on suunatud (nt kauba üleandmine) Õigussuhte subjektid • Õigussuhte subjektid – isikud, kelle vahel on tekkinud konkreetne õigussuhe • Füüsiline isik – inimene • Juriidiline isik – seaduse alusel moodustatud isikud (asutused ja organisatsioonid) • Eraõiguslik juriidiline isik – moodustatud erahuvides • Avalik-õiguslik juriidiline isik – moodustatud avalikes huvides ja konkreetse seaduse alusel Õigus- ja teovõime • Õigusvõime – isiku võime omada õigusi ja kanda kohustusi • Inimese õigusvõime algab elusalt sünniga ja lõpeb surmaga • Teovõime – isiku võime oma tegudega omandada tsiviilõigusi ja võtta kohustusi • Teovõime on seotud psüühika tasemega • 5-aastane ei sõlmi ostu-müügilepingut Teovõime ja valimised • PS § 57. Hääleõiguslik on Eesti kodanik, kes on saanud kaheksateist aastat vanaks. • Hääleõiguslik ei ole Eesti kodanik,
Teovõime piirid on ajale jalgu jäänud Eestis on täielik teovõime inimesel, kes on vähemalt 18-aastane. Alla selle vanuse kannab inimene lapse staatus ja sealjuures on lapse teovõimel seadusega määratud piirid. Sellest piiratusest on aga eri vanuses inimestel erinevad arvamused. Enamus lastest tahavad saada kiiresti suureks, soovivad, et neid koheldaks, kui suuri inimesi ja tunnevad, et on ebaõiglane, kui neile keelatakse teatud tegevusi, mis täiskasvanutele on lubatud.
ühiselt, et leping kuulub täitmisele ning poolte kokkulepe on neile täitmiseks kohutuslik. Lepingute pooled on kohustatud jälgima hea usu põhimõtet. 6) Kes võivad lepinguid sõlmida? Lepingu võib sõlmida täisealine (18-aastane) füüsiline isik. 7) Selgita füüsilise isiku piiratud ja täielikku teovõimet. Kellel on piiratud ja kellel täielik teovõime, mida need sisuliselt tähendavad (vajadusel võid omal äranägemisel tuua ilmestava näite)? Füüsilise isiku täielik teovõime on teha iseseisvalt kehtivaid tehinguid. Isik peab olema 18- aastane. Nagu näiteks võib õpilane, kes on täisealine teha iseseisvalt tehinguid pangas ning samuti vajadusel korter üürida. Täieliku teovõimega füüsiline isik on võimeline oma tegudega omandama tsiviilõigusi- ja kohustusi, samuti neid ka lõpetama. Füüsiline isik, kes on alla 18-aastane või isik, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu
Rooma eraõiguse alused Isikute staatus ning õiguslik seisund ja juriidilised isikud Roomas Juhendaja: Hesi SiimetsGross Koostas: Andres Linnard Õigusi kandvaid isikuid iseloomustavad: 1. Õigusvõime võime omada õigusi ja kohustusi. 2. Teovõime võime teostada oma õigusi ja kohustusi. Õigusvõime Caput võime olla tsiviilõiguse subjektiks (õigusvõime). Status isiku seisund, millest sõltus füüsiliste isikute õigusvõime. Status' ed Täieliku õigusvõime jaoks pidi Rooma kodanik omama kolmesugust status' t: 1. status libertatis puudutab isiku vabaduse seisundit, 2. status civitatis määrab isiku kodakondsuse, 3
ja mittemateriaalseid nähtusi, mis õigussuhte subjektide jaoks esinevad hüvedena. Inimene on samaaegselt paljude õigussuhete subjekt. Õigussuhte sisu, subjektid ja objektid on õigussuhte elemendid e. osad. Kes on õigussubjektid e füüsilised ja juriidilised isikud ja kuidas neid liigitatakse? Füüsilise isiku õigusvõime on võime omada tsiviilõigusi ja kohustusi. Õigusvõime algab inimesel elavalt sünniga ja lõpeb surmaga. Tsiviilõiguslik teovõime on isiku võime oma tegudega omandada tsiviilõigusi ja -kohustusi. Õigus- ja teovõimet ei või piirata teisiti, kui seaduses sätestatud alustel ja korras (sellele suunatud tehing on kehtetu). Teovõime tekib inimesel 18 a. saamisel. Kui aga alaealine on abiellunud enne seda, siis teovõime algab abiellumisega. Füüsiliste isikute puhul on oluline nende seos teiste õigussubjektidega, eriti sugulus ja hõimlus. Kui üks isik põlvneb teisest, on nad sugulased
tehingud (leping, ka toiming) aga sisaldab tahteavaldust suunatud õigussuhte tekkimisele õigustoimingud - muud toimingud (õiguspärane tegu), sõltub inimese tahtest õigusvastased teod - rikutakse seadust, kaasnevad õigused ja kohustused (sõltub inimese tahtest) sündmused - millega seadus seob õiguste ja kohustuste tekkimisel (n sünd ja surm), ei sõltu otseselt inimese tahtest 7. Selgita mõistet "teovõime" Fuusilise isiku teovõime on võime iseseisvalt teha kehtivaid tehinguid. Täielik teovõime on 18-aastaseks saanud isikul (täisealisel). Alla 18-aastasel isikul (alaealisel) ja isikul, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psuuhikahäire tõttu kestvalt ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida, on piiratud teovõime. Kui isikule, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psuuhikahäire
Tsiviilõiguse subjektid Füüsilised isikud (inimene) Juriidilised isikud õigusvõime- tekib sünniga ja lõpeb surmaga. Õigusvõime on kõigil taoline ja piiramatu õigus omada õigusi ja kanda kohustusi (põhiseaduslikud õigused, näiteks õigus elule). Teovõime on iseseisvalt teha kehtivaid tehinguid. Täielik teovõime 18.a. (täisealine). Piiratud teovõime alaealised Psüühikahaigetega inimesed (vaimu puudega) tunnistatud kohtukaudu. Selle isiku tehingud
Tegelik erinevus katkemise ja peatumise vahel on selles, et : 1) Katkemise korral algab aegumine algusest peale; 2) Peatumise korral jätkub aegumine peatumise eelsest seisust 4. Kas piiratud teovõimega isik võib olla esindajaks? Palun põhjendage oma seisukohta. TEOVÕIME- on võime iseseisvalt teha kehtivaid tehinguid, võime omandada õigusi ja kohustusi. Teovõime ulatus on seotud võimega püsivalt oma tegudest aru saada ja neid juhtida. Reeglina täieliku teovõime eelduseks on täisealisus, kestev võime aru saada oma tegudest ja võime oma käitumist juhtida. Seadusandja eristab täielikku ja piiratud teovõimet ning sätestab nii teovõimelise kui piiratud teovõimega isiku mõiste: Täielik teovõimeline isik on : 1) saanud 18 aastaseks ( täisealine ), 2) suudab oma tegudest aru saada ja neid juhtida Piiratud teovõimeline isik on: 1) alla 18 aastane ( kohus võib laiendada alaealise teovõimet)
ÕIGUSÕPETUS. Tsiviilseadustik 1. Füüsilise isiku õigussuhtes osalemise eelduseks on teovõime ja õigusvõime. Õigusvõime on võime omada tsiviilõigusi ja kohustusi, mis tekivad sünniga ja lõppeb surmaga. Seda ei ole võimalik piirata ega ära võtta. Selles ei saa isik ka vabatahtlikult loobuda. 1. Teovõime on võime iseseisvalt teha kehtivaid tehinguid. Täielik teovõime tekib 18 a saamisega. Alaealisel on piiratud teovõime. 2. Füüsiline isik tunnistatakse surnuks, kui 5 aasta jooksul ei ole isiku kohta andmeid, et ta on elus. Surnuks tunnistab kohus. Kui isik jäi teadmata kadunuks katastroofi või õnnetuse tagajärjel, tunnistatakse ta surnuks 6 kuu möödumisel teadmata kadunuks jäämisest. Seoses sõjategevuse või loodusõnnetusega võib kohus teadmata kadunud isiku surnuks tunnistada ,
subjektile. 4. Õigussuhte tunnused (Õigusõpetus, lk. 79 - 81) isikutevaheline seos, mis tekib õigusnormi alusel isikutevaheline seos, mis tekib subjekti ja objekti, õiguse ja kohustuste kaudu isikutevaheline seos, mille olemasolun tagab riik oma sunnijõuga isikutevaheline seos, mis kannab individualiseeritud, määratletud iseloomu 5. Õigusvõime ja teovõime (Õigusõpetus, lk. 81-83) Õigusvõime on riigi poolt tunnustatav isiku võime omada õigusi ja kohustusi, olla õiguste ja kohustuste kandja. Tekib sündimisel Teovõime on isiku võime subjektiivseid õigusi ja juriidilisi kohustusi iseseisvalt teostada ehk võime neid õigusi ja kohustusi oma tegudega omandada. Tekib täisealiseks saamisel 6. Füüsilised ja juriidilised isikud (Õigusõpetus, lk. 113-120)
Eraõiguslik juriidiline isik luuakse erahuvides (AS, FIE, OÜ...) Avalikõiguslik juriidiline isik luuakse, et teenida avalikke huvesid (politsei, KOV...) Juriidilise isiku õigusvõime võime omada tsiviilõigusi ja kanda tsiviilkohustusi. Eraõigusliku juriidilise isiku õigusvõime tekib seadusega ettenähtud registrisse kandmisest. Avalikõigusliku juriidilise isiku õigusvõime tekib seaduses sätestatud ajast. Juriidilise isiku teovõime võime teha kehtivaid tehinguid, võime oma tegevusega omandada õigusi ja kohustusi. Õigusvõimega on automaatselt ka teovõime. Piiratud teovõimet ei eksisteeri. Ainuke piirang on §25(4) Avalikõiguslik juriidiline isik ei või omada tsiviilõigusi ja kohustusi, mis on vastuolus tema eesmärgiga. Isik on tsiviilõiguse subjekt e tsiviilõiguste ja kohustuste kandja. Isikut iseloomustab kaks peamist parameetrit : Õigusvõime teovõime
25. Õigussuhte subjektid. Füüsilised isikud. Juriidilised isikud – seadusega loodud isikud. -> Eraõiguslikud juriidilised isikud: Loodud erahuvides. Vastava isikuliigi kohta käivad seadused. Nt: täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts, turundusühistu. + sihtasutus, MTÜ – luuakse teatud varakogumi valitsemiseks. -> Avaõiguslikud: Riik, KOV, muu – Eesti Pank, Estonia, TTÜ, Haigekassa, Kultuurkapital, Töötukassa jne. 26. Subjekti õigus- ja teovõime. Õigusvõime on riigi poolt tunnustatav isiku võime omada õigusi ja kohustusi. Algab sünniga ja lõppeb surmaga (va pärimisõigus). Õigusvõime võib olla seotud vanuse, sooga jne. Teovõime on isiku võime subjektiivseid õigusi ja juriidilisi kohustusi iseseisvalt teostada. Erinevates õigusharudes on teovõime erinev. Üldiselt loetakse teovõimeliseks 18-aastast inimest. Piiratud teovõime on alaealisel. Teovõimetu isik on inimene, kelle puhul on tehtud
Piiramatu rahvusvahelise õigusesubjekt olla kõigi rahvusvaheliste õiguste ja kohustuste kandjaks, näiteks riigid. Piiratud rahvusvahelise õiguse subjekt saab olla vaid mõnede rahvusvaheliste õiguste ja kohustuste kandjaks, näiteks rahvusvahelised organisatsioonid Rahvusvahelisest õigusvõimest tuleb eristada rahvusvahelist teovõimet, st võimet rahvusvahelise tähtsusega toiminguid ette võtta ehk omandada oma tegevusega rahvusvahelisi õigusi ja kohustusi. Rahvusvaheline teovõime jaguneb kolmeks osaks: Võime osaleda rahvusvahelises suhtlemises oma tahteavalduste kaudu; võime olla rahvusvahelise õiguse vastaste tegude subjektiks või objektiks, võime olla hagejaks ja kostjaks rahvusvaheliste õigusmõistmisinstantside ees. Normaaljuhul on rahvusvahelise õiguse subjektil nii rahvusvaheline õigus kui ka teovõime. Teatud juhtudel puudub subjektil aga kas kogu rahvusvaheline teovõime või üks osa teovõimest. Näiteks Saksa riik oli pärast 1945
Õiguspärased teod on eelkõige tehingud, kui otsesed õiguslike tagajärgede tekkimistele suunatud teod. Õigusvastased teod on nt lepinguliste kohustuste rikkumine ja kahju õigusvastane tekitamine, nt asja kahjustamisel tekib omanikul kahju hüvitamise nõude õigus kahjustaja vastu. Isiku ja õigussubjekt on tsiviilõiguste j akohustuste kandja ja tsiviilõigussuhted saavad eksisteerid aianult isikute vahel. Isikut tsiviilõiguses eristab õigusvõime ja teovõime, siis on tal ka deliktvõime. Isikuteks on füüsilise dja juriidilised isikud Iga inimene on õigussubjekt ja seega õigusvõimeline. Õigusvõime all mõistetakse võimet omada tsviilõigusi ja kanda kohustusi. Igal füüsilisel isikul on ühetaoline ja piiramatu õigusvõime, mis algab elusalt sündimisega ja lõppeb surmaga. Seaduses sätestatud juhtudel, nt pärimisõiguse son inimloode õigusvõimeline alates eostamisest., kui laps sünnib elusana
1) huviteooria avalik õigus on see, mis on seotud riigi huvidega, eraõigus on see, mis on seotud üksikisiku kasuga. 2) subjekti teooria eraõiguses on õiguse subjektid üksteisega õigussuhetes võrdses seisundis; avalikus õiguses on õiguse subjektide vahel alluvussuhe Õigussuhte subjektid need, kes võivad olla õigussuhte pooleks. Jagunevad: - füüsilised isikud - juriidilised isikud Füüsiline isik inimene, kellel on õigusvõime ja teovõime - õigusvõime võime omada tsiviilõigusi ja kanda tsiviilkohustusi. - teovõime võime iseseisvalt teha kehtivaid tehinguid. Piiratud teovõime on alaealisel ja psüühiliselt haigetel inimestel. Juriidiline isik - seaduse alusel loodud õigussubjekt. - eraõiguslikud juriidilised isikud - avalik-õiguslikud juriidilised isikud Õigussuhte materiaalne sisu kujutab endast meie igapäevast faktilist käitumist ehk kuidas meie käitumine välja näeb.
tegelikkuses asutused ja organisatsioonid) Eraõiguslik juriidiline isik- loodud erahuvides , nt osaühing Avalik-õiguslik isik- loodud avalikes huvides konkreetse seadusega, nt ERR, Tartu Ülikool jne (saab olla ka riik, linn või vald) Õigusvõime - isiku võime omada õigusi ja kanda kohustusi, tekib sünniga ja lõpeb surmaga Teovõime - isiku võime oma tegudega omada tsiviilõigusi ja võtta kohustusi, neid muuta või lõpetada, algab 18. aastaselt Piiratud teovõime - 7- kuni 18aastasel lapsel või isikul kellel on vaimuhaigus/nõrgamõistlikus, on piiratud teovõime, st tal on õigus teha tehinguid lapsevanema, hooldaja või eestkostja nõusolekul. Juriidiline fakt - eluline asjaolu, mille esinemine toob endaga kaasa õigusliku tagajärje (võib olla: º inimesest sõltuv tegu, º inimtahtest sõltumatu sündmus) Tavaõigus- õigusnormide ja tavade kogum, millele tekkinud riik andis tavaliselt seaduse jõu ( ajalooliselt esimene õigus norm)
Kaebuste menetlemine ISKUD Jaotatakse kahte suurde rühma: juriidilised isikud on õiguskorra poolt tunnustatud mõjuüksused, mis osalevad täielikku õigusvõimet omava subjektina õiguskäibes. Juriidilised isikud on seaduse alusel loodud õigussubjektid- õiguslikud fiktsioonid füüsilised isikud on inimesed TEOVÕIMELISED Täisealised 18.a. Kelle teovõime ei ole piiratud Teatud juhtudel võib ka alla 18.a. olla teovõime siis, kui teovõime on laiendatud. Võimalik alates 15.eluaastast kohtu poole, kui see on - alaealise huvides, - tema arengutase seda võimaldab. Üldreeglina vanema/ seadusliku esindaja nõusolekul. PIIRATUD TEOVÕIMEGA Alla 18.a. Nõdrameelsuse või vaimuhaiguse tõttu või muu psüühikahäire tõttu ei suuda kestvalt
........... 4 16. Juriidiline vastutus ja selle liigid ............................................................................................................. 5 17. Õiguse realiseerimine ja selle vormid ..................................................................................................... 5 18. Isikute liigid (juriidilise ja füüsilise isiku liigid) ..................................................................................... 5 19. Füüsilise isiku õigusvõime ja teovõime. Juriidilise isiku õigus- ja teovõime * ...................................... 5 20. Alaealise piiratud teovõime..................................................................................................................... 5 21. Kes võib isiku teovõimet piirata.............................................................................................................. 6 22. Elukoht ......................................................................................................
· erisus võrreldes siseriikliku õigusega; · suhte subjektiks on riigid ja nende omavahelised suhted...................... Õigussuhete subjektid: · õigussuhte subjektideks võivad olla kõik need ühiskondlikus elus osalevad isikud, kes vastavad kindlate õiguslikele tingimustele, mis oma kogumis moodustavad õigussubjektsuse; · õigussubjektsus on isiku vim olla õigussuhtest osavõtja; · isiku õigussubjektsuse moodustavad tema õigusvõime, teovõime ja deliktivõime. KOHTUD! Tartu maakohtul on kuus kohtumaja: · Tartu kohtumaja · Võru kohtumaja · Jõgeva kohtumaja · Põlva kohtumaja · Valga kohtumaja · Viljandi kohtumaja Tartus asub ka riigikohus. tsiviilõiguste suhte subjektid tsiviilõiguse subjektid 1) omadused. ÕIGUSSUBJEKTSUS: 1) õigusvõime - omada tsiviilõigusi ja kanda tsiviilkohustusi 2) teovõime - iseseisvalt teha tehinguid 2) liigid füüsilised isikud ja juriidilised isikud
b) kaitsvad õigussuhted – kuidas subjekti õigusakt. Kehtivus ajas: määramata tähtaja, aktis endas karistatakse kui ta rikub. määratud tähtajani, aktis endast määratud sündmused või toiminguni. Kehtivus ruumis: Kogu riigi territooriumil, teatud Õigusvõime on isiku võime omada õigusi ja kanda kohustusi. tunnustega aladel (nt. raudteed, haiglad, sadamad, vanglad, kooli Teovõime on isiku võime teha iseseisvalt kehtivaid tehinguid: territoorium, kaitseväe territ., lennuväed); Riigi territooriumi täielik teovõime, piiratud teovõime. Deliktivõime on isiku haldusjaotused üksustes. Kehtivus isikute ringis. Teatud võime kanda iseseisvalt juriidilist vastutust toimepandud isikutele. Kogu rahvale või teatud isikutele. (delikti) õigusrikkumise eest.
võlaõigusseadus, perekonnaseadus, pärimisseadus Õigussubjektsus: õigusvõime-omada tsiviilõigusi ja kanda tsiviilkohustusi, teovõime- iseseisvalt teha tehinguid Liigid:juriidiline isik-seaduse alusel loodud õigussubjekt, füüsiline isik-inimene, omab tsiviilõigusi ja kohustusi Tsiviilõiguslik võime tekib sünniga ja lõpeb surmaga, pole võimalik ära võtta Tsiviilõiguslik võime on iseseisvalt teha tehinguid, täielik teovõime tekib 18a., alla 18- piiratud, alla 7a-tühine, kohus võib 15a alaealise piiratud teovõimet laiendada Kui 5 aasta jooksul pole FIE kohta andmeid, võib surnuks tunnistada Juriidiline isik tekib:1)teatud liiku juriidilise isiku kohta käiva seaduse alusel, näiteks AS asutatakse kehtestatud sätete alusel, 2)otse selle juriidilise isiku kohta käiva seaduse alusel)vabariigi valitsus Juriidiline isik-1)eraõiguslik,2)avalik-õiguslik(nt.riik)
Õigussuhe on õigusnormidega reguleeritud ühiskondlik suhe, millest osavõtjad on teineteisega seotud subjektiivsete juriidiliste õiguste ja kohustustega. Õigussuhte objekt on nähtus, millele õigussuhte subjektide õigused/kohustused on suunatud. Õigusvõime on isiku võime omada ja kanda kohustusi. Teovõime on isiku võime teha iseseisvalt kehtivaid tehinguid (algab 18. eluaastast ja lõpeb surmaga) Jaguneb kaheks: · Täielik teovõime alates 18. eluaastast ja lõpeb surmaga (täisealised) · Piiratud teovõime alaealised -18. eluaastani või täisealistel isikutel, kes on nõrgamõistuslikud või vaimuhaiged või muu psüühikahäirega kestvalt! (See tähendab, ei saa aru oma tegudest või ei suuda juhtida oma käitumist). Deliktivõime on isiku võime kanda iseseisvalt juriidilist vastutust toimepandud õigusrikkumise (delikti) eest (algab 14. eluaastast ja lõpeb surmaga).
(1) Seaduses sätestatud juhtudel on inimloode õigusvõimeline alates eostamisest, kui laps sünnib elusana. (3) Miks lõiget kolm on vaja? Sest pärimisvõime, enne elusalt sündimist.?! Kes on surnud inimene? Surnud inimene on objekt. *Surnud inimene on objekt seaduse järgi. Aga nt kui kirstust varastatakse kullast sõrmust, kas on tegu vargusega? Sest varastada saab ainuklt omanikult, aga kui surnud on objekt, siis pole ju tegemist kuriteoga? § 8. Teovõime Füüsilise isiku teovõime on võime iseseisvalt teha kehtivaid tehinguid. Teovõime on alates 18. aastasel isikul. Piiratud teovõime alaealised,vaimuhaiged (ravitav), nõrga mõistusega (ei ole ravitav), psüühika häirega. (§ 8 lõige 3) Täielikku teovõimetust ei ole! Piiratud teovõimega isikule määratakse eestkostja. Hooldaja on teovõimelistel isikutel (sotsiaaltöötaja). Eeskostja esindab, hooldaja ei esinda. Eeskostja võib minna panka ja teha seal toiminguid, hooldaja seda teha ei saa.
Ametiabi-Antkse teise organi palvel, kui tegu ei ole alluvussuhtega. era- ja avalik õiguslik juriidiline isik-on erahuvides seaduse alusel loodud juriidiline isik, mille liigid on äriseadustikus ja teiste seadustes määrastletud kui äriühingud. AÕJi on riik, KOV´i loodud üksus või muu avalikes huvides seadusega loodud üksus. füüsilise ja juriidilise isiku teovõime-võime teha kehtivaid tehinguid, Eestis 18 aastane, kes annab aru oma tegevustele. Juriidiline isik vajab oma teovõime teostamiseks tahet, mis toimiks juriidilise isiku huvides, ilma inimeseta, kellel on tahe sünniga kaasas jur.isiku teovõime ei toimi. füüsilise isiku otsustusvõime-täieliku teovõimega isikul võib ajutistest asjaoludest tingituna esinede otsustusvõimetus, mis väljendub võimetuses õigesti hinnata seda, milline on tehingu tagajärg. Otsustusvõime taastudes tuleb hinnata otsustusvõimetuse seisundis tehtud tehinguid ning need kas heaks kiita või tühistada
mida iseloomustab subjekti õiguste ja kohustuste olemasolu ja mis toetub riigi sunnijõule. 7 Õigussuhte subjektid. Õigussuhtes osalevad inimesed, organisatsioonid, riigiorganid ja riik. Tingimuseks on õigussubjektiivsus ehk võime osaleda õigussuhetes. 8 Õigusvõime. Õigusvõime on õigussubjekti võime olla õiguste ja kohustuste kandjaks. See algab sünniga ja lõpeb surmaga. 9 Teovõime. Teovõime on füüsilise isiku võime iseseisvalt teha kehtivaid tehinguid. Euroopa õigussüsteemis tehakse vahet täielikul ja piiratud teovõimel. Eesti seadusandluse kohaselt on täielik teovõime 18-aastaseks saanud(täisealisel) isikul. Alla 18-aastasel isikul(alaealisel) ja isikul, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistlikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida, on piiratud teovõime ja temale seatakse eestkoste.
pretsedent. Mandril õpib pähe kriminaal- ja tsiviilkoodeksid, nende järgi saades tagasi sama summa aga see on väärtusetu. Inflatsioon sunnib inimesi otsused, pole seotud konkreetsete varasemate juhtumitega. olema kokkuhoidlikud, töötama sunnib intensiivsemalt.5-7% aastas roomav, Juriidiline isik: firma, ettevõte, MTÜ, ka riik. 10 on jooksev, üle selle galopeeriv inflatsioon. Füüsilisel isikul teovõime: vastutusvõime. Täielik teovõime algab vanusest Deflatsioon on liigse raha ringlusest ära korjamine, et tema väärtust tõsta. 18, välja arvatud hooldajaga isikutel, neil piiratud teovõime. Enne 18 a on ka Kaasneb hindade kinnitamine. Peab olema läbimõeldud et rahapuudust ei piiratud teovõime, mis algab 7 aastaselt. 15 aastaselt teovõime väljendub tekiks.
Tekivad koos Riigi ja õigusega. Õigussuhte spetsiifika võrreldes teiste ühiskondlike suhetega tuleneb õigussuhte seosest Riigi ja õigusega. 25. Õigussuhte subjektid. Jagunevad kaheks põhirühmaks: Üksikisikud kodanikud kodakondsuseta isikud välismaalased Orgsatsioonid riik riigiorganid riiklikud majanduslikud ettevõtted eraettevõtted mitmesugused ühingud 26. Subjekti õigus- ja teovõime. Isiku õigusvõime on võime omada tsiviilõigusi ja kohustusi. Õigusvõime algab inimesel elavalt sünniga ja lõpeb surmaga. Ühingul algamise ja lõppemisega. Tsiviilõiguslik teovõime on isiku võime oma tegudega omandada tsiviilõigusi ja -kohustusi. 27. Õigussuhte sisu. Õigussuhe on inimestevaheline tahteline suhe. 28. Õigussuhte objekt. nähtus, millele on suunatud tegevus. 29. Juriidilised faktid ja nende erinevad liigitused. Juriidiline fakt ehk õigusfakt on
2) Õigusnormide kasutamine; 3) Õigusnormide rakendamine ehk kohaldamine. 30. Õigussuhte subjektid. ÜKSIKISIKUD: kodanikud, kodakondsuseta isikud, välismaalased ORGANISATSIOONID: riik, riigiorganid, riiklikud majanduslikud ettevõtted, eraettevõtted, ühingud 31. Õigussubjektsus. on isiku võime olla õigussuhtest osavõtja. Selle mood tema õigusvõi-me (riigi poolt tunnustatav isiku võime omada õigusi ja kohustusi, olla õiguste ja kohus-tuste kandja); teovõime (isiku võime subjektiivseid õigusi ja juriidilisi kohustusi iseseis-valt teostada ehk võime neid õigusi ja kohustusi oma tegudega omandada – tekib täiseali-seks saamisega); deliktivõime (isiku võime kanda iseseisvalt juriidilist vastutust toimepan-dud õigusrikkumise eest). 32. Õigusvõime, teovõime, deliktivõime. Õiguvõime on tiigi poolt tunnustatav isiku võime omada õigusi ja kohustusi, olla õiguste ja kohustuste kandja
- nõudeõigused (õ. nõuda tegu) - kujundusõigused (õ. õigussuhet ühepoolselt õiguslikult kujundada) - vastuõigused (õ. mingi teise õ. Ümberlükkamiseks) Õiguse subjektiks, ehk õigussubjektiks on ISIK! · Keegi ega miski muu ei saa olla õigussubjektiks ega omada õiguseid ega kohustusi, kui ISIK Füüsiline isik on inimene ja juriidiline isik seaduse alusel loodud õigussubjekt. Füüsilist isikut iseloomustavad tema õigusvõime ja teovõime. Füüsilise isiku õigusvõime on võime omada tsiviilõigusi- ja kohustusi. Tsiviilõiguslik õigusvõime tekib inimesel sünniga ja lõpeb surmaga, seda ei ole võimalik piirata ega inimeselt ära võtta. · Õigussuhted võimalikud ainult isikute vahel! Füüsilise isiku teovõime Tsiviilõiguslik teovõime isiku võime teha iseseisvalt kehtivaid tehinguid. Täielik teovõime tekib inimesel 18-aastaseks saamisel. Alla 18-aastasel isikul ja isikul, kes vaimuhaiguse,
(rahvusraamatukogu) (Eesti Pank, Haigekassa) Füüsilised isikud võivad olla: *teovõimelised *teovõimetud……*osaliselt *täielikult 15. Õigussubjektsus kujutab isikute võimet olla osavõtjaks õigussuhetes, juriidiliste õiguste ja kohustuste kandjaks. Üksikisikud võivad olla subjektiks kõigis õigusharudes va rahvusvahelises õiguses. (riik) Kõiki isikuid iseloomustab õigus- ja teovõime. 16. Õigusvõime. Füüsilise isiku õigusvõime on võime omada tsiviilõigusi ja kanda tsiviilkohustusi. Igal füüsilisel isikul on ühetaoline ja piiramatu õigusvõime. Õigusvõime algab inimese elusalt sündimisega ja lõpeb tema surmaga. NB Seaduses sätestatud juhtudel on inimloode õigusvõimeline alates eostamisest, kui laps sünnib elusana. (10 kuud enne sündi) 17. Teovõime. Füüsilise isiku teovõime on võime iseseisvalt teha kehtivaid tehinguid.
o Faktiline · Lahuselu o Lahhuselu tagajärjed o Juriidiline Abikaasa surm või lahutamine · Abielu tagajärjed lõppevad o Pärimisõigus ja lahutuse tagajärjed · Abielu võidakse kehtetuks tunnistada vaid kohtuotsusega. Kui abielludes on rikutud seadust abiellumise ea ja teovõime suhtes; abielukeeldu rikutud; veresugulus; lapsendamine; vähemalt ühel abikaasal oli abielu sõlmimise ajal otsustusvõimetus: sõlmitud pettuse(fiktiivabielu), ähvarduse mõju. · Lapsega reisides tuleks küsida teise vanema nõusolekut reisimiseks, et poleks tegu lapserööviga. 7. Perekonna ülalpidamise kohustus + vastutus ja hoolsuskohustus · Ühena otsesematest abielu õiguslikest tagajärgedest on sätestatud abikaasade
põhimassi, nad on seadusandliku regulatsiooni peamine vahend. 4. Õigussuhte tunnused (Õigusõpetus, lk. 79 - 81) isikutevaheline seos, mis tekib õigusnormi alusel isikutevaheline seos, mis tekib inimeste subjektiivsete juriidiliste õiguste ja kohustuste kaudu isikutevaheline seos, mille säilimise tagab riik isikutevaheline seos, mis kannab individualiseeritud, määratletud iseloomu 5. Õigusvõime ja teovõime (Õigusõpetus, lk. 81-83) Õigusvõime on riigi poolt tunnustatav isiku võime omada õigusi ja kohustusi, olla õiguste ja kohustuste kandja. Tekib sündimisel Teovõime on isiku võime subjektiivseid õigusi ja juriidilisi kohustusi iseseisvalt teostada ehk võime neid õigusi ja kohustusi oma tegudega omandada. Tekib täisealiseks saamisel 6. Füüsilised ja juriidilised isikud (Õigusõpetus, lk. 113-120)
Õigusvõime liigid: a) täielik; b) osaline. Osaline õigusvõime on iseloomulik ka isikuks mitteolevatele Elukoht (TsÜS § 14-16) kooslustele. Ettevõte VÕS §180-185 Õigusvõime - võime olla õiguste ja kohustuste kandja. Õigusvõime on teovõime eelduseks. Inimeste õigusvõime on ühetaoline ja Teadmata kadunuks lugemine ja hoolduse seadmine isiku varale (TsÜS § 17-18). puutumatu (piiramatu). Teadmata kadunuks olemine on faktiline seisund. Kohus võib seada üksnes hoolduse sellise isiku vara suhtes. Aluseks on kahtlus isiku
Üldosal on funktsionaalne tähendus ning see hõlmab ka institutsioonilisele süsteemil iseloomuliku isikute osa. Tsiviilõigust üldiselt reguleerib TsüS. Eraldi seadus, mitte õiguse haru. Kui eraldi ei oleks TsüS-st üldosa, siis peaks igas harus kõik mõisted üle kordama. Seetõttu on ühes seaduses pragmaatilisel kaalutlusel toodud välja kõik tsiviilõiguse harusid puudutavate valdkondade mõisted. (Nt isikud on reguleeritud TsüS-s. Tsiviilõiguses eristab isikuid teovõime, kuid karistusõiguses eristab neid süüdivus.) 1.3. Tsiviilõiguse allikad Allikad on kohad, kust me leiame õigust. Õigusallikateks nimetatakse õigusnormide objektiivse esinemise vorme. Tekkeviisist tulenevalt liigituvad tsiviilõiguse allikad kehtestatud õiguseks ja tavaõiguseks. Tsiviilseadustiku üldosa seadus sätestab tsiviilõiguse allikatena seadused ja tavad (TsÜS § 2 lg 1). Tänapäeval on nendeks nt seadused, üldaktid ja määrused.
subjektid jagunevad: 1) füüsiline isik-inimene 2) juriidiline isik- seaduse alusel loodud isik, organisatsioonid, asutused Juriidilised isikud · eraõiguslik juriidiline isik-loodud erahuvides, näiteks osaühing · avalik-õiguslik isik- loodud avalikes huvides konkreetse seadusega, nt TÜ, rahvusringhääling avalikõiguslikuks jurdiidiliseks isikuks saab olla ka riik, linn või vald Õigus-ja teovõime ÕIGUSVÕIME-isiku võime omada õigusi ja kohustusi, algab sünniga, lõpeb surmaga TEOVÕIME-isiku võime oma tegudega omada tsiviilõigusi ja võtta kohustusi, neid muuta või lõpetada, 18.a
av. halduse kandja+üksikisik=haldusorgan. ei ole iseseisvad vaid tegutsevad riigi nimel. 13. Millistele tingimustele peab vastama haldusorgan? a. varustatud avaliku võimu volitustega ja nende tesotamiseks vajalike vahenditega b. koht haldusorganisüsteemis c. pädevus on õiguslikult määratletud 14. Millised on haldusorganite liigid? asutused, koguna tegutsevad haldusorganid (nt. VV), isikuna tegutsevad (nt VP). 15. Mis on teovõime? Mis eluaastast? On isikuvõime iseseisvalt teha kehtivaid tehinguid, alates 18a.; piiratud õigusega teovõime on kuni 18a. või täisealine kui tegemist on vaimse või nõrga mõistusega isikuga.; äriühingu puhul alates äriregistrisse kandmise hetkest 16. Mis on deliktivõime? Mis eluaastast? Deliktivõime on alates 14a., iseseisev juriidiline võime 17. Mis on õigusvõime? Mis eluaastast? Õigusvõime on isiku võime omada õigusi ja kohustusi, tekib elusaltsünniga
Säilimise tagab riik riik jälgib õigusnormide täitmist (õigussuhtest osavõtjatele antud õiguste realiseerimist ja neile pandud kohustuste täitmist). Riik tagab õiguskorra puutumatuse riigiorganite (politsei, kohus,kontroll- ja järelvalveorganid) abil, kohaldades õigusrikkujate suhtes riigisundi. Õigussuhte pooled ehk subjektid on konkreetsed isikud (indiviidid või organisatsioonid) 5. Õigusvõime ja teovõime (Õigusõpetus, lk. 81-83) Füüsiline isik - inimene (peab eristama isiku õigusvõimet ja isiku teovõimet) 1 Õigusvõime (sünnijärgne) riik tunnustab meid õiguste ja kohustuste kandjana, tunnustab meid süsteemi osana Teovõime (tekib vanusega) selle saab seaduslikul alusel peale õigusvõime saamist. Teovõimeline isik on
27. Mis on kodifitseerimine ja inkorporeerimine? Mis on nende vahe? 28. Nimeta õigusrikkumisi? (5 tk.) 29. Nimeta teoõigusvastasust välistavad asjaolud 30. Nimeta juriidilisest vastutusest vabastavad asjaolud (4 tk.) 31. Kuidas jagunevad sotsiaalsed normid? (5 tk.) 32. Mis on juriidilised faktid? 33. Kuidas jagunevad juriidilised faktid? (2 tk.) Mis on nende vahe? 34. Mis on süüvõime? Mis eluaastast? 35. Mis on otsusevõime? 36. Mis on loomuõigus? 37. Mis on teovõime? Mis eluaastast? 38. Mis on deliktivõime? Mis eluaastast? 39. Mis on õigusvõime? Mis eluaastast? 40. Kes on õigussubjekt? 41. Kes on politseinik? 42. Kes on füüsiline isik? 43. Kes on juriidiline isik? Kuidas õigused jagunevad? Too 1 näide? 44. Nimeta töötaja kohustused (5 tk.) 45. Mis asjaoludel on töötajal õigus keelduda tööst? (4 tk.) 46. Nimeta tööandja kohustusi (4 tk.) 47. Milline on maksimaalne tähtajalise töölepingu pikkus? 48. Millised on töötasu erijuhud? (4 tk
1) Mis on Õigus Õigus on riigi tahte aktina kehtestaud üldkohustuslik käitumis normistik, mis luuakse kindlal viisil ja üksnes pädevate instuttisoonide poolt ning mille täitmine tagatakse riikiliku normiga. 2) Õigus koosneb: a) Õiglusest, b) õigluskindlusest c)eesmärgi pärasusest 3) Õigus norm riigi poolt kehtestatud käitumis reegel ja mille tätimine on tagatud riikiliku sunniga 4) Õigusharud : A) materjal õigusnorm b) menetlus õigus norm 5) Menetlus õiguse alla kuulubad: a) Haldusmenetlus b)kriminaalmenetlus c) tsiviilmenetlus 6) Õigussuhe:- reguleeritud ühiskondlik suhe, kus poolrd on omavaheel seotud õiguste ja kohustuste kaudu 7) Õigussuhte strtruktuuri 3 osa: 1. pooled 2. Objekt 3.Sisu 8) Juriidilised isikud omavad A)Teomvõime B)Õigusvõime 9) Õigus jaguneb: Eraõgius ja avalik õigu Õiglus otsusttus kuidas inimest kohelda ja millised asjaolusid arvesse võtta Õiguskinldus...
teovõime) ja juriidilised(registrikanne) Füüsilisel isikul on elukoht(alaliselt või peamiselt elab), tegevuskoht (isiku tegevuskoht on tema püsiva ja kestva majandus-või kutsetegevuse koht). Füüsilise isiku õigusvõime on võime omada tsiviilõigusi ja kanda tsiviilkohustusi. Igal füüsilisel isikul on ühetaoline ja piiramatu õigusvõime. Õigusvõime algab inimese elusalt sündimisega ja lõpeb surmaga. Füüsilise isiku teovõime on võime iseseisvalt teha kehtivaid tehinguid. Täielik teovõime on 18-aastaseks saanud isikul (täisealisel). Alla 18-aastasel isikul (alaealisel) ja isikul, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida, on piiratud teovõime. Juriidilisel isikul on asukoht. Juriidiline isik on kas eraõiguslik(Äriühingud-(OÜ, AS, täisühind, usaldusühing, tulundusühing), mittetulundusühing) või avalik-
Eristatakse: a) seaduseanaloogia samas seaduses leidub norm, mida on võimalik analoogia alusel kohaldada; b) õiguse analoogia kui samast seadusest ei leita analoogia alusel kohaldatavat normi, siis lähtutakse õiguse üldistest põhimõtetest, eelkõige PS-st tuleneva põhimõtted. Kirjandus: Köhleri õpik lk 1-27(va 15-18) TsÜS § 1-4 Rakendusseadus § 2 2. Füüsilised isikud 2.1. Füüsiliste isikute õigusvõime 2.2. Füüsiliste isikute teovõime ja selle piiramine 2.3. Piiratud teovõimega isikute tehingud 2.4. Elukoht 2.5. Füüsiliste isikute teadmata kadunuks ja surnuks tunnistamine 2.1 Füüsiliste isikute õigusvõime Institutsiooniline süsteem tugineb kolmele vaalale: isikud, asjad ja hagid. Tsiviilõiguses on esimene küsimus, mis on õiguse subjekt. Kui me räägime tsiviilõiguses isikutest, siis peame me
ÕIGUSNORM riigi poolt kehtestatud käitumisreeglid, mille rikkumise puhul võib rakendada sundi või karistust. ÕIGUSSUBJEKT : 1)Füüsiline isik: ( inimene sünnist surmani) 2) Juriidiline isik : (ettevõte alates registreerimisest) eraõiguslik AS; OÜ,MTÜ Avalikõiguslik ( riik, KOV) Õigusvõime omab õigusi ja kannab kohustusi. Teovõme iseseisvalt teeb kehtivaid tehinguid Alates 18 -surmani. Täielik teovõime / piiratud teovõime (0-18) Deliktivõime alates 14 a. isik kannab vastutust õigusrikkumise eest. ÕIGUSE JAGUNEMINE Eraõigus reguleerib isikute vahelisi suhteid. (Tsiviilõigus, Tööõigus ) Avalik õigus korraldab suhteid riigi ja isiku vahel (Riigiõigus, Haldusõigus, Finantsõigus, Kriminaalõigus., Rahvusvaheline õigus ) ÕIGUSÜSTEEM ( mandri-euroopa, anglo- ameerika, islam, aafrika jne): Õigusakt kirjalikus vormis õigusnormide kogum Õigusnorm üldise iseloomuga, kohustuslik
Täna paljud võiksid öelda, et võib võrrelda pagulastega kuid ma pole sellega nõus . Tänapäeva juristid asjade hulka viivad kehalised esemed näiteks arvuti või sularaha ja isegi loomi. Asjadel pole kohustusi, pole õigusvõimet ja asjad mitte kunagi ei saa endale ega täisteovõimet ega piiritletud teovõimet. Seda tänapäeva juristid pole üle võtnud rooma juristidelt , täna isegi pagulastel Eestis on kohustused riigi suhtes kus nad viibivad ,pagulastel on teovõime , õigus kaitsele on olemas ja isegi on olemas hagiõigus ehk õigus pöörduda kohtu poole. Ikka pagulastel on vähem õigusi kui Eesti Vabariigi kodanikul kuid ikka ei saa võrrelda inimest ja asja. Järelduseks tahan öelda, et pole vahet kas jurist tegutses Vanas- Roomas või tegutseb tänapäeval, sest hea jurist teab oma maa õiguse ajalugu. Sellest tuleneb väga tähtis aspekt mida juristid võtsid üle rooma juristidelt on see, et
23. Õigussuhte olemus ja mõiste. Õigussuhe on inimestevaheline seos, mis tekib õigusnormi alusel Õigussuhe tekib inimeste subjektiivsete juriidiliste õiguste ja kohustuste kaudu Õigussuhte säilimise tagab riik Õigussuhe kannab määratletud iseloomu 24. Õigussuhte subjektid. Õigussuhete subjektideks võivad olla kõik need isikud, kes on õigussubjektsed. Isiku õigussubjektsuse moodustavad õigusvõime, teovõime ja deliktivõime. 25. Subjekti õigus- ja teovõime. Õigusvõime on isiku riigi poolt tunnustatav võime omada õigusi ja kohustusi. Sünnist saati, surmani. Teovõime on isiku võime õigusi ja kohustusi iseseisvalt teostada. Alates täiskasvanuks saamisega. 26. Õigussuhte sisu. Õigussuhte juriidilise sisu moodustavad subjektiivsed õigused ja juriidilised kohustused:
Valdus-tegelik võim asja üle. Tsiviilõigussuhte subjektid 1. füüsiline isik-inimene Õigusvõime on võime omada õigusi ja kohustusi, tekib sünniga ja lõpeb surmaga. Seaduses sätestatud juhtudel on inimloode õigusvõimeline alates eostamisest, kui laps sünnib elusana. Õigusvõime on selleks, et eristada asju isikutest. Õigusvõime on ka juriidilisel isikul. Teovõime on võime iseseisvalt teha kehtivaid tehinguid. Teovõime lõpeb surmaga, kohtuotsusega saab seda piirata. Täielik teovõime tekib inimesel 18-aastaseks saamisel, kui aga alaealine on abiellunud enne, siis teovõime saabub abiellumisel. Piiratud teovõime on 7- 18 aastasel alaealisel ja isikul, kelle täielikku teovõimet on kohus piiranud (vaimuhaigus, muu psüühikahäire). Tal on õigus teha tehinguid seadusliku esindaja nõusolekul (kohtu poolt määratud eestkostja). Teovõimetu on kuni 7 aastane alaealine ja kohtu poolt teovõimetuks
Loodusõnnetus 8. Tooge näide teost, mis ei ole toiming? Vargus Tooge näide toimingust, mis ei ole tehing? Nt: maali maalimine, sest et tehing ise tähendab toimingut, millel on tahteavaldus, aga maali maalides ei ole meil otseselt eesmärgiks luua endale nt autoriõgusi, mis tekivad automaatselt (autor loob kunsti ja automaatselt tekivad autoriõigused) , valdus anti üle, Merlin on omanik! Vot nii. ISIKUD:Isikute liigid , õigus ja teovõime. § 7. Isik- õiguste ja kohustuste kandja. Kui loomadel oleks õigus- ja teovõime, omandaksid nad asja staatuse asemel isiku staatuse.Loomad on asjad, saab osta-müüa-vahetada. Õigusvõime (lad k. caput) teeb asjast isiku. Õigusvõime on omada tsiviilõigusi ja kanda tsiviilkohustusi. Et eristada isikuid asjadest. Füüsiline isik on inimene. Füüsilise isiku õigusvõime algab inimese elusalt sündimisega ja lõppeb surmaga.
· Isikud: 1) füüsiline isik; 2) juriidiline isik. Füüsiline isik on inimene. Isiku tunnus: õiguskorra poolt tunnustatud täielik õigusvõime. Osalisest õigusvõimest võib tinglikult rääkida vaid isikuks mitteolevate koosluste (nt asutamisel oleva äriühingu puhul) · Õigusvõime võime omada tsiviilõigusi ja kohustusi. Hõlmab kõiki õigusi kakohustusi, mida tsiviilõigus võimaldab (olla omanik, tehingu pool, pärida jms). Õigusvõime on teovõime eelduseks. Teovõime piiratus ei mõjuta reeglina õigusvõimet (erandjuhtudel võib siiski mõne õiguse omamine olla nt alaealisele piiratud). Inimeste õigusvõime on ühetaoline ja piiramatu. Isikute õigusvõime erineb oma sisult (mahult) isiku liikide lõikes. · Inimeste õigusvõime ühetaolisus. Tuleneb inimeste vabaduse ja võrdsuse ideest (PS § 12). · Inimeste õigusvõime puutumatus (piiramatus).
eraõiguslik isik ülesannete täitmise ulatuses haldusorganiks.Haldusorgani tegevus peab baseeruma seadusel ning seaduse alusel antud õigusaktil. Haldusorgani tegevust üldiselt reguleerib põhikiri, milles sätestatakse haldusorgani pädevus, õigused ja kohustused, samuti alluvus. Kui haldusorganil ei ole põhikirja, peavad tema pädevus, õigused ja kohustused olema sätestatud seadusega. Avaliku halduse kandjad on õigusvõimelised, neil on küll õigusvõime, kuid puudub teovõime. Tegutsema on suutelised aga üksnes inimesed, kes realiseerivad haldusekandjate õigusi ja kohustusi. Haldusekandja ja inimeste ühendamine toimub õigustehniliselt haldusekandja organi kaudu. Organ on õiguslikult loodud haldusekandja asutus, millel on kindel pädevus (õigused ja kohustused). Kuid see pädevus ei ole tema isiklik pädevus, vaid haldusekandja pädevus. Organid väljendavad haldusekandja tahet oma pädevuse piires. Organ peab vastama teatud tingimustele, nendeks on:
(3) Seaduses sätestatud juhtudel on inimloode õigusvõimeline alates eostamisest, kui laps sünnib elusana. Kõik inimesed omavad ühetaolist põhimõtteliselt piiramatut õigusvõimet. Õigusvõimet ei saa seadusega piirata; on mõeldavad ajutised subjektiivse õiguse piirangud (kriminaalkaristuse lisakaristusena teataval ametikohal töötamise õiguse äravõtmine kuni 5a). Teovõime ja selle piiramine Teovõime ei saa olla kõigil ühesugune (õigusvõime on aga passiivne). Teovõime eeldab arusaamist oma tegevusest. Teovõime sõltub: · Vanusest · Vaimsest tervisest TSüS §8. Füüsilise isiku teovõime (1) Füüsilise isiku teovõime on võime iseseisvalt teha kehtivaid tehinguid. (2) Täielik teovõime on 18-aastaseks saanud isikul (täisealisel). Alla 18-aastasel isikul (alaealisel) ja isikul, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt ei suuda oma tegudest aru saada või
7 Kõik inimesed omavad ühetaolist põhimõtteliselt piiramatut õigusvõimet. Õigusvõimet ei saa seadusega piirata; on mõeldavad ajutised subjektiivse õiguse piirangud (kriminaalkaristuse lisakaristusena teataval ametikohal töötamise õiguse äravõtmine kuni 5a). Teovõime ja selle piiramine Teovõime ei saa olla kõigil ühesugune (õigusvõime on aga passiivne). Teovõime eeldab arusaamist oma tegevusest. Teovõime sõltub: · Vanusest · Vaimsest tervisest TSüS §8. Füüsilise isiku teovõime (1) Füüsilise isiku teovõime on võime iseseisvalt teha kehtivaid tehinguid. (2) Täielik teovõime on 18-aastaseks saanud isikul (täisealisel). Alla 18-aastasel isikul (alaealisel) ja isikul, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida, on piiratud teovõime.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
