1. Riikide arengutase on näitaja mille alusel saab riikide pingerida koostada, võrrelda ja arengutaseme järgi rühmadesse jaotada. Näitajad millega riikide arengutaset võrreldakse on: SKT ühe elaniku kohta, riigi majandusstruktuur, energia tootmine inimese kohta ja energia tarbimine inimese kohta jms. 2. SKT – mingi aja jooksul riigi territooriumil toodetud kaupade ja teenuste koguväärtus. Inimarengu indeks – riikide arengutaset iseloomustav näitaja mis koosneb: SKT-st, haridustasemest ja keskmise eluea osaindeksist. 3. Riike saab rühmitada põhja ja lõuna riikideks; arenenud riikideks ja arengumaadeks. 4. Agraarühiskond on ajalooliselt kõige varajasem ühiskonnatüüp, kus tegeletakse ülekaalukalt põllumajanduse, kalanduse ja küttimisega.
, enim on kanadas. Kõige enam tehakse teenindussektoris investeeringuid : finants, kaubandus (hulgimüük), telekommunikatsioon, äri(reklaam,ehitus,transport),isikuteenused(kiirtoit) SKT-sisemajanduse kogutoodang ühe elaniku kohta-aasta jooksul riigis toodetud kaupade ja teenuste turuväärtus.mida rohkem toodetakse, seda rikkamad. Eristatakse: rikkad, keskmisest rikkamad,keskmisest vaesemad,vaesed. ÜRO inimarenguindeksi järgi : kõrge, keskmine ja madala arenguga riigid. SKT,eluiga,haridus. Esimesed: norra,island,rootsi,austraalia,holland,belgia, eesti 44. Inforiigid: rikkad maad,tööstuse osakaalu vähenemise tõttu tekkind,kasvasid äriteenused, meelelahutustööstus,sotsiaalteenused.Lääne-euroopa, p-ameerika,jaapan Uustööstusmaad:usin,kuid odav töötajaskonnaga olemasolu,kapitali nappus,tööstustoodang,keskmisest jõukamad riigid: ida-aasia(singapur,taiwan),l-ameerika(brazil),ida-euroopa.
2010 AASTA Riikide SKT elaniku ko EESTI 19 100 Riikide SKT elaniku kohta võrdlemiseks arvutatakse seda AFGANISTAN 900 USA 47 200 ARAABIA ÜD 49 600 AUSTRAALIA 41 000 BRUNEI 51 600 EGIPTUS 6 200 HIINA 7 600 HISPAANIA 29 400 HOLLAND 40 300 IIRIMAA 37 300 ITAALIA 30 500 JAAPAN 34 000 KANADA 39 400 KREEKA 29 600 LÄTI 14 700 LEEDU 16 000
SKT SKT sisemajanduse kogu toodang. See on riigis toodetud kaupade ja osutatud teenuste kogu väärtus, USA dollarites ühe elaniku kohta aastas. Mina toon välja ühe elaniku kohta aastas kaupade ja osutatud teenuste kogu väärtuse eurodes. EESTI Aastatel 1995-2007 toimus suur tõus 4000 eurolt kuni 9900 euroni. Seejärel toimus 2008 ja 2009 aastal langus 8100 euro peale, ning alates 2010 aastast tõusis jälle kaupade ja osutatud teenuste väärtus inimese kohta kuni 9100 euro peale. Kõige suurem tõus oli aastal 2007, siis oli kaupade ja osutatud teenuste väärtus inimese kohta 9900 eurot. LÄTI Aastatel 1995-2007 toimus suur tõus 2700 eurolt 7200 euro peale. Seejärel toimus 2008-2010 aastatel langus 5900 euro peale, ning alates 2011 aastast tõusis jälle kaupade ja osutatud teenuste väärtus inim...
on NATO liige. Norra teeb naabermaadega koostööd Põhjamaade Nõukogu raames. Riik on jagatud 19. maakonnas, mis omakorda on jaotatud väikesteks kommuunideks. Norra on ÜRO andmetel inimarengu indeks poolest maailmas esimesel kohal. Aastatel 2001-2006 oli ta samuti juhtpositsioonil, kuid siis loovutas kaheks aastaks oma trooni Islandile, kuigi inimarengu indeks oli võrdne(0,967). Aastast 2007 on Norra taaskord oma väärikale kohale tagasi naasenud. SKT ühe inimese kohta on 55 198 USA dollarit. Norra rahvaarv on 4,8 miljonit inimest ning sellega on ta Euroopa riikide seas 28. kohal. Rahvastikutihedus on 14,82 in/km². Asulate all on 0.7% riigi pindalast, kusjuures suurem osa rahvastikust on koondunud riigi lõunaossa, kus on suuremad linnad sh pealinn Oslo. Norra on väga hästi arenenud majandusega riik, traditsioonilisteks tegevusaladeks on kalapüük ja metsandus. Pärast II Maailmasõda on väga populaarseks muutunud mäendus ja tööstus
MUUTUSED ÜHISKONNAS Nimeta näiteid, millega iseloomustatakse riikide arengutaset? Riikide arengutaset iseloomustatakse sisemajanduse koguprodukti (SKT), sündimuse, suremuse, eluea, haridustaseme ja põllumajanduses hõivatud sektorite järgi. Seleta, mis tähendab SKT ja miks ei kasutata seda ainsa arengutaseme näitajana? SKT sisemajanduse koguprodukt, s.o. sisemajanduse kogutoodang, on aasta jooksul riigis toodetud kaupade ja teenuste turuväärtus. Mida rohkem kaupu ja teenuseid riigis toodetakse, seda rikkam on riik. SKT ei anna põhjalikku vastust, miks riik on rikas või vaene. Arengutaseme määrab osalus maailmamajanduses. Rühmita riigid arengutaseme alusel? Inforiik, tööstusriik, arengumaa, uustööstusmaa, toorainemaa, vaesed riigid
Indoneesia kaart 2. Indoneesia asub Kagu-Aasias. Kagu-Aasia asub lähisekvatoriaalses ja ekvatoriaalse kliimavöötmes. Aastas on võimalik saada 2-3 saaki, liigniiskus aga pärsib põllumajandust. Maaharimisega tegeldakse peamiselt vulkaanilistel platoodel ja jõgede deltades. Laialdaselt tegeldakse istandustega.Kagu-Aasias on märkimisväärsed metsavarud, samuti leidub naftat (Brunei). Leidub ka palju metallimaake ja ka teisi maake, mida sageli veel kasutusele võetud pole. 3. SKT: $2.554 trillion (2014) $2.429 trillion (2013) $2.296 trillion (2012) Riikide võrdluses maailmas: 10 Riigi arengutase Indoneesia oli kaua aega väga mahajäänud ja majanduslikult tühine riik, kuid nüüdseks on Indoneesiast saanud kiiresti arenev, kuigi veel väga vaene uusindustriaalmaa. ÜRO inimarengu indeksis paikneb Inoneesia kõigest 112. kohal tulemusega 0.682. Imikusuremus on Indoneesias väga suur(33%) ja oodatav keskmine eluiga on kõigest 66 aastat
Mehhiko Mehhiko SKT ehk sisemajanduse kogutoodang oli aastal 2016 2,315 trillionit dollarit (2,315 trillionit $). Maailma SKT pingereas oli Mehhiko 2016. aastal 12. kohal, edestades näiteks Itaaliat ja Türgit. Mehhiko SKT on 2014. ja 2015. aastal kasvanud 2,3 % ning aastal 2015 oli SKT kasv veidi suurem 2.7%. Oma sisemajanduse kogutoodangu kasvu poolest on Mehhiko 123. kohal. Samasugune kasvu tempo oli ka Leedul ja Ukrainal. SKT tõus on kiirem arengu maades, kuna nende majandus veel areneb ja nende SKT on veel võimalus kasvada. Põhja riigid on aga juba sellise arengu läbi teinud ja nende SKT ei kasva enam nii trastiliselt või ei muutu enam üldse. Põhja riikide SKT tõus jääb enamasti 2-3% juurde ehk maailma pingereas enam-vähem keskele. SKT langus on nii mõnesgi riigis, kõige suurem langus SKT on Venezuelas, kus SKT langes -18%. Langus toimus ka riikides nagu Valgevene (-3%) ja Brasiilia (-3,6%).
Jaapani majandus Jaapan Pealinn: Tokyo Pindala: 377 835 km² Riigi keel: jaapani keel Rahvaarv: 126 659 700 Rahvastiku tihedus: 337 in/km2 Rahaühik: jeen (JPY) Keiser: Akihito SKT reaalne SKT per capita SKT ostujõu pariteet 0.2% (2012) $36,200 (2012) $4.525 trillion (2012) 0.8% (2011) $35,300 (2011) $4.516 trillion (2011) 4.5% (2010) $35,500 (2010) $4.551 trillion (2010) THI 0.1% (2012) 0.3% (2011) Riigivõlg 214.3% SKT st (2012) 205.5% SKT st (2011) Vaesus Populatsioon alla vaesusepiiri: 16% (2010) Töötusemäär 4.4% (2012) 4.6% (2011) Eksport $792
· 11.-13. sajandil arenes ja kindlustus Kirikuriik keskusega Roomas · XIX sajandil tänu Risorgimento liikumisele algas Itaalia ühendamine (17.03.1861) mis lõplikult saavutati 1870. aastal Rooma linna ühendamisega Itaalia kuningriigiga · 1922. aastatel tulid võimule fasistid eesotsas Benito Mussoliniga · 1946. aasta rahvahääletus muutis Itaalia kuningriigi vabariigiks. 5) Arengutase: SKT 1 el. Kohta Keskmine Kaubavahetus Rahvastiku hõivatus % eluiga (miljardit) Sure-
Rootsi 1. Riik. Rootsi Kuningriik 2. Lipp. 3. Pealinn. Stockholm 4. Rahvaarv. 9,074,055 (Juuli 2010 seisuga) 5. Rahvaarv pealinnas. 837 000 6. Kaart (maailmas, maailmajaos ja regionaalne). 7. Geograafiline asend (manner, maailmajagu, naaberriigid, ümbritsevad veekogud). Rootsi asub Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas. Ta piirneb idast Soomega ja läänest Norraga. Idast ja Lõunast piirab Rootsit Läänemeri. 8. Inimarenguindeks- mitmes maailmas üldiselt (koos numbrilise näitajaga). Iga valdkond eraldi (kirjaoskus, keskmine eluiga, Skt) koos numbrilise näitajaga. Graafik, võrreldes teiste piirkondadega. Rootsi on inimarenguindeksi poolest maailmas üheksandal kohal - Rootsi inimarenguindeks on 0.885. Kirjaoskajaid on 99%, keskmine eluiga on naistel 83 aastat ja meestel 78 aastat. Rootsi inimarenguindeks võrreldes OECD riikidega ja Maailmaga. Aasta Rootsi ...
a.) haridustase 82,2 (2008.a.) haiglakohtade arv tuhande inimese kohta 557,3 (2007.a.) arstide arv tuhande inimese kohta 323,4 (2007.a.) Täida tabel riikide võrdluseks, vali 2008 aasta või kõige hilisem näitaja, kirjuta ka ühikud. Riigid: SKP või inimaren Miinimumpalk töötuse määr sõiduautode arv interneti oodatav oodatav imiku noorte olmejäätmete jooksevkontotehing SKT 2006a. 2006a. tuhande elaniku püsiühendus eluiga eluiga suremus haridustase teke (2007) ud eksport, inimese gu kohta 2006a. leibkondades (M) (N) in/kg import ja netojääk kohta indeks 2006a.
12) Tootlikkus on töö hulk mida töötajad on teatud aja jooksul võimelised tegema. 13) Tööealine rahvastiku hulka kuuluvad kõik 15-74 aastased inimesed. Jaguneb: majanduslikult aktiivne ja mitteaktiivne rahvastik. 14) Töötuse määr on töötute osatähtsus tööjõus. 15) Töötu on isik, kes ei ole hõivatud, kuid kes on võmeline töötama ja kes soovib tööd leida. Töötuse määr Eestis - arvel 95244 töötut, mis on 14.6% tööjõust. 16) SKT on teatud perioodi jooksul riigis toodetud lõpptarbimiskaupade ja teenuste turuväärtus. Tekib järgnevalt : SKT=T +VK +I +PE(T-tarbimine, VK-valitsuskulud, I- investeeringud ja PE-puhas eksport). 17) SWOT analüüs ettevõtte sisemiste tegurite ja ärikeskkonna ehk väliste tegurite analüüs. Näitab ettevõtte tugevusi, nõrkusi, võimalusi ja ohtusi. 18) Konkurentsieelis mille poolest erinetakse konkurentidest, ei ole igavene nt: kvaliteet, hind, teenindus.
põlevkivil.Expordi sihtmaad on Soome (26,4%), Rootsi (12,9%), Läti (8,8%), Venemaa (6,5%), Saksamaa (6,2%) ja Leedu (4,8%). Sisse veetakse masinaid ja seadmeid (33,5% aastasest impordimahust), keemiatooteid (11,6%), tekstiili (10,3%), toidukaupu (9,4%) ja sõidukeid (8,9%). Ka impordib Eesti aastas 200 miljonit kWh elektrienergiat. LÄTI Pindala 64 589 km² Rahvaarv 2 281 000 Tihedus 35,5 in/km² SKT 22,7 miljardit SKT SKT Elaniku kohta 191 968 EEK Läti majanduses on ülekaalus toiduaine tööstused. 70,9% lätis toodetud elektrienergiast on hüdro elekter, fossiilsetest kütustest on 29,1. Läti ostab lisaks majamineva elektrienergia Leedust ja Eestist. Suurimad inpordi artiklid on masinad ja seadmed, kemikaalid, kütused ja autod. Läti sisseveo partnerid on : Saksamaa 16.1%, Venemaa 14.4%, Leedu 7.6%, Soome 6.5%, Rootsi 5.6%, Eesti 5.1%, Itaalia 4.2%, Poola 4%
Saksamaa Eesti Zimbabwe Afganistaan SKT elaniku kohta (USD) SKT elaniku 35500 21 400 200 800 kohta Rahvastiku Tööstuses 47500 Tööstuses 28% Tööstuses hõivatus 41% 15% põllumajandu Põllumajanduses 3,4% Põllumajandu
Suurbritannias sisemajanduse kogutoodang ja rahvatulu ühe inimeste kohta aastas on $35,100 (2010 est.) Suurbritannias SKT päritolu on selline,et põllumajandus on 0,9%, tööstus on 22,1% ja teenindus 77,1 % (2010.a ) Inimarengu indeks Suurbritannias on väga kõrge 0,849 (2010.a),aga ta on 26.kohal võrreldes teiste riikidega. Inimeste keskmine eluiga kogu elanikkonnast on 80,05 aastat ja Suurbritannia on seejärgi 29. kohal võrreldes teistei riikidega. Meeste keskmine eluiga seal on 77,95 aastat kuid aga naistel suurem 88,25 aastat (2011.a).
Allikas: The 2008 Human Development Report. · Minu riik (Saudi-Araabia) kuulub Araabia regiooni. · Saudi Araabia inimarenguindeks on kõrgem, kui kogu Araabia regioonil. 1975. Aastal oli inimarenguindeks 0,611 ja 2005. Aastal 0,812 sarnasel tasemel nagu Ladina-Ameerika ja Kariibi regioon. · Võrreldes Saudi Araabia ja Austria inimarenguindeksit, on Austria indeks 2005. Aastal kõrgem(0,944) ning Saudi Araabia madalam (0,777) · Võrreldes SKT kaudu on Austria tase jällegi kõrgem (32276 $/in) ja Saudi Araabia madalam (13825 $/in) Seega Saudi Araabia SKT on ligi 20000 $ väiksem. · Põhjendaks ilmselt rahvaarvuga. Saudi Araabia oli 2003. Aastal 26 400 000 inimest. Austrias on rahvaarvuks 8 000 000 inimest. 2. Inimarenguindeksi osakomponendid Riik IAI indeks Koht Keskmine Täiskasvanute SKT inimese maailma oodatav (üle 15
Juurdepääs merele, pole looduskatastroofe, mitmekesine kliima, Piisavalt looduvarasid, naabrus Venemaaga(majandussuhted). EESTI ASENDI NEGATIIVSED KÜLJED pole väärtuslikke maavarasid, kliima, naabrus Venemaaga(poliitika, ajalugu). Maailmas on kokku 195 riiki, millest viimati iseseisvusid Kosova, Serbia, Monte Negro ja Ida- Timor. RIIKIDE ARENGUTASEME NÄITAJAD Arengutaseme näitajad, mille alusel saab riike jagada rikasteks ja vaeseteks. 1) SISEMAJANDUSE KOGUTOODANG inimese kohta ehk SKT majandusarengun äitaja. Riigi territooriumil aasta jooksul toodetud kaupade ja osutatud teenuste kogumaht väljenduded rahas(dollar). 2) INIMARENGUINDEKS ühiskonna heaolu näitaja. Arvestab haridustaset, tervishoiusüsteemi olukorda riigis ja keskmist eluiga 3) keskmine eluiga, sündiumse, suremuse ja imikusuremuse näitajad. 4) Energia tootmine ja tarbimine inimese kohta 5) väliskaubandusbilanss 6) rahvatulu
ÜLDANDMED Portugali Vabariik Pealinn: Lissabon Pindala: 92,090 km2 · Maa: 91,470 km2 · Vesi: 620 km2 Rahvaarv: 10,735,765 (Juuli 2010) Portugali lipp Riigikeel: portugali Rahaühik: euro (EUR) Naaberriik: Hispaania Ajavöönd: WET (maailmaaeg) Usk: Rooma katoliku 84,5%, teised kristlikud 2,2%, muud 0,3%, teadmata 9%, mitte midagi 3,9% Liiklus: parempoolne Iseseisvus: 1. detsember 1640 Portugali vapp President: Aníbal Cavaco Silva Peaminister: José Sócrates Telefonikood: 351 GEOGRAAFILINE ASEND ...
Lähte Ühisgümnaasium Eesti majandus ja rahandus Lühiuuring Koostaja: Elise Sule LÄHTE 2009 Majandussüsteemid Tava- ehk naturaalmajandus - kõik, mis toodetakse, tarbitakse ise, sellest piisab vaid äraelamiseks. See on ühiskondlikel traditsioonidel ja algelisel tootmistehnoloogial baseeruv majandamise korraldus. Käsu- ehk plaanimajandus - kõik majanduse võtmeotsused (kapitali, tööjõuvarude, kaupade ja teenuste tootmise kohta) teevad tsentraliseeritud riigiasutused, lähtudes mingist kindlast sotsiaalsest eesmärgist või bürokraatlike huvide põhjal ja neid ei jäeta turu hooleks. Algtõukeks ja põhiideeks on arvamus, et kõiki majanduslikke suhteid võib ja oskab korraldada üks keskus või üks majandussubjekt tema parema arusaamise kohaselt. Turumajandus - Ideaaljuhul, vabaturumajanduse tingimustes, otsustab turg (ehk nõudlus ja pakkumine või tarbija ja tootja) kuidas ress...
välisorganisatsioonidega tingimusel, et need registreeritakse vastavas föderaalasutuses. Kaitsealased ja välispoliitilised küsimused otsustab ning lepingud tehakse ainult riiklikul tasandil vastavas ministeeriumis. 3 Majandusest üldiselt USA on maailma suurima majandusega riik, mille sisemajanduse kogutoodang (SKT) ostujõu pariteetsuse meetodil mõõdetuna ületab lähima konkurendi Jaapani umbes kolmekordselt. USA SKT per capita on ligikaudu 45 000 USD. USA majanduse võimsust näitab asjaolu, et kuigi SKT mahuga võrreldes on väliskaubandus suhteliselt väike, on USA siiski maailma suurim importöör ja Saksamaa järel suuruselt teine eksportöör. USA majandust iseloomustab keskmisest kiirem kasv, investeeringud uurimis- ja arendustegevusse ja tootmisvahenditesse ning aktiivne huvi uute turgude vastu. Sisuliselt on tegemist 1990. aastate esimesel poolel alanud ja 2000. aastal haripunkti
1.RIIGI ARENGUTASEME NÄITAJAD 1.SKT 2.Inimaerengu indeks 3.Majanduse struktuur 4.Elektri tootmine/tarbimine 1 inimese kohta 5.Elatustase 2.SKT-Sisemajanduse kogutoodang-riigi aasta kogutoodang ja teenused rahalises väljenduses. 1 inimese kohta USD-s INIMARENGU INDEKS-näitab haridustaset, keskmist eluiga ning SKT 1 in kohta MAJANDUSE STRUKTUUR-Majandus jaotatakse 3 sektoriks · Primaarne-hankivad majandusharud(põllumajandus,metsandus) · Sekundaarne-tööstus · Tertsiaarne-teenindus.Arenenud riikides enamus inimesi 60-70% Vähearenenud riikides töötab enamus primaarses valdkonnas. 3/4.PÕHJA-RIIGID, IDA-EUROOPA, LÕUNA-RIIGID(5allgruppi)(asukoht, SKT, majandusarengu tase, elatustase, 3-5 riigi nimed) Ida-Euroopa:Majanduslikud raskused seoses üleminekuga sotsialistlikult plaanimajanduselt
HISKONNAOPETUSE KT MAJANDUSSSTEEMID 1) KSUMAJANDUS- tootmisvahendid kuuluvad riigile, toodete valiku otsustab- riigiasutused koostavad plaani, riik paneb paika hindade piirmrad, niteks Phja-Koera ja kunagi oli NSVL. 2) TURUMAJANDUS- tootmisvahendid kuuluvad eraettevotjatele, toodetevaliku otsusab tarbija nudmiste alusel tootja, hind kujuneb konkurentsi ja nudluse tingimustes. Veel on kolmas majandusssteem Segamajandus nt Hiina ja Kuuba: * Turumajandus mjutab halvasti vaesemat elanikkonda *Riigi sekkumine teatud valdkondades *Riik reguleerib ja suunab turumajandust. KEYNESI TEOORIA- riigi suurem sekkumine, seisnes selles, et majanduskasvu saavutamise nimel vib riigieelarve tasakaalust vlja lasta ning sallida mdukat inflatsiooni. FRIEDMANI TEOORIA-riigi minimaalne sekkumine(rohkem turumaj.), pooldab vabaturu majandust, et riik ei peaks ldse sekkuma majandusse. KONKURENTS-toimub kikjal, ettevtluses pakkumise ja nudluse...
1.Rahvaarv maakeral 800ekr oli 4 mln. Rahvaarv jäi sama tasemeni kuni keskajani, sest aastatuhandeid kasvas inimeste arv haiguste, nälja, sõdade ja loodusõnnetuste tõttu väga aeglaselt. Maailma rahvaarv jõudis miljardini 1825. a paiku.20. sajandil oli rahvaarvu kasv tingitud rahvastiku iibe tõusust, algas industrialiseerimine ja linnastumine, töötingimused ja arstiabi kättesaadavus paranesid. Meditsiin arenes jõudsalt ja suremus langes. Rahvaarv aastal 2002- 6,23 mld inimest. 2050-ks aastaks prognoositakse, et rahvaarv on 11 mld inimest. 2. Looduslik mõju- soe või mõõdukas kliima, tasandikud, viljakas muld, piisavalt niiskust (et ei esineks veepuudust), veekogude lähedus, lopsakas taimkate (mets), maavarade rohkus, pikk taimekasvuperiood. Majanduslikud- Tööstuse ja transpordi arendamiseks on piisavalt raha ja tehnoloogiat. Sotsiaalsed- korralikud elumajas, head tervishoiu- ja haridusteenused. Poliitilised- valitsus investeerib infrastru...
GEOGRAAFIA KORDAMISKÜSIMUSED. 1) tootmisviis - selle moodustavad majanduses kasutavad tehnoloogiad ja neile vastavad inimestevahelised suhted ning töökorraldus *jaotus: tehnoloogiad ja töökorraldus *traditsiooniline tootmisviis e. eelindustriaalne (15.saj Indias ja Hiinas) - levinud väikestes inimgruppides; olulisi hüvesid toodetakse oma tarbeks ning tarbitakse eneste poolt; elatusmajanduslikud ja maailmamajanduses ei osale; jaguneb koriluseks, varaagraarseks(Aasias ja Aafrikas) ja hilisagraarseks. *industriaalne tootmisviis - levinud suuremates inimhulkades; vajalik ühiskonna riiklik korraldus; olulisi hüvesid toodetakse müügiks; tootmine pole enda tarbeks; saadud raha eest endale midagi kasulikku; tehnoloogia pidev areng; aktiivne osalemine maailmamajanduses; sai alguse Euroopas 15.saj. Arenes kahel viisil: iseseisev, sõltuv. Jaguneb varaindustriaalne ja hilisindustriaalne. *postindustriaalne - väga hästi arenenud geograaf...
· Aastatel 1990 1995 on Lätis IAI langenud, kuid nüüd on see tõusuteel. Riik on 43 kohal. · Eestis on 1990 1995 aastatel IAI vaikselt langenud, kuid nii nagu Lätiski, on see tõusnud päris kiiresti. Riik on 34 kohal. · Soomes on IAI juba 1980 aastast ainult tõusnud. Riik on 22 kohal Sisemajanduse toodang inimese kohta · Soomes on SKT pidevalt tõusnud. · Eestis on pärast 2008 aastat hakanud SKT langema. · Aastal 1995 langes SKT Lätis järsult, siis hakkas tõusma kuni 2007 aastani ning pärast seda on taas langenud. Kirjaoskus täiskasvanute seas · Eestis on % samaks jäänud. · Lätis on tõusnud 0,1%
Kenya on riik Aafrika idaosas. Piirneb Etioopia, Somaalia, Lõuna-Sudaani, Tansaania, Uganda ja India ookeaniga. Riigihümn Ee Mungu Nguvu Yetu (Oh God of All Creation) Pealinn Nairobi Pindala 582 650 km2 Riigikeel(ed) suahiili ja inglise Rahvaarv 38 610 097 (2009) Rahvastiku tihedus 66,3 in/km2 President Mwai Kibaki Peaminister Raila Odinga Iseseisvus 12. detsember 1963 Rahaühik silling (KES) Ajavöönd maailmaaeg +3 Kenya kuulub Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) alates 20. detsembrist 2007. Kenya teenindavas sektoris, mis aitab kaasa ligikaudu 63% riigi SKT-le, domineerib turism. Turistid, eelkõige Saksamaalt ja Suurbritanniast, on huvitatud peamiselt rannikualades...
0,395 - 0,511 Tabel : Regioonide inimarenguindeksi muutused 1975-2005 Allikas: The 2008 Human Development Report. Saudi Araabia kuulub Araabia regiooni. Saudi Araabia inimarenguindeks on kõrgem, kui kogu Araabia regioonil. 1975. Aastal oli inimarenguindeks 0,611 ja 2005. Aastal 0,812 sarnasel tasemel nagu Ladina-Ameerika ja Kariibia regioon. Võrreldes Euroopaga on Saudi Araabia vähem arenenud. Näiteks Austria indeks on 2005. aastal 0,944 ning Saudi Araabia 0,777. Võrreldes SKT kaudu on Austria tase jällegi kõrgem (32276 $/in) ja Saudi Araabia madalam (13825 $/in) Seega Saudi Araabia SKT on ligi 20000 $ väiksem. Põhjenduseks on ilmselt rahvaarv. Saudi Araabial oli 2003. aastal 26 400 000 inimest, Austrias kõigest 8 000 000 Riik IAI indeks Koht Keskmine Täiskasvanut SKT maailma oodatav e (üle 15.a) inimese
1. Majandusgeograafia uurib ja seletab majandus nähtuste ruumilist levikut. 2. Majanduse mõiste hõlmab millistes piirkondades ja miks on teatud tüüpi majandus arenenud ning kuidas ja kuhu ja milliseid ettevõtteid on kasulikum rajada. 3. Spetsialiseerumine-riigis toodetakse selliseid tooteid mille valmistamine on antud piirkonnas kõige odavam.Eesti spetsialiseerub metsatööstusele. 4. Geograafililiseks tööjaotuseks nimetatakse niisugust otstarbekat kaupade tootmise ja vahetamise ruumilist korraldust. 5. Õp.lk 28. 6. Hankivmajandus-on Liibüa,Atzeeria,Iraak. Töötlevmajandus-Brasiilia,Venemaa,Hispaania. Teenindavmajandus-Saksamaa,Prantsusmaa,Holland,Soome,Rootsi,Eesti. 7. Majanduse paigutust mõjutavad:asend mere või ookeani ääres,pinnamood,kliima tingimused,loodusvarad. 8. Tööealist Rahvastikku rühmitatakse: *Majanduslikult aktiivne rahvastik-hõivatud isikud *Majanduslikult mitteaktiivne rahvastik-pensionärid,...
USA ·Pealinn-Washington ·Pindala-9 826 630 km2 ·Ametlik keel-Inglise keel ·Rahvaarv-312 066 000 ·Rahvastiku tihedus- 32 in/km2 ·Riigikord- Presidentaalne liitriik ·President-Barack Obama ·Asepresident-Joe Biden Rahaühik-Dollar(USD) MAJANDUSEST ÜLDISELT ·maailma suurima majandusega riik ·sisemajanduse kogutoodang (SKT) ületab lähima konkurendi Jaapani umbes kolmekordselt ·SKT inimese kohta on ligikaudu 45 000 USD ·maailma suurim importöör ja Saksamaa järel suuruselt teine eksportöör MAJANDUSE ISELOOMUSTUS ·USA majandust iseloomustab keskmisest kiirem kasv, investeeringud uurimis- ja arendustegevusse ja tootmisvahenditesse ning aktiivne huvi uute turgude vastu. ·Sisuliselt on tegemist 1990. aastate esimesel poolel alanud ja 2000. aastal haripunkti saavutanud USA ajaloos ühe pikima majanduse tõusuperioodi jätkumisega. ·2007. aastal tabas USA kinnisvaraturgu ülekuumenemine ning 2008. aastal k...
· Alguses 5 riiki, hiljem on liitunud teisigi · Eesmärk on liikmesmaade majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise koostöö arendamine ja arengu kiirendamine · - OPEC · Naftat Eksportivate Riikide Organisatsioon · · põhitegevus on reguleerida toornafta hinda maailmaturul, määrates kindlaks liikmete naftatoodangut ja nafta ekspordikvoote · - SKT aasta jooksul riigis toodetus kaupade ja teenuste turuväärtus HDI koosneb SKT, haridus ja keskmise eluea näitajatest; kasutatakse riikide arengutaseme hindamisel. (Eesti 36. koht) SKT INIMESE KOHTA Kõige suurem on skt Kanadas, USAs, Gröönimaal, Austraalias, Saudi-Araabias, ja Ida- nign Kesk- Euroopas. Kõige väiksem on aga skt Lääne-Saharas, Nigeris, Kesk-Aafrika vab. Inforiigid-ärikad. Rikkad riigid. Jaapan, Lääne-Euroopa, P. Ameerika Uustööstusmaad-usin, kuid odav töötajaskond. Taiwan, Lõuna-Korea
_D__ 8. Tootmine H. Toodangu hulk sisendiühiku kohta. __H_ 9. Tootlikkus I. Saavutatud punkt tootmises, kus lisatoodangu hulk sisendi ühiku kohta hakkab vähenema. _B__ 10. Tehnoloogia J. Suured ülesanded jaotatakse paljudeks väiksemateks. Valikvastused: Märkige sobiva vastuse täht joonele. __b_ 1. Riigi elatustase tõuseb, kui a. SKT ja rahvastik kasvavad ühe kiirusega. b. kasvab reaalne SKT ühe inimese kohta. c. rahvastik kasvab kiiremini kui SKT. d. tootmine ja tarbimine vähenevad. _d__ 2. Missugune väide on õige? a. Tootmine ja tootlikkus on üks ja seesama. b. Tootmise kasv peab tooma kaasa tootlikkuse kasvu. c. Tootlikkus kasvab, kui kõik riigi ressursid on täielikult rakendatud. d. Tootlikkuse kasv toob kaasa toodangu mahu kasvu samade ressursside korral. _b__ 3. Tootlikkus a
1 - 10 süteemis. Eesti Luxembourg Venemaa 28 16 94 Infrastruktuuri arengutase. Eestis ja Luxembourgis on infrastruktuuri tase kõrgelt arenenud, Venemaal on see tunduvalt vähem arenenud. Riikide arengutaseme hinnang näitajate alusel Eesti Eesti on kõrgel infrastruktuuri kvaliteedi - ja haridusetasemel. Madalal tasemel on Eesti SKT/in ja SKT näitajate alusel Luxembourg Kõgel tasemel on Luxembourg SKT/in ja IAI näitajate alusel. Madalal tasemel haridusindeksi näitaja alusel. Venemaa Venemaa näitajad on madalamad kui Luxembourgi ja Eesti omad. Eriti madalad on näitajad SKT-l, IAI-l ja SKT/in l Mis hämmastas? Mind hämmastas, et Eestis on haridus väga heal tasemele. Eesti on väga kõvat tööd teinud, et alates aastast 1995 kõikides valdkondades väga kõva tõusu on tehtud ja
Tuneesia Nimi ➲Tuneesias elab 10.938.000 inimest ➲Rahvaarvult on tuneesia 78-kohal maailmas ➲Keskmiselt elab Tuneesias 70 inimest kilomeetri kohta ➲Umbes 66% elanikest elab linnades ➲Sündimus on umbes 17 inimest 1000-e elanike kohta ➲Suremus on umbes 6 inimest 1000-e elanike kohta ➲Rahvaarvu kasv on 92% ➲Riigi rahvaarv kasvab ➲Tuneesia sündimuste arv on mitu korda suurem kui suremuse arv, paljudes muudes riikides ➲on sündimuse ja suremuse arv enamvahem tasakaalus. ➲ ➲Imikusuremuson Tuneesias umbes 23/1000 ➲Imikusuremuselt on tuneesia 78 kohal ➲ ➲keskmiselt elavad inimesed 75 aastaseks ➲Tuneesia keskmine inimeste elupikkus on võrreldes teiste riikidega üpriski kõrgel. ➲Maailmas on Tuneesia praegu selle tõttu 91 kohal Rahvastikupüramiidid ➲Tuneesia on 158 kohal maailmas, inimeste arvuga, kes elavad all pool vaesuse piiri. ➲Umbes 70% elanikest on Tuneesias kirjaoskajad. ➲Ühe inimese kohta on Tuneesias 10,004$ US. ➲Ja maailmas on...
Andres Arrak - Majanduse alused (Sisemajanduse kogutoodang) 1. RKT (rahvamajanduse kogutoodang) erineb SKTst (sisemajanduse kogutoodang) selle poolest, et viimane lhtub n territoriaalsest printsiibist. ige 2. Rahvatulu saadakse kui SKTst lahutatakse amortisatsioon ja lisatakse kaudsed maksud. vale 3. Lpptoodangu tarbijateks on majapidamised ja ettevtted; vahetoodangu tarbijaks on valitsus. vale 4. Akseleraator saadakse SKT jagamisel kapitaliga. ige 5. Puhasinvesteering on positiivne, kui koguinvesteering on suurem kui amortisatsioon ja elanikkonna juurdekasv. ige 6. IKT (isiklik kasutatav tulu) saadakse rahvatulust maksude lahutamise teel. ige 7. Kui RKT on suurem kui SKT, siis viitab see, et riigis on palju vliskapitali. ige 8. Arenenud riikidele on iseloomulik tertsiaarsektori domineerimine primaar- ja sekundaarsektori le. ige 9. SKT deflaator nitab tarbijahindade muutust jooksval aastal. vale 10
KERGETÖÖSTUS Kergetööstus hõlmab 30 allharu (nt rõiva-, naha-, jalatsi-, trikoo-, jpm tööstus) suurim allharu on tekstiilitööstus Arenes alguses manufaktuuridena vabrikutööstusena Kergetööstus 17 saj. paiknesid ettevõtted kaevanduste piirkonnas Tooraine mõjutab ettevõtte paigutust vähe olulisem on odav tööjõud Väga laia levikuga tööstusharu, rohkem ettevõtted Lõuna riikides Kergetööstuse areng 1765 a ketrusmasin 1785 a aurumasin 1803 a kudumispink 20 saj keemilised kiud Lõuna riigid masstootmine Põhja riigid kvaliteetne toodang, kallid tellimustööd, maine, paigutus, naha ja jalatsi- tööstus Kergetööstus Klassikalised moekeskused Milano, Pariis, London Kaubamärkidega toote omahind 5% lõplikust hinnast Suurimad puuvillase lõnga ja kanga tootjad : Hiina, India Suurimad jalatsitootjad: USA ja Itaalia Kreenholm Suurimaid tekstiiliettevõtteid Euroopas rajas...
kohal, olles vahepeal pikka aega 11. ja ajutiselt ka 10. kohal. Korea edu taga nähakse väga konkurentsivõimelist haridussüsteemi ning kõrgeltkvalifitseeritud ja motiveeritud tööjõudu. 5 Sisemajanduse koguprodukti (SKP) kasv viimase 30 aasta jooksul on olnud kiire ja stabiilne: keskmiselt 8,5% aastas. SKP mahu järgi asuks Lõuna-Korea OECD maade seas 9. kohal, majanduskasvult aga kindlalt esikohal. Lõuna-Korea SKT (ostujõu pariteedi alusel aastal 2008): $ 1.358 triljonit voni. SKT kasv läbi aastate: 2004, 4,6% 2005 4,0% 2006 5,2% 2007 5,1% 2008 2,2%. Kiire majanduskasv on saanud võimalikuks peamiselt tänu nii füüsilisse kui inimkapitali tehtud investeeringute suurele osatähtsusele - keskmiselt 37% SKP-st. Märkimisväärset rolli on mänginud hariduse tähtsustamine. Praeguseks on Lõuna-Korea tööjõud OECD riikide arvestuses koolitustasemelt viiendal kohal.
1) Transiit 1) Reostatus 2) Turismindus 2) Eesti rahvaarvu vähenemine 3) 3) Maavarade lõppemine Eesti majanduse üldiseloomustus SKT sisemajanduslik kogutoodang ehk kaupade ja teenuste jagunemine ühe inimese kohta aastas ameerika dollarites. NT: 2003.a. Eesti 3400 dollarit Norra 33 470 dollarit Riigi puhul näitab SKT elukvaliteeti ning inimese puhul ostujõudu. Regionaalpoliitika maha jäänumate maakondade edasi aitamine riigi poolt. Energiamajandus Energiamajandus on tööstusharu mille eesmärgiks on elanikkonna varustamine kütuste, elektri ja soojusenergiaga. Seega energiamajandus toodab neid ja transpordib tarbijale. Meie kõige olulisem energeetiline maavara on põlevkivi, seejärel on tähtsuselt teine küttepuit ning siis turvas.
rahvus. vahel. rahasüsteemi stabiilsuse tagamine) ja Maailmapank) loomine,hargmaiste ettevõtete järjest suurenev osatäht. maailma majanduses, miinused Kommete, tehnoloogiate, toodete jne üleilmne levik on viinud kultuuride erinevuse vähenemisele. paljude taime ja loomaliikide levitamine võõrliikidena väljapoole nende pärismaist levilat. elukoosluste liigilise koosseisu ühtlustumine.Riikide arengutaseKogutoodang: SKT Sisemine kogutoodang. A. jooksul riigis toodetud lõpptoodang rahalslt.1 in. kohta, RKT rahvamajanduse kogutoodang, Rahvastikuhõivatus erinevates majandussektorites,Majanduse struktuur. Ekspordi/improdi struktuur, Energia tarbimine, Sidevahenditega varustatus 1el. Kohta, Sotsiaaldemograafilised näit.:iiveimikusuremuslastearvkeskmine eluiga kirjaoskuse tase, Riigid arengutaseme alusel Inforiigid: PAmeerika, LEuroopa, Jaapan.
-kaudsed maksud -amortisatsioon-kulutused põhivara asendamiseks 3) toodangust lähtudes- arvestatakse kokku loodud lisandväärtus LISANDVÄÄRTUS=lõpptoodang-vahetoodang Lisandväärtus on tootmisprotsessis kasutatud kaupade, teenuste ja tööväärtus, mis suurendab lõpptoodanug väärtust. Nominaalne SKT-väljendatud jooksva aasta hindades. Reaalne SKT- korrigeeritud hinna(tõusu) indeksiga (inflatsioonimääraga), võimaldab võrrelda erinevate perioodide SKT-d. - alates 2008 SKT arvutamiseks aheldamise meetot. SKP-s ei kajastu varimajandus Varimajandus- on majandustegevus, mida ametlik majandusstatistika ei kajasta: -illegaalne tegevus(prostitutsioon ja muud kriminaalsed tegevusalad) -maksude vältimiseks väljaspool arvepidamist tehtav töö. -töötamine ilma vajaliku loata illegaalsete välismaalaste puhul MUST-kriminaalne HALL-seadustest kõrvale hiilimine SKPriigiterritoorium RKP resedentide järgi
Argentiina Kliimavööde: Lähistroopiline Õhutemperatuur on jaanuaris põhjaosas +24 kraadi, keskosas 16-24 kraadi ja lõunaosas 8-16. Juulis on põhjaosas 16-24 kraadi, keskosas 8-16 kraadi ja lõunaosas 0-8 kraadi. Aastane sademete hulk on põhjaosas 500-1000mm, keskosas 250-500mm ja lõunaosas 100-250mm. Vegetatsiooni pikkus 7-10 kuud. Maakasutus: Haritav maa – 13.68% Püsikultuurid ehk istandused – 0.36% Muud – 85.96% Riigi SKT-st annab põllumajandus 9.3%. See moodustab 5-protsendilise osa põllumajandus tööhõivest. Tähtsamad põllukultuurid on sojauba, mais, viinamarjad, veised, lambad, kitsed. Imporditakse ja eksporditakse banaane, sealiha, kohvi, šokolaadi, kohviekstrakti, tubakat, kakaovõid, kanaliha, maisi, suhkrut. Argentiina on üks maailma suurimaid sojatootjaid. Saadus müüakse USA firmadele. Argentiina on toiduga peaaegu toiduga piisavalt varustatud, ainult alla 5% elanikest kannatavad alatoitluse all. Argentiina juures on tegemist ...
Saksamaa Pindala 357 000 km² Rahvaarv 82 251 000 (2007) Rahvastiku tihedus 230 in./km² SKT ühe elaniku kohta 33 023 USD Koht maailmas inimarengu indeksi alusel: 20 (2003) Suuremad linnad (mln.el.):pealinn Berliin 3,4 ; Hamburg 1,7 ; München 1,2 ; Köln 1,0 Linnades elab 88% rahvastikust Tööstus Masinatööstus Metallurgia Keemiatööstus Maavarad Kivisüsi Pruunsüsi Nafta Kaalisool Maagaas Rauamaak Niklimaak Vasemaak Loodus Tähtsamad jõed:Rein,Elbe,Doonau
SKT juurdekasv: 4,5% (2007) Vaeste arv protsentides: 20% Töötus: 9,9% (2007) Elektrienergia, toodang: 154 miljardit kWh Elektrienergia, kasutus: 129 miljardit kWh Eksport: $110,5 miljardit Import: $156,9 miljardit Võrreldes teise Lähis-Ida riikiga Egiptusega Türgil on parem SKT (Egiptusel 5000 USD), kuid madalam selle kasv (Egiptusel 7,1%). Vaeste arv Egiptuses on sama, mis Türgil. Töötuse protsent riigis on ka peaaegu sama. Võib öelda, et Türgi majandusseis on peaaegu sama Egiptusega: põllumajanduse osakaal majanduses on 13% (Türgis 15%), teenuste osakaal majanduslikus struktuuris on umbes 50% mõlemal riigil. Võrreldes aga suurema riikiga, näiteks Venemaaga, Türgi majandusel on madalam areng
Markus Christopher Kitt Eesti arengutaseme võrdlemine teiste riikidega IAI Riikide koht IAI järjestuses: Norra Eesti Venemaa 1. 34. 66. IAI arengutrend: SKT Norra, Eesti ja Venemaa SKT inimese kohta (US $) : (Andmed on aastast 2009) Riikide koht SKT/in järjestuses aastal 2009: Norra Eesti Venemaa 2. 31. 34. SKT/in arengutrend: Üldise infrastruktuuri kvaliteet: (Andmed on aastast 2011) Riikide koht üldise infrastruktuuri kvaliteedi järjestuses aastal 2011: Norra Eesti Venemaa 38
1. Riigi nimetus, Itaalia 2. Loodusvnd, mille piiresse riik jb itaalia kuulub vahemereliste alade loodusvndisse. 3. Kliimavde ja sellega seoses, millised ilmastikuolud antud riigis valitsevad suviti on kuiv ja kuum, troopilised humassid, keskmiseks temperatuuriks on 20-25 kraadi, taimed ei kasva. Talv on vihmane (niiske) ja soe, parasvtme humassid, keskmine temperatuur on 10-15 kraadi, philine taimekasvu periood. Aasta sademete hulk on 500-1000 mm. Mgede lhedal kuni 2000 mm. Seda mjutab mgine piirkond ja tnu sellele on sademete hulk suur. Valitsevateks tuulteks on kagu-passaattuuled. 4. Kas riik kuulub Phja- vi Lunariikide hulka? lunariikide 5. Kui suur on pllumajanduse osathtsus SKT-st vi RKT-st? Kui on vimalik leida, siis kas ja kui palju on see aja jooksul muutunud? Itaalia pllumajanduse osa SKTs on kllaltki vike vaid 2% ja hivatud vaid 3,9% tealisest rahvastikust, selle majandusharu roll riigi majanduses on vike: ainult ks kahe...
Agraarühiskond: peamised majandusharud on alepõllundus, karjakasvatus, käsitöö, kaubandus ja rannikualadel kalapüük. Tööjõuks on inimeste enda jõud, loomajõud, tuul, vesi(veskid, tuulikud). Linnu vähe ja need on väikesed. Kehtis elatus- ehk naturaalmajandus ning puudus maailmamajandus. Kaasajal levik väike, aga kehtib Aasias, Aafrikas, Okeaanias. Transport: laevad. Rahvastiku uuenemine: trad. Põlvkondade vaheldumine, mis hiljem asendub demogr. Plahvatusega. Industriaalühiskond: üleminek masinalisele suurtootmisele ja klassiühiskonnale. Peamised levikualad Hiina, Taiwan, India, Mehhiko. Riigi osa majanduses on väga suur, tekivad segatalud ja suurtalud, vee-ja tuuleenergia asenduv nafta, söe ja maagaasiga ning toodetakse ka elektrit. Transport: bussid jne. Rahvastiku uuenemine: demogr. Plahvatus. Infoühiskond: Suur osatähtsus infotehnoloogial, globaliseerumine ja tähtsal kohal mittemateriaalsete tööhüvede tootmine ja teenindussektori olul...
Lisateavet Euroopa Liidu kohta saab Euroopa veebilehelt: europa.eu ,,EUROPE DIRECT" vastab teie küsimustele Euroopa Liidu kohta telefonil 00 800 6 7 8 9 10 11 või e-postiga veebilehe europa.eu/europedirect kaudu Euroopa riigid Belgia (Belgique/België) Pealinn: Brüssel (Bruxelles/Brussel) Rahvaarv: 10,4 miljonit Pindala: 30 518 km² SKT: 27 600 OJS elaniku kohta Tsehhi Vabariik (Ceská republika) Pealinn: Praha (Praha) Rahvaarv: 10,2 miljonit Pindala: 78 859 km² SKT: 17 000 OJS elaniku kohta Taani (Danmark) Pealinn: Kopenhaagen (København) Rahvaarv: 5,4 miljonit Pindala: 43 094 km² SKT: 28 600 OJS elaniku kohta Saksamaa (Deutschland) Pealinn: Berliin (Berlin) Rahvaarv: 82,5 miljonit Pindala: 357 020 km² SKT: 25 300 OJS elaniku kohta Eesti (Eesti) Pealinn: Tallinn Rahvaarv: 1,4 miljonit Pindala: 43 211 km² SKT: 12 800 OJS elaniku ...
(1000 elaniku kohta) Eksport 1,498 triljonit 12, 630 miljardit 1,386 miljardit 327 miljonit 1,227 trilionit (USD) Import 1,232 trilionit 15,350 miljardit 1,915 miljardit 4,850 2,117 trilionit (USD) miljardit Arengutase Arenenud riik Arenenud riik Arengumaa Arengumaa Arenenud riik Analüüs: Saksamaa SKT on võrreldes ülejäänud Euroopaga juhtival kohal. Põhjust, miks ta USA-le alla jääb, võib ilmselt otsida I ja II maailmasõjast, millele järgnenud reparatsioonid ning nõudmised olid Saksa majandusele vägagi kurnavad, ent riik on ennast tõestanud, tõustes fööniksina tuhast, kui nii võib öelda. SKT näitajate järgi võib julgelt väita, et Saksamaa on väga kõrgelt arenenud riik (USA-st rääkimata), ka Eesti kuulub arenenud maade hulka, ent
Riikide arengutase ÜHISKONNAGEOGRAAFIA E-KURSUS GÜMNAASIUM Sisemajanduse kogutoodang ehk SKT (Gross Domestic Product, GDP)- aasta jooksul riigi territooriumil toodetud kaupade ja teenuste koguväärtus. Riikide võrdlemiseks arvutatakse SKT ühe elaniku (per capita SKP ) kohta. Ülemaailmsel tasandil üks enamkasutatavaid näitajaid riikide arengutaseme võrdlemiseks. Suurem SKT ei ole sama mis suurem heaolu. Suurem SKT võib olla seotud näiteks suuremate kütmiskulude, suuremate kuritegevuse vastu võitlemise kulude või vähema vaba ajaga. Need põhjused suurendavad küll kulusid, kuid mitte heaolu. ÜHISKONNAGEOGRAAFIA E-KURSUS GÜMNAASIUM Sisemajanduse kogutoodang SKT arvutamiseks on kolm viisi: toodangupõhine: antud territooriumil toodetud kõigi kaupade ja teenuste koguväärtus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
