Eesti esimesed taliolümplased : Christfried Burmeister, Johannes Villemson , Aleksander Mitt ja Eduard Hiop Sankt Moritzi olümpiamängudel II taliolümpiamängud, Sankt Moritz · 11.02. - 19.02.1928 Koht:15 ,Nimi :Christfried Burmeister,Riik:Eesti ,Võistlusala:500m,Tulemus:46,2 Koht:18,Nimi:Christfried Burmeister,Riik:Eesti ,Võistlusala:1500m,Tulemus:2.33,6 Koht:24,Nimi:Christfried Burmeister,Riik:Eesti ,Võistlusala:5000,Tulemus:9.46,2 Koht:22,Nimi:Aleksander Mitt,Riik:Eesti ,Võistlusala:500 m,Tulemus:47,7 Koht:19,Nimi:Aleksander Mitt,Riik:Eesti,Võistlusala:1500m,Tulemus:2.35,0
Taliolümpiamängud Vancouver 2010 Ivo Rohula 10A Kullamaa Keskkool 2010 2010. aasta taliolümpiamängud 2010. aasta taliolümpiamängud on XXI taliolümpiamängud, mis toimuvad 12. veebruarist 28. veebruarini Vancouveri linnas Kanadas. Vancouver kinnitati olümpialinnaks ROKi poolt 2. juulil 2003. aastal Prahas. Olümpialinn selgus teises hääletusvoorus, kus Vancouver sai 56 häält ja Pyeongchang (LõunaKorea) 53 häält. Teised kandideerinud linnad olid Andorra la Vella (Andorra), Bern (Sveits), Harbin (Hiina), Salzburg (Austria), Sarajevo (Bosnia ja Hertsegoviina). Taliolümpiamängud
See on Eesti suusaspordi kuldpäev. "Ei oskagi sündmuse tähtsust millegagi võrrelda. Võibolla laste sünniga. Olümpiakulla võib vist tõesti sinna ritta panna," ütleb kangelane pärast autasustamist. 50 km maratonis saavutas aga Veerpalu Salt Lake Citys olümpiahõbeda ja Torinos 1.koha 15km klassikas. 23. veebruaril 2011 teatas Andrus Veerpalu oma sportlaskarjääri lõpetamisest. Aastate parimad saavutused Olümpiamängudel 1992. aasta taliolümpiamängud Prantsusmaa Albertville'is 10. koht 4×10 km teatesõidus 1994. aasta taliolümpiamängud Norra Lillehammeris 11. koht 4×10 km teatesõidus 1998. aasta taliolümpiamängud Jaapan Naganos 8. koht 10 km klassikas 10. koht 4×10 km teatesõidus 2002. aasta taliolümpiamängud USA Salt Lake Citys Olümpiavõitja 15 km klassikas hõbemedal 50 km klassikas 9. koht 4×10 km teatesõidus 2006. aasta taliolümpiamängud Itaalia Torinos Olümpiavõitja 15 km klassikas 8
aastatel 19902005. Veerpalu on Eesti kõigi aegade edukaim sportlane olümpiamängudel, olles võitnud kokku 3 medalit, lisaks on ta ainus Eesti sportlane kes on tulnud maailmameistrik suusaspordis. Andrust on treeninud kaua aega treener Mati Alaver, ja treenib teda siiani veel. Andrus Veerpalu on abielus Angelaga, peres kasvab neli last: Andreas (sündinud 24. mail 1994), Anette, Anders ja Anlourdees. Sportlikud saavutused Olümpiamängudel · 1992. aasta taliolümpiamängud Albertville'is o 10. koht 4 x 10 km teatesõidus o 21. koht 10 km klassikas o 42. koht 15 km vabastiilis jälitussõidus o 44. koht 30 km klassikas · 1994. aasta taliolümpiamängud Lillehammeris o 11. koht 4 x 10 km teatesõidus o 26. koht 50 km klassikas o 36. koht 10 km klassikas o 55. koht 15 km jälitussõidus · 1998. aasta taliolümpiamängud Naganos o 8. koht 10 km klassikas
Vancouveri taliolümpiamängud Robert Rivik 02.03.2010 XXI taliolümpiamängud toimusid Kanadas, Vancouveri linnas 12. veebruarist 28. veebruarini 2010. Vancouveris võisteldi viieteistkümnel spordialal: bobisõit, curling, iluuisutamine, jäähoki, kahevõistlus, kelgutamine, kiiruisutamine, laskesuusatamine, lumelauasõit, lühirajauisutamine, murdmaasuusatamine, mäesuusatamine, skeleton, suusahüpped, vigursuusatamine. Võistlejaid oli 2622, kokku 92 riigist. Eestit esindas 30 sportlast. Enim medaleid võitnud riigid: 1. USA 37 2. Saksamaa 30 3
stiilide ja erinevate ilmastikutingimuste jaoks. Süüa tuli Andrusel viis korda päevas-ikka selleks,et kaal liiga kergeks ei muutuks.Ta oli niigi Eesti suusakoondises kõige kõhnem mees-pikkust 182 cm,võistluskaal vaid 71-72 kilo. Lisaks lastele armastavad Veerpaludest vanemad ka loomi.Nendega ühe katuse alla mahuvad kass Aadikene,akvaariumikalad,kirju rott ning isane labrador Forest van Dunga. 4.SPORTLIKUD SAAVUTUSED. OLÜMPIAMÄNGUDEL 1992.aasta taliolümpiamängud Albertville`is 10.koht 4x10 km teatesõidus 21.koht 10 km klassikas 42.koht 15 km vabastiilis jälitussõidus 44.koht 30 km klassikas 1994.aasta taliolümpiamängud Lillehammeris 11.koht 4x10 km teatesõidus 26.koht 50 km klassikas 36 koht 10 km klassikas 55.koht 15 km jälitussõidus 1998.aasta taliolümpiamängud Naganos 8.koht 10 km klassikas 10.koht 4x10 km teatesõidus 19.koht 30 km klassikas 2002..aasta taliolümpiamängud Salt Lake Citys Olümpiavõitja 15 km klassikas
· 14. koht 10 km klassikas · 19. koht 15 km klassikas + 15 km vabastiilis Olümpiamängud Neljal korral on Andrus Veerpalu osalenud olümpiamängudel. Kuldmedali sai ta 2002.a-l 15 km klassikasõidus. Samal aastal sai ta ka hõbemedali meeste 50 km klassikasõidus. Sel aastal ta kahjuks olümpial ei osalenud tervislikel põhjustel. 1992. aasta taliolümpiamängud Albertville'is · 10. koht 4 x 10 km teatesõidus · 21. koht 10 km klassikas · 42. koht 15 km vabastiilis jälitussõidus · 44. koht 30 km klassikas 1994. aasta taliolümpiamängud Lillehammeris · 11. koht 4 x 10 km teatesõidus · 26. koht 50 km klassikas · 36. koht 10 km klassikas · 55. koht 15 km jälitussõidus 1998. aasta taliolümpiamängud Naganos · 8. koht 10 km klassikas · 10. koht 4 x 10 km teatesõidus
olümpiamängud läbi ajavahemikul 1. juuni 1912 - 31. mai 1913. Stockholmi mängude korralduskomitee esimees ja ,,Põhjamaade mängude isa" Viktor Balck oli aga kõigutamatu ja sai ka enamiku ROK-i liikmetest enda poole. 18. jaanuaril 1913 võttis 1916. aasta Berliini olümpiamängude korralduskomitee kavva ka talialad: ilu- ja kiiruisutamise, jäähoki ning 12 ja 50 km murdmaasuusatamise. Sõja tõttu need mängud ei toimunud. 1924. aasta taliolümpiamängud olid esimesed taliolümpiamängud. Need toimusid 25. jaanuarist 4. veebruarini 1924 Prantsusmaal Chamonix´s. Osalesid Austria, Belgia, Itaalia, Jugoslaavia, Kanada, Läti, Norra, Poola, Prantsusmaa, Rootsi, Soome, Suurbritannia, Sveits, Tsehhoslovakkia, Ungari ja USA. Kokku osalesid 258 sportlast, neist 13 naist. Suurim võistkond oli Prantsusmaal: 43 sportlast. Kokku võisteldi 14 alal. Eesti Olümpiakomitee Eesti Olümpia Komitee (EOK) ajalugu algab 8. detsembriga 1923, mil kinnitati selle põhikiri
Riigikogus valiti esimeses voorus presidendiks Lennart Meri (teine Riigikokku jõudnud kandidaat oli Arnold Rüütel). Presidendiks sai Lennart Meri. Ta kinnitas ametisse valitsuse eesotsas Mart Laariga. Rahvahääletusel kiideti heaks Põhiseaduse Assamblee koostatud uue põhiseaduse eelnõu. Eestis jõustus uus põhiseadus. Parlamendivalimised võitis Isamaa. Eestis käis Rootsi kuningas Carl XVI Gustav koos kuninganna Sylviaga. Toimusid Albertville taliolümpiamängud. Olümpial osales 64 riiki 1810 sportlasega, neist 488 naist. Eesti, Läti ja Leedu osalesid iseseisvate võistkondadega 56-aastase vaheaja järel. Sama suvel toimusid ka Barcelonas suveolümpiamängud. Eestlastest võistles Eerika Salumäe, kes võitis trekisõidus kulla. Nendel olümpiamängudel juhtus selline apsakas, et Eesti lipp tõmmati tagurpidi vardasse. Need olid viimased taliolümpiamängud, mis toimusid suveolümpiaga samal aastal
VII. 1956- Cortina d`Ampezzo VIII. 1960- Squaw Valley IX. 1964- Innsbruck X. 1968- Grenoble XI. 1972- Sapporo XII. 1976- Innesbruck XIII. 1980- Lake Placid XIV. 1984- Sarajevo XV. 1988- Galgary XVI. 1992- Albertville XVII. 1994- Lillehammer XVIII. 1998- Nagano XIX. 2002- Salt Lake City XX. 2006- Torino XXI. 2010- Vancouver 'Ei toimunud maailmasõja tõttu. II taliolümpiamängud, Sankt Moritz · 11.02. 19.02.1928 Kiiruisutamine Koht Nimi Riik Võistlusala Tulemus 15. Christfried Burmeister Eesti 500 m 46,2 18. Christfried Burmeister Eesti 1500 m 2.33,6 24. Christfried Burmeister Eesti 5000 m 9.46,2 22. Aleksander Mitt Eesti 500 m 47,7
korralduskomitee esimees ja ,,Põhjamaade mängude isa" Viktor Balck oli aga kõigutamatu ja sai ka enamiku ROK-i liikmetest enda poole. 18. jaanuaril 1913 võttis 1916. aasta Berliini olümpiamängude korralduskomitee kavva ka talialad: ilu- ja kiiruisutamise, jäähoki ning 12 ja 50 km murdmaasuusatamise. Sõja tõttu need mängud ei toimunud. Juba 1908. aastal Londonis oli suveolümpiamängude kavva kuulunud ka iluuisutamine. 1920. aastal Antwerpenis lisandus jäähoki.1 1924. aasta taliolümpiamängud olid esimesed taliolümpiamängud. Need toimusid 25. jaanuarist 4. veebruarini 1924 Prantsusmaal Chamonix´s. Osalesid Austria, Belgia, Itaalia, Jugoslaavia, Kanada, Läti, Norra, Poola, Prantsusmaa, Rootsi, Soome, Suurbritannia, Sveits, Tsehhoslovakkia, Ungari ja USA. Kokku osalesid 258 sportlast, neist 13 naist. Suurim võistkond oli Prantsusmaal: 43 sportlast. Kokku võisteldi 14 alal. Eesti Olümpia Komitee 21. juunil 1940 okupeeris NSV Liit Eesti
65.Martin Maltsar 66.Madis Bachmann Slaalom: 67.Adam Van Koeverden 68.Nathan Baggaley 69.Ian Wynne A) Viimased suveolüpiamängud toimusid 2004. aastal Ateenas- Kreekas ja viimased taliolümpiamängud 2006 a. Itaalias- Torinos. B) Aleksander Tammert ja kettaheide, Gert Kanter ja kettaheide , Andrus Värnik ja odavise, Erki Nool ja kümnevõistlus, Kristjan Rahnu ja kümnevõistlus. C)Järgmised suveolümpiamängud toimuvad 2008 a. 8.-24. augustini Hiina pealinnas Pekingis ja järgmised taliolümpiamängud 2010 a. Vancouveri linnas Kanadas. Kasutatud kirjandus: Internet: 1. http://www.team75plus.com/1206 2. http://www.ieg.ee/sport/ 3. http://www.kergejoustik.ee/content/index.php? option=com_content&task=view&id=1085&Itemid=253 4. http://www.sportnet.ee/spordiala
Nende peres kasvab neli last: Andreas, Anette, Anders ja Anlourdees. Kõikide nimed perekonnas algavad ,,A" tähega. Vaata ka joonist 1. Joonis 1. Andrus Veerpalu koos perekonnaga. 2. Saavutused Andrus Veerpalu on 15-kordne Eesti meister aastatel 19902005. Andrus Veerpalu on 20. veebruari 2009 seisuga individuaalselt osalenud 111 maailma karika etapil ja saanud 10 esikolmikukohta, millest 6 on ta võitnud. Tähtsaimad saavutused tema karjääri jooksul olid: · 2002. aasta taliolümpiamängud Salt Lake Citys olümpiavõitja 15 km klassikas hõbemedal 50 km klassikas · 2006. aasta taliolümpiamängud Torinos olümpiavõitja 15 km klassikas · 1999. aastaRamsaus hõbemedal 50 km klassikas · 2001. aasta Lahtis: maailmameister 30 km klassikas · 2009. aasta Liberecis maailmameister 15 km klassikas
Muuseum asutati 1961. aastal Kreeka filatelistist metseeni Georgios Papastefanou initsiatiivil Olümpiafilateeliamuuseumi nime all, praeguse nime sai see pärast laiendamist 1972. aastal. Eesti olümpiamängudel Pärast iseseisvuse välja kuulutamist 1918. aastal osales Eesti oma koondisega 1920. aasta suveolümpiamängudel, kuigi Eesti Olümpia Komitee asutati alles 1923 aastal. Esimeseks taliolümpiaks olid 1924. aasta taliolümpiamängud. Eesti sportlased võtsid osa olümpiamängudest kuni Nõukogude Liit okupeeris Eesti 1940. aastal. 1980. aasta suveolümpiamängude purjetamine toimus Eesti pealinnas Tallinnas. Pärast taasiseseisvumist 1991 aastal on Eesti osalenud kõigil olümpiamängudel. Eesti on kõige rohkem medaleid võitnud kergejõustikus, tõstmises, maadluses ja suusatamise Eesti päritolu sportlaste esinemine olümpiamängudel on tekitanud omajagu küsitavusi,
1868 1881 1894 6.Kaasaegse olümpia liikumise algataja Pierre de Coubertini eluaastad olid: 1837-1863 1863-1937 1883-1937 7.Rahvusvaheline olümpiakomitee loodi: 1892 1894 1896 8.Rahvusvahelisse olümpiakomiteesse valiti: 12riigi esindajad 14riigi esindajad 16riigi esindajad 9.Enne I m.s toimusid suveolümpiamängud: 1900 Pariis; 1904 St Louis; 1908 London; 1912 Stockholm 10.Esimesed taliolümpiamängud toimusid: 1908 1924 1936 11.OM toimumise koht ja aeg 1924 Pariis 1928 Amserdam 1932 Los Angeles 1936 Garmisch-Partenkirchen 1948 Sankt Moritz 1952 Helsinki 1956 Melbourne 1964 Tokyo 1968 Grenoble 1972 München 1980 Lake Placid 1984 Los Angeles 1988 Soul 1992 Alberville 1994 Lillehammer 2000 Sydney 2002 Salt Lake City 12. Millisel spordialal ja mis aastal tulid olümpiavõitjaks: 1)Jesse Owens (USA) = k/j sprint + kaugushüpe =1936
Kehaline kasvatus VANCOUVERI TALIOLÜMPIAMÄNGUD 2010 Referaat 2010 1. Üldist Vancouveri linnas Kanadas toimuvad 12. veebruarist 28. veebruarini 2010 XXI taliolümpiamängud. Vancouveri Paraolümpiamängud toimuvad 12.-21. märtsini 2010. aastal. Vancouveri 2010. aasta taliolümpiamängudel võisteldakse järgmistel spordialadel: · Bobisõit · Curling · Iluuisutamine · Jäähoki · Kahevõistlus · Kelgutamine · Kiiruisutamine · Laskesuusatamine · Lumelauasõit · Lühirajauisutamine · Murdmaasuusatamine · Mäesuusatamine · Skeleton (kelgutamise eriliik) · Suusahüpped · Vigursuusatamine Eesti sportlastest osalevad: · Iluuistamises: paarissõitjad Maria Sergejeva ja Ilja Glebov, naisüksiksõidus Jelena Glebova, jäätantsus Irina Stork ja Taavi Rand. · Mäesuusatamises: Tiiu Nurmberg ja Deyv...
.....................................................................................................8 3. Võidukad olümpiamängud.....................................................................................................8 3.1. Barcelona suveolümpiamängud ......................................................................................8 3.2. Sydney suveolümpiamängud...........................................................................................9 3.3. Salt Lake City taliolümpiamängud................................................................................10 3.4. Torino taliolümpiamängd..............................................................................................11 3.5. Pekingi suveolümpiamängud ........................................................................................12 4. Eesti olümpiasangarid ..........................................................................................................13 4.1. Erika Salumäe ............
................................................ 12 Deyvid Oprja.....................................................................................................................12 Kasutatud kirjandus:................................................................................................................. 13 2 Sissejuhatus 2010. aasta taliolümpiamängud olid XXI taliolümpiamängud. Need toimusid 12. veebruarist 28. veebruarini 2010 Vancouveri linnas Kanadas. Taliolümpiamänge peetakse alates 1924. aastast. Algul toimusid taliolümpiamängud samal aastal suveolümpiamängudega. Alates 1994. aastast peetakse taliolümpiamänge nelja-aastase tsükliga, mis on suveolümpiamängude tsüklist kahe aasta võrra nihkes. Erinevalt suveolümpiamängudest loendatakse taliolümpiamängude puhul mänge, mitte olümpiaade
Eesti osalus taliolümpiamängudel viimasel kahekümnel aastal Taliolümpiamänge peetakse alates 1924. aastast.Algul toimusid taliolümpiamängud samal aastal suveolümpiamängudega. Alates 1994. aastast peetakse taliolümpiamänge nelja-aastase tsükliga, mis on suveolümpiamängude tsüklist kahe aasta võrra nihkes.Erinevalt suveolümpiamängudest loendatakse taliolümpiamängude puhul mänge, mitte olümpiaade. Sõja tõttu ära jäänud mänge loendamisel ei arvestata. Eestit on esindanud viimase kahekümne aasta jooksul taliolümpiamängudel sellised inimesed: Olga Vassiljeva, Allar Levandi, Ago Markvardt, Peter Heli, Toomas Tiru, Kalju Ojaste, Eveli Peterson, Katrin Smigun, Jaak Mae, Andrus Veerpalu, Kristina Smigun ja paljud teised. Kõige edukatemaks neist on osutunud Kristina Smigun kes saavutas kaks kuld medalit Torinos (2006a.) toimunud taliolümpiamängudel ja hõbeda koha Vancouveris (2010a.) toimunud taliolümpiamängudel. Andrus Veerpalu võitis Salt...
SPORT 20. SAJANDIL ANNA-MARIA OTSA OLÜMPIAMÄNGUD 1900. AASTA OLÜMPIAMÄNGUD • TEISED KAASAEGSED OLÜMPIAMÄNGUD (ESIMENE 1896) • TOIMUSID PARIISIS, PRANTSUSMAAL • 14. MAI KUNI 28. OKTOOBER • TOIMUSID MAAILMANÄITUSE RAAMES • OSALES 997 SPORTLAST NING ESMAKORDSELT KA NAISSPORTLASED • KÕIGE ROHKEM KULDMEDALEID SAI PRANTSUSMAA(26), TEISEKS JÄI USA(20) JA KOLMANDAKS SUURBRITANNIA(17) 1928. AASTA OLÜMPIAMÄNGUD SUVEOLÜMPIAMÄNGUD TALIOLÜMPIAMÄNGUD • TOIMUSID AMSTERDAMIS, • TOIMUSID SANKT HOLLANDIS • 17. MAI KUNI 12. AUGUST MORITZIS, SVEITSIS • NEIL MÄNGUDEL SÜÜDATI • 11 KUNI 19 VEEBRUAR ESIMEST KORDA OLÜMPIATULI • OSALES 46 RIIGI 2883 • OSALES 25 RIIKI 464 SPORTLAST SPORTLASEGA, NEIST 26 • EESTLASTEST TULID NAIST OLÜMPIAVÕITJAKS VOLDEMAR VÄLI KREEKA-ROOMA • EESTI VÕTTIS ESIMEST MAADLUSES JA OSVALD KÄPP VABAMAADLUSES ...
metsandustudengit temast küll ei saanud, kuid kaheksa aastat tagasi, veel enne maailma vallutamist, pani ta vanemate maakodus Tahkurannas kasvama mustsõstrapõõsad. Need kannavad ilusaid marju. Kasutatud kirjandus: · http://www.postimees.ee/061203/lisad/arter/121055.php · http://www.htg.tartu.ee/~e6merlin/ · http://et.wikipedia.org/wiki/Andrus_Veerpalu Lisad: Sportlikud saavutused: Olümpiamängudel · 1992. aasta taliolümpiamängud - Albertville'is · 10. koht 4 x 10 km teatesõidus · 21. koht 10 km klassikas · 42. koht 15 km vabastiilis jälitussõidus · 44. koht 30 km klassikas · 1994. aasta taliolümpiamängud - Lillehammeris · 11. koht 4 x 10 km teatesõidus · 26. koht 50 km klassikas · 36. koht 10 km klassikas · 55. koht 15 km jälitussõidus · 1998. aasta taliolümpiamängud - Naganos · 8. koht 10 km klassikas · 10
Tallinna Lilleküla Gümnaasium X b klass Laura Kivistu ,,MURDMAASUUSATAMINE" Referaat Tallinn 2008 SISUKORD 1. Sissejuhatus......................................................................................3 2. Murdmaasuusatamise ajalugu.................................................................4 3. Sõidustiilid.......................................................................................5 4. Varustus..........................................................................................6 5. Kristina Smigun Vähi........................................................................7 6. Jaak Mae.........................................................................................9 7. Andrus Veerplu...................................................
soovitud suunas ning suuna keharaskus sellele suusale *uisusammpööre keharaskus ühele suusale, lasku kehast veidi allapoole, tõsta suusanina vajalikku suunda ning suuna raskus sellele suusale Keppidega võib tõugata kahte moodi *paaristõuked *vahelduvtõuked 1866 esimesed suusavõistlused Norras 1924 Rahvusvaheline Suusaföderatsioon ja peetakse esimesed taliolümpiamängud Prantsusmal 1936 eestlased esimest korda taliolümpial Eesti head suusatajad : Jaak Mae Andrus Veerpalu Allar Levandi Aare Tamme Elmo Kassin Edgar Tupits
Suvisel ajal on Alpides aga väga populaarne mägironimine ja mäestikujalgratastega sõitmine. ! Austria suuruselt neljas linn Salzburg on Mozarti sünnipaik ja palju sealseid vaatamisväärsusi ja üritusi on seotud selle maailmakuulsa muusikuga. Linna olulisim vaatamisväärsus on kahtlemata sealne vanalinn, mis kuulub alates 1996. aastast UNESCO maailmapärandi nimistusse. ! Innsbruck on linn Austria lääneosas, Tirooli liidumaa pealinn. Seal toimusid 1964. ja 1976. aastal taliolümpiamängud. Pildil näete Swarovski kirstalli muuseumi. Arhitektuuri pakkuv Grazi vanalinn näeb välja väärikas ning on täis nikerduste ja seinamaalingutega villasid. Samuti asub vanalinnas Austria vanim tegutsev pagaritöökoda ning põnev kunstimuuseum Friendly Alien. Grazi rongijaam pakub huvi oma modernse arhitektuuri ning omapärase laemaalinguga. Omaette vaatamist väärt on aga Murinsel ehk tehissaar keset jõge, kuhu saab jalutada.
Sandra Hansson 2:58:53 Osalejate arv: täpset arvu ei tea 11. Eestlaste parimad saavutused suusatamises (3tk), võistlus ja sportlane Kristina Smigun-Vähi Olümpiamängud 2006 Torinos Kuld, olümpiavõitja 7,5+7,5 km suusavahetusega sõidus Kuld, olümpiavõitja 10 km klassikas Maailmameistrivõistlused Val di Fiemmes: Kuld,maailmameister topeltjälitussõidus (5 km klassika + 5 km vabastiilis). Andrus Veerpalu 2002. aasta taliolümpiamängud Salt Lake Citys Kuld,olümpiavõitja 15 km klassikas 2006. aasta taliolümpiamängud Torinos Kuld, olümpiavõitja 15 km klassikas 2001 Lahtis: Kuld, maailmameister 30 km klassikas 2009 Liberecis: Kuld, maailmameister 15 km klassikas Materjale leiab : http://treener.eok.ee/otsing.php? vk_id=53&SESSION_OIS=9a5cee2ce2d83c15d8b7c9d7a332045f http://www.trimm.ee/article/suusatamine http://www.oppekava.ee/index.php/Suusatamine Zilmer, K. (2006). Juku suusakool
Mänge peeti Zeusi auks. Toimusid iga 4 aasta tagant. Algul oli ürituse pikkuseks 1 päev, hiljemalt juba 5. Toimusid 293 korda. Kaasaegsed olümpiamängud Esimesed toimusid 1896.aastal 6. - 15.aprillini Ateenas. Osales 13 riiki. Naissportlased ei osalenud. Esimene toimumiskoht oli Panathenaikoni staadion. Suveolümpiamängud Esimesed 1896. aastal Ateenas. XXVIII mängud 2004.a. Ateenas. Toimunud 27 korda! Taliolümpiamängud Esimesed Chamonixis aastal 1924. Toimunud 20 korda. Sellel aastal 21. kord. Esimesed olümpiamängud Ateena 1896 Osales 13 riiki. Võistlesid ainult mehed. Osa võisid võtta kõik soovijad. Võisteldi kergejõustikus, jalgrattasõidus, laskmises, võimlemises, ujumises, vehklemises, tennises, tõstmises ja maadluses. Võitjaid autasustati viimasel päeval hõbemedali, oliivipuuoksa ja tunnistusega. Olümpiahümn
Olümpiamängud Olümpiamängud on rahvusvaheline spordi suurvõistlus ja spordipidu, mis on mõeldud jätkama antiikolümpiamängude traditsiooni ning nende õilsat ja rahuarmastavat vaimu. Nüüdisaegsed olümpiamängud koosnevad olümpiaadi mängudest (ehk suveolümpiamängudest) ja taliolümpiamängudest. Suveolümpiamängud toimuvad iga nelja aasta järel, selle olümpiaadi esimesel aastal, mida pühitsetakse. Taliolümpiamängud toimusid algselt samal aastal suveolümpiamängudega, nüüd aga kaheaastase nihkega iga nelja aasta tagant. Vältimaks mängude liigset lohisevust, on sätestatud, et suveolümpiamängude ja taliolümpiamängude kestus ei tohi ületada 16 päeva. Olümpiamängude korraldamise otsustab Rahvusvaheline Olümpiakomitee. Vaatamata kõikvõimalikele riikidevahelistele medali- ja punktiarvestustele on olümpiamängud võistlused individuaalsetel ja võistkondlikel spordialadel sportlaste, mitte riikide vahel. Murdmaasuusatamine 2002.a. Koht Osav. arv ...
SUUSATAMINE AJALUGU 1.1. Kust on pärit vanim teadaolev suusk? Saksamaalt Hiinast Rootsist 1.2. Millal ja kus peeti esimesi murdmaasuusatamise võistlusi? 1767 Norra 1234 Aafrika 1912 Venemaa 1.3. Millal hakati pidama ametlike maailmameistrivõistlusi? 1925 1937 1853 1.4. Mis aastal peeti esimene avalik suusatamise võistlus? 1698 1843 1823 1.5. Kus ja millal toimusid esimesed taliolümpiamängud? 1932. a USA Lake Placid 1928. a Sveits Sankt Moritz 1924. a Prantsusmaa Chamonix 1.6. Milline piltidest kujutab Sotsi taliolümpiamängude maskotte? EESTI KUULSAMAD SUUSATAJAD 2. Millistel olümpiamängudel võitis Jaak Mae pronksmedali? Torino 2006 Salt Lake City 2002 Vancouver 2010 2.1. Mitmekordne olümpiavõitja on Andrus Veerpalu? Kolmekordne Pole kunagi võitnudki. Kahekordne. 2.2
Taliolümpiamängud torino 2006 Olümpialinna tutvustus Torino on linn Põhja-Itaalias, Piemonte maakonnas. Asub Po ja Dora Riparia jõgede liitumiskohas. Milano järel on Torino suuruselt neljas linn Itaalias ja teine Põhja-Itaalias. Torino elanike arv 2012. aasta lõpu seisuga on 872 091. Asustustihedus on keskmiselt 6691 inimest ruutkilomeetri kohta. Võistluspaikad nimed Bardonecchia (lumelauasõit, mäesuusatamine) Cesana-San Sicario (laske- ja mäesuusatamine) Cesana-Pariol (bobisõit, kelgutamine, skeleton) Pinerolo (jääkeegel) Pragelato (suusakahevõistlus, murdmaasuusatamine, suusahüpped) Sauze d'Oulx (vigursuusatamine) Sestriere (mäesuusatamine) Torino (jäähoki, ilu- ja kiiruisutamine) Alad Murdmaasuusatamine Kahevõistlus Suusahüpped Mäesuusatamine Vigursuusatamine Lumelauasõit Laskesuusatamine Kiiruisutamine Lühirajauisutamine Iluuisutamine Kelgutamine Bobisõit...
....................................................................................................9 Laskesuusatamine......................................................................................................... 9 Iluuisutamine................................................................................................................ 10 Toimumisest ja ajaloost 1 2010. aasta taliolümpiamängud olid XXI taliolümpiamängud. Need toimusid 12. veebruarist 28. veebruarini 2010 Vancouveri linnas Kanadas. Vancouver kinnitati olümpialinnaks ROK-i 115. istungjärgul 2. juulil 2003. aastal Prahas. Olümpialinn selgus teises hääletusvoorus, kus Vancouver sai 56 häält ja Pyeongchang (Lõuna-Korea) 53 häält. Avatseremoonia Avatseremoonial 12. veebruaril BC Place Stadiumil süütasid olümpiatule neli Kanada
Esimesed kaasaegsed olümpiamängud leidsid aset 1896.aastal Ateenas. Selle 112-aasta jooksul on eestlased võitnud 25 kuldmedalit. Seda kogust ei anna võrreldagi venelaste või ameeriklastega, kuid uhke tunne on isegi selle vähese üle. Eesti on väga väike riik ning siit ei võrsu palju andekaid sportlasi, kuid see käputäis on teinud ära suure töö, mis läheb paljudele hinge. Näiteks,siis kui toimusid 2006.aastal Torinos taliolümpiamängud küsisime ma klassijuhataja käest luba, et kas me võime teleka klassi tuua, et vahetundide ajal saaks mänge vaadata. Meile anti luba juhul kui me lubame korralikult käituda. Kristina Smigun oli just võitnud kuldmedali ning autasustamine pidi toimuma just siis kui meil oli matemaatika tund. Me küsisime ilusti õpetaja Elvi Keerbergilt, et kas me võime siis telekat vaadata. Ta oli nõus. Autasustamise ajal olid kõik õpilased hiirvaikselt ja vaatasid kuidas Eesti suusataja sai kaela
ü 1997. aastal võitis neidude MM-il 2 kuldmedalit ü 2003. aastal võitis maailmameistri tiitli ü Maailmakarika etappidel osalenud 156 korda, 49 poodiumikohta, 16 kulda 2.1. Torino olümpiamängud ü Kristinale edukaim olümpia ü Kuldmedal 7,5 + 7,5 suusavahetusega sõidus ü Kuldmedal 10 km klassikasõidus ü 8. koht 30 km vabatehnikasõidus ü Suurimaks konkurendiks Marit Björgen 2.2. Vancouveri olümpiamängud ü Kristinale 5. taliolümpiamängud ü Hõbemedal 10 km vabatehnikasõidus ü 28. koht 30 km klassikasõidus ü Katkestas 15 km suusavahetusega sõidu ü Suurimateks konkurentideks Charlotte Kalla ja Marit Björgen ü Kristina: "See võib olla minu viimane olümpia." 3. Autasud, tunnustused ja tiitlid ü Sportstari aunimetus ROKi poolt 2006. a ü Parim Eesti naissportlane 7 korral ü Valgetähe I-klassi teenetemärk ü Kristina pildiga margid: 4. Ebaõnnestumised ü
rahvusvahelise tunnustuse. Uue iluuisutamisstiili viljelejaks Euroopas oli prantslane Allain Giletti, kes võitis neli korda Euroopa meistri tiitli. Kõige toredamate hüpetega hiilgas NSV Liidu 1945. aasta meister S. Vassiljev. 1946. aastal võeti NSV Liidu meistrivõistlustte kavva jäätants, milles olid viis aastat järjest ületamatud A. Nekrassova ja V. Jakovlev. J. Nikolajeva tuli kuus korda NSV Liidu meistriks. Nagano taliolümpiamängud 1998. aastal olid parimateks Oksana Kazakova ja Artur Dmitrijev. Hõbeda võitsid Jelena Bereznaja ja Anton Sikharulidze, kes olid ka esimest korda ühiselt olümpial. Paljude arvates on jäätantsu kõigi aegade parimad Pasha Gristsuk ja Jevgeni Paltov. (Venemaa) Oslos tuli naiste iluuisutamises esmakordselt 1927. aastal maailmameistriks nooruke Sonja Henie Norrast. Belgia esimesed olümpiavõtijad 1928. aastal Sankt Moritzis olid Andree Joliet ja Pierre Brunet.
Nüüdisaegsed olümpiamängud ehk kaasaegsed olümpiamängud ehk olümpiamängud on rahvusvaheline spordi suurvõistlus ja spordipidu, mis on mõeldud jätkama antiikolümpiamängude traditsiooni ning nende õilsat ja rahuarmastavat vaimu.Nüüdisaegsed olümpiamängud koosnevad olümpiaadi mängudest (ehk suveolümpiamängudest) ja taliolümpiamängudest. Suveolümpiamängud toimuvad iga nelja aasta järel, selle olümpiaadi esimesel aastal, mida pühitsetakse. Taliolümpiamängud toimusid algselt samal aastal suveolümpiamängudega, nüüd aga kaheaastase nihkega iga nelja aasta tagant. Vältimaks mängude liigset lohisevust, on sätestatud, et suveolümpiamängude ja taliolümpiamängude kestus ei tohi ületada 16 päeva.Olümpiamängude korraldamise otsustab Rahvusvaheline Olümpiakomitee.Vaatamata kõikvõimalikele riikidevahelistele medali- ja punktiarvestustele on
Nüüdisaegsed olümpiamängud ehk kaasaegsed olümpiamängud ehk olümpiamängud on rahvusvaheline spordi suurvõistlus ja spordipidu, mis on mõeldud jätkama antiikolümpiamängude traditsiooni ning nende õilsat ja rahuarmastavat vaimu. Nüüdisaegsed olümpiamängud koosnevad olümpiaadi mängudest (ehk suveolümpiamängudest) ja taliolümpiamängudest. Suveolümpiamängud toimuvad iga nelja aasta järel, selle olümpiaadi esimesel aastal, mida pühitsetakse. Taliolümpiamängud toimusid algselt samal aastal suveolümpiamängudega, nüüd aga kaheaastase nihkega iga nelja aasta tagant. Vältimaks mängude liigset lohisevust, on sätestatud, et suveolümpiamängude ja taliolümpiamängude kestus ei tohi ületada 16 päeva. Olümpiamängude korraldamise otsustab Rahvusvaheline Olümpiakomitee. Vaatamata kõikvõimalikele riikidevahelistele medali- ja punktiarvestustele on olümpiamängud
Olümpiamänge korraldati Kreeka kultusepaigas Olümpias peajumala Zeusi auks. Mängude korraldamine lõpetati 394. aastal, sest need kuulutati paganlikuks. Olümpialiikumise ja olümpiamängud taaselustas Prantsuse pedagoog parunPierre de Coubertin, kelle eestvõttel asutati Rahvusvaheline Olümpiakomitee. Esimesed nüüdisaegsed olümpiamängud peeti 1896. aastal Kreeka pealinnas Ateenas, esimesed taliolümpiamängud korraldati 1924. aastal Prantsusmaal Chamonix's. Nelja aasta eest Ateenas küll meestest keegi enamat kui ühte kulda ei saanud, kuid naistest oli parim kolme kirkama autasuga rumeenlanna Ctlina Ponor. Riistvõimlemisest pärinevad aga nii mõnegi olümpia suurimad staarid nii on üle maailma tuntud näiteks mitmekordsete olümpiavõitjate Nadia Comneci ja Olga Korbuti nimed, valgevenelane Vitali Stserbo võitis 1992. aastal Barcelona
2004 Eesti astus Schengi viisaruumi, 2006 Rootsi raadio lõpetab 2006 suri Mikk Mikiver 2006 Nukuteater sai lisaks 2007 rakendati eestikeelsed saated 2006 Olev Ehala sai Aasta Noorsooteatri nime 2006 Presidendivalimised (T. H. 2006 Torino taliolümpiamängud Muusika auhinna 2007 ,,Primadonna mäng" Ilves) (Kristiina Smigun võitis 2 kulda, 2006 Eestis esilinastub film Matti 2009 Rahvusooper Estonia 2 2006 Eestis nüüd 4 maakohut 2006 Austria asus EL eesistujaks Veerpalu ühe) 2006 ÜRO peakorteris on eesti
Kaasaegsed Olümpiamängud: Nüüdisaegsed olümpiamängud ehk kaasaegsed olümpiamängud ehk olümpiamängud on rahvusvaheline spordi suurvõistlus ja spordipidu, mis on mõeldud jätkama antiikolümpiamängude traditsiooni ning nende õilsat ja rahuarmastavat vaimu. Nüüdisaegsed olümpiamängud koosnevad olümpiaadi mängudest (ehk suveolümpiamängudest) ja taliolümpiamängudest. Suveolümpiamängud toimuvad iga nelja aasta järel, selle olümpiaadi esimesel aastal, mida pühitsetakse. Taliolümpiamängud toimusid algselt samal aastal suveolümpiamängudega, nüüd aga kaheaastase nihkega iga nelja aasta tagant. Vältimaks mängude liigset lohisevust, on sätestatud, et suveolümpiamängude ja taliolümpiamängude kestus ei tohi ületada 16 päeva. Olümpiamängude korraldamise otsustab Rahvusvaheline Olümpiakomitee. Vaatamata kõikvõimalikele riikidevahelistele medali- ja punktiarvestustele on olümpiamängud
18 KM SUUSATAMINE 18 km rajal oli kõrguste vahe märksa väiksem . Ka siin esinesid norralased edukalt , neile kuulusid 1. , 2. , 4. ja 5. koht . Kolmandal kohal oli hiilanud soomlane Tapani Niku . SUUSAHÜPPED Suusavõitlused kui talimängud lõppesid suusahüpetega . Haug võitis selles juba kolmanda kuldmedali , talle järgnesid kolm norralast ning eespool oli ka USA spordiau kaitsev Norrast pärit Andres Haugen . Esimesed taliolümpiamängud äratasid spordimaailmas suurt huvi . Enam ei olnud kellelgi kahtlust talimängude regulaarse korraldamise vajalikkuses .1926. aastal kinnintati Chamonix's taliolümpiamängude nimetus . EUROOPA JUUNIORITE ESIMSED MEISTRIVÕISTLUSED Sveitsi piiri lähedal asuvas Prantsusmaa talikuurordis Morezles-Rousse'is peeti 2. 4. veebruarini 1968. aasta Euroopa juuniorite esimesed meistrivõistlused . Ka NSV Liidust oli viis aukaitsjat .
Mae, Meelis Aasmäe, Priit Narusk, Pavo Raudsepp, Kristina Smigun, Katrin Smigun, Piret Niglas, iluuisutaja Margus Hernits, kahevõistlejad Jens Salumäe, Tambet Pikkor ja suusahüppaja Jaan Jüris, kokku 18 sportlast. Eestlastest said olümpiamedali järgmised sportlased: · kuldmedal Andrus Veerpalu (15 km murdmaasuusatamine), · hõbemedal - Andrus Veerpalu (50 km murdmaasuusatamine), · pronksmedal - Jaak Mae (15 km murdmaasuusatamine). 2006. aasta taliolümpiamängud toimusid Torinos, Itaalias. Eestit esindasid järgmised sportlased: iluuisutamises Jelena Glebova, Diana Rennik, Aleksei Saks, kahevõistluses: Tambet Pikkor, laskesuusatamises: Eveli Saue, Dimitri Borovik, Roland Lessing, Janno Prants, Indrek Tobreluts, Priit Viks, murdmaasuusatamises: Tatjana Mannima, Piret Pormeister, Kaili Sirge, Silja Suija, Kristina Smigun, Erkki Jallai, Kaspar Kokk, Peeter Kümmel, Jaak Mae, Priit Narusk,
Koostaja: Teele Kants 11a Märdi 2009 Sisukord 1. Päritolu 2.Müüdid olümpiamängude päritolu kohta 3.Ajalugu 4.Esimesed olümpiamängud 5.Olümpiamängude kava 6. Mängudeks valmistumine 7.Võistlejad 8.Olümpiavõitjad 9.Korraldajad 10.Pealtvaatajad 11.Olme 12.Hilisperiood 13.XIX taliolümpiamängud, Salt Lake City 8. - 24.02.2002 Olümpia treeninguväljakute varemed Antiikolümpiamängud ehk olümpiamängud olid Vana-Kreeka religioossed pidustused Olümpias hiljemalt 776. aastast eKr kuni 393. aastani pKr, mille raames peeti ka spordivõistlusi. Mänge peeti Zeusi auks. Nendest inspireerituna on hakatud pidama kaasaegseid olümpiamänge. Olümpiamängud toimusid Vana-Kreekas Peloponnesose poolsaare läänerannikul asuva Olümpia pühas hiies Altises
Prantsuse revulatsiooni ajal. Tänapäeval kasutatakse tema nägu näiteks postmarkidel ja müntidel. Vapp Hümn Marseljees on Prantsusmaa riigihümn. Selle kirjutas Rouget de Lisle ööl vastu 26. aprilli 1792. Laul kuulutati riigihümniks 14. juulil 1795. Suurimad linnad Marseille - linn Lõuna-Prantsusmaal Albertville linn Prantsusmaa kaguosas, muuseas aastal 1992 toimusid Albertville´s taliolümpiamängud. Pariis Pariis on Prantsusmaa pealinn, sammuti on Pariis tuntud kui maailmakuulsate arhitektuuri- ja kunstimälestuste linn. Strasbourg linn Kirde-Prantsusmaal. Strasbourg´is asuvad Euroopa Nõukogu, Euroopa Inimõiguste kohus ja Euroopa Parlament. Kõrgemad mäed Prantsusmaa kagu- ja edelapiiril on Euroopa kohta väga kõrged mäed. Keskmassiivist ida pool, teisel pool Rhõne´i-Saonei orgu, on
kokkuvõttes teise koha, ta võttis sealjuures 5 etapi võitu ning samal aastal toimusid maailmameistrivõistlused Val di Fiemmes, kus ta tuli maailmameistriks topeltjälitussõidus(5km klassika+5km vabastiilis), hõbemedali 10km klassikalisel, samuti hõbemedali 15km klassikalisel ühisstardis ning pronksi 30km vabastiili sõidus. 2004/05 hooajal saavutas ta vastavalt 5. ja 4. koha maailmakarikavõistlustel kui kätte jõudis 2006. olümpiaaasta. Järjekordsed taliolümpiamängud toimusid Torinos. Torinos tuli Kristina Smigun- Vähi kahekordseks Olümpiavõitjaks! Ta võitis 10km klassikalise sõidu ning 7,5km + 7,5km topeltvahetusega sõidu ning lisaks olümpiamedalitele oli ette näidata 8. koht 30km vabatehnika sõidus. 2007. hooaeg jäi pooleli ning samal aastal 7. juulil abiellus Kristina Smigun Kristjan-Thor Vähiga. 17. juunil 2008 sündis neil tütar Victoria Kris. Lõppsõna:
NetLibrary (10.11.2008). Üliõpilase lõputöö (Pärnpuu, 2008) Pärnpuu, P. (2008). Sünoptiliste kaartide digiteerimine.Magistritöö. Tallinna Ülikool. Artikkel trükiväljaandest Raamatuosa kirje (Sommer, 2006) Sommer, S. (2006). Nõiajaht.. Press, G. (Toim.). XX Taliolümpiamängud Torino 2006 (lk 139-140). Tallinn: Eesti Olümpiakomitee & Ajakirjade Kirjastuse AS. Teadusajakirja (Virkus, 2008) või Virkus, S. (2008). Use of Web 2.0 technologies in artikkel Oma artiklis tõdeb Virkus LIS education: experiences at Tallinn University, (2008), et...... Estonia. Program: electronic libraries and
.........................13 2 SISSEJUHATUS Olümpiamängud on rahvusvaheline spordi suurvõistlus ja spordipidu, mis on mõeldud jätkama antiikolümpiamängude traditsiooni ning nende õilsat ja rahuarmastavat vaimu. Nüüdisaegsed olümpiamängud koosnevad olümpiaadi mängudest (ehk suveolümpiamängudest) ja taliolümpiamängudest. Suveolümpiamängud toimuvad iga nelja aasta järel, olümpiaadi esimesel aastal, mida pühitsetakse. Taliolümpiamängud toimusid algselt samal aastal mis suveolümpiamängudki, nüüd aga kaheaastase nihkega iga nelja aasta tagant. Vältimaks mängude liigset lohisevust on sätestatud, et suveolümpiamängud ja taliolümpiamängud ei tohi ületada 16 päeva. Olümpiamängude korraldamise otsustab Rahvusvaheline Olümpiakomitee. Vaatamata kõikvõimalikele riikidevahelisele medali- ja punktiarvestustele on olümpamängude võistlused individuaalsetel ja võistkondlikel spordialadel sportlase, mitte riikide vahel.
Juunioride maailmameistrivõistlused 2007 (Oberstdorf, Saksamaa) 6 Eesti Meistrivõistlused 2007 (Tallinn, Eesti) 1 Warsaw Cup 2006 (Varssavi, Poola) 2 (juunioride klassis) Junior Grand Prix Liberec 2006 (Liberec, Tsehhi) 3 Finlandia Trophy 2006 (Vantaa, Soome) 5 Junior Grand Prix Budapest 2006 (Budapest, Ungari) 6 5 Juunioride maailmameistrivõistlused 2006 (Ljubljana, Sloveenia) 11 2006. aasta taliolümpiamängud (Torino, Itaalia) 28 Euroopa Meistrivõistlused 2006 (Lyon, Prantsusmaal) 15 Eesti Meistrivõistlused 2006 (Tallinn, Eesti) 2 Karl Schaefer Memorial 2005 (Viin, Austria) 5 Ondrej Nepela Memorial 2005 (Bratislava, Slovakkia) 7 Junior Grand Prix Tallinn Cup 2005 (Tallinn, Eesti) 6 Maailmameistrivõistlused 2005 (Moskva, Venemaa) 33 Juunioride maailmameistrivõistlused 2005 (Kitchener, Kanada) 20 Euroopa Meistrivõistlused 2005 (Torino, Itaalia) 25
Kanepi, Gerd Kanter, Jaan Kirsipuu, Jana Kolukanova, Sigvard Kukk, Igor Kuzmin, Lauri Leis, Pavel Loskutov, Maaris Meier, Erki Nool, Elina Partõka, Taavi Peetre, Indrek Pertelson, Jelena Petrova, Erki Pütsep, Kristjan Rahnu, Eha Rünne, Jane Salumäe, Andrei Silin. Aleksander Tammert, Imre Taveter, Tarvi Thomberg, Janek Tombak, Indrek Turi, Egle Uljas, Oleg Vinogradov, Andrus Värnik. Taliolümpiamängud Chamonix 25. Jaanuar 4. Veebruar 1924 1924. aasta taliolümpiamängud olid esimesed taliolümpiamängud. Osalesid Austria, Belgia, Itaalia, Jugoslaavia, Kanada, Läti, Norra, Poola, Prantsusmaa, Rootsi, Soome, Suurbritannia, Sveits, Tsehhoslovakkia, Ungari ja USA. Võisteldi 14 alal. Sankt Moritz 11. 19. Veebruar 1928 Olümpiamängudel osales 25 riiki 464 sportlasega, neist 26 naist. Esmakordselt võtsid taliolümpiamängudest osa Argentina, Eesti, Holland, Jaapan, Leedu, Luksemburg, Mehhiko, Rumeenia ja Saksamaa. Lake Placid 4. 15. Veebruar 1932
Olümpiamängude elustamise idee pärineb Prantsusmaalt. Suur huvi seda teoks teha tekkis 19. sajandi keskpaiku Inglismaal ja Kreekas. Ajavahemikus 18591889 korraldati Ateenas antiikolümpiamängude eeskujul mitu korda Zappase mänge. Neist võistlustest võtsid osa ainult kreeka sportlased. Põhiettekandega esines Pierre de Coubertin. Ta tegi ettepaneku hakata rahvusvahelise spordielu edendamiseks uuesti korraldama olümpiamänge ja esitas nende elustamise kava. Kongressist osavõtjad kiitsid tema ettepaneku heaks ja otsustasid pidada esimesed nüüdisaja olümpiamängud 1896. aastal Kreekas. Olümpialiikumise organiseerimiseks ja kooskõlastamiseks moodustati Rahvusvaheline Olümpiakomitee. Selle esimeseks presidendiks valiti kreeka kirjanik Demetrios Vikelas ja peasekretäriks Pierre de Coubertin. Nüüdisaegsed olümpiamängud ehk kaasaegsed olümpiamängud ehk olümpiamängud on tähtsaim ja suurim rahvusvaheline tali- ja suvespordialade võistlus, kus osa...
rauamaaki. Väliskaubandus ja turism: Austria väljaveos on ülekaalus tooraine ja pooltoored: puit, tselluloos, mustad metallid, alumiinium, magnesiit, lämmastikväetised, elektrienergia. Sisse veetakse masinaid, naftat, maagaasi ja kivisütt . Kaunis loodus, tervislik kliima, terviseveeallikad, kultuuriväärtused ning suurepärased talispordivõimalused on teinud Austriast turistide meelismaa, aastas käib seal umbes 11-12 mln turisti. Innsbruckis on toimund taliolümpiamängud. Tervishoidu juhib üleriigiline tervishoiu- ja keskkonnakaitseministeerium, ravi, profülaktikat ning sanitaarjärelvalvet korraldavad liidumaade valitsused. Suurtes asulates on laste ja rasedate nõuandlaid, tuberkuloosidispansereid, mille ülesandeks on haiguste diagnoosimine. Esimesed koolid asutati 8.saj. Üldhariduskool jaguneb rahvakeskkooliks. Põhikoolis on kaks haru: üks haru võimaldab edasi õppida keskkooli
kõrgklassile auasjaks. Antiikolümpiamängude korraldamine lõpetati siis, kui ristiusk sai Rooma impeeriumi ametlikuks usuks. Nüüdisaegsed olümpiamängud Nüüdisaegsed olümpiamängud on spordi suurvõistlused, mis peaksid jätkama antiikolümpiamängude traditsiooni, samas ka nende õilsat ja rahuarmastavat vaimu. Kaasaegsed olümpiamängud koosnevad suveolümpiamängudest ja taliolümpiamängudest. Suveolümpiamängud toimuvad iga nelja aasta tagant. Taliolümpiamängud toimusid ka alguses suveolümpiaga samal aastal, aga tekkis kahe aasta nihe, ent nad toimuvad siiski nelja aasta tagant. Et aga kõik need üritused liiga pikale ei veniks, on kehtestatud reegel, et olümpiamängud ei tohi kesta üle 16 päeva. Olümpiamängude korraldamine on Rahvusvahelise Olümpiakomitee õlul. Olümpiamängud on individuaalsed ja võistkondlikel võistlustel on võistlus siiski sportlaste vahel, aga mitte riikide vahel.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
