6 3.3 10.8 16.3 19.1 17.6 12.5 6.5 -0.5 -9.1 City 12.4 11.0 Halifax -5.8 -6.0 -1.7 3.6 9.4 14.7 18.3 18.1 13.8 8.5 3.2 -3.0 Charlotteto -7.2 -7.5 -3.0 2.7 9.2 14.8 18.8 18.4 14.0 8.6 3.1 -3.6 wn St. John's -4.0 -4.6 -2.0 1.8 6.4 11.3 15.8 15.6 11.8 7.3 3.3 -1.4 Fredericton -9.6 -8.5 -2.5 4.0 10.8 16.2 19.3 18.3 13.0 7.3 1.2 -6.6 Temperatuur ja sajuhulk Mullad Valdavateks mullatüüpideks on riigis leetunud ja soostunud mullad. Leetmullad on mullad, milles on toitained lagundatud ja sademeteveega sügavamale uhutud, iseloomulik okasmetsadele. Soostunud leetmullad on niisketel madalatel luidestunud rannavallidel ning meretasandike kõrgematel kohtadel. Põuakartlikud mullad, mille viljakus on ebasoodsa niiskusreziimi ning toitainete vähesuse tõttu madal eriti kuivadel suvedel. Enamasti kasutatakse neid alasid looduslike rohumaadena või metsa all. Maa niiskuse hoidmiseks kasutatakse CTD tehnoloogiat.
Tundra asub maa alal kus eluks vajalikud tingimused on rasked. Talved on seal pikad ja külmad. Suved aga lühikesed, niisked ja jahedad. Inimtegevust siiski tundras leidub. Põlisrahvaks on tundras laplased, neenetsid, tšuktšid ja islandlased. Enamasti tegeldakse tundrates küttimise, kalastamise, põhjapõdra kasvatuse ja ka kaevandamisega. Loomadest suudavad seal elada vaid need loomad, kes on külma ja karmi kliima suhtes vastupidavamad. Taimestik on kesine kuna maapind on soostunud. 1.TUNDRA 3 Tundraloodusvöönd asub vaid põhjapoolkeral, sest lõunapoolkeral puudub sellisel laiuskraadil maismaa. Tundra ulatus sõltub hoovustest ja maailmamerest. Tundra on saanud oma nime sõnast tunturi mis soomekeeles tähendab kõrget metsatut ala. (geograafia.mgm.ee/wp- content/.../03/LÜHIKONSPEKT-TUNDRA.doc) 1.1Kliima
I Karbonaatsed ja analoogsed soostunud mullad Põhja-Eestis ja saartel. aluspõhjaks lubjakivi, dolomiit ja domineerivaks lähtekivimiks valkjashall rähkmoreen. Domin muldadeks karbonaatsed ja analoogselt soostunud mullad. Mullad ei ole väga hea viljakusega. jaguneb: Ia Mandriosa Põhja-Eesti Ib Saaremaa (Kõige koreserikkamad, rähksemad ja põuakartlikumad) Ic Hiiumaa (suhteliselt anormaalne, mittetüüpiline, sest siin väga palju gleimuldi, liiga palju märgi muldi) Id Varbla-Tõstamaa (anormaalne, mittetüüpiline sest lisaks rähksetele ja karbonaatsetele muldadele levib ka leetunud ja happelisi muldi) II Leostunud ja leejad ning analoogsed soostunud mullad Kesk-Eestis. valdavaks
Variandid: kääbusleedemullad huumusilluviaalsed leetmullad huumusraudilluviaalsed leetmullad sekundaarsed leetmullad süvagleistunud leetmullad Alltüüp: kamarleetmullad Variandid: harilikud kamarleetmullad jääkkarbonaatsed kamarleetmullad huumusilluviaalsed kamarleetmullad süvakontaktgleistunud kamarleetmullad Tüüp: soostunud kamarmullad Alltüüp: gleistunud kamarmullad a) ülagleistunud kamarmullad b) süvagleistunud kamarmullad Alltüüp: kamargleimullad a) kamarülagleimullad b) kamarsüvagleimullad Alltüüp: a) turvasjad ülagleimullad b) turvasjad süvagleimullad Alltüüp: a) turvastunud ülagleimullad b) turvastunud süvagleimullad Variandid: karbonaatsed turvastunud süvagleimullad
aluspõhi paene, Põhja-Eesti rannikumadalik mööda Soome lahe kallast, mis võib olla kuni 20 kilomeetri laiune. Selles vööndis ka 74 saart, suuremad on Naissaar, Prangli ja Pakri saared. Rannikul on ka väljaulatuvaid poolsaari. Kõrged pangad mereäärsed järsud paekiviseinad Türisalu, Ülgase, Toila, Ontika, Päite jt. Põhja-Eesti rannikumadalikust sisemaa pool asuvad Harju ja Viru lavamaad: valdavalt paesel aluspõhjal asuvad alad. Harju lavamaale on iseloomulikud soostunud piirkonnad ja karstid pinnavormid, mis on tekkinud maa-aluste koobaste sisselangemisel. Maa all aegade jooksul kujunenud koopaid ning maa-aluseid jõgesid, mis siin-seal pinnale välja jõuavad või siis jälle ära kaovad. Viru lavamaale on Põhja-Eesti rannikumadalik: Ontika Põhja-Eesti pankrannik Kuimetsa Uhaku I.2 Lääne-Eesti: iseloomulikud rannaniidud ja roostikud, samuti viirsavitasandikud. Suuremat osa Lääne-Eestist hõlmab Lääne-Eesti madalik kunagine
Niidud Referaat Sisukord: · Sisukord · Mis on niit? · Mis on looduslikud niidud? · Minevikust olevikku, olevikust tulevikku · Ajas tagasi rännates · Luha- ehk lamminiidud · Loopealsed ehk alvarid · Pärandkooslus · Aruniidud · Lamminiidud · Rannaniidud · Soostunud niidud · Niidud tänapäeval · Kasutatud kirjandus Mis on niit? Niit on puudeta või väheste puudega ala, kus kasvavad põhiliselt rohttaimed. Kui puid ja põõsaid on 10-50%, on tegu puisniiduga. See on üleminekuastmeks niidu ja metsa vahel. Nimetus "niit" tuleneb sõnast "niitjas", mis tähistab seal kasvavaid niitjate lehtedega taimi. Tihti kasutatakse niidu asemel mõistet rohumaa, kuid päris täpne see ei ole.
Niidud Niit on puudeta või väheste puudega ala, kus kasvavad põhiliselt rohttaimed. Inimmõju alusel võib niidud jaotada pool-looduslikeks ja kultuurniitudeks. Kasvutingimuste alusel jaotatakse niidud 4 suurde rühma: aru-, lammi,- ranniku,- ja soostunud niidud. Igal nimetatakse niite isemoodi. Näiteks Aasias laiuvad stepid, Aafrikas savannid ja Ameerikas preeriad. Niitudel leidub nii tüüpilisi metsataimi kui ka umbrohtusi, samuti on enamik taimi niitudel valguslembelised. Kasvad põhiliselt kõrrelised, lõikheinalised ja liblikõielised taimed. Niidutaimed annavad toitu ja varju paljudele pisikestele loomadele nagu putukatele, ämblikele, närilistele kui ka lindudele. Aruniidud: Levivad kuivadel või parasniiketel aladel
Teraviljapõld Taimed · Suvinisu · Talinisu · Oder · Suvioder · Talioder · Rukis · Kaer · Tritikale Rukis · Tatar · Hernes Putukad Domineerivad süsi-, ehmes-, kuiva- ja pisijooksikud Jooksiklased võivad Maakirp teraviljapõllul hävitada olulise osa lehetäidest Maakirp Hiidmardikas Lepatriinu Jooksik Muld Parim kerge Soostunud mineraal- ja liivsavilõimisega muld soomuldade viljakus oleneb Rukis on leplikum kergete veereiimi reguleeritusest. kuivemate muldade suhtes Saagikus sõltub sademete Talinisu eelistab raskemaid kogusest ja jaotusest muldi kasvuperioodil Suvinisu ja odra nõuded Kuivendussüsteemi puhul on
2-2,5 kuud ning keskmine Sademete hulk on ka temperatuur on +10 kraadi. suhteliselt väike 200-350mm Sajab suhteliselt vähe, aastas aastas. on keskmiselt sademeid 250mm. Mullastik Väheviljakad Pinnas on enamjaolt kaetud tundrakeltsmullad. igikeltsega nagu tundrasgi. Aastaringselt on maapind Mullakates on soostunud külmunud. Suvel sulab ainult gleimullad, soomullad ja pealmine kiht. Pinnas on hõrendikute all leetunud liigniiske ja sageli soostunud. gleimullad. Taimestik Tundrataimed on kohastunud Metsatundras vahelduvad elama lühikese jaheda suve puhmastundra ja ja pika polaarpäeva hõrendikud. Metsatundras tingimustes. Lühikese suve kasvavad puud, näiteks:
suureneb ja vastupidi. Looduslkel kõlvikutel ladestub orgaaniline aine mulda samas kasvanud taimede surnud osadena. Olenevalt taimekooslusest on selle kogus, botaainile ja keemiline koostis erinev. Sellel asjaolul on oluline tähtsus mulla orgaanilise aine koguse ja koostise ning edasi mulla kui terviku kujunemisele. Eestis väärivad eristamist järgmised taimkatte seisundid: tihe, alustaimestikuta mets, rohttaimestikuga mets, soostunud, okaspuu ülekaaluga mets, rohttaimestikuga arumets, rohttaimestikuga soostunud lehtpuu- või segamets, arurohumaa, soostunud rohumaa, lammirohumaa, madalsoo, siirdesoo, raba, veealune kasvukoht, haritaval maal kasvavate kultuuride põllud [1 lk 27]. 1.3 Mulla orgaanilise aine kaod Mulla orgaanilise kao põhjustavad lagunemine ja mineraliseerumine ning väljauhtumine, ärakanne vee- ja tuule-erosioonis Orgaanilise aine põhiliseteks lagundajateks on mikroorganismid
pärandkooslused loodusliku suktsessiooni käigus looduslikuks koosluseks (enamasti metsaks). Pärandkooslused klassifitseeritakse: esimeseks on aruniidud, mis on turvastumata ja üleujutuseta muldadel ning jaotuvad looniitudeks e. alvariteks e. loopealseteks(s.h. loopuiskarjamaad), pärisaruniitudeks (s.h. pärisarupuisniidud ja karjamaad), nõmmeniitudeks ja paluniitudeks, Teiseks on lamminiidud e. luhad (s.h. lammipuisniidud), kolmandaks rannaniidud ja neljandaks soostunud niidud (s.h. soostunud puisniidud ja karjamaad). Looduslikud kooslused on näiteks primaarsed niidud (meil väike osa rannaniite ja ilmselt ka lamminiite), mis on kujunenud ja püsivad inimese vahelesegamiseta. Puittaimede kasvu takistavad neil looduslikud tegurid, näiteks kaua kestev kevadine üleujutus või sooldunud muld, mis osutub suuremale osale puittaimedest sobimatuks.
Profiil saviakumulatiivne A nõrgalt toorhuumuslik, leostumise tõttu keemine 30- 60cm sõgavamal võivad olla karedate vete tõttu küllastunud (ph alla 5,5 ) ning profiil differentseerumata. Ajutiselt (nõrgalt) liigniisked (põhja-või ülavetest) Profiil A-Bmg-Cg või A-Cg · 1. Põhja-Eesti paepealsete ja rähkmuldade valdkond · 2. Kesk-Eesti leostunud ja leetjate muldade valdkond · 3. Lõuna-Eesti näivletunud (kahkjate leetunud) muldade valdkond · 4. Lääne-Eesti soostunud muldade valdkond · 5. Vahe-Eesti soostunud ja soomuldade valdkond · 6. Peipsi soostunud, soo- ja leetmuldade valdkond · 7. Põhjaranniku leetunud ja leedemuldade valdkond · 8. Otepää-Haanja erosiooniohtlike ja erodeeritud muldade valdkond Kasutus- arvan et see põllumasiiv on sobilik põllumaaks teravilja ja õlikultuuridele. Lupjamis vajadus K ja Kr ei vaja lupjamist kuna keemine toimub kõrgemal kui 30cm Ko ja Kog võib vajada lupjamist sõltub Ph-st Kivisus.
...........5 Paiknemine Eestis. Kaart. Füüsilisgeograafiline rajoon Põhja-Eestis, Peipsi põhja ja loode pool. Hõlmab Kohtla-Järve rajooni lõuna- ja Rakvere rajooni idaosa. Geoloogiline ehitus. Enamasti tasase maapinnaga, mis kaetud peamiselt jääpaisjärvede ja Suur-Peipsi setetega. Paekivine aluspind ei paljandu. Põhilised on liiv, kruun, peenliiv ja soised alad. Pinnamood. Alutaguse oli jääaja lõpul jääpaisjärvede vetest üle ujutatud. Seepärast domineerivad pinnamoes soostunud liiva- ja viirsavitasandikud. Vahelduvama reljeefiga osadeks on Iisaku- Illuka oosiahelik ning selle kirdepoolseks jätkuks olev Kurtna mõhnastik. Silmapaistvaimaks üksikvormiks on Kuremäe otsamoreen. Peipsi põhjarannikut ääristab 32km ulatuses vaevalt kilomeetri laiune männimetsane katkendik luitevöönd. Kliimaolud. Alutaguse kuulub koos Viru lavamaaga Eesti kõige mandrilisema kliimaga regiooni. Ka siin
Geograafia Kontrolltöö küsimused ja vastused 27.01.2012 Muld, taimkate, loomastik ja loodukaitse Eestis 1. Millised tunnused iseloomustavad Eesti muldkatet? (õp lk 80) * Muldade mitmekesisus, mis tuleneb lähtekivimi koostise ja veeolude muutlikkusest. * Soo- ja soostunud muldade suur osatähtsus. * Lubjarikaste muldade rohskus, eriti Põhja- ja Lääne-Eestis. * Muldade kivisus 2. Mis määrab mulla ehituse? (õp lk 80) Mulla ehituse määrab ära mullalõimis ehk mulla mehaaniline koostis. 3. Kuidas jagatakse savisisalduse järgi muldi? (4tk)(lk 80) * Liivmullad, savi alla 10% * Saviliivmullad, savi 10-20% * Liivsavimullad, savi 20-50% * Savimullad, savi üle 50% 4. Nimeta neli mullategurit, mis mõjutavad Eesti muldade kujunemist (lk 80)
HUUMUSE koostises on huumushapped Alltüüp 3.Gleistunud karbonaatsed Vahe-Eesti leet-, soostunud leet- ja ja huumusained. mullad Kg on kõik eelnevate muldade soomuldade agromullastiku valdkond Huumushapped jagunevad: analoogsed, ainult on ajutiselt liigniisked. pindalaga ca 6,8%. Loksa, Aegviidu, Lelle, a)Humiinhapped -annab katioonidega II Tüüp Leostunud mullad K0 Kolu, Türi, Kilingi-Nõmme, Häädemeeste. humaate (soolasid), mis on vees viljakaimad mullad
km²) 20 järvega. Seal on ka sügavuselt Eesti kolmas järv Udsu järv (30,25 m). Asuvad setete alla mattunud oru kohal. Muldkate Sakala kõrgustik on LõunaEesti viljakamaid piirkondi (Põllupidamiseks keskmise ja kõrge viljakusega). Pinnakatteks on paks moreenikiht. Kesk ja põhjaosas viljakad karbonaatsel moreenil kujunenud pruunmullad (pruunid näivleetunud mullad). Lõunaosas keskmise viljakusega kahkjad mullad (leetjad mullad). Rohkesti on soostunud leetmuldi. Taimkate Palju kuusemetsi kirdenõlvadel ja edelaservadel. Väikeste saludena leidub kaasikuid, haavikuid ja halllepikuid. Männimetsi leidub sanduritel. Männikuist laiema levikuga on pohla ja mustikamännikud, millede koosseisu kuulub harva ka kuuske. Kohati võib leida salulehtmetsa fragmente (katkendeid,osi). Rohkelt suuri tammesid kasvab Kärstnas. Rohumaid on suhteliselt vähe, enamasti on need liigivaesed niidud ja puisniidud.
Edvard Torm Vooremaa Vooremaa on Eesti maastikurajoon. Mille pindala on 1050 km2 . Vooremaast umbes viiendik on soostunud. Voorema piirneb põhjast Alutaguse madalikuga ja põhja-lõuna suunas ulatub Kõrvekülani mille pikkus on 55 km, lääne-ida suunas on selle pikkus 24km. Vooremaad ilmestavad voorestikud ja nendevahelised nõod. Sealsete voorte omapäraks on nende suurus ja kuju: näiteks Koimula hiidvoore pikkus on 13km ja laius 3,5 km. Suurt osa vooremaa pinnast kasutatakse põllumajandusmaana. Geograafiline iseloomustus. Vooremaa asub Jõgeva, Palamuse, Tabivere, Saare ja Tartu vallas.
( põhjast piirab Balti klindi järsk astang)(mõlemad lubjakivi platood, nende tasast pealispinda liigestavad jõeorud) Lõuna-Eestis asub Kagu-Eesti ehk Ugandi lavamaa (liivakiviplatoo). Lisaks lavamaadele on Eestis veel kaks suhteliselt kõrget tasandikku: Kesk-Eesti tasandik ja Vahe-Eesti tasandik ehk Kõrvemaa. Madalikud: kuni 50m kõrgused tasandikud, mis on pikka aega olnud mere ja järvede poolt üle ujutatud. (maakerke tagajärjel muutusid need alad maismaaks) *Lääne-Eesti madalik: soostunud tasandik, mille reljeefi liigestavad lubjakivikõrgendikud. (Nt. Kirbla mägi, Mihkli Salumägi). *Pärnu madalik: soostunud, rannikut ilmestavad Eesti kõrgeimad luiteahelikud. Põhja-Eesti rannikumadalik moodustab: kitsas poolsaarte- ja lahtederohke kivine maariba Soome lahe ja Põhja-Eesti paekalda vahel. Nõod: keskelt madalamad ning servadest kõrgemad suletud pinnavormid, mille põhjas asub tavaliselt veekogu. Orund: piklikud laiapõhjalised ja raskesti piiritletavad orud
· Vooremaa ja Võrtsjärve ümbrus · Kamarmullad - Hea põllumaa · Pinnakate kruus ja liiv Metsarohked kõrgustikud · Saarema keskosa jne · Palju metsi, vähe põldu · Lesotunud ja leetmullad Mõhnastikud · Jääjärvetekkelised · Järvederohke · Kamar-leetmullad Sandurimaastik · Võrtsjärvest lõunas, Männiku · Pinnakattes liiv ja kruus Viirsavitasandikud · Peamiselt Lääne-Eesti · Maapind madal ja tihti üleujutatud · Soostunud mullad Jääpaisjärved · Võrtsjärve ja Peipsi nõgu · Maapind tasane ja tihti üleujutatud · Soostunud mullad Mereliivatasandik · Esinevad rannikul · Kohati taimkate puudub(deflatsioon) · Palju männimetsi ja soostunud alasid · Rannamullad Soomaastik · Mood, 20% Eesti pindalast. · Järvesetted ja soosetted Mullatüübid!!!
palusammal, põdrasamlikud(mets,harilik,alpi) Palumetsad Ph-pohla KKT Kuivad või parssniisked leedemullad, põuakartlikud. Mulla happelisus, hapud mullad. Boniteet: 2-3 Peapuuliik: mänd, harvem ka kuusk. Puhmarinne: kanarbik, mustikas, pohl,leesikas, kukemari. Rohurinne: palu-härghein, kilpjalg, leseleht, karvane piiphein, võnk-kastevars. Samblarinne: harilik-ja lainjaskaksikhammas, laanik, lehviksammal, palusammal. Ms-mustika KKT Niiskem, soostunud leede mullad, leetmullad või kahkjad. Happeline muld. Boniteet 2-3 Peapuuliik: mänd, harvem ka kuusk. Puhmarinne: kanarbik, mustikas, pohl Rohurinne: palu-härghein, metskastik, leseleht Samblarinne: lainjas kaksikhammas, harilik karusammal, laanik, palusammal, turbasammal. Rabastuvadmetsad Sn-sinika KKT Niisked puhma ja samblarindega. Soostunud leedemullad, hapud mullad. Boniteet 4-5. Peapuuliik: mänd. Puhmarinne: kanarbik, mustikas, pohl, sinikas, sookail Rohurinne: sinihelmikas, tarnkera
· reljeef · organismid(taimed, loomad, lagundajad) · kliima(temperatuur, sademed) · aeg · inimtegevus(tuhamäed) · vesi Mulla koostis: · elus osa: bakterid, seened, vihmaussid, mutid · eluta osa: orgaaniline(kõdu-lehed; huumus) mineraalne(kruus, liiv, savi) · vedel: vesi · gaasiline: õhk Eesti muldkatet iseloomustab: · muldade mitmekesisus, mis tuleneb lähtekivimi koostise ja veeolude muutlikkusest · soo- ja soostunud muldade suur osatähtsus · lubjarikaste muldade rohkus, eriti Põhja- ja Lääne-Eestis · muldade kivisus Mulla ehituse määrab ära mullalõimis ehk mulle mehaaniline koostis. Mulla profiil e. läbilõige koosned erineva värvuse, tiheduse, paksusega mullakihtidest.(Eestis eristatakse kümmekond mulla tüüpi) Paepealsed mullad (rendsiinad): Põhja ja Lääne Eestis, kus lubjakividest aluspõhi on maapinna lähedal
Soostunud metsad on perioodiliselt liigniisketel muldadel kasvavad metsad, millest enim esindatud on lehtpuu- või segametsad. Nende metsade kogupindala Eestis on ligi 397,7 tuhat hektarit, millest valdava osa moodustavad sanglepikud, hall-lepikud, männikud, kuusikud, kaasikud ja haavikud. Soostuvad metsad hõlmavad soovikumetsi ja rabastuvaid metsi. Soovikumets on tekkinud soostunud maade kuivendamisel, kus on kõrge mullaniiskus ja halb õhustatus. Puudest kasvavad seal sookask, mänd, kuusk, taimedest näiteks tarnad, osjad, kastikud, sinihelmikas. Rabastuv mets on toitainetevaene, happeline ja liigniiske. Puudest esineb seal mänd ja kask, taimedest sinikas, sookail, mustikas, turbasamblad, karusammal. Soostuva metsa tunnusteks on: Madalate jõe- ja järvekallaste ning ojade ümbrus - tekkekoht Tuuleheide
Viitnal leidub ka loodusdirektiivi II lisa liike, mille isendi elupaiku tuleb kaitsta: luiujur, suur-rabakiil ja tõmmujuur. Pikkjärv on kolmest järvest suurim ja tuntuim Viitna Pikkjärv e Suurjärv, mille pindala on 16 ha nign suurim sügavus 6,2 m. Sulglohku tekkinud järve ümbritsevad oosid ja mõhnad ning selles leidub kolm saarekest. Läänekaldal, veepinnast 20 meetri jagu ülalpool asub ümbruskonna kõrgeim punkt, absoluutkõrgusega üle 90m. Idakallas on kohati soostunud ning järvele tiiru peale tegevat matkarada minnes võib end leida keset tupp-villpeade puhmaid. Pehme- ja heledaveeline järv kuulub limnoloogiliselt tüübilt haruldaste oligotroofsete ehk vähetoiteliste järvede hulka. Linajärv , suuruselt teine, ehk Väike Viitna järv, on tunduvalt väiksem (4,2 ha), pehmeveeline ja eutrofoorne ehk rohketoiteline. Suur osa järve kaldast on soostunud ning rohke taimestikuga, veepõhi mudane, vesi sogane ja pisiloomadest tulvil.
Ürgorgudest liigestatud 40-100m. kõrgune liivakiviplatoo kõrgete astangutega läänes. Kaks suhteliselt kõrged tasandikud - Kesk-Eesti tasandik ning Vahe-Eesti tasandik e. Kõrvemaa. Madalikud on kuni 50m. kõrgused tasandikud, mis on pikka aega olnud mete ja suurte järvede poolt üle ujutatud. Maakerke tagajärjel muutusid need alad maismaaks kõrgustikest ja lavamaadest hiljem. - hõlmavad peaaegu poole Eesti territooriumist. Lääne-Eesti madalik on 0-20m. kürgune soostunud tasandik. Pärnu madalik on samuti tugevasti soostunud. Põhja-Eesti rannikumadalik - kivine maariba. Madalad ja tugevasti soostunud tasandikud ka Võrtsjärve nõos ning Pepsi järvest läänes ja põhjas. Alutaguse madalik - paikneb Peipsi järvest põhja pool. Nõod ja orundid kui reljeefi suurvormid on hästi eristavad Lõuna-Eestis, kus nad lahutavad üksteisest kõrgustikke. Valga nõgu - paikneb Sakala, Karula ja Otepää ümbruses. Sealt saab alguse põhja suunas
Soode tüübid 1) Madalsoo Soo noorim aste, tunnusteks märg pinnas ning õhuke turbasamba kiht(1-2cm) 2) Siirdesoo Vaheetapp soo ja raba vahel, natuke kuivem ning nati paksem turbakiht (10cm) 3) Raba Soo arengu viimane etapp, üsna kuiv ning turbasamba kiht on paks (üle 20 cm) Aastas tekib soodes 1mm paksune turba kiht. Peatükk 11 Muldkate Eesti mullakatet iseloomustavad 1) Muldade mitmekesisus(palju erinevaid mullatüüpe) 2) Soo- ja soostunud muldade suur osatähtsus 3) Lubjarikaste muldade rohkus 4) Muldade kivisus Mulla tüübid - 1) Paepealne muld Tume, õhuke, all paekivi 2) Rähkmuld katab paks moreenihorisont, palju huumust, toitaineid, teravaservalisi paemurendeid 3) Veerismuld Kividerohke muld, mis asetseb moreeni peal 4) Leetjasmuld puudub huumus, toitevaene kiht peal ning selle all toiteaineterikas kiht 5) Leetunud muld umbes sama vist 6) Leedemuld umbes sama vist
KaguAasia Helena Kree 10B 2011 Geograafiline asend · Kagu-Aasia on Aasia alampiirkond, mis koosneb riikidest, mis asuvad geograafiliselt Hiinast lõunas, Indiast idas, Uus- Meremaast läänes ja Austraaliast põhjas. · Piirkond asub geoloogiliste laamade kokkupuutel. Loodus ja maavarad · Kagu-Aasia paikneb lähisekvatoriaalses ja ekvatoriaalses kliimavöötmes. Ekvatoriaalvöönd on liigniiske ja tugevasti soostunud. · Kagu-Aasia on mägine. · Kagu-Aasias leidub mitmeid metallimaake ja fossiilkütuseid. Regioonis on märkimisväärsed metsavarud. Bruneis leidub ka naftat. Regiooni riigid · Kagu-Aasia riigid: Myanmar, Brunei, Ida-Timor, Indoneesia, Kambodza, Laos, Malaisia, Filipiinid, Singapur, Tai, Vietnam · Kagu-Aasia alla loetakse Indohiina poolsaarel ning Euraasia ja Austraalia vahelistel saartel asuvaid riike ja maid. · Kagu-Aasia Maade Assotsioon (ASEAN) -
inimtegevus. Eesti muldade iseloomulikud tunnused. Muldade mitmekesisus, mis tuleneb lähtekivimi koostise ja veeolude muutlikkusest; Soo- ja soostunud muldade suur osatähtsus; Lubjarikaste muldade rohkus, eriti Põhja- ja Lääne- Eestis; Muldade kivisus. Peamised põhjused miks Eestis on tekkinud ~120 erinevat mullatüüpi. Eestis on tekkinud ~120 erinevat mullatüüpi tänu lähtekivimi koostise ja veeolude muutlikkusele ning aastaaegade vaheldumisele. Iseloomusta leetmulda, soostunud mulda, paepealset ja rähkmulda. Leetmuld: On iseloomulik keemiliselt koostistelt vaestele muldadele; Tekib enamasti ilma rohttaimedeta männimetsade alla ning neil puudub huumushorisont; Tunnuseks on valkjashall leet- ehk väljauhtehorisont, mille all asub pruun toitainerikas sisseuhtehorisont; Soostunud muld: Eestis laialdase levikuga; Jagunevad madalsoo-, siirdesoo- ja rabamuldadeks; Neid iseloomustab 30 cm paksune turbahorisont mille all on gleihorisont.
Maailma mullad 1.Tundravööndi mullad Tundravöönd on loodusvöönd, mis paikneb Põhja-Ameerika ja Euraasia põhjaosas ning Gröönimaa lõunarannikul. Tundravööndis on talv on tundravöötmes pikk, külm ja vähe sademeid. Lumikate on õhuke ja sellepärast külmub maapind sügavalt, esineb igikelts. Kuigi sademete hulk on väike, ja aurumine on veel väiksem ja selletõttu on tundrad liigniisked ja seal on palju soid, mistõttu esineb tundras soostunud leetmuldi need on tekkinud liigniiskuse tingimustes ,lubjavaesel lähtekivimil. Soostunud leetmuldade peamise kihi moodustab metsakõdu -, huumus -või kuni 30 cm paksune turbahorisont. 2.Okasmetsade leetmullad Okasmetsavöönd ehk taiga on loodusvöönd, mis on levinud peamiselt põhjapoolkeral, Põhja- Ameerikas ja Euraasias parasvöötme põhjaosas. Okasmetsavööndis on peamiseks mullaks leetmullad need on mullad, milles on toitained lagundatud ja sademeteveega sügavamale uhutud
Sellest tlenevalt Alfred Lillema koostaski muldade rajoneerimise skeemi. Kuna see muldade territoriaalne piiritlemine annab agronoomilisi eesmärke, seetõttu nimetatakse mullastiku rajoneerimist agromullastikuliseks rajoneerimiseks. Alfred Lillema jaotas Eestimaa 8 rajooni e valdkonda. Need omakorda mullastiku iseärasuste alused jaotatakse allrajoonideks e allvaldkondadeks ja need omakorda mikrorajoonideks e mikrovaldkondadeks. Need 8 rajooni on: I Karbonaatsete ja analoogsete soostunud muldade valdkond Põhja-Eestis ja saartel. Siin on aluspõhjaks lubjakivi, dolomiit ja domineerivaks lähtekivimik valkjashall rähkmoreen. Domineerivateks muldadeks on karbonatsed ja analoogselt soostunud mullad (paepealsed ja rähksed mullad ning analoogsed gleistunud ja gleimullad). Mullad ei ole väga hea viljakusega. Valdkond jaguneb allvaldkondadeks järgmiselt: Ia Mandriosa Põhja-Eesti Ib Saaremaa Ic Hiiumaa Id Varbla-Tõstamaa
Sellest tlenevalt Alfred Lillema koostaski muldade rajoneerimise skeemi. Kuna see muldade territoriaalne piiritlemine annab agronoomilisi eesmärke, seetõttu nimetatakse mullastiku rajoneerimist agromullastikuliseks rajoneerimiseks. Alfred Lillema jaotas Eestimaa 8 rajooni e valdkonda. Need omakorda mullastiku iseärasuste alused jaotatakse allrajoonideks e allvaldkondadeks ja need omakorda mikrorajoonideks e mikrovaldkondadeks. Need 8 rajooni on: I Karbonaatsete ja analoogsete soostunud muldade valdkond Põhja-Eestis ja saartel. Siin on aluspõhjaks lubjakivi, dolomiit ja domineerivaks lähtekivimik valkjashall rähkmoreen. Domineerivateks muldadeks on karbonatsed ja analoogselt soostunud mullad (paepealsed ja rähksed mullad ning analoogsed gleistunud ja gleimullad). Mullad ei ole väga hea viljakusega. Valdkond jaguneb allvaldkondadeks järgmiselt: Ia Mandriosa Põhja-Eesti Ib Saaremaa Ic Hiiumaa Id Varbla-Tõstamaa
Suurim ulatus läänest itta on ~5200 ja põhjast lõunasse ~3900 km. Keskmine kõrgus on 300 m., kõige madalam maailmajagu. Pinnamoes domineerivad lauskmaad [suurim Ida-Euroopa lauskmaa (4 mln km²; tekkinud Ida-Euroopa platvormi kohale; ulatub Barentsi ja Valgest m. Musta ja Kaspia m-ni, Uurali mä-st Läänem. ja Karpaatideni; põhjas künklik maastik, järvederohked kõrgustikud, soostunud madalikud; lõunas madalikud, laiad ja madalad oruterrassid, Kaspia alamik)], madalikud [Saksa-Poola madalik (Saksa-Poola põhjaosa, Jüüti ps. ja Taani s.; vanimateks osadeks Fennoskandia ja Ukraina kristalsed kilbid; kaljuvoored, silekaljud ning kaljusaared e. skäärid)] ning madalad (alla 2 km.) mäestikud [Skandinaavia mäestik (liitus lääne poolt Ida-Euroopa platvormiga; tekkis vanaaegkonna algul; liigestavad sügavad , järsuveerelised orud,
Suurim ulatus läänest itta on ~5200 ja põhjast lõunasse ~3900 km. Keskmine kõrgus on 300 m., kõige madalam maailmajagu. Pinnamoes domineerivad lauskmaad [suurim Ida-Euroopa lauskmaa (4 mln km²; tekkinud Ida-Euroopa platvormi kohale; ulatub Barentsi ja Valgest m. Musta ja Kaspia m-ni, Uurali mä-st Läänem. ja Karpaatideni; põhjas künklik maastik, järvederohked kõrgustikud, soostunud madalikud; lõunas madalikud, laiad ja madalad oruterrassid, Kaspia alamik)], madalikud [Saksa-Poola madalik (Saksa-Poola põhjaosa, Jüüti ps. ja Taani s.; vanimateks osadeks Fennoskandia ja Ukraina kristalsed kilbid; kaljuvoored, silekaljud ning kaljusaared e. skäärid)] ning madalad (alla 2 km.) mäestikud [Skandinaavia mäestik (liitus lääne poolt Ida-Euroopa platvormiga; tekkis vanaaegkonna algul; liigestavad sügavad , järsuveerelised orud, moodustavad fjorde; idas
kuivendamist. Madalsoomuldi on otstarbekohane kasutada põllumajanduses rohumaana, kuid vähemal määral ka põllumaana. Maaviljeluseks on sobivaim soomuld, mille lagunemisaste on üle 35%, tuhasus üle 10%, lämmastikusisaldus üle3%, kaltsiumisisaldus üle 1,5% ja pH üle 4,5. metsa kasvatamiseks on kohased nii madal- kui siirdesoomuld pärast nende kuivendamist. Mineraalmullad. Metsapparandusobjektideks ei ole mitte ainult sood, vaid ka soostunud alaliselt või ajutiselt üleujutatud maad turbakihi tüsedusega alla 0.3 m ja puistute boniteediga III-Va. Sellised kuivendamist vajavad puistud kasvavad sinika, karusambla, osja ja tarna kasvukohatüüpides. Kuid metsa uuenemist ja kasvu ei takista mitte ainult liigniiskus. Esineb rida kasvukohatüüpe, kus metsastamist raskendab niiskuse vähesus. Siia kuuluvad looalad(leesikaloo, kastikuloo, lubikaloo) ja nõmmealad(sambliku ja kanarbiku kasvukohatüüp)
kuhjevormid Anett Laidver 9.b Võru Kesklinna Kool Kuidas tekivad? Tekivad setete kuhjumise tagajärjel Kuhjevormid Delta- jõesetete kuhjumise tagajärjel tekkinud mitmeharuline jõesuu Emajõe delta Kuhjevormid Lammitasandikud suurvee ajal üleujutatav orupõhi · Kaldalamm - lammiala kõrgem osa · Kesklamm lammiala tasaseim osa · Jalamilamm - lammi madalaim osa, soostunud Lammimets -kasvavad jõe või oja lammil, madalatel järveäärsetel aladel Raudna jõgi, Soomaal Lamminiit -järvede, jõgede ja ojade üleujutatavatel madalatel kallastel -on kujunenud lammimetsadest Alam- Pedja Kuhjevormid Kaldavallid- suurvee ajal kaldalammile settinud jõesetted Aitäh kuulamast!
Iseloomulikuks on paekõrgendikud, mis lõppevad lõunakagu suunaliste astangutega. Nende vahele jäävad nõod (jõeorud, nt. Pirita). Pinnakate õhuke, esineb karste, domineerivad loopealsed mullad. 2. Pae ja moreenitasandike maastik: Hõlmab ulatusliku ala LääneEestis ja Hiiumaa ja Saaremaa idaosad. Pinnakate õhuke, tavalised pinnavormid on rannavallid, luited ja oosid. Madalamatel aladel domineerivad soostunud alad. Muldadest lisandub eelmisele rähkmullad, soolakulised rannamullad. 3. Lainjas moreen(tasandike) maastik: Hõlmab Pandivere ja Jõhvi ning suure osa Sakala kõrgustikust ning enamuse KaguEesti lavamaast. Eelmisest kõrgem, leidub voorjaid moodustisi. Pinnkatteks on peamiselt saviliiv (põhjaosas) ning savikas moreen (lõunapool). Põhjaosas Eesti viljakamad mullad kamarkarbonaatmullad, esineb ka leet, soo ja lammimuldi
Raudtee Segamets Heinamaa põõsastega kask 12 0,15 Pinnastee kuusk 10 0,15 Jalgrada Lehtpuu harvik liivikul Heinamaa soostunud Km. post Kindlustatud nõlv Kattega tee äärekiviga A Tehniline reeper Tehn.5 15,12 Kasvuhooned Kivist eluhoone KE Katusealune Kivist kõrvahoone KK Kõrgusarvud 342,7
Vooremaa Vooremaa (ka Saadjärve voorestik) on Eesti maastikurajoon. Selle pindala on 977 km2. Vooremaast on viiendik (20,3 %) soostunud. Vooremaa piirneb põhjast Alutaguse madalikuga ja põhja-lõuna suunas ulatub Kõrvekülani (pikkus 55 km), lääne-ida suunas on selle pikkus 24 km. Vooremaad, nagu nimigi ütleb, ilmestavad voorestikud ja nendevahelised nõod. Sealsete voorte omapäraks on nende suurus ja kuju: näiteks Koimula hiidvoore pikkus on 13 km ja laius 3,5 km. Suurt osa (47 %) Vooremaa pinnast (eriti voorte nõgusid) kasutatakse põllumajandusmaana. Allikas: http://et.wikipedia.org/wiki/Vooremaa
Vooremaa maastikurajoon LU I Tartu 2014 Üldiseloomustus · Voorema maastikurajoon asub Jõgevamaal. Jõgeva, Palamuse, Tabivere ja Saare ning Tartumaal. Tartu vallas. · Vooremaa maastikukaitseala asub Jõgevamaal Palamuse ja Tabivere vallas ning Tartumaal Tartu vallas. · ... on osa Jõgevamaa imelisest loodusest. · Eesti suurim voorestik · Pindala 1050 km² · 20,3 % Soostunud http://opetaja.edu.ee/mallepeedel/veeb/eesti_turismigeograafia/images/vooremaa10.jpg Tekkelugu · Tekkinud küllaltki hilises geoloogilises minevikus. · Iga jäätumisega lisandusid uued settekihid. · Liustikud kujundasid Voored, künnised, voortevahelised nõod. · Kalevipoja künnivaod. http://entsyklopeedia.ee/artikkel/vooremaa2 Voored
Kõrgustik on ümbrusest kõrgem lauskmaa osa, millel leidub mitmesuguseid kõrgendikke, nõgusid, orge ja teisi väiksemaid pinnavorme. Lauskkõrgustik (Pandivere), ürgorgudega liigestatud lavakõrgustik (Sakala), künklik kõrgustik(haanja,otepää),mandrijää serva esine kuhjekõrgustik(Karula), Mandrliustike sulamisvee kuhjamisest(Lääne-Saaremaa kõrgustik). Pandivere kõrgustik- emumägi 166m, sakala kõrgustik-rutumägi 146m,haanja kõrgustik-suur munamägi 38m, karula kõrgustik-rebastejärve tornimägi 137m, otepää kõrgustik-kuutsemägi 217m, jõhvi kõrgustik-tärivere mägi 90m, saadjärve vooremaa-laiusemägi 144m. Loometsad-kasvavad puud õredalt haruldased metsad. Nõmmemännikud-turistide lemmikud. Palumetsad-marjuliste lemmik Salvmetsad- tahab viljakaid muldi Süljametsad-tavaliselt kõrgendikel Lammimetsad-tihti humalad, liigniisked mullad Rabastunud metsad-soostunud metsad Madalsoometsad, siirdesoometsad, rabamets. ...
Tammel ja idas Peipsi kaldal Kallastel. Lavamaadele võib lisada kaks suhteliselt kõrget tasandikku -- Kesk-Eesti tasandik (6080 m) ning Vahe-Eesti tasandik ehk Kõrvemaa (5090 m). Madalikud on Eestis merepinnast kuni 50 m kõrguseni ulatuvad tasandikud, mis on pikka aega olnud Läänemere ning Ürg-Peipsi ja -Võrtsjärve poolt üle ujutatud. Nad hõlmavad peaaegu poole Eesti territooriumist ning suuremad neist asuvad Lääne-Eestis. Lääne-Eesti madalik on soostunud tasandik, mille reljeefi liigestavad kuni 20- meetrised lubjakivikõrgendikud (Kirbla mägi, Mihkli Salumägi, Salevere Salumägi jt). Pärnu madalik on samuti tugevasti soostunud, ent tasandiku aluspõhi koosneb liivakivist ja rannikut ilmestavad Eesti kõrgeimad luiteahelikud. Lääne-Eesti madalik jätkub Lääne-Eesti saarestikus. Üldiselt madala (kuni 20 m) ja tasase reljeefi foonil kerkivad ümbrusest kõrgemale Lääne-Saaremaa
SOOTEADUS 1)SOO JA TURBA MÕISTE, SOODE TEKET MÕJUTAVAD TEGURID soo on selline osa maastikust,kus alalise veerohkuse ja hapnikuvaeguse tõttu mullas jääb osa orgaanilist ainet lagunemata ning ladestub turbana. Vastavat arengusuunda maastikus nim soostumiseks, vastavat mullatekkesuunda turvastumiseks. Soostumine võib olla edasiarenev e progresseeruv, taandarenev e regresseeruv või uuesti areenema hakkav. Soostunud maa ja soo tinglikuks piiriks võetakse 30-cm turbakiht(kuivendamata olekus), selle piiri ületamisel saavad soostunud muldadest soomullad,soostunud maadest sood. Niisugust turbakihi paksust põhjendatakse sellega, et nim. Piiri ületamisel kasvab enamik taimejuuri turbas ega ulatu mineraalsete kihtideni. Liigniiskuse all mõeldakse ülemäärast veesisaldust mesofüütide,eriti kultuurtaimede ja metsapuude seisukohast;sootaimede jaoks on sama niiskusaste täiesti paras.
Veestik Loodesihilised jõed Reiu (75 km) ja Uulu (50 km) Kitsast põhjaosa läbivad Pärnu jõe, Sauga ja Audru jõe alamjooks Siseosas Timmkanal (10 km) Edelaosas Häädemeeste jõgi (18 km) ja Lemmejõgi (23 km) Muld ja taimkate Mereäärne rannariba ulatub 4050 meetrist (Orajõel) kuni 1,5 kilomeetri laiuseni (Häädemeestest Uuluni). Tegemist on kamardunud mölli-ja liivarannaga, kohati kivise moreenrannaga, leidub ka soostunud ning pilliroogu kasvanud alasid. Muldadest valitsevad liigniisked leostunud, leetunud ja küllastunud gleimullad, mis kannatavad aegajalt tõusuvete või tuiskliivade tõttu ning on üpriski väheviljakad. Muld ja taimkate Luidete toitainevaesele liivale on tekkinud leede ja kamarleetmullad, millel kasvavad nõmme ja palumännikud. Luidete taga on tegemist liigniiskuse all kannatavate rabametsade ja sooderikka
Ravimtaimed Kadakas Koostajad: Kirke-Marie Plakso ja Anett Laidver 8.b Iseloomulikud tunnused · Enamasti põõsakujuline · 10-15m pikk · Tüvi on mitmeharuline, punakas, pruun või hallikaspruun · Noorte puude koor on algul sile · Okkad on teravad või tömbid Kus kasvab? · Eestis kasvab rannikualadel · Euroopas kesk- ja põhjaosas mere ääres karjamaadel metsades soostunud aladel Millisesse rühma kuulub? · Kuulub paljasseemnetaimede hulka · Kadakal on viljad (1-3 seemet) · Viljad on marjataolised käbid Kuidas rahvameditsiinis on kasutatud? · Suitseva kadakaoksaga raviti katku ja pidalitõbe · Raviti nahahaigusi, võeti ära jooksvavalu · Keedeti teed ja leotisi Kas seda kasutatakse ka tänapäeval? · Kadakat kasutatakse tänapäeval tee tegemiseks leotised põletike ja veepeetuse vastu · Kadakamarju ei tohi palju kasutada Millist taime organit ravimina kasutatakse? · Ravimina kasutatakse marju (õli,tee) okkad (õli) Kuidas ja m...
vahepealne, rohkem põlismetsa meenutav. Põhipuuliikide iga erineb vähemalt 2 vanuseklassi, erivanuselisi puuderühmi pole, hemerofoobseid liike on tavaliselt alla 10 liigi rühma kohta. Eesti maismaataimkatte kasvukohtade tüübirühmad domineerivad mullad avakooslused rohttaimed puud mineraal- luited, liivikud, aruniidud arumetsad mullad kaljud soostunud, soostunud soostunud turvast <30 cm niidud metsad kõdusoo kõdusooniit kõdusoomets soomuld, madalsood, madalsoometsad, turvast > 30 cm lagerabad rabametsad üleujutatavad lamminiidud, lammimetsad rannaniidud ruderaal, kultuurmullad kultuurrohumaad, pargid, aiad, põllud, jäätmaad Oligotroofsed (vähetoitelised) järved
Salumetsad - Kogu saarel, rohkem saare ida- ja lõunaosas. Soovikumetsad levinud enam-vähem kogu saarel. Rabastuvad metsad Kesk- ja Põhja-Saaremaal. Madalsoometsad Saaremaa kaguosas. Niidud, Puisniidud, Rohumaad. Looduslikud niidud, puisniidud ja rohumaad võtsid Saaremaal enda alla 27 259 ha(33% põllumajandusmaast). Sellest pinnast oli 19 093 ha(70%) looduslikus seisundis, 6256 ha(23%) aga kultuuristamisest mõjutatud. Saaremaal enam levinud niidu- ja rohumaatüübid: 1)Liigirikkad soostunud rohumaad - 6)Kuivad loorohumaad - 8332 ha (30,6%) 2122 ha (7,8%) 2)Niisked pärisarurohumaad - 7)Pärisrannarohumaad - 4548 ha (16,7%) 1247 ha (4,6%) 3)Kuivad pärisarurohummad - 8)Soostunud rannarohumaad - 2829 ha (10,7%) 1174 ha (4,6%) 4)Niisked loorohumaad - 9)Allikalised soostunud rohumaad -
Soovikumetsad levinud enam-vähem kogu saarel. Rabastuvad metsad Kesk- ja Põhja-Saaremaal. Madalsoometsad Saaremaa kaguosas. 1.4. NIIDUD, PUISNIIDUD, ROHUMAAD. Looduslikud niidud, puisniidud ja rohumaad võtsid Saaremaal enda alla 27 259 ha(33% põllumajandusmaast). Sellest pinnast oli 19 093 ha(70%) looduslikus seisundis, 6256 ha(23%) aga kultuuristamisest mõjutatud. Saaremaal enam levinud niidu- ja rohumaatüübid: 1)Liigirikkad soostunud rohumaad - 6)Kuivad loorohumaad - 8332 ha (30,6%) 2122 ha (7,8%) 2)Niisked pärisarurohumaad - 7)Pärisrannarohumaad - 4548 ha (16,7%) 1247 ha (4,6%) 3)Kuivad pärisarurohummad - 8)Soostunud rannarohumaad - 2829 ha (10,7%) 1174 ha (4,6%)
Salumetsad - Kogu saarel, rohkem saare ida- ja lõunaosas. Soovikumetsad levinud enam-vähem kogu saarel. Rabastuvad metsad Kesk- ja Põhja-Saaremaal. Madalsoometsad Saaremaa kaguosas. Niidud, Puisniidud, Rohumaad. Looduslikud niidud, puisniidud ja rohumaad võtsid Saaremaal enda alla 27 259 ha(33% põllumajandusmaast). Sellest pinnast oli 19 093 ha(70%) looduslikus seisundis, 6256 ha(23%) aga kultuuristamisest mõjutatud. Saaremaal enam levinud niidu- ja rohumaatüübid: 1)Liigirikkad soostunud rohumaad - 6)Kuivad loorohumaad - 8332 ha (30,6%) 2122 ha (7,8%) 2)Niisked pärisarurohumaad - 7)Pärisrannarohumaad - 4548 ha (16,7%) 1247 ha (4,6%) 3)Kuivad pärisarurohummad - 8)Soostunud rannarohumaad - 2829 ha (10,7%) 1174 ha (4,6%) 4)Niisked loorohumaad - 9)Allikalised soostunud rohumaad -
Doonau voolab läbi Kesk- ja Ida- Euroopa. Ta on pikkuselt teine jõgi Euroopas 2850 km. Keskmine vooluhulk deltas on 6430 m³/s. Algab Saksamaa Shchwarzwildis ja suubub Musta merre, kuhu on moodustunud delta. Ülemjooksul on Doonau mäestikujõgi, mille laius on 20- 350 m, voolukiirus 1- 2,8 m/s. Keskjooksul on jõgi põhimõtteliselt madalikel, kus laius on kuni 1 km enne Suur- Alföldile jõudmist läbib jõgi nn. Ungari Väravad ja Visegradi kuristiku. Alamjooksu voolab laias enamasti soostunud orus ja hargneb mitu korda. Doonau suudmesse on tekkinud delta. Doonau voolab läbi Saksamaa, Austria, Slovakkia, Ungari, Horvaata, Serbia, Rumeenia, Bulgaaria, Moldova ning Ukraina. Doonau on ka kanalite kaudu ühenduses Reini jõega. Maa- ala kust jõgi saab oma vee on 805 km². Ta on 1856. aasta Pariisi rahulepingu kohaselt rahvusvaheline jõgi, mis on kõikidele riikidele laevasõiduks vaba. Doonau on üks Euroopa peamisi
Ainus väljavoolav jõgi on Narva jõgi Peipsi järve vesi on nõrgalt aluseline Järves elab 37 liiki kalu ning 9 liiki kahepaikseid vanadel rannaluidetel kasvab männimets Rannajoon on enamasti sirge PEIPSI RANNIK PÕHJAS JA LÕUNAS ON VÄGA ERINEVAD põhjakallas lõunakallas Liivane rand Kinnikasvanud Luited Soostunud Nt: Kauksi Nt: Kasepää Peipsi järve põhi on lõunast madalam, seetõttu vajub vesi rohkem lõuna poole ja sealsed alad ongi rohkem kinnikasvanud PEIPSI JA PEIPSI RANNIKU TEKE Peipsi areng algas mandrijää taandumisega järvenõo lõunaosast põhja suunas. Algselt oli väike Peipsi (Ürg-Peipsi), hiljem Suur Peipsi Peipsi nime esimest korda 1400 (Peybas); järgmisi maininguid:
Mullatüübid 1.soostunud SOOSTUMINE - looduslikult toimuv mullatekkeprotsess, mille käigus toimub liigniiske keskkonna tingimustes orgaanilist ainet sisaldavate horisontide (huumushorisondi ja maapinna) turvastumine ja mineraalsete horisontide gleistumine. Lihtsam definitsioon protsess, mille käigus toimub mulla orgaaniliste osade turvastumine. 2.leetunud LEETUMINE - mullatekkeprotsess, mille käigus orgaanilise aine lagunemisel tekkivate hapete mõjul laguneb mulla mineraalosa lahustuvateks ühenditeks, mis mullas liikuva vee toimel mullast ära uhutakse ja mille läbi mulla keemiline viljakus langeb. Lihtsam definitsioon - happeliste huumusainete vee toimel liikumine mulla sügavamatesse kihtidesse. Kõige rohkem levinud okasmetsas. 3.pruunmullad PRUUNMULD - Euraasia metsastepi- ja stepivööndi ning Põhja-Ameerika preeriavööndi mullatüüp. Pruunmullad on suure huumusesisalduse ja tüseda huumushorisondiga. 4.punamullad PUNAMULD - sis...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
