioloogia - Keskkool
14 allalaadimist, 0 arvamust
16
...irutajate vahendusel(kirbud levitavad katku) 14. Kaitsmine 1) vaktsineerimine Algloomad 15. Ehitus: on üherakulised loomad 16. Liikumine:1) keha kuju muutes 2)viburit või ripsmeid liigutades Paljunemine: 1) pooldumise teel 2) pikipooldumise teel 3) ristipooldumise teel 17. Kui keskkonnatingimised muutuvad ebasoodsaks siis nad moodustavad enda ümber tsüsti 18. Tähtsus looduses 1) on toiduahela lüli 2) on olulised eluslooduse evolutsiooni uurimisel 3) parasiitsed algloomad põhjustavad haigusi 4) nende kodadest on välja kujunenud lubjakivi ja kriidilademed 19) Kahjulikkus inimesele 1) põhjustavad haigusi Vetikad 20)Miks ei saa paigutada vetikaid loomariiki? Sest vetikatel puudub taimedele iseloomulik ehitus, neil pole eristunud taimedele omaseid kudesid ja organeid(juuri, lehti, varsi) Tunnused Vetikas Taim Organite erist...
Märksõnad: toes, ussid, vereringe, ämblik, organism, tähtsus looduses, rohutirts, bakterid, vähid, verigrootud, limused, tigu, adele, koorik, avatud vereringe
Bioloogia - Põhikool
30 allalaadimist, 1 arvamus
19
...smide suur grupp • Taimetoidulisus- organism, kes toitub ainult taimedest • Kisklus- organismide vaheline võitlus • Kiskja- murrab teisi loomi • Röövloom- püüab ja sööb teisi loomi • Saakloom- loom, kes langeb röövlooma saagiks 33.teab toitumissuhteid, toob nende kohta näiteid • Toitumissuhted-taimetoitlus, kisklus, parasiitsus • Toiduahel-organismid, kes söövad ja annavad teineteisele moodustavad toiduahelad. • Tõiduvõrk-üheskoosluses valitsevate toiduahelate kogum • Aineringe-ained liiguvad organismis • Tootja-organism,kes toodab ainet • Tarbija-organism, kes tarbib aineid • Lagundaja-organism,kes lagundab aineid 34.analüüsib ökoloogilist tasakaalu mõjutavaid tegureid Inimene, kliima 35teab ja kasutab mõisteid populatsioon, kooslus, ökosüsteem ja biosfäär • Populatsioon-liigid • Kooslus-liikide kooslus • Ükosüsteem-iseleguleeriv tervik, ...
Märksõnad: organism, rakk, organismid, lihas, rakud, seen, bakter, viirus, kops, silm, luud, vereringeuum, elutegevus, algloomad, kromosoom, pärilikkus, ainevahetus
Bioloogia - Põhikool
166 allalaadimist, 2 arvamust
4
...saadakse orgaaniliste ainete lagundamisel. Seetõttu vajavad seda ka kõik organismid. Taimed saavad ise valmistada orgaanilist ainet fotosünteesil ning seetõttu vajavad nad väliskeskkonnast vaid anorgaanilisi aineid. Loomorganismides fotosünteesi aga ei toimu ning seetõttu peab kõigi loomade toit sisaldama orgaanilisi ühendeid. Ühes ökosüsteemis kooselavad organismid on üksteisega seotud toitumissuhete kaudu ja moodustavad toiduahelaid. See koosneb üksteisest toituvatest eri liiki organismidest – need on toiduahela lülid. Esimest lüli nimetatakse tootjaks, sest selleks on mõni taimeliik, kes toodab orgaanilist ainet fotosünteesil. Järgmised toiduahela lülid moodustuvad tarbijatest – nende hulka kuuluvad eri loomaliigid, kes tarbivad toiduks orgaanilist ainet. Taimtoiduline loom on toiduahela esimese astme tarbija. Temast toituv loomtoiduline liik on teise astme tarbija. Kui ka see lüli on mõne järgmise...
Märksõnad: laanemets, hunt, toiduahel, valgejänes, organism, organismid, segametsad, toiduvõrgustik, munad, kuusk, vastsed, laanemetsad, jänesekapsas, oksa, linnud
Bioloogia - Keskkool
14 allalaadimist, 0 arvamust
31
ÜLDBIOLOOGIA Botaanika – uurib erinevaid taimi (ehitus, talitus, levik) Zooloogia – uurib nii selgrootuid kui ka selgroogseid loomi Mikrobioloogia – uurib mikroorganisme Hingamine ,toitumine,koosnevad rakkudest... ELUSOLENDID • Koosnevad rakkudest (ainuraksed/hulkraksed) • Paljunevad (suguline/mittesuguline) • Reageerivad keskkonna muutustele • Toimub ainevahetus (toitumine, hingamine jne/jääkide eritamine) • Kasvavad ja arenevad (otsene/moondega) SÜSTEMAATIKA Liik : kodukass Perekond : kass Sugukond : kaslased S...
Märksõnad: kude, rakk, organism, veri, närvisüsteem, veresoon, putuka, käsn, vereringe, vihmauss, rakud, kops, ämblik, peaaju, veekogu, silm, seenigu, kehaehitus
Bioloogia - Põhikool
55 allalaadimist, 2 arvamust
8
...populatsioonid moodustavad elukoosluse Ökotoop – biotsönoosi elukeskkond, mille all mõistetakse nii territooriumi, millel biotönoos paikneb, kui ka abiootilisi tegureid, mis seda mõjutavad Biotsönoosi ja ökotoobi omavaheline seos? Biotsönoos koos ökotoobiga moodustab ökosüsteemi. Ökosüsteemi näited - tiik, salu-okasmets, raba Ökosüsteemi iseloomustatakse kahe millise näitajaga? Eluta – ökotoop. Elus – biotsönoos. Toiduahel – toiduahela moodustavad omavahel toitumissuhtes olevad tootjad, tarbija ja lagundajad Tootjad – rohelised taimed ja lisaks nendele ka autotroofsed bakterid ning mõned protistid Tarbijad – toiduahela organismid, kes kasutavad toiduks teisi elusorganisme. Sõltuvalt toiduobjektist jagunevad nad esimese, teise, kolmanda ja neljanda astme tarbijateks. Herbivoorid on I astme tarbijad, neist toituvad kiskjad ehk II astme tarbijad, kellele järgnevad III astme tarbijad. Lagundajad – surnud tootjad ja t...
Märksõnad: organism, organismid, populatsioon, ökosüsteem, tegur, toiduahel, evolutsioon, mets, seen, biomass, loodusvara, suhe, lagundaja, tarbijad, biotsönoos
Bioloogia - Keskkool
57 allalaadimist, 1 arvamus
11
suht põhjalik piltidega
Märksõnad: raba, rabad, sood, rabapistrik, ökosüsteem, lind, kari, ahven, haug, rästik, jänes, huulheinootilised, samblik, lämmastik, entsüklopeedia, samblad
Bioloogia - Keskkool
138 allalaadimist, 9 arvamust
4
...ga. Koppvetikas paljuneb ka suguliselt. Tema munakujuline keha eesmises peenemas otsas on kaks viburit. Nende kinnituskoha läheduses asub punane silmatäpp. 10.Selgita mõistet``Vee õitsemine``, millal see toimub? Vetikate ajutine vohamine veekogus. Sel puhul hakkavad vetikad, kelle jaoks on elutingimused soodsad, massiliselt paljunema. 11.Vetikate tähtsus veekogude aineringes. Veekogudes on vetikad esmase orgaanilise aine tootjad, seega on nad toiduahela esimeseks lüliks. 12.Kus seened elavad? Hüüfi ja mütseeli mõiste. Seeni leidub peaaegu kõikjal, kus on vaid piisavalt toitaineid,soojust ja niiskust. Hüüfid ehk seeneniidid, - näeb ainult mikroskoobis, nad kasvavad harunevad, põimuvad omavahel ning moodustavad seeneniidistiku ehk mütseeli. 13.Kuidas toituvad ja paljunevad pärmseened? Peamiselt toituvad nad vees lahustunud suhkruist. Soodsates tingimustes paljunevad pärmseened kiiresti. See toimub pungumise teel. 14.Mis on s...
Märksõnad: vereringe, veri, putuka, rakutuum, tallus, vihmauss, närvisüsteem, munad, bakterid, vetikad, rohe, rohutirts, hingamine, kingloom, välisehitus, tsüst
Bioloogia - Põhikool
176 allalaadimist, 8 arvamust
19
... teiselt poolt. 12. Ökoloogia K. Erme definitsiooni järgi on ökoloogia teadus sellest, kes kelle ära sööb või välja sööb. Otseses mõttes on ökoloogia teadus organismidest nende enda kodus. Üldistatult: ökoloogia on õpetus eluruumi seaduspärasustest – elusorganismide ja neid ümbritseva keskkonna vahelistes suhetest. Ökoloogia arenemine Kõigepealt tehti selgeks vahe taime- ja loomaökoloogia vahel, kuid kui arenesid kontseptsioonid toiduahelatest ja aineringetest jne.., siis tekkis teoreetiline alus üldiseks ökoloogiaks. 1968–70 tekkis liikumine, mida võiks nimetada „üldine hoolitsus ümbritseva keskkonna eest”. Kõigil oleks nagu tekkinud üldine huvi ökoloogiliste probleemide vastu. Ühiskondlik huvi suunas ka akadeemilise ökoloogia arengut. Seni vaadeldi ökoloogiat lihtsalt bioloogia ühe osana ja seda õpetati peamiselt bioloogidele. Kuigi ka praegu on ökoloogia juured bioloogias, moodustab ta silla loodustea...
Märksõnad: öko, organism, kooslus, maastik, ökosüsteem, isend, organismid, populatsioon, ökoloogia, mets, kliima, äike, muld, toiduahel, biomass, pidev
Ökoloogia - Eesti Maaülikool
183 allalaadimist, 2 arvamust
3
...isem on seal konkurents. Biotsönoos – Ühel territoorimul elavad paljud populatsioonid moodustavad elukoosluse. Ökotoob – elukeskkond. Nii territoorium, kui ka abiootilised tegurid, mis on seotud biotsönoosiga. Ökosüsteem – Isereguleeruv süsteem, millesse kuuluvate populatsioonide koosseis ja arvukus on pikema aja jooksul stabiilne. Milliseid toitumissuhteid esineb ökosüsteemides? Toitumissuhete alusel reastatud organismid moodustavad toiduahela. Selle moodustavad omavahel toitumissuhetes olevad tootjad (rohelised taimed), tarbijad(kasutavad toiduks teisi organimse) ja lagundajad (mikroorganismid ja seened). Laguahel algab elutegevuse jääkidest või surnud organismidest ning lõppeb mikroorganismidega. Toiduvõrk – omavahel põimunud toiduahelate kogum. Milles seisneb ökosüsteemi iseregulatsioon? Iga järgmine toiduahela lüli ehk troofiline tase reguleerib eelmise arvukust. Populatsioonilaine – Populatsiooni arvukuse perioo...
Märksõnad: organism, organismid, tegur, populatsioon, ökosüsteem, ökoloogiline, sümbioos, infra, ökosüsteemid, suhe, infravalgus, konkurents, ultravalgus
Bioloogia - Keskkool
27 allalaadimist, 0 arvamust
2
... Ökosüsteem Isereguleeriv süsteem, mis koosneb erinevate elusorganismide kooslustest ja ökotoopist. Elukooslus: taimeriik, loomariik, seeneriik, bakterid ja protistid. Ökotoop- eluta looduse osa. Kivimid, valgus, õhu liikumine, sademed jne. Ökosüsteemis olevad populatsioonid on omavahel seotud toitumissuhetega. Toiduahel (nugiahel, laguahel, kiskahel) algab alati taimega, nooleots on sööja suu suunas. Toiduahelad moodustavad omavahel toiduvõrgustiku (ühte toitu võivad süüa mitmed loomad). Kerahein rebane jänes hiireviu rästik konn rohutirts hiir õiesikk tihane Kerahein -> tihane, rohutirts, õiesikk, hiir, jänes -> hiireviu, rebane, rästik, konn -> rebane Nugiahel- iga järgmine lüli parasiteerib toiduahela eelneval lülil. Puuleht -> lehetäi -> seened -> mikroviirused Laguahel- algab surnud orgaanilisest ainest Leht -> vihmauss -> lestad -> bakterid ja mikroseened Troofiline tase- iga toid...
Märksõnad: populatsioon, jänes, hiir, toiduahelosüsteem, mets, rebane, hiireviu, kiskja, territoorium, biomass, sündivus, tihane, rästik, rohutirts, laguahel
Bioloogia - Keskkool
9 allalaadimist, 0 arvamust
19
...mille suhtes graafik 3 Laia ökoamplituudiga liigi näide3 3 Biootilised tegurid ehk organismidevahelised suhted3 Sümbioos3 Parasitism3 Kisklus3 Konkurents3 Taimtoidulisus3 4 Energia liikumine muundumine toitumistasemetel3 Tootjad ehk produtsendid iseloomusta too näiteid 3 Esmased tarbijad ehk herbivoorid iseloomusta too näiteid 3 Teisesed tarbijad ehk karnivoorid   iseloomusta  too näiteid 3 5   Ökosüsteem kui tervik3 Toiduahelad3 Toiduahelate võrgustik3 Toiduahela katkemine3 6 Ühe konkreetse populatsiooni iseloomustus3 Jaaguar3 7 Ökoloogilised globaalprobleemid mis mõjutavad vaadeldavat ökosüsteemi3 8 Lisainfo3 Inimesed ekvatoriaalsete vihmametsade alal3 Amazonase madalik3 Must stsenaarium Amazonase vihmametsa täielik hävimine3 Sissejuhatus/eessõna Meie valisime oma teemaks troopilised vihmametsad Valisime selle teema just sellepärast et troopilised vihmametsad tundusid meile ...
Märksõnad: mets, vihm, vihmamets, metsad, vihmametsad, amazonas, jaaguar, populatsioon, organism, puudel, anakonda, palm, herbivoorid, ökosüsteem, sümbioos
Bioloogia - Keskkool
111 allalaadimist, 5 arvamust
2
...uidas avaldub konkurents sama liigi isendite vahel? (näiteid) Tugevamad saavad süüa enne (kutsikad) 30) Kuidas avaldub konkurents eri liikide vahel? (näiteid) Võitlus elupaiga, elutingimuste üle( rebane, mäger) 31) Kas ka inimeste vahel esineb konkurentsi? Kui esineb, siis selgita, milles see väljendub Esineb küll, kes saab töökoht endale, kes saab suurem palk ja nii edasi, spordivõistlus jne. 32) Milline organism on alati toiduahela esimeseks lüliks? Taimed, vetikad, algloomad, kuna nad tekkisid mulla toitainete, vee ning õhust süsihappegaasiga 33) Mida toiduahel näitab? Näitab üksteisest toituvate organismide rida 34) Mille alusel jaotatakse tarbijad astmetesse? Selle järgi kes sööb millist looma 35) Kes asuvad tarbijate algus-, kes lõppastmel? 36) Mille poolest erineb kiskahelast nugiahel? Kiskahel on kui järgmine lüli sööb eelmine ära kuid Nugiahel on kui järgmine lüli parisiteerib...
Märksõnad: organism, organismid, toiduahel, rebanea, mets, parasiit, jänes, laguahel, kiskahel, konkurents, hunt, käo, saakloom, kits, elusorganismid, siga
Bioloogia - Põhikool
8 allalaadimist, 0 arvamust
12
...umata toidujäänudsed ja liigse vee eritavad nad ümbritsevasse keskkonda. Hingamisel tarbivad nad vees lahustunud hapnikku. Enamikku algloomi ümbritseb väga õhuke pellikul (tihenenud tsütoplasma väliskiht), mille kaudu toimub ainevahetus ümbritseva keskkonnaga. Algloomad nagu teisedki organismid osalevad looduse aineringes. Nad osalevad surnud organismide lagundamisel aineteks, mida taimed saavad kasutada. Samuti on nad lüliks paljudes toiduahelates. Enamik vabalt elavatest algloomadest toitub bakteritest ja teistest mikroorganismidest. Samal ajal on nad toiduks suurematele loomadele. Näiteks paljude kalade vastsed söövad algloomi. Osa algloomi toitub ka vees lahustunud orgaanilisest ainest. Seetõttu kasutatakse neid heitvee puhastamiseks biopuhastites. Nad lagundavad orgaanilise aine lihtsamateks ja kahjutuuteks ühenditeks. Algloomad on olulised maakera geoloogilise mineviku uurimisel. Ürgsed algloomad elasid maakeral enn...
Märksõnad: organism, organismid, viirus, seen, kate, rakk, mets, gaas, toiduahel, osoon, algloomad, liblika, elutegevus, viirused, parasiidi, peremees, metsad
Bioloogia - Põhikool
155 allalaadimist, 2 arvamust
10
...urrab haige loomad maha. Seega ei saa haigused levida Kiskjad ei saa elada saakloomata. Aga kiskjate hävitamine võib viia ka saakloomade allakäigule. Ökoloogilise püramiidi moodustavad ökosüsteemi troofilised tasemed. Rebane Sookurg, rästik Konn, hiir Putukad, limused Rohelised taimed 6)Ökosüsteem kui tervik Madalsoos on toiduahelad lühikesed N: Villpea, vahtlane, konn, sookurg N: rohttaimed, jänes, rebane N: putukas, huulhein N: sääsk, kiil, kärbsenäpp N: kärbes, ämblik, Toiduahelate võrgustik. Sipelgad ? kadakatäks ? Soo-uruhiir osjad ? põder sääsed murakad ? ? ? ? Pohlad ? soo-liugur ? rabakonn ? sookurg ? pruunkaru ? ? ? rästik nastik rebane Kui toiduahelas ü...
Märksõnad: sood, madalsoo, vaskuss, madalsood, märgala, rästik, märgalad, tarn, seen, põder, jänes, rebane, hiir, ökosüsteem, sookurg, hunt, süsinik, tikutaja
Bioloogia - Keskkool
20 allalaadimist, 0 arvamust
33
Kordamisküsimusi zooloogiast, rakendushüdrobioloogidele Loeng: Zooloogia alused 1. Ainurakse ja hulkrakse looma võrdlus: sarnasused, erinevused, näiteid Ainurakse olevuse kogu keerukas ehitus mahub ühe raku sisse (organellidena). Hulkrakse keha koosneb elundeist ehk organeist; elundid kudedest, koed rakkudest. Ainuraksetel, isegi prokarüootidel võib olla kah kolooniaid, aga koloonias on iga rakk omaette moodul. Hulkrakse organismi moodul on elund, mis koosneb paljudest rakkudest; rakud on (nii üksikuis elundeis kui kogu k...
Märksõnad: ussid, elund, rakk, emas, silm, sool, karp, putuka, vastne, epiteel, rakud, kere, elundid, vähid, vähk, magevee, valmik, moone, pärak, vöö, kalad
Vee elustik - Eesti Maaülikool
47 allalaadimist, 1 arvamus
19
Loomad ei fotosünteesi, liikumisvõime, meeleelundid, raku väliskiht õhuke, rakukest puudub, vakuoolid väikesed ja ajutised, taimedel 1 suur ja püsiv, taimerakkudes plastiidid Zooloogia - sõnasõnalises tõlkes kreeka keelest loomateadust (zoon – loom, logos – õpetus). ZOOLOOGIA – teadus loomadest Morfoloogia – teadus loomade ehituse muutumistest Embrüoloogia – loomade individuaalsest arenemisest Füsioloogia –organismis toimuvatest protsessidest Ökoloogia – organismide, nende populatsioonide ning koo...
Märksõnad: elund, hõimkond, ussid, lest, organism, silm, kalad, linnud, alamklass, nokk, vereringe, jäsemed, organismid, soomused, kaan, rööv, tuum, kops, luts
8 allalaadimist, 0 arvamust
2
Palumets, taimed, loomad, toiduvõrgustik, mullastik, veerešiim
Märksõnad: kooslus, palumets, muld, palumetsa, toitainete sisaldus, veere, happeline, happesus, elusorganismid, haruldane, toiduvõrgustik, toiduvõrgustik, võnk
24 allalaadimist, 0 arvamust
10
AINURAKSED LOOMAD Hõimkond ainuraksed loomad jaguneb neljaks klassiks – viburloomad( silmviburlane, kerasviburlane, lamblia, keerdviburlane), kulendloomad(mudaamööb, düsenteeria siseamööb), eosloomad( malaaria plasmoodium), ripsloomad(kingloom, tõrilane, vesikellukene). KLASS VIBURLOOMAD - Silmviburlane – elab reostunud veega tiikides ja lompides. Rohelise värvusega( klorofül). Võib ise valmistada toitaineid. Pimedas muutub läbipaistvaks ja toitub vees lahustunud toitainetest. Eritamine – rakku ümbritsev kest on kilejas. Raku sees on rohkem sooli kui ümbritsevas vees ja vesi hakk...
Märksõnad: sool, ussid, silm, rakk, selg, kalad, paeluss, tigu, hüdra, hõimkond, kops, ämblik, rakud, kitiin, sigimine, vereringe, toes, pung, käsn, rööv, emas
Zooloogia - Tallinna Tehnikaülikool
64 allalaadimist, 2 arvamust
27
PALJUNEMINE, areng, geneetika Järgnevat tabelit tihti küsitud eksamil? 1) Mittesuguline a) Vegetatiivne * Ühest rakust lähtuv * Hulkraksusest lähtuv b) Eoseline 2) Suguline Vegetatiivne paljunemine............................................................................................................2 Vegetatiivne paljunemine raku tasandil- rakutsükkel, mitoos.................................................... 3 Rakutsükkel.................................................................................................................................3 MITOOS...........................................................................................
Märksõnad: rakk, faas, kromosoom, rakud, mutatsioon, organism, sperm, mitoos, kromosoomid, seen, mutatsioonid, meioos, õik, geenid, tuum, sugurakk, muutlikkus
Bioloogia - Keskkool
11 allalaadimist, 0 arvamust
13
BIOLOOGIA 2010 ELUTUNNUSED: Eluavaldused 1. Rakuline ehitus ? Eeltuumsed (prokarüootne) ? Päristuumsed (eukarüootne) 2. Paljunemine ? Suguline ? Sugurakkude olemasolu ? Viljastumine (kahe raku ühinemine) Nt. Imetajad, roomajad, linnud, putukad ? Mittesuguline ? Eoseline (seened, sõnajalad, vetikad) ? Vegetatiivne – erinevate organite abil paljunemine (kartul mugulaga; sibul maasikad võsundiga; hüdra; algloomad; pungumine) 3. Ainevahetus Söömine, gaasivahetus, ainete väljastamine, seedimine, imendumine, sünteesi või lagundamise reaktsioonid ? Autotroofid – ise toodavad orgaanilist ainet (taimed, osad bakterid) ? ...
Märksõnad: rakk, kude, funktsioon, organism, molekul, membraan, tuum, bioloogia, ensüüm, hormoonid, seen, lipiidi, tsütoplasma, ainevahetus, sahhariid, vakuool
Bioloogia - Keskkool
231 allalaadimist, 4 arvamust
4
Põhivara Antigeen – selgroogsesse organismi saatunud võõraine Antikeha – neljast ahelast koosnev valks, mis on moodustunud antigeenide kahjutuks tegemiseks Biheeliks – ehk sekundaarstruktuur, kaheahelaline Biosfäär - kogu Maa sfäär, kus võib leiduda elusorganisme või nende elutegevuse jäänuseid DNA replikatsioon – DNA kahekordistumine Elund - kõigi hulkraksete elusolendite keha osa,igaühel on oma kindel ülesanne Elundkond – elundid, mis täidavad üht ülesannet Ensüüm – biokeemilise reaktsiooni kiirust reguleeriv valk Komplemantaarsusprintsiip – kindlate lämmastikaluste paardu...
Märksõnad: rakk, kude, kromosoomid, taimerakk, rakukest, kääviniidid, tsütoplasma, rakutuum, lipiidid, glükoos, mitoos, elund, regulatoorne, rakumembraan, aeroobne
Bioloogia - Keskkool
91 allalaadimist, 6 arvamust
40
BIOLOOGIA – teadus mis uurib elu (kreeka keelest: bios-elu, logos – mõiste) I MOLEKULAARBIOLOOGIA – teadusharu mis uurib elunähtusi molekulide tasemel, kasutades bioloogia, keemia ja füüsika meetodeid. Uuritakse: 1. biopoümeere- nukleiinhapped, valgud. 2. agregaate – kromosoome, rakuorganoide, viiruseid. II TSÜTOLOOGIA – rakuteadus. Alguse sai 17. saj keskkpaigast kui Robert Hook leiutas valgusmikroskoobi. Uurib: rakkude ehitust ja talitlust. III HISTOLOOGIA – koeõpetus. Uurib: loomorganismide kudede peenehitust. ...
Märksõnad: rakk, tuum, membraan, organism, molekul, kromosoom, viirusakud, organismid, tsütoplasma, valgud, kromosoomid, sperm, talitlus, ioonid, ühend, membraanid
Bioloogia - Keskkool
66 allalaadimist, 1 arvamus
2
EVOLUTSIOON 1. Mis on evolutsioon? Maa elusa looduse ajaloolist arengut liikide üksteisest põlvunemise kaudu nimetatakse bioloogiliseks evolutsiooniks. Evolutsiooni liikumapanevaks jõuks on looduslik valik. 2. Mis on olelusvõitlus, selle vormid, nende iseloomustus, näiteid taimede ja loomade kohta. Olelusvõitlus on organismide vaheline võitlus elu tingimuste pärast või toidu üle Liigisisene: omavahel võitlevad sama liigi isendid näit: kalad, linnud, erinevate liikide vaheline omavahel võitlevad erinevad liigi isendid näit: hunt ja ilves, rebased ja mägrad võitlus eluta looduse teguritega näit: väga külm talv, metsapõlengus kiiremad ja tugevamad loomad suudavad põge...
Märksõnad: rass, organismid, evolutsioon, homo, populatsioon, silm, kalad, linnud, hulkraksed, ainuraksed, australopiteek, vetikad, imetajad, elundid
Bioloogia - Põhikool
35 allalaadimist, 1 arvamus
20
Rakk ja koed Raku ehitus Rakk on organismi kõige väiksem üksus, millel on elu tunnused. Kõige pisemad organismid koosnevad ainult ühest rakust. Rakkude ehituse järgi jaotatakse organismid kahte suurde rühma: eeltuumsed ja päristuumsed. Eeltuumsete organismide rakkudes puudub tuum. Eeltuumsed organismid on bakterid. Päristuumsed on kõik ülejäänud organismid, keda saab jaotada 4 riiki. Päristuumsed organismid on taimed, loomad, seened ja protistid. Rakutuum on nähtav ka valgusmikroskoobis. Rakutuuma ümbritseb 2 membraani, mis koos nende vahele jä...
Märksõnad: lihas, kude, silmakk, luud, elund, kops, lihased, kõrv, organism, hormoon, tuumist, liigese, närvisüsteem, veri, vereringe, peaaju, kopsud, membraan
Bioloogia - Põhikool
36 allalaadimist, 1 arvamus
25
LÄÄNEMERI Merilin Meite Kristiina Roosild 12c Oktoober 2008 ? Läänemeri on Atlandi ookeani sisemeri, mis piirab Eestit põhjast ja läänest. Teised Läänemere-äärsed riigid on Läti, Leedu, Poola, Saksamaa, Taani, Rootsi, Soome ning Venemaa.Läänemerd ühendavad Põhjamerega madalad ja kitsad Taani väinad. ? Suuremad lahed on Põhjalaht, Soome laht ja Liivi laht ? Suuremad saared on Sjaelland, Gotland, Fyn, Saaremaa, Öland Läänemerest üldiselt ? Läänemerre suubub hulk jõgesid. Suurim neist on Neeva. ? Niiske kliima tõttu sajab ka Läänemere pinnale rohkem ...
Märksõnad: soolsus, kamm, laht, kalad, räni, kilumeri, gotland, soolane, taimestik, tähk, räim, veekogu, merisk, lest, elustik, loomastik, vars, nafta
Bioloogia - Keskkool
99 allalaadimist, 0 arvamust
53
TAIMERAKK • plastiidid – kloroplast (isepaljunev) intensiivsus oleneb fotosünteesist • vakuool – jääkained eralduvad vakuooli; täidetud rakumahlaga; annab taimele maitse; külmad toonid taimede puhul; võib sisaldada mürkaineid; nooremates rakkudes on vakuoole rohkem, raku vananedes väheneb vakuoolide arv ja vakuool surub tuuma membraani vastu • rakukest – tselluloosist; kaitseb; annab kuju; toetab LOOMARAKK • rakumembraan – annab rakule kuju ja mahu; eraldab väliskeskkonnast; kaitseb rakku; läbi membraani toimub ainevahetus; seob naaberrakkudega (1) • Tsütoplasma – poolvedel aine, mis täidab raku ruumi; seob raku osad ühtseks (2) • Rakutuum – juhib raku elutegevust; rakutu...
Märksõnad: elund, kude, vereringe, rakk, silm, organism, kopsud, närvisüsteem, kõrv, näärmed, elundid, rakud, toes, peaaju, veri, emas, maismaa, uriin, ainevahetus
Algoloogia - Põhikool
15 allalaadimist, 0 arvamust
23
Agrokliima Mõjutab Läänemeri, Atlandi ookean, Ida- Euroopa tasandik ja Põhja jäämeri. Meie territooriumil läheb mereline kliima üle mandriliseks, eriti kagu suunas. Suurte veekogude lähedus mõjutab temperatuure. Taimekasvule oluline soojusreziimi iseloomustab efektiivsed temperatuurid, selle all mõistame üle +5 kraadi temperatuure, siis taimed kasvavad ja arenevad. Aktiivsed temperatuurid- ööpäeva keskmised temperatuurid, mis ületavad 10 kraadi päevas. Muld- maakoore pindmine kobe kiht, mida aktiivselt kasutavad kõrge...
Märksõnad: karjamaa, väetis, juur, silo, lämmastik, piim, toitaine, muld, sööt, saak, rohumaa, rohi, kevade, proteiin, põld, lutsern, rohumaad, kaer, põldhein
18 allalaadimist, 0 arvamust
8
• Juba möödunud sajand jõudsid teadlased järeldusele, et Maal elavad liigid ei ole kogu aeg olnud ühesugused. • Mida suurem ajavahemik seda erinevad nad on. • Maa elusa looduse ajaloolist arengut liikide üksteiste põlvnemise kaudu nim elu evolutsiooniks ehk bioloogiline evolutsioon. • Evolutsiooni iseloomustab • Kindel suund • Pöördumatus Olelus võitlus ja looduslik valik • Evolutsiooni iseloomustas: • Kindel suund • Pöördumatus • Evolutsiooni tulemus on: • Tavaliselt uute liikid...
Märksõnad: organism, organismid, evolutsioon, miljon, kohastumus, isolatsioon, homo, kalad, roomaja, isend, sapiens, kolju, looduslik valik, selgroog, ellujäämine
Bioloogia - Põhikool
21 allalaadimist, 1 arvamus
8
Ontogenees ehk isendi areng Jaguneb embrüogeneesiks ja postembrüogeneesiks Embrügenees jaguneb: 1. lõigustumine 2. blastula, gastrula 3. organogenees Üleminek postembrüogeneesi: a) sündimisega b) munast koorumisega Postembrüogenees 1. Noorusjärk - arenguperiood kuni suguküpsuse saabumiseni 2. Suguküpsusjärk - fertiilne järk. 3. Seniilsus- ehk raukusjärk - tugev organismi vananemine 4. Surm Embrüonaalne areng Lõigustumine See on sügoodi eriline jagunemisviis - üks jagunemine järgneb sisuliselt teisele. 1. Suureneb rakkude arv 2. Rakkude mõõtmed lähevad aina väiksemaks Alguses ...
Märksõnad: kude, rakk, organism, rakud, embrüo, geenid, moondega, vastne, teratogeen, ravim, gastrula, kliiniline surm, kliiniline, ainevahetus, bioloogiline, valmik
Üldbioloogia - Tartu Ülikool
41 allalaadimist, 1 arvamus
4
1) Mis on paljunemine? Paljunemine on üldine eluavaldus, mille eesmärgiks on järglaste taastootmine liigi säilitamiseks. 2) Iseloomusta mittesugulist paljunemist. Too näiteid. On kõige lihtsam taimedel ja taime alamatel. Uus organism pärineb ainult ühest vanemast. 3)Kuidas jaotataks mittesugulist paljunemist.Vegetatiivne : seened, algloomad, taimed, alamad loomad. Eoseline (toimub eostega e. spooridega, mis levivad tuule või veega ja arenevad uuteks organismideks: seened, sammaltaimed, sõnajalataimed, vetikad. 4) Selgita erinevaid vegetatiivse paljunemise v...
Märksõnad: rakk, mitoos, faas, kromosoom, kromosoomid, tuum, organism, emaka, meioos, embrüo, munarakk, kromatiid, platsenta, loode, looteleht, lootekest
Bioloogia - Keskkool
64 allalaadimist, 2 arvamust
25
Õpik lk. 71 1. Mida nimetatakse populatsiooni geneetiliseks struktuuriks? Eri alleelide ja genotüüpide arvulist suhet (suhtelist sagedust) nimetatakse populatsiooni geneetiliseks struktuuriks antud geeni suhtes. 2. Mida väidab Hardy - Weinbergi seadus? Inglise matemaatik Godfrey Harold Hardy ja saksa arst Eilhelm Einberg tõestasid 1908. a., et pärandumisseadused populatsiooni geneetilist struktuuri ei muuda. Teatud tingimuste kehtimise korral läheb populatsioon kiiresti tasakaaluseisundisse, kus genotüüpide sagedus on määratud alleelide sagedusega ja need jäävad põlvkonniti muutumatuks. Seadus kehtib aga järgmistel tingimustel: • Populatsioon on väga suur (s.t. selles on väga palju sigivaid isendeid); • kõik ristumised on vabad ehk juhuslikud s.t. nad sõltuvad ainult genotüüpide ...
Märksõnad: populatsioon, evolutsioon, isend, mutatsioon, kohastumus, organismid, evolutsiooniline, mutatsioonid, alleelid, emas, takson, triiv, miljon, looduslik valik
Bioloogia - Keskkool
1012 allalaadimist, 31 arvamust
21
...........................................................................14 2.TOIDUVÕRGUSTIK........................................................................................... 19 Kasutatud kirjandus..................................................................................................20 1. KLASS:ARUMETS LAANEMETSAD 1.1 Taimekooslused Laanemetsad on tavaliselt liigivaesed kuusikud, kus kasvavad veel üksikud haavad, kased ja männid. Põõsarinne on hõre, koosnedes pihlakast, paakspuust ja magedast sõstrast. Ka rohurinne on üsna liigivaene. Laante kasvupaigaks on viljakad lubjavaesed liivased ja savised mullad. Eestis jaotatakse laanemetsad kaheks – liigivaesteks männi- ja kuusemetsadeks ning liigirikkaiks kuusemetsadeks. Mõlemad on levinud enamasti Lõuna-Eestis. Liigivaesed laanemetsad on jäänukid varasematest taigametsadest, kus kasvavad taigamets...
Märksõnad: mets, kanarbik, pohl, männi, jänes, marja, marjad, emas, hunt, nugis, metsnugis, põder, puit, mänd, põdra, varre, risoom, kask, valgejänes, nõmme
Bioloogia - Kutsekool
26 allalaadimist, 0 arvamust
12
Organismide paljunemine ja areng Rakkude jagunemine tagab organismi kasvamise. Uued tütarrakud moodustuvad lähteraku jagunemisel. Kõik hulkrakse organismi rakud ei ole jagunemisvõimelised ja jagunemisprotsess ei ole piiramatu, sest organismide mõõtmed ei saa lõpmatult suureneda. Rakutsükkel on raku eluring ühe mitoosi lõpust läbi interfaasi järgmise mitoosi lõpuni. Samuti Rakkutsükkel=interfaas+mitoos on erinevate kudede rakkude interfaasi ja mitoosi kestus erinev. 1. Paljunemisviisid Mittesuguline paljunemine Suguline paljunemine Uus organism saab alguses eosest/keharakust Uus organism saab alguse viljastatud ...
Märksõnad: rakk, kromosoom, faas, kromosoomid, organism, meioos, rakud, sperm, mitoos, tuum, sugurakk, kromosoomistik, interfaas, munarakk, spermid, viljastumine
Bioloogia - Keskkool
43 allalaadimist, 2 arvamust
9
Bioloogia uurib elu Elu olemus Mis on elu Reageerimine ärritustele Elu olemus on muutumine Elu toob kaasa riske millestki loobumist aga ka uusi võimalusi Elu on kirev segu arengust ja hääbumisest mis tundub sageli kaosena Elu on ovulatsioon areng viia edasi elu tekitada uusi liike ja kohaneda vastavalt keskonnale Eluslooduse tunnused Järgnevat loetelu peaks võtma komplektina s t üks allpool toodud tunnustest ja määratle veel eluslooduse mõistet Ülesanne 1 I...
Märksõnad: organism, kude, elusloodus, hüpotees, elund, rakk, organiseeritus, organismid, populatsioon, organiseerituse tase, suguline, rakuline, funktsioon
Bioloogia - Kutsekool
37 allalaadimist, 0 arvamust
18
Populatsiooniks nimetatakse ühe liigi isendite rühma, mis asustab mingis ajaühikus mingit kindlat territooriumi. Populatsioon on omavahel ristuda võivate isendite kogum, kusjuures isendite ristumine teiste analoogiliste kogumite esindajatega on mingil põhjusel takistatud. Populatsiooni sekundaarne tunnus on struktuur, s.o. koosseis, mis on populatsiooni püsivuse eelduseks. Pmst võib eristada väga erinevaid struktuure, sest populatsiooni moodustavaid isendeid võib eristada väga paljude tunnuste – soo, vanuse, tervisliku seisundi jms järgi. Sooline...
Märksõnad: uluk, mets, jaht, jänes, kits, sigimine, hirv, koerad, metskits, sugukond, jooksuaeg, sarved, põdra, sööt, jälg, kiskjalised, nugis, põder, relv
Ulukibioloogia ja jahindus - Eesti Maaülikool
63 allalaadimist, 2 arvamust
7
EVOLUTSIOON- üldises mõttes mingi süsteemi pöördumatu ajalooline areng, tema järk-järguline mitmekesisemaks ja keerukamaks muutumine. EVOLUTSIOONITEOORIA- teooria, mis annab teadusliku põhjenduse bioloogilise evolutsiooni toimumisele ja seletab selle põhjuslikke tegureid ning mehhanisme. FÜÜSIKALINE EVOLUTSIOON- ehk kosmiline evolutsioon on areng, mis viis keemiliste elementide tekkeni ning universumi kujunemiseni. KEEMILINE EVOLUTSIOON- lihtsatest anorgaanilistest ainetest polümeersete orgaaniliste ainete teke. BIOLOOGILINE EVOLUTSIOON- elu areng Maal. ...
Märksõnad: evolutsioon, populatsioon, organismid, isend, homo, eukarüoot, elund, takson, skaala, kohastumine, eoon, kohastumus, elundid, darwin, aegkond
Bioloogia - Keskkool
14 allalaadimist, 1 arvamus
27
...• Bioloogiliste ja küberneetiliste süsteemide võime säilitada neis toimuvate protsesside tasakaalu ning vältida süsteemi ohtlikke kõrvalekaldeid. • Organismi ekstratsellulaarse vedeliku teatud füüsikaliste ja keemiliste omaduste püsivus • O2 ja CO2 kontsentratsioon • Toitainete ja jääkproduktide kontsentratsioon • Sisekeskkonna pH • Soolade ja teiste elektrolüütide kontsentratsioon • Ekstratsellulaarse vedeliku maht, temperatuur ja rõhk 2. Organismi talitluste regulatsiooni üldised põhimõtted. Rakkudevaheline kommunikatsioon füsioloogia kontekstis. • Regulatsioon närvisüsteemi süsteemi poolt-refleks,refleksi kaar, • Retseptor • Aferentne (sensoorne) närv • Refleksi keskus (Pea- või seljaaju) • Eferentne (motoorne) närv • Efektor (täidesaatev organ) • Humoraalne regulatsioon- Humoraalne regulatsioon h...
Märksõnad: närv, lihas, närvisüsteem, neer, hormoon, sool, lihase, retseptor, organism, informatsioon, plasma, funktsioon, rakud, regulatsioon, refleks, membraan
Füsioloogia - Tartu Ülikool
121 allalaadimist, 4 arvamust
13
...ad umbes 1 kuu vanuselt. Elupaigad Elavad urgudes. Leht ja segametsades. Toitumine Enamasti loomtoiduline. Ei ütle ära ka raipetest. Mõned liigid söövad ka taimi. Levikuala Elavad mandri eestis. Mujal maailmas elvad Kesk-Euroopas ja Aasias. Mutt Liigi nimi ladina keeles on Talpa europea Kehamass on 60-130 grammi Toitumine on eranditult loomne. Sööb vihmausse, putukaid ja nende vastseid. Saagiks langevad ka hiired, karihiired, rotid, konnad, sisalikud, maod jt. Looduslikud vaenlased on nirk, kärp, metsnugis, ronk, vares, toonekurg, kassikakk. Tiinus kestab 40 päeva. Pojad sünnivad maikuus. Poegade pikkus on ligikaudu 3 cm, kehamass 2,2...2,7 grammi. Mutt Harilik siil Ladina keelne nimi on Erinaceus europaeus Kehamass on 600-1200 grammi Segatoiduline. Eelistab putukaid ja nende vastseid, aga ka vihmausse, konni, hiiri, linnumune- ja poegi, madusi...
Märksõnad: mutt, kehamass, putuktoidulised, siil, kassikakk, imetajad, harilik siil, nirk, kärp, metsnugis, maod, toonekurg, vares, ronk, eluiga, rebane, sisalikud
Bioloogia - Põhikool
4 allalaadimist, 0 arvamust
12
...…..lk 7 Tootjad ehk produtsendid……………………………………………………….lk 7 Esmased tarbijad ehk herbivoorid………………………………………………lk 7 Teisesed tarbijad ehk karnivoorid………………………………………………lk 8 Tipptarbijad……………………………………………………………………..lk 8 Ökopüramiid…………………………………………………………………….lk 8 Ökosüsteem kui tervik………………………………….............................lk 8 Toiduahelad………………………………………………………………….….lk 8 Toiduahelate võrgustik…………………………………………………….....…lk 8 Toiduahelate katkemine…………………………………………………………lk 9 Populatsiooni iseloomustus……………………………….........................lk 9 Populatsiooni arvukus ja muutumine ajas……………………………………..lk 10 Populatsiooni tihedus…………………………………………………………..lk 10 Populatsiooni seisund……………………………………………………....… lk 10 Populatsiooni tervislik seisu...
Märksõnad: kobras, toiduahel, niidu, konkurents, organism, paju, isend, populatsioon, kiskja, toonekurg, niit, sümbioos, parasitism, tarbijad, veekonn, sääsk
Keskkonnaökoloogia - Keskkool
22 allalaadimist, 0 arvamust
17
...utkilomeetrit, mis mõlemad kuuluvad Rootsile, ning Saaremaa, mille pindala on 2714 ruutkilomeetrit ja Hiiumaa, mille pindala on 965 ruutkilomeetrit, mis mõlemad kuuluvad Eestile. Põhjalahe suudmes paikneb Soomele kuuluv Ahvenamaa saarestik koosneb ligi 6500 saarest, mill üldpindala on 1505 ruutkilomeetrit. KOKKUVÕTE Läänemeres võib kogu koosluse jagada kolme piirkonna – ranna, vaba vee ja põhja vahel. Igas piirkonnas on oma elustik, oma toiduahelad. Meres on üldiselt tähtsaks tootjaks vetikad, tarbjaks selgrootud, lagundajaks bakterid. Teisalt on Läänemere elukooslus omanäoline. Läänemere elustik erineb järvedest ja isegi Atlandi Ookenist, kui Läänemerele kõige lähemal asuvast maailmamerest. Määravaks teguriks Läänemere elukoosluses on soolsus. See on tugevasti suurem, kui mõnes magevee kogus, aga paljuski madalam kui maailmameres. Säärane veekogu , mida mäletatavasti nimetati riimveekoguks, on elamiskõlbmatu enam...
Märksõnad: lään, vetikad, soolsus, magevee, rand, puna, rohe, linnud, lest, elustik, mereveealad, mänd, veekogu, läänemeri, punavetikad, tallus, põhjaloomastik
Geograafia - Keskkool
5 allalaadimist, 0 arvamust
14
Tartu Tervishoiu Kõrgkool tervisekaitse spetsialist õppekava Diana Savostkina GENEETILISELT MUUNDATUD ORGANISMID Referaat Juhendaja: Triin Veber, õppejõud Tartu Tervishoiu Kõrgkool Tartu 2010 SISUKORD: Sissejuhatus.......................................................................................................................... 3 1. Kultuuride geneetiline muundamine................................................................................ 4 2. Geneetiliselt muundatud kultuuride areng....................................................................... 4 3. Geneetiliselt muundatud kultuuride levik..............................
Märksõnad: muundatud, geneetiliselt muundatud, loodu, kultuurid, organism, tehnoloogia, organismid, keskkonnaministeerium, bakter, geenitehnoloogia, toksiin, riskid
Geneetika - Tartu Tervishoiu Kõrgkool
40 allalaadimist, 1 arvamus
15
...in your home? 3. Can you play any musical instruments? 4. Do you sing? 5. Have you sung at a song festival? 6. Has your school got a choir? 7. When do you last go to a concert? What concert was it? 8. Have you ever been to an open­air concert? What was it like? 9. Do you sing at family parties? Where else Estonians like to sing? 10. Have you got a collection of cassettes, CD´s or LP´s at home? 11. Have you watched a ballet on TV? 12. Which do you prefer – ballet, drama or musical? 13. How often do you go to the theatre? 14. Do you prefer going to the theatre or watching TV? Why? 15. Do you prefer buying a cheap ticket and getting a seat at the back or spending more money and  sitting in the front? Why? 16. Do you prefer going to the theatre with your family or friends? Why? 17. How old were you when you first went to see a puppet ...
Märksõnad: your, could, friend, shop, book, sport, good, year, exam, weather, been, children, trip, make, money, friends, animal, body, room, sports, books, animals
Inglise keel - Põhikool
523 allalaadimist, 15 arvamust
13
Eesti looduskeskkond Eesti floora: • Vetikad • Sammaltaimed • Sõnajalgtaimed • Paljasseemnetaimed • Õistaimed ja nende morfoloogia, enamlevinud liigid • Samblike ja seente morfoloogia ja enamlevinud liigid Fauna: • Lülijalgsete, kalade, roomajate, kahepaiksete, lindude ja imetajate morfoloogia, elupaigad, eluviisid, tegutsemisjäljed ning enamlevinud liigid • Jahilinnud, ulukid ja jahikorraldus • Kalastus ja vähipüük Maastikuvaldkonnad: • Põhja-Eesti • Lääne-Eesti • Vahe-Eesti • Ida-Eesti • Lõuna-Eesti • Nende maastikukomponendid ja rekreatsiooni ressursid. Mis on ökoloog...
Märksõnad: mets, rinne, metsad, niit, järved, rohurinne, kooslus, puurinne, põõsarinne, organism, sini, organismid, kask, samblarinne, tarn, ökoloogia, salu, pohl
33 allalaadimist, 1 arvamus
47
EESTI MAAÜLIKOOL Referaat Puisniitude Loomastik Kaspar Knuut 2010 Sissejuhatus Puisniiduks nimetatakse regulaarselt niidetava rohustusega hõredat puistut Puisniidud kujunesid asulate ümbrusesse juba üle 4000 aasta tagasi seoses puidu tarbimisega ning hiljem karjakasvatuse levimisega Eriti väärtuslikuks teeb puisniidud nende kõrge liigirikkus Puisniidu liigirikkale taimestikule kaasneb tavaliselt ka muu elustik näiteks putukate suur mitme...
Märksõnad: putuka, bioloogia, tigu, vastsed, konnad, elund, ussid, kahepaiksed, valmik, suised, kärnkonn, videoloomad, bgzm, puisniit, veekogu, sugukond, liblikad
Pärandkooslused - Eesti Maaülikool
63 allalaadimist, 3 arvamust
2
...s, rohkem vaenlasi, stress, konkurents 9. Toiduahel ja toiduvõrk Tootja (produtsent) > orgaaniline aine > I astme tarbija ( herbivoor, konsument) > II astme  tarbija ( karnivoor, konsument) > III astme tarbija (karnivoor, konsument) >>>> tipptarbija  (viimane lüli, keegi ei toitu)  Toiduvõrgu moodustavad ökosüsteemis läbipõimunud toiduahelad.  10.Ökoloogilise püramiidi reegel ja koostamine Reegel: igale järgmisele püramiidiastmele jõuab ligikaudu 10% eelmise astme energiast. Koostatakse arvukuse, juurdekasvu, biomassi järgi. Püramiid saadakse kui toiduahel  asetatakse püsti, produtsent kõige all. Püramiid tekib, sest kõike ei sööda ära, kogu energiat ei saa toidust kätte, energiat kulub  elutegevuseks. 11. Kuidas ...
Märksõnad: populatsioon, tegur, organism, ökosüsteem, suremus, sündimus, kass, ökoloogiline amplituud, ökoloogiline, amplituud, püramiid, konsument, toiduahel
Bioloogia - Keskkool
68 allalaadimist, 1 arvamus
11
Powerpointi esitlus
Märksõnad: puisniit, puisniidud, hiir, taimestik, rohustu, rohurinne, sipelgad, liblika, ämblikud, argentiina, maailmarekord, toiduahelad, toiduahelad, vastsed
Bioloogia - Keskkool
74 allalaadimist, 1 arvamus
3
Ökoloogia, keskkonna globaalprobleemide ja looduskaitse kontrolltöö I: Vali õige vastus! 1. Punasest raamatust on … versiooni: a) 2 b) 4 c) 8 d) 12 2. Narva jõkke elama asunud võõrliik on: a) kobras b) tuulehaug c) unimudil d) sinikael-part 3. Jäänukliik pole: a) hahk b) halljänes c) jugapuu d) viigerhüljes 4. Reservaat asub kaitseala: a) servades b) ümber c) keskel d) nurkades 5. Taimtoiduline loom on: a) ilves b) haug c) raudkull d) vesirott 6. Herbivoor on … toiduline loomaliik: a) sega b)...
Märksõnad: ökosüsteem, organism, areaal, lagundaja, loomaliik, toiduahel, üro, loodusrikkus, mitmekesisus, reostus, lagundajad, kobras, autotroof, haug, elurikkus
Bioloogia - Keskkool
25 allalaadimist, 1 arvamus
10
...aalu mass pinnaühiku kohta. 5. Produktiivsus, see iseloomustab biomassi juurdekasvu ajas. Kui võrrelda nt. männiku ja kuusiku juurde kasvu m3 hektari kohta, siis männikute aastane juurde kasv on 5,1m3/ha ning kusikutel 7,4 m3/ha. 6. Toitumissuhted, see on küsimus sellest, kes keda või mis mida sööb. TOITUMISSUHTED Populatsiooni omavahelised suhted avalduvad kõige ilmekamalt toitumissuhetes, selle alusel reastatud organismid moodustavad toiduahela. Toiduvõrk kujuneb toiduahelate põimumist. Esimeseks lüliks on alati taimed, põhjus on selles, et nad sarnastavad C, CO2 õhust, mis otsa ei lõppe. Rohelised taimed on tootjad produtsendid, neid söövad e. tabivad konsumendid mitme astmena. Kui taimed, loomad, surevad alluvad nad lagunemisele ja seda teevad lagundajad ehk destruendid. On mitmesugused toiduahelad nt. laguahel alab elutegevuse jääkidest e. surnud organismidest ning lõppeb alati lagundajaga. nt. kõdunenud lehed...
Märksõnad: organism, närv, kude, öko, organismid, elund, lihas, populatsioon, regulatsioon, rakk, elundkond, ökosüsteem, evolutsioon, bakter, ensüüm, soojus, seen
Bioloogia - Keskkool
326 allalaadimist, 7 arvamust
10
Märksõnad: imetaja, imetajad, mets, nahkhiir, kobras, selgroogsed, hunt, siil, kogumine, kährik, niit, elupaigad, mäger, ondatra, mügri, delfiin, boucher, kask
Bioloogia - Põhikool
24 allalaadimist, 2 arvamust
12
...Ökosüsteem on pidevalt muutuv isereguleeruv süsteem, milles aine- ja energiavahetuse kaudu on seotud organismid ning eluta keskkond. Ökosüsteemil on kindlad ruumilised mõõtmed, ta reageerib välismõjutustele kui üks tervik ning nende vahel on eristatavad üleminekud. Kõik ökosüsteemid saavad eksisteerida tänu energiaallikale (Päikesele). *Ökosüsteemi iseloomustavad Liigiline koosseis, liigirikkus, dominant (sageli üks olulisim tegur toiduahelas), biomass ning produktsioon (kogu orgaanilise aine juurdekasv aastas). Jaguneb elukoosluseks (taimed, loomad, seened, mikroorganismid) ja ökotoobiks (eluta osa; vee-, muld- ja õhkkeskond). *Ökosüsteem püsib tasakaalus siis, kui toitumissuhted tema liikmete vahel on tasakaalus, kui ei toimu ühe liigi paljunemist teise arvel. Kui ökosüsteem on tasakaalust väljas toimub teatud aja jooksul ühe koosluse asendumine teisega, mida nimetatakse suktsessiooniks. Ökosüsteemi kuuluvate ...
Märksõnad: organism, organismid, populatsioon, evolutsioon, ökosüsteem, tegur, biosfäär, toiduahel, looduslik valik, biomass, kiskja, püramiid, alleelid, bakterid
Bioloogia - Keskkool
61 allalaadimist, 1 arvamus
2
...umit, millel biot. paikneb, abiootilised tegurid, mis seda mõjuavad. Biots. koos ökot. moodustab ökosüsteemi. Ökosüsteem - on isereguleeruv süsteem, milles biot. ja ökot. on omavahel aineringe kaudu seotud. näitajad: liigiline koosseis(ökos.kuuluvate liikide nimistu), liigirikkus(kooslustesse kuuluvate liikide arvu). TOITUMISTASEMED: 1) tootjad e. produtsendid-org.ained toodavad ise anorgaanilist, taimed.2)konsumendid e. tarbijad- toiduahela organismid, kes kasutavad teisi elusorganisme toiduks. Tarbijad jagunevad sõltuvalt toiduobjektist 1-4astme tarbijateks,herbi,kiskjad,3.4. Surnud tootjad ja tarbijad on toiduks lagundajatele e. destruentidele. Laguahel-algab elutegevuse jääkidest, lõppeb mikroorganismidega.Toiduvõrguks nim. omavahel põimunud toiduahelate kogumit.(selle kaudu moodustab ökosüsteem isereguleeruva terviku). Iseregulatsioon- iga toiduahela lüli e. troofiline tase regleerib eelmise arvukust.(nt.füto-ja zoop...
Märksõnad: organism, organismid, populatsioon, biot, kiskja, territoorium, sümbioos, biootilised, ökosüsteem, tarbijad, herbivooria, kisklus, elutegevus
Bioloogia - Keskkool
27 allalaadimist, 0 arvamust
31
... 17 Ø Ökosüsteem Ökosüsteem on isereguleeriv süsteem, mis koosneb erinevate elusorganismide kooslustest ja ökotoobist. Elukoosluse peamised osad on seene-, taime- ja loomakooslus ning mikroorganismid. Ökotoop on ökosüsteemi eluta osa. Selleks võib olla veekeskond, õhkkeskkond ja muldkeskkond. Ökosüsteemi kuuluvad organismid on omavahel toitumissuhetes. Toitumissuhete alusel reastatud organismid moodustavad toiduahela. Toiduahela esimeseks lüliks on rohelised taimed. Rohelisi taimi nim toiduahelas tootjateks ehk produtsentideks. Tarbijateks ehk konsumentideks nimetatakse toiduahela organisme, kes kasutavad toiduks elusaid organisme. Need on loomad. Samad organismid võivad kuuluda üheaaegselt erinevatesse toiduahelatesse. Omavahel põimunud toiduahelaid nimetatakse toiduvõrgustikuks. Bakterid ja seened on ökosüsteemis surnud organismide lagundajad. ? Koostage toidahelaid ja toiduvõrgustikke. ................................................................................................................................................ ..................................................................
Märksõnad: organism, organismid, viirus, kude, evolutsioon, populatsioon, mets, mitmekesisus, loodusvarad, bakterid, luud, refleks, toiduahel, bioloogia, viirused
Bioloogia - Kutsekool
94 allalaadimist, 0 arvamust
19
...ellele roheline taim on eluvajalik, need organismid on omakorda toiduks teistele loomadele, need omakorda kolmandatele. Kultuurtaimede korral moodustavad esimese kontsentri peamiselt kahjurid, teise kasurid (kahjurite hävitajad) , kolmanda kahjurid (kasurite hävitajad). Troofiliste rühmade vaheliste seoste uurimine. Biotsönoosi koosseisu jaotamine loomade toitumisviisi ja taimede toidukskasutatavuse järgi. Saadud rühmad ühendatakse toiduahelate võrguks. Mükotrofism ja parasitism. Mükotrofism on toitainete omastamine seente vahendusel. See on maismaataimedele väga omane. Obligatoorsete mükotroofide kogu elu on seotud seemeniitide sümbioosiga. Enamasti on see suhe vastastikku kasulik. Seened saavad süsivesikuid, taimed vett ja lahustunud aineid. Raske on otsustada, millal mõlemale kasulik sümbioos asendub parasitismiga – ainult ühele poolele kasulik. Parasitismi nõrgim aste on poolparasitism. See on osaline nugimine ...
Märksõnad: populatsioon, organism, muld, kooslus, organismid, veekogu, huumus, vormide, tolm, eluvormid, toitaine, vetikad, indikatsioon, suhe, indikaator, soolsus
Ökoloogia - Tallinna Ülikool
29 allalaadimist, 2 arvamust
2
Märksõnad: ökosüsteem, tarbijadismid, bioloogia, kohastumused, graafik, taimtoidulisus, energia liikumine, produtsendid, konkurents, happelisus, muundumine
Bioloogia - Keskkool
9 allalaadimist, 1 arvamus
6
...nteesivad nagu taimed. 14. Põisadru ehitus. lk 49. 15. Selgita kolme lausega, mida näitab vetikate rohkus veekogudes? Kui vetikaid on palju, siis võivad organismid hukkuda. Lagundades tarbivad bakterid rohkesti vees lahustunud hapnikku. Selle hulk veekogus väheneb ja paljudele vees elavatele organismidele ei jätku enam hingamiseks hapnikku. 16. Milline tähtsus on vetikatel looduse aineringes. Vetikad on veekogudes enamiku toiduahelate esimeseks lüliks. 17. Mida nimetatakse vee õitsenguks ehk eutrofeerumiseks? Mis selle käigus juhtub veekoguga? Miks see on loodusele kahjulik? vetikate või sinikute tavapärasest suurem vohamine veekogus, mis halvendab teiste organismide elutingimusi või põhjustab nende hukkumist. 18. Koosta toiduahel, mille esimeseks lüliks on vetikas. vetikas-konnakulles-röövkala-kajakas-rebane-hunt 19. Kolm näidet vetikate kasutamisest. põllumajanduses põlleväetise...
Märksõnad: organismid, samblik, bakterk, samblikud, bakterid, paeluss, toiduahel, rahvuspark, ainevahetus, parasitism, tarbijad, putuka, põllumajandusukest
Bioloogia - Põhikool
18 allalaadimist, 0 arvamust
22
...aallikat (päike) 2. Valgusenergia muundatakse keemiliste sidemete energiaks 3. Tänu fotosünteesile on tekkinud fossiilsed kütused (nafta, kivisüsi, põlevkivi) ja toimub taastuvate energiaressursside täienemine (puit, põhk, pilliroog) 4. Tagas hapniku osakaalu tõusu atmosfääris ja osoonikihi tekke (Eesti ökosüsteemides toodavad hapnikku raba, soo ja veekogude vetikad) 5. Taimed on ökosüsteemis produtsentideks, st toiduahela alguslüliks Rakendusbioloogia 19/02/2009 …bioloogia teadussaavutuste kasutamine tavaelus rakenduseesmärkidel Rakendusbiokeemia: 1. Süsivesikute kasutus: Inuliini lisamine toidule. Inuliin on prebiootik (soodustab kasulike bakterite paljunemist seedekulglas) 2. Oomega-rasvhapete lisamine toidule (nt. tervisemunad, leiva-, saiatooted). Lisatakse südame veresoonkonna haiguste ennetamiseks 3. Valgud: Hüperimm...
Märksõnad: evolutsioon, organism, isend, populatsioon, ensüüm, tuum, kohastumus, organismid, ainevahetus, fotosüntees, liigiteke, rakk, rakud, hübriid, piim
49 allalaadimist, 1 arvamus
1
...kosüsteem on pidevalt muutuv isereguleeruv süsteem, milles aine- ja energiavahetuse kaudu on seotud organismid ning eluta keskkond. Ökosüsteemil on kindlad ruumilised mõõtmed, ta reageerib välismõjutustele kui üks tervik ning nende vahel on eristatavad üleminekud. Kõik ökosüsteemid saavad eksisteerida tänu energiaallikale (Päikesele). Ökosüsteemi iseloomustavad liigiline koosseis, liigirikkus, dominant (sageli üks olulisim tegur toiduahelas), biomass ning produktsioon (kogu orgaanilise aine juurdekasv aastas). Jaguneb elukoosluseks (taimed, loomad, seened, mikroorganismid) ja ökotoobiks (eluta osa; vee-, muld- ja õhkkeskond). Ökosüsteem püsib tasakaalus siis, kui toitumissuhted tema liikmete vahel on tasakaalus, kui ei toimu ühe liigi paljunemist teise arvel. Kui ökosüsteem on tasakaalust väljas toimub teatud aja jooksul ühe koosluse asendumine teisega, mida nimetatakse suktsessiooniks. Ökosüsteemi kuuluvate ...
Märksõnad: organism, ökosüsteem, populatsioon, organismid, tegur, biosfäär, sümbioos, toiduahel, biomass, püramiid, suhe, bakterid, seen, konkurents, parasitism
Bioloogia - Keskkool
95 allalaadimist, 1 arvamus
4
...olemuse ja avaldumiskäigu uurimine hiirte peal. 6/48) Eestis ei ole GM-taimede kasvatamine lubatud. See sööks välja mahepõllunduse, kuid sanas võib meil leiduda suuremat turgu väljaspool Eestit, kus ei olda GM-taimede vastu, vaid vaadataks nende positiivseid külgi. Samas loodusele võib see tuua kaasa katastroofilisi tulemusi. Alates sellest, et teatud GM-taimed muutuvad umbrohuks, kuni selleni, et häirib looduslikku toiduahelat või muid looduslikke ahelaid. 1/54) Geeniteraapia transgeneesist: Geeniteraapias siiratakse sama liigi geeni nt. Inimese geene, kuid transgeneesis erinevate liikide geene. Geeniteraapias siiratakse neid somaatilistesse rakkudesse, mis tähendab, et see ei pärandu järglastele edasi. Transgeneesis, kui transgeenne isend on viljastamisvõimeline, siis pärandub see ka järglastele edasi. Samtu teatud liiki geeniteraapias vaigistatakse mutantset geeni, kuid transgeneesis on eesmärgi...
Märksõnad: rakud, geeniteraapia, antibiootikum, geenivektor, antibiootikumid, tüvirakud, kass, hiir, emaka, embrüo, isend, tuum, doonor, ensüüm, antikeha
Bioloogia - Keskkool
234 allalaadimist, 6 arvamust
37
Märksõnad: madalsoo, second, ämblik, vaskuss, madalsood, sookurg, rohe, turbasammal, paakspuu, palderjan, madalsoo taimed, tarbijad, kärnkonn, linnud, sümbioos
Bioloogia - Keskkool
11 allalaadimist, 0 arvamust
40
...struentidega moodustavad ökosüsteemis tsükli e aineringe. Ökosüsteemi troofilised tasemed moodustavad ökoloogilise püramiidi. Biomass – ühel troofilisel tasemel olevate organismide kogumass ja energia vähenevad ökoloogilises püramiidis kõrgemate troofiliste tasemete suunas. Produktiivsus e biomassi juurdekasv väheneb samuti kõrgematel tasemetel. Iga järgneva troofilise taseme biomass on ligikaudu 10% eelneva taseme biomassist. Toiduahelate erivormid: • Kiskahel – kiskjad ise osutuvad saakloomadeks. Viimane lüli on tippkiskja. • Nugiahel – parasiittoiduahel – iga järgmine lüli parasiteerib eelneval lülil. N: õunapuuleht ? lehetäi ? entomofiilsed seened ?mükoviirused. • Laguahel – algab eluta orgaanilisest ainest. Koosneb esmastest tarbijatest ja lagundajatest. Lõpeb destruendiga. N: kõdunenud lehed ? . vihmaussid ?lestad ?bakterid ja mikroseened Iseregulatsioon toim...
Märksõnad: evolutsioon, organism, kromosoom, alleel, isend, mutatsioon, muutlikkus, geenid, organismid, populatsioon, alleelid, hübriid, mutatsioonid, tegur, sünt
Bioloogia - Keskkool
294 allalaadimist, 10 arvamust
3
...isendite arv. Populatsiooni tihedus näitab populatsiooni isendite arvu pinnaühiku kohta. Biotsönoos-ühel territooriumil elab paljude liikide populatsioone, mis koos moodustavad elukoosluse. ( taimse-,seene-,loomakooslused ja mikroorganismid) Ökotoop-elukeskkond (õhk-,vesi-ja muldkeskkond) Ökosüsteem- on isereguleeruv süsteem,milesse kuuluvate populatsioonide kooseis ja arvukus on pikema aja jooskul stabiilne. Ökosüsteemi toitumisahelad: Toiduahela moodustuvad toitumissuhete alusel reastatud organismid. Tarbijad e.konsumendid-herbivoorid ja neist omakorda kiskjad.Kas. toiduks teisi elusorg. Lagundajad e.destruendid-mikroorg. ja seened ning ka selgrootud loomad Tootjad e.produtsendid-rohelised taimed ( fotosünteesi teel vajalikke org.aineid) Laguahel algab elutegevuse jääkidest või surnud org. ning lõpeb mikroorg.( seente,bakterite või protistidega). Toiduvõrk- nim. Omavahel põimunud toiduahelate kogumit. Populatsioonilaine- ...
Märksõnad: populatsioon, organismid, ökosüsteem, biootilised, suremus, sündimus, populatsiooni arvukus, sümbioos, herbivoor, ökoloogilised tegurid, ökoloogiline
Bioloogia - Keskkool
204 allalaadimist, 7 arvamust
5
...ad. Lagundajad vabastavad taas süsihappegaasi, mis on vajalik taimedele. Toitumis suhe moodustavad ökosüsteemi ringe e. Tsükleid. Iga järgmine lüli on troofiline tase, mis regureerib eelmise arvukust. Nii ei saa organismide arv piiramatult kasvada. See tähendab , et ÖS on ise regureerimis süsteem. Kehtib n.n ÖS püramiidi reegel. Selle kohaselt on iga järgneva taseme biomass 10% eelmise taseme biomassist. Kui kujutada ühte toiduahela kõigi tasemete biomasse ristkülikuna ja paigutada need ülestikku saame biomassi püramiidi. Kõige rohkem võib seal olla 5-6 astet. Kui aine ringleb siis energia voog on ühesuunaline. Biosfäär on pidevalt avatud süsteem. Kogu biosfäär püsib elus vaid seetõttu, et teda läbib pidevalt energia voog. Ökoloogilised globaalprobleemid A) millest tulenevad: 1) toidu puudus kõige tõsisem Etioopias ja Somaalias. Toidu puudus on tingitud: • Aafrika suured maa-ala...
Märksõnad: tegur, populatsioon, organismid, biomass, ökosüsteem, suhe, sündivus, mets, biootilised tegurid, biootilised, ökoloogia, häving, tarbijad
Bioloogia - Keskkool
198 allalaadimist, 11 arvamust
23
...t ja okstest. Kobras sööb suvel rohttaimi ja talvel puude koort ning noori oksi. Click to edit Master text styles Second level Third level Kobras ? ? Fourth level ? Fifth level Metskits Energia liikumine toitumis-tasemetel Tootjad e. produtsendid Esimeseks lüliks toiduahelas on produtsendid. Rohelised taimed, mis omastavad ökotoobilist anotgaanilisi ühendeid ja ja moodustavad fotosünteesi teel neile vajalikke aineid. Produtsendid on kõik rohelised taimed ja mõned autotroofsed bakterid. Näiteks: lamba-aruhein, harilik kastehein, punane aruhein, kassikäpp, angervaks. Esmased tarbijad e. herbivoorid Herbivoorid on taimtoidulised loomad, kes tavaliselt toituvad ainult taimedest ja teistest autotroofidest. Nad kuuluvad teise lülisse, nad toituvad esime...
Märksõnad: second, herbivoor, biootilised, karnivoor, kobras, põdra, organismid, metskits, sümbioos, paju, tarbijad, herbivoorid, abiootilised, produtsendid
Bioloogia - Keskkool
7 allalaadimist, 0 arvamust
17
...ini võtsid tarvitusele Schröter ja Kircher 1896. Demökoloogia (population ecology)– populatsiooniökoloogia (Schwerdtfeger 1963), ökoloogia haru, mis uurib organismide populatsioone ja nende keskkonnaoludest johtuvat dünaamikat • Sünökoloogia (community ecology) – enamasti kasutatakse koosluste ökoloogia nimetusena. Uurib populatsioonide omavahelisis suhteid ning koosluste ja keskkonnatingimuste suhteid (energiavood, toiduahelad, produktiivsus, suktsessioonid, koosluste struktuur ja dünaamika). Termin: Schröter, Kircher 1902, Gams 1918 • Kooslus (biotsönoos) – kõik elusorganismid, kes elavad koos mingil piiritletud territooriumil või liigid, mis esinevad koos ja interakteeruvad. • Geoökoloogia e. Maastikuökoloogia (landscape ecology) - ökoloogia ja maastikuteaduse piiriteadus, mis uurib maastikuüksuste ökosüsteemide siseseid ja vahelisi suhteid ning maastiku aineringet ja ene...
Märksõnad: organism, organismid, kooslus, populatsioon, ökosüsteem, ökoloogia, sfäär, ökosüsteemid, element, mets, fotosüntees, süsinik, suremus, sündivus
Ökoloogia - Eesti Maaülikool
53 allalaadimist, 0 arvamust
8
...ab haige loomad maha. Seega ei saa haigused levida Kiskjad ei saa elada saakloomata. Aga kiskjate hävitamine võib viia ka saakloomade allakäigule. Ökoloogilise püramiidi moodustavad ökosüsteemi troofilised tasemed. Rebane Sookurg, rästik Konn, hiir Putukad, limused Rohelised taimed 6. Ökosüsteem kui tervik Madalsoos on toiduahelad lühikesed N: Villpea, vahtlane, konn, sookurg N: rohttaimed, jänes, rebane N: putukas, huulhein N: sääsk, kiil, kärbsenäpp N: kärbes, ämblik, Toiduahelate võrgustik. Sipelgad ? kadakatäks ? Soo-uruhiir osjad ? põder sääsed murakad ? ? ? ? Pohlad ? soo-liugur ? rabakonn ? sookurg ? pruunkaru ? ? ? rästik nastik rebane Kui toiduahelas ü...
Märksõnad: rästik, sood, madalsoo, märgala, märgalad, madalsood, rebane, hiir, seen, madalsoo, tarn, põder, jänes, hunt, ökosüsteem, sookurg, süsinik, ämblik
Bioloogia - Keskkool
61 allalaadimist, 3 arvamust
13
...ides. Troofilised tasemed, ökoloogilised püramiidid, toiduahel, toiduvõrgustik; Igalt troofiliselt tasemelt läheb järgmisele 10%. Ökoloogiline püramiid illustreerib energia liikumist eelmiselt tasemelt järgmisele. Troofilised tasemed algavad primaarsete produtsentidega ja lõppevad ca 4 astme tarbijatega. Toiduahel on organismide toitumissuhete alusel reastatud organismide jada. Toiduvõrgustik on ühe ökosüsteemi omavahel põimunud toiduahelad. 51. Tarbimisefektiivsus, assimilatsiooniefektiivsus, produktsiooniefektiivsus, troofiliste tasemete vaheline energia ülekande efektiivsus; Tarbimisefektiivsus: tarbimine jagatud eelmise taseme produktsioon I n/Pn-1; Assimilatsiooni efektiivsus: assimileeritud energia jagatud tarbitud energia (tarbimine) A n/In Produktsiooniefektiivsus: produktsioon jagatud assimileeritud energia P n/An Energeetiline efektiivsus: produktsioon jagatud eelmise taseme produktsioon P n/Pn-1= ca10% 52. ...
Märksõnad: organism, populatsioon, kooslus, isend, konkurents, mets, ressurss, liigirikkus, kõver, organismid, suktsessioon, mitmekesisus, ökoloogia, ökosüsteem
37 allalaadimist, 0 arvamust
2
Abiootiline tegur- organismide elutegevust mõjutavad eluta looduse tegurid N: päikesevalgus, temp. vesi ja niiskus, tuul, sademed, muld, õhk Antropogeenne tegur- inimtegevuse mõju organismide elutegevusele N: inimtegevus (radioaktiivsustaseme mõõtmine) Areaal- ühe liigi leviala (territoorium, mida teatud liigi isendid asutavad) N: populatsioon, liik, perekond Biomassi püramiid- ökoloogilise püramiidi graafiline esitus, milles toiduahela kõigi troofiliste tasemete biomassi kujutavad ristkülikud on paigutatud ülestikku. N: tootja(taim)- I astme tarbijad (rohutirts)- II a. tarbijad (rott)- III a. t. (madu) Biootiline tegur- tegurid, mis tulenevad organismide kooseksisteerimisest. Võivad olla kõigile osapooltele kasulikud, ainult ühele osapoolele kasulikud või kõigile kahjulikud. N: sümbioos, kommensalism, konkurents, kisklus, herbivooria, omnivooria Biosfäär- Maad ümbritsev elu sisaldav kiht. N: litosf...
Märksõnad: organism, organismid, populatsioon, toiduahel, tegur, kiskja, ökosüsteem, bakter, seen, biomass, saak, tarbijad, suremus, lagundaja, kisklus, sümbioos
Bioloogia - Keskkool
8 allalaadimist, 0 arvamust
9
... Veedefitsiit on aurumise ja sademete vahe 51 NPP veekooslustes * Sagedasemad limiteerijad on toitainete hulk N ja P valgus heterotroofid Produktiivsemad on suudmealad ja apvellingu alad *Valgus limiteerib produktsiooni sügavamates kihtides Eufootiline kiht – kiht vees kus fotosüntees on hingamisest suurem Eufootilisest kihist sügavamal netoproduktsiooni ei ole 52 Kuidas muutub energia kogus ja kvaliteet kui energia liigub toiduahela madalamatelt astmetelt kõrgemale – iga tarbija kasutab ära osa Päikeselt tulevast algsest energiast Iga järgnev lüli toiduahelas saab selle võrra vähem energiat Edasi kandub vaid see osa mida söödav organism ise pole ära tarbinud seda selgitas mingi ilgelt segane joonis loeng 10 ma ei tea täpselt kuidas seda joonist mõistma peaks 53 Ökoloogilise efektiivsuse määramise põhimõte ökoloogiline efektiivsus on toiduahela energiakasutuse ja –kao vahekord ning pro...
Märksõnad: populatsioon, organism, kooslus, isend, tegur, ökosüsteem, konkurents, biomass, suktsessioon, produktsioon, organismid, ökoloogiline, mets, pidev, ökoton
Ökoloogia - Tallinna Ülikool
52 allalaadimist, 5 arvamust
3
...stikus. 25. Kromosoomide ristsiire ehk krossingover - homoloogiliste kromosoomide paardumine, mille käigus nad vahetavad omavahel võrdse pikkusega osi. Tulemuseks on geenivahetus. 26. RNA liigid. RNA osaleb pärilikkuse avaldumises. Ribonukleiinhape- biopolümeer, mille monomeeriks on ribonukleotiidid. Eristatakse mRNA(informatsioon), tRNA(transport) ja rRNA(ribosoom) molekule. 27. Toitumissuhete alusel reastatud organismid moodustavad toiduahela.Toiduahela moodustavad omavahel toitumissuhtes olevad tootjad, tarbijad, lagundajad. Rohelised taimed TOOTJAD, organismid, kes kasutavad teisi toiduks TARBIJAD 28. Taimerakkude põhiliseks iseärasuseks on nede ainuomaste organellide- plastiidide esinemine, anamik taimerakke on lisks rakumembraanile übr-ud tiheda rakukestaga. Samuti esineb vakuoole, mida loomerakus pole. 32. Fotoperiodism- reageerimine öö- ja päevapikkusele. 33. Ontogenees ehk isendiarenemine ehk individuaalne areng ...
Märksõnad: kromosoom, rakk, organism, kude, kromosoomid, organismid, organell, molekul, mitoos, ühend, kromosoomistik, polümeer, fotosüntees, kääviniidid
Bioloogia - Keskkool
35 allalaadimist, 1 arvamus
Muu