Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"suusatajad" - 63 õppematerjali

thumbnail
24
rtf

Suusatamine ja Eesti suusatajad

7. septembril 2007. aastal Otepääl toimunud suvistel laskesuusatamise MM-il sai Lessing 10 km sprindis pronksmedali. Eesti kaitseväes on tal kaprali auaste. Mäesuusatamine Mäesuusatamine on harrastus ja spordiala, mis seisneb lumega kaetud küngastelt pikkade õhukeste suuskadega allalibisemises. Mäesuusatamine arenes välja murdmaasuusatamisest, kui mägikuurortidesse paigaldati suusatõstukid, et suusatajad saaksid kerge vaevaga tagasi mäe tippu, nii et nad said järskudelt nõlvadelt mitu korda alla lasta, mis muidu oleks olnud liiga väsitav. Mäesuusatamine on populaarne kõikjal, kus leidub lund ja mäenõlvi ning kuhu on võimalik rajada suusatõstukeid, sealhulgas paljudes kohtades Euroopas, Põhja-Ameerikas ja Jaapanis. Mäesuusatamises on põhiliseks tehniliseks raskuseks laskumise suuna ja kiiruse kontrollimine. Algajad teevad pöörde ning keeravad ühe suusa sissepoole. Kogenud...

Suusatamine
20 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Suusatamine

*uisusammpööre ­ keharaskus ühele suusale, lasku kehast veidi allapoole, tõsta suusanina vajalikku suunda ning suuna raskus sellele suusale Keppidega võib tõugata kahte moodi *paaristõuked *vahelduvtõuked 1866 esimesed suusavõistlused Norras 1924 Rahvusvaheline Suusaföderatsioon ja peetakse esimesed taliolümpiamängud Prantsusmal 1936 eestlased esimest korda taliolümpial Eesti head suusatajad : Jaak Mae Andrus Veerpalu Allar Levandi Aare Tamme Elmo Kassin Edgar Tupits...

Kehaline kasvatus
67 allalaadimist
thumbnail
1
odt

50 Eesti talisportlast

Timo Simonlatser - suusataja 2. Peeter Kümmel - suusataja 3. Roland Lessing - suusataja 4. Andrus Veerpalu - suusataja 5. Kein Einaste - suusataja 6. Anti Sarapuu ­ suusataja 7. Jaak Mae ­ suusataja 8. Kadri Lehtla ­ suusataja 9. Aivar Rehemaa ­ suusataja 10. Eeri Vahtra ­ suusataja 11. Kaspar Kokk ­ suusataja 12. Karel Tammjärv ­ suusataja 13. Algo Kärp ­ suusataja 14. Siim Sellis ­ suusataja 15. Piret Pormeister ­ suusataja 16. Vahur Teppana ­ suusataja 17. Kaarel Nurmsalu ­ suusataja 18. Triin Ojaste ­ suusataja 19. Erkki Jallai ­ suusataja 20. Vello Kaaristo ­ suusataja 21. Tatjana Mannima ­ suusataja 22. Priit Narusk ­ suusataja 23. Raul Olle ­ suusataja 24. Juku Pent ­ suusataja 25. Anti Saarepuu ­ suusataja 26. Siim Sellis ­ suusataja 27. Timo Simonlatser ­ suusataja 28. Kaili Sirge ­ suusataja 29. Jaanus Teppan ­ suusataja...

Kehaline kasvatus
24 allalaadimist
thumbnail
9
pdf

Eesti sportlased

veebruaril 1973. aastal, Tartus. Treeneriteks on tal olnud Aleksander Tammert ja Dave Wollman. Tema suurimaks saavutuseks on pronksmedal Ateena olümpiamängudel 2004.aastal, kettaheites. 3 Kristjan Rahnu on sündinud 29. augustil 1979. aastal, Kohilas. Treeneriks on K. Rahnul Roland Rahnu. Suurim saavutus on tal maailmameistrivõistlustel 6. koht, Helsingis 2005. aastal Eesti suusatajad Suusatamine on üks viis liikumiseks lume või muu libiseva kattega pinnal. Suusatades liikumise hõlbustamiseks ning tasakaalu püsimiseks kasutatakse suusakeppe. Suusatamine on harrastus- ja võistlusspordi aladest. Eesti kuulsaimateks meessuusatajateks on vaieldamatult Andrus Veerpalu ning Jaak Mae, naissuusatajatest on Eestis kuulsaim Kristina Smigun. Andrus Veerpalu on 8. veebruaril 1971. aastal, Pärnus sündinud Eesti tuntuim murdmaasuusataja...

Kehaline kasvatus
115 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Eest - rikas riik

Me võime öelda, et eestlased on jõudnud tippu erinevatel aladel. Hiljutigi leiutasid meie kodumaa mehed skype, uue internetitelefoni. Sellega on rahul paljud inimesed, kes seda kasutavad. Kingiti ju see ka USA presidendile kui ta tuli külastusvisiidile Tallinna. Eestist on sirgunud ka palju muusikuid ja sportlasi nagu näiteks rallisõitja Marko Märtin , suusatajad Kristiina Smigun, Jaak Mae, Andrus Veerpalu jt. Kuulus kirjanik Ernst Hemmingway on öelnud, et igas sadamas leidub vähemalt üks eestlane, mis näitab, et eestlased on oma töökuse ja ettevõtlikusega maailmas kuulsaks saanud. Selliseid ütlusi on kindlasti veelgi, kuid olgu siin ära toodud vähemalt üks neist. Eesti kultuur tervikuna on minu arust väga heal tasemel. Eesti autoreilt on sündinud palju häid filme, näidendeid ja lavastusi. Kui minna teatrisse...

Kultuurilugu
74 allalaadimist
thumbnail
10
docx

Kepikõnd

2004. Aastal asustati PoleAbout International Network (PIN). PIN on kiiresti arenev organisatsioon, mis korraldab parimaid kepikõnnialast koolitust ning on avatud kõikide riikide selle alaga tegelevatele koolituskeskustele. 3.Tekkelugu. Keppikõnniga tegelesid põhiliselt ainult murdmaasuusatajad, sest kepikõnd järgib üsna täpselt selle suusaspordiliigi tehnikat. Murdmaa suusatajad kasutavad kepikõndi oma suvise treeningvormina pikkadel retkedel mööda metsi ja soid, piki mäeveerusid ja tundraradu juba vähemalt 1930-ndatest aastatest alates. Algul kutsuti seda suusatamiskõnnakuks. Suusatajate tehnika oli tempokam ja jõulisem kui kepikõndi harrastavail tervisesportlastel. Et keppide kaasabil on jõudsam liikuda, seda teati juna ammustel aegadel, isegi on sellest piiblis juttu, kuidas targad mehed kõrbes liikudes kepid abiks võtsid....

Kehaline kasvatus
38 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Mis meid, eestlasi, ühendab

Alati on meid juhtinud ja rakkes hoidnud võõrvõim, kas oli selleks Rootsi, Saksa või Venemaa. Alates Muistsest vabadusvõitlusest on olnud eestlane orjaikkes. Spordist lähtudes on eestlane alati oma sportlastele kaasa elanud. Eestlastena oleme rahul vaid parimaga. Meie ühtekuuluvustunne sõltub paljuski sellest, kuidas Eestil parasjagu läheb. Ma arvan, et me kõik olime rõõmsad , et oleme eestlased, kui suusatajad tõid taliolümpiamängudelt koju kolm kõige säravamat medalit. Aga kui läheb kehvemini, siis teeme näo, et sellist Eestit ei ole me küll tahtnud. Kuna meid- eestlasi on nii vähe võrreldes paljude teiste rahvastega, siis me peame eriti pingutama, et jääda ka tulevikus maailmakaardile püsima. Selleks on vaja olla ühtne ja solitariseeritud rahvas....

Eesti keel
84 allalaadimist
thumbnail
39
doc

Norra - referaat

KASUTATUD KIRJANUDS 35 LISA 1 (Norra kaart) 36 LISA 2 (Rahvastiku muutuse graafik aastatel 1970-1996) 37 LISA 3 (Norra aasta 2003 rahvastikupüramiid) 38 4 SISSEJUHATUS Minu jaoks on Norra ,,iidolmaa." See riik tundub lihtsalt ülimalt ideaalne: loodus on imeline, elektrienergia tootmiseks kasutatakse hüdroelektrijaamu, ka parimad maailma suusatajad on just Norrast ning ka minu lemmik helilooja Edward Grieg on pärit just sealt. Norra on väga arenenud riik ning enamikel inimestel pole Põhjamaade kvaliteetsete toodete suhtes kahtlusi. Seda tööd tehes loodangi veel rohkem veenduda selles, et Norra on üks ääretult imeline riik Põhja-Euroopas ning proovin selles veenda ka lugejat. 5 1. ÜLINE GEOGRAAFIA Norra asub Euraasia laamal...

Geograafia
201 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Kehalise töövõime testid

KEHALISE TÖÖVÕIME TESTID DÜNAAMILINE TÖÖ · Töö kestvus < 3 min - skeletilihaste omadused · Töö kestvus 3-10 min - südame-veresoonkonna süsteem - hingamissüsteem - O2 kandjad · Töö kestvus 11-30 min - skeletilihaste omadused - piimhappe ainevahetuse omadused · Töö kestvus üle 30min - lihasesisene glükogeenidepoo (saame infot, kui hästi on arenenud meie lihastesisene glükoosivaru ­ aeroobne ainuvahetus) KEHALINE TÖÖVÕIME · Aeroobne töövõime - piiriks on max O tarbimine - töö toimub oksüdatiivse formuleerimise teel - mõõdetakse mitu l/min suudab organism max hapnikku tarbida NB! Peab välja arvutama ka suhtnäitaja (hõlmab sportlase kehakaalu), et kg'i peale võrdlusmoment tekitada ­ l/min/kg ­> hea: ~50ml/min/kg (tav sportmängurlased) tav inimene: 25-30 ml/min/kg ülihea: 80-90ml/min/kg (suusatajad, jalgrat...

Spordifüsioloogia
74 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Suusatamine

Seepärast ei soovitata suusatama minna, kui temperatuur on alla 20 kraadi. Külma õhu sissehingamine võib ärritada hingamisteid, seepärast peaksid just astmahaiged ettevaatlikud olema. Kukkumisel võib esineda õlaliigese, käepiirkonna ja hüppeliigese vigastusi. Kindlasti peab rajalt ära tulema, kui esineb mingi tervisehäire. Eriti tähelepanelikud peaksid olema südamehaigustega suusatajad . Külmumine ja esmaabi Eristatakse kaht peamist külmumisastet. Esimese astme külmumise puhul kaob külmuva koha tundlikkus ning nahk tõmbub valgeks. Esmaabi andmisel tuleb kannatanu toimetada sooja ruumi või vähemalt tuulevaiksesse kohta. Teise astme külmetust iseloomustab villide teke ja ka kudede kärbumine. Sel puhul tuleb külmunud koht sidemesse mähkida ja viimitamatult lähima arsti poole pöörduda. Enesekontrollist...

Kehaline kasvatus
185 allalaadimist
thumbnail
15
doc

Kristina Šmigun

12 Viited ................................................................................................................. 14 KES ON KRISTINA SMIGUN? Kristina Smigun sündis 23. veebruaril 1977. aastal Tartus. Ta lõpetas 1996. aastal Tartu 12. Keskkooli. Ta kaalub 59 kg ja on 168 cm pikk. Ta elab Otepääl ja tal on õde Katrin. Kristina treener on tema isa Anatoli Smigun. Nii ema Rutt kui ka treenerist isa Anatoli on olnud edukad suusatajad . Kristina elab praegu Eesti suusapealinnas Otepääl. 2007. aastal abiellus ta Kristjan-Thor Vähiga ning nimetab ennast nüüd Kristina ~smigun- Vähi. 2008. Aasta suvel sündis paaril tütar, kes nimetati Victoria Krisiks. Ta on eesti suusasportlane, kes kuulub maailma tippu naiste murdmaasuusatamises. 1993. aastal võeti ta vastu Eesti Suusakondisesse. Hetkel kuulub ta Otepää suusaklubisse, ent on olnud liige ka Tartu suusaklubis. Eestis on ta saanud 22 kulda ja 5 hõbedat...

Kehaline kasvatus
69 allalaadimist
thumbnail
2
rtf

Mäesuusatamine

Mäesuusatamine Mäesuusatamine on harrastus ja talispordiala, mis seisneb lumega kaetud küngastelt pikkade õhukeste suuskadega allalaskumises. Mäesuusatamine arenes välja murdmaasuusatamisest, kui mägikuurortidesse paigaldati suusatõstukid, et suusatajad saaksid kerge vaevaga tagasi mäe tippu, mis muidu oleks võtnud kõvasti aega ja jaksu. Mäesuusatamine on populaarne kõikjal, kus leidub lund ja mäenõlvi ning kuhu on võimalik rajada suusatõstukeid, sealhulgas paljudes kohtades Euroopas, Põhja-Ameerikas ja Jaapanis. Mäesuusatamises on põhiliseks tehniliseks raskuseks laskumise suuna ja kiiruse kontrollimine. Algajad teevad pöörde ning keeravad ühe suusa sissepoole. Kogenud...

Kehaline kasvatus
21 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Eesti suusatamise ajalugu

2 Selgitati esimene Eesti meister 4 x 10 km teatesõidus. Toimusid Viljandis Eesti esimesed meistrivõistlused mäesuusatamises. Eestlased osalesid esmokordselt Kavgolovos NSVL meistrivõistlustel suusatamises. Detsembris koondati Uuralis rahvusliku väeosa spordirühma kõik tagalas viibinud ja ellu jäänud eesti nimekamad suusatajad eesotsas Vello Kaaristoga. Sverdlovskis toimunud N Liidu meistrivõistlustel murdmaasuusatamises võitis 4 x 10 km teatesuusatamises III koha Vello Kaaristo, kes kuulus Sverdlovski linna meeskonda. See oli eesti suusatajate esimenemedal N Liidu meistrivõistlustelt. 28. jaanuaril algasid Võrus Kasaritsas esimesed sõjajärgsed Eesti meistrivõistlused suusaaladel. Eesti meitrivõistlused toimusid kahes etapis. Algul Viljandis ja seejärel Rakveres. 9...

Kehaline kasvatus
80 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Suusatamise referaat

Suusavahetusega sõidu puhul tarvitatakse universaalsaapaid. Esimesed murdmaasuusatamise võistlused peeti 1767 Norras Kristianias (praegune Oslo). Mäesuusatamine Mäesuusatamine on harrastus ja spordiala, mis seisneb lumega kaetud küngastelt pikkade õhukeste suuskadega allalibisemises. Mäesuusatamine arenes välja murdmaasuusatamisest, kui mägikuurortidesse paigaldati suusatõstukid, et suusatajad saaksid kerge vaevaga tagasi mäe tippu, nii et nad said järskudelt nõlvadelt mitu korda alla lasta, mis muidu oleks olnud liiga väsitav. Mäesuusatamine on populaarne kõikjal, kus leidub lund ja mäenõlvi ning kuhu on võimalik rajada suusatõstukeid, sealhulgas paljudes kohtades Euroopas, Põhja-Ameerikas ja Jaapanis. Mäesuusatamises on põhiliseks tehniliseks raskuseks laskumise suuna ja kiiruse kontrollimine. Algajad teevad pöörde ning keeravad ühe suusa sissepoole. Kogenud...

Kehaline kasvatus
35 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Ants Antson

Antson. "Mäletan, et kandsime kõrgeid puuvillaseid mütse, kuni välismaal ilmusid välja esimesed nailonist peakatted. Välisreisilt tulles oli igal mehel paar tükki kaasas, aga need läksid enamasti müügiks." Mis aga enim Antsoni tähelepanu pälvib, on jää. "Ausalt öeldes esimese poole tunni jooksul ma muud ei teinudki kui imetlesin rada. Kõigil on võrdsed tingimused, sirgetel pole jääl näha ühtki kriimu. Vanasti jälgisime nagu suusatajad , kuidas ilm ja tingimused muutuvad," räägib Antson....

Kehaline kasvatus
61 allalaadimist
thumbnail
13
doc

Suusatamine referaat

Seepärast ei soovitata suusatama minna, kui temperatuur on alla 20 kraadi. Külma õhu sissehingamine võib ärritada hingamisteid, seepärast peaksid just astmahaiged ettevaatlikud olema. Kukkumisel võib esineda õlaliigese, käepiirkonna ja hüppeliigese vigastusi. Kindlasti peab rajalt ära tulema, kui esineb mingi tervisehäire. Eriti tähelepanelikud peaksid olema südamehaigustega suusatajad . Varustus 5 Suusakepid on klassikalise sammu sõitmisel lühemad kui uisusammu sõitmisel, mida sõidetakse peamiselt paaristõugetega ja seetõttu kasutatakse ka märksa pikemaid keppe. Suusasaapad on klassikalise sammu sõitmiseks madalamad ja lubavad kanna-pöialiigesel rohkem liikuda kui uisusammu sõitmiseks tarvitavate saabaste puhul, mis toetavad liigest tugevalt külje pealt...

Kehaline kasvatus
190 allalaadimist
thumbnail
6
odt

Suusatamine

Esimese suusatajana Eestist osales taliolümpiamängudel Vello Kaaristo (Vassili Krassikov) 1936, kes tuli 18 km distantsil 30. ning suusamaratonis 23. kohale. Mäesuusatamine Mäesuusatamine on harrastus ja spordiala, mis seisneb lumega kaetud küngastelt pikkade õhukeste suuskadega allalibisemises. Mäesuusatamine arenes välja murdmaasuusatamisest, kui mägikuurortidesse paigaldati suusatõstukid, et suusatajad saaksid kerge vaevaga tagasi mäe tippu, nii et nad said järskudelt nõlvadelt mitu korda alla lasta, mis muidu oleks olnud liiga väsitav. Mäesuusatamine on populaarne kõikjal, kus leidub lund ja mäenõlvi ning kuhu on võimalik rajada suusatõstukeid, sealhulgas paljudes kohtades Euroopas, Põhja-Ameerikas ja Jaapanis. Mäesuusatamises on põhiliseks tehniliseks raskuseks laskumise suuna ja kiiruse kontrollimine. Algajad teevad pöörde ning keeravad ühe suusa sissepoole. Kogenud...

Eesti keel
21 allalaadimist
thumbnail
15
doc

Eesti laskesuusatamine

Ka "Kommunaaris" toodetud suusasaapad olid oma aja kohta päris head. "Marat" on tootnud kombinesoone. Määrdekeetjad on olnud kõrges hinnas, peamiselt suusatõrva baasil keedetud määrded on toonud ka medaleid. Teada nimed on Johannes Kooviti "JOKO", Oleg Tõnsuaadu "Adux", Karl Lont, Toivo Kreinert jpt. Viimane korraldas ka ühe viimastest tõrvaajamistest Aegviidu männikändudest. Koondises "Flora" toodetud sünteetilise määrde kohta poetasid suusatajad küll sarkastiliselt: "Viru veri ei värise ja "Viro" määre ei libise!", aga see polnud ka eestlaste retsepti järgi tehtud. Ühel korral tehti ka puhastusvedelikku "Arex". Algselt ajas rajameistrite brigaad võistlusteks jälgi, siis ilmus lumesaan "Buran". Nüüd on juba traktori baasil rajamasinad. Sobivaimatele maastikele on rajatud võistlus- ja treeningkeskusi, mille lipulaevaks on Otepää Tehvandi koos suusa- staadioniga...

Kehaline kasvatus
39 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Vana-Kreeka olümpiamängud

Mõnikord vermiti võitjate auks metallraha ja neile määrati eluaegne pension. Spartas anti olümpiavõitjale õigus võidelda lahingus otse kuninga kõrval. Eesti olümpiavõitjad Eesti sportlased on saanud medaleid nii suveolümpial kui taliolümpial. 2006.a taliolümpiamängudel Itaalias said kuldmedaleid suusatajad Kristiina Smigun ja Andrus Veerpalu. Suveolümpial on võitnud kuldmedaleid rattasõitja Erika Salumäe ja kümnevõistleja Erkki Nool. 2008. aastal suveolümpiamängudel Hiinas sai kuldmedali Gerd Kanter, hõbemedali said Jüri Jaanson ja Sulev Hendrikson.. Erki Nool kergejõustik Sydney 2000 Andrus Veerpalu suusatamine Salt Lake City 2002 Kristina Smigun suusatamine Torino 2006 Andrus Veerpalu suusatamine Torino 2006 Gerd Kanter kergejõustik Peking 2008...

Kehaline kasvatus
47 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Eesti suusasport aastatel1920-1940

Mõtte algatajateks olid Ilmar Reimann ja Elmar Lepp. Võistlustest kirjutati järgmiselt ("Päevaleht",1921, nr.57): "27. veebruaril korraldas Tartu "Kalev" Emajõel ülemaailmsed suusavõistlused 25 km peale. Inimesed hakkasid jubakella poole kahe ajal Emajõele kalamehe maja kuurde kogunema. Ilm oli pehme. Niisugust inimeste hulka on harva võistlustel näha olnud. Kell oli just veerand kolm, kui suusatajad stardist välja liuglesid. Igaühel tuli neli ringi sõita. Ringi suurus oli 6250 m. Peale võistlust viidi suusatajad sauna. Peale pesemist tundsid võistlejad endid palju värskemad olevat. Võistluste korraldus Tartus oli hea. Võitjana tuli kohale Arnold Veiss ajaga 2 tundi 40 minutit. Kui vähe nendel aegadel suusaspordile tähelepanu pöörati, näitab asjaolu, et 1921.a."Eesti Spordilehes" ei kirjutatud nendest võistlustest sõnakestki. Ja...

Ajalugu
18 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun