Tauno Kangro Ragnar ja Rebane Elulugu · Tauno Kangro sündinud 25. mail 1966 Tallinnas · Eesti skulptor ja joonistaja · Elab Laitses ja töötab Tallinna vanalinnas · On Eesti Kunstnike Liidu liige Haridus · Tauno Kangro alustas oma kunstiõpinguid Kalju Reiteli Skulptuuristuudios · Tallinna 20. keskkooli lõpetas 1984. aastal · Pärast seda õppis Tallinna Kunstiülikoolis 1986 kuni 1993, skulptuuri erialal · Aastatel 1992-1999 oli Kangro kunstiõpetaja Vanalinna Hariduskolleegiumis ja Tallinna 32. Keskkoolis. Looming · Tema loomingusse kuuluvad nii skulptuurid ja joonistused · Skulptuurid jagunevad 2 rühma: pisiplastika ja monumendid
Tulve klassis. Ta on töötanud Viljandi meeskoori ,,Sakala" (1995-1997) ja Eesti Muusikaakadeemia Kõrgema Lavakunstikooli (2000-2001) kontsertmeistrina ning kooristuudio ,,Ellerhein" teoreetiliste ainete õpetajana (1999-2004). Aastast 2002 töötab Aints Tallinna Muusikakeskkoolis muusikateoreetiliste ja -ajalooliste ainete õppejõuna. 2002-2007 oli Aints tegev popmuusikuna ansamblis Genialistid. Hooajal 2007/2008 on Tauno Aints resideeriv helilooja Eesti Rahvusmeekoori juures. Aintsi muusikat on esitanud Eesti Riiklik Sümfooniaorkester, Tallinna Kammerorkester, Eesti Rahvusmeeskoor, Estonian Dream Big Band, Ansambel U:, flötist Tarmo Johannes, tsellist Aare Tammesalu jt. Tema muusika on kõlanud rahvusvahelisel uue muusika festivalil ,,Nyyd", festivalil ,,Eesti muusika päevad", Eesti Muusikaakadeemia Sügisfestivalil, festivalidel ,,Time of Music" (Soome, 2006), ,,Jazzkaar" ja ,,Tudengijazz".
TÄNAPÄEVA KUNST EESTIS NÄITED SKULPTUUR Tarvas Rakvere Vallimäel Tauno Kangro (sündinud 25. TAUNO KANGRO mail 1966 Tallinnas) on Eesti skulptor. 2002 Ta elab Laitses ja töötab Tallinna vanalinnas. Tauno Kangro alustas oma kunstiõpinguid Kalju Reiteli Skulptuuristuudios. 1984. aastal lõpetas ta Tallinna 20. keskkooli. Pärast seda (aastatel 1986 kuni 1993) õppis Tallinna Kunstiülikoolis, skulptuuri erialal. Aastatel 19921999 oli Kangro kunstiõpetaja Vanalinna Hariduskolleegiumis ja Tallinna 32. Keskkoolis. Kangro on Eesti Kunstnike Liidu liige. Alates 1992. aastast on Kangrol olnud umbes 40 isiknäitust Eestis, Belgias, Hollandis, Le edus, Lätis, Norras, Prantsusmaal,Rootsi s, Saksamaal, Taanis ja Venemaal. KLAASIKUNST Ivo Lill (sündinud 24. IVO LILL Heatwave juuni 1953) on eesti klaasikunstnik. Ta on lõpetanud ERKI 1985. aastal. On Eesti Kunstnike Liidu, GAS...
g) Martin on vanglas ning tema vanemad aastas dividendide pealt üle 50 000 euro. – vanemad maksavad 7. teema – Kaasused Perekonnaõigus, TÜ 2016 MA Haldi Koit 12. Ülalpidamiskohustus perekonnas Tiina ja Tauno abielust sündis Triin. Kui Tiina ja Tauno lahutasid, siis jäi Triin elama Tiina juurde. Taunolt mõisteti elatis välja aga ta ei täitnud oma kohustust korrapäraselt – kohtutäitur suutis aeg-ajalt Taunolt väikses ulatuses elatist sisse nõuda. Tauno mõisteti ka süüdi pahatahtlikus elatise maksmisest kõrvalehoidmises. Nüüdseks on Triin täiskasvanud ja saab rahalises mõttes hakkama, kuid samas ei saa öelda, et ta oleks heal järjel oma eluga ning Tauno on autoõnnetuse tagajärjel füüsilise puudega. Tauno
· kantaat "Aeg armastada" (L. Tungal) meeskoorile ja sümfooniaorkestrile (2007/2008) · Kontsertiino klaverile, viiulile ja kammerorkestrile (2008) · lavastatud oratoorium "Loomiselugu" (A. Barkalaja) mees-, nais- ja segakoorile, ansamblile ja puhkpilliorkestrile (2009) · kontsertetendus "Rändavad laulud" (M. Kalmet) kammerorkestrile ja kahele näitlejale (2010)31 Preemiad · 2009. aastal määras Heino Elleri muusikapreemia nõukogu Tauno Aintsile noore helilooja preemia. · 2007. aastal määrati Tauno Aintsile Riho Pätsi Koolimuusika Fondi stipendium. · "Eesti muusika päevad 2007" heliloojapreemia on pälvinud orkestriteos "2film". · Eesti Autorite Ühing määras talle ka stipendiumi 2005. ja 2008. aastal.32 30 Sama allikas 31 http://et.wikipedia.org/wiki/Tauno_Aints 32 Sama allikas
riided. Väikesed poisid aga just väitsid, et selline riietus on igati lahe. Teda kirjeldati sõnadega: Pikk kui Peeter. Algerit mäletame me kui head mängukaaslast. Ta oskab alati nalja teha ja on niisama lõbus. Tugevus on tema üks parimaid külgi. No kes siis Algerit ei kardaks! Väikesed mäletavad teda kui lahedat, tugevat, pikka, tublit poissi ja head sõpra. Taunot mäletavad kõik kui hullu poissi. Endine klassiõde meenutab, et Tauno naeris koguaeg millegi üle. Aga keelgi kunagi ei teadnud, mille nimelt. Küsitluses vastati, et tauno on lahe, lustakas, sõltumatu, lühike ja heledapäine. Juuksed on tal küll tumedad, aga ehk anti siis midagi muud mõista. Kevin on uus kõigi jaoks. Ta on omamoodi poiss. Ta ei räägi eriti inimestega, aga kui räägib, siis liialdab alati. Küsitluses vastati, et kutt peab ennast liiga targaks, aga on alati abivalmis ja asjalik. Vahest ülbe, aga hoolitsevus ja
Curriculum Vitae Surname: First name: Age and date of birth: Address: Telephone number: Nationality: Marital status: Education: 2001-2010 - 2010/ - Primary School exams: Qualifications: Languages: Estonian mother tongue Russian- satisfactory English- satisfactory Present occupation: STUDENT Work experience: Intrests: Referees: Tauno Mardikas +37256281975 [email protected] Maarja Peek +37253867665 [email protected]
Oleme kuulnud ju nii tarkadest kuningatest, võimsatest keisritest kui ka sadistlikest diktaatoritest. Arvan, et võimul on ka hea külg ja kõik võimu omavad isikud polegi sellest pimestatud. Tuleb ainult osata seda õigesti ära kasutada. Tänapäeval valib ju demokraatlikus riigis rahvas ise oma esindajad, mistõttu tuleks tavainimesel aina rohkem poliitikasse süveneda, et pärast mitte pettuda. Esindajaid tuleb hoolikalt valida, sest nii Tauno Pihkanen 10. D mõnedki neist jätavad endast palju parema mulje ja on seega petlikud. Võimu saab käsitleda mitmeti, mistõttu on selle teema kohta palju eriarvamusi. Kas võrdsus saab üldse võimuta eksisteerida? Minu arvates on võrdsust väga raske saavutada ning võib-olla koguni võimatu, kuna alati on kuskil olemas isik, kes on teistest tähtsamal positsioonil
tänava ja Viru tänava vahel. Mägi ehitati kaitse esmärgil. Aastaid hiljem kujundati see ümber haljasalaks. Mäele kujundatud haljasala on ovaalne. Pargil on sissepääsud kolmst külest ja neljast trepist. Mäel asuvad põhijalgrajad on kujundatud järgima mäe loomulikku kuju. Mäe põhjaküljel ehk Viru tänava poolsel küljel on Virumäe suveteater ning istepingid, mäe lõunapoolsel küljel on aga tihedam haljastus ning kergehitistest Virumäe suvepaviljon. Mäe idanõlval on ka kaks Tauno Kangro skulptuuri ’’Hetk pärast suudlust.’’ Tänapäeval kasutatakse Musumäge niiöelda tšillimiseks ja hängimiseks. Nädalavahetuseti on siin kõik pingid ja müüriääred purjus ning lagastavaid noori täis.
Toomas Vint ‘’Rahulik suvepäev’’ Graafika: Silvi Väljal ‘’Elukevad’’ Märt Laarman ‘’Vana emajõgi’’ Eduard Wiiralt ‘’Monika’’ Märt Laarman ‘’Varesed’’ Richard Kaljo ‘’Tartu kivisild’’ Skulptuur: Amandus Adamson ‘’Eesti Vabadussõjas langenute Kuressaare mälestussammas’’ Aivar Simson ja Kalev Prits ‘’Alutaguse hirv’’ Tauno Kangro ‘’Tarvas’’ Amandus Adamson ‘’Kalevipoeg ja sarvik Mati Karmin ‘’Püha Jüri võitlus lohega’’ Arhitektuur: Kalle Rõõmus Tallinna linnateater Jüri Okas ja Martin Lõoke Optiva pank Pärnus Andres Siim ja Hanno Kreis Nissani keskus Lasnamäel Indrek Vainu ja Toomas Pakri Emajõe ärikeskus Tartus Andres Alver ja Tiit Trummal De La Gardie kaubamaja Tarbekunst: Klaasikunstnik Kai Koppel – klaasid
Jamaica (saar) Tauno Tamm Pärnu Ühisgümnaasium 8.b Saare üldandmed Pindala - 10 991 km² 2 909 700 elanikku(2013) Halduskeskus Kingston Rahvastiku tihedus - 265 inimest/km² Jamaica on tuntud orkaanide poolest Asub Kariibi laama äärealal Maavärinate piirkond Tuntud orkaanide poolest Suurim orkaan Gilbert, 1988 (tuul oli 290 km/h) Jamaica asub troopikavööndis Talv on palav, jaanuaris üle 24°C Suvi on väga palav Aastas sajab 1000-2000mm Kuulus surfi piirkond Jamaica loodus Taimi 3800 liiki Mets katab viiendikku saarest 120 jõge Palju linnu- ja putukaliike Jamaica rahvastik Kultuur tekkinud kõigi kultuuride ühtesulamisel Ligi 50% rahvastikust elab linnades Aastane rahvastiku juurdekasv 0,6% Jamaica majandus Majanduse kolm tähtsaimat haru on turism, maavarade kaevandamine ja troopiliste eksportkultuuride kasvatamine Ajaloos...
PIHLAKAS ehk pihelgas, pihlak, pihl või pihlapuu. Kui teaduslikult täpne olla, siis pihlakal ei ole marju, tema viljad on nagu väiksed õunad ja botaanikud nimetavad neid õunviljadeks. Eesti esineb 3 liiki pihlakaid. Pooppuu ehk Rootsi pihlakas kasvab läänesaartel ja looduskaitsealune tuhkpihlaks ainult Saaremaa lääneosas. Harilik pihlakas on tavaline ja temast ongi järgnev jutt. Pihlakas kasvab väikese puu või põõsana siin ja seal, omaette metsi ta ei moodusta. Kasvupaiga suhtes on pihlakas väga vähenõudlik. Joonis. 1 Pihlapuu õhtupäikeses Pihlaka koor on sile ja läikiv. Lehed koosnevad (foto internetist) väikestest rootsu külge kinnituvatest lehekestest. Sügisel söövad pihlaka marju paljud linnud, eriti rästad. Linnud kannavad edasi ka pihlaka seemneid. Pihlakas istutatuna kaitseb läheduses maja, peret ja karja. Pihlaka oks pelet...
Maalianalüüs "Ema viis hälli heinamaale" Maali autor on Paul Raud, kes on kasutanud õlivärve. See pilt valmis aastal 1919. See maal kujutab, kuidas üks taluperenaine on pannud oma lapse eemale hälli ja ise on läinud tööd tegema. Pildile ei mahtunud terve puu. Selle asemel oli välja toodud ainult oks. Teose esiplaanil näeme üht maimkut, kes kaeb hällis hoolikalt üht lindu. Häll on kinnitatud kaseoksale. Lõuendi tagaplaanil näeme ta ema on töötamas eemal karjamaal. Kunstnik on kasutanud palju rohelist, mis on sulatatud kokku valgega ja isegi natuke ka kollasega. Ümbrus on väga roheline, mis on väga rahulik roheline, mitte väga kirkjas vaid hoopis heledam ja neutraalsem. Sellel pildil annab kunstnik edasi hommiku valgust. Selle pildi meeleoluks näib olevat rõõmus, sest laps viiakse õue ja seal ta märkab linnukest, mille peale ta muutub rõõmsaks ja ärevaks ning nagu tahaks katsuda värvulist. Seda pilti nähes tekivad mul posit...
Pärimusmuusika - Untsakad Kris tina T iid u He im ta li P õ h iko o l 7 .kla s s 2 0 1 2 /1 3 Untsakad Untsakad on 1992. aastal loodud Eesti folkansambel.Algselt esines ansambel Rahvastepalli nime all, 1993. aastal võeti uueks nimeks Untsakad. Untsakad Oma missiooniks on ansmabel nimetanud rahvaluule kogumist. Regilaulud, lorilaulud, modernlööklaul, sõjalaulud ja The Pogues ongi Untsakate muusika kokkuvõttev nimetus. Untsakad Jaanus Jantson akustiline kitarr, laul Ilmar Kald viiul, laul Jaanus Põlder mandoliin, laul Margus Põldsepp lõõtspillid, laul Marek Rätsep basskitarr, laul Tauno Uibo helirezisöör Untsaka albumid Karmi elu sunnil (1994) Nuur ma olli, ull ma olli... (1995) Päälinna laiv Von Krahlis (1996) Nizni Novgorod (1997) Metsa läksid sa (...
3 Karin Ellenurm-Kõrts 4 Kristina Harun 5 Aveli Int 6 Tiit Jõe 7 Kulla Kroon 8 Terje Kuusmik 9 Nele Lavrikov 10 Vadim Leinvald 11 Madis Lokotar 12 Lisette Luik 13 Elerin Luuk 14 Aline Lõuke 15 Maarja Maasi 16 Ave Merilain 17 Martin Mey 18 Annika Pajupuu 19 Margit Pikmets-Pilt 20 Veiko Poom 21 Michelle Raag 22 Kertu Roonet 23 Damis Roots 24 Tauno Rämson 25 Katrin Saks 26 Illar Sildma 27 Rhea Sillaste 28 Cäthli Sirk 29 Sille Sisas 30 Kaisa Soolo 31 Henry Suits 32 Irina Zahharova 33 Eveli Tammik 34 Kairi Tetlov
Arutluse tõestamine Arutlust saab loogikas esitada kujul: E1 E2 E3 ... En J kus E1 ... En on lausearvutuse avaldistena esitatud eeldused ja J (kontrollimist ootav) järeldus. Seoseks, mis viib eeldusest järelduseni saab kasutada lausearvutust. Nimelt võib ülaltoodud arutluse esitada ühe lausearvutuse valemina kujul: E1&E2&...&En J Kui nüüd sellise lause tõeväärtustabel on samaselt tõene, siis võime öelda, et järeldus J järeldub eeldustest E1 ... En. Näide 1. Kui Marile meeldib Jüri, siis Mari naeratab Jürile. Marile meeldib Jüri. Mari naeratab Jürile. Teisendame arutluse lausearvutuse kujule MN M N Ja esitame selle ühe avaldisega: (MN)&MN. 1. 2. 3. M N (M N) & M N 1 1 1 1 ...
Mitu planeeti on universumis ja mitu kuud neil on? Iseseisevtöö Tauno Tikko K-2 Olustvere TMK 12.01.2011 Planeedid ja nende kuud. Merkuur Merkuuril ei ole kaaslasi ega kuid . Tal puuduvad need. Veenus - Veenusel ei ole looduslikke kaaslasi, vaid ainult tehiskaaslased. Maa Maal on ainult 1 kuu mis taevakehale peale paistab. Marss Marsil on 2 kuud ( Phobos Kreeka keeles , hirm ) ja ( Deimos Kreeka keeles , ahastus ) .
24.11.2007 FIE Mihkel piisk Pärnu 0,68 1,32 0,34 0,46 0,70 #REF! 24.11.2007 MTÜ Lihv Viljandi 0,55 1,41 0,28 0,46 0,73 #REF! 24.11.2007 OÜ garneer Tallinn 0,91 1,15 0,46 0,43 0,65 #REF! 24.11.2007 OÜ Sead Tallinn 0,62 1,18 0,31 0,54 0,75 #REF! 25.11.2007 AS Serviti Narva 0,62 1,20 0,31 0,57 0,92 #REF! 25.11.2007 FIE Tauno Tõrv Tallinn 0,67 1,29 0,34 0,55 0,84 #REF! 25.11.2007 OÜ C&DN Viljandi 0,73 1,20 0,37 0,45 0,77 #REF! 25.11.2007 OÜ Sead Tallinn 0,79 1,04 0,40 0,58 0,62 #REF! 26.11.2007 AS Bisness Narva 0,81 1,16 0,41 0,55 0,64 #REF! 26.11.2007 AS Loome Pärnu 0,63 1,36 0,32 0,46 0,82 #REF! 26.11.2007 FIE Mihkel piisk Pärnu 0,70 1,46 0,35 0,56 0,68 #REF! 26.11
Untsakad on bänd, mis viljeleb rahvamuusika, folk, folk-rock musikat. Nende repertuaari kuuluvad: regilaulud, lorilaulud, modern-lööklaul, sõjalaulud. Sõna ,,untsakas" tähendab kerglast inimest. Bänd alustas oma tegevust juba 1992. aastal. 1994. aastal valmis esimene plaat "Karmi elu sunnil" (mis ilmus siiski kassetina). Untsakate koosseisu kuuluvad: Ilmar Kald (viiul), Jaanus Jantson (kitarr), Jaanus Põlder (mandoliin), Margus Põldsepp (lõõtsad), Marek Rätsep (basskitarr), Tauno Uibo (kõlavõlur). On ilmunud plaadid: Meie küla pidu (2011) ·Metsa läksid sa 2 (2006) ·Untsakad 10 (2002) ·Tütarlaps merimeeste kõrtsist (2000) ·Metsa läksid sa (1998) ·Nizni Novgorod (1997) ·Päälinna laiv Von Krahlis (1996) ·Nuur ma olli, ull ma olli... (1995) ·Karmi elu sunnil (1994) Praeguseks moodustab Untsakad läbilõike keskmisest eestlasest kui võtta kontserdil kuus suvalist
3 küsitletut mainis, et sulgpall on peale selle ka veel väga põnev ning tekitab sõltuvust ning 3 vastasid, et sulgpall annab meeldiva koormuse, sest see ühendab endas füüsilise koormuse ja koordinatsiooni. (Joonis 6) Joonis 6. Miks meeldib sulgpall 23 3.4.2 Treenerid Küsimustele vastasid Eestis töötav treener Jüri Tarto ja Rootsis töötav treener Tauno Tooming, et selgitada, kas tuleb esile erinevusi Eestis ja Rootsis treenivate sportlaste vahel Esimesena uuris autor, mis on treeneri meelest kõige enamlevinumad vigastused sulgpallis? Treener Tauno Tooming arvas, et vigastusi tekib eelkõige põlvedes, küünarnukis, õlas ja Achilleuse kõõluses. Treener Jüri Tarto andis väga pika ja põhjaliku vastuse öeldes, et sulgpallile on omased kiired suunamuutused, tugevad tõuked-hüpped, kerepöörded, painutused.
Vanimad näited pärinevad u 3000 eKr. Silmapaistvaim tase saavutati Vana-Kreekas ja Roomas. Koonusekujuline mosaiik. Uruk. Mesopotaamia. Valitsejanna Theodora käsi San Vitale kirikus Ravennas. Lagle Israeli merekividest mosaiikpannoo "Eestlaste muistne tähistaevas" 1962 1964 Tõravere Observatooriumis Sklptuuriliigid 1. Maalikunst 2. Skulptuur 3. Graafika Skulptor Tauno Kangro ,,Mõtlik mees" Maalikunstnik Eevald Okas Graafik Eduard Viiralt
,,Sinul on meretäis hirmu" Lavastaja: Lauri Lagle Kunstnik: Laura Kõiv Etenduse juht: Kadri Tammiste Tegelased: Kadi (Kristi Heinloo), Svea (MariLiis Lill), Marge (Kaie Mihkelson), Elo (Hilje Murel), Rivo (Märt Avandi), Erik (Juss Haasma), Uxi (Tauno Makke) Ambo (Margus Prangel), Aare (Anti Reinthal), Kilu (Imre) (Mihkel Roolaid), Tarvo (Ivo Uukkivi) ja Mattias (Kristo Viiding) See lugu rääkis neljast poisist ja sellest, kuidas nad koos üles kasvasid. Neil oli unistus saada kuulsateks rockmuusikuteks. Lavastuses oli näha ka laste kasvatamist nii heas, kui halvas. Lugu on ka sellest, kuidas me lapsena unistasime ja kuidas me neid unistusi mäletame. Esimeses vaatuses toimus tegevus laste kodus. Seal said tuttavaks kaks erinevat pere. Lapsed õppisid üksteist tundma ja ...
vihmauss, tahaksin endale kodulooma -- nimelt sitasitikat. Kindlasti võtaksin ühe koju. Ma toidaksin teda ja käiks sitikaga jalutamas. Kui ma oleksin juba täiskasvanud vihmauss, oleks mul tore naine ja armsad lapsed. Mulle meeldiks perega aega veeta. Lapsi oleks mul 69, neist 3 oleksid tüdrukud ja 66 poisid. Nende poiste ohjeldamine oleks raske ja ajks mul kopsu üle maksa. Mul oleks ka tore puukoorest auto. Sellega ma käiks poes piima ja leiva järel. Minu parim sõber oleks põldhiir Tauno. Temaga me avstaks maa all olevaid käike ja igsuguseid uusi ja naljakaid olevusi. Kui ma vanaks jääksin, läheksin ma pensionile. Ma lesiksin diivanil ja vaataksin telekat. Siis me istuksime diivanil -- mina, minu naine ja 69 last, kellest 3 on tüdrukud ja 66 poisid.
ideemüük John P.Kotter Lorne A.Whitehead Raili Tiits Tauno Ree Hea mõtte päästmine mahatrampijate eest Neli viisi hea idee maatasa tegemiseks ØSegadus ØViivitussurm ØHirmu külvamine ØNaeruvääristamine ja isiklik rünnak Ettepanekute kaitsmise soovitused ØÄrge kartke segajaid. Õige kohtlemise korral võivad nad teile hoopis abiks olla! ØVastake alati lihtsalt, otsekoheselt ja ausalt. ØJälgige publikut (mitte ainult ründajaid). ØOlge kõigi vastu aupaklik. ØOodake rünnakuid ja valmistuge nendeks.
tehnikad on linool- ja puulõige (nimetus vastavalt trükiplaadi materjalile). puulõige 3. Skulptuur Skulptuuril on peamine väljendusvahend vorm. · vorm · materjal Skulptuur- ruumiline kunstiteos Skulptor ehk kujur A. Adamson, Koit ja Hämarik Skulptuuri tehnikad · ÜMARPLASTIKA savi, plastiliin · VALATUD KUJUD pronks Tauno Kangro, Tarvas (Rakveres) · RAIDKUJUD marmor graniit puit Michelangelo. Taavet Myron, Kettaheitja Reljeef - skulptuuri alaliik, kus kujutis eendub pinnalt või on sellesse süvendatud. Vana-Egiptuse reljeef. 4. Tarbekunst tegeleb esemete kujundamisega (klaasi-, naha-, metalli-, tekstiilikunst, keraamika, disain jne) Disain arendab tooteid, mis on senistest lihtsamad, huvitavamad, turvalisemad,
Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool Pm1A Tauno Silm Pikkuse mõõtmine Iseseisev töö Olustvere 2013 24.01.2013- Täiesti tavaline koolipäev. 25.01.2013- Samuti täiesti tavaline koolipäev,aga selle eest vähem tunde. 26.01.2013- Laupäev tegin päeval tööd. 27.01.2013- Pühapäeval ärkasin hommikul üless ja hakkasin asju pakkima,et vend mind Olustvere took. 28.01.2013- Esmaspäev, pikk koolipäev kaheksa tundi ja pärast tunde vahtisin ühikas. 29.01
Riidaja Põhikool Referaat teemal Sn Koostaja: Tauno Johanson Juhendaja: Märt Tomp Riidaja 2009 Tina Mis see on? Tina on keemiline element, mille ladina keelne nimi on stannum ning sümbol on Sn.. Tina on hõbevalge, pehme, hästi taotav ja venitatav madala sulamistemperatuuriga metall. Ta on teistest metallidest kergesti ära tuntav seetõttu, et ta krigiseb painutamisel. Tina Mendelejevi tabelis Mendelejevi tabelis asub tina 50
Mauri Gross Retsensioon Mina käisin kunstinäitusel Kuressaares, Raekoja galeriis, 6. jaanuaril. Sinna olid üles riputatud Mauri Grossi valmistatud maalid, Mauri Gross ei ole ise hariduselt maalija, tema jaoks on maalimine rohkem ajaviide. Ta on tegelikult hariduselt teatridekoratsiooni maalide tegija. Minule meeldis see näitus väga. Galerii oli seest väga kena ja taustal mängiv muusika illustreeris veel omakorda. Pooled maalid olid lihtsad, kuid ilusad, teised olid humoorikad ja vahvad. Maale oli igale maitsele ja vanusele. Vanematele inimestele olid maalid, mille peal, kas õun või pirn, et saaks need riputada näiteks kööki seinale. Noortematele, mis meeldisid ka mulle väga, olid tabavate pealkirjadega ja humoorika sisuga maalid. Maalid olid mõttelised ja muudavad kindlasti seina elavamaks. Hinnad olid minu jaoks siiski kallid, kuid tööd olid seda väärt. Minu...
Sofi Oksanen Lapsepõlv Sünniaeg: 7. jaanuar 1977 Sünnikoht: Jyväiskyläs, Soome Ema: Eestlane, insener Isa: Soomlane, elektrik Elas, kasvas: Jyväiskyläs(Soome), Haapsalu(Eesti) Haridustee Peale Põhikooli ja Gümnaasiumit astus S. Oksanen Helsingi Ülikooli kirjandusteadust õppima. Peale selle on ta ka Helsingi Teatrikõrgkoolis Dramaturgiat õppinud. Tegevusalad Sofi Oksanen on tegutsenud mitme lehe kolumnistina ning avaldanud arvamust ühiskondlikel ja poliitilistel teemadel. Ta on kirjutanud mitmeid romaane ja näidendeid. Ta on aktiivselt kaasa teinud avalikel aruteludel Soomes ja osa võtnud aktuaalsetel teemadel erinevates jutusaadetes. Esimene teos, millega kuulsks sai Originaalraamatu nimi: "Stalinin lehmät" Ilmum...
kontserdimajas. Esinesid eelvoorudest edasi saanud 10-19 aastased pärnumaa noored lauljad, kes suutsid publiku väga hästi endaga kaasa tõmmata ning saali meeldiva meeleolu lüüa. Teoseid esitati omaloomingust kuni tuntute hittideni välja. Sügisulg tähistas see aasta juba oma 10. Sünnipäeva, finaalkontserdil esines 58 noort ja andekat lauljat. Võisteldi A-ja B-kategoorias. Alustasid nooremad lauljad 10-12 aastased, kelle seast pälviti parimateks Sirle Allikivi ning Tauno Tamm. Edasi tulid juba väheke vanemad 13-15 aastased, kelle seast jäid kõige rohkem kohtunikele silma Marta Lotta Kukk ning Hanna Valk. Kõige vanemate kategoorias 16-19 aastaste konkurents oli samuti tihe, kuid parimateks osutusid Martin Lõbu ja Rael Rent. Nii mõnegi laulja esituse puhul tulid imestusest ja vaimustusest peale külmavärinad või kananahk. Veel valiti välja publiku lemmik, kelleks see aasta osutus Rael Rent, kuid kõige suurema ning võibolla ka olulisema
IT MATEMAATILISED ALUSED Loogika (TAUNO ÕUNAPUU) 30.01.14 Loogika on teadus mõtlemise reeglitest, struktuuridest ja vormidest. Loogikat võib pidada ka mõtlemise mudeliks, nimelt arutlemise mudeliks keeles. Loogika esitab väiteid ja arutlusi formaliseeritud kujul, kasutades kuntslikke formaalseid keeli. Selle valdkonnaga tegelevad nii filosoofia kui ka matemaatika. Klassikaline loogika puhul võib eristada kahte formaalset keelt – lausearvutust ja predikaatarvutust. Lausearvutus on klassikalise loogika lihtsaim osa, mis tegeleb lihtlausete vaheliste seoste uurimisega ning mille abil on võimalik välja selgitada, kuidas liitlause tõeväärtus sõltub osalausete tõeväärtustest.Lausearvutust kasutatakse väga paljudes valdkondades, rakendusalad ulatuvad arutluste analüüsist filosoofias liittingimuste konstrueerimiseni programmeerimises. Predikaatarvutus on lausearvutuse laiendus...
Nerval valmib aastas 30-40 graafikateose seeriat. Paar tosinat tööd on müüdud ka oksjonitel. Nerval on olnud üle 64 kunstinäituse nii Eestis, Lätis, Soomes kui ka Suurbritannias. Hetkel on püsinäitused Tartus Kohvik DuNord-is ja Restoran DuNord-is ning lisaks on nähtav isiknäitus ,,Puu taga" Estonia Kontserdisaali jalutusruumis. Nerva on teinud mitmeid koostöid teiste kunstnikega nagu Eugen Sterpu, Viive Sterpu ja Avo Paistikuga. Alates 2007. Aastast on Nerval tihe koostöö Tauno Kangroga. Lisaks enda maalidele on teinud Nerva ka trükistekujundusi ja andnud välja oma heliplaadi ,,Harmony", mille muusika autor ja esitaja on ta ise. Samuti on välja andnud kaks kunstiraamatut, kalendreid ja postkaarte. Nerva on teinud ka kunstiprojekte nagu ,,KunsTIGUu" ja ,,Värske värv". Mõlemal korral oli koostöö ka muusikutega. Nerva pilte on võimalik näha kunstniku kodulehel Nerva.ee, kus on esindatud üle 200 teose. Kasutatud kirjandus: http://nerva.ee http://et
- Kohv, tee, morss, sidrunivesi, kohvikoor, suhkur PÜHAPÄEVA HOMMIKISÖÖK - Puder moosi või võiga - Maisihelbed jogurtiga - Sink, juust, kurk, tomat - Leib, sai, või - Kohv, tee, kohvikoor, suhkur, piim, sidrunivesi, morss Kes millega tegeles: 1.Teema ja koostajad. Kristjan Mägi 2.Sissejuhatus ja miks selline teema -põhjendage.- Kristjan Mägi 3.Teema arendus ( tegevused,kava,hinnad ja eelarve) Rauno Saarniit, Tauno Roland, Kristjan Mägi 4.Olge oma tegevustes ja eelarves ikka reaalsuses. 5.Tegevuste üksikasjalik kirjeldus. Tauno Roland 6. Illustreeri piltidega või tabelitega. Rauno Saarniit, Kristjan Mägi 7. Finantsid - ja kus need tulevad - põhjendused. Rauno Saarniit, Kristjan Mägi 8. Menüü (st. joogilett, söögid) Rauno Saarniit Kokku saime ikka väga mitmel korral ja nõupidamised olid väga konkreetsed: jagasime teemad ära, hiljem vormistasime kokku ühe pika jutu
Eugene de Beuharnais - Eke Maru Grossschmidt või Eke Paul Õun Napoleoni õed ja vennad: Joseph Bonaparte - Tarmo Tähiste Lucien Bonaparte - Karl Mattias Pärloja Elise Bonaparte - Eva Maris Küngas Louis Bonaparte - Mark Oliver Rahn Polette Bonaperte - Carolina Nellis Caroline Bonaparte - Brigitta Ambur Caroline lapsena - Grete Saue Jerome Bonaparte - Hugo Luca Tigane Jerome lapsena - Rauno Jonas Küngas Theresa Tallieni salong: Thersa Tallien - Kert Raja Paul Barras - Tauno Tagel Jean-Lambert Tallien, Jean Moreau - Kauro Tafitsuk Joachim Murat- Norman Vendla Joseph Fouche - Mark Oja Auguste Marmont - Romet Leivategija Germaine de Stael - Marie Mäetamm Fracois Joseph Talma - Asko-Robert Meola Marguerte Georges - Johanna Elise Kabel Rosalie - Eliis Rebane Nanette - Sarah-Elisabeth Haidik Beethoven - Tarmo Tähiste Persson - Kaarel Raidam Sophia Magdalena - Triin Pirso Hedvig Elisabeth Charlotte - Mirjam Lantin Kokkuvõte
oleks inimesed ära ehmatanud. See-eest oli tal alati kaasas Smirnoffi viin, mis oli emigrantidest tööliste seas kõige minevam kaup. Ivaškevičiuse sõnutsi on tema näidend katse uurida seda miskit, mida me kutsume identiteediks. Näidendi lavastaja on Hendrik Toompere jr. Kunstnikuteks on Laura Pählapuu ja Liisi Eelmaa. Muusika- ja helikujundajad on Andre Pichen ja Sten Tigane. Valguskunstnikuks Oliver Kulpsoo ja videokujundaja on Tauno Makke. Liikumisjuht on Üüve-Lydia Toompere ning tema assistendiks Sandra Veermets. Näidendi tõlkis eesti keelde Tiiu Sandrak. Osades Kristo Viiding , Jüri Tiidus, Markus Luik, Nikolai Bentsler, Inga Salurand, Harriet Toompere, Ivo Uukkivi, Liisa Saaremäel, Karmo Nigula, Christopher Rajaveer, Hendrik Toompere jr, Ott Kartau või Valter Soosalu, Johannes Tammsalu. Bänd Andre Pichen, Ott Kartau, Valter Soosalu, Andreas Altmäe, Urmas Jõgi, Mihkel Roolaid.
Eduard Tubin (1905-1982) Eduard Tubin sündis 18. juunil 1905.a. Peipsi ääres Torila külas Kallaste lähedal (praegusel Kallaste linna territooriumil) kus tema isa töötas kalurina kuid tegutses ka rätsepana. Mõlemad Eduardi vanemad ild seotud muusikaga. Isa mängis kohalikus küla sümfoniettorkestris trompetit ja ema laulis kirikukooris. Kui Tubin oli 3-aastane, kolis pere Alatskivi lähedale Naelavere koolimajja, kus Tubina vanem vend Johannes sai kooliõpetaja töökoha. Pärast venna surma 1912.a. jäi Eduardile temalt mõningaid noote ja piccoloflööt, millel Tubin hakkas iseseisvalt mängimst õppima. 1912-1914 õppis Tubin Naelavere külakoolis, siis astus ta Torila ministeeriumikooli, mi soli venekeelse programmiga. Pärast Eesti Vabariigi väljakuulutamist 1918.a. muudeti kool eestikeelse õppekeelega rahvakooliks, mille Tubin lõpetas 1920.a. Kui Tubin oli saanud 9-10 aastaseks võttis isa ta külaorkestrisse, k...
Majanduskriis on tegelikult väärtuste kriis 1. Teema valik, sõnastamine Valisin selle teema, kuna minu jaoks torkab majanduskriisi ajal enim silma just see, mida keegi väärtustab/on väärtustanud ja kuidas ta sellest lähtuvalt reageerib kriisile. Kuna kontrast masenduses olijate ja õnne harjal olijate vahel on äärmuslikum ja selgemalt välja joonistunud, kui majandustõusu ajal, siis pakubki see fenomen mulle suurt huvi. 2. Materjalid, millega tutvusin: Virumaa Teataja, 02.05.2009 : ,,Tauno Toompuu: kriis on inimeses", T.Toompuu ERR (Eesti Rahvusringhääling) koduleht 12.04.2009 : ,,Peapiiskop: tugeva moraaliga ühiskond tuleb kriisiga toime", Tiina Jaakson Õpetajate Leht online 6.03.2009 : ,,Usalduskriis?Juhtimiskriis?", Karl Kello Keskus online 5/2009 : ,,Väärtused annavad jõudu", Tunne Kelam Tarbija 24 07.10.2009 : ,,Raske aeg sunnib seniseid väärtusi ümber hindama" Argument: 1. Kas senine tarbimisele kes...
helikeelega uusversiooni eest. Nende albumite vahele mahub DVD "Lahinguväljal näeme, raisk!" salvestuskontsert Rock Cafés 2005. aasta sügisel, mis selle saali sõna otseses mõttes lõhki ajas ukse taha jäid pea pooled huvilised. Aastatel 20062007 tegi Metsatöll koostööd Eesti Rahvusmeeskooriga, tuues lavale (ja salvestades Pirita kloostri kontserti ka DVD-le) Veljo Tormise suurteose "Raua needmine" pikituna bändi loominguga. Seaded tegi Tauno Aints, dirigeeris Mihhail Gerts. Eesti Rahvusmeeskoor on teadaolevalt suurim kutseline meeskoor maailmas. Koori asutas 1944. aastal eesti koorimuusika suurkuju Gustav Ernesaks. Hiljem on RAMi juhatanud mitmed tuntud eesti koorijuhid: Olev Oja (19641991), Kuno Areng (19661990), Ants Üleoja (19911997) ning Ants Soots (1994-2005). Alates sügisest 2005 on RAMi peadirigendiks Kaspars Putnis Lätist. Enam kui kuue aastakümne jooksul on RAM andnud üle 5800 kontserdi kõikjal
Kultuur väljendub ka suuresti kunstis, selles, mis on meie lähedal, mida peame ilusaks. Ajaloolisteks kultuurinähtusteks on Pulli ja Kunda asulakohtadest leitud Kunda kultuuri kuuluvad arheoloogilised leiud. Need on nagu sümbolid, mis iseloomustavad Eestit kui kultuurilist paika. Tänapäevast leiame me aga tohutul hulgal erinevaid skulptuure, maale, fotosid, mis on ühtedeks kultuuri osadeks. Seda kaunidust leiame nii Epp Maria Kokamäe maalides kui ka skulptor Tauno Kangro töödes. Raamatud, mida loetakse annavad meile võimaluse tutvuda läbi teise inimese sellega, mis juhtus ammu või, mis on leidnud aset alles hiljuti. Ometigi saame neid köiteid lugeda ka aastate pärast, mis näitab, et neist on saanud kultuuriajaloo ühed olulised lülid. Teemad neis võivad olla erinevad, ühed räägivad ajaloost, teised tulevikust. Lugemine aitab meil paremini mõista seda komplitseeritud maailma ning harida ennast kultuuriliselt.
Mida kõike saab elus teha ilma rahata? Tauno Pihkanen 10.D Raha on läbi aegade olnud inimeste üheks suurimaks mureks ning jututeemaks. Tänapäeval seotakse kõike ühiskonnas toimuvat rahaga, kuid elus on ka pisiasju, milleks pole seda tarvis. Benjamin Franklini öeldud lause "Rikas pole see, kellel on raha, vaid
3.11.2009 Tauno Õunapuu 2009 Õppejõud Tauno Õunapuu Haridus Tartu Ülikooli matemaatika-informaatikateaduskond teadusmagister, MSc, 1994, "Õpiprogrammidesse sobiva automaatse teoreemitõestaja konstrueerimine" Tegevus Mainori Kõrgkoolis teoreetilise informaatika dotsent arendus- ja finantsprorektor AS Erahariduskeskus, juhatuse liige Peamised uurimis- ja arendusvaldkonnad MK õppeinfosüsteemi arendusprojekt õppemetoodikad ja e-kõrgkool haridusfilosoofia Kasutatud allikmaterjalid
alustati 1907. aastal, mil vallile istutati hobukastaniallee ning sellest Toompea poole hõberemmelgaid, samuti kujundati Balti jaama poole jääv ala. Enne pargi rajamist oli see ala kasutusel linlaste heinamaana. 1926 29 rajati Toompea nõlvale jalgteed ning pargi keskossa staadion kesklinnas töötavatele koolide jaoks. Rajati kiviktaimla, mis on tänaseni säilinud. Esmakordselt on parki nimetatud Toompargiks 1934 aastal. Par- gis asuvad veel Skulptor Tauno Kangro "Puhkaja" ja Anton Soansi kujundatud pursk- kaev. Looduskaitse alla võeti Toompark 2004 aastal. Varjurikas vallipealne ja maalili- selt lookleva vallikraav, kus ujuvad luiged ja muud veelinnud, meelitavad siia rohkesti jalutajaid. Siit saavad raudteel saabunud külalised esimese mulje Tallinnast ja tema parkidest. Toompargis, kui klassikalises maastikuaias avanevad võluvad perspektiivvaated, lisaks veel ka veepeegeldused - sajandivanune Toompark on tüüpiline maastikuaed. TAIMESTIK:
juhatusel a cappella kontsert Toomikirikus. Festivali lõppkontsertidel kanti ette dirigent Andrew Littoni juhatusel Schönbergi "Gurre laulud" ja ettekannetel osalesid koos RAM-iga Bergeni Filharmooniakoor ning -orkester. Juuni keskpaigas andis koor koos ansambliga "Metsatöll" kontserdi "Raua needmine" Saksamaal, Reutlingenis. Esitati Eestis väga sooja vastuvõttu pälvinud projekti Veljo Tormise ja Metsatölli pillimeeste loomingust, millele on seade teinud RAM-i resideeruv helilooja Tauno Aints.Oktoobris käis koor kontserdireisil Suurbritannias, kus Swansea festivalil kanti ette Stravinski "Oidipus Rex" partneriks BBC Walesi orkester, dirigent Jac van Steenning anti Ants Sootsi juhatusel a cappella kontsert eesti muusikast. Tänane RAM on kogu maailmas tuntud professionaalne koor, mille repertuaaris on nii a cappella koorimuusikat kui ligi 30 vokaalsümfoonilist suurteost. Eesti heliloojate kõrval on koorile kirjutanud sellised maailmanimed
Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor Artikli analüüs analüüs Õppejõud: Tauno Õunapuu Tallinn 2012 Analüüsiks valitud artikkel pärineb Äripäevast kus üks artikli autor on välja öelnud: ,,Apple suretab vaikselt iPhone'i". Põhjuseks, miks antud artikkel valitud sai, on see, et olen ise ennegi sellepeale mõelnud, et mida inimesed näevad selles iphone´is ja kuidas Apple seda kõike teeb. Ise olen üldiselt Apple toodete vastane, kuna minu silmis on tegemist tootega mis
Toimusid ERSO ja Eesti Filharmoonia Kammerkoori ulatuslikud turneed USAs. Võib julgelt öelda, et eesti helilooming, sh ka esiettekandes ja nii eesti kui välisinterpreetide esituses, kõlas üle maailma: peale USA ka Põhjamaadel ja paljudes Euroopa riikides, Venemaal ja Kanadas, Jaapanis, Hiinas, Iisraelis ja Austraalias. Aasta loomingunimekirjas on peale Kõrvitsa ooperi teisigi olulisi suurvormis teoseid, sh Olav Ehala muusikal „Arabella”, Tauno Aintsi ooper „Rehepapp”, Kristjan Kõrveri kammerooper „Raud-Ants”, Toivo Tulevi „Magnificat”. Korraldati sisukaid autorikontserte, sh Toivo Tulevi (Crescendo), Sven Grünbergi (festival „Plektrum”), Tõnu Kõrvitsa (Tallinna Filharmoonia), Rein Rannapi ja Liis Viira (Eesti Kontsert) muusikaga. René Eespere autorikontserdid leidsid aset Eestis, Saksamaal, Soomes, Moskvas ja Peterburis. Tallinna Filharmoonia sarjas „Portree” kõlas Lepo Sumera looming, Muusikasõprade Seltsi
1. Arhitektuur 1. Sakraalarhitektuur (usuga seotud ehitised) 2. Profaanarhitektuur (ilmalik) Näited: KUMU, Guggenheim Bilbao, Salomon R. Guggenheimi muuseum, Sagrada Familia, Niguliste kirik, Rakvere linnus, Keila-Joa mõis, Pisa torn, Tartu ,,Viltune maja", Kadrioru loss. 2. Skulptuur Näited: ,,Rusalka " (Tallinn) Amandos Adamson, ,,Willerdofi veenus", ,,Vabaduse sammas", ,,Peeter I monument", ,,Kalevipoeg"(Glehni park), ,,Isa ja poeg" ( Tartus), ,,Maanaised"( Tartu), ,,Härg" Tauno Kangro, ,,Väike merineitsi" Kopenhaagenis, Sfinks, Eifeli torn.) 3. Maalikunst 1. Seinamaal 2. Tahvelmaal 3. Raamatu- e miniatuurmaal 4. Klaasimaal e vitraazikunst 5. Mosaiikmaal Näited: Johann Köler, "Ema haige lapsega", Konrad Mägi, "Pr. Visnapuu portree", Alfred Hirv, "Natüürmort vähiga" 4. Graafika 1. Kõrgtrükk (trükkivad osad eenduvad) 2. Sügavtrükk (süvendatud osad trükivad n: ofort, kuivnõel) 3. Lametrükk (monotüüpia). 4
orienteerumisjooksus teine 1994 ja kaks korda kolmas (1996 ja 1998); Mall Alev orienteerumissuusatamises korra teine ja kolmas 1997; teatejooksu meeskond (Rene Ottesson, Alar Viitmaa ja Armo Hiie) teine 1998. Euroopa noorte meistrivõistlustel 2006 võitis M16 vanuseklassis Lauri Sild kuldmedali tavarajal. Teates võitsid pronksi M16 vanuseklassis Raido Mitt, Kenny Kivikas ja Lauri Sild. 2007 võitsid M16 vanuseklassis Raido Mitt, Tauno Tiirats ja Kenny Kivikas teates hõbemedali. Eesti meistrivõistluste medaleid on kõige rohkem Maret Vaheril 61 1986-2002(Seis 30. detsember 2002), neist kuldmedaleid 34. Meestest on kõige rohkem Eesti meistriks tulnud Sixten Sild - 35 korda (medaleid aastatel 1985-1999 võitnud kokku 50). Maailmakarika osavõistlusi on Eestis peetud kolmel korral: orienteeriumissuusatamises 1995 Haanjas ja 1999 Käärikul ning orienteeriumisjooksus 1998 Otepääl.
Mõistete töö 1.Arhitektuur-ehk ehituskunst on ehitiste ja neid ümbritseva keskkonna kujundamine. Tartu ülikooli peahoone. See on üks silmapaistvamaid klassitsistliku arhitektuuri näiteid Eestis. Hoone on ehitatud 18041809 ülikooli arhitekti Johann Wilhelm Krause projekti järgi. Havnelagereti ärihoone Norras, Oslos. Hoone ehitati ajavahemikus 1916- 1920 ja arhitekt Bredo Henrik Berntsen. Torre Agbar on pilvelõhkuja Hispaanias Barcelonas. Hoone...
SQL> SPOOL currently spooling to ülesanne_03.lst --Soovitus.Enne päringu läbiviimist andke järgnev sqlplus-i formaatimiskorraldus SQL> COLUMN eesnimi FORMAT A15; SQL> COLUMN perenimi FORMAT A15; SQL> COLUMN voorkeel FORMAT 999; SQL> COLUMN diagramm FORMAT A12; --Koostage tabeli kandidaadid abil horisontaalne tulpdiagramm: iga nime järel on sümbolite "*" jada; iga "*" vastab kümnele punktile võõrkeele eksamil (ümardatult kümnega jaguva arvuni). SQL> SELECT eesnimi, perenimi, voorkeel, (LPAD('*', ROUND(voorkeel/10, 0), '*')) AS diagramm FROM kandidaadid; EESNIMI PERENIMI VOORKEEL DIAGRAMM --------------- --------------- -------- ------------ Pirjo Kask 67 ******* Mari Maasikas 89 ********* Liina Vaarikas 85 ********* KRISTJAN MAAPALU 41 **** GERD SIIMON 48 ***** TANEL VIHMANN ...
42. Valloon 1 43. Vepslane 1 44. Andmed puuduvad 1133 Kokku: 12934 Volikogu liikmed Ilmar Aun Andres Brenkin Aleksandr Smirnov Teet Enok Ljudmila Jantsenko Pavel Kudinov Aleksei Naumkin Kalev Naur Niina Neglason Astrid Niinepuu Andrei Ojamäe Nikolai Ossipenko Gale Popova Tamara Põlevina Kaarel Pürg Aleksandr Romanovits Viktor Rumjantsev Elle Seliverstova Alar Seppern Vjatseslav Slõk Meelis Tint Vallavanem Tauno Võhmar Abivallavanemad Vello Juhkov ja Priit-Aulis Kesler Sotsiaalteenused · Lapsehoiuteenus · Hooldajatoetus · Toimetulekutoetus · Puudega lapse hooldajatoetus Õigusaktid (sotsiaal) · Toimetulekutoetuse määramisel eluasemekulude arvestamise alused · Raske ja sügava puudega inimestele täiendava sotsiaaltoetuse määramise ja maksmise kord · Lapsehoiutoetuse maksmise ning lapsehoiuteenuse osutamise tingimused ja kord
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
