1. * Hautamine-kuumtöötlemine,töödeldav toiduaine esmaslt praetakse pruunikooriku tekkimiseni, seejärel keedetakse väheses vedelikus. Kaanega. ¾ vett. 97 kraadi juures. * Vokkimine- kuumtöötlemine, toiduaineid kuumutatakse lühikest aega, väheses rasvas ja pidevalt vokkides. 175-180 kraadi juures. Toiduained lisatakse valmimise järjekorras. (riis, köögivili, kana, kala, puuviljad, pasta) * Freesamine- lühiajaline kuumutamine rasvaines värvi andmiseks. 2.* Barbecue- toidu aeglane küpsetamine spetsiaalses vesivanniga varustatud ahjus. Umbes 80 kraadi juures, suitsuses ja niiskes keskkonnas. Temp kuni 140.(kaasas käib moppimine. Kasutatakse moppkastet. See koosneb happelisest tooraines, see võib olla puuvilja marjapüree, võist, alkoholist, ehk vein või õlu. Liha üle pintseldamine.) * suitsutamine- külm v kuumsuitsus, külmas on kraadi vähemalt 15, kuumas 80-120 kraadi. Eesmärgiks anda lihale meeldiv välimus ja maitse ja anda pikem säilivusae...
MAHU MÕÕDUD RIIK KLAAS SUPILUSIKAS DESSERTLUSIKAS TEELUSIKAS KANADA 250ML 15ML 10ML 5ML USA 240ML 15ML 10ML 5ML AUSTRAALIA 250ML 20ML 10ML 5ML SUURBRITANNIA 250ML 15ML 10ML 5ML EESTI 200ML 15ML 10ML 5ML 1DL = 100ML = 0.1LIITRIT KUI MÕÕTEKLAASI EI OLE, SAAB DETSILIITREID ARVESTADA KA NIIVIISI: · KLAASIGA : TAVALINE TEEKLAAS ON 2 DL , SEEGA 1DL = ½ KLAASI , 0.5DL = ¼ KLAASI JA 2 DL = 1 KLAAS · SUPILUSIKAGA : 1 SUPILUSIKATÄIS ON 15ML , SEEGA 3.5 SL (KUHJAGA ) VÕI 4 SL (TRIIKIS) ON UMBES-TÄPSELT 0.5DL JA 7SL = 1DL · TEELUSIKAGA : 1 TEELUSIKATÄIS ON 5ML , SEEGA 10TL (TRIIKIS ) = 0.5DL JA 20TL = 1DL NB! KUI INGLISE KEELSES RETSEPTIS KASUTATAKSE MÕÕTÜHIKUT PINT, SIIS PIDAGE MEELES , ET USA S = 4.7DL ( EHK 5...
HAAPSALU KUTSEHARIDUSKESKUS SEA VÄLISFILEE TÄIDETUD PEEDI,TOORJUSTU JA KUIVATATUD PLOOMIDE-APRIKOOSIDEGA SAMPINJONISEENE KASTMEGA. KIRSIVAHT ÕUNAGA. Uuemõisa 2010 Töö ajagraafik Esimene tund 1. Asetan kiiresti riknevad toiduained külmkappi. 2. Varustan ennast vajaminevate nõude ja töövahenditega. 3. Organiseerin oma töökoha. 4. Valmistan magustoidu ja panen külmkappi. 5. Korrastan oma töökoha. 6. Tükeldan toorained 7. Puhastan oma töökoha. 8. Ettevalmistan liha 9. Korrastan oma töökoha. Teine tund 1. Asetan liha ahjuvormi ja panen ahju. 2. Korrastan oma töökoha. 3. Valmistan pearoa lisandid 4. Korrastan oma töökoha. Kolmas tund 1.Valmistan serveerimisnõud ja serveerin prae. 2. Korrastan oma töökoha. 3.Valmistan magustoidu ette serveerimise. 4. Koristan töökoha. TOIDU N...
TALLINNA TEENINDUSKOOL Mai-Liis Tint T-11KO Referaat Õpetaja: Heikki Eskusson Mai-Liis Tint Abiainete suhtes esitatavad nõuded Tallinn 2010 2 Mai-Liis Tint Abiainete suhtes esitatavad nõuded SISUKORD 1. Toiduseadus........................................................................................................................4 1.1 Toidu suhtes esitatavad nõuded........................................................................................4 2. Ekstraheerimine..................................................................................................................5 3. Toidu ekstraheerimislahustite suhtes esitatavad nõuded, ekstraheerimislahustite kasutamise tingimused ja v...
TOIDU NIMETUS portsjoni kaal g valmistatavaid portsjoneid 2 kokku Retsepti kaal Valmistamise kaal Toiduained Ühik 1 brutoKao % 1 neto 2 bruto 2 neto 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 Kokku: 0.000 0.000 Mise en place: 1. Valmistamine 1. Serveerimine: 1. TOIDU NIMETUS Waldorfi salat portsjoni kaal valmistatavaid g portsjoneid 150 kokku 2 Retsepti kaal Valmistamise kaal Toiduained Ühik 1 brutoKao % 1 neto 2 bruto 2 neto 1 juurseller kg 0.044 32 0.030 0.088 0.060 2 õun kg 0.107 30 0.075 0.214 0.150 3 kreeka pähkel (puhastatud) kg 0.010 0.010 0.020 0.020 Kaste ...
TOIDU NIMETUS portsjoni kaal valmistatavaid portsjoneid kokku Retsepti kaal Valmistamise kaal Hind 20% ta Toiduained Ühik 1 bruto Kao % 1 neto x bruto x neto Ühiku hind Retsepti h 0,000 0,000 0,000 - 0,000 0,000 0,000 - 0,000 0,000 0,000 - 0,000 0,000 0,000 - 0,000 0,000 0,000 - 0,000 0,000 0,000 - ...
Curriculum Vitae Nimi: Sünniaeg: Aadress: Telefon: E-post: Perekonnaseis: Vabaabielu HARIDUSKÄIK 2013-... 2006-2010 Kokk 2000-2006 Põhiharidus TÖÖKOGEMUS 01.2014-02.2014 Põltsamaa Säästumarket OÜ Ettevõtte tegevusala: kaubandus, müüja Peamised tööülesanded: Kaupade vastuvõtmine, kaupade kontrollimine saatelehelt, kaupade väljapanek, säilivusaegade kontrollimine, kaupade mahakandmine, kaupade tellimine, taaraautomaadi kogumiskasti tühjendamine, etikettide tegemine. 11.2013 12.2013 Põltsamaa E- Ehituskeskus Peamised tööülesanded: Kassamüük, arvemüük, kaupade kontrollimine saatelehelt, kaupade väljapanek. 01.2009-02.2009 Kirivere Põhikool Kokk Peamised tööülesanded: Toidu valmistamin...
Ärimudel Partnerid Võtmetegevused / Väärtuspakkumine Kliendisuhted Kliendid / Sihtgrupid Hulgimüüjad. Protsess Kohalikele inimestel Võimalus korraldada pakub sööki/jooki, tähtpäevi Kohalikud elanikud, Osta tooraine toidu samuti ka turistidele. turistid valmistamiseks, Saab broneerida Osta alkhol ja erinevad üritustele snäkid, söögilauda(pulmadel, Toidu valmistamine, matustel) Ressursid / Sünnipäevade jne Müügikanalid Tuumoskused korraldamine ...
Leelis ja leelismuldmetallid 1. Leelis- ja leelismuldmetallide iseloomulikud füüsikalised (kõvadus, sto, tihedus) ja keemilised omadused; Na, K, Mg, Ca levik maakoores ja tähtsus elusloodusele Leelismetallid on IA rühma metallid. Nimetus "leelismetallid" tuleneb sellest, et nimetatud metallide hüdroksiidid on leelised (st. vees lahustuvad hüdroksiidid). Füüsikalised omadused Keemilised omadused · kerged · pehmed (saab noaga lõigata) · Keemilise aktiivsuse tõttu ei · hõbevalged leidu neid looduses lihtainena · madala sulamistemperatuuriga (ehedana), vaid ainult ühendite Li - 454 K koostises. Na 371 K Näiteks ...
Põhilised toitained Koostaja: Kristina Tepper PK 10 Tartu KHK Tartu 2011 Põhilised toitained · Valgud · Rasvad · Süsivesikud · Vesi Valgud Tähtsus: Leidumine: · rakkude ja kudede · liha ehitamiseks, · kala · eluprotsesside · muna reguleerimine, · pähklid · energia tootmine, · juust · organismi kaitse, · kohupiim · elutähtsate ainete · piim, jogurt transport Rasvad Tähtsus: Leidumine: · Energeetiline varuaine, ·...
Järvamaa Kutsehariduskeskus Kodumajandus KM32 Epp Nuhkat PIDULIK LÕUNASÖÖK KAHELE Lõputöö Juhendaja: Ruth Muru, õpetaja-metoodik Särevere 2012 2 SISUKORD SISUKORD...........................................................................................3 SISSEJUHATUS.......................................................................................4 MENÜÜ.............................................................................................. 5 1.KALKULATSIOONIKAART........................................................................6 1.1.Eelroog......................................................................................................................... 6 1.2.Pearoog...............................
VANAUSULISTE KÖÖK Maile Nuut k-13B Sisukord Kes on vanausulised? Nende elukoht Vanausuliste kombed Toidu valmistamine Toidud Joogid Kokkuvõte Kes on vanausulised? Vanausulised on Vene ortodokssest kirikust eraldunud usuline liikumine. Vanausulised saabusid Eestisse 17. sajandil, põgenedes Venemaalt tagakiusamise eest. Peamiselt asustavad nad Peipsi-äärseid alasid. Praegu kuulub Vanausuliste Ühingusse 15 000 liiget. Nende elukoht Vanausuliste kombed Ajaloos Venemaalt Eesti alale sisserännanud vanausuliste traditsioonid on Peipsi ääres kestnud omaette elujõulise kultuuriruumina juba 350 aastat. Vanausulised löövad risti ette kahe sõrmega, kasutavad reformide-eelset pühakirja ja lauluraamatut. Ristimine toimub ristitava kolme üleni vettekastmisega. Kasutatakse vana bütsantslikku ikoonimaalimisstiili. Jumalateenistused on pikad, palvetades tehaks rohkelt ku...
ENESEKOTROLLIPLAAN. ÄMMUSTE KOOLI SÖÖKLA. Enesekontrolliplaan on nähtaval kohal,kõik kokkad tevad ,kus ta asub. Enesekotrolliplaani täidavad meie söökla kokkad ja kontrollib üle majandusjuht,kes on selle enesekotrolliplaani koostanud. 1.Kõigepealt on toidukirjeldus,toidutarbiarühm.(mis kell toimub toitlustamine,mis toite pakkutakse) 2.Tehnoloogiline skeem. 3.Kontrollkaart (tooraine vastuvõtt) 4.Jahutatud või külmutatud toidu temperatuur vastuvõtmisel.(seda tabelit täidame vähemalt üks kord nädalas ja registreerime termoometri näitu) 5.Kontrollkaart(tooraine ladustamine ja säilitamine) 6.Külm või sügavkülkapi õhutemperatuur(termoometri näitu registreerime vähemalt üks kord nädalas ja konrollime iga päev) 7.Külmtoidu sulatamine(iga toidupartii;temperatuuri näit ja aeg registreeritakse vähemalt üks kord nädalas) 8.Kontrollkaart(tooraine ettevalmistamine) 9....
TOITLUSTAMISEGA TEGELEVALE ETTEVÕTTELE ENESEKONTROLLIPLAANI KOOSTAMISE JUHEND Käesolev juhend on mõeldud abimaterjaliks enesekontrolliplaani koostamisel ja haldamisel ning enesekontrollisüsteemi rakendamisel kohvikutes, sööklates, restoranides jt toitlustusettevõtetes (välja arvatud toitlustusettevõttes, kus käideldakse ainult sellist toitu, mida ei tule toidu ohutuse tagamiseks hoida toatemperatuurist erineval temperatuuril nt alkohol, kuumad joogid, näksid, maiustused). Toimiv enesekontrollisüsteem on vajalik mitmel põhjusel: • Seadusest tulenev kohustus. HACCP põhist enesekontrollisüsteemi nõuab seadusandlus ja enesekontrolliplaani ja –süsteemi toimimist hindab regulaarselt järelevalveasutus • Tarbija tervis. Toimiv enesekontrollisüsteem aitab ennetada ja kõrvaldada ohtusid, mille tulemusena võivad tekkida tarbijal tervisehäireid • Majanduslik kasu. Toimiv enesekontrollisüsteem on ettevõttel...
29.09. 30.09.2011 MJ109, 209 Toiduseadus Alkoholiseadus Tubakaseadus Kaubandustegevuse seadus Turismiseadus Tarbijakaitseseadus Majandustegevuse registri seadus Toiduseaduse eesmärk on tagada tarbijale ohutu toit ning tema õiguste ja huvide igakülgne kaitse. Seaduses sätestatakse toidu käitlemise alused, käitleja enesekontroll ning riiklikjärelevalve toidu ohutuse ja muudele nõuetele vastavuse tagamiseks. toit käesoleva seaduse tähenduses on aine või toode. käitlemine sisaldab kõiki tegevusi toidutoorme tootmisest kuni toidu tarbijale kas tasu eest või tasuta üleandmiseni. Toiduseadus reguleerib kogu toiduahelat esmasest tootmisest jaemüügi ja toitlustamiseni. Seadus reguleerib ka toidutoorme tootmist ja esmast töötlemist ning sisaldab erinorme loomse päritoluga toidule. Seadus ei reguleeri vaid isiklikuks tarbeks valmistatavat toitu. Seaduses on sõnastatud käit...
BAKTERID Mario Mäeots 2007 NB! Materjal on tehtud õppeeesmärgil. Bakterid ... · Bakterid on kõige väiksemad üherakulised organismid, kellel on kõik elutunnused. · Bakterite levikut soodustavad väikesed mõõtmed ja kiire paljunemine. · Bakterid on vastupidavad paljude välis- keskkonna mõjutuste suhtes (madalad ja kõrged temperatuurid, kuivus, niiskus, kõrge rõhk, keskkonna happelisus jms). · Energiat saavad bakterid mitmesugustest ühenditest, näiteks mineraalainetest või teistest elusorganismidest. Bakterite ehitus · Bakterid on eeltuumsed organismid puudub selgelt väljakujunenud tuum, pärilikkuse aine on neil rõngakujulises kromosoomis. · Baktereid katab väljast limakapsel säilitab niiskust ning võimaldab siduda üksikud rakud kolooniaks. · Limakapsli all paikneb jäik rakukest, mis annab bakterile kuju. · Rakukest kaitseb bakterirakku välis-tingimust...
,,Enesekontrolliplaan ja HACCP." referaat 2012 Enesekontrolliplaan. Enesekontroll on osa heast klienditeenindusest. Enesekontrolli abil on võimalik vähendada toidu valest käitlemisest/ säilitamisest tulenevaid kadusid ja materiaalset kahju. Enesekontrolliplaan on osa töötajate tööalasest juhendamisest ettevõttest, sest selles on lühidalt lahti kirjutatud kogu ettevõtte tegevus. Enesekontrolliplaan sisaldab järgmisi punkte: Soovi korral ettevõtte tunnustamine Ettevõtte tegevuse kirjeldus Ettevõtte asendiplaan ja ruumide plaan Käitlemisettappide kirjeldus Toidu varumine ja vastuvõtt Säilitamistingimust...
HIINA KÖÖK Hiina köök Üks populaarsemaid kööke maailmas Tõsimeelne hiinlane ütleb, et kõik, mis elab, on söödav, tuleb vaid osata valmistada. Pole olemas halba toiduainet, on vaid halvad kokad Köögikultuuride regioonid Kantoni ehk LõunaHiina köök Pekingi ehk PõhjaHiina köök Shanghai ehk IdaHiina köök Sichuani ehk LääneHiina köök Tavad Toitude maitsestamine ja tükeldamine peab olema tehtud köögis lauas maitseainete või noa kasutamine on barbaarne Lauale pannakse korraga palju eri roogi üsna väikestes nõudes igaüks valib, mis meeldib Hiinas kuulub heade tavade hulka süüa riisikauss viimse kui terani tühjaks Pulkade ajalugu Mõned Hiina õpetlased usuvad, et esimesi söömispulki ei kasutatud mitte söömisel vaid toidu valmistamisel Väikesed toored toidutükid pakiti lehtedesse ning kepikeste abil pandi kuumad kivikesed selle pakendi sisse. Sel ...
Kuressaare Ametikool Hardi Heinväli Kp-24 Hotelli-ja restoraniteeninduse osakond 2 KURSUSE PRAKTILINE LÕPUTÖÖ Juhendaja Lemmi Heero 2007 TOIDU NIMETUS TOORSALAT portsjoni kaal 75/2 valmistatavaid portsjoneid kokku 2 Valmistamise Retsepti kaal kaal Hind 18% ta Ühiku Retsepti Jrk Toiduained Ühik 1 bruto Kao % 1 neto x bruto x neto hind h 1 Hiina kapsas kg 0,015 33 0,010 0,030 0,020 7,63 kr 0,11 kr 2 õun kg 0,028 30 0,020 0,056 0,040 7,75 kr...
Mai 2006 Eksamijuhendi lisa nr 4 TOIDU NIMETUS Guljass sealihast tilli kartulitega ja porgandi salatiga portsjoni kaal 130/500/30 valmistatavaid portsjoneid kokku 2 Retsepti kaal Valmistamise kaal Hind 18% ta Kao % Toiduained Ühik 1 bruto 1 neto x bruto x neto Ühiku hind 25 abasealiha tükk kg 0,113 0,085 0,227 0,170 16 Koorega sibul kg 0,021 0,018 0,043 0,036 Toiduõli l 0,005 0,005 0,010 0,010 Nisujahu kg 0,006 0,006 0,012 0,012 Tomatipasta ...
VILJANDI ÜHENDATUD KUTSEKESKKOOL Teenindusosakond Rahvusköök Indiaköök Juhendaja: Viljandi 2008 Eelroog India TOIDU NIMETUS kartulisalat portsjoni 0,130 kaal valmistatavaid portsjoneid kokku 2 Valmistamise Hind Retsepti kaal kaal 18% ta Retsept Kao % Toiduained Ühik bruto neto x bruto x neto Ühiku h ih 30% Kartul Kg 0,180 0,126 0,360 0,252 9,00 kr 1,62 kr Roheline 20% paprika Kg 0,125 0,025 0,250 0,050 53,00 kr 6,63 kr 1% Maits. Jogurt Kg ...
Kalkulatsioonikaart TOIDU NIMETUS: Portsjoni kaal: Valmistatavaid portsjoneid Kokku: Valistamise Retsepti kaal Hind 20% ta kaal Ühik Kao 2 Retsepti Toiduained Ühik 1bruto 1neto 2 bruto u % neto hind hind Kokku: Hind km-ga Valmistamine:
TALLINNA TEENINDUSKOOL LIINA STJOPTSENKOVA 044K KOKK KUTSEEKSAM aruanne Juhendaja:Irina Horoshihh Tallinn 2010 MENÜÜ 1)Caesari salat (Lehtsalat,broilerifilee,kaste-hapukoor,sinep,munarebu,küüslauk,oliiviõli,parmesani juust,saiakuubikud) 2)Sealiharull,kaalika suflee ja herne püreega. (Sealiha,paprika,sampinjon,sulatatud juust ,,Merevaik",kartul,kaalikas,muna,külmutatud roheline hernes) 3)Brandi PannaCotta vaarika couliga. (Vahukoor,brandi,zelatiin,suhkur,vaarikad,marjaliköör,sokolaad) Vesi TOIDUIDEE Minu menüü on koostatud palju liikuvale in...
TALLINNA TEENINDUSKOOL Anni Pea T21K Kahekäiguline lõuna Iseseisevtöö Juhendaja: Mart Tartlan TALLINN 2011 MENÜÜ PEAROOG Hautatud sealiha õunakastmes kaalika-porgandi vormiga (sealiha, õun, dijoni sinep, toorjuust, kaalikas, porgand, muna) MAGUSROOG Kuum inglise puding (piim, suhkur, muna, leib, rosinad) JOOK Sidrunivesi Kohv Toiduidee Mina valmistan kahekäigulise lõunasöögi meesterahvale, kelle füüsilisest tööst sõltub tema toitainete ja energia vajadus. Pearoaks valmistan sealiha, mis on hautatud õuna kastmes ja juurde küpsetatud kerge kaalika-porgandi vorm. Selle talve trend-kaalikas- sisaldab C-vitamiini, millest jätkub talveks. Magusroaks valmistan tra...
Kuressaare Ametikool Toitlustusteenindus Koka eksam Gristi Adrat PIDULIK ÖHTUSÖÖK Aruanne Kuressaare 2012 SISUKORD Menüü........................................................................................................................................................ 3 Menüü põhjendus.......................................................................................................................................4 Toitude kalkulatsioonid ja tehnoloogilised kaardid ..................................................................................6 Töögraafik..................................................................................................................................................7 TOIDU KALORSUS....................................................................
Kultuurilugu Eesti talupoeg sõi lihtsalt valmistatud toitu ja ikka nendest toiduainetest, mida ta ise kasvatas. Eestlase toit oli vähese vürtsiga, tangainete ja leiva kesine. Liha oli pigem maiuspala, mida söödi pigem sügisel ja talvel. Eestlase põhine toiduaine on vili. Jahu toodetest oli leib nii keskne, et sellest kujunes kogu elatus ja võrdkuju. Leib muutus toidu ja heaolu sümboliks. Leib oli ümbritsetud austusega. Maha kukkunud leivale anti suud. Varasemates sajanditel kus toitu jätkus vähem. Oldi ka oma kõhu täitmisel kasin. Eestlane hoidis kokku ikka oma kõhu arvelt. Häid palu maitsti, neist ei söödud kunagi kõhtu täis. Viimase pooleteisa sajandi jooksul on igapäevaseks söögiks lahutamatuks kaaslaseks kartul. Kuid kestseks jäi siiski leib, piim, kaunviljad, liha, tangud ja jahu. Toidu valmistamine möödunud pooleteisa sajandi jooksul on väga muutunud. Toidu maitse määrab suuresti toidu valmistamine. Sooja toitu valmistati peamis...
TOIDU NIMETUS portsjoni kaal g valmistatavaid portsjoneid kokku 0 Retsepti kaal Valmistamise kaal Toiduained Ühik 1 bruto Kao % 1 neto x bruto 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 ...
Kulinaaria Erialase info otsimine internetist OLULISED MOMENDID KOKAL § Valmistab ja serveerib toite § On täpne ja puhas § Teenindus-ja suhtlemisvalmis § Aastas prognoositav palgakasv kuni 8% TÖÖ ISELOOM Kokad on erialase haridusega spetsialistid, kelle ülesandeks on mitmesuguste erinevate toitute valmistamine ja toiduainete töötlemine. Nad vastutavad suuresti toitlustuskoha käekäigu ja maine eest. Peakokad ja kokad valmistavad toite, abitöölised ja toiduainete ettevalmistajad aga assisteerivad neid. Tavaliselt kokad mõõdavad, segavad ja valmistavad roogasid vastavalt toiduretseptile. Kokad lähtuvad oma töös nõudest, et toit peab olema täisväärtuslik, andma organismile küllaldasel hulgal kõiki vajalikke aineid. Töö käigus kasutavad nad erinevaid potte, panne, mitmesuguseid ahje ja muud vajalikku köögiinventari. Suurtel toitlustuskohtadel on tihti paljude erinevate roogadega menüüd. Köögitoimkonnas on seetõt...
MAITSMINE, HAISTMINE JA KOMPIMINE Maitsmine Maitsmine on lahustunud ainete mitmesuguste keemiliste omaduste ehk maitsete tajumine. Inimese maitsmiselund on keel. Tänu keelel olevatele keelenäsadele tunneme me maitset, kuid kui keele pind on kuiv, siis me tahke toidu maitset ei tunne. Maitse tajumises on oluline ka haistmine. Kui sa ei tunne lõhna, ei tunne sa ka nii hästi maitset. Maitsmise peamine mõte on söögi kõlblikkuse hindamine ja seedimiseks ette valmistamine. Kui sa saad vanemaks, siis su maitsetaju muutub ja maitse tundlikkus väheneb. Suitsetajatel on maitsismeel tuimendatud, sest nende maitsmisnäsade närvirakud on kahjustunud. Neli põhimaitset Inimene tajub nelja põhimaitset: soolast, magusat, kibedat ja haput. Erinevad keele osad tunnevad erinevat maitset ja maitsmisnäsad pole suus ühtlaselt paigutunud. Haistmine Haistmine on lõhnade tajumine ja eristamine. Inimese haistmiselu...
Prantsuse köök Prantsuse köök • Prantsuse köök on Prantsusmaal levinud toidutraditsioon. See on saavutanud ülemaailmse kuulsuse peenemaitseliste, hoolikalt valmistatud ning kaunilt serveeritud toitudega. Toidu valmistamine • Algsed omadused ja toiteväärtused peavad säilima • Süüakse palju toorsalateid • Maitseaineid lisatakse mõõdukalt • Kastme koostis on mitmekesine • Toidud kannavad päritolu-, maakoha-, esmaselt valmistatud koka või seda toitu eelistanud inimese nime Toidu serveerimine • Toite serveeritakse kaunilt, kuigi lihtsalt. • Soojade toitude jaoks vaagnad soojendatakse. • Toidud asetatakse nii, et on selgelt näha, millistest toiduainetest need koosnevad. • Toiduained ei segata palju, vaid kasutatakse eri liikidena. • Piima ja koort tarvitatakse ainult rõõsalt, hapendamata. Söögikorrad • Prantsusmaal on päevas kaks tähtsamat söögikorda: • kell 13.30–14.00 antav eine (déjeuner) • kell 17.00–18.00 lõuna (d...
Tallinna teeninduskool Suurköögi eksam Rühmatöö, grupp 1 Juhendaja: Kristi Tiido Koostajad: Reelika Oissar, Helen Paju, Ants Morel, Maksim Odnenko, Britta Luup Tallinn 2014 2 Sisukord Sisukord ..................................................................................................................................... 3 Idee .............................................................................................................................................4 Toidud......................................................................................................................................... 5 Koorene lõhesupp.....................................................................
Toiduainete ja toitumisõpetus TOIDUKAUBAD, NENDE PAKENDAMINE JA SÄILITAMINE TOIDUSEADUS Kasulikud lingid: https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13256331 https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13234674 Käsitleb alljärgnevaid punkte ( täida lüngad- otsida toiduseadusest vastused! ) ............................................................................................................... ............................................................................................................... ............................................................................................................... ............................................................................................................... ............................................................................................................... ................................................................................................
TALLINNA TEENINDUSKOOL Kerli Lek Rühm 011K RUUMID TOITLUSTUSETTEVÕTTES Iseseisev töö Tallinn 2010 RUUMID TOITLUSTUSETTEVÕTTES Toitlustusettevõttes asuvaid ruume nimetatakse teenindusruumideks. Teenindusruumidena käsitletakse ruume, kus viibivad kliendid ning teenindav personal. Teenindusruumid võivad olla erinevad, vastavalt toitlustusettevõtte iseloomule. Restoranide teenindusruumid jagunevad klientide teenindusalaks ja klientide silme eest varjatud tööruumideks. Teenindusala ruumideks võivad olla fuajee, tualettruumid, teenindussaalid, ootesaalid, garderoob jne. Neis ruumides asuvad toolid, lauad, hubasust loovad sisustusesemed, dekoratsiooniks vajalikud esemed, serveerimiskapid, veinikapid jmt. Tööruumideks loetakse kelnerite tööruumi, kus hoitakse kärusid või muid saalis kasutatavaid esemeid; sisepuhvetit, kus asuvad külmkapid jookide jaoks, veinikapid, kohviaparaa...
Arvestustöö nr. 2. AJA KASUTAMISE AUDIT Eesnimi Perekonnanimi Matrikli nr. Eriala Ekaterina Pak 134332TAAB avaliku sektori majandus AJA KASUTAMISE AUDIT Märkus 1: Vastavalt sellele, kas Te kirjeldate rohkem või vähem erinevaid tegevusi, võite tabeli ridasid juurde teha või ära kustutada. Märkus 2: Palun kasutage aja märkimiseks järgmist formaati: "tund:minutid", näiteks 1 tund ja 30 minutit märkige 1:30 Ööpäevas keskmiselt Teie hinnang (liiga palju, TEGEVUSE NIMETUS kulutatud aeg vähe jms) või kommentaar (tundides:minutites ...
PRANTSUSE KÖÖK Maailma kuulsaim köök Jagunemine Piirkondlik köök Üldrahvalik köök Tippköök nn uus köök PRANTSUSE KÖÖGI KUULSUS Väga peenemaitseline Hoolikalt valmistatud Kaunilt serveeritud toidud Tähtis on maitse Kvaliteetsed aedvilja sordid. Peamised toiduained Aedviljad (mugulsibul, kartul, porgand, kapsas, tomat, seller, kaunviljad) Piim, rõõsk koor, kohupiim ja hapukoor; Juustud (üle 400 sordi) Muna Kõik liha sordid Kala (merikeel, tursk, lest, skumbria, haug, karpkala) Mereannid (austrid, krevetid, merekarbid, vähid) Peamised maitseained Küüslauk, sibul, rosmariin, petersell, tüümian, safran, nelk, basiilik, koriander. Ka veinide, likööride ja konjakite kasutamine. TOIDU VALMISTAMINE Valitakse kõrgekvaliteedilisi tooraineid. Välditakse toiduainete purustamist ja segamist. Osatakse osavalt valmistada salateid ja kastmeid (arvatakse teatavat üle 3000 kastme retsepti) Vein on põhikomponent lihamarinaadide...
TOIDU NIMETUS: Gaavilõhe värskel salatil krõbedate krutoonidega portsjoni kaal 120g//100/20 valmistatavaid portsjoneid kokku 2 Retsepti kaal Valmistamise kaal Kao % Toiduained Ühik 1 bruto 1 neto x bruto x neto 45 Lõhefilee, nahaga kg 0,030 0,017 0,060 0,033 10 Jääsalat kg 0,035 0,032 0,070 0,063 5 Ruccola 0,020 0,019 0,040 0,038 5 Värske kurk kg 0,025 0,024 0,050 0,048 2 Tomat kg 0,015 0,015 0,030 0,029 15 Porrulauk kg 0,006 0,005 0,012 ...
Valgamaa Kutseõppekeskus Sille Ivanova PIDULIK ÕHTUSÖÖK Kokk I kutseeksami kirjalik aruanne Valga 2011 Menüü Menüü põhjendus Tehnoloogilised kaardid ja hinnakalkulatsioonid Maitseained arvestatakse ettevõtte juurdehindlusprotsendi hulka Valmistamine: Maitseained arvestatakse ettevõtte juurdehindlusprotsendi hulka Valmistamine : Maitseained arvestatakse ettevõtte juurdehindlusprotsendi hulka Valmistamine: Töövahendid ja nõud Köögi sisustus Kogus Elektripliit Auru- konvektsioonahi või küpsetusahi Plaatgrill või salamander Vahustaja Juurviljatükeldaja(köögiviljakombain) Hakklihamasin Käsimikser, sausegur Kaalud (elektron vm) Külmkapp Sügavkülmkapp Töölauad Mikrolaineahi Nõudepesukohad(masinad) Kraanikausid Väikevahendid Kastrulid 1l, 2l, 3l Auru-keedukastrul Pannid: (wok-pann, malmpann, teflonpann, portsjonpann Kausid 0,5l, 1l, 2l...
Õuntest Calvados Sissukord Mis on Calvados? Klassifikatsioon Kus toodetakse? Õunte tootmine Toitainete sisaldus õuntes Calvadosi valmistamine Tarbimine Mis on Calvados? Kalvados on brändilaadne alkohoolne jook, mile tooraineks on õunad. Jook on oma nime saanud Calvadose piirkonna järgi Põhja-Prantsusmaal Inglise kanaali lõunarannikul. Esimene teadaolev Normandia destillatsioon viidi läbi Gouberville'i ,,Krahvi" poolt aastal 1554. Kus toodetakse? Calvadosi toodetakse Põhja-Prantsusmaal, Basse Normandie Piirkonnas. 70% kogu maailma toodangust toimud just seal ning ametlikku Calvadosi nimelist jooki saab toota ainult seal või selle piirkonna vahetus läheduses. Calvadosi klassifikatsioon Fine küpsenud tammevaadis min 2 aastat V.S.O.P. küpsenud tammevaadis min 4 aastat X.O. Küpsenud tammevaadis min 6 aastat Õunte tootmine maailmas ...
Australopiteekus Lõuna inimahv, elas 5-2 milj. a tagasi. Asuala oli Aafrika ning oskuseks oli see, et nad suutsid ronida puu otsa Homo habilis Osav inimene, 2,5 milj-2 mil a. tagasi, asualaks oli Aafrika ning oskuseks olid kivist tööriistade valmistamine ja nende kasutamine. Homo erectus Püstine inimene, elas umbes 2 milj. a. tagasi. Asualadeks olid Aafrika, Euroopa ning Aasia. Nad oskasid valmistada tööriistu ning kasutasid tuld. Homo sapiens neanderthalensis Neandertallane, 250 000- 30 000, elasid tänapäeva Euroopas, Vahemere ääres, ning ka nüüdisaegse Iraani läheduses. Nende arengutase võis küündida esimeste nüüdisinimeste tasemeni. Homo sapiens sapiens Nüüdisinimene, arenesid välja 200 000 a. tagasi. Paleoliitikum Mesoliitikum Neoliitikum Vanem kiviaeg Keskmine kiviaeg Noorem kiviaeg Eluviis rändav rän...
TOIDUAINETE KUUMTÖÖTLUSVIISID 10.KLASS KUUMTÖÖTLEMISVIISID Kuumtöötlemisviisid võib jagada põhi- ja abiviisideks. Põhiviisid on keetmine ja praadimine ning kombinatsioonid nendest, abiviisid on kupatamine, blanšeerimine ja lühiajaline kuumutamine rasvas. KEETMINE • Keetmisel pehmeneb toiduaine kuumas vedelikus või veeaurus. Keetmise alguses tuleb vesi keema ajada (100 °C) ning seejärel kuumust vähendada, et vedelik terve kuumtöötlemise aja tasaselt keeks (95–97 °C). • Väheses vedelikus • Rohkes vedelikus. • Omas mahlas • Veeaurus keetmisel • Veevannis • Rõhu all kiirkeetjas KEETMINE • Väheses vedelikus keetmisel on toiduaine vaevalt vedelikuga kaetud või on vedeliku maht vaid 1/3 toiduaine omast. Keetmiseks kasutatakse kaanega nõu, et vedelik ei aurustuks. Väheses vedelikus keedetakse aedvilja, kala jm. • Rohkes vedelikus keetmisel on vedelikku niisama palju või rohkem kui toiduainet. Nii keedetaks...
Muinasaeg Periood Aeg Tööriistad Oskused Eluviis Muu Keskmine 9000 * kivist, luust ja sarvest * kalastamine (ahingud, * asulad veekogude * IX aastatuhande algusest eKr kiviaeg 5000eKr ning väga paljud puus luust õngekonksud, läheduses pärinev Pulli asula ehk * tulekivi parim, selle kalatõked, algelised võrgud * liiklemisvõimalused * enne Pulli asulat avastati Kunda mesolii- kõrval kasutati kvartsi; ja mõrad) jõgedel Lammasmägi, mis on Pullist tikum neist valmistati väikesi * veelindude ja vee äärde * elati 15-30 liikmeliselt, noorem tööriistu; tarvitati tulnud metsloomade koosnes 2-4 perest ...
Tööleht toiduseadusest 1.Ühendage mõiste ja definitsioon sobivalt 1. Toit ALooduslik või sünteetiline aine, mida käitlemisel 1. B lisatakse toidule tehnoloogilisel eesmärgil. Tavaliselt ei kasutata seda iseseisva toiduna. 2.Lisaaine B…nimetatakse töödeldud, osaliselt töödeldud või 2. A töötlemata ainet või toodet, mis on mõeldud inimestele tarvitamiseks või mille puhul põhjendatult eeldatakse, et seda tarvitavad inimesed. 3. Toidulisand CPõllumajanduses või selle allharus toodetud 3. D saadus, samuti jahipidamise või kalapüügiga või muul viisil varutud looduslik saadus, mida võib kasutada toidu valmist...
TOIDU NIMETUS Sealiha-juustušnitsel pariisi kartuli ja valge kastmega portsjoni kaal 0.300 valmistatavaid portsjoneid kokku 2 Hind 20% Retsepti kaal Valmistamise kaal ta Ühiku Kao % Toiduained Ühik 1 bruto 1 neto 2 bruto 2 neto hind Retsepti h 5 sea välisfilee kg 0.063 0.060 ...
VII a. kl. II veerand.kontrolltöö 2. 1. Iseloomusta tsunfti- miks tekkisid, miks olid vajalikud käsitöölistele, linnaelanikele. Ühe eriala käsitöö meistrite ühendus, sellepärast et majandus ja linnad arenesid, oli vaja rohkem kaupu, nad said tööd (töö ja teenistus). sai kaupu osta (kaup oli odavam). 2. Paremad ja madalamad ametid, miks jagati? paremad ametid: kullast sepad, kaupmehed, madalamad ametid: timukad, prostituudid, surnu matjad jne. jagati vastavalt seisusele ja rikkusele 3.Kuidas õpiti käsitööametit, nõuded meistriks saamisel. alustati õpipoisina, palka ei saanud, sai elamis pinna ja toidu. sellised olid meistri abilised, said ka palka, õppisd kuni 10 aastat. meister šedööver (eksamitöö). oli abiellumine meistri tütrega. 4.Millised olid karistused halva toodangu puhul? see hävitati, tehti raha trahf 5. Naiste sõltuvus meestest. mees tegi äri, käis tööl, naine oli kodune, kasvatas lapsi, abiellumis...
1. TÖÖTAJATE ISIKLIK HÜÜGIEEN 5 -riietus eraldi puhtad riided ja jalanõud -ehted ei tohi olla 4 -juuksed kinni pantud ja pea katte all 4 -käte korrashoid enne tööle asumist käed pesta ja desinfitseerida 5 2. KÖÖGI PUHTUS -tööpinnad pestud, desinfitseeritud iga päev 5 -riiulid pestud, desinfitseeritud 1 kord nädalas 5 -seinad pestud ,kuivatatud 2 korda aastas 5 -põrandad pühitud, pestud iga päev 5 -pliidid tugeva pesuainega pestud ,kuivatatud 1 kord nädalas 5 -ahjud pestud tugeva pesuainega,kuivatatud vajadusel üks kor...
Jäätmed ja looduskeskkond Sisukord Mis on jäätmed? Jäätmete taaskasutus Prügisorteerimine Säästev eluviis Mis on prügila? Tulevik prügiveos Kasutatud kirjandus Mis on jäätmed ? Jäätmed Ohtlikud jäätmed Olmejäätmed Taaskasutatavad jäätmed Biolagunevad jäätmed Jäätmete taaskasutus Milleks taaskasutatakse ? Energia säästmine Väheneb kahjulik mõju keskkonnale Prügisorteerimine Korraldus Ümbertöötlus Ohtlike jäätmete hoiustamine Sorteerimine tekkekohas Säästev eluviis Kuidas säästa: Toidu varumine & valmistamine Kokkuhoidmine kütmisel Riiete ja jalanõude rohkus Vee korduskasutus tööstuses Mis on prügila? Prügila on... jäätmekäitluskoht, kus jäätmetekitaja ladestab jäätmed tekkekohal jäätmekäitluskoht, mida kasutatakse jäätmete vaheladustamiseks aasta või pikema aja jooksul Tulevik prügiveos Mida näeb ette tulevik: Märgistuste ühtlustamine Jäätmete tekkimise skeem: Tekkekoht > sortim...
TALLINNA TEENINDUSKOOL Hardi Roobas PK14-PE NISUJAHU KÜPSETUSOMADUSED JA NENDE PROTSESSIDE KIRJELDUS Referaat Juhendaja: Tiina Rühka Tallinn 2014 Hardi Roobas Nisujahu küpsetusomadused ja nende protsesside kirjeldus SISUKORD SISSEJUHATUS 3 1.NISUJAHU KÜPSETUSOMADUSED 4 2.TEHNOLOOGILISED PROTSESSID 6 3.JAHUPARANDAJAD 7 KOKKUVÕTE 8 KASUTATU KIRJANDUS 9 2 Hardi Roobas ...
Kuressaare Ametikool Toitlustuse ja majutuse õppesuund Kokk Kalle Kuusk KOLMEKÄIGULINE PIDULIK ÕHTUSÖÖK Kirjalik aruanne Kuressaare 2013 SISUKORD 2 MENÜÜ Eelroog Peedipüreesupp piimavahuga (punane sibul, kartul, köögiviljapuljong, rõõsk koor, tüümian, basiilik, äädikas) Pearoog Mee ja tähtanisiiga küpsetatud kanafilee, küüslaugu ürdikartuli, mee-porgandi ja besamellkastmega (sidrun, apelsinimahl, küüslauk, basiilik) Dessert Creme brülee maasika-mündisalsaga (muna, rõõskoor, vanilljekaun, maasikaliköör) Joogiso...
Restoran LYRA sai alguse imepisikesest unistusest teha Tallinnasse oma väike restoran, millest nüüdseks on välja kasvanud üks suur restoran, kust laiub imeline vaade Tallinnale. Võiks öelda, et lausa linna parim vaade! Suve saabudes avame taas uue restorani Solarise katusel ning soovime pakkuda oma klientidele võluvaid toiduelamusi imelise vaate taustal. Restoran LYRA asub Solarise keskuse 4. korrusel linna südames. Tööd saab Kokk Töö kirjeldus Restoran LYRA koka olulisteks tööülesanneteks on toitude valmistamine ja serveerimine menüüde koostamine kalkulatsioonide koostamine köögi töö organiseerimine ja korrashoid tagada toiduainete olemasolu kontrollida toidu õigeaegset valmimist Nõudmised kandidaadile peab oskama ingilse keelt suhtlustasemel koka kahe aasta töö kogemus hea pingetaluvus sõbralikkus ja abivalmidus olla ...
S Ü S I V E S I K U MONOSAHHARIIDID e. MINOOSID SAHHARIIDI NIMETUS Glükoos/fruktoos Riboos VALEM C6H12O6 C5H10O5 LEIDUMINE 1)mesi 1)koeensüümid 2)veri, koed, rakkud 2)vitamiinid 3)viinamarjad, marjad 3)kõik organismid 4)maisisiirup 5)puuviljad, juurviljad 6)õienektar SAAMINE Glükoosi saadakse tärklise hüdrolüüsil mineraalhapete manulusel. Fruktoosi saa- dakse sahharoosi hüdro- lüüsil. KASUTAMINE Glükoosi kasutatakse ravi- mina, energiaallikana mitme- suguste haiguste ravil, ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
