Seedeelundkond Toit seeditakse: * Suus * Maos * Peensooles Seedimine algab suus * Toidu seedimine algab suus * Suhu avanevad süljenäärmed * Hammastega peenestame toidu * Toit läbib kiiresti neelu * Sealt edasi söögitorusse Toidu seedimine maos. * Mööda söögitoru läheb toit makku. * Mao seinas on maomahla tootvad näärmed * Maos püsib toit umbes 4 tundi ja liigub seal aeglaselt ringi. Toidu lammutamist väiksemateks osadeks nimetatakse seedimiseks. Peensoole algusosa nimetatakse kaksteistsõrmiksooleks. * Kaksteistsõrmiksooles toimub suur osa seedimisest, sest sinna suubuvad olulised seedenõred * Seedenõred on sülg, maonõre ja peensoole nõre. * Seedenõret toodavad ka maks ning mao all olev kõhunääre.
pehmesuulae Neel limaskestavall neeluvaheseinana, On neelumandel ja suupinnal leidub (limen milles paikneb tõrvemandel. suulaepurje-mandel. pharyngoesophag neelumandel. Kuulmetõrve eum). Neelusopis Ninamise osa limaskest on puudub. Puudub söögitoru tagaseinas Koosneb – Kaela osa – 2/3 laienenud Esialgu on Söögitoru kõhuosa. vöötlihastest. söögitoru lihaskesta paksus Näärmed Limaskestas – kogupikkusest, 4-5 mm, kuid
Hambad Toidu peenestamine toimub hammaste abil. Esimesed hambad on piimahambad, neid on 20 Jäävhambaid on 32 · purihambad · lõikehambad · silmahambad Hambad kinnituvad hambasompudesse vaap ehk email kroon dentiin säsi kael ige tsement juur lõualuu veresooned 9 juurekanal närv Neel ja söögitoru Neelamisel suleb kõrikaane kõhr automaatselt kõri ja allaneelatud toit ei satu hingetorru. Söögitoru limaskesta näärmed eritavad lima ja kergendavad toidu liikumist makku. Toit liigub söögitorus edasi tänu söögitoru seinte lainelistele liigutustele. Magu On lihaseliste seintega kott mille sisepind on kurrulise limaskestaga (1,5 - 3,5 l) · toidu segamine · toidu soojendamine · maohappes olev ensüüm pepsiin lagundab valke · maohape hävitab
· Süljenäärmete Süljenäärmed ülesandeks on toota toidu niisutamiseks sülge. · Süljes sisalduva amülaasi toimel algab tärklise lõhustumine. · Sülg on leeliselise reaktsiooniga ja liikudes koos toiduga makku, aitab seal vältida mao ülihappesuse teket. Neel ja söögitoru Neelamisel suleb kõrikaane kõhr automaatselt kõri ja allaneelatud toit ei satu hingetorru. Toit liigub söögitorus edasi tänu söögitoru seinte lainelistele liigutustele. Söögitoru on 25 ... 30 cm pikkune lihaseline elund. Söögitoru limaskesta näärmed eritavad lima ja kergendavad toidu liikumist makku. Magu On lihaseliste seintega kott mille sisepind on kurrulise limaskestaga (1,5 - 3,5 l) · toidu segamine · toidu soojendamine · maohappes olev ensüüm
Seedeelundkonna ehitus Autor:Sten Lepamaa Juhendaja:Livia Roomets Seedeelundkonna osad: · Suuõõs · Neel · Söögitoru MAKS · Magu MAGU PEENSOOL · Peensool JÄMESOOL · Jämesool · Pärak SUUÕÕS · Toidu peenestamine ja seedimine algavad suuõõnes. · Süsivesikute seedimine algab suus tärklise lõhustumine algab süljes leiduva ensüüm amülaasi toimel. · Toit tükeldatakse lõikehammastega ja peenestatakse purihammastega, niisutatakse süljega ja segatakse keelega. NEEL
Seesmine maos Neelu ja söögitoru kaudu jõuab makku. POLE PROGRAMMIS Neelamise faasid: Suuõõne faas – toidukämp lükatakse keele abil ja pehme suulae lihaste abil tahapoole Neelu faas – ülemine söögitoru sulgurlihas lõdvestub, kõripealis ehk epoglottis suleb hingetoru – selle tõttu toit hingetorru ei pääse, aga küll liigub edasi söögitorusse. Suuõõne poolt on keel veel endiselt taga, teisipidi toidukämp liikuda ei saa. Pehme suulae lihas tehitab kõrge rõhu Söögitoru faas – söögitoru lihased tõmbuvad laineliselt kokku, lõõgastus ees, kokkutõmme taga. Lõõgastunud ossa lükatakse toidukämp edasi.
VII SEEDIMINE 1. Seedeelundid. Seedeprotsessi üldiseloomustus. Seedeensüümide toimeks vajalikud tingimused. Seedeelundkonna moodustavad: suuõõs, neel, söögitoru, magu, peensool,( millel on 3 osa: kaksteistsõrmiksool ehk duodenum, tema pikkus on 20-30 cm. Teine, kõige pikem osa on jejunum, pikkus u 1,5 m kolmas on ileum, pikkus 2 m). Peensool on fikseeritud kõhuõõne tagumise seina külge. jämesööl, mille lõpposa kannab pärasoole nimetust. kõhunääre ehk pankreas. Makse vahetus naabruses asub sapipõis. Maksas tekkinud sapp koguneb sapipõide, söömise vaheaegadel. sapipõis tühjeneb söömise ajal. Saadab oma sisaldise 12sõrmiksoolde
1. Seedeorganite funktsioonid ja seedetrakti üldiseloomustus. Seedetrakti ehituse iseärasused tingituna toidu iseloomust eri loomaliikidel. Seedesüsteem hõlmab seedetrakti ja väljaspool seedetrakti paiknevaid näärmeid. See ulatub üle terve keha, kusjuures suurem osa paikneb kõhuõõnes. Sisenõrenäärmed: süljenäärmed, pankreas, maks. Mittemäletsejaliste seedetrakt: suuõõs, neel, söögitoru, magu, peensool, jämesool, pärasool Mäletsejalised: eesmagu - vats, võrkmik ja kiidekas Enamus sööda orgaanilisest materjalist koosneb suurtest makromolekulidest. Selleks, et organismis saaks toitainete imendumine toimuda, tuleb makromol. lagundada väiksemateks osakesteks. Seedetrakti 5 fn: liikuvus, sekreteerimine, seedimine, imendumine, hoiustamine. Vastavalt toidule ja seedesüsteemi ehitusele jagunevad: karnivoorid - loom, kes toitub teistest loomadest
SEEDIMINE Seedeelundkonna moodustavad suuõõs koos hammastega, neel, söögitoru, magu, peensool, jämesool, kõhunääre, maks ja sapipõis. Seedeelundkonnal on vaja täita järgmised protsessid: a) toitainete lõhustumine: algab suuõõnes-magu-peensool-jämesool b) sekretoorne funktsioon: sülje-, mao-, soole- ja kõhunäärmed c) regulatoorne funktsioon: seedeelundite limaskest. Endokriinsed rakud, produtseerivad hormoone, lähevad verre ja mõjutavad seedeelundite talitlust d) imendumine:
Gastroenteroloogia e. seedeelundite haigused Toivo Laks Seedeelundid Suuõõs, neel, söögitoru Magu Maks Kõhunääre e. pankreas Peensool ja jämesool Seedimine Toitainete töötlemine organismile sobivateks komponentideks ja seejärel imendumine Seedimisega paralleelselt toimub toitainete ladestumine (maksas), Jääkainete eemaldamine, Hormoonide produtseerimine, Immuunreaktsioonid Seedekanal Seedekanali histoloogia Sisemine limaskest e. tunica mucosa, milles on lihaskiht, mis tagab kurdude liikuvuse aluskiht e.
11.kl Seedeelundkond koosneb seedekanalist ja seedenäärmetest Seedekanali moodustavad suuõõs, neel, söögitoru, magu, peensool, jämesool ja pärak Seedenäärmed on süljenäärmed, maks ja kõhunääre, mao- ja soolenäärmed, sapipõis ning neerupealsed Seedimine algab suus, kus toit peenestatakse hammastega Suuõõnde eritub mälumisel süljenäärmest sülg Süljes olev amülaas lagundab tärklist Kui toit liigub neelu siis katab klapikujuline kõrikaas sissepääsu kõrisse Suulagi sulgeb tee ninaõõnde Edasi liigub toit söögitorusse
(reflukshaigus). Kõrvetised tekivad enamasti pärast söömist, pikali- või kummargilasendis. Iga päev kogeb kõrvetisi kuni 10% inimestest, korra nädalas kuni 15% ja korra kuus kuni 44%. Reflukshaigus Reflukshaigus on seisund, mida iseloomustavad maosisu tagasiheitest tekkinud tüsistused (söögitorupõletik, astma, kõripõletik jt) või refluksisümptomid, mille korral inimese elukvaliteet on oluliselt halvenenud. Sagedasim reflukshaiguse põhjus on söögitoru alumise sulgurlihase talitluse häire, mille korral peptiliselt aktiivne (seediv) maosisu võib sattuda söögitorru. Kuidas vältida? Kõrvetiste vältimiseks on soovitatav süüa vähem korraga, toit tuleks hästi läbi närida, kohvi ei maksaks juua tühja kõhuga ning pärast söömist ei tohiks kohe pikali heita. Kuidas lahti saada? Kui kõrvetisi esineb harva ja nad ei häiri elurütmi, saab neid leevendada antatsiidide –
tooted, mida inimene tarvitab toiduks · TOITAINED on toiduainete koostisosad, mis seeduvad seedekulglas ja imenduvad ning mida organism kasutab kehaomaste ainete sünteesiks ja energia saamiseks TOITAINED Makrotoitained Mikrotoitained Valgud Vitamiinid Lipiidid Mineraalained Süsivesikud Vesi Seedekulg · Seedimine toimub seedekulglas, mille osadeks on: Ø Suu Ø Neel Ø Söögitoru Ø Magu Ø Kaksteistsõrmiksool Ø Peensool Ø Jämesool Ø Pärasool Ø Pärak Seedenäärmed · Seedimisest võtavad osa seedenäärmed: Ø Süljenäärmed Ø Maks Ø Kõhunääre · Mille eritised aitavad toitu lõhustada, kuid mida toit ise ei läbi. Suu · Seedimine algab suus. · Toit peenestatakse hammastega ·
Seedimine Seedimine on toidu lõhustumisprotsess. Toit koosneb toitainetest, mis saab jagada kahte rühma: makrotoitained ja mikrotoitained. Makrotoitainete hulka kuuluvad: valgud, lipiidid, süsivesikud ja vesi. Mikrotoitainete hulka kuuluvad vitamiinid ja mineraalained. Toidu seedimine toimub seedekulglas, mille osadeks on: suu, neel, söögitoru, magu, kaksteistsõrmiksool, peensool, jämesool, pärasool ja pärak. Minu söögiks on teraleib vorsti ja kurgiga. Toidu peenestamine ja seedimine algavad suuõõnes, kus toit tükeldatakse hammastega, niisutatakse süljega ja segatakse keelega. Sülg sisaldab lisaks limale ensüümi amülaas, mis lõhustab süsivesikuid. Peale selle on sülg leeliselise reaktsiooniga ja liikudes koos toiduga makku, aitab seal vältida mao ülihappesuse teket.
Keelealune süljenääre paikneb keele all, suuõõne põhjas. Lõuaalune süljenääre on seganääre, avaneb keele all. Ööpäevas moodustub 1L sülge. Funktsioonid: polüsahhariidide esialgne lagundamine, hammaste kaitse, toidu libestamine. NEEL JA SÖÖGITORU Söögitoru 25cm pikkune. 1/3 vöötlihaseid, allpool silelihaskude. Seest vooderdatud seedeepiteeliga. Sees näärmed osofageaalnäärmed, mis toodavad lima. Neelamine: toit rändab läbi suu, neelu ja söögitoru. Keele surumine vastu kõvasuulage nina-neelu sulgemine pehmesuulaega (et toit ei tuleks ninast välja) sulgub kõripealis, et toit hingetorru ei läheks toit läheb söögitorru. Kui toit jõuab neelu, algab tahtele mittealluv protsess. Seal liigub 2-5 cm / s. Söögitorust satub toit makku. MAGU Maopind koosneb näärmetest, mis toodavad soolhapet. Lisaks on limarakud. Mao sisepinna kaitse happe eest: SEEDEELUNDKOND
Näiteks pepsin, lipaas ja amülaas. Ensüümid on valgud, mis kindlustavad kemiliste reaktsioonide toimumise, jäädes ise muutumatuks. Reguleerivad ainevahetuse kiirust. Kindlustavad ainevahetuseprotsesside toimumise. 13. Seedeensüümid (ülesanne, tootmiskoht) Seedeensüümid on nimelt ained, mida üldiselt toodab organism ise ja mis võimaldavad meil toitu seedida. 14. Toidu teekond läbi seedeelundkonna ja seedelundkonna ehitus (võimalik joonis) Suuõõs – neel – söögitoru – magu – peensool – jämesool - pärak 15. Seedeelundkonna osade ülesanded Suuõõs: Toidu peenestamine. Segamine (keel). Maitsmine. Algab toidu seedimine. Süljes olev ensüüm lagundab tärklise glükoosiks. Hambad: Toidu peenestamine hammaste abil. Neel ja söögitoru: Et neelamisel mitte söök hingetorru ei satuks. Söögitoru limaskesta näärmed eritavad lima. Magu: Toidu segamine. Toidu soojendamine. Maohappes olev ensüüm pepsin lagundab valke.
Skeletotoopia - jagunemine paremaks ja vasakuks peabronhiks – angulus sterni + IV-V rinnalüli kõrgusel Holotoopia - kaelaosa pindmiselt naha ja fastsia all VII kaelalüli ulatuses - rinnaosa sügaval keskseinandi ülaosas Süntoopia - ees ülal: II-IV trahheaalkõhre kõrgusel kilpnäärmekitsus - ees all: suured veresooned: aort, truncus brachiocepalicus, vena brachiocepalica sinistra - külgedel: kilpnäärme sagarad + kaela veresoonte-närvide kimp - taga: söögitoru - fraktsioonikoht sidemega perikardile fikseeritud ligamenta anularia paries membranaceus adventitsiaalkest PEABRONHID – BRONCHI PRINCIPALES - bronchus principalis dexter + bronchus principalis sinister - lahkenvad 70-80 kraadise nurga all - kiil – trahhea valendikku – carina tracheae -> jaotab sissehingatavat õhuvoolu - parem bronh vasakust lühem (vastavalt 2-3 ja 4-5 cm), jämedam ja jätkab rohkem trahhea suunda - paremat bronhi ületab vena azygos
Tikkeljätke-neelu lihas Neelamine Parasümpaatilised Tee süljenäärmest kõrvaganglionisse Süljeeritus Alumine süljeerituse tuum X 10. paar n. vagus, uitnärv Sensoorsed Neel, kõri, söögitoru, väliskõrv Pinnatundlikkus Kolmiknärvi sensoorne tuum Karotiidgloomused ja aordikaar Kemoretseptor / baroretseptor Rindkere- ja kõhuõõneelundid Vistseraalne tundlikkus Solitaartuum Motoorsed
naha all. Nad kujutavad endast pilujaid sünooviat sisaldavad õõnsusi, mis samuti vähendavad liikumisel tekkivat hõõrdumist kõõluse ja naaberstruktuuri vahel. 11. Seedeorganite üldiseloomustus Seedeaparaat koosneb toidu vastuvõtuks, seedimiseks ja imendumiseks ning seedimata toiduosade kõrvaldamiseks ühinenud organitest, mis moodustavad seedetrakti. Seedeaparaadi koosseisu kuuluvad suuõõs koos hammaste ja keelega, neel, söögitoru, magu ning peen ja © EeeOoo jämesool. Süljenäärmed, maks ja kõhunääre on seedeaparaadi suurimateks seinavälisteks näärmeteks. Pikkuselt ja mahult peamine osa seedekanalist paikneb kõhuõõnes. Seedekanal on seestpoolt kaetud limaskestaga, mis suupilu ja pärakupiirkonnas läheb üle nahaks. Seedekanali lihaskest koosneb silelihaskiududest
Seedeelundkond *Seedeelundkonna moodustavad: suuõõs koos hammaste ja keelega, neel, söögitoru, magu, peensool, jämesool ja pärak. *Seedimise ülesanne on muuta toidu koostisesse kuuluvad toitained organismile omastatavaks. SUUÕÕS *ensüüm amülaas. *süsivesikute seedimine algab suus. Tärklise seedimiseks on vajalik amülaas, mille toimel hakkab ta suhkruteks lõhustuma. NEEL SÖÖGITORU MAGU *mao seinad on pidevas liikumises, nii seguneb toit ensüüme ja soolhapet sisaldava maonõrega. *magu on üks olulisemaid organeid toidu seedimisel. *magu on mahuti, kus toit püsib
Neelamine: Neelamiseks nimetatakse toidupala viimist suust makku. Neelamine toimub läbitavate organite seinte lihaste poolt tekitatud peristaltilise laine jõul. Neelamisel on 3 faasi: I faas: suus formeeritud toidukämp surutakse keele ja suulae lihaste abil suust neelu; tavaliselt reflektoorne, kuid vajadusel tahtele alluv; kestus ca 1 sek. II faas: toidukämp viiakse neelulihaste abil neelu suuosast söögitorusse; reflektoorne; kestus alla 1 sek. III faas: toidukämp viiakse söögitoru lihaste abil makku, reflektoorne; kestus 2... 8 sek, olenevalt toidupala iseloomust – kuiv toit aeglasemalt, vedelik kiiresti jne. Magu (gaster, ventriculus). Mao asend ja kuju: Magu asub kõhuõõnes, diafragma all; suurem osa - 5/6 - vasakul pool keskjoont; algab ca XI rinnalüli kõrgusel (söögitoru suubumiskoht!), lõpp ca I – II nimmelüli kõrgusel (üleminek peensooleks!). Maol eristatakse: a) 2 pinda - eesmine ja tagumine ; b) 2 serva – suur kõverik (vasakul) ja väike
8) Radioaktiivne kiiritus kiiritusravi, nt kasvajate raviks (Suured tuumapommiõnnetused - Tsernobõl) väga tugev sümptom iiveldus ja oksendamine sellise olukorra puhul 9) Neeluärritus võimalus ise okse esile kutsuda (näpud kurku) Oksendamisele eelneb iiveldus tugev süljevool, higistamine, pupill laieneb. Esimesed oksendamisliigutused on häälekad öökimine. Kontraheerub kaksteistsõrmiksool ja magu, avanaeb söögitoru alumine sulgurlihas, hingamine peatub, surve kõhuõõnele suureneb ja mao sisaldis surutakse söögitoru antiperistantiliste liigutustega. Hingetoru kaetakse epiglottisega (kõripealis), et okse hingetorru ei satuks. Tugevama oksendamise korral võib kaksteistsõrmisksoole kaudu väljuda sapp(rohekas). Oksendamisega kaotab inimene palju happelisi aineid, mistõttu võib tekkida lühiajaline alkaloos. Nuuskpiiritust 10 tilka poole klaasi vee peale kutsub oksendamise kohe esile
Neerud renes Neer - ren Kusejuha - ureter Kusepõis - vesica urinaria Koorollus - cortec Säsiollus - medulla Toomasoon - vas afferens Viimasoon - vas efferens Kusiti - urethra Naise kusiti - urethra feminina Mehe kusiti - uretha masculina Munand - testis Munandimanus - epididymis Seemnejuha - ductus deferens Seemnepõieke - vesicula seminalis Seemneväät - funiculus spemraticus Eesnääre - prostata Suguti - penis Munandikott - scrotum Munasari - ovarium kreeka keeles oophoron Munajuha - tuba uterina salpinx Emakas - uterus metra Emaka seina kestad: Sisemine limaskest e endomeetrium - endometrium Keskmine lihaskest e müomeetrium - myometriu...
Alkohol võib tekitada sõltuvust. Alkohol kui uimasti Alkohol on depressant (see tähendab, et mõjub närvisüsteemile aeglustavalt) ja kombineerides seda näiteks stimulandiga (nt kokaiiniga), hakkavad need kaks ainet omavahel võistlema. Depressant püüab aju tööd rahustada ja stimulant seda kiirendada, seetõttu on kesknärvisüsteem tohutu surve all. Alkoholi tarbimine pikemas perspektiivis Alkoholi pidev tarbimine vähendab oluliselt eluiga Alkohol kahjustab söögitoru, kutsudes esile maomahla liikumise ülespoole Põhjustab maopõletike ja verejookse Rohkel alkoholitarbimisel võib soodustada vähki.Alkoholi tarbimine suurendab maksa-söögitoru-ninaneelu ja kurguvähi riski. Kuidas võib jääda sõltuvusse? Enamikele inimestele ei tekita tagasihoidlike alkoholikoguste regulaarne tarvitamine probleeme. Paljudel inimestel võib aga joomise järk-järgult kontrolli alt väljuda ja alkoholitarvitajal tekkivad kas joomahood,
· Leukotsüüdid, trombotsüüdid 6. Mille poolest on erilised erütrotsüüdid? (2tk) · Seob hemoglobiini abil · Viskavad tuuma välja 7. Mis reguleerib hingamist? Piklikaju - Hingamisliigutusi juhib peaajus (piklikus ajus) asuv närvikeskus, mida nimetatakse hingamiskeskuseks. 8. Kirjelda toidu liikumise teekonda ( kus mis toimub?) · Suuõõs toidu peenestamine, segamine(keel), maitsmine, algab toidu seedimine · Neel ja söögitoru Neelamisel suleb kõrikaane kõhr auromaatselt kõri ning allaneelatud toit ei satu hingetorru. Söögitoru limaskesta näärmed eritavad lima ja kergendavad toidu liikumist makku. Toit liigub söögitorus edasi tänu söögitoru seinte lainelistele liigutustele. · Magu toidu segamine, toidu soojendamine. · Peensool toitainete imendumine verre. Kaksteistsõrmiksool valkude,
Välja suu juures olev lehter Siseehitus: · Vereringe-peaaegu suletud ???????? · Hingamiselundid-1 paar lõpuseid · SOOLASTES VETES · Lahksugulised · Närvisüsteem- suured närvikogumikud=algeline peaaju · Koda puudub=algeline kolju(kaitseb peaaju) · Söögitoru läbib peaaju · Sipelga suurused tükid · MAKS ja KÕHUNÄÄRE · Maitseelundid-kombitsad · 3 süda - PÕHISÜDA (3-osaline) - LÕPUSSÜDA(MED) · 3 RÜHMA - kaheksajalad - Seepiad Kümme kombitsat, tindinääre e. värvi muutma - kalmaarid LÜLIJALGSED
SUITSETAMISEST LOOBUMISE TOETAMINE MIKS ON SUITSETAMINE KAHJULIK? Organism võib suitsetamisele reageerida: Oksendamisega Peapööritusega Südamelöökide rütmi häiretega Söögitoru ja mao kramplike kokkutõmmetega Minestamisega MIKS ON SUITSETAMINE KAHJULIK? Nikotiin tekitab kergesti sõltuvust Suitsetaja elab tavaliselt 713 aastat vähem kui oleks võinud Sigarettides palju erinevaid kahjulikke aineid Tavalisteks haigusteks suitsetajatel on kopsupõletik, bronhiaal astma ja tuberkuloos Kahjulik kõrvalistele isikutele Suitsetamine vähendab päheõppimise efektiivsust, arvutamistäpsust ja mälu mahtu Põhjustab peavalu, ärrituvust Vähendab kehalist jõudu Halvendab koordinatsiooni, kiirust ja vastupidavust MIKS ON SUITSETAMINE KAHJULIK? Suitsetaja vananeb kiiremini Tekib „suitsetaja köha“ Suurendab raseduse katkemise ja enneaegse sünnitamise ohtu SÜDA JA VERERINGEEL...
Konspekt by Patrick Pihelgas, Sergei Rõbakov KIRURGIA - kordamisküsimused IV kursuse üliõpilastele Kõhuõõne ja kilpnäärme kirurgia 1. Söögitoru lahisongad. Klassifikatsioon. Diagnostika. Ravi. Söögitoru lahisong ehk hiatus hernia on mao ja gastroösofageaal-üleminekukoha osaline või täielik ulatumine läbi diafragma ava rindkereõõnde. Enamikul juhtudest see on asümptomaatiline, kuid võib tekitada pitsumist ja/või GERD sümptomaatikat: kõrvetised (ebamugavustunne või põletav valu rinnas ja ülakõhus), söömisjärgne
Antibakteriaalne toime (lüsosüüm, antikehad). Tärklise seede algus: süljes amülaas ja lipaas. Koosneb veest, elektrolüütidest. Regulatsioon: Parasümpaatiliste närvikiudude koliinergiliste retseptorite kaudu. Aferentsed stiimulid: toidu lõhn, maitse, mälumine, tingitud refleksid. Karnivooridel saagi ründamisel süljenõristus sümpaatiliste närvide kaudu beeta- adrenergiliste retseptorite vahendusel. Endokriinne regulatsioon puudub (erand seedenäärmete seas!) 7. Neelamine ja söögitoru talitlus. Toidupala lükkamine keele abil kurku (tahtlik), edasi reflektoorne, 20-30 lihase koordineeritud talitlus. Reflektoorne kõrikaane tõus ja trahhea sissepääsu sulgemine; hingamine peatub. Neelulihaste kontraktsioon ja toidu lükkamine söögitorusse. Söögitoru talitlus: Kaks lihaskesta, loomadel suures osas vöötlihaskiud. Peristaltika 0,5-1 m/s. Söögitoru/mao sfinkter avaneb neelamise ajal. Paljudel loomadel söögitoru
Seedeelundite haigused Sirje Tarraste 2013 5 a. Tüdruk veriistega, koloskoopia 17.09. DR. MARI-LIIS KUMM Seedeelundkonna ehitus Seedeelundkond Ehitus: • Suuõõs (keel, kõrvasüljenääre-glandula parotis, submandibulaarne ja sublinguaalne süljenäärme ) • Neel • Söögitoru • Magu • 12- sõrmiksool (maks ja sapiteed/-põis, kõhunääre e. pankreas ) • Peensool e. iileum • Jämesool e. kolon (pimesool (apendiks), astsendeeruv, transversne, destsendeeruv), sigmasool, pärasool Funktsionaalne kõhuvalu • Kõhuvalu on sagedaseim seedetrakti poolne kaebus • 90% laste kõhuvaludest on nn. funktsionaalsed • Funktsionaalse kõhuvalu puhul ei leita seedetrakti põletikku ega muud taolist probleemi
Olulisel määral kahjustab alkohol maksa, sest seal lagundatakse enamik veres leiduvast etanoolist. Alkohol mõjub rängalt pärilikkusele, mille otseseks tagajärjeks on nõrgamõistuslikud lapsed. KOPSUD Pidev alkoholi tarbimine kahjustab inimese immuunset süsteemi. See omakorda lihtsustab erinevate kopsuhaiguste nagu näiteks kopsupõletik ja tuberkuloos teket. SEEDETRAKT Alkoholi liigtarvitamise korral kahjustub söögitoru, suureneb kõri-, suuõõne- ja söögitoruvähi oht, väheneb peen- ja jämesoole aktiivsus, mistõttu halveneb toidumassi segamine ja seedimine, tekivad sage kõhulahtisus ja kaalukaotus, vitamiinide ja mineraalainete puudus, põhjustab häireid kogu organismis. Pikaajalise alkoholipruukimise tulemuseks on sageli kõhunäärme põletik ja maokatarr. Probleemid kõhunäärmega võivad tekitada ka tugevat valu ning põhjustada diabeeti
§ Nahklihasmõigust sissepoole jääb vedelikuga täidetud kehaõõs § Kehaõõnes paiknevad siseelundid Vihmaussi närvisüsteem: § Närvisüsteem juhib kõigi organite tööd § Tal on väike peaaju § Silmi pole § Meelerakud paiknevad nahas kogu keha pinnal § Nendega tajub valgust, võtab vastu kompimis-, lõhna- ja maitseärritusi Vihmaussi seedeelundkond : § Seedeelundkond algab suuavaga, see asub keha eesosas alumisel poolel § Järgneb söögitoru ja pugu, nemad on toidumahutiks § Edasi lliigub toit makku ning sealt mahukasse soolde § Seedeelunkond lõppeb pärakuga § Erituselundkonna moodustavad arvukad, mõlemast otsast avatud eritustorukesed, mis paiknevad paarikaupa iga lüli kõhtmises osas § Nende kaudu eritab ta kahjulikud jääkained keha pinnale Seedeelundkond: § Mouth- suu § Pharynx- neel § Esophagus- söögitoru § Crop- pugu § Gizzard- magu § Intestine- sool
· Vitamiinid on orgaanilised ühendid, mis ensüümide koostises osalevad ainevahetuses. Põhiliseks vitamiinide allikaks on inimesele toit. · Organismi ainevahetuse kiirus sõltub mitmetest teguritest, näiteks vanusest, keha temperatuurist, toitainete hulgast, ensüümide aktiivsusest, kehakaalust jne. · Inimese seedeelundkonna moodustavad suuõõd koos hammaste ja keelega, neel, söögitoru,magu, peensool,jämesool ja pärak. · Seedimise ülesanne on muuta toidu koostisse kuuluvad toitained organismile omastatavaks. · Suus peenestatakse toit hammastega ja segatakse süljega. · Neel ja söögitoru juhivad toidu makku. · Maos algab toidu intensiivne seedimine, lisaks on magu toidu mahuti. Maonõre soolhappe toimel hävib maos ka enamik toidus leiduvatest mikroobidest. · Peensooles seeditakse toit lõplikult.
C-vitamiini puuduse tõttu haigestusid meresõitjad skorbuuti. A-vitamiini puuduse tõttu tekib kuivsilmsus. D-vitamiini puuduse tõttu haigestutakse rahhiiti. (luud pehmenevad) Ainevahetuse kiirus sõltub: keha temperatuurist, vanusest, kehamassist ja toitainete hulgast. Organism kontrollib ainevahetuse kulgu mitmel viisil energiavahetuse abil, ainest, ensüümide kaudu. Inimese seedeelundkonna moodustavad: suuõõs ( hammaste ja keelega), söögitoru, magu, peensool, jämesool ja pärak. Piimshambaid on 20. Jäävhambaid 32 jagunevad lõike-, silma-, ja purihammasteks. Hambad kinnituvad juurtega lõualuu sopudesse, suuõõnde ulatuv hambaosa on hambakroon. Väljast katab hammast hambaemail. Hamba keskosas on õõs närvide ja veresoontega. 1. 2.Toit peenestatakse kõigepealt suus. 3.Toit liigub neelu. 4.Neelust liigub toit söögitorusse. 5.Söögitoru juhib toidu makku. 6.Maost liigub peensoolde. 7
) Elundkond e. organismisüsteem ühte ülesannet täitvad organid moodustavad elundkonna e. organismisüsteemi (nt. seedeelundkond, suguelundkond, hingamiselundkond, tugi- ja liikumiselundkond jt.) Tugi- ja liikumiselundkond: luustik ja lihastik annab kehale kuju, toetab ja kaitseb siseelundeid ning võimaldab liikumist. Katteelundkond: nahk ja limaskest kaitseb mehaaniliste vigastuste, keemiliste mõjutuste, mikroobide sissetungi ja kuivamise eest. Seedeelundkond: suuõõs, keel, söögitoru, magu, peensool, umbsool, päravool, maks ja kõhunääre võimaldab toitu seedida, et saada energiat ning materjale keha ehitamiseks. Vereringeelundkond: süda, veresooned, veri kindlustab ainete transpordi keha eri piirkondade vahel. Hingamiselundkond: ninaõõs, kõri, hingetoru, kopsutorud, kops varustab organismi hapnikuga ja viib välja CO2. Erituselundkond: neerud, kusejuhad, põis, kusiti vabastab organismi jääk- ja kahjulikest ainetest
SEEDEELUNDITE SÜSTEEM SYSTEMA DIGESTORIUM Mis moodustavad seedelundkonna/seedeelundite süsteemi? ● seedekanal ja sellega seonduvad lisaelundid (u 7m kanal + suuerd seedenäärmed: maks, pankreas) 1. ühinenud õõneselundid: suuõõs - CAVUM ORIS toidu peenestamine neel - PHARYNX neelsmine, segamine, imemine söögitoru - OESOPHAGUS jtranspordib toidu suust makku magu - GASTER, VENTRICULUS toit seguneb maomahlaga, tekib küümus peensool - INTESTINUM TENUE resorptsioon (seedimine, imendumine) jämesool - INTESTINUM CRASSUM vesi, miner.soolad imenduvad 2. lisaelundid: keel - LINGUA hambad - DENTES
Kala siseehitus 1. Luustik ehk skelett *kolju *selgroog *roided *uimeluud 2. Hingamine *lõpused 3. Seedimine *suu *neel *söögitoru *magu *sooltoru *pärak *sapipõis *maks 4. Närvisüsteem *peaaju *seljaaju *närvid 5. Vereringe *süda *veresooned *arterid 6. Eritamine *neerud Fakte kalade kohta: *kalad on kõigusoojased, sest nende keha temperatuur sõltub väliskeskonnast *kalad näevad halvasti *kala maitseb suu ja keha pinnaga *kalad haistavad halvasti *kalad kombivad kehapinnaga
3 paari: kõrvasüljenääre, alalõuaalune süljenääre ja keelealune süljenääre Mida tähendab FAECES? Roe Mida tähendab digestioon? Seedimine Pirogov Waldeyeri rõngas ehk.. ja mis see sisaldab? lümfoidne neelurõngas, koosneb: 2 kurgu, 2 neelu, 2 kuulmetõve, 1 keele. Kokku 7 Mis on tonsillid ja nimeta nende funktsioon? mandlid, kaitsefunktsioon Söögitoru seina ehitus: limaskest, lihaskest(jaguneb kaheks; alguses on vöötlihaskest – allub tahtele ja söögitoru keskosas läheb üle silelihaskestaks – ei allu tahtele) , sidekest Mis toimub lihastega peale treningut? Peale treningut tekib lihasvalu. Lihasvalu tekitab piimhape lihastes, mis tekib siis, kui lihased ei saa piisavalt hapniku. Mao osad eesti ja ladina keeles: lävis(CARDIA); keha(CORPUS); lukuti(PYLORUS) Kuidas jaguneb peensool? Kaksteistsõrmiksool, tühisool, niudesool. Papilla vateri on: kaksteistsõrmiksoole suur näsa
madalad välimised tugirakud. 48. Seedeorganite üldine iseloomustus. Kestad, kihid. Pinnaehitus, epiteel, näärmed. Seedeaparaat - apparatus digestorius - koosneb seedekanalist ja sellega seotud organitest: suuõõnes paiknevad organid, kõhunääre, maks ja sapipõis. Seedimine on toidu keemilise ja mehhaanilise töötlemise protsess, millele järgneb nende protsesside käigus tekkinud ainete imendumine seedekanali erinevates osades. Seedekanal hõlmab: suuõõs, neel, söögitoru, magu, peensool ja jämesool. Seedekanal – seedetrakt - canalis digestorius - söögitorust kuni pärasooleni seest õõnes lihaseline toru, mille sein koosneb kolmest kestast: limaskest - tunica mucosa, lihaskest - tunica muscularis, serooskest- tunica serosa või adventitsiaalkest - tunica adventitia Kestad koosnevad omakorda kihtidest. Limaskest - tunica mucosa 1) katteepiteel - lamina epithelialis 2) limaskesta päriskiht e proopria - lamina propria mucosae
PÄRAK Seedimisest võtavad osa SEEDENÄÄRMED SÜLJENÄÄRMED MAKS KÕHUNÄÄRE, mille eritised aitavad toitu lõhustada, kuid mida toit ise ei läbi Seedimine algab SUUS · Toit peenestatakse hammastega · ja segatakse süljega, mida toodavad süljenäärmed 0,8 - 1,5 liitrit ööpäevas Sülg sisaldab lisaks limale ensüümi AMÜLAAS, mis lõhustab süsivesikuid MAGU Neelu ja söögitoru kaudu jõuab toit makku MAOS toit 1.Peenestatakse 2. Soojendatakse 3. Segatakse Toidule mõjuvad: * maomahl, mida eritub ööpäevas 1,3 - 1,6 l (maomahlas on soolhape) * ensüüm PEPSIIN, mis lõhustab valke KAKSTEISTSÕRMIKSOOL maost saabub siia toidukört, millele hakkavad mõjuma : - kõhunäärme nõred(1,5 - 2 l ) - maksa poolt toodetud sapp(0,5 - 0,8 l) - kaksteistsõrmiksoole enda nõred (kuni 2 l)
1. Inimese süstemaatiline kuuluvus: Riik loomriik Hõimkond- keelikloomad Klass- imetajad Selts primaadid Sugukond- inimlased Perekond- inimlased Liik- tarkinimene ehk homosapiens 2. Inimese põhilised tunnused: · Artikulaarne kõne · Kahel jalal püstine kõnd · Oskus valmistada tööriistu · Usk · Sotsiaalne eluviis · Suur aju · segatoit 3. Inimese koed ja alamkoed (ül ka): · Lihaskude- sile- ei kontrolli, ei kinnitu luudele, aeglased ja ei väsi Vööt- kiired, väsivad kiiresti, kinnituvad luudele, kontrollitav Südamelihaskude-kiired, ei väsi. Ül: liikumist võimaldav funktsioon · Sidekude veri -rasvkude -luu ja kõhrkude Ül: annab kuju, kaitseb, liikumist võimaldab · Närvikude- koosneb närvirakkudest, ühesuunaline liiklus Ül: info edasikandmine ja summutamine närvi impulsside abil, seob organi...
· palatograafia - moodustuskoha määramine · radiograafia - röntgeni abil organite talitluse vaatlus ja analüüs kõva suulagi ninaõõs pehme suulagi suuõõs kõripealis keel keeleluu sõrmuskõhr kilpkõhr häälekurrud hingetoru söögitoru rinnak kopsud diafragma Kõnemoodustus Kõnelejal on mõte midagi öelda. Ajutegevuse tulemusena valminud kõneplaan realiseeritakse kuuldavaks akustiliseks signaaliks kõneorganite abil. Rääkimise ajal aktiveerub umbes 100 lihast. · Respiratoorne · Fonatoorne · Artikulatoorne aparaat Respiratoorne kompleks - hingamiselundid Organid: · trahhee e. hingetoru, · bronhid, · kopsud, · vahelihas,
Alkoholi mõju seede- ja vereringeelunditele Alkoholi välkkiire mõju millist toimet avaldab alkokol südame-veresoonkonnale kohe peale tarbimist? kiireneb südame löögisagedus ja kasvab südame hapnikutarbimine vererõhk langeb erinevate organismile vajalike bioaktiivsete ainete toime ja taseme muutumine Mõju vereringeelundkonnale Kõrgvererõhutõbi Südamerütmihäired Südamelihase kahjustus (kardiomüopaatia) Ajusisene verejooks (hemorraagiline insult) Mõju seedeelundkonnale Maks Alkoholmaks ehk rasvmaks Alkoholhepatiit ehk maksapõletik Alkoholtsirroos ehk maksatsirroos Rasvmaks Maksatsirroos Mõju seedeelundkonnale Kõhunääre Pankreatiit Magu Alkoholgastriit Söögitoru Mallory-Weissi sündroom
KURK KOPSU- TORUD NINAAVA KÕRI SÜDA VERESOONED KOPSUD HINGETORU KÕÕLUSED HINGAMIS- RINGE- ELUNDKOND ELUNDKOND JUUKSED LIHASED NAHK TUGI- LUUD ELUNDKOND INIMENE KATTE- ELUNDKOND LIIGESED KÜÜNED KUSEPÕIS NEER NÄRV...
temperatuuri mõõtmine Swan-Ganz kateetri abil. Tavaliselt venoossevere vere temperatuuri mõõtmist kasutatakse südameoperatsioonide ajal. Alternatiivideks on kehatüve temperatuuri mõõtmine söögitorust, pärasoolest, ninaneelust või põiest. Söögitorust temperatuuri mõõtmine on kõige täpsem alternatiivne meetod kehatüve t emperatuuri jälgimiseks intraoperatiivse perioodi jooksul. Spetsiaalne pehme temperatuuriandur viiakse söögitoru alumisse ossa (söögitoru alumine neljandik). Selles sügavuses anduri paigaldamine vähendab sissehingatavate gaaside mõju ning näitab õiget temperatuuri. Ideaalne anduri positsioon täiskasvanutel on 38 kuni 42cm lõikehammastest. Rektaalne temperatuur võib kiirete temperatuurimuutuste korral aktuaalsest kehatüve temperatuurist kuni 1,5 °C maha jääda. Ninaneelu anduri viiakse läbi ülemise ninasõõrme 10 kuni 20 cm sügavale. Anduri
regulaator. Tugi- ja Jäsemed, luud, lihased Toetada keha ja kaitsta liikumiselundkond organeid. Vereringeelundkond Süda, veri, veresooned Ainete transport, kõikide elundite ja elundkondade sidumine, viib välja jääkained Seedimiselundkond Suu, neel, söögitoru, magu, Organismi varustamine peensool, jämesool, pärasool ja toitainetega pärak Erituselundkond Neerud, nahk, kopsud ja Eemaldada organismist soolestik kahjulikud jääk- ja mürkained Hingamiselundkond Kopsud Organismi varustamine hapnikuga
eneseharimine. Üleelatud psüühiline trauma füüsiline või psüühiline trauma, Bulimia Nervosa- õgardlus : liigsöömishoogusid on rohkem kui 3 korda nädalas, Tahtlik oksendamine , lahtistite kasutamine, range Dieet, Keha väärtaju, Ülemäärane füüsiline koormus, Süüakse stressirohketes olukordades ning tavaliselt üksida. Kompleksioonid: Juustevälja langemine, Silmade punetus, südametegevuse häired, söögitoru põletik, Põskede paistetus, kurgukibedus, menstruatsiooni lakkamine, Depressiooni ja ärevuse sümptomid , halveneb mälu keskendumisvigu Buliimia ravi: korrigeeritatkse söömireziimi , enesehinnangu parandamine , psühhoteraapia, antitepresandid:D
Toidu peenestamine toimub hammaste abil. Esimesed hambad on piimhambad ja neid on 20. Jäävhambaid on 32: · Purihambad · Lõikehambad · Silmahambad Hambad kinnituvad hambasompudesse. Neel ja sõõgitoru: · Toit liigub söögitorus edasi tänu söögitoru seinte lainelistele liigutustele. · Söögitorus ei toimu seedimist Magu: · On lihaste seintega kott, mille sisepind on kurrulise limaskestaga (1,5-3,5) · Toidu segamine · Toidu soojendamine · Maohappes olev ensüüm pepsiin lagundab valke
koguste tarvitamisel tekivad tasakaaluhäired. Alkoholi pikaajalised mõjud tervisele Kõik alkoholiga seotud mõjud tervisele on seoses elu jooksul joodu alkoholist. Paljud inimesed, kellel on alkoholi tarvitamise tõttu tervisega probleeme, ei ole alkohoolikud, vaid pigem need, kes regulaarselt aastate vältel liiga palju alkoholi tarvitavad. 2 Alkoholiainevahetus Joodud alkohol jõuab söögitoru kaudu makku ja sealt edasi soolestikku. Alkholi imendumine seedetraktist verre toimub suurema kontsentratsiooniga alast väiksema kontsentratsiooniga alasse. Imendumise kiirus sõltub alkoholi kontsentratsiooni erinevusest seedetraktis ja veres.Verest jõuab alkohol kiiresti rakkudevahelisse vedelikku ja seekaudu rakkudeni. Alkoholi imendumine verre võib alata juba suus, see toimub ka maos, kuid põhiliseks imendumise paigaks on peensool Alkoholist tulenevad haigused
Seedeelundite süsteemi kordamisküsimused 1. Nimetage seedekanali osad järgnevuses suuõõs cavum oris neel pharynx söögitoru oesophangus magu ventriculus, gaster peensool intestinum tenue jämesool intestinum crassum Pärak 2. Nimetage suured seedenäärmed ja mida nad toodavad * Maks Sapisoolad, sapipigmendid, kolesterool * KõhunääreToodab amülaasi, trüpsinogeeni ja lipaasi * Suured süljenäärmedToodavad amülaasi 3. Selgitage mõisted:
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
