JÕED Keit Arula, Maarja Lutsar, Kadri Talvik 2012 Click to edit Master text styles Jõe lähe on koht, Second level Third level kust jõgi saab alguse. Fourth level Jõe lähteks võivad Fifth level olla allikas, soo, järv või veehoidla, sulav liustik jne. Jõe valgla on maa-ala, millelt vesi sellesse jõkke voolab. · Jõe voolukiirus on jõe veekihi liikumise kiirus, mis sõltub jõe langust. Mõõdetakse m/s või km/t, mõnikord dm/s. · Jõe lang on mingi jõelõigu pikkuse ja selle languse suhe. Mõõdetakse m/km kohta. · Jõe langus on jõe lähte ja ...
1.lähe jõe algus suue jõe lõpp (meri, järv, teine jõgi) peajõgi peamine jgi mis suubub järve või merre lisajõgi toob peajõkke vett juurde harujõgi haru, mis peajõega uuesti ühinevad või suubuvad ise merre või järve juga vesi ei puuduta maapinda, kukub kuskilt kõrgelt alla kärestik madal, kiire, kivine jõe osa, mis mööda maapinda voolab voolusäng pikk ja kitsas süvend, mida mööda voolab vesi vooluhulk vee kogus kuupmeetrites või ka liitrites, mis ühe sekundi jooksul läbib jõe ristlõiget 2. Maailma pikim jõgi on Niilus. Euroopa pikim jõgi on Volga. Maailma sügavaim järv on Baikal. Maailma suurim järv on Kaspia. 3.Alamjooksul on voolukiirus niivõrd aeglane, et sinna koguneb palju setteid ning jõgi ei pääse ena mereni. Lihtsamat vooluteed otsides hargneb jõgi harujõgedeks. Seal kujuneb delta. Keskjooksul kasvab sängis vee hulk, kuid tasandikul suudab vesi kanda vaid liiva- ja saviosakesi. Sängi küljed kuluvad. Voolukiirus ...
3. Mis on voolusäng ? Voolusäng on pikk ja kitsas süvend, mis mööda voolab jõgi. Jõe algul on voolusäng kitsas. Ojade ja teiste jõgede ühinedes voolusäng laieneb. Põduste jõgi Kuressaares 4. Kuidas tekivad jõeorud ? Voolav vesi uuristab pinnast. Eestis olevad jõeorud on madalad, neid nimetatakse lammorgudeks. Lamm on jõe ääres olev ala, mida jõgi suurvee ajal üleujutab. 5. Mis on lähe, suue ? Lähe on jõe alguskoht. Paljude jõgede lähteks on allikad. Suue on koht, kus jõgi suubub mõnda teisse veekokku. Allikatest saavad alguse paljud jõed. Jõesuue 6. Mis on delta ? Delta on jõesuudme erivorm, kus suue on jaotunud paljude harujõgede vahele. Pärit Kreeka ajaloolaselt Herodotoselt, kes märkas Niiluse suudme sarnanemist kreeka tähele (delta). Ajalooline
andma; 5 kui on jõutud sellisesse positsiooni, antakse mõlemad ketid järgi vastavalt vajadusele, kuni 18 positsioonini - 6. 19 Regulaarselt tuleb kontrollida ketipidurite töökorras olekut, tekiga ühendava keevituse seisukorda. Ankrupeli liikuvaid osi tuleb pidevalt määrida. Merel olles ankruklüüsid suletakse, et vältida suue veekoguse sattumist tekile. Ketiklüüsid suletakse puukaantega või riidest kottidega, millede peale valatakse tsementkork, et vältida merevee sattumist ketikasti. Ketikaste tuleb perioodiliselt, vähemalt igas remondis üle vaadata, puhastada ja värvida. Ketihalss peab olema töövalmis, kontrollida koos ketikasti ülevaatusega. Ankrute kaal konkreetse laevatüübi jaoks saadakse, kasutades klassifikatsiooniühingute andmebaasi, on ka valemid, mis seovad nõutava ankrukaalu veeväljasurvega
Maismaal ja magevees elutsevad tigudel on areng otsene. Suurimad teod: 1. VIINAMÄETIGU on kõige suurem kojaga tigu Euroopas. 4,5 kuni 5 järsult laieneva keermega koja laius on 3050 mm (enamasti 3845 mm) ja kõrgus 32 50 mm (enamasti 3946,5 mm). Tugevaseinalise koja värvus varieerub kollakaspruunist valkjashallini, kojalt võib leida kuni viis (osaliselt kokkukasvanud) tuhmpruuni või pruunikasvioletset vööti. Koja suue on suur ja kergelt ovaalne ning suudmeserv ja huul valkjad või valkjasroosad. Väga väike naba on osaliselt suletud huulega. Viinamäetigu asustab rikkaliku taimestikuga elupaiku. Eestis elab ta parkides, aedades, salumetsades, eelistades poollooduslikke ja inimmõjuga piirkondi. Levib inimese kaasabil ja sügavas laanes teda harilikult ei kohta. Viinamäetigu oli aastatel 19581994 Eestis looduskaitse all. Praegu on ta LääneEestis ja saartel
Amuuri jõgi Asukoht · Hiina ja Venemaa piiril Pikkus · Ülemjooks: 883 km, 5,3 km/h · Keskjooksuks: 975 km, 5,5 km/h · Alamjooks: 966 km, 4,2 km/h · Amuuri pikkus on 4444 km Harujõed · Lisajõed: Silka ja Ononiga Suue ja lähe · Suue: Ohhoota ja Jaapani mere piiril. · Lähe: Arguni ja Silka jõe liitumisel Moguhe küla juures. Vooluhulk · Vooluhulk:11 tuhat m³/s · Toimuvad ka üleujutused Tänan kuulamast
Luide- tuule kuhjatud liivast pinnavorm, mis asub enamasti rannikul või kõrbes Seenkalju- pealt laiem ja alt kitsam(seene kujuga) pinnavorm, mis on tekkinud tuule ja/või vee kulutusel erineva tugevusega kivimitesse Abso.suhe- kõrgus Ookeani keskmäestik- läbi ookeanide kulgev väga pikk veealune mäestikke süsteem Ookeani põhi- alates 2000m vastavalt tasane Uhtorg- ajutise vooluvee uuristatud sügav org Ülessanne. 1 Mis pinnavormil asuvad järgmised kohad? Volga jõe suue Kaspia alamik Venemaa lääneosa Lääne-Siberi kiltm Hiina idaosa Suur-Hiina tasandik Manause linn Amazonase mada Tura linn Kesk-Siberi Mississippi jõe suue Mississipi madalik lauskmaa Ülessanne. 2 Mis riikide elanikud võivad öelda, et Me elame Himaalajas? Nepaal, Bhutan, Hiina, Bangladesh, India Me elame Alpides? Itaalia, Prantsusmaa, Sveits, Austria, Sloveenia, Monaco Ülessanne. 3
Väike emajõgi Väike emajõgi algab Otepää kõrgustikult Pühajärvest ja suubub Võrtsjärve lõunatippu, jõe lähe ja suue asuvad üksteisest 24 km kaugusel. Jõe lähtejärv Pühajärv (pindala 285,9 ha) asub kuplilises otsmoreenmaastikus Otepää linnast 3 km edela pool. Väike Emajõgi algab Pühajärve lõunaotsast Sihva küla lähedalt ning suundub looklevas sängis läbi Sihva küla ja Hobustemäe vahel asuva okasmetsa ja võsa lõunasse. Lähtest 1,5 km kaugusel jõuab jõgi Raudsepa küla põldude vahele. Seal on jõesängi õgvendatud, jõel on väike paisjärv ja kaldal endise vesiveski hoone
VEERINGELÜLI: I aurumine, II sademed, III äravool. 71% maapinnast kaetud veega. 97% soolane ja 3% mage vesi. VEERINGE ehk vee ringkäik. SUUR VEERINGE on ookeanidelt aurunud veehulk, mis jõuab maismaale. VÄIKE VEERINGE on see kui vesi aurustub ookeanidelt ja jõuab sinna ka tagasi. VEEBILANSS ON POSITIIVNE, kui juurde tulev veehulk on suurem kui ära voolav. Sademeid rohkem, surumine väiksem. VEEBILANSS ON NEGATIIVNE, kui juurde tulev veehulkon väiksem kui ära voolav. Sademeid vähem, aurumine suurem. VEEBILANSS TASAKAALUS, kui sademed võrduvad aurumisega. Veetase ei muutu. JÕE OSAD: lähe, ülemjooks,keskjooks, alamjooks,suue, peajõgi, lisajõgi, sälkorg,lammorg, delta. JÕED JAGATAKSE KOLMANDITEKS: ülemjooks (jõe algus), keskjooks, alamjooks (kus vesi hakkab lõppema). DELTA on tekkinud setete tagajärjel ja suubub mitme harujõena. KANAL on pinnasesse rajatud kindla ristlõikega tehisveekogu. SOO on looduslik ala , kus on liigniiskus. Seda sodus...
DO ON A U JÕ G I ANDREAS ORG 8A KLASS ASUKOHT EUROOPA LÕUNA OSAS SAKSAMAAL SCHWARZWALDIS MIS RIKIE LÄBIB •AUSTRIA, SLOVAKKIA, UNGARI, HORVAATIA, SERBIA, RUMEENIA, BULGAARIA, MOLDOVA JA UNGARI JÕE ÜLDANDMED PIKKUS 2850 KM, SUUE MUSTA JÄRVE KILIA, SULINA JA SFINTU GHEORGHE VOOLUHULK JA ÜLEUJUTUSED 6430 M³/S KILIA, SULINA JA SFINTU GHEORGHE TÄNAN KUULAMAST
Jõed 1) Jõgi-looduslik vooluveekogu 2) Peajõgi-suundub järve või jõkke 3) Lisajõgi-jõgi mis suubub peajõkke 4) Harujõgi-tavaliselt jõe suudmealal, jõevoolu hargnemisel tekkinud jõe osa 5) Jõestik-peajõgi koos lisajõgedega 6) Jõgikond-maaala, millelt jõestik kogub oma vee 7) Veelahe-jõgikondade vaheline piir 8) Jõe lähe-koht, kus jõgi saab oma alguse 9) Jõe suue-koht kus vesi voolab merre *ülemjooks-jõe alguslõik *keskjooks-jõe keskmine osa *alamjooks-jõe suudmeala 10) Soot-jõesängist eraldunud jõelooke osa, kus harilikult on väike järv
Jiang, Liu Jiang, Gui Jiang, He Jiang, Bei Jiang. Parempoolsed peamised lisajõed on Yu Jiang, Beiliu He, Luoding He. Keskjooksul asetsevad suuremad linnad on Wuhan, Yichang, Sandouping ja Wanxian. Joonis 2. Jangtse jõe looklemine keskkjooksul Allikas: Google maps 6. Iseloomusta jõe alamjooksu – Alamjooksul on jõgi põhimõtteliselt tasandikujõgi, mille voolu ühtlustavad suured järved (Dongtinghu, Poyanghu). Jõgi suubub Ida- Hiina merre. Suue on delta ja suuremad deltaharud on Beikou ja Zhangjiangkou. Suue on laevatatav ja seal asuvad linnad: Haimen, Chongming, Baoshan. 7. Kuidas kasutakse jõge majanduslikult – Jangtse ülemjooks on raskesti ligipääsetavas inimtühjas piirkonnas. Selleks ajaks, kui ta tiheda asustusega alale jõuab, on ta juba väga lai. Hiina sisemaapiirkonnad on ka vaesed ega suuda ise kulukaid projekte teostada. Seetõttu polnud Jangtse jõel kuni 1957. aastani ühtki silda
Kaari Kargu 8.klass Martna Põhikool Amazonase jõgi 1. Jõe Pikkus: 6400 km. 2. Jõgikonna pindala: 7,18 miljonit km² 3.Jõe lähe: Nevado Mismi 4.Jõe suue, langus: Atlandi Ookean, 5170 km. 5.Lisajõed: Paremalt: Purus, Madeira, Tapajós, Xingu jt. Vasakult: Marañón, Japurá, Rio Negro jt. 6.Vooluhulk: 219 000 m³/s, 300 000 m³/s (vihmaperiood). 7.Toitumine: Vihmavesi. 8. Veereziim: Kuivaperiood ja vihmaperiood (tõus 9 m) 9.Kaldad: Vihmametsad. 10.Riigid: Peruu, Colombia ja Brasiilia. Kaari Kargu 8.klass Martna Põhikool 11. Kasutamine: Toiduks Joogiks Transpordiks Teaduslikeks avastusteks 12
Jägala jõgi Jägala jõe lähe asub Pandivere kõrgustiku lääneserval Ahula külas ja suubub Soome lahe Ihasalu lahte. Jõe pikkus on 97 km. Jõe algusosa paikneb Pandivere kõrgustiku lääneosas, enamik ülem-ja keskjooksust Kõrvemaal, alamjooks Põhja- Eesti lavamaal ja suue Põhja-Eesti rannikumadalikul. Keskmine vooluhulk on 10-12 m3/s. Suurvesi on kevadel, kui lumi sulab ja sügisel kui sademeid on palju. Madalvesi on suvel ,kui on palavad ilmad ning sademeid ei esine. Parempoolsed lisajõed on Ambla jõgi, Jänijõgi, Mustjõgi, Aavoja ja Soodla jõgi. Vasakpoolsed lisajõed on Sae jõgi, Kiruoja, Pikva oja, Anija jõgi ja Jõelähtme jõgi. Jägala jõe kesk- ja alamjooksul on mitu paisu, kõrgeim neist on jõe suudmest 1,3 km kaugusel asuv Linnamäe
alev. Tori põrgu Tori põrgu nime kandis juba mitusada aastat tagasi Pärnu jõe vasakpoolses kaldajärsakus asuv koobas, mis oli allikavete poolt sajandite jooksul liivakivisse uhutud. Poole kilomeetri pikkuses kaitsealuses kaldajärsakus, kus paljanduvad devoni ajastu Pärnu lademe kihid, võib tänapäevalgi leida 300 miljonit aastat tagasi elanud rüükalade luid. Tori paljand on üks väheseid devoni taimede leiukohti Baltimaades. Tori põrgu suue oli 6 meeri laiune ja kõrgune avaus, mis mõne meetri kaugusel ahenes madalaks koopaks. Mõnede andmete järgi olnud "põrgukäik" 32 meetrit pikk. 1908. aastal varises sisse koopa lagi ja 1974. aastal suue. Põnevaid pajatusi Tori põrgu kohta teatakse laialt. Kord lastud koopasse jänes ja hagija, kes tulnud välja Peipsi järve ääres; teine kord aetud sinna hani, kell kaelas ja kes ilmunud maa peale Viljandi lähedal. Muiste nähtud igal jaaniööl põrgusuus kuradikutsikaid mängimas.
Tigu Tunnused: Teo keha kaitseb õhuke lubiainega tugevdatud koonusjas koda. Koda moodustab teo keha ümbritseva erilise nahakurru ehk mantli eritistest. Koja alumises pooles on avaus ehk koja suue. Sellest sirutab välja lihaseline jalg ja kombitsatega pea. Jala asetuse ja liikumisviisi järgi nimetatakse neid loomi ka kõhtjalgseteks. Kombitsad: Teo tähtsamateks meelteks on kompimis- ja maitsmismeel. Nad kombivad peamiselt kombitsa ja jala tallaga. Teise kombitsapaari tipul asuvad kiriteo silmad. Ta eristab ainult valgust ja varju. Siseelundid: Enamik tähtsatest siseelunditest elavad (asuvad) kojas ega ole välja sopistavad nagu jalg ja pea. Nad söövad taimelehti ja lüpsenud vilju hõõrlaga. Hingamine: Tigu hingab kas lõpustega või kopsudega. Kiritigu hingab kopsu abil mis asjub koja eesserva lähedal. Läbi hingeava pääseb õhk kopsu. Värvitu või veidi sinaka tooniga vere paneb liikuma selgmises...
üleujutused. Hukkus 30000 inimest. Nimeta 2 põhjust, mis üleujutuse tingisid? 1. New Orleansi tabas troopiline tsüklon(tormituul), mis suunas Mehhiko lahe veed Mississippi suudmesse. 2. Linn asub alamikul s.t. allpool maailmamere taset. 3. Orkaan lõhkus tammid, mis kaitsevad linna madalaid maid vee sissetungi eest. Ja teised õiged vastused. (max 4 punkti) Millist tüüpi suue on Mississippil? Delta (max 1 punkt) Kuidas selline suue tekib? Suudmes on vool aeglane ning jõe poolt toodud setted vajuvad põhja. Setete kuhjudes moodustuvad saared, mille ümber jõgi hargneb. (max 2 punkti) 9. Võrdle Tsiilit ja Norrat. Leia neli sarnast tunnust. 1) Väga pikk ja kitsas territoorium. 2) Fjordrannik
Kirp koos kirbu kaitsega Tihvtide pesad Kestaheite ava vintraud Leegisummuti ja vintraua suue Päästik päästiku kaitse Salv salve pesa AK-4 Esimene kanderihma kinnitus Kaba kinnitustihvtid vinnastuskäepide Tagumine kanderihma kinnitus Laesääre kinnitustihvt Laesäär
Tootsi Lasteaed- Põhikool Jägala jõgi Referaat Autor: Maris Ennusaar 9. klass November 2012 Asukoht Jägala jõgi on jõgi Eestis, mis algab Pandivere kõrgustiku lääneserval Ahula külast ja Soome lahe Ihasalu lahte. Jõe algusosa paikneb Pandivere kõrgustiku lääneosas, enamik ülem- ja keskjooksust Kõrvemaal, alamjooks Põhja-Eesti lavamaal ja suue Põhja-Eesti rannikumadalikul. Väike osa Jägala jõest. Veestik Narva jõe järel suurima valgalaga ja veerikkamim Soome lahe vesikonna jõgi Eestis. Pikkus 97 km, valgala 1570 ruutkilomeetrit. Jõe veepinna absoluutne kõrgus lähtel on 82 m, suudmes 0, keskmine lang 0,84 m/km. Lang on suurim alamjooksul, kus jõgi läbib Põhja-Eesti paekalda. 4,3 km kaugusel suudmest asub 8 m kõrgune Jägala juga. Jõe kesk- ja alamjooksul on mitu paisu, neist
osad külad said kannatada ning mujal pidid inimesed tuhka katustelt pühkima. Niiet seda võib võtta kui, suhteliselt head vulkaani purset, sest kaasnähtused oleksid võinud olla hullemad, näiteks: *väga tugevad maavärinad *äiksetorm *hiiglaslikud tuleleegid * mustad pilved ja must taevalaotus jne. VULKAANIDE EHITUS Ome ehituselt ei ole vukaanid ''keerulised''. Altpoolt tungib magma ülespoole, mööda lõõri. Jõuab kraatrisse ehk vulkaani lehtrikujuline suue. Ning sealt purskab laavana välja koos vulkaanilisetuha ja gaasidega. KASUTATUD MATERJALID : http://www.google.ee/search?q=vulkaani+ehitus&ie=utf- 8&oe=utf-8&aq=t&rls=org.mozilla:en- GB:official&client=firefox-a http://www.google.ee/search? q=santiaguito+volcano&hl=et&client=firefox- a&hs=0g4&tbo=1&rls=org.mozilla:en- GB:official&output=search&source=lnt&tbs=clir:1&sa =X&ei=YdPuTPqoMIePswaF5rSSCw&ved=0CBQQpw U http://www.iris.edu/seismon/
ja Agali.Peipsi Jõkkejärve. voolab Võrtsjärve. veel ligikaudu 35 kraavi ja oja. Huvitavat: Jõgi on inimeste poolt Lähe ja suue on Emajõgi kogub oma veed 9 teineteisest vaid ümber kujundatud. 960 ruutkilomeetri suuruselt 24 km valgalalt, mis moodustab kaugusel; ligikaudu 22% Eesti pindalast. voolates algul edelalõunasse,
Ameerika koloniseerimine Neegerorjade toomine Aafrikast Ameerikasse Muudatused ühiskonnas Portugallased haarasid enda kätte Aasia vürtsikaubanduse Kaubandusest saadud kasum oli kõrge Kasvas väärismetallide sissevedu Põllumajanduse areng Henrique Meresõitja Asutas maailma esimese meresõidukooli Kogus merekaarte Portugallaste avastused: Madeira ja Assoori saared, Roheneeme saared, Senegali ja Gambia jõe suue Bartolomeu Diaz Avastas Hea Lootuse neeme Tegi kindlaks meretee Indiasse Tema avastustega algas suurte maailmaavastuste ajastu Tähtsamad maadeavastused 1492.a Kolumbus avastas Ameerika 1519 1522 portugallane Magalhãesi ümbermaailmareis Francisco Pizarro jõudis oma laevaga 1527.a. Ecuadori rannikule Amerigo Vespucci tegi kindlaks, et Kolumbuse avastatud ,,India" oli tegelikult Ameerika Kasutaud allikad http://www.miksike
levinud ja oma leviala pidevalt laiendav liik. Ta oleks muidu igati sümpaatne, kuid tema tõttu on väljasuremise äärele langenud euroopa naarits. Seetõttu on kaasajal lubatud minke jahtida aastaringselt. Mink on ühtlaselt tumepruuni värvi ja tömbi sabaga. Euroopa naaritsast erinevalt on tal valge ainult alalõug. Elavad mingid vaikse vooluga ja puhta veega väiksemate jõgede ja ojade kallastel. Kaldale rajavad nad uru, mille suue avaneb reeglina vee alla. Peale ühe peamise uru on tal veel mitmeid teisi ajutisi peatumispaiku. Need võivad asuda kasvõi mahalangenud puutüve all. Mingid on üksikeluviisiga ja peamiselt öise aktiivsusega. Nad on suurepärased ujujad ja sukeldujad. Jooksuaeg on neil märtsis aprillis. Pojad sünnivad peale 40...90 päevast tiinust mais. Tavaliselt on pesakonnas 4...5 (maksimaalselt 10) poega. Pojad on sündides pimedad ja paljad. Nägema
Pruuni värvi karv Toitumine Toidu hangib peamiselt veest. Toitub kaladest, vähkidest, pisiimetajatest jt. loomadest, kellest jõud üle käib. Suvel on peatoiduseks kalad. Sööb ka veeputukaid ja nende vastseid. Elupaik Elab veekogude ääres. Eelistab järskude kallaste ning piisavate varjevõimalustega jõgesid, mis ka talvel on osaliselt jäävabad. Võib elada ka järvede kallastel. Saarmad elavad kaldasse uuristatud urus, mille suue avaneb vette. Nad võivad kasutada ka teiste loomade poolt kaevatud urge, mis asuvad veekogu ääres. Ujub ja sukeldub hästi. Tavaliselt veekogust eriti kaugele ei lähe. Levik Põhja-Euroopa ja Põhja-Ameerika. Arvukus Eestis on kokku ligikaudu 2000 isendit. Ohustatus Kuulub kaitsealuste liikide III kategooriasse. Paljunemine Selget jooksuaega pole välja kujunenud kuna
Jääkarud söövad - nagu ka nende sugulased - taimetoitu, näiteks marju, seeni, samblikke, rohtu, oblikaid jms. Paljunemine Jääkarude paaritumisaeg langeb varasuvesse, peamiselt aprillikuusse. Sel ajal läbivad isased emaste otsingul pikki vahemaid. Emased hoolitsevad järglaste eest vähemalt kaks aastat ning selle aja jooksul nad tiineks ei jää. Oktoobris ja novembris uuristavad karud põhjatuulte poolt kokkukuhjatud suurtesse lumehangedesse koopaid, mille suue jääb tavaliselt lõunasuunda. Kõik karud on võimelised endale koopaid uuristama, kuid harilikult jäävad seal pikemaks ajaks unne vaid tiined emased. Novembris või detsembris sündivad pojad kaaluvad 450-900 grammi ning on rotisuurused. Nad sünnivad ilma karvata, pimedate ja kurtidena. Kui nad esimest korda märtsi ja aprilli vahel koopast välja tulevad, on nad kasvanud juba kassisuurusteks. Kasutatud internetileht: et.wikipedia.org
1) Õistaime organid ja ülesanded ? Juur-hangivad vett ja toitained, Vars-toestamine, Leht- vee aurustamine. 2) Organ- elund kindla ülesandega taimeosa , Kude- ühetaolise ehitusega rakkude rühma,mis täitab üht kindlat ülesannet , Rakk- on väikseim üksus millel on elutunnused , Vili- on õistaimede paljunemis organ mis areneb õiest , Tolmlemine- on tolmuterade kandumine emassuguorganile 3) Õie, emaka ja tolmuka osad joonistel ? Õis- kroonlehed,tupplehed, emakas, Emakas- kigimik, kael, suue, Tolmukas- talmukapea, tolmuka niit. 4) Rakuosad ja ülesanne ? Loomarakk: rakuplasma: seob raku ühtseks, mitikondrid:varustavad rakke energiaga, Rakutuum: säilitab, Rakumembraan: kaitseb rakke. Taimerakk: Rakukest: kaitseb,toestab, Kloroplast: fotosüntees, Vakuoolid: koguvad jääkaineid, ja need ka mis on loomarakul 5) Taime ja loomararaku erinevused ? Taimerakul on plastiidid,rakukest,vahuoolid aga loomarakul ei ole midagi. 6) Õite, vijlade ja meemnete kasutus
(oleneb mittemetalli aktiivsusest) H2+S=H2S;S+O2=SO2 Vesinik-sobib kokku IA-rühmaga: üks elektron väliskihil, mille annavad elektroni ära; ei sobi IA-rühma-mittemetall ja teised metallid,vesinik gaas teised tahked. Sobib VIIA-rühma-kahe aatomilised;mittemetallid;gaas. Ei sobi VIIA-rühma-vesinikul viimasel kihil 1 elektron, teistel 7,võtavad ühe elektroni juurde Füüsikalised omadused:värvuseta,lõhnata,maitseta,vees lahustub halvasti,kõige kergem gaas.Vesiniku peab koguma katseklaasi suue allapoole ja võib koguda läbi vee. Vesiniku saamine laboris: a)Zn+2HCl=ZnCl+H2 b)2H2O=O2+2H2 c)2Na+2H2O=2NaOH+H2.Vesiniku saamine tööstuses: CH4+2H2O=CO2+4H2. Vesiniku tõestamine: vesiniku tõestatakse paukgaasiga. Koosneb ühest mahuosast vesinikust ja hapnikust.Süütamisel plahvatab. Keemilised omadused: A) reaktsioonil mittemetallidega on redutseerija: Cl2+H2=2HCl; 2H2+O2=2H2O. B)reakt. Metallidega on oksüdeerija: 2K+H2=2KH. Vesiniku kasutamine:kütusena,ammoniaagi tootm
Emassuguelundid Munasari (ovarium) Funktsioon: Emassugurakkude areng, emassuguhormoonide produtseerimine (algab puberteedieas, lõppeb eakatel loomadel) Koosneb: Munajuhamine ots e. tubaarots (kraniaalselt suunatud) (extremitas tubaria) Emakamine ots e. uteriinots (munasarja-pärissidemega emaka külge kinnituv) (extremitas uterina) Munasarjakinnitmine ots e. mesovaarserv (margo mesovaricus) dorsaalselt paiknev Vabaserv (margo liber) ventraalselt paiknev Mediaalne ja lateraalne pind (facies: lateralis et medialis) Munasarjavärat (hilus ovarii) jääb kinnitmise serva poole, selles kulgevad sooned ja närvid. Siseehitus: Pinnaepiteel (epithelium superficiale) Valkjaskest (tunica albuginea) – tihke sidekude Munasarjakoor (cortex ovarii), parenhüümvööde (zona parenchymatosa) koosneb folliikuleid, ko...
Süda Süda on lihaselise vaheseinaga jaotatud paremaks ja vasakuks pooleks. Kumbki pool jaguneb kaheks kambriks: kojaks (üleval) ja vatsakeseks (all). Südame parema koja ülaosasse ehk venoosurkesse suubuvad kolm õõnesveeni: ülemine ja alumine õõnesveen ja südame pärgurge. Parem vatsake on parema kojaga ühendatud koja-vatsakesesuudme abil, mis on suletav parema hõlmise klapiga. Vatsakese ülaosas paikneb kopsutüve suue, mille kaudu veri kopsutüvesse ja sealt kopsuarteritesse paisatakse. Vasakusse kotta suubub kummaltki poolt kaks kopsuveeni, mis toovad sinna arteriaalset, hapnikuga küllastatud verd. Vasak vatsake on vasaku kojaga ühendatud analoogselt parema poolega. Vatsakesest viib aordisuue aorti. Aordisuudmeservadel paiknevad poolkuuklapid. (Vasaku vatsakese seinad on mitu korda paksemad kui paremal vatsakesel ja seeläbi vatsakese jõudlus samavõrra suurem
KONTROLLTÖÖ. 9.klass Eesti siseveed. I 1.Kirjuta loetelust välja Soome lahe vesikonna jõed: 2 p. Narva, Piusa, Keila, Põltsamaa, Väike-Emajõgi, Jägala, Valgejõgi 2. Mida näitab langus? Milline Eesti jõgi on suurima langusega? 2 p. 3.Joonista peajõgi, millel on üks vasakpoolne lisajõgi. Märgi peajõe voolusuund noolega, suue S tähega, viiruta jõe paremkallas ja piiritle ülemjooks. 3 p. 4. Mille poolest erinevad Kagu-Eesti jõed teistest Eesti jõgedest? (2) 2 p. 5. Millised Eesti piirkonnad on kõige järvederikkamad? (2 ) 1 p. 6. Ühenda täht ja number. 3 p. A Harku järv 1. mandrijäätekkeline B Kaali järv 2. rannajärv C Pühajärv 3
Tema kehas on ainult üks sugunääre, milles valmivad nii seemne- kui munarakud. Ta hingab kopsudega ja ta erituselundiks on neer. Teo vereringe on avatud, vere paneb liikuma süda. Ning ta juhtivateks meelteks kompimis- ja maitsmismeel. Kiritigu on suure kojaga liik. 5,5-e kiiresti kasvava keermega koja laius varieerub 1418 mm (enamasti 1222 mm) ja kõrgus 1022 mm (enamasti 1825 mm). Koda on tumepruun, kaetud heledate (kollakate) tähnidega ning tavaliselt ühe tumepruuni vöödiga. Suue on ümar, suudmeserv tagasi keerdunud, valge huulega. Naba on suletud. Teo keha värvus on pruun kuni mustjashall. Kiritigu elab niisketes, lopsaka taimestikuga aladel: leht- ja segametsades, parkides, aedades, surnuaedades. Viimastel aastakümnetel on selle liigi levila Eestis märgatavalt laienenud ja ta on aiakahjuriks muutunud. Kiritigu levib enamasti inimeste
Etna vulkaan 1989. aastal Etna vulkaan nüüd Etna vulkaan nüüd Vulkaani ehitus magma chamber-Magmakoldes on magma 650-1200 lava flow-laava on vulkaanikraatrist välja voolanud magma, millest on eraldunud suurem osa gaase ash cloud-vulkaaniline tuhk ja gaasid crater-Kraater on vulkaani lehtrikujuline suue main vent- Lõõri mööda liigub magma kõrgemale, kui rõhk magmakoldes tõuseb Kasutatud kirjandus · http://www.photoglobe.info/earth_from_space/img/map_mt_etna.jpg · http://www.annaabi.com/search.php?s=etna+vulkaan · http://www.iris.edu/seismon/ · http://www.ohtuleht.ee/index.aspx?id=244691 · http://www.volcanoetna.com/gallery/d/3675- 2/mount+etna+eruption+1989+Copyright+__+Boris+Behncke+Italy+Volcanoes+_6_.jpg · http://www
Lämmastiku leidumine looduses : Lihtainena õhus 78%, Ühenditena valkudes, aminohaetes. Füüsikalised omadused : Värvuseta, Lõhnata, maitseta, õhust kergem, vees lahustub halvasti, saab koguda läbi vee ja katseklaasi suue alla poole, ei põle. Tähtsus inimorganismis : Tähtis valkude ja nukleiinhapete koostises. Lämmastiku saamine : Laboris NH4NO3 = N2 +2H2O, Tööstuses õhu vedeldamisel. Keemilised omadused : molekulis on kolmikside, väheaktiivne ja inertne. Lämmastiku kasutamine : inertsuse pärast : metallurgias, keemiatööstuses, toidutööstuses Dilämmastik(Naerugaas) : Ebapüsiv, värvusetu, nõrgalt meeldiva lõhnaga, annab lõbsa meele olu, narkoos. Kasutatakse : meditsiinis narkoosina, autode
Doonau jõgi Näitajad: Nimi: Doonau Lähe: Saksamaa, Schwarzwald Suue: Must meri Pikkus: 2850 km Jõestikku kuuluvad jõed: Parempoolsed: Inn, Drava, Sava, Velika Morava, Iskar, Isar Vasakpoolsed: Morava jõgi, Váh, Tisza, Olti jõgi, Sireti jõgi, Prut, Hron Toitumine: mäestikes lume sulamisest ja sademetest Vooluhulk: 6 500 m³/s Asukoht: Doonau voolab läbi Saksamaa (jõe äärde jäävad Ulm ja Regensburg), Austria (Linz, Viin), Slovakkia (Bratislava), Ungari (Budapest),Horvaatia (Vukovar), Serbia (Novi Sad, Belgrad), Rumeenia, Bulgaaria, Moldova ning Ukraina (Izmajil). Keskkonnaprobleemid: Alates 19. sajandi algusest on Doonau jäänud ilma enam kui 80 protsendist oma allikateks olevatest lisajõgedest ja soistest alades...
Teod 8 klass 2007 1 · Teo pehmet keha kaitseb koda. · Koda moodustub teo keha ümbritseva erilise naha- kurru ehk mantli eritistest. · Koja alumises osas on avaus ehk koja suue. · Koja suudmest sirutub välja lihaseline jalg ja kombitsatega pea. · Teo liikumisteed tähistab taimedele või maapinnale jääv limane rada, sest talla limanäärmed eritavad liikumist soodustavat lima. · Tigusid nimetatakse ka KÕHTJALGSETEKS. 2 · Teo tähtsateks meelteks on kompimis- ja maitsmismeel. · Teise kombitsapaari tipul asuvad silmad, millega eristab ainult valgust. KOMBITSAD KODA
Doonau jõgi Näitajad: Nimi: Doonau Lähe: Saksamaa, Schwarzwald Suue: Must meri Pikkus: 2850 km Jõestikku kuuluvad jõed: Parempoolsed: Inn, Drava, Sava, Velika Morava, Iskar, Isar Vasakpoolsed: Morava jõgi, Váh, Tisza, Olti jõgi, Sireti jõgi, Prut, Hron Toitumine: mäestikes lume sulamisest ja sademetest Vooluhulk: 6 500 m³/s Asukoht: Doonau voolab läbi Saksamaa (jõe äärde jäävad Ulm ja Regensburg), Austria (Linz, Viin), Slovakkia (Bratislava), Ungari (Budapest),Horvaatia (Vukovar), Serbia (Novi Sad, Belgrad), Rumeenia, Bulgaaria, Moldova ning Ukraina (Izmajil). Keskkonnaprobleemid: Alates 19. sajandi algusest on Doonau jäänud ilma enam kui 80 protsendist oma allikateks olevatest lisajõgedest ja soistest aladest. Doonau jõgi kuulutati ohustatud jõeks, mis sureb tammide, saaste ja kliimamuutuse tõttu. Kanalite juurde rajamine hävitab liigirikkust ning soiseid alasid, mis omakorda tekitab probleeme üleujutuste kontrollimisega....
Jõe veetase sõltub sellest, kust jõgi oma vee saab ehk millest jõgi toitub http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Pedja_j%C3%B5gi_%28J%C3%B5geva%29.JPG Lähe Mississippi jõgikond Pildi lisamiseks klõpsake ikooni Peajõgi Lisajõgi Harujõgi Suue Delta Suue Läheon Kuidas on on Parempoolne Lisajõgi Harujõgi veekogus, koht, määratakse Mississippi Vasakpoolne Peajõgi Delta Jõgikondonsuubub setete on voolab kõige on kust lisajõgi lisajõgi maa-ala, Mehhiko tõttu jõgi
Teod- Kõhtjalgsed limused Alina T. 8. Klass. Väike tutvumine Tutvumist alustaksin hea meelega kiriteost. Kiritugu võib leida koduaiast või linnapargist. Kõige silmapaistvam on tema keha kaitsev õhuke, lubiainega tugevdatud kuunusjas koda. Koda moodustub teo keha ümbritseva erilise nahakarru ehk mantli eritistest. Koja alumises osas on avaus ehk koja suue. Sellest sirutub välja lihaseline jalg ja kombitsatega pea. Tigu liigub tallaga vastu taime toetudes talla lihaseid kokku tõmmates väga aeglaselt. Teo liikumis teed võib näha tänu tema limase rajal, sest talla limanäärmed eritavad liikumist soodustavat lima. Sellise jala asetuse ja liikumisviisi järgi nimetatakse neid loomi ka kõhtjalgseteks Teol on kaks paari kombitsaid Teo tähtsamateks meelteks on kompimis- ja maitsmismeel. Nad kombivad peamiselt
Eelmise sajandi keskel hävitati kobras Eesti aladelt. Taasasustati ta siia 1957.a. ja ta levis ka ise sama aja paiku Pihkva poolt. Elupaigana eelistab kobras aeglase vooluga veekogusid, mille kaldal peab kasvama lehtpuid. Neile veekogudele ehitab ta veetaseme tõstmiseks enda langetatud puudest ja mudast tugevaid tamme, tekitades sellega sageli kahju ümbritsevale loodusele. Koprad ehitavad kas okstest kuhilpesa või kraabivad järsu kaldanõlva sisse uru. Pesa suue on alati allpool veepinda ja seetõttu on õhk kopra pesas sumbunud. Ühes pesas elavad koos tavaliselt vanaloomad ning eelmise ja üle-eelmise aasta pojad. Pesaterritooriumi märgistavad koprad anaalnäärmete nõrega. Kobras on eranditult taimtoiduline süües suvel rohttaimi (nõges, pilliroog, angervaks, vaarikas jne.) ning talvel lehtpuude koort ja noori oksi. Et pääseda ligi puude noortele okstele, mis tavaliselt asuvad puu ladvaosas
) kulla toomine Euroopasse aitas kaasa manufaktuuride rajamisele ja rahamajanduse kujunemisele, mis omakorda tõid kaasa kiire inflatsiooni ja kapitalistlike suhete kiire arengu uued nakkushaigused süüfilis Tähtsamad maadeavastused: Henrique Meresõitja portugallane, kes asutas maailma esimese meresõidukooli; kogus merekaarte; tema kavandite järgi ehitasid portugallased karavelli portugallaste avastused: Madeira ja Assoori saared, Roheneeme saared, Senegali ja Gambia jõe suue Bartolomeu Diaz avastas Hea Lootuse neeme, tegi kindlaks meretee Indiasse; tema avastustega algas suurte maailmaavastuste ajastu Vasco da Gama jõudis Indiasse, Jaapanisse, Indoneesia suuremate saarteni 1492.a Kolumbus avastas Ameerika 1519 1522 portugallane Magalhãesi ümbermaailmareis Amerigo Vespucci tegi kindlaks, et Kolumbuse avastatud ,,India" oli tegelikult täiesti uus maailmajagu Ameerika Hernàn Cortès maabus 1529
Kobras Kogu loomariigis pole midagi võrdset kopra ehitustegevusele. On avaldatud ka arvamust, et kas mitte kopralt ei õppinud inimene kanalite kaevamist ja tammide ehitamist. Kobras on Eesti suurim näriline: pikkust kuni üks meeter ja kaalu kuni 30 kilo. Kopra karvastiku värvus varieerub helepruunist mustani (eristatav on kare pealiskarv ja pehme ning tihe aluskarv). Koprale on iseloomulik lame saba, mis on kaetud sarvsoomuste ja lühikeste hajusate karvadega. Üheks omapäraks, mis eristab kobrast teistest imetajatest on see, et tema tagajala teise varba küünis on lõhestunud kaheks ja kannab "sugemisküünise" nime. Sellega ta justkui kammiks oma kasukat. Oma kasuka eest hoolitsemisele kulutab kobras söömisega võrdselt aega. Eelmise sajandi keskel hävitati kobras Eesti aladelt. Taasasustati ta siia 1957.a. ja ta levis ka ise sama aja paiku Pihkva poolt. Elupaigana eelistab kobras aeglase vooluga veekogusid, mille kaldal peab kasvam...
algkivim murenema, tekib murest, millest hakkab tekkima muld Reljeef kaldus pinnamoe korral ei saa muld korralikult tekkida, sest see muld mis tekib, veereb mäest alla, erosioon 6. 105-40=65 (m) 65m/137km=0,47(m/km) Jõe langus on väga väike, seega voolukiirus on väike. Jõgi kulutab peamiselt jõe külgi ning kannab kaasa hulgaliselt setteid. Põlsamaa jõgi. Keskjooksul on tasane ala, jõgi algab kõrgustikult ja suue on umbes 40m kõrgusel. 7. Põhja-Eestis on karstinähtus. Lubjakivi ei pea vet ja liigub põhjavette. On salajõed. Põhjavesi kujuneb kiiremini. Vesi on mineraalirikas. Kagu-eestis on happeline muld ja ka vesi saab selle omaduse. Põhjavesi tekib pikema ajaliselt. Vesi on pruunikam 1. Kirjelda Põltsamaa jõge Põltsamaa jõgi asub Peipsi-Pihkva järve vesikonnas, lähe asub Väike-Maarja küljel ja jõgi suubub Võrtsjärve. Parempoolne lisajõgi on Vardja jõgi ja vasakpoolne Nõmme jõgi
1957. aastal pesitsevate, sulgivate ja läbirändavate lindude kaitseks. · 1976. aastal kanti Matsalu rahvusvahelise tähtsusega märgalade ehk Ramsari nimekirja. · 2004. aastal nimetati Matsalu Looduskaitseala ümber Matsalu rahvuspargiks. Asukoht · Matsalu Rahvuspark asub Lääne-Eestis, jäädes nelja valla territooriumile (Lihula, Martna, Ridala ja Hanila). · Matsalu rahvuspargi territooriumile jääb Matsalu laht ja Kasari jõe suue koos neid ümbritsevate üleujutatud luhtade, rannaniitude, roostike ja metsadega. · Matsalu laht on madal, vesi soolakas ning toitainerikas. Matsalu lahega piirnevas Väinameres asub enam kui 40 saart, mis on samuti rahvuspargi osaks. Matsalu laht on 18 km pikk ja 6 km lai, kuid ainult 1,5 meetrit sügav. Looduskaitseala · Matsalu looduskaitseala on Eesti rannikumärgaladest kõige tuntum, olles Euroopa veelindude pesitsus- ja rändepeatusaladest üheks suurimaks.
2. Doonau (suubub Musta merre) 3. Elbe (suubub Põhjamerre) 4. Rhein ( suubub põhjamerre) 5. Rhöne ( suubub põhjamerre) 6. Po (suubub Aadria merre) Järved: 1. Saimaa järvistu. Järvistu - Väikesel maa- alal tihedalt paiknevad omavahel ühendatud järved) 2. Vänern 3. Vättern 4. Laadoga 5. Bonnega 6. Äänis järv- onega ? 7. Balaton Kokkuleppeline idapiir: Uurali mäestik -> Uurali jõgi -> Kaspia meri -> Keenia jõe suue ->Keenia jõgi -> Keenia- Kertsi nõgu -> Kertsi väin -> Must meri -> Bosporus -> Meneara meri ? ->Dardanellid -> Egeuse meri -> Vahemeri -> Giblartari väin ->Atlandi ookean -> Põhjajäämeri. Pikkused: Põhjast lõunasse- 3900 km Läänest itta- 5200 km Äärmuspunktid: Põhjas- Nordkimi neem Lõunas- Marroqui neem Idas- Polaar Uural Läänes- Roca neem Relieef ja geoloogiline ehitus: Relieef ehk pinnamood koosneb pinnavormidest
Mõni jõgi võib olla ka hooajaline, jäädes kuival aastaajal veeta või voolates täielikult või osaliselt maa all. Väikseid jõgesid nimetatakse ojadeks. Jõgede tekimine Sademed langevad maapinnale. Nad võivad : Aurustuda tagasi admosifääri Imenduda põhjavette Ülejäänud sademetest tekib maapinna süvendites vooluvesi Jõed kujunevad siis kui sedemete hulk ületab aurumise. Jõe osad Lähe Suue Lisajõgi Juga Jõeorg Kärestik Peajõgi Milline on jõe teekond ? Algab kõrgustiku nõlvalt , liustikust kõrgmaestikus , soost või järvest .Teekonnal ühineb temaga mitu lisa jõge ja ajapikku hakkab ta järjest suurenema. Jõe voolu kiirus ja suund sõõltub maapinna languse suurusest ja suunast. Lõpuks jõuab ta mingisse järve , lahte , ookeani jne. Jõgede toitumine Ekvaatori lähedal voolavaid jõgesi tõidab vihmavesi.
kohaliku elanikkonda eriti rängalt Vene vägede ja nende liitlaste tatarlaste rüüsteretked. Kohalike inimesi tapeti ja piinati julmalt. Lapsed jäeti mõnikord ellu, et neid siis Venemaal müüa. 1701. aastal olid Venemaa ja Poola sõlminud Birza lepingu, mille kohaselt oleks nende võidu korral läinud Baltimaad Poolale. Sellepärast käskis Venemaa kuningas Peeter I 1708. aastal hävitada Tartu. Venemaa väljapääsuks Läänemerele pidi olema Neeva jõe suue, kus hävitatud Rootsi kaubalinna Nevalinna asemele rajati 1703. aastal Peterburi linn. Põhjasõja ajal põgenesid paljud talupojad koos peredega metsadesse ja soodesse. sõja ajal algas ka meeste värbamine Rootsi regulaarvägedesse. Seda nii vabatahtlikuna kui ka sundkorras. Juba enne Narva lahingut 1700. aastal, hakati moodustama maakaitseväge. Ligikaudsete arvestuste järgi värvati maakaitseväkke 7000-8000 eesti ja läti talupoega
sinna ka tagasi. Suur veerige · Merest aurunud vesi kantakse pilvedena maismaa kohale, kus ta maha sajab. Infiltratsioon · Vee imbumine raskusjõu mõjul läbi pinnase · Sellisel kombel ta puhastub ning tekib põhjavesi · Vulkaanilistel aladel termaalvesi · Mineraalvesimineraalsooladega põhjavesi Veebilanss · Sademete ja auramise vahekord · P=E+Q Psademed Eauramine Qjõgede äravool Jõed Mõisteid · Valgalapiirkond, kust jõgi saab endale vee · Lähe, suue · Langus (lähtme ja suudme kõrguste vahe), lang (langus 1 m kohta) · Pikiprofiiljõe kuju lähtest suudmeni · Vooluhulkvee kogus, mis sekundi jooksul läbib jõe ristlõiget · Veereziimjõe vooluhulga muutused Maailmameri Ookean Pindala km2 Keskm Suurim sügavus sügavus Vaikne 166 241 740 4639 11 034 Atlandi 86 557 800 3927 8607 India 73 426 500 3964 7726 Lõuna 20 327 000 45000 7235
sabapikkus 1219 cm, kaal emasloomadel 400 kuni 600 grammi, isasloomadel kuni 1100 grammi. Naarits on väga sarnane mingile. Naaritsal on valged nii alalõug kui mokad, mis eristab teda mingist, kel on valge ainult alalõug. Seoses poolveelise eluviisiga on tal välja arenenud ujulestad, mis on tagajalgadel suuremad kui esijäsemetel. Elupaik Elupaigaks valib naarits kiire vooluga ja puhta veega väiksemate jõgede või ojade kaldaid. Kaldale rajavad nad uru, mille suue avaneb reeglina vee alla. Peale ühe peamise uru on tal veel mitmeid teisi ajutisi peatumispaiku. Need võivad asuda kasvõi mahalangenud puutüve all. Naarits ei eemaldu veest kunagi kaugemale kui 100 meetrit. Ühe looma territoorium on 2632 hektarit. Naaritsad on üksikeluviisiga ja peamiselt öise aktiivsusega. Nad on suurepärased ujujad ja sukeldujad jäädes vee alla kuni kaheks minutiks. Toitumine Söövad naaritsad peamiselt mitmesuguseid
Limused · Teod · Karbid · Peajalgsed · Kõikidel limustel on MANTEL TEOD Keha katab õhuke, lubiainega kaetud koda Nahakurd e MANTEL(eritisest moodustub koda) Koja alumises osas avaus ehk koja suue Lihaseline jalg + kombitsatega pea Kõhtjalgsed Tähtsaimad meeled: · Kompimismeel ja maittsmismeel kombitsad ja jalatakd silmad(valgus+vari) · Seedeelundkond SPETSIAALNE KODA pea alapoolel suuava=torujas neel=kitiinhambakesed ehk HÕÕRLA=mAgu=sooltoru=pärak · Erituselund neer(südame kõrval)
Neis paiknevad südame enese suured veresooned. Süda on lihaselise vaheseinaga jaotatud paremaks ja vasakuks pooleks. Kumbki pool jaguneb kaheks kambriks: kojaks (üleval) ja vatsakeseks (all). Südame parema koja ülaosasse ehk venoosurkesse suubuvad kolm õõnesveeni: ülemine ja alumine õõnesveen ja südame pärgurge. Parem vatsake on parema kojaga ühendatud koja-vatsakesesuudme abil, mis on suletav parema hõlmise klapiga. Vatsakese ülaosas paikneb kopsutüve suue, mille kaudu veri kopsutüvesse ja sealt kopsuarteritesse paisatakse. Vasakusse kotta suubub kummaltki poolt kaks kopsuveeni, mis toovad sinna arteriaalset, hapnikuga küllastatud verd. Vasak vatsake on vasaku kojaga ühendatud analoogselt parema poolega. Vatsakesest viib aordisuue aorti. Aordisuudme servadel paiknevad poolkuuklapid. Vasaku vatsakese seinad on mitu korda paksemad kui paremal vatsakesel ja seeläbi vatsakese jõudlus samavõrra suurem. See on oluline,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
