FOKUSSEERITUD E TURUNISSI STRATEEGIA: Keskendumine kitsale turusegmendile, mis eristub nt geograafiliselt või erinõuetelt toote omadustele. Eesmärk on teenindada sihtsegmendi tarbijaid konkurentidest paremini Konkurentsieelise aluseks võivad olla: madalamad kulud nissi teenindamisel võime pakkuda nissi kuuluvatele tarbijatele midagi teistest eristuvat 44. Turuliidri, -järgija ja nõrga konkurentsipositsiooniga ettevõtte põhivõimalised. TURULIIDRI STRATEEGIAD 1. "Jätka ründamist". Liider püüab laiendada tegevust haru keskmisest kasvutempost kiiremini ja haarata konkurentidelt turuosa. Uuendusi tehakse esimesena, sellega püütakse tugevdada oma konkurentsieelist ja kaitsta liidri reputatsiooni. Uued tooted, toodete paremad omandused, kvaliteedi tõus, teeninduse parandamine või kulude alandamine mitte ainult kindlusta liidri positsiooni, vaid ka sunnivad konkurendid kaitsesse. 2. "Kindlusta ja kaitse"
Ka alaline armee jagunes endiselt kolmeks väeliigiks: jala-, ratsa- ning suurtükiväeks. Täägi kasutusele võtuga kadusid piigid kasutuselt ja jalaväe relvastus ühtlustus. Ratsavägi jagunes kolmeks: raskeratsaväeks, keskmiseks ratsaväeks ja kergeratsaväeks. Suurtükivägi oli ka alalise armee algusaastatel eraettevõtjate pärusmaa, kuid hiljem läks seegi riigi kätte. Kehtestati väeüksuste normkoosseisud, vormiriietus, määrustikud ja autasud. Strateegiad Kapitalistlike suhete juurdumine tõi kaasa ka tõsiseid muudatusi sõjakunstis vägede oskuslikus juhtimises, mille eesmärgiks on võit. Tulirelvade kasutuselevõtuga kujunes välja joontaktika. Tüüpiliseks muutus lahingukord, mille puhul jalavägi jagati kolmeks ning asetati viirgudena. Lahingus oli otsustavaks peamiselt jalaväerünnak, mille löögijõu moodustasid tulirelvadega jalaväelased, kes pidasid võitlust kogupaukudega. Alalise armee loomisega
· napib vajalikke teadmisi ja oskusi ning raha konsultantide jaoks; Cole strateegilise juhtimise mudel · (Eestis) ka püüd hoida kõike üksnes enda või lähedaste valduses Ettevõtluse alused - A. Kuura (2013) 25 Ettevõtluse alused - A. Kuura (2013) 26 Strateegiad väikeettevõtetes (eripärad) Väikeettevõtja isiksus Väikeettevõtete edutegurites eristub kolm põhikomponenti: Väikeettevõtete omanike-juhtide soovitavad iseloomuomadused on: · tegevusharu struktuur,
Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Haridusteaduste instituut Eripedagoogika osakond EMOTSIONAAL- JA KÄITUMISHÄIRETEGA ÕPILASTE RASKUSED INSTRUKTSIOONIDE JÄRGIMISEL JA ÕPETAJA VÕIMALUSED NING STRATEEGIAD JUHENDAMISE PARANDAMISEKS Referaat Tartu 2012 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................3 Käitumisrprobleemide ja õpiraskuste vaheline seos...........................................4 Õpetaja juhendamise mõju käitumisprobleemidega õpilasele.................................5
erinevad, tuleb arvutada kaalutud hinne = kriteeriumi osatähtsus x vastava kriteeriumi hinne. 8. Koosolekute läbiviimise viisid. Rühmaotsustamine (eelised, puudused). 9. Plaanide liigid. 10. Planeerimist mõjutavad tegurid.(Juhtimistase, org. elutsükkel, keskkond, tulevikku panustamine). 11. Kvaliteedijuhtimine. TQM. 12. Võrdle traditsioonilist eesmärgi püstitamist juhtimisega eesmärkide kaudu (MBO- ga). 13. Strateegiline juhtimine. Korporatsioonitasandi strateegiad. 14. Strateegiline juhtimine. Äritasandi strateegiad. (M.Porter) 15. Iseloomustage organisatsiooni struktuuri kujundamise klassikalisi seiskohti. 16. Mis on efektiivsem, kas lai või kitsas kontrolliulatus? Miks? 17. Struktuuri liigendamise erinevad võimalused, nende eelised ja puudused. 18. Mehhanistlik organisatsiooni mudel. Millal on efektiivsem? 19. Orgaaniline organisatsiooni mudel. Millal on efektiivsem? 20. Selgita erinevusi liidri ja juhi vahel. 21. Klassikaline liidristiilide jaotus
Õpilane õpib oma õppimist juhtima: seadma eesmärke, õppimist kavandama, jälgima oma õppimisprotsessi, kontrollima ja hindama oma õpitulemusi ning oma tegevust korrigeerima. Õppimisoskus tähendab soovi ning teadmist oma õppimist ise juhtida ja selle jaoks seadakse eesmärke tulemuste saavutamiseks. Õppima on võimalik õppida läbi motiveeritud soovi ja sihi seadmise. Sihipärasel õppimisel tulevad kasuks õppimiseks suunatud strateegiad. Õppimise strateegiad Erinevaid õpistrateegiaid on aastate jooksul välja töödatud ning uuritud palju. Õppijad kes on motiveeritud õppima kasutavad üheaegselt rohkemaid strateegiaid. Erinevate valdkondade õppimisel kasutatakse erinevaid õpistrateegiaid. Teaduslike uuringute käigus on kindlaks tehtud, et tüdrukud suudavad kasutada strateegiaid paremini kui poisid. Oxfordi ülikoolis 1990
etnokvantifitseerimine (sõnaliste hinnangute valdavalt, tavaliselt, aeg-ajalt jne abil). Uuritavate nähtuste olulisust ei hinnata statistiliselt, vaid n-ö tähtsuse mõttes mis ,,jääb silma". Diskursusanalüüsi tehniliseks hõlbustamiseks võib kasutada kvalitatiivse andmeanalüüsi tarkvara, samas on oluline vältida programmidesse ,,sisseehitatud" teoreetilisi eeldusi, mis sobivad pareminipõhistatud teooria loomiseks. Diskursusanalüüsi strateegiad Louise Phillips ja Marianne Jørgensen (2002) on välja pakkunud rea analüüsistrateegiaid ja põhimõtteid, mis on rakendatavad erinevate diskursusanalüütiliste lähenemiste puhul. Võrdlemine vaatluse alla võetakse vähemalt kaks teksti. Strateegia aitab uurijal materjalist distantseeruda, nägemaks enesestmõistetavaid eeldusi. Asendamine võrdluse vorm; võrreldava teksti loob uurija (nt asendab sõna mõne
võimalust kasutada seda oma tulevases diplomitöös. Töö eesmärgiks on uurida ettevõtte koondplaani ja selle elemente. Kasutan juhtimisarvestuse loengumaterjali, Tartu Ülikooli majandusteaduskonna juhtimisarvestuse konspekti(Priit Peets, Tartu 2004) "Juhtimisarvestus" (Tallinna Raamatutrükikoda 2002) Jaan Alver. Koondeelarve on eelarve terviklik ja süsteemne kogum, millele tuginedes organisatsioon viib ellu vajalike strateegiad. Perioodi pikkuseks on üldjuhul aasta, mis jaotub lühemateks perioodideks. Kooneelarves täpsustatakse kõikide tegevustespetsiifilised eesmärgid ning esitatakse detailsed plaanid ja eelarved elluviidavate tegevustega seoses. Koondeelarve koostamise käigus koostatakse põhitegevuse eelarved ja finantseelarved ning nende koostamiseks vajalikud prognoosid , eelarve projektid ja plaanid. Koondeelarve koosneb erinevatest omavahel seotud põhitegevuse ja finantseelarvetest.
Resümee 68 2 Sissejuhatus Eesti telekommunikatsioonituru areng on jõudnud punkti, kus seal tegutsevad ettevõtted peavad oma tegevuse uute klientide hankimiselt ümber suunama olemasolevate klientide teenindamisele. Suure nõudlusega müügilt tugeva konkurentsiga teenindamisele üle minek nõuab turul tegutsevatelt ettevõtetelt strateegilisi muudatusi. Kuna üleminekuperiood on juba mõnda aega kestnud, on ettevõtted osaliselt asunud oma strateegiad muutma. Kuivõrd tegelikkuses tugeva konkurentsiga teenindussektoris opereerimiseks on ettevõtted sunnitud läbi tegema põhjalikud strateegilised muudatused, tuleb esimese sammuna paika panna fundamentaalsed alused. Käesolev bakalaureusetöö käsitleb ühte teenindusettevõtete tegevuse fundamentaalse aluse – strateegilise teeninduskontseptsiooni – olemust. Teema on sedavõrd tähtis, kuna analüüsialuse ettevõtte edasiseks arenguks on kriitiline viia tegevus vastavusse
Juhtimise alused EKSAMIKÜSIMUSTE TEEMAD Sissejuhatus juhtimise kursusesse Organisatsioon: o Org on ühiste eesmärkide nimel tegutsev inimeste grupp. Inimrühm, kellel on kindlad strateegiad, struktuur ja tehnoloogia ühise eesmärgi nimel. o Organisatsiooni koostisosad: Inimesed Varad Materiaalsed = Ettevõtte rahaline ja füüsiline kapital Immateriaalsed = Intellektuaalne kapital o Org kapital = Protsessikapital (struktuur, prot- sessid, süsteemid, tööjaotus, organisatsiooni-
MIDA TEHAKSE? Juhtimisfilosoofia visioon missioon eesmärgid (mõõdetavad) strateegiad (turundus-, juhtimis-, personalistrateegiad) äriplaan plaan korporatiivne kultuur KUIDAS TEHAKSE? 1. finantssüsteemid 2. kommunikatsiooni süsteem 3. IT-süsteemid Pank toetab pigem suurettevõtteid kuna loodab sealt suuremat intressi saada. TURUNDUSE OLEMUS turundus - tegevus, mis viib kokku ostjad ja müüjad turul toimub vahetamine: kauplemine, ostmine ja müümine eesmärgiga teha tuluaid tehinguid Mida teha, et teha tulusaid tehinguid?
Selle protsessi käigus väljatöötavad strateegiad on täielikult valmis, väga üksikasjalikud, neid saab lihtsalt kirjeldada ja viia erinevate töötajateni. Rakendatakse pöörates detailselt tähelepanu eri liiki eesmärkidele, eelarvetele, programmidele ja tegevuskavadele. Positsioneerimise koolkond strateegia all mõistetakse eristuvaid positsioone turul. Võimalik on välja tuua üldised põhivõimalused positsiooni valimiseks. Valik baseerub analüütilisel kalkulatsioonil. Strateegiad väljuvad sellest protsessist valmis kujul, seejärel kirjeldatakse neid üksikasjalikult enne ellu viimist. Strateegia valik sõltub turu struktuurist ja tegevusharu olukorrast, vastavalt tuleb kohandada organisatsiooni. Ettevõtluse koolkond strateegia eksisteerib juhi mõistuses kui visioon organisatsiooni tulevikust. Strateegia formeerimise protsess on peaaegu poolteadlik, see tugineb liidri intuitsioonile ja kogemustele, sõltumata sellest, kas juht on selle ise välja töötanud või
ÕPISTRATEEGIAD ÕPISTRATEEGIA MÕISTE Õpistrateegiad on õpitud tegevuskavad, mida kasutatakse teadmiste, oskuste omandamiseks, töötlemiseks, kasutamiseks; eriti oma õppimise juhtimiseks aga ka kontrollimiseks. Õpistrateegiateks ehk kognitiivseteks strateegiateks nimetatakse erinevaid viise, kuidas õppija hangib, säilitab ning taaskasutab teadmisi ja oskusi. Nimetatud strateegiad sisaldavad informatsiooni hankimist, valimist ja organiseerimist, valitud materjali kordamist, uue materjali seostamist varem õpituga, informatsiooni säilitamist ning taaskasutamist. Enda õpistrateegiate analüüsimist ja nende kohandamist nimetatakse ka metakognitiivseks strateegiaks, mis sisuliselt tähendab õppima õppimist. Sellised õppijad suudavad ise oma õppimist kontrollida ja hinnata. (T. Marandi, 2005)
ühisprojektid ülesehitus teiste TÜ VKA kaootiline osakondadega) (eeldusained ei - TÜ VKA positiivne/ haaku) loominguline vaimsus OHUD (T) SO STRATEEGIAD WO STRATEEGIAD väliselt pärssivate Võimaluste Võimaluste kasutamine asjaolude loetelu realiseerimine neutraliseerimaks kasutades tugevusi nõrkusi - riigi tellimuse vähesus TÜ ja TÜ VKA hea TÜ ja TÜ VKA - koolide, maine loomine läbi paremaks toimimiseks kultuuriasutuste omanäolise ja laiendada uusima
soodustada vigastuste saamiseks võimalusi juhul kui nad ei tunneta ohumäära või annvad töötajatele liiga suure iseseisvuse. Isegi kui ollakse teadlik ohust, tihti arvavad juhatajad, et turvalisus on töötajate enda vastutus (Eakin, 1997). Vanematel täiskasvanutel on märgitud kõrgem tahtmatu vigastuste suremustase ja tendents surma saada autoavariides, kukkumiste, tulekahjude tõttu, ning seoses haigestumise tüsistusega. Tahtmatute vigastuste arvu kahandamise strateegiad. Viimaste 25 aastate jooksul mängisid psühholoogid tähtsat rolli tahtmatute vigastuste vähendamise strateegiate arendamises ja rakendamises. Tahtmatute vigagtuste surmajuhud langesid tänu sekkumisele, mis oli suunatud 1. individuaalse käitumise muutmisele 2. keskkonna muutmisele 3. seaduste muutmisele Individuaalse käitumise muutmine Strateegiad kodus saadud vigastuste vähendamiseks.
Kvaliteedi mõjutamine on org strateegia,see on konkurentsiedu saavutamise tee. Kuni suudetakse rahuldada klientide vajadusi, erinetakse konkurentidest ja hoitakse kliente lojaalsetena, pidev parandaminetagab tavalisel edu.TQM rakendamise käik lk 81. 12. Võrdle traditsioonilist eesmärgi püstitamist juhtimisega eesmärkide kaudu (MBO- ga).lk 71 13. Strateegiline juhtimine on kõikehõlmav laiahaardeline protsess, mille eesmärk on luua efektiivsed strateegiad need ellu viia. Strateegia on pikaajaline tegevusplaan organisatsiooni eesmärkide saavutamiseks ja see arvestab 9- astmelisena strateegilist planeerimist, rakendamist ja hindamist: 1. organisatsiooni missiooni, eesmärkide ja strateegiate kindlaksmääramine 2. väliskeskkonna analüüs: missugused trended SWOT 3. võimaluste ja ohtude väljaselgitamine 4. organisatsiooni ressursside (materiaalsete, rahaliste, tööjõu jm) analüüs 5
uuringute alusel tõestatult efektiivsed? reprodutseerida Miks need toimivad? mälustrateegiad (abstraktsete või Kuidas neid kasutada? visuaalsete kujundite/kujutluste Kuidas need on seotud tekitamine; kordamine; tegevuste mälustrateegiatega? kasutamine kognitiivsed strateegiad (erinevate allikate kasutamine; heliline (auditiivne) esitamine; rühmitamine; konspekteerimine; ümberkombineerimine; ...) kompensatsioonistrateegiad (sõna asemel kehakeel ...) 2
müük ja samal ajal ettevõtte eesmärkide saavutamine). 2. Loetle turunduse juhtimisprotsessi põhietapid. 1) Eesmärkide püstitamine: missioon, visioon, tegevuseesmärgid 2) Hetkeolukorra analüüs: turundusaudit- hetkeolukorra analüüs ehk tegevusvaldkonna, kliendi-, konkurentsi- ja tooteanalüüs ; SWOT-analüüs, eeldused 3) Strateegia formuleerimine: oodatavad tulemused, turunduseesmärgid ja strateegiad, alternatiivsed strateegiad 4) Ressursside planeerimine ja kontroll: eelarve, elluviimise analüüs 3. Mis on turu segmentimine, milleks on see vajalik? Turu segmenteerimine on tarbijate jaotamine gruppidesse mingite kindlate tunnuste alusel (geograafilised, demograafilised, sotsiaal-majanduslikud jne) Turu segmenteerimine on ettevõttele vajalik, sest see aitab määratleda potentsiaalsete klientide hulka, kohaneda muutuvate turunõudmistega, paigutada ettevõtte ressursse oskuslikult ja
probleemist. Teraapias on need kliendid kõige vähem osavõtlikud ja kõige passiivsemad. ( Prochaska et al 1992) Strateegiad töötamiseks inimestega muutuse eelkaalutlemise etapis ehk teadlikkuse tõstmise etapis. Eesmärgid tegutsemiseks on :valmisoleku tekitamine; teadlikkuse tõstmine muudest võimalustest; muutusest positiivse nägemuse loomine; eneseaustuse ja enesekindluse toetamine. Selle etapiga sobivad motivatsiooni strateegiad: 1.Tekita kliendil võimalus mõelda väärtuste, ideede, uskumuste ja tunnete üle. 2.Tekita inimestele võimalus rääkida oma lugu ja kinnita nende positiivseid kogemusi. 11 3.Kasuta efektiivseid suhtlemisoskusi (tähele panemine, parafraseerimine, kokku võtmine, tunde peegeldamine). Väga soovitav on vältida järgmisi tegevusi: väldi siltide kleepimist, süüdistamist; pööra õigeaegselt tähelepanu käitumistele ja nende
Strateegiline juhtimine eksam 1. Selgitada strateegilise juhtimise uuemaid käsitlusi oma töökaaslastele. Strateegilise juhtimise uuemad suunad on: · Ressurssidel ja kompetentsidel baseeruvad strateegiad koolkonna lähenemise võtmeks on tuumkompetentsi mõiste. Tuumkompetents on oskuste, tehnoloogiate, teadmiste ja ressursside integreeritud kominatsioon, mis läbi organisatsioonilise õppimise on arendatud täiuslikkuseni. Sisemine oskuste, tehnoloogiate, teadmiste ja ressursside kooslus baseerub harva üksikisikutel või väiksematel ettevõttesisestel gruppidel, samuti ei ole tuumkompetents mingit tüüpi kaubamärgiga seotud vara ega
suunamisega sinna, kus arvatakse olevat arenev keskkond ja konkurents. Turunduseesmärkide abil saavad paika nii üldine turundusstrateegia suund kui ka konkreetsed, mõõdetavad ja ajakavaga seotud sihid, mida ettevõte püüab oma turundustegevusega saavutada. Turundusstrateegia Korrektselt sõnastatud turundusstrateegia peab välja tooma järgmise info: millised tooted või teenused millistele turgudele vajalikud vahendid, sh tootmine ja jaotus personal, selle hulk ja oskusteave teised strateegiad, sh sotsiaalne vastutus, korporatiivne maine, töötajate rahulolu jm. Turundusstrateegia Kui turunduseesmärgid on sõnastatud ja strateegiad määratud, tuleb sul need ka ellu viia. Soovitud tulemuste saavutamiseks on vaja kavandada tegevused. Enamasti tähendab see turundustegevuste loetelu, mida püüad ettevõttes iga päev ellu viia. Turundusstrateegia Turundusstrateegiate elluviimine on keeruline protsess, sest esmasel planeerimisel ei pruugita teada, milline
organisatsioon praegu?, Milline tahab organisatsioon olla 3 a pärast?", Millised tegevused aitavad neid esmärke saavutada?" Protsess algab olemasoleva strateegilise plaani, missiooni ja visiooni hindamisega. Analüüsitakse uuesti organisatsiooni sise- ja väliskeskkonda ja tulenevalt keskkonna muutustest tehakse kindlaks, millised strateegia osad vajavad muutmist. Võib tekkida vajadus missiooni või visiooni uuestisõnastamiseks ning sellest tulenevalt vajadus koostada uued strateegiad kontsernitasandil, globaaltasandil, äritasandil või funktsionaalsel tasandil. Kui uus strateegia on valminud tuleb kavandada selle elluviimiseks sobiv organisatsiooni struktuur ja kontrollsüsteem, teha muudatusi juhtimisstiilis, organisatsiooni kultuuris, personalijuhtimises, kontrollsüsteemides, infotöötluses ja süstematiseerimises. Situatsiooni analüüsiks kasutatakse tavaliselt SWOT-analüüsi, mis võimaldab välja
koolieluga. Lihtsustavad joonised. Iseloomude sobimatus üliõpilaste vahel ning üliõpilase ja õppejõu vahel. Lähedaste toetus, nii rahaline kui ka moraalne. Palgatöö tähtsustamine. Võimalus minna välismaale vahetusüliõpilaseks. Strateegiad: Seejärel moodustada tugevustele , nõrkustele, ohtudele ja võimalustele tuginedes oma tegevuse strateegiad: kuidas lõpetada ülikool edukalt ja nominaalajaga. SWOT Tugevused Nõrkused Võimalused On olemas huvi eriala vastu, Nõrga kuulmismälu puhul peaksin järelikult tuleks ise otsida võimalusi õppimisel rõhku panema
leitakse uusi võimalusi · Kujunevad eeldused ressursside kontsentreeri- miseks kõige tähtsamatesse valdkondadesse ning kooskõlastatud tegutsemiseks. · Lihtsam on tagada tegevuse järjepidevust Strateegilise juhtimise tasandid 1. Kontserni (korporatsiooni) tasand 2. Strateegilise tulemusüksuse tasand (äritasand) 3. Funktsionaalne tasand 4. Globaaltasand Korporatsioonitasand Mis äris me peame olema? -organisatsioon kui tervik Peamised strateegiad: -kasvustrateegia -stabiilsus -kokkuhoiustrateegia -kombineeritud strateegia Äritasandi strateegia Kuidas me konkureerime? Puudutab: -iga äri allüksust ja tootmisliini organisatsiooni sees -keskendub klientide võitmisele -keskendub konkurentsivõimele oma tootmisharu raames Funktsionaalse tasandi strateegia Kuidas me toetame äristrateegiat? Puudutab: Kõiki olulisemaid osakondi Sisaldab kõiki põhilisi funktsioone nagu -finantsid -arendustöö
turundusmarginaalile. MacDonalds Turunduse strateegilise planeerimise protsess (McDonald 1995): 1. I etapp Eesmärkide püstitamine a. Missioon b. Tegevuseesmärgid 2. II etapp hetkeolukorra analüüs c. Turundusaudit d. SWOT-analüüs e. Eeldused 3. III etapp Strateegia formuleerimine f. Oodatavad tulemused g. Turunduseesmärgid ja strateegiad h. Alternatiivsed strateegiad 4. IV etapp Ressursside planeerimine ja kontroll MÕÕTMINE JA ANALÜÜS i. Eelarve j. Elluviimise analüüs Esiteks ettevõte missioon Turundus strateegiate mõju turundusmarginaalile: Mida pikem on strateegia, seda suurem mõju. TURUNDUSMARGINAAL= [Turumaht * turuosa * (käive muutuvkulu kliendi kohta)] turunduskulu 1. Strateegia turumahu suurendamiseks 2
KONFLIKTIDE LIIGID ORGANISATSIOONIDES.......................Error: Reference source not found KONFLIKTIDE PÕHJUSED..............................................................Error: Reference source not found KONFLIKTIDE ENAMLEVINUD PÕHJUSED EESTIS................Error: Reference source not found KONFLIKTIDE KÄSITLEMINE.......................................................Error: Reference source not found Organisatsioonilise konflikti juhtimise strateegiad:...........................Error: strateegiad: Reference source not found Konflikti lahendamine...........................................................................Error: Reference source not found Konfliktidesse sekkumise strateegiad..................................................Error: Reference source not found Võimalikud strateegiad....................................................
Stress Toimetulekustrateegiad stressi ja läbipõlemisega võitlemiseks Välja võib tuua neli strateegiat, mis aitavad stressiga paremini toime tulla. Iga strateegia all on valik tegevusi või otsustusi, mida saab kasutada. Ära on toodud ka neli strateegiat, mille kasutamine on kokkuvõttes ebaefektiivne ning mille korduv kasutamine viib läbipõlemiseni. Head strateegiad mida kasutada: · Planeeri probleemi lahendamine · Tean mida teha ja pingutan, et asjad hakkaksid liikuma · Teen tegevusplaani ja järgin seda · Muudan midagi, et asjad korda saaks · Toetun varasemale kogemusele ja toimin selle järgi Hinda olukorda positiivselt · Muutun või kasvan isiksusena · Muutun juhtunu läbi paremaks, professionaalsemaks · Leian endale uue sihi · Avastan uuesti, mis on oluline Otsi sotsiaalset toetust
pühendumise. 2. Egani skeemi 3 etapp: Plaanide ja strateegiate loomine eesmärkide saavutamiseks Pärast seda, kui on olemas hästi formuleeritud eesmärgid, tuleb aidata kliendil kavandada strateegiaid, mis aitaks saavutada eesmärki ning saavutatud muutust alal hoida. Kolmas etapp koosneb tegevustest, mis aitavad lõpptulemuseni jõuda. 2.1 Samm 3a: võimalike strateegiate leidmine Eganist lähtudes peaks eesmärki toetama strateegiate komplekt, mis toetaks klienti protsessi jooksul. Strateegiad on eriti olulised juhul, kui protsess on vaevaline. Ka selle etapi juures on oluline, et klient leiaks just enda jaoks toimivad meetodid eesmärgi saavutamiseks. Hea võimalus selleks on paluda kliendil välja mõelda nii palju erinevaid strateegiaid kui võimalik, mida saaks kasutada eesmärgi saavutamiseks. Kliendi ülesandeks on kiiresti öelda välja kõik 4
Leiab eristavaid väljundeid variatsioonid, ellu jäämisinstinkt Reageerib uutele sündmustele Ei õpitav Instructionism Selektionism Ebamäärasuse vältimine R-Strateegia kus toodetakse palju erinevate Põlvkonniti erinev keskkonna variatsioonidega järglaseid. Joonis 3. Toimetuleku strateegiad (Michael T. 2002:1015) Eelmainitud strateegiad on paralleelselt ühendatud projekti juhtimis strateegiatega. (Michael T. 2002:1016) Üks strateegia tavaliselt eirab ebakindlust piiratest sellega ökosüsteemilisi nišše, mis on lihtsad ja muutuvad väga lihtsalt. Sellisel juhul asitõendid on väikse osakaaluga ning on hea kaartistamisel. Paindlikku süsteemiga on instruktsioonid etteaimatavad, kus teatakse ebakindlust, poliitika vormi tingimusi α. (Michael T. 2002:1016)
MAAILMA mAjandus 5 küsimust Dickensi raamauga tutvuda! 1 küsimus kultuurist, kes võimul, 2 teooria, 3 riigid ja transnatsionaalid-mis moodi eristuvad jaapanlased upsakatest jänkidest, kaks küsimust harude kohta-energia kaevandamine/tööstus, teenused. Mis on sektor üldiselt, mahud, olulisus, paiknemine, spetsiifika, demokratiivsed strateegiad ja riiklikud poliitikad. Tekstiil ja õmblustööstus- milliseid strateegiaid inimesed kasutavad- meedia, turu eelis. Suuremate firmade ära nimetamine. Kas kasvav või kahanev sektor, algas tugevalt. Kes on tugevad laevatööstus, lõuna-korea-tugevad laevad (mng levad?)kallimad tööd ja hiina-lihtsad laevad, odavad tööd. Ka euroopas laevad. Norra- Varustus laevad, et nafta tankrile minna. Kruiisi laevad samuti. Saab siin teha kuna läbimõeldus ja disain, siin disainerid juba olemas,
kõik õpistiilid. 1.4 Õpistrateegiad Õpistrateegiate ühes klassifikatsioonis eristatakse otseseid ja kaudseid strateegiaid (Kadajas, H-M. 2005, 12 - 13; Pedastsaar, T.): 1. Otsesed õpistrateegiad aitavad õpitavat hankida, töödelda, meelde jätta, meenutada, reprodutseerida mälustrateegiad (abstraktsete või visuaalsete kujundite/kujutluste tekitamine; kordamine; tegevuste kasutamine kognitiivsed strateegiad (erinevate allikate kasutamine; heliline (auditiivne) esitamine; rühmitamine; konspekteerimine; ümberkombineerimine; ...) kompensatsioonistrateegiad (sõna asemel kehakeel ...) 2. Kaudsed õpistrateegiad tegelevad protsessidega õppimise ümber - annavad võimaluse õppeprotsessi planeerida, jälgida, koordineerida, hinnata metakognitiivsed strateegiad (keskendumine, korraldamine, hindamine ...)
väiksema summa eest erinevaid projekte, mis on suunatud eelkõige HIV/AIDS ja narkomaania ennetamisele. Poliitilise keskkonna mõjud: MTÜna tegutsev AIDSi Tugikeskus eelistab end mitte sisse tõmmata poliitilistesse mängudesse ja proovib sellest hoiduda ja üksi hakkama saada, mis siiani on ka edu saatnud. Strateegilise keskkonna mõjud: Enamus strateegiaid, mis on riigi poolt välja antud, ei ole oma edu saavutanud. Vähemalt mitte AIDSi Tugikeskusele. Enamus strateegiad nagu nt narkoennetus, HIV ennetus ei ole toonud mingit kasu kahjuks Tugikeskusele, kuigi seal töötavatele spetsialistidele oleks see suureks abiks neil olemasolevate kohustuste täitmisel. Miks ei ole kasu olnud, ei oska hetkel kuskil põhjendust otsida. Loodame ainult, et tulevikus saavad väljatöötatud strateegiad ka abiks olla MTÜ-dele. Regulatoorse keskkonna mõjud: AIDS Tugikeskus on seadusekuulekad nagu iga teine MTÜna tegutsev keskus. Keskus järgib
• Motivatsioon töötamiseks • Suur valik tooteid • Tehnoloogiate areng • Ressursside sõltumatus OHUD • Inimestel pole stabiilset sissetulekut -> pole raha(pole võimalust tervisest hoolitseda) ostab odavamad, kuid ebatervislikumad tooted tervise seisund halveneb pole võimalust eneseteostamiseks stress suureneb motivatsioon langeb võimalik kriminaaloht STRATEEGIAD OHUTEGURITE VÄHENDAMISEKS • Stabiilne majanduslik kasv • Uute töökohtade loomine • Toetuste suurendamine • Lastega perede toetamine • Ohutus • Kvaliteetne tasuta haridus • Suurendada inimeste teadlikkust tervisest • Tööstustes tervisekvaliteedi suurendamine
Maailma Toiduprogramm (World Food Program) Mis on Maailma Toiduprogramm? · See on ÜRO toiduabiharu · Maailma suurim humanitaar organisatsioon · MTP pakub toiduabi keskmiselt 90 miljonile inimestele aastas · MTP asutati 1961. aastal · Veebileht www.wfp.org MTP sümbol MTP eesmärk · Nälja ja alatoitumise kaotamine ning toiduabi vajaduse vähendamine MTP strateegiad põhinevad sellest, et toiduabi... · Päästab põgenike · Parandab kriisisituatsioonis inimeste toitumist · Edendab vaeste inimeste ja kogukondade iseseisvat toimutulekut Kasutatud materialid · www.wtp.org · https://www.google.com/search?q=world+fo od+program&source=lnms&tbm=isch&sa=X&ei= TH-LUojVNsGL4ATZz4GICA&sqi=2&ved=0CAcQ_A UoAQ&biw=1366&bih=623#facrc=_&imgdii=_&i mgrc=ZKpD1zMs45r2yM%3A%3B3lWZdehijRAjUM 3Bhttp%253A%252F%252Fwww.ghanacurrentjob s
1. Turunduse mõiste. Toode ja teenus erinevus ja sarnasus. • Turunduse on tegevususe süsteem, mille eesmärk on viia kokku ostjate soovid ja vajadused ning müüja eesmärgid. Turundus on selliste tegevuste leidmine selleks, et tekkiks müük. • Toote ja teenus on mõlemad valmistatud selleks, et tarbijate vajadusi rahuldada. Nende erinevus seisneb sellest, et üks on materjaalne tein mitte materijaalne hüvitis. 2. Turundusmeetmestik. McCarthy Pd. Unikaalne müügiargument. Eristumise vajalikkus turunduses. • Turundusmeetmestik on meetmete kombinatsioon, mida firma rakendab sihtturu mõjutamiseks. • McClarthy lõi 4P mudeli : Toode(millist sortiminti, kvaliteediga, kuidas pakendatud, milline garantii), hind(baashind, allahindlused, makseperriood, krediiditingimused), müügikanal ehk turustus, turunduskommunikatsioon ehk Toetus(kuidas antakse teada pakkumise olemasolust ...
Tarbimisliidreid iseloomustab kõige enam: a. reageerivad uuele kaubale suure hilinemisega b. hakkavad uut kaupa tarbima siis, kui on veendunud kauba praktilises väärtuses c. lülituvad ostuprotsessi esimesena, nende järel tulevad teised Küsimus 3 Toote/teenuse positsioon (positsioneerimine) on: a. toote või teenuse asukoht turul b. toote/ teenuse pakkumise füüsiline asukoht c. toote/teenuse koht tarbija teadvuses võrreldes konkurentidega Küsimus 4 Positsioneerimise strateegiad on: a. ümberpositsioneerimine, kaupade/teenuste hindade langetamine/tõstmine turul, uue positsiooni hõivamine b. konkurentide kõrvaldamine, uue positsiooni hõivamine, ümberpositsioneerimine c. olemasoleva positsiooni tugevdamine, ümberpositsioneerimine, uue positsiooni hõivamine Küsimus 5 Bostoni maatriksi neli kategooriat on: a. arenejad, stabiliseerijad, vastutajad, nautijad b. tähed, rahalehmad, koerad, küsimärgid c. tähed, küsimärgid, arenejad, stabiliseerijad d
Töötav visioon põhineb kollektiivsetel väärtustel ja ootustel. Visiooni iseloomustab: - Kirjeldab ideaali. - Ei sisalda (detailseid) numbreid. - On suunanäitajaks. - On ettevõtte spetsiifiline. - On teadvustatud tervele meeskonnale. 27. Eesmärgid, strateegia ja tegevuskava – olemus ja omavaheline seos. 28. Ettevõtte üldstrateegia, äri- ehk konkurentsistrateegia, funktsionaalsed strateegiad (milles seisnevad, millisele küsimusele peavad vastama). Üldstrateegia: Millistel turgudel, milliste äriüksustega ning milliste toodete ja teenustega me konkureerime? Äri- ehk konkurentsistrateegia: Kuidas me konkureerime? Kuidas loome pikaajalise tugeva konkurentsipositsiooni? Kuidas rajame olulise ja püsiva konkurentsieelise? Funktsionaalsed strateegiad: Kuidas me toetame üld- ja konkurentsistrateegiat? Funktsionaalsed
o tasakaalustatud maksebilanss o majanduse pidev reaalkasv 17. Stabilisatsioonipoliitika instrumendid: o Riigi kulutused o maksud(mõjutavad ka erakulutusi) o laenude tase. 18. Rahapoliitika peamised ülesanded: o Rahapakkumise kujundamine o Nominaalse rahapakkumise kasv o Rahasüsteemi eest vastutamine o Kodumaise rahapakkumise ning rahvusvaheliste valuutasuhete kordineerimine o Raha väärtuse stabiilsus 19. Rahapoliitika strateegiad ja instrumendid: Ainsaks tõhusaks rahapoliitika instrumendiks peetakse reaalset rahapakkumist. Rahapakkumine peaks kasvama määral, mis vastab tootmispotentsiaali kasvule (monetaristid). Vastupidiselt monetaristide reeglile rahapakkumise kohta soovitavad keinsianistid keskpangapoolset intressimäärade taseme kontrolli täieliku tööhõive tasakaalu saavutamiseks. Paljud tänapäeva majandusteadlased eelistavad piiratud intressimääraelastset reaalse rahapakkumise strateegiat
konkurentsieelis Identiteet tuleb enne kuvandit Brändi kestev mõju juhib reklaami Äriturundus rahvusvah.turundus Globaalsed ettevõtted Glob. ärikeskkonda mõjutavad tegurid Maailma jagunemine kultuuriliste piirkon- dade vahel Sotsiaalkultuurilised eripärad Lugude areng maailmas Äriturunduse spetsiifika Ärituru ja tarbijaturu erinevused Ärituru tooted M.Porteri dünaamiline teemant Globaalse ja multinats. str. erinevused Materjalidega varustamise strateegiad Ostuprotsess äriturul Ostulepingute tüübid Strateegiline planeerimine Turundusplaan äriturul Ärituru segmentimine Toote arendamine äriturul Hinnakujundamise strateegiad äriturul Toetusviisid äriturul Ärituru eripärad 1.Tootearendus Tiheosakondade vaheline koostöö Turundusosakonna ja tippjuhtide koostöö Erinevused tulenevad sellest: kes ostab? milleks ostab? Tööstustoodete tüübid 1.Toormaterjalid 2. Toodetud materjalid 3
Diskursus on nii ideaalne kui ka materiaalse tegelikkuse kaudu avalduv. Sündmus on miski, mille toimumist muidu ei olekski olemas, kui oleks diskursust, mis selle tähele panemise ja interpreteerimise meile võimalikuks teeb. Tähendused tekivad diskursuse sees, diskursus kui semiosfäär. Diskursuse lubavad käima panna tihtipeale juhuslikud olukorrad, mis tänu kontekstile saavad juhitud diskursuse poolt. 1. Diskursuse välised eristuse erinevad strateegiad: keeld. Kuidas see väljendub ja miks arvab Foucault, et just seksuaalsus ja poliitika toimivad siin käsikäes? Mõelge ka teistele keeludele-tabudele ühiskonnas, mis seotud nt toitumisega. Mis funktsiooni kannavad need? Keeld väljendub tabu määramises, situatsiooni rituaalis või kõneleva subjekti positsioonis. Need keelutüübid moodustavad omavahel võrgu, kus ristumiskohad ja avavused pidevalt muutuvad. Avaldub teatud grammatiliste reeglite kaudu ja
Juhtimise alused Nagu erinevatel organisatsioonidel on palju ühiseid joon, nii on neid ka juhtidel. Juhtimine on tegevuste kordineerimine ja integreerimise protsess, mis viiakse läbi efektiivselt ja säästlikult , koos ja läbi teiste inimeste. Juhtimisfunktsioonid Planeerimine Organiseerimine Eestvedamine Kontrollimine 1) Planeerimine Eesmärgid Strateegiad Plaanid 2) Organiseerimine Struktuur Personali-juhtimine 3) Eestvedamine Movitavtsioon Liidriks olek Kommunikatsioon Individuaalne ja rühmakäitumine 4) Kontrollimine Standardid Mõõtmised Võrdlemised Tegevused Juhtimisprotsess Juhtimisprotsess on jätkuvate otsuste vastuvõtmine ja tegevused, milles juhid planeerivad, organiseerivad, on eestvedajad ja kontrollivad Juhtimine on vajalik kõigis organisatsioonides. Planeerimine 1)Planeerimine aitab kordineerida tegevust 2)Planeerimine vähendab ebaselgust 3)Planeerimisel vähenevad kattuvad ja asjatud tegevused 4)Pla...
Inimese genoomi projekt (ajalugu, eesmärgid, ELSI, strateegiad). 1956 a. esimene inimgenoomi füüsikaline kaart 1977 a.Sanger: dideoksü sekveneerimise metoodika 1980 a. Botstein: geneetiline kaart RFLP-de alusel 1981 a. Sanger: mitokondriaalse genoomi järjestus 1987 a. USA DoE initsiatiiv inimgenoomi uurimiseks 1988 a. USA NIH loob National Center of Human Genome Research, paralleelselt luuakse HUGO 1990 a. algab HGP 1992 a. Weissenbach: esimene mikrosatelliitidel põhinev geenide aheldatuse kaart 1995 a. Lander: esimene STS põhinev aheldatuse kaart 1999 a. Sanger Center: esimene inimkromosoomi (22) täielik järjestus 2001 a. 90% inimgenoomist sekveneeritud (Celera ja HGSC) 2003 a. inimgenoom on 99% ulatuses sekveneeritud Esmane eesmärk, saada informatsiooni inimese geneetilise pärandi kohta, mis omakorda aitab selgitada erinevate geenide osa ontogeneesis ja patoloogiate tekkes. Projekt algselt planeeritud 15 aastaks, lõpetatud 2 aasta...
1Turundusplaani kokkuvõte.................................................................................... 3 2Situatsioonianalüüs.............................................................................................. 4 2.1Turuanalüüs.................................................................................................... 4 2.2Konkurents..................................................................................................... 4 3Turunduse eesmärgid ja strateegiad....................................................................5 3.1Eesmärgid...................................................................................................... 5 3.2Eesmärkide saavutamiseks sobiv strateegia..................................................5 4Turundusmeetmestik............................................................................................ 6 4.1Turundusmeetmete elluviimiseks on asukoht väga hea ning kergesti leitav.
Mudel luuakse märksõnade ja piltide abil. Ärimudel on süsteem, mis võimaldab ettevõtjal hinnata oma mõtete struktuursust ning valdkondade läbimõtlemise piisavust. Oluline on märkida, et ärimudeleid- ja plaane koostatakse enne äri alustamist ning tegevuse ajal. Selle regulaarne kasutamine on abiks võimaluste ja riskide märkimisel muutuvas ärikeskkonnas. Kõik mudelid ja plaanid on teatavasti kehtivad vastaval ajahetkel. Olude muutudes on tark üle vaadata nii strateegiad kui mudelid. Siit ilmnebki üks olulisemaid põhjuseid, miks ärimudel (nagu ka äriplaan) ei peaks olema kivisse raiutud dokument. (Kuljus 2013) Indrek Sauli kohandatud Osterwalderi ärimudel koos selgitustega (vt joonis 1) annab ülevaate, millist väärtust organisatsioon pakub erinevatele klientidele; kirjeldab milliseid oskusi ja partnereid vajatakse selle väärtuse loomiseks, turundamiseks ja klientide üleandmiseks; kirjeldab suhteid klientide ja edasimüüjatega. (Saul 2014)
Mikrokeskkonna moodustavad lähimad äripartnerid, kelleks on tarnijad, vahendajad, tarbijad, konkurendid ja huvigrupid. 11. Turunduse makrokeskkond. Makrokeskkonna moodustavad kuus komponenti: majanduslik, juriidilis-õiguslik, demograafiline, kultuuriline, tehnoloogiline ja looduslik keskkond. 12. Turunduskeskkonna analüüs ja analüüsi meetodid. Makrokeskkonda analüüsitakse PEST-analüüsiga + SWOT analüüs. Sisekeskkonna analüüs: turunduse strateegiad, turundusorganisatsioonid ja süsteemid, turundusmeetmete analüüs, turunduse produktiivsuse analüüs. Väliskeskkond: makrokeskkond, turg, klient, konkurendid. 13. Turunduse infosüsteemi ja selle struktuur. Infosüsteemi all mõeldakse isikute, tehniliste vahendite ja meetodite kompleksi vajaliku ning objektiivse info kogumiseks,
50% reegel Mälublokid: iseloom kinni, vaba, vabastatud maht baitides, sõnades tunnused kuuluvus mingisse klassi Hoidmine seotakse viitadega listiks list järjestatakse aadresside, suuruse järgi vabad kõrvuti asuvad blokid ühendatakse vabastamisel mälublokk märgistatakse ja alles siis, kui vaba mälu enam ei ole, kustutakse (prahii koristamine) Mälueraldamise strateegiad First-fit eraldada esimene vaba blokk, mis piisavalt suur Best-fit eraldada kõige väiksem blokk, mis on piisavalt suur Worst-fit eraldada võimalikult suur blokk
4. Reformierakond ei poolda inimeste deklareeritud tulu avalikustamist ega usu, et see aitab tulumaksu laekumist parandada. 5. Eesti peaks oma rahvuslike huvide tagamiseks arendama välispoliitikat järgmistes suundades: integratsioon rahvusvahelistesse transatlantilistesse ja Euroopa julgeoleku, kaitse ja majandusorganisatsioonidesse, samuti arendama tihedat ja heanaaberlikku julgeoleku ja kaitsealast koostööd Balti riikide ja Põhjamaadega. Need strateegiad on kooskõlas liberalistide arusaamadega julgeolekust. AITÄH!
kaaslasi ergutada, soleerijaid pidurdada jne. Õpistrateegiate ühes klassifikatsioonis eristatakse otseseid ja kaudseid strateegiaid (Kadajas, 2005, 12 - 13; Pedastsaar): 3.1 Otsesed õpistrateegiad Otsesed õpistrateegiad aitavad õpitavat hankida, töödelda, meelde jätta, meenutada, reprodutseerida mälustrateegiad (abstraktsete või visuaalsete kujundite/kujutluste tekitamine; kordamine; tegevuste kasutamine kognitiivsed strateegiad (erinevate allikate kasutamine; heliline (auditiivne) esitamine; rühmitamine; konspekteerimine; ümberkombineerimine; ...) kompensatsioonistrateegiad (sõna asemel kehakeel ...) 3.2 Kaudsed õpistrateegiad Kaudsed õpistrateegiad tegelevad protsessidega õppimise ümber - annavad võimaluse õppeprotsessi planeerida, jälgida, koordineerida, hinnata metakognitiivsed strateegiad (keskendumine, korraldamine, hindamine ...)
Strateegilised otsused on: Harukordsed (rare) Põhjuslikud (consequential) Juhuslikud (directive) suunatud tulevikku 1,5,10 a Strateegilise otsustusprotsessi etapid 1. Hinda praegust tulemuslikkust 2. Vaata üle äriühingute valitsemine 3. Uuri ja hinda väliskeskkonda 4. Uuri ja hinda organisatsiooni sisekeskkonda 5. Analüüsi strateegilised faktorid (SFAS) 6. Loo, hinda ja vali parim strateegia (TOWS) 7. Vii valitud strateegiad ellu 8. Hinda elluviidud strateegiaid Strateegiline audit võimaldab suunatud teemakohaseid kontrollküsimusi esitades organisatsiooni terviklikku analüüsi, eesmärgiga arendada strateegiat ja parandada organisatsioonilist tulemuslikkust. Responsibilities of the Board of Directors Due care, Board of directors are responsible that the corporation is not harmed by members of the board, Directors can be held liable. − Hires and fires the CEO and top management.
suhteid, tootmisplaani ja majandusprognoose 4. Finantsressursside kontroll seisneb võlgnevuste juhtimises nii, et firmal oleks alati vajalikus koguses sularaha, et maksud laekuksid õigeaegselt. Kontrolli liigid org juhtimistasandite järgi: 1. Strateegilist kontr viivad läbi tippjuhid. Strateegiline kontroll püüab kindlaks teha, kui tulemuslikud on org funktsionaalse tasandi, äritasandi ja korporatiivse tasandi strateegiad, aotamaks firmal jõuda oma eesmärkidele. 2. Taktikalist kontrolli viivad läbi keskastmejuhid. Keskendutakse iga üksiku lao v allüksuse tööle v tootele. Tippjuhtkonnale esitatakse ülevaade järgmistest näitajatest : müügikäive, omahind, kasum. 3. Operatsioonide kontrolli viivad läbi esmatasandi juhid ning see keskendub ressursside toodeteks ja teenusteks muutmise viisi kontrollile. Nt kvaliteedikontroll Kontrolli läbiviimine:
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
