Soojendamine: Q=cmto | c=erisoojus Sulatamine: Q=m | =sulamissoojus Aurutamine(keetmine): Q=Lm | L=keemissoojus Põletamine: Q=km | k=kütteväärtus cvesi=4200 J/kgCo, cjää=2100 J/kgCo, ksüsi=30 mJ/kg, jää=330 kJ/kg, Lvesi=2300 kJ/kg, jää=900 kg/m3, vesi=1000 kg/m3, kbensiin=46 mJ/kg, 1l=1 dm3, 1m3=1000 dm3, 1 kJ=1000 J, NB! = tihedus!
Soojusenergia Hanka Merila Karolin Pallo MY15 Soojusenergia ehk soojus on aine molekulide korrapäratus liikumises ja omavahelistes põrkumistes kätketud energia. Lühemalt öeldes on see aineosakeste kineetiliste energiate summa. Mida kiirem see liikumine on, mida sagedasemad on põrkumised, seda suurem on aine (sise)energia - soojusenergia. Konkreetse aine hulga juures iseloomustab energia taset aine temperatuur. Eelised Eelised ● Keskkonnasäästlik taastuvenergia: väheneb fossiilsete kütuste põletamine energia saamiseks, samuti maavarade kaevandamine ja sellega kaasnevad keskkonnamõjud ● Energia tootmisega ei kaasne ohtlike kasvuhoonegaaside emissiooni keskkonda ● Piiramatu ressurss. Päikest on külluses, see on tasuta ja varud ammendamatud ● Küllaltki madalad hoolduskulud
Soojusenergia olemus, muutumise viisid ja soojuslikud nähtused Soojusenergia on soojus, mida kasutatakse energeetilistel eesmärkidel. Soojusenergiat on võimalik muundada elektrienergiaks, seda tehakse näiteks soojuselektrijaamas. Soojusenergiat võib kasutada ka otse, näiteks ruumide kütmiseks. Seda saab kasutada ka mõneks teiseks energialiigiks, näiteks elektrienergiaks. Selleks tuleb soojusenergia abil ajada vesi keema, veeaur juhtida turbiini labadele, need panevad tööle generaatori, mis tekitab elektrienergiat. Soojusjuhtivustegur näitab, milline hulk soojust kandub läbi pinnaühiku ühikulise temperatuurigradiendi korral Soojusenergias gaasid peaaegu puuuduvad. SOOJUSJUHITUVUS ON SUUREM TAHKES KUI VEDELAS OLEKUS JA VEDELAS SUUREM KUI GAASILISES OLEKUS SOOJUSJUHTIVUS - TERMILISE ENERGIA EHK SOOJUSENERGIA SPONTAANNE KANDUMINE KUUMEMALT KEHALT (VÕI
on lihtne transportida ja muundada. KEEMILINE ENERGIA Keemiline energia on energia, mis on talletatud aine(te) keemilisse struktuuri, ja mis võib vabaneda ainete ühinemise- või lagunemisprotsessis sõltuvalt keemilise protsessi tasakaalutingimustest. Näiteks: *Patareides talletatud energia TUUMAENERGIA Tuumaenergia ehk aatomienergia on aatomituuma moodustavate elementaarosakeste süsteemi seoseenergia, mis võib tuumareaktsioonides vabaneda. SOOJUSENERGIA Soojusenergia on aineosakeste korrastamata liikumises talletunud energia. Osakeste keskmist soojusliikumise energiat mõõdab temperatuur. Üleantav soojusenergia on soojushulk. Kõik energialiigid pärinevad millegi liikumisest või vastasikusest mõjust, taanudes lõpuks kas kineetiliseks või potensiaalseks energiaks.
Kontrolltööks ettevalmistav tööleht, milles teemadeks energiaallikad, soojus-, geotermaal- jt. alternatiivenergiaallikad ning millised riigid kasutavad millist energiat.
Passiivmajade juures kasutatakse viimasel ajal energiasäästlikuks majandamiseks kompaktseadet, kus on üks seade kogu majatehnika jaoks. Seal on integreeritud ventilatsioon, küte ja soe vesi. Soojusenergia kõrge hinna tõttu muutub üha olulisemaks hoonete sooajapidavamaks muutmine, millest tulenevalt on võetud kasutusele uued soovituslikud hoonete välispiirete soojajuhtivuse suhtes. Soojusjuhtivus Soojusjuhtivuseks nimetatakse termilise energia ehk soojusenergia spontaanset kandumist kuumemalt kehalt (või kehaosalt) külmemale kehale (kehaosale) aineosakeste vastasmõju (molekulidevaheliste põrgete) tagajärjel. Soojusjuhtivus on konvektsiooni ja soojuskiirguse kõrval üks soojusülekande vorme. Soojusjuhtivus toimib eeskätt tahketes kehades ja vähesel määral ka vedelikes, kuid peaaegu puudub gaasides. Kehade soojusjuhtivusega puutuvad inimesed kokku iga päev. Kui näiteks külm
Mis on energia? Kõiki asju meie ümber paneb liikuma ja toimima energia. Ilma selleta ei saaks sõita autod, kasvada ja liikuda inimesed ja loomad. Ei saaks ehitada maju, kütta ruume. Energia ei teki ega kao iseenesest, vaid tal on võime muunduda ühest energialiigist teiseks. Energia ei teki mittemillestki. Looduses valitseb niisugune seadus, et iseenesest ei teki ega kao midagi. Igaks asjaks on vaja energiat. Arvatakse, et universumis on üldse üks teatud kindel energiahulk, mida on siis võimalik muuta ühest energialiigist teise. Energiat pole võimalik toota mittemillestki, vaid alati mingist teisest energialiigist. Kui muudetakse energiat ühest liigist teise, läheb alati osa energiat kaduma hajudes soojusena.Seepärast tuleb inimestel kasutusele võtta üha uusi looduslikke energiavarusid. TÖÖ W = fd VÕIMSUS = P = W/t = 12 watti 1 hp = 746 watti ehk nt 12 / 746 = x hp ELEKTRIENERGIA Elektrienergia on kõige levinum ja m...
Aga miinuseks on see, kui peaks toimuma pikem elektri katkestus. Küttesüsteemis saab energiat säästa järgmiste abinõudega. Elumajad tuleb soojustada, eriti seinad, laed ja ka põrandad. Aknad, mida ei ole võimalik taastada välja vahetada. Ventilatsiooni süsteemid üle vaadata või ümber ehitada. Sama kehtib ka korterelamute kohta. Parem kasutada sellist küttesüsteemi, mis on antud piirkonnale sobilikum ja odavam. Enam kokkuhoidu saab ka kütmisega teha, ei ole mõtet üle kütta. Soojusenergia säästlikusest tuleb rääkida juba maast-madalast, et lapsed harjuksid soojusenergiat hoidma.
Geotermaalenergia ehk geotermiline energia (ka maapõueenergia) on Maa siseenergia. See on maapõues peamiselt looduslike radioaktiivsete elementide lagunedes tekkiv ja aegade jooksul kivimitesse salvestunud soojusenergia. Teoorias on võimalik kogu maailma energiavajadused täita geotermaalenergiaga. Geotermaalenergiat kasutatakse kas otse soojusenergiana või muutes seda elektrienergiaks. On kolm erineva disainiga geotermaalenergiajaama. Kuiva auru jaamad (dry steam power plant) on kõiga lihtsama ja vanema disainiga. Kasutatakse geotermaal auru turbiinide käima lükkamiseks. Purske auru jaamu (flash steam power plant) on kõige rohkem tänapäeval. Nad tõmbavad sügavalt kuuma ja kõrge rõhuga vee madala rõhuga paakidesse ja kasutavad purskavad auru turbiinide käima lükkamiseks. Binaarse ringlusega jaamad (binary cycle power plant) on kõige uuemad ja neid ehitatakse juurde kõige rohkem. Soe geotermaalne vesi lastakse läbi teise ve...
Puhasti ei taga aega-ajalt stabiilset puhastusefekti, seda eriti heljumi osas. Selle põhjuseks võib olla aladimensioneeritus ning suure tõenäosusega ka suur infiltratsiooni ja sademetevee osakaal puhastile suunatavas reovee koguses. 16.04.2012 kuni 15.04.2017 teostab vallas olmejäätme vedu Ragn Sells. Ohtlikke jäätmeid ja kasutatud olmeelektroonikat saab ära anda kahes kogumispunktis, jäätmete ära andmiseks tuleb eelnevalt telefoniteel aeg kokku leppida. 6. Soojusenergia Ühtset suurt kaugküttevõrku praegusel ajal enam ei ole, valla keskuses asuvad kaheksa 2- ja 3-korruselist kortermaja, igal majal on oma katlamaja, mida köetakse käsitsi halupuudega. Endine asula tsentraalkatlamaja, mis kunagi küttis ka kortermaju ning andis sooja tarbevettki, kütab praegu ainult kooli- ja vallamaja, samuti halupuudega. Lasteaialgi on eraldi puiduga köetav katlamaja. Sooja tarbevett tehakse elektriboileritega. 7. Kuidas minna edasi?
Päikeseenergia on energia, mis on saadud päikesekiirgusest. Põhiliselt kasutatakse seda soojuse ja elektri tootmiseks. Majade katustele paigaldatakse päikepatareid. Tegemist on kastidega, mille karastatud katteklaasi all asub must ja mattpinnaline absorber; selle sees olevas vasktorustikus ringleb soojuskanduri lahus, mis päikeseenergia mõjul soojeneb. Kõige all on isolatsioonikiht, mis peab takistama soojuse kadu ümbritsevasse keskkonda. Soojusenergia juhitakse akumulatsioonipaaki, milles toimub keskküttesüsteemi, pesu-, või vannivee soojuse edasi kandmine. Olgugi, et talvel suudavad kollekrotid püüda kinni soojust, ei taga see sama tulemust, mis on väiksematel laiuskraadidel ekvatoori poole. Seega pole Eestis päikesepatareide kasutamine efektiivne, vaid tuleks eelistada soojuspumpasid. Soojuspumbad on efektiivsed, keskkonna sõbralikud ja neid on mugav kasutada.
oli laastu kasutamisel selle hind 11,95 eur/MWh Kasutati ka erinevaid raietehnikaid. Selgus, et laastu kogumisel antud parameetrite juures tuli odavam kasutada saemeest kui „harwarder“ (harvester ja forwarder) süsteemi. Hinnavahe oli peaaegu et kahekordne. Kuid ei tasu unustada, et tegu oli väikese langiga ning suurema koguste ning langi puhul tuleks ikkagi odavam kasutada mehhaniseeritud masinaid. Uurimustöö leiti olevat vajalik kuna puidust saadud soojusenergia moodustas Soomes 20% kogu soojusenergiast. Ka on leitud, et tehniliselt oleks võimalik laastu saada Soome metsadest ligi 16 miljonit kuupmeetrit aastas.
3. Kirjelda aine sulamist. Lõhutakse aineosakeste korrapärane asetus Suureneb siseenergia potentsiaalne komponent Aine temperatuur ei muutu, sest kogu juurde saadud soojussiseenergia kulub molekulidevaheliste sidemete lõhkumiseks. 4. Mis on tahkumine? Tahkumine on aine muutumine vedelast ainest tahkesse olekusse. 5. Kirjelda aine tahkumist. Aineosakesed võtavad sellele ainele omase vastastikkuse asendi Vabaneb soojushulk Aine temperatuur ei muutu, sest kogu äraantud soojusenergia kulub molekulidevaheliste sidemete moodustamiseks. 6. Mida näitab sulamissoojus? Sulamissoojus näitab, kui suur soojushulk kulub/eemaldub 1 kg sulamiseks või tahkumiseks.
Päikeseenergia Päikeseenergia seda on kasutatud aegade algusest saadik. Esialgu valguseks põllukultuuridele, aegade jooksul on õpitud muutma sellelt tulevat energiat elektri ja soojusenergiaks. Päikeseenergia on taastuv energiaallikas tooraine kättesaadavus on piiramatu. Energia tootmisel kasutatakse päikesepaneele. Paneele saab kasutada mitmel otstarbel: veesoojendus, küte, ventilatsioon, jahutus, küpsetamiseks, elektrienergia tootmiseks. Suurimad päikeseenergia tootjad ja eksportijad maailmas on Ameerika Ühendriigid, Hispaania, Saksamaa, Kanada, LõunaKorea. Suurimad päikeseenergia jaamad maailmas. On odav ning jätkusuutlik umbes viieks miljoniks aastaks. Tootmisega ei kaasne mingisuguseid saasteid, sest ei toimu kütuse põletamist. Päikeserohketel aladel saab päikeseenergiat kasutada elektrivõrkudest eraldatud ...
Kui päikese kõrgus on 10, 20, 30, ja 400, siis keskmine taeva hajukiirgus püstaknale on vastavalt 23, 35, 58 ja 78 W/m2 , sellest pääseb läbi akna 71% (kahekordne klaas), ühekordsete klaaside korral 80 %. Päikesefaktor (TT/SF/g) on läbi klaasi tungiva soojusenergia protsentväärtus kogu päikesekiirguse energiast. See kujutab endast otsese läbivuse tulemusena siseneva ja klaasis neeldunud ning seejärel ruumi edasikiirguva päikesekiirguse soojusenergia summat. Klaasi omadused Kollased ja pruunid klaasid loovad valgustuskeskkonna, kus teatud bioloogilised toimingud on komplitseeritud. Putukad väldivad kollast valgust Sinine klaas ergutab teatud bioloogilisi protsesse (fermentatsioon) putukad põgenevad Rohelised ja sinakasrohelised adsorbeerivad infrapunast kiirgust, seega koguvad endasse soojust, tõkestavad soojuskiirgust Hall klaas tõkestab nähtavat valgust Soovitused loomuliku päevavalguse
näiteks köögis ei kehtiks. Kui köögis on vanemat sorti gaasipliit, siis võib juhtuda, et pliidil gaasileegi süütamiseks tuleb tikk süüdata.Tiku tõmbamisel tekib tiku ja tikutoosi väävlipindade vahel nii suur hõõrdumine, et temperatuur tõuseb ja tikk süttib põlema. Selle tikuga saab siis gaasi süüdata. Gaasi põledes muutub gaasi siseenergia soojusenergiaks. Seda soojust kasutataksegi toidu valmistamisel. Toitu valmistatakse soojusenergia abil ka elektripliidi puhul. Siis kasutatakse soojuse saamiseks elektrivoolu soojuslikku toimet. Köögil, nagu teistelgi ruumidel, toimub välisõhuga pidev soojusvahetus. Kui väljas juhtub temperatuur olema madalam kui toas ja köögis vett keedetakse, on õhku läinud ohtrasti veeauru. Madalama temperatuuri korral mahutab õhk endasse ka vähem veeauru ja see, mis enam õhku ei mahu, kondenseerub veepiisakeste kujul aknale. Kartulid on toorena kõvad
Energia on üks kasutatavamaid ja hinnatumaid ressursse, ilma milleta on tänapäeva elu raske ette kujutada. Viimaste aastakümnete jooksul on energia tootmine ja tarbimine kogu maailmas kasvanud. Energiaallikad Energiat ei saa inimene ise luua, vaid ainult hankida looduses juba olemasolevatest varudest. Energiaallikaks võib olla mistahes loodusvara või nähtus, mida inimene oskab ja suudab energia saamiseks ära kasutada. Elektri- ja soojusenergia tootmine Mille abil? Varad Põlevkivi ->Eestis Turvas -> Eestis Tuuleenergia -> Mägedes, veekogu lähedal Helioenergia -> Kõikjal Hüdroenergia ->Veekogu lähedal Nafta ->Venemaa Gaas ->USA Kuidas jõuab tarbijani? 1. (nafta ja gaasi Looduslike energiavarade hankimine ammutamine ja töötlemine, tahkete kütuste kaevandmine, rikastamine jne. ) 2
BIOLOOGIA KONTROLLTÖÖ. METABOLISM = AINEVAHETUS 1. Organismi aine- ja energiavahetus koosneb assimilatsioonist (sünteesimine) ja dissimilatsioonist (lagundamine). 2. Assimilatsiooniprotsesside üheks põhieesmärgiks on organismile vajalike ühendite sünteesimine. 3. Organismi kõik sünteesiprotsessid moodustavad assimilatsiooni. 4. Käärimise (anaeroobse glükolüüsi) lõppprodukt on kas piimhape või etanool. 5. Tsitraaditsükli reaktsioonide käigus eraldub süsihappegaas ja H. 6. Hingamisahela reaktsioonide lõppprodukt on vesi ja ATP. 7. Molekulaarne hapnik eraldub fotosünteesi pimedusstaadiumi reaktsioonides. 8. Fotosünteesi pimedusstaadiumi reaktsioonid moodustavad Calvini tsükli. 9. Kõige enam ATP molekule saab sünteesida 1g lipiidide oksüdatsioonil. 10. Aeroobse glükolüüsi toimumiseks peab rakus olema piisavalt hapnikku. 11. Tsitraaditsükli reaktsioonid toimuvad mitokondrites. 12. Anaeroobsel glükolüüsil moodustub piim...
Energiat saadakse põhiliselt kivisöe, nafta ja gaasi põletamisel. Umbes 90% maailma energiatoodangust saadakse sellel teel. Kütuse siseenergia muutmine mehaaniliseks energiaks on tänapäeval üks masinate põhilisi ülesandeid. Kuidas soojusmasin töötab: Soojusmasinas olev aine (vesi, õhk jne) saab soojust kõrgema temperatuuriga reservuaarist, teeb kasulikku tööd ning annab tagasi algolekusse minnes soojust välja. Lühidalt öeldes on soojusmasin seade, mis muudab soojusenergia mehaaniliseks tööks. Masina tööks vajalikku soojust võib saada kütuste põletamisel, päikese- või tuumaenergiast, vulkaanilistes piirkondades kasutatakse ka Maa-sisest (geotermaalset) soojust. Mehaaniline töö tehakse gaaside paisumisel; et aga masin töötaks pidevalt, tuleb paisunud gaas uuesti algolekusse kokku suruda. Kuidas seda teha nii, et masin töötaks stabiilselt ja ökonoomselt, on tänaseni üks tähtsamaid tehnoloogilisi probleeme. 95% tänapäeva energeetikast põhineb
1,3 kW igale kiirguse suunaga risti oleva pinna ruutmeetrile. · Tegelikult maapinnale langeva päikese kiirguse intensiivsus sõltub kellaajast, öö ja päeva vaheldumisest, pilvisusest, õhu keemilisest koostisest, tolmu sisaldusest jne. · Päikeseenergia kasutatakse koostöös teiste energiaallikatega, mis peavad katma tarbijate energiavajadused siis, kui päike ei paista või kui tarbijate vajadus on suurem kui päikesekiirgus anda suudab. Soojusenergia · Soojusenergia on aine molekulide korrapäratus liikumises ja omavahelistes põrkumistes kätketud energia. · Soojuselektrijaam muundab soojusenergiat elektrienergiaks. · Soojusenergia kas saadakse loodusest, toodetakse elektrijaamas endas või on mõne muu tehnoloogilise protsessi kõrvalsaadus. Geotermaalenergia · Geotermaalenergia on maapõues peamiselt radioaktiivsete elementide lagunemisel tekkiv soojusenergia.
SOOJUSPUMBAD Soojuspump: keskkonnasõbralik, ökonoomne ja energiasäästlik küttetehnoloogia Päike, olles suurimaks energiaallikaks, soojendab maad, õhku ja veekogusid. Soojuspump annab meile võimaluse lahendada oma küttevajadused keskkonda saastamata ja liigselt maavarasid kulutamata. Veel aitab soojuspump oluliselt vähendada küttekulusid. Soojuspumbaga kütmine on keskkonnasõbralik ja soojuspump klassifitseerub taaskasutatavaks energiaallikaks. Soojusenergia on kõikjal meie ümber. Seda leidub välisõhus, maapõues, ventileeritavas õhus, põhjavees või heitvees. Meid ümbritsev soojusenergia on valmis transpordiks ja kasutamiseks. Soojuspump kogub meid ümbritsevast keskkonnast salvestunud soojusenergiat. Energia siirdatakse kompressortehnika ja soojusvahetite abil meile kasulikuks soojuseks, millega köetakse ruume ja tarbevett. Kasutamiseks kõige sobilikum energiaallikas valitakse sõltuvalt maja
SÜSTEEM ühendus või tervik; paljudest osadest koosnev tervik. 1. AVATUD tihedasti kokku seotud teiste süsteemidega.(inimene) 2. SULETUD ümbritsev keskkond eriti ei mõjuta(päikesesüsteem) 3. STAATILINE aja jooksul eriti ei muutua(päikesesüsteem) 4. DÜNAAMILINE ajas muutuvad süsteemid. ENERGIALIIGID 1. Mehaaniline energia Potensiaalne energia Kineetiline energia 2. Soojusenergia 3. Keemiline energia 4. Elektromagnetiline energia 5. Tuumaenergia PÄIKESESÜSTEEMI TEKKEHÜPOTEESID 1. Katastroofihüpotees - Päike oli enne ja planeedid tekkisid hiljem päikese ainesest. 2. Olemasolevasse päikesesse langes täht või komeet. 3. Planeetide aines rebiti päikesest välja teise tähe gravitatsioonijõu mõjul. 4. Nebulaarhüpotees planeedisüsteemid tekivad koos tähtedega kosmilisest hajuainest e. Gaasipilvest/tolmust.
soojades korterites. Esiteks peaksid kõik korterid olema hästi soojustatud, et ei tekiks ülearuseid kulusid ning kõik saaks otstarbekalt kasutatud. Sama asi on ka soojustrassidega. Need peavad olema piisavalt korralikult tehtud, et soojuskadu tee peal katlamajast kodudesse oleks võimalikult väike. Soojuskadu on üks põhilisi probleeme soojusenergia kasutamise juures. Samuti saab hoolikama soojustamisega küttekulude pealt suuri summasid kokku hoida. Üheks parimaks soojusenergia säästliku kasutamise näiteks on päikeseenergiat kasutavad seadmed. Nagu näiteks päikesepatareid ja päikesepaneelid, mis kasutavad päikeseenergiat, mis on taastuv loodusvara ning muudavad selle meile kasulikuks. Olenevalt päikesepaneeli tüübist muudavad nad päikeseenergia elektriks või soojendavad sellega vett. Päikeseenergia kasutamine oleneb suurelt jaolt kliimast ning seetõttu ei ole meil veel päikese jõul vilkuvad liiklusmärgid reaalsus. Päikeseenergia
Tallinn 2008 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 3 PÕLEVKIVI ENERGEETIKAS................................................................................................ 4 Eesti põlevkivi kasutus elektrienergeetikas............................................................................ 4 Kukersiit soojusenergia saamisel............................................................................................ 5 PÕLEVKIVIÕLI.........................................................................................................................6 Põlevkivi- ja puiduimmutusõlid..............................................................................................6 Bituumen, koks ja pigi........................................................................................................
ENERGIAMAJANDUS Märt Laas Mis on energiamajandus? Majandusharu, mis tegeleb energiavarade hankimisega, nendest kütuste, elektri- ja soojusenergia tootmisega ning energia edastamisega tarbijale. Milliseid energiaid kasutatakse? Tuule energia Bioenergia Veeenergia Kivisöe energia Nafta energia Päikese energia Geotermilineenergia Geotermiline energia - energia, mis tekib kui kuumad kivid Maa sisemused soojendavad vett ning tekib aur. Maa sisemusse puuritakse augud ning kuum aur liigud üles ning seejärel suunatakse aur turbiinidesse, mis panevad tööle elektrigeneraatorid.
Soojusnähtused autos TRIIN VAINO MY11 Mootori töötamine Kütuse põlemisel silindris eraldub soojusenergia Põlemisgaaside paisumisel silindris muudetakse soojusenergia mehaaniliseks energiaks Kolvi liikumine muudetakse ülekande mehhanismide abil auto rataste pöörlemiseks Salongi soojendus Mootori jahutusvedeliku soojusega soojendatakse õhku Mootori jahutusvedeliku soojusega soojendatakse õhku Selle tulemusena kabiini õhutemperatuur tõuseb. Miks lähevad klaasid uduseks? Õhus leiduv vesi kondenseerub klaasidel, mis halvendab nähtavust. Et klaasid oleksid puhtad peaks kabiini õhutemperatuur olema nii kõrge, et klaasidel
sisse lülitatud, kuid on ühendatud vooluvõrku. Väikesed tuled, mis põlevad siis, kui seade on ootereziimis, tarbivad 2-3 W voolu tunnis · Säästupirnid tarbivad kuni 70-80% vähem energiat ning nende tööiga on 8-15 korda pikem hõõgniidiga pirni omast. Samas ei kannata säästupirnid sagedast sisse-väljalülitamist ning sisaldavad ka rohkesti ohtlikke aineid, mistõttu klasifitseeritakse neid kui ohtlikke jäätmeid Soojusenergia · Ruum/hoone, mida köetakse, peab olema hästi soojustatud, vastasel juhul läheb suur osa soojusest raisku, imbudes väliskeskkonda · Soojuskadude mõõtmist on võimalik teostada termograafia meetodi abil, see meetod aitab leida ka probleemsed objektid/piirkonnad, mille kaudu soojus õue lekib. · Tuulutada tuleks mõõdukalt kiiresti ja efektiivselt · Päike on suurepärane looduslik kütteallikas · Ruumis/hoones viibivad inimesed ja
ÖKOLOOGILISE JALAJÄLJE KOOSTAMINE..................................................................5 3. KOMPONENTIDE MÕÕTMINE..........................................................................................6 4. VESI........................................................................................................................................7 5. ELEKTRIENERGIA.............................................................................................................. 7 6. SOOJUSENERGIA................................................................................................................ 8 7. JÄÄTMETEKE.......................................................................................................................8 8. TRANSPORT......................................................................................................................... 9 KOKKUVÕTE........................................................................................................
Soojusnähtused autos. Auto mootori töötamine Kütuse põlemisel silindris eraldub soojusenergia Põlemisgaaside paisumisel silindris muudetakse soojusenergia mehaaniliseks energiaks Kolvi liikumine muudetakse ülekande mehhanismide abil auto rataste pöörlemiseks. Salongi soojendus Mootori jahutusvedeliku soojusega soojendatakse õhku Ventilaatori abil suunatakse soojendatud õhk kabiini Selle tulemusena kabiini õhutemperatuur tõuseb. Miks lähvad klaasid uduseks ? (: Õhus leiduv vesi kondenseerub klaasidel, mis halvendab nähtavust. Et klaasid oleksid puhtad peaks kabiini õhutemperatuur olema nii kõrge, et
Maagaas Maagaas on orgaaniliste ainete lagunemise tagajärjel tekkinud gaasiliste süsivesinike segu, mis asub maakoore tühikuis ja poorseis kihtides. Suurema osa maagaasist moodustab metaan.Maagaas on taastumatu energiavara. Maagaasi jaotamine Tekkimise järgi jaotatakse maagaasi: biokeemiliseks vulkaaniliseks metamorfoosseks atmosfääriliseks keemiliseks radioaktiivseks termotuumseks Maagaasi kasutamine Maagaasi kasutatakse elektri ja soojusenergia tootmiseks, kütusena mootorsõidukites, pliitides ja lokaalsetes kütteseadmetes. Maagaasi kasutavad Eesti tarbijad peamiselt soojusenergia saamiseks, elektri tootmiseks, tootmisettevõtetes erinevate tehnoloogiliste vajaduste katmiseks ning koduses majapidamises. Maagaasi eelised Maagaas on puhas ja küllaltki keskkonnasõbralik energiaallikas, sest tema gaasiline olek tagab kütuse täieliku põlemise ilma kahjulike põlemisjääkideta.
punktiseire (GPS). 1)Raadioside- info antakse edasi magnetlainete abil läbi õhu, eesmärk on ühenduse loomine, signaalide edastamine. Televisioon-levib raadiosignaalidega. Radarid- elektromagnetlaineid kasutatakse objektide kauguse, kõrguse, kiiruse ja liikumissuuna kindlaks tegemiseks. Globaalne punktiseire(GPS)-võimaldab määrata vastuvõtja täpse asukoha ja ajahetke 2.Mis on siseenergia ja mis on soojusenergia. Siseenergia sõltub aineosakeste liikumise kiirusest, asendist. Muutub aine oleku ja temperatuuri muutumisel. Füüsikaline suurus soojushulgaks (Q) nimetatakse siseneenergia hulka, mis kandub ühelt kehalt teisele ja vastupidi. Soojusenergia e. Soojus on aine molekulide korrapäratus liikumises ja omavahelistes põrkumistes kätkenud energia. Aineosakeste kineetiliste energiate summa. Erisoojus on füüsikas soojushulk, mis on vajalik ühikulise massiga ainekoguse temperatuuri
6 – külmutusagensi (ammoniaagi) reservuaar, 7 – elekterküttel kuumaveepaak koos pumpadega jää perioodiliseks sulatamiseks sublimaatoris ja külmutusjahutis, 8-külmutusagensi separaator külmutusprotsessis 12 Arvutused Arvutamine ühe kg õunte kohta Õhukuivatis Algne niiskus = 84%, Lõppniiskus = 10 %, 1kg algmaterjali peab kaotama =822 g niiskust Soojusenergia 1kg algmaterjalile = soojusenergia temperatuuri tõstmiseks 70ºC-le + soojus vee eemaldamiseks (70 - 21) x 3.8 + 0.822 x 2320 186.2+1907.04= 2093,4 kJ. On vaja 2093,4 , et eemaldada 0.822 kg vett, 2093,4 kJ./0.822 = 2546.52 kJ. Ühe kilo õunte õhukuivatis kuivatamiseks kulub 2546.52 kJ. (nfifst.org) 2546.52 kJ/3600 =0, 71Kw/h Vaakumkuivatis Kg toormaterjali kohta vajalik soojusenergia= soojusenergia temperatuuri tõstmiseks 50ºC-ni + aurustumissoojus 20 kPa abs. juures.
Ökoloogilised majad Eestis Nelja ökomaja kirjeldus: Elamu Läänemaal Elamu Tabasalus Elamu Elamu Muhus Leppneemes Projekteerimine ja ehitamine Ökomaja asukoht Läänemaa, Ridala vald Harjumaa, Harku vald Harjumaa, Viimsi vald Muhu saar Hoone 2001-2002 Mai-detsember 2003 2000-2001 1997-1999 ehitamisperiood Hoone arvestuslik Ca 5 miljonit 0,5 miljonit maksumus Kulukaimad Rookatused, Klaaspinnad Pliit, ahi detailid/tööd päikesekollektor ehitusel Arvestamine Keldri uks Maksimaalselt Maksimaalselt ...
Geotermaalenergia Geotermaalenergia on maapõue energia ehk Maa siseenergia. See on maapõues peamiselt looduslike radioaktiivsete elementide lagunedes tekkiv ja aegade jooksul kivimitesse salvestunud soojusenergia ning ülejäänud ulatuses Maa tekkimise käigus kivimitesse salvestunud energia. Tegemist on soodsa ning taastuva energialiigiga, mis on arenenud riikides kõrgelt hinnatud ressurss. Eestis on võimalik madalatemperatuurilist geotermaalenergiat rakendada juba ca. 1 meetri sügavusel maapinnas, maasoojuspumpade abil. Kõrgetemperatuurilise geotermaalenergia potentsiaali Eestis uuritud ei ole, kuigi mitmed suurriigid rakendavad seda
Adiabaatiline protsess- adiabaatilises protsessis ei toimu keha või kehade süsteemi soojusvahetust väliskeskkonnaga Külmemalt soojemale- soojus ei saa iseeneslikult üle minna külmemalt kehalt soojemale Iseeneslikud protsessid- iseeneslikud (spontaansed) protsessid viivad keha soojusliku tasakaalu olekusse Suletud süsteemi energia- suletud süsteemi koguenergia on jääv Soojusmasin Soojusmasin- soojusmasin muudab soojusenergia mehaaniliseks tööks Soojusmasina kasutegur- soojusmasina kasutegur on saadud mehaanilise töö ja kulutatud soojusenergia suhe Ideaalse masina kasutegur- ideaalse soojusmasina kasutegur on määratud soojendi ja jahuti absoluutsete temperatuuridega
Adiabaatiline protsess- adiabaatilises protsessis ei toimu keha või kehade süsteemi soojusvahetust väliskeskkonnaga Külmemalt soojemale- soojus ei saa iseeneslikult üle minna külmemalt kehalt soojemale Iseeneslikud protsessid- iseeneslikud (spontaansed) protsessid viivad keha soojusliku tasakaalu olekusse Suletud süsteemi energia- suletud süsteemi koguenergia on jääv Soojusmasin Soojusmasin- soojusmasin muudab soojusenergia mehaaniliseks tööks Soojusmasina kasutegur- soojusmasina kasutegur on saadud mehaanilise töö ja kulutatud soojusenergia suhe Ideaalse masina kasutegur- ideaalse soojusmasina kasutegur on määratud soojendi ja jahuti absoluutsete temperatuuridega
Biomassil põhineva soojus- ja elektrienergia koostootmisjaama olelusringi hindamine Koostaja: Triin Rist Tööstusökoloogia II Artiklis uuriti elektri- ja soojusenergia koostootmisjaama keskkonnamõjusid. Uuring viidi läbi kolmel esineval skaalal (mikro, väike ja keskmine). Uuriti 10 erinevat kategooriat (globaalse kliima soojenemise, hapestumise, abiootilise ammendumise, eutrofeerumise, fotokeemilise oksüdatsiooni, osoonikihi hõrenemise, mürgistust inimestele, põhjavee reostumise, merevee reostumise ja maapinna reostumise potentsiaali. Kuna Norra on seadnud endale ambitsioonikad eesmärgid taastuvenergeetika kasutamisele, siis on
- kalade elu on häiritud - kallis ehitamine - ei saa igalepoole rajada - hapnikuvaesem vesi - üleujutused 17) Tuuleenergia kasutamine on piiratud, sest - kallis - väikese tuulega kohtades ei tasu ära - linde takistab - kallis hooldus - vaate rikkumine - müra, varjud 18) Tuuleenergia osatähtsus on märkimisväärne Saksamaal, Hiina, Suurbritannia 19)Analüüsi päikeseenergia, bioenergia ja geotermaalenergia kasutusvoimalusi. Päikeseenergia: - Soojusenergia kättesaamiseks - Elekter Bioenergia: -Soojusenergia -Elektrienergia -Mootorikütuseid Geotermaalenergia (maa sisesoojus): -Soojusenergia -Elektrienergia 20) Kaudne elektrienergia eksport: Kasutatakse energiamahukate toodete (Alumiinium, kemikaalid) tootmises ning eksporditakse mujale , energiajulgeolek- Riigi võime varustada end vajaminevas koguses sobivat tüüpi energiaga nii tavapärastes kui ka äärmuslikes oludes (loodusõnnetus, sõda, majanduskriis jms)
Ja et teada saada kui palju indeks protsentuaalselt muutus oleks väga lihtne: 116,7-100=16.7%. Nagu näha, siis põhimõtteliselt Tarbijahinnaindeksi numbrid juba ongi protsentides. Miks tarbijahinneindeks tõuseb ja langeb ning mis seda mõjutab? Sellel on väga lihtne ja loogiline põhjus. Kuna me juba teame, kuidas seda arvutatakse, siis kõik järgnev peaks olema loogiline. Tarbijahinnaindeksi muutuse suurimateks põhjusteks on toidu ja mittealkohoolsete jookide, elektri, soojusenergia, küte, mootorikütuse, bussipiletite ja teenuste hinna tõus või langus. Isegi vabaajategevused on kallinenud Tänu sellele on meil siin ka Eestis viimastel aastatatel THI kasvanud. Tarbijahinnaindeksi tõus võrreldes palga, toidu ja eluasemega Eesti keskmine brutokuupalk on olnud hindade kasvust kiirem. Kuidas? Olgu meil neli matkajat: THI, Toit, Eluase ja Keskmine Palk. Esimene rada on 11 aastat pikk (II kvartal 2001 II kvartal 2012)
ENERGIAMAJANDUS MÕISTED ENERGIAMAJANDUS- ehk energeetika, majandusharu mis tegeleb energiavarade hankimise, nendest kütuste või soojus-, ja elektrienergia tootmisega ning edastamisega tarbijale. FOSSIILNE KÜTUS- orgaanikat sisaldav ainete segu mis on tekkinud tuhandeid aastaid tagasi Maal elanud organismide jäänustest, nende mattumisel maapõue ning muundumisel suure rõhu all (nafta, kivisüsi, maagaas, põlevkivi, turvas), energiat saab nendest kätte ainult põletamisel TAASTUMATUD ENERGIAALLIKAD- energiaallikad, mis ei taastu või teevad seda inimese seisukohast lõputult pika aja jooksul (fossiilsed ja tuumkütused) TAASTUVAD ENERGIAALLIKAD- energiaallikad mis on kättesaadavad nii suures koguses et ned saab kasutada lakkamatult (päikesekiirgus, tuul, voolav vesi, looded, Maa sisesoojus) või mis taastuvad ökosüsteemi aineringes (biomass) TUUMAENERGIA- ehk aatomienergia, aatomituuma moodustavate elementaaro...
Energiat on vaja valguse ja soojuse saamiseks, samuti mootorikütuseks ja masinate tööks. Seega on energia vajalik kõikjal nii koduses majapidamises, tootmises kui ka transpordis. Energiaallikad jagunevad: · Taasutuvad (vesi, tuul, puit) · Taastumatud (nafta, maagaas, kivisüsi, turvas, põlevkivi) Maailma energiatarbimine: 1) Nafta 37% 2) Kivisüsi 25% 3) Maagaas 23% Tuumaenergia 6%, biomass4%, hüdroenergia 3%, päikese soojusenergia 0,5%, tuuleenergia 0,3%, geotermiline energia 0,2%, biokütus 0,2%, muud energiaallikad 0,8% FOSSIILSED KÜTUSED on taastumatu ressurss, kuna neid on vaid teatud kogus ja kui need otsa saavad, peab inimkond minema üle mõnele teisele energiaallikale. Nii on väidetud, et mitme viimasel aastakümnetel peetud sõja põhjuseks ei ole mitte ametlikult välja kuulutatud õigustused, vaid püüe kontrollida hädavajalikku ressurssi.
* elektroodide vahel on elektriväli, mis püsib senikaua kui on aineid keemilise reaktsiooni toimumiseks. * oleme saanud vooluallika. 2) mehaaniline energia Seadme töö põhineb elektromagnetilise induktsiooni nähtusel juhis, mis liigub magnetväljas, tekib elektrivool, laetud osakeste suunatud liikumine. Mehaaniline energia muundatakse elektrienergiaks elektrivoolugeneraatoris. Hüdro-, soojus- ja tuuleelektrijaamades. Autode ja traktorite energiavaru täiendamiseks. 3) soojusenergia * termopaaris muundub soojusenergia elektrienergiaks * kahe erinevast metallist või metallide sulamist traadi kokkukeevitatud ühenduskoha kuumutamisel tekib sellises seadmes elektrivool. 4) valgusenergia Valgusenergia muundumine elektrienergiaks toimub päikesepatareides. See on kallis ettevõtmine. See sõltub sellest, kus me oleme ja see sõltub päikeselistest ilmadest. Taskuarvutid ja satelliidid Juhtmed ühendavad vooluringi erinevaid osasid.
Kasutatud ürgajast peale, tööstuslik tootmine 1837. aastal Prantsusmaal 19. sajandil toodeti peamiselt petrooleumi, lambiõli ja parafiini 80% kogu maailmas kasutatavast kaevandatud Eestis Maagaas Orgaanilise aine lagunemisel tekkinud gaasiliste süsivesinike segu, suurem osa hõlmab metaan Koos naftaga naftamaardlates või eraldi gaasimaardlates Tarnitakse Venemaalt, kõige arvestatavam alternatiiv põlevkivile Kasutatakse elektri- ja soojusenergia tootmine, mootorsõidukite kütus, pliitides ja lokaalsetes kütteseadmetes, väetiste, kangaste, klaasi, terase, plastmassi, värvide jne valmistamisel Turvas Mittetäielikult lagunenud taimejäänustest koosnev konsolideerumata sete Moodustub niiske ning mõõduka kuni jaheda temperatuuriga kliimaga aladel Mattumisel ja tihenemisel võib temast saada kivisüsi Meie rabades kasvab umbes 1mm aastas Kasutatakse kütusena ja taimede kasvupinnasena
Sajandist: esirinnas on Itaalia (742 MW), kus geotermiline energia katab 2% elanikkonna elektritarbimisest. Islandil katab maapõuesoojus 6% (80 MW) elektritootmisest ja 85% küttest. Kogu maailmas saadakse maapõuesoojusest 6 GW elektrienegiat ja 11 GW soojusenergiat. Me põhimõtteliselt elame ahju peal. Soojuse ja elektri saamiseks ei ole vaja põletada hinnalisi tooraineid (gaas, nafta, kivisüsi), sest meie kõigi jalge all laiub hiiglaslik "ahi" maakera ise , milles peituva soojusenergia hulk on praktiliselt ammendamatu. Maakera soojusenergia hulk on J ning ainuüksi maakoores J. Isegi kui sellest ära kasutada vaid 1%, jätkuks seda miljoniks aastaks. Ühesõnaga energiapuudust Maal küll ei ole, kogu küsimus seisneb selles, kui kiiresti ja efektiivselt õpib Homo sapiens seda enda huvides ära kasutama. Maakoores peituv soojus on jaotunud aga üsna ebaühtlaselt ja seepärast on ka selle kättesaadavus väga erinev
Pogi OÜ toodab soojust biomassil töötavas katlamajas ning Valkas, Lätis, kus 2012. aastal alustas tööd uus elektri- ja soojuse koostootmisjaam. 2013. aastal valmib Paides ka uus 4 efektiivne ja kaasaegne koostootmisjaam, mis hakkab energia tootmiseks kasutame kohalikke biokütuseid. Päikeseenergia ja Eesti Mõiste "päikeseenergia kasutamine" all mõeldakse enamasti päikesekiirguse kasutamist a) soojusenergia või b) elektrienergia tootmiseks. Päikesekiirgust iseloomustab perioodilisus ja juhuslikkus: summaarne päikesekiirgus selgel ning pilvisel suvepäeval võib Eestis kordades erineda. Sealjuures oleneb reaalselt soojus- või elektrienergiaks muundatav ressurss suuresti: a) geograafilisest asukohast ning b) kohalikest klimaatilistest tingimustest. Kuivõrd Eesti territoorium on suhteliselt väike, siis jaguneb päikese energeetiline ressurss suhteliselt ühtlaselt (suurimaks erinevuseks ~10 %)
.................................................................................................. Soojuspumbad Kõige lihtsam on soojuspumba toimimise põhimõtte selgitamist alustada köögist täpsemini külmutuskapist. Nagu on teada, võetakse külmutuskapis olevatelt toiduainetelt ära soojusenergia ja antakse see edasi ümbritsevasse keskkonda. Soojuspumbad funktsioneerivad täpselt sama põhimõtte kohaselt, ainult vastupidises suunas. Ometi on ka siin määravaks põhimõtteks soojusenergia ülekanne. Kogu protsess toimub tänu väga madala keemistemperatuuriga vedelikele ehk jahutusainetele. · Jahutusained neelavad ümbritseva maa või õhu soojust ja seejärel aurustuvad. · Spetsiaalne kompressor tihendab neid aure ja suurendab rõhku. Sel moel tõuseb temperatuur soovitava soojuse tasemeni ja tekib soojusvoog. · Aur annab saadud soojuse kütteveele ja muutub taas kondenseerudes vedelikuks.
9.klass Juhendaja:Hele Pomerants 2009 Rohuneeme Praegu kasutusel olevatel energiaallikatel on kaks puudust: nendes olev energia vabaneb mingi reaktsiooni (põlemise) tulemusena, saastades keskkonda ning nad hävitatakse kiiremini kui taastumine aega võtab. Seda saab vältida kasutades alternatiivsed energiaallikad. Peamisteks alternatiivenergia allikateks on päikeseenergia ning taastuvad energiaallikad: tuuleenergia, hüdroenergia, ookeanide soojusenergia ning maa soojusenergia, orgaanilises aines (peamiselt puidus ning taimedes) sisalduv keemiline energia,. Mõningad neist on juba kasutusel ka Eestis. Taastavaist energiaallikaist saadavad energialiigid on tuuleenergia, hüdro- ja laineenergia, päikeseenergia, biomassienergia jm. energiaallikad, mis on kõik otseses või kaudses seoses Maale langeva päikesekiirgusega. Ka turvas on aeglaselt taastuv bioloogiline energiaallikas, kuid tema kasutamisel pole siiani
Miks ja kuidas tekivad jääpurikad Jääpurikas tekib, kui vesi nõrgub alla kaldpinnalt, näiteks katuseharjalt ja tekib rippuv tilk. See tilk võib täielikult külmuda, kuid külmuda võib ka ainult pealispind, mis moodustab ülejäänud vee ümber kesta. Kui moodustusile nõrgub vett juurde, siis kasvab see alla- ja väljapoole. Vett võib jääkestas kinni hoida pindpinevusjõud, mis on põhjustatud veemolekulide tõmbejõust. See vesi saab jäätuda vaid siis, kui soojusenergia liigub ülespoole läbi kogu jääpurika kuni selle kinnituskohani. Soojusenergia ei saa liikuda horisontaalselt läbi jääkihi, sest jääkihi temperatuur mõlemal pool (veepoolses küljes ja õhupoolses küljes) on ühesugune, täpsemalt on mõlemad vee külmumistemperatuuril. Kuna puudub temperatuuride erinevus jääkihis, ei saa toimuda ka soojusülekannet. Kui sisemine vesi külmub, siis väljuvad selles lahustunud õhu mullid
GEOTERMAALENERGIA Geotermaalenergia Geotermaalenergia ehk maasoojusenergia tekib päikeseenergia salvestumisel maapinda või Maa sügavusest leviva soojusena. See on maapõues peamiselt (80% ulatuses) looduslike radioaktiivsete elementide lagunedes tekkiv ja aegade jooksul kivimitesse salvestunud soojusenergia ning ülejäänud 20% ulatuses Maa tekkimise käigus kivimitesse salvestunud energia Maasisest energiat saab kasutada vaid nendes piirkondades, kus soojusvoog lähtub vähemalt mõne kilomeetri sügavuselt Geotermaalenergiat kasutatakse kas otse soojusenergiana või muutes seda elektrienergiaks Tootmine Kuiva auru jaamad (dry steam power plant) on kõiga lihtsama ja vanema disainiga. Kasutatakse geotermaal auru turbiinide käima lükkamiseks Tootmine
Peamised kasutusalad: Soojusenergeetikas, elektri tootmises. VEDU: Pärsia lahest Jaapanisse. Lääne-Siberist Euroopasse. Venezuelast Põhja-Ameerikasse. Tahked kütused Eelised: Umbes 200-ks ei ole vaja töödelda. Puudused: väga suur keskkonna saastaja, kaevandamine on keeruline, ohtlik ja mõnikord ka kulukas. Suurimad leiukohad: Ida-Siber, USA, Hiina, Austraalia, LAV. Suuremad tootjad: Hiina, USA, Venemaa, India, LAV, Poola, Ukraina, Kanada. Peamised kasutusalad: elektri tootmine, soojusenergia, metallurgia. VEDU: Põhja-Ameerikast Euroopasse. LAV Euroopasse, Jaapanisse. Tuumaenergia Eelised: Tuumaenergia on kõige odavam energialiik elektri tootmises. Puudused: Tuumajäätmed. Suurimad leiukohad Austraalia, USA, Kanada. LAV. Suuremad tootjad: USA, Belgia, Prantsusmaa. Peamised kasutusalad: Elektri tootmine. Veeenergia Eelised : Taastuv energiaallikas. Ei saasta õhku. Puudused: Tekivad keskkonna probleemid. Hiiglaslik põllumaa võetakse ära, kallis. Suurimad leiukohad:
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
