Statistiline uurimus Küsimus: Mitu tassi (üks tass umbes 250 ml) kohvi sa nädala jooksul ära jood? Küsitlesin sadat (50 poissi ja 50 tüdrukut) oma tutvusringkonda kuuluvat noort inimest (vanusevahemikus 16-20). Uurimuse viisin läbi paberilehel oleva küsitluse ja internetiküsitluse abil. 1.Statistiline rida: Tüdrukud: 3,7,4,0,1,16,5,9,7,7,4,6,8,1,0,12,10,14,5,13,4,2,14,3,5,7,6,14,7,2,5,14,1,5,0,8,15, 11,0,7, 0,2,1,7,8,12,5,8,7,0 Poisid: 0,5,7,2,10,0,1,8,14,7,5,0,0,5,6,5,8,14,7,9,11,7,7,5,2,8,3,10,4,2,7,0,5,8,2,12,7,5,0,13,7, 14,0,5,2,10,7,5,4,1 2.Variatsioonrida: Tüdrukud: 0,0,0,0,0,0,1,1,1,1,2,2,2,3,3,4,4,4,4,5,5,5,5,5,6,6,7,7,7,7,7,7,7,7,8,8,8,8,9,10, 11,12,12,13,14,14,14,14,15,16 / kogumimaht n=50 Poisid: 0,0,0,0,0,0,0,1,1,2,2,2,2,2,3,4,4,5,5,5,5,5,5,5,5,5,6,7,7,7,7,7,7,7,7,7,8,8,8,8,9,10,10, 10,11,12,13,14,14,14 / kogumimaht n=50 Variatsiooni ulatus: Tüdrukutel: 16-0=16 Poistel: 14...
Naisi on 7 ja mehi 6. 3.Pereliikmed ja nende vanused: ARVI (isa) 56 IVI (ema) 52 MADLI(tütar) 20 HERKI (poeg) 21 ANNELY( tütar) 33 HEIKO (tütremees)30 KÄTHLYN (lapselaps)15 KÄROLYN (lapselaps)12 LILI HELEEN (lapselaps)7 HEIKI (poeg)31 ANNELY (pojanaine)30 JASPER (lapselaps)10 JOOSEP (lapselaps)6 Korrastamata statistiline rida: 56, 52, 20, 21, 33, 30, 15, 12, 7, 31, 30, 10, 6 Korrastatud statistiline rida: 6, 7, 10, 12, 15, 20, 21, 30, 30, 31, 33, 52, 56 vanus (xi) 6 7 10 12 15 20 21 30 31 33 52 56 arv (fi) 1 1 1 1 1 1 1 2 1 1 1 1 VI. Vaatluse tulemused järgmiste arvnäitude kaudu 1
TALLINNA MAJANDUSKOOL Majandusarvestuse ja maksunduse osakond MA10 STATISTILINE UURING Õppeaines: Statistika Juhendaja: Silvi Malv Tallinn 2012 1. Sissejuhatus Töötan Raekoja platsis asuvas restoranis Liisu juures ning otsustasin oma statistilise uurimuse teha oma töö põhjal. Nimelt uurisin lähemalt 36 laua arveid. Eraldi tõin välja kulu söögile ja joogile. Oma uurimustöö eesmärgiks seadsin välja selgitada meie klientide keskmised kulu- tused ( laua põhiselt ). Kuna paljud kliendid tellivad toite mitme peale ei saanud ma täpselt välja tuua kulutusi ühe kliendi kohta. Tänu sellele oleks restoranil soovi korral võimalik oma hindu võrrelda teiste sarnaste ettevõtjatega ning vajadusel hindu tõsta või langetada. 2. Andmed Andmete kogumiseks vormistasin paberile tabeli, mida täitsin iga kord kui mõni laud oma arve ära maksis. T...
Statistiline uurimus TKG rebaste ristimise kohta. Kirjeldus: Uurimus käib Tartu Karlova Gümnaasiumi rebaste ristimise kohta, mis toimus 27.09- 01.10.10. Peale ürituse toimumist küsisin anonüümselt 30 inimeselt arvamust ristimise kohta. Kui väga meeldis Teile rebaste ristimine? Punkte sai anda 1-10. Punktid jaotusid: 5 punkti- 2 häält 7 punkti- 4häält 8 punkti- 4häält 9 punkti- 8 häält 10 punkti- 12 häält Variatsioonirida 5;5;7;7;7;7;8;8;8;8;9;9;9;9;9;9;9;9;10;10;10;10;10;10;10;10;10;10;10;10 X(min) 5 X(max) 10 9 Mo 10 Me9 Hindepunktid Sagedus Sagedusjaotus (W) 1 punkti 0 0% 2 punkti 0 0% 3 punkti 0 0% 4 punkti 0 0% 5 punkti 2 7% 6 punkti 0 0% 7 punkti 4 13% 8 punkti 4 13% 9 punkti 8 ...
1.Sissejuhatus Otsustasin lähemalt uurida oma pere ja lähitutvusringkonna teleka ja raadiokuulamise harjumust tundides. Televiisori vaatamine ja raadio kuulamine kuulub iga inimese päevarutiini ning on suures osas meie igapäeva meelelahutaja. 2. Andmed Andmete saamiseks tegin väikese küsitluse, mis sisaldas seda, et mitu tundi päevas keskmiselt kulub teleka vaatamisele ja raadio kuulamisele. Samuti pidi iga inimene märkima enda haridustaseme, soo ning vanuse. Vanus Sugu TV-h Raadio Haridus Triin 20 n 2 2 Keskharidus Saskia 20 n 3 4 Kesk-eri Oskar 4 m 3 1 - Laura 21 n 3 5 Keskharidus Katrin 58 n 2 5 Kõrgharidus Kaur 20 m 4 2 Keskharidus Vaike 23 n 3 ...
Statistilne uurimus Mitu korda päevas sa keskmiselt läbi hoone ukseava käid? Lisa vastavalt kas M/N. (Uurimuse viisin läbi paberilehel oleva küsitluse ja internetiküsitluse abil). Statistilised read: M: 50, 45, 100, 70, 65, 60, 80, 75, 40, 90, 100, 100, 30, 55, 60, 70, 80, 80, 95, 40, 50, 60, 66, 55, 76, 100, 78, 80, 60, 85, 55, 58, 69, 50. N: 100, 80, 85, 85, 85, 70, 80, 55, 50, 70, 60, 65, 75, 80, 90, 90, 110, 100, 100, 60, 70, 75, 85, 90, 75, 55, 70, 80, 55, 80, 60, 75, 100, 70, 65, 75, 75, 80, 90, 70, 60, 55, 70, 80, 90, 100, 55, 60, 40, 60, 45, 80, 68, 80. Variatsiooniread: M: 30, 40, 40, 45, 50, 50, 50, 55, 55, 55, 58, 60, 60, 60, 60, 65, 66, 69, 70, 70, 75, 76, 78, 80, 80, 80, 80, 85, 90, 95, 100, 100, 100, 100. N: 40, 45, 50, 55, 55, 55, 55, 55, 60, 60, 60, 60, 60, 60, 65, 65, 68, 70, 70, 70, 70, 70, 70, 70, 75, 75, 75, 75, 75, 75, 80, 80, 80, 80, 80, 80, 80, 80, 80, 85, 85, 85, 85, 90, 9...
Mõisted Aritmeetiline keskmine ehk keskväärtus tunnuse kõigi väärtuste summa ja objektide arvu x1 + x 2 + .... + x n x= jagatis. n Mediaan Me arv, millest suuremaid ja väiksemaid väärtusi on variatsioonireas ühepalju. Mood Mo tunnuse kõige sagedamini esinev väärtus. Minimaalne element xmin tunnuste väärtuste hulgas vähim. Maksimaalne element xmax tunnuste väärtuste hulgas maksimaalne. Variatsioonirida järjestatud kasvavate või kahanevate väärtuste jada. Variatsioonikordaja Variatsioonirea ulatus u maksimaalse ja minimaalse elemendi vahe. Sagedustabel näitab, mitmel korral saab antud tunnus antud väärtuse. Korrelatsioon kasutatakse statistikas võrdlemisel. Näitab, kas uuritavate objektide puhul on tegemist mingite sarnaste ilmingutega või mitte. ( x1 - x )( y1 - y ) + ( x 2 - x )( y 2 - y = +... + ( x n - x )( y n - y ) r= n x ...
Nõo Reaalgümnaasium Statistiline uurimistöö Nõo reaalgümnaasiumi õpilaste tervislikud harjumused. Autor: Karl Kuus Juhendajad: Sirje Sild Kaja Kasak 2012 Mõisted Mediaan Me arv, millest suuremaid ja väiksemaid väärtusi on variatsioonireas ühepalju. Mood Mo tunnuse kõige sagedamini esinev väärtus.
Paide Ühisgümnaasium Koolinädalasse suhtumine Paide Ühisgümnaasiumi abiturientide seas Statistiline uurimus Koostajad: Agnes Rikk ja Taavi Kala, 12.B Paide, 2010 Sisukord Sissejuhatus Matemaatika Statistilise Uurimuse ülesandeks oli välja selgitada, millised koolipäevad meeldivad Paide Ühisgümnaasiumi abiturientidele ja miks ning millised koolipäevad ei meeldi ning miks. Samuti taheti välja selgitada kas Paide Ühisgümnaasiumi 12. klassi õpilased on oma koolinädalaga rahul
statistiline lühiuur Teema valiku põhjus: Ma tegin valikuks arvutada välja terve lehekülje populaarsemad sõnad. Seda on hea liht Andmete kogumise viis: Valisin leheküljeks ühe telegrammi lehe. Kasutasin ctrl + f, et teada saada mitu korda on Allikas: http://www.telegram.ee/toit-ja-tervis/mikrolaineahi-havitab-kasulikud-toitained-ja Sagedus-jaotustabelid Sõna: on ja mis ei toidu
Tartu Kutsehariduskeskus Ärinduse ja kaubanduse osakond Hanka Merila STATISTILINE UURIMUSTÖÖ uurimustöö Juhendaja Reet Saarep Tartu 2016 SISSEJUHATUS Statistilise uurimustöö eesmärgiks on välja selgitada ühe kooli gümnaasiumisastmes õppivate noormeeste jalanumbrid. Leida nende keskmine jalanumbri suurus, standardhälve, mediaan, mood, alumine- ja ülemine kvartiil. Leida hajuvusnäitajad. Võrrelda tulemusi. Statistiline rida 43, 41, 42, 43, 44, 44, 40, 43, 42, 43, 44, 42, 43, 46, 44, 40, 45, 42, 43, 41, 42, 43, 44, 43, 41, 42, 41, 43, 42, 44, 41, 42, 43, 45, 44, 46, 40, 41, 43, 44 Variatsioonirida 46, 46, 45, 45, 44, 44, 44, 44, 44, 44, 44, 44, 43, 43, 43, 43, 43, 43, 43, 43, 43, 43, 43, 42, 42, 42, 42, 42, 42, 42, 42, 41, 41, 41, 41, 41, 41, 40, 40, 40, Sagedustabel Saapa number 40 41 42 43...
Populaarsemad lastele pandud nimed 2010 Statistiline uurimustöö Autor: Juhendaja: JAANUARIKUU NIMED Poiste nimed Marten Gregor Kaspar Maksim Markus Kokku Sagedus 11 8 8 8 8 43 Sagedus (%) 26% 19% 19% 19% 19% 100% Tüdrukute nimed Maria Sandra Johanna Milana Polina Kokku
Keila Kool Statistikatöö SUURIMA OMAKAPITALIGA MOELOOJAD Martina Lindus 11.klass Keila 2014 Rikkaim disainer 2014 aasta seisuga on 64 aastane itaallanna Miuccia Prada. Prada moemaja ning Miu Miu brändi loojal on 11,1 biljoni dollari suurune omakapital. Suure edu saavutanud Miuccia on 2014 aastal Forbesi poolt avaldatud ’’maailma mõjukamate naiste’’ pingereas 75ndal kohal. Kaasmaalane Giorgio Armani asub 9,6 biljoni dollari suuruse omakapitaliga rikkaimate moeloojate edetabelis 2. Kohal. 80 aastane Armani brändi looja on ka suur spordihuviline. Ta on korvpallimeeskonna Milano Olimpia omanik ning on korduvalt kujundanud Inglismaa jalgpallikoondise vormi. 3. kohal on 75 aastane Minskis sündinud ameeriklane Ralph Lauren. Filantroop, moelooja ja rõivaid tootva Ralph Laureni nimelise multi-miljardi dollari ettevõtte looja. Om...
SISSEJUHATUS Minu uuringu teemaks oli ,,Mis oleks Sinu jaoks MINIMAALNE rahasumma, millega oleksid võimeline ära elama kuu aega?" Tänapäeval on väga aktuaalne teema liiga kiire elukallinemine ja igakuine sissetulek. Teadaolevalt ei taha teine esimesele aga mitte kuidagi järele jõuda. Seega peame iga päev tegema valikuid, mida endale lubada ja mida mitte. Kuid kas tegelikult meie valikud on piisavalt vajalikud? Kas me lubame endale rohkem, kui tegelikult vaja? Ainetöö eesmärgiks ei olnud teada saada kellegi igakuine sissetulek või milleks ja kuhu see kulub, vaid panna küsimusele vastaja mõtlema, mis oleks see rahasumma, millega ta oleks võimeline ja nõus ära elama vähemalt kuu aega. Antud rahasumma avalikustamisega, palusin küsimusele vastajail arvestada, ei ela võlgu (maksad jätkuvalt vajalikud maksud ja maksed) (kui ei ela üksi) ka teiste perelikmetega ilma milleta saaksid tegelikult ideaalsel...
Kui need muutujad on olemas, saate nende normaaljaotuslikkust testida juba harjumuspärasel viisil. Käsklusrida: Analyze - Compare Means Paired-Samples T Test Variable 1 alla pange esimese mõõtmise muutuja ning Variable 2 alla valige tema paariline teisest mõõtmiskorrast. Väljundiakna (Output) loogika on enam-vähem sama, mis sõltumatute valimitega testi puhul. 3) EFEKTI SUURUSE ARVUTAMINE Efekti suurus on statistiline näitaja, mis võimaldab lisaks statistilisele olulisusele kirjeldada gruppidevahelisi erinevusi. Efekti suurust saab väljendada mitmete statistikutega; ilmselt levinuim on Cohen-i d. Kokkuleppeliselt tähistavad Cohen'i d väärtused väikest efekti väärtusel d = 0.2; keskmise suurusega efekti väärtus on d = 0.5; suure efekti väärtuse algus on d = 0.8. SPSS-is ei ole funktsiooni/käsklust, millega saaks paari kliki abil efekti suurust (st Coheni d-d) kätte
KONTROLLTÖÖ TULEMUSED REFERAAT Õppeaines: Statistika Ehitusteaduskond Õpperühm: EI Juhendaja: Esitamiskuupäev: 27.11.2014 Üliõpilase allkiri:…………….. Õppejõu allkiri: ……………… Tallinn 2014 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS.........................................................................................................................3 1.ANDMETE KOGUM..............................................................................................................4 1.1.Rühmade tulemused..........................................................................................................5 2.VÕRDLUS........................................................................
Statistiline modelleerimine – kokkuvõte Muutujad: Sõltuvad muutujad (dependent, outcome variables) – muutujad, mis on uurimise keskmes, millele uurija arvab, et teised muutujad mõju avaldavad. Nö katseisikust sõltuv muutuja. Sõltumatud muutujad (independent, predictor variables) – muutujad, mille kohta uurija arvab, et neil võiks olla mõju uuritavatele muutujatele. Statistilise analüüsi keskmes on uurida, kuidas teatud tunnused koos muutuvad. Kui on vaja muutujat iseloomustada, on kaks põhilist viisi, kuidas seda teha: o Milline on selle muutuja tüüpiline väärtus? o Kui hästi iseloomustab see tüüpiline väärtus kõiki mõõdetud juhtumeid? Ehk kui palju on varieeruvust selle tüüpilise väärtuse “ümber”? Statistika jagunemine: Kirjeldav statistika (descriptive stat.) meetodid andmetest kokkuvõtete tegemiseks ning kirjeldamiseks. („65-70% US...
Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor IT- Kaug. 2012 TOITUMISHARJUMUSED Matemaatika ja statistika Tallinn 2013 TOITUMISHARJUMUSED TOITUMISHARJUMUSED SISSEJUHATUS Eestlaste toitumusharjumustest on räägitud palju ja kindlasti räägitakse sellest ka tulevikus. Paljude arstide sõnul on hea ja tugeva tervise jaoks väga olulisel kohal just toitumine. Õige toit mõjutab otseselt meie terviseseisundit, mis peegeldub näiteks kehakaalus, juustes, nahas. Toitumine mõjutab ka meie und, mis valmistab meid ette järgmiseks päevaks. Seega on toitumisel väga tähtis koht meie elus. Käesoleva statistika kodutöö eesmärgiks ongi saada väike ülevaade Eestlaste toitumusharjumustest. Antud uuringu viisime läbi ankeedi põhiselt-ankeedi koostamine, jagamine ja vastuste kogumine. Objektid valimisse valisime mugavusvalimi kasutamisel. Valituks osutusid parajasti kät...
maht kasum объем прибыль Jan янв 2000 100 veeb фев 1800 120 marts мар 2100 150 aprill апр 2300 170 mai май 2200 120 juun июн 2500 140 Пример гра 3000 2500 2000 объем 1500 1000 500 0 янв фев мар апр объем пр Пример графика 180 160 140 ...
KODUNE ÜLESANNE NR. 5 IFI7041 Mart Rosin Euroopa Sotsiaaluuringu raames 2008 aastal läbiviidud uuringu andmestiku faili nr 5. Eesti andmete põhjal. 1. a) Kõrgeim omandatud haridustase b) Sektordiagramm c) d) Järeldus: Veerand uuringus osalenutest on põhiharidusega või alla selle. Ja liialt palju on kõrghariduse omandamise pooleli jätnud võrreldes lõpetanutega. 2. a) Tervislik seisund ja vanus, tulpades toodud välja vastanute vanusegrupi keskmine vanus. b) Tulpdiagramm c) d) Järeldus: Kui pensioniiga kätte jõuab on Eesti inimeste tervislik seisund juba väga halb, seega ei ole mõtet koguda raha pensionifondi. 50+ inimeste enese terviseseisundi hinnang on ülehinnatud, kuna võrreldes arenenud riikide sama vanusegrupi inimestega on Eesti elanikel selles vanusegrupis pigem juba halb tervis, mitte rahuldav. 3. a) Uuringus osalenud vastajate arv vanu...
Sandra Demitseva Capital punishment The opinions on capital punishment are usually based on justice and moral. There are people who believe that an ideal community should be merciful even to the ones who have not shown mercy, but there are also people who think that violating the rights of fellow members of the community, particularly if it happens consistently, should be punished as severely as the death sentence. Most Christians are firmly against capital punishment, because they believe that there is some good in every person, even if he does not show any regret for what he has done. Not all people are as mature as to have such forgiveness in them. On the other hand this type of forgiveness cannot be a groundsel for the larger community, because it requires that you should really know the person that is in question...
Väljaränne ja majandus Milline statistiline problemaatika rändega kaasneb? Miks ei ole võimalik väljarännet üheselt mõõta? Elukohavahetuse definitsioon ütleb, et inimene loetakse uues riigis alaliseks elanikuks või püsielanikuks siis, kui ta on seal elanud või kavatseb elada 12 kuud. Aga alati ei saa seda nii lihtsalt vaadata. Mitmed inimesed liiguvad pidevalt kahe või enama riigi vahel ning inimeste elu toimub mitmes riigis. Mitmes riigis paralleelset
MASINTÕLGE Masintõlge · Tekstide automaatne tõlkimine · Suudab tõlkida iseseisvalt · Tõlkimisprotsess parem, kiirem, säästlikum · Praegu täielikult automatiseeritud masintõlge puudub Piiratud masintõlge · Toortõlge arusaamine teksti tähendusest · Piiratud sisendi tõlge ette on antud ainevaldkond ja lähteteksti formaat N: TAUM-METEO ingl-prantsuse ilmateated · Eeltoimetatud tõlge lauseid lihtsustatakse N: EL dokumendid Statistiline masintõlge Sõnadele võib mitte leiduda vastet teises keeles Kuidas käsi käib? How is hand walking?(ingl k) Õige variant How are you? Kivi kotti! A rock into the bag. (ingl k) Õige variant Good luck! T* produtseerimine ehk nimetatud parameetrite väärtuste maksimeerimine Masintõlke meetodid · Otsetõlge · Ülekanne · Tõlkimine vahekeele e. interlingva kaudu Otsetõlge · Asendatakse lähtekeele sõnad sihtkeele omadega
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Rahvamajanduse instituut Statistika ja ökonomeetria õppetool Allar Plaksi EALB-41 062005 TALLINNA JA TARTU ELANIKKONNA ARVULINE VÕRDLUS JA STATISTILINE ANALÜÜS Kodune töö õppeaines Statistika TES0020 Juhendaja: Dotsent Ako Sauga Tallinn 2010 2 SISUKORD SISSEJUHATUS Käesolevas töös viib autor läbi statistilise analüüsi Eesti kahe suurima linna Tallinna ja Tartu elanikkonna põhjal. Uuritakse nende jaotumist erinevatesse vanusegruppidese aastal 2010, viiakse mõlema põhjal läbi aegrea analüüs, kasutatakse mitmeid kirjeldava
Kirjeldav statistika Uuritavad indiviidide või esemete kogu või uuritavat juhulikku nähtus, mille kohta tahetakse otsuseid langetada, nimetatakse statistiliseks kogumiks (ka valimiks). Kogumit uuritakse tema objektide mingi omaduse järge, mida nimetatakse tunnuseks. Tunnused · Arvulised tunnused (pikkus, aeg, temperatuur jne) · Mittearvulised tunnused (silmade ja juuste värvus näiteks) Statistiline rida a1, a2, a3, ..., an - Statistilise rea liikmed N Kogumi maht (statistilise rea maht) 01) Ühe klassi kontrolltöö hinnete rida oli järgmine: 2, 2, 2, 3, 3, 3, 3, 3, 3, 3, 4, 4, 4, 4, 4, 4, 4, 4, 4, 4, 5, 5, 5, 5, 5, 5, 5, 5. (variatsioonirida) Kui kirjutatakse realiikmed kasvavas või kahanevad järjekorras (võrdsed liikmed kirjutatakse järjest), siis saadakse variatsioonirida. Sagedustabel Hinne x 2 3 4 5 Sagedus fa 3 7 10 8 fb 2 5 9 6 N: 2+5+9+6 = 22 Igale hindele vastab tema esinemise arv. N ...
Küsimus 1 Väär 0,00 punkti 1,00-st Küsimuse tekst Atributsiooni stiil peegeldab seda, kuidas inimene tõlgendab endaga toimuvaid sündmusi. Veelgi täpsemalt öeldes, kellele/millele ta omistab sündmuste põhjuseid. Pange tõlgenduse stiil inimese omistusega vastavusse. ÕIG seesmine stiil "Ma ei varunud õppimiseks piisavalt aega" E! globaalne stiil "Ma olen nii saamatu!" ÕIGE! Püsiv stiil "Alati läheb just minul kõik halvasti!" ÕIGE! Püsiv ja globaalne "Minul läheb alati valesti!" stiil ÕIGE! Väline stiil "Mina ei saa sinna midagi parata, sest kõik on ju valitsuse süü!" ÕIGE! Mittepüsiv stiil "Noh, seekord ei tulnud välja, mis siis ikka!" ÕIGE! Küsimus 2 Väär 0,00 ...
Defineeri mõisted: Statistika Matemaatiline statistika Üldkogum. Näide. Üldkogu uurimisel on kaks võimalust: Valim. Kuidas on seotud üldkogu ja valim? Millised on nõuded valimile? Valimi moodustamise viisid. Statistiline rida. Variatsioonirida. Sagedustabel. Diagramm. Mood. Mediaan. Aritmeetiline keskmine. Variatsiooni ulatus. Hälve. Dispersioon. Standardhälve. Korrelatsiooniväli. Normaaljaotus. Statistika mõisted Andmete esitamine 1.Statistika - teadus, mis käsitleb arvandmete kogumist, töötlemist ja analüüsimist. 2.Matemaatiline statistika on matemaatika haru, mis uurib statistiliste andmete põhjal järelduste tegemise meetodeid. 3.Statistikas on oluline uurimise objekt - üldkogum. 4.Üldkogum on kas looduse või ühiskonna nähtus või objektide hulk, mille kohta soovime teha teaduslikult põhjendatud järeldusi. Üldkogumi uurimisel on kaks võimalust: a) uuritakse üldkogumi kõiki elemente b) uuritakse selle üldkogumi mingit osahulka ja t...
· Üldkogum esemete hulk, mille kohta tahetakse teha teaduslikult põhjendatud järeldusi · Valim mõõtmiseks võetud üldkogumi osa · Tunnus omaduste seisukoht, mille kohaselt uuritakse objekti · Sagedus-jaotustabel tabel, mis näitab, mitmel korral on antud tunnus saanud antud väärtuse ning nende väärtuste sagedust protsentides · Jaotustabel tabel, mis näitab tunnuse väärtuste suhtelist esinemissagedust · Statistiline rida tunnuse väärtuste järjestamata rida · Variatsioonirida tunnuse väärtuste rida kasvavad või kahanevas järjekorras · Mood variatsioonirea kõige suurema esinemissagedusega liige. Tähis Mo. · Mediaan variatsioonirea keskmine liige; paarisarvulise variatsioonirea korral on mediaaniks variatsioonirea esimese poole viimase ja teise poole esimese liikme aritmeetiline keskmine. Tähis Me. _
KOOLIEELIKUIGA Perekonna õpetuse referaat Sisukord Sisukord......................................................................................................................................2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 3-aastane laps..............................................................................................................................5 Mida oskab kolmeaastane laps....................................................................................................6 4-aastane laps..............................................................................................................................7 Mida oskab nelja-aastane laps....................................................................................................8 5- aastane laps..........................................
Koolieelikuiga Koolieelikuiga kestab aastatel 3-7 Selle aja jooksul lapse maailm laieneb, ta hakkab koguma teadmisi ja hakkab suhtlema rohkemate inimestega, kui oma perekond. Areng Isiklik, sotsiaalne ja emotsionaalne Laps õpib olema enesekindel, huvitundma erinevate nähtuste vastu, tundma omaenda vajadusi, õige ja vale vahel vahet tegema, ise riietuma ja riidest lahti võtma. Suhtlemine, keel ja kirjandus Laps õpib kõnelema kindlalt ja selgelt, talle hakkavad meeldima lood, laulud ja luuletused. Ta õpib vahet tegema erinevatel häälikutel ja neid seostama tähestikuga. Ta õpib lugema ja kirjutama üksikuid igapäevaseid sõnu ning kasutama kirjutusvahendeid. Matemaatiliste võimete areng Laps õpib matemaatikat tundma kõigepealt juttude, laulude ja mängude kaudu. Ta hakkab aru saama numbritest ja oskab võrrelda, mis on raskem või mis on suurem .Ta pöörab tähelepanu ruumisuhetele ning esemete kujule. Teadmised maailmast Laps õpib maailma ...
b)variatsioonrea ulatus: xmax xmin = 4 c) alumine kvartiil : : 1, 2, 2, 2, 2 ülemine kvartiil: 3, 3, 3, 4, 5 d) dispersioon: 2 = 1,344 e)standardhälve: == 1,159 f) variatsioonikordaja: V= = = =0,429 Viljandi Paalalinna Gümnaasium Laste arv peres Statistiline uuring Viljandi 2011
``. Kirjutasin uurimistöö vastavalt matemaatika kodusele ülesandele, koostada statistika-lühiuurimis enda valitud teemal. Just selle teema valisin ma põhjusel, et see teema on väga aktuaalne ja teema tundus väga huvitav. Küsitluse koostamisel kasutasin ma Google Docs programmi ja viisin läbi küsitluse 11nda klassi õpilaste seas, millele vastas kokku 19 õpilast. Statistiline tõenäosus 1) Kogumi maht:19 2) Statistiline rida: 4,3,2,2,1,5,5,4,5,2,4,6,3,3,5,4,1,4,5 3) Variatsioonirida:1,1,2,2,2,3,3,3,4,4,4,4,4,5,5,5,5,5,6 4) Mood Mo = 4 ja 5 5) Mediaan Me = 4 6) Aritmeetiline keskmine: = 3,7 7) Variatsiooni ulatus: 5 8) Keskmine hälve :=1,2 9) Standardhälve =0,328 10) Variatsioonikordaja: =0,09 Tabel: x f x*f d=|x | |x |*f 1 2 2 2,7 5,4
TMK MA08 õppeaine "Tollinduse alused" Eesti tollitariifistiku (ETT) tarkvara kasutamise kodutöö ülesanded Kodutöö esitaja nimi: M Kodutöö esitaja sünnipäeva (kuu)päev: 06 Kodutöö esitaja vanus: 22 Maksimaalne punktide summa on 10: 1. ülesanne 4 punkti, 2. ja 3. ülesanne 3 punkti. Kõik väärtusega seotud tabeli lahtrid (maksubaas, maksusumma) täida EURides. Ülesanne 1. Firma X importis 2011.a jaanuaris Sinu sünnipäeva (kuu)päeval 1,5 tonni Türgi päritolu värskeid tomateid kaubaarvel oleva maksumusega (statistiline väärtus) 1150 eurot (EUV). Firma esitas ühise sisenemisdokumendi ja sertifikaadi värske puu- ja köögivilja vastavuse kohta ühenduse turustusnormidele. TR-Türgi kood 1.1.Millist TARICi koodi firma kasutas? 0702000099 1.2.Palju deklarant pidi tasuma impordimakse (tollimaksu, käibemaksu), kui ta kasutas tolliväärtusena (statistiline väärtus) kindlat impordiväärtust ja ta ei esitanud sooduspäritolutõendit? Soodustuse koo...
3. Üldkogum esemete hulk, mille kohta tahetakse teha teaduslikult põhjendatud järeldusi. 4. Valim mõõtmiseks võetud üldkogumi osa. 5. Tunnus omaduste seisukoht, mille kohaselt uuritakse objekti 6. Sagedus-jaotustabel tabel, mis näitab, mitmel korral on antud tunnus saanud antud väärtuse ning nende väärtuste sagedust protsentides. 7. Jaotustabel tabel, mis näitab tunnuse väärtuste suhtelist esinemissagedust. 8. Statistiline rida tunnuse väärtuste järjestamata rida. 9. Variatsioonirida tunnuse väärtuste rida kasvavad või kahanevas järjekorras. 10. Mood variatsioonirea kõige suurema esinemissagedusega liige. Tähis Mo. 11. Mediaan variatsioonirea keskmine liige; paarisarvulise variatsioonirea korral on mediaaniks variatsioonirea esimese poole viimase ja teise poole esimese liikme aritmeetiline keskmine. Tähis Me. _ 12
Statistika- teadus massnähtuste kvantitatiivse uurimise meetoditest. Teadus info kogumisest, esitamisest, organiseerimisest, analüüsimisest ja kokkuvõtust, nii, et andmed oleksid kergesti tõlgendavad. Jaguneb oma olemuselt: kirjeldav statistika, järeldav statistika. Statistiline vaatlus- info hankimine, kirjeldav statistika- info ülevaatlik esitamine, tõenäosusteooria- tulevikuga seonduv ebakindluse kirjeldamine, prognoosimine, statistiline otsuste teooria- otsuste tegemine ebakindlas keskkonnas mittetäieliku info tingimustes. Uurimisobjekt- protsess või nähtus, mille kohta soovitakse teha järeldusi. Massnähtus- suurest hulgast vähemalt mõningaid ühiseid omadusi või tunnuseid omavatest nähtustest koosnev nähtus. Üldkogum- nt terve keskkooli klass, Eesti elanikud, Euroopa Liidu riigid. Väljavõtukogum, valim- osa üldkogumi elementidest või osa andmeid.
vastandliku variandi vahel, kusjuures üks on eelistatud, teine mitte. 13) Etnometodoloogia sotsioloogia haru, mis uurib suhtlejate endi tõlgendusi nende sotsiaalsest tegevusest ning vaatleb igapäevaseid loomulikke tegevusi, mille abil inimesed loovad oma grupikuuluvust ümbritsevasse. 14) Uniformitarianism arusaam, et keeled on olnud olemuselt samasugused ka minevikus, seega: mis on praegu võimatu, oli ka minevikus võimatu. 15) Keeleuniversaal absoluutne ja statistiline universaal, implikatiivne ja mitteimplikatiivne universaal universaal absoluutne statistiline mitte-implikatiivne kõikides keeltes on X enamikes keeltes on X implikatiivne kui keeles on X, siis on ka Y kui keeles on X, siis on seal suure tõenäosusega ka Y Näiteks: universaal absoluutne statistiline
Tartu Forseliuse Gümnaasium 12. klassi õpilaste reisimisharjumused Statistiline uurimus Autor: ... Juhendaja: ... Sisukord 1. Töös kasutatud statistika mõisted..................................................................................... 3 2. Sissejuhatus..........................................................
1.Meetodid. Metodoloogia- spetsiifilised võtted,mille kaudu statistika uurib oma ainet,moodustavad metodoloogia.Statistilisel uurimisel läbitakse 3 etappi: statistiline massvaatlus,vaatlusandmete kokkuvõtt ja töötlemine,näitarvude arvutamine;andmete analüüs,tõlgendamine,järelduste ja üldistuste tegemine.1.andmete hankimine uuritava objekti kohta,nt küsitlus,dokumentide läbivaatus jt.3.arvandmete analüüs,nende süvendatud uurimine,seoste otsimine.4.järelduste,ettepanekute tegemine.nende kirjeldamine 2.Kellele on statistika vajalik-spetsialistid,teadlased,praktikud.nt ilmastikuprognoos,meditsiin,liiklus 3
Juhendaja Tallinn 2011 Sisukord Sissejuhatus..................................................................................................................... 3 Uurimustöös esinevad mõisted, tähised ja seletused....................................................... 3 1. Hinnete tabel küsitluse põhjal.......................................................................................... 5 2. Statistiline rida................................................................................................................. 5 3. Variatsioonirida................................................................................................................ 5 4. Sagedus-jaotustabel........................................................................................................ 5 5. Tulpdiagramm................................................................................................
Statistiline tõenäosus 1) Uurisin, mitu patja on inimestel voodis. 2) Uurimuse viisin läbi internetis, kasutades erinevaid sotsiaalvõrgustikke (Facebook, Twitter). 3) Kogumi maht: 93 4) Statistiline rida: 1, 1, 2, 2, 2, 2, 2, 1, 1, 1, 0, 1, 2, 1, 7, 0, 1, 1, 2, 1, 1, 1, 1, 1, 1, 5, 4, 1, 3, 1, 1, 1, 1, 1, 3, 2, 5, 1, 1, 0, 0, 1, 1, 2, 4, 3, 0, 3, 2, 1, 2, 2, 1, 1, 2, 2, 3, 1, 4, 1, 2, 3, 1, 1, 1, 2, 4, 5, 1, 2, 2, 2, 1, 2, 1, 5, 4, 1, 3, 2, 3, 2, 1, 2, 3, 5, 1, 1, 2, 1, 1, 2, 0 5) Variatsioonirida: 0, 0, 0, 0, 0, 0, 1, 1, 1, 1, 1, 1, 1, 1, 1, 1, 1, 1, 1, 1, 1, 1, 1, 1, 1, 1, 1, 1, 1, 1,
ning motivatsioonisüsteemi arendamise. Strateegia teises osas kirjeldatud strateegia lähtealused. Strateegia lähtealusteks on Euroopa Liidu strateegilised dokumendid õpetajahariduse valdkonnas ja õpetajaharidust puudutavad Eesti Vabariigi strateegiad. Strateegia kolmandas osas on toodud välja õpetajahariduse olukorra analüüs ja samuti toodud nähtavale probleeme. Selles punktis on toodud välja kokkuvõtlik õpetajaskonna statistiline analüüs, seadusandliku olukorra analüüs, ja samuti ka antud õpetajakoolituse arengukava 2003- 2010 täitmise ülevaade. Statistiline analüüs tõi nähtavale, et Eesti õpetaja on rahvusvahelisest keskmisest vanem. Samuti teeb rahutuks see, et noored üldhariduskoolide ja lasteasutuste õpetajad on koondunud peamiselt suurtesse linnadesse, mille tõttu õpetajate järelkasvu tagamine maakoolides on suur probleem. Teine analüüsist selgutud probleem seisneb selles, et palju
· Üldkogum esemete hulk, mille kohta tahetakse teha teaduslikult põhjendatud järeldusi · Valim mõõtmiseks võetud üldkogumi osa · Tunnus omaduste seisukoht, mille kohaselt uuritakse objekti · Sagedus-jaotustabel tabel, mis näitab, mitmel korral on antud tunnus saanud antud väärtuse ning nende väärtuste sagedust protsentides · Jaotustabel tabel, mis näitab tunnuse väärtuste suhtelist esinemissagedust · Statistiline rida tunnuse väärtuste järjestamata rida · Variatsioonirida tunnuse väärtuste rida kasvavad või kahanevas järjekorras · Mood variatsioonirea kõige suurema esinemissagedusega liige. Tähis Mo. · Mediaan variatsioonirea keskmine liige; paarisarvulise variatsioonirea korral on mediaaniks variatsioonirea esimese poole viimase ja teise poole esimese liikme aritmeetiline keskmine. Tähis Me. _
Milline statistiline problemaatika rändega kaasneb? Miks ei ole võimalik väljarännet üheselt mõõta? On raske tõmmata selget piirjoont pendelrände, ajutise ja alalise rände vahele. Näiteks võib võtta tudengid, kellele ei ole võimalik rakendada ühiseid kriteeriume rände osas ning selle kaudu ei ole neid võimalik kindlate piiridega kuskile paigutada. Seega annavadki Eesti rahvaloenduse ja rahvastikuregistri andmed väljarändest mõnevõrra erineva pildi. Millistel põhjustel on Eestist väljaränne toimunud (I, II ja III laine puhul)? I laine põhjuseks tulenes rahvastiku arengust, täpsemalt Eestis tollel ajal aset leidnud demograafilisest üleminekust (suremus vähenes kiiresti). Seega ülerahastatusest põhjustatud rändesurve maal ning piiratud võimalused linnas tööd saada vallandasidki esimese suure väöjarände laine. II laine põhjuseks oli 1944. aasta sügisel nõukogude võimu taaskehtestamine ning toimus niinimetatud suur põgenemine. III laine...
ONTOGENEETILINE ühe inimese bioloogilise, kognitiivse ja sotsiaalse arengu seisukoht KONVENTSIOONILINE kokkuleppeline KOOD süsteem, mille hulgast valitakse sõnumite põhiüksused (nt sõnad) SEMANTILINE INFORMATSIOON selle väljendamiseks kasutab kõneleja sõnade kokkulepitud tähendusi ja teisi keelestruktuuri elemente STATISTILINE INFORMATSIOON see põhineb koodi (sõnade) märkide arvul ja nende esinemistõenäosusel BITT informatsiooni statistiline ühik EKSTRAVERBAALNE keeleväline DUAALNE kaheplaaniline REFERENT ese või nähtus, millele tähistaja (sõnakuju) osutab ARBITAARNE meeleväline ONOMATOPOEETILISED SÕNAD mitmesuguseid hääli matkivad sõnad SÜMBOL liik märke IKOON on oma referendiga rohkem või vähem sarnane kujutis SEMANTIKA tähenduste uurimine FONOLOOGIA häälikulise struktuuri uurimine FONEETIKA päris häälikulise substantsi ning selle tootmise ning vastuvõtu uurimine
Matemaatiliselt sama mis mitmene regressioonanalüüs (mitmete kvalitatiivsete ja mitmete kvantitatiivsete muutujatega) · ICA independent components analysis Koosneb ruumiliselt kattuvatest komponenditest, kus iga komponent sõltumatu ruumilise mustriga ja erineva aja käiguga · Etapid: eeltöötlus (preprocessing) Ruumiline ja ajaline eeltöötlus Ruumiline normimine Statistiline andmeanalüüs Funktsionaalsete ja anatoomiliste andmete integreerimine mudeli määratlemine ja sobitamine (model specification & fitting) statistiline järeldamine ja tulemuste analüüs (inference & results interrogation) GLM · y = a set of outcome variables · x = a set of pre-program variables or covariates · b0 = the set of intercepts (value of each y when each x=0)
kohta meie poolt püstitatud järeldused, oletused või prognoosid kehtivad. Valim väike objektide grupp, mis valitakse üldkogumist, et selle põhjal teha järeldus kogu üldkogumi kohta. Nõuded valimile peab olema küllalt arvukas, igal üldkogumi objektil peab olema võrdne võimalus valimisse sattuda. Usaldusvahemik väärtuste vahemik. Usaldusnivoo näitab tulemuse sattumise tõenäosust mingisse vahemikku. Olulisuse nivoo riskiprotsent, näitab kui suur statistiline viga on lubatud. Juhusliku suuruse normaaljaotus, selle graafik juhuslikud suurused, mille tõenäosust kirjeldavaks graafikuks on kellukesekujuline Gauss'i kõver.
Jaguneb pidevateks ja diskreetseteks. 3. Mittearvuline (nominaal) tunnus – tunnus, mille väärtuseks ei ole arvud, nt rahvus, silmade värv 4. Pidev tunnus – tunnus, mis võib saada kõiki reaalarvulisi väärtusi mingist piirkonnast, nt kehakaal, temperatuur. 5. Diskreetne tunnus – tunnus, mis võib saada vaid üksikuid eraldiseisvaid (tavaliselt täisarvulisi) väärtusi. Nt seemnete arv viljapeas, tähtede arv sõnas, lehekülgede arv raamatus. 6. Statistiline rida – uuritava kogumi objektide mõõtmisel saadav vaadeldava tunnuse väärtuste rida. (andmed ajalises/mõõtmise järjekorras, kõige varasem ees) 7. Statistilise rea maht, kogumi maht – tunnuse väärtuste arv N. N = f1 + f2 + f3 + … + fn 8. Variatsioonirida – rea liikmed kirjutatuna kasvavas või kahanevas järjekorras, kusjuures võrdsed liikmed kirjutatakse järjest 9. Sagedus (f); sagedustabel – näitab mitmel korral antud tunnus
1. Uurisin, mitu patja inimestel voodis on. 2. Uurisin antud küsimust internetiküsitluse teel. 3. Statistiline rida: 3,5,2,1,1,2,3,2,2,4,3,1,2,2,3,1,1,1,1,4,3,0,3,2,1,2,2,1,1,2,2,3,1,4,1,2,2,3,1,1,2,3,3,4,1, 1,3,2,1,1,1,2,3,4,4,3,2,4,1,2,2,1,1,3,1,1,2,3,2,1,2,3,2,3,1,4,5,1,2,1 4. Kogumi maht: 80 5. Variatsiooni rida: 0,1,1,1,1,1,1,1,1,1,1,1,1,1,1,1,1,1,1,1,1,1,1,1,1,1,1,1,1,2,2,2,2,2,2,2,2,2,2,2,2,2,2,2,2, 2,2,2,2,2,2,2,2,3,3,3,3,3,3,3,3,3,3,3,3,3,3,3,3,3,4,4,4,4,4,4,4,4,5,5 6. Variatsiooni ulatus: 5 7. Sagedusjaotustabel, hälve x f w
Tunnus konkreetne objektiomadus, mis iseloomustab elementi . Näiteks; pikkus, laius, kõrgus, kaal, kiirus, vanus, maht, saagikus, tootlikus, käive , jne . Tunnused võivad varieeruda ehk erineda. Tunnused on väärtused ja statistika peab seda väga tähtsaks. 1. Nominaalväärtus 2. Ordinaalväärtus 3. Meetriline väärtus 4. Hierarhiline väärtus (järjestusväärtus) 5. Empiiriline väärtus Valim on statistiline termin, mis näitab kui suur osa üldkogumist on haaratud uuringuga. Sündmused võivad olla: 1. Võimatud Mikk Pahapill ei saavuta 10 k punkti 2. Juhuslikud 3. Kindlad Juhuslikel suurustel on piirid Statisitline uuring Statistiline uuring toetub hangitavale infoleja vastusena annab informatsiooni nähtuse kohta Uuring jaguneb etappidesse: · Ülesanne · Uuringu objekt · Tunnused
Imhoff koonus- kalibreeritult koonjas plastikust või klaasist anum ,mida kasutatakse ,et mõõta settinud tahkete osakeste hulka teatud perioodil. Integreeriv Kalduvus integreerida Kjeldahli analüüs laialdaselt kasutatav meetod määrata lämmastiku üldsisalduse proovi.Vaata ka lämmastiku üldsisaldus Kjeldahli järgi. Laminaarne vool-on selline vedeliku voolamine, kus vedeliku osakestel on vaid voolusuunaline kiirus Makroskoopilinenähtav palja silmaga. Tähendus- statistiline termin . Mikroni (mm)-pikkusühik; üks miljondik meetrit (106 m) või üks tuhandik millimeeter (03/10 mm). Monomeer-keemiline aine, mis suhteliselt kergesti moodustab polümeerseid molekule. Monomeeri väikesed molekulid võivad liituda omavahel või mõne teise monomeeri molekulidega. Nutraceuticaltermin, millega kirjeldatakse "funktsionaalset toitu" (näiteks antioksüdandid ja pigmendid). Tal on tervist edendavad omadused.Nad on kättesaadavad kui toidulisandid.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
