Pythagros- 580-500 eKr. Asutas Lõuna-Itaalias oma kooli, oli mungaordu taoiline askeetlik koht, kus võisid ka naised olla. Hommikul mindi mere äärde, vaadati päikese tõusu ja mõeldi läbi eelmine päev ja järgmine päev. Esimesed 5 aastat oli õpilane kandidaat, kus tal õigus ainult kuulata. Koolis olulisel kohal hingede rännaku õpetus, mille Pythagros sai tõenäoliselt Indiast (budism). Tema suur teene seisnes arvu tähtsustamises, eriti arvude kasutamine looduse mõistmisel ja iga päeva elus. Ütles, et inimese hing kujutab endas ka teatud harmooniat. Harmoonia teatud suhe arvude vahel. Ta avastas kolmkõla. Avastas, et keelpilli keelte tooni kõrgus sõltub keele pikkusest. Hingehaigused on seotud harmoonia rikkumisega, seega võiks psüühikat ravida muusikaga. Oli esimene mees, kes leidis, et kui me loodusy uurime tuleb eelkõige mõõta. Oli arvamusel, et universumi keskpunktiks on tuli ja maa ning päike keerleb selle ümber. Maad pidas ta ümmargus...
Kas vabadus on illusioon? Vabadus on miski, mida mina ning ka paljud teised minuvanused noored võtavad loomulikuna ning justkui iseenesestmõistetavana.Nähes filmi ,,Nõukogude Lugu" tärkas mu peas vastastikuseid mõtteid. Esiteks tuli suure üllatusena see, et Nõukogude Liit ning Natsi-Saksamaa nii mitmetahuliselt sarnased olid, kuigi paljud skeptikud seda mitte kuidagi aktsepteerida ei suuda. Teiseks julmus, terror ning hirm, mis olid tollase aja iseloomustamiseks arvatavasti kõige paremini kirjeldatavateks märksõnadeks. Püstitasin endale küsimuse: Kas see saab üldse võimalik ola, et minu eluaja jooksul meie suur idapoolne naaber meie iseseisvust uuesti ei ohusta? Marxi ning Engelsi ideoloogiad avaldasid suurt mõju 19. ja 20 sajandi maailmapildile. Nii
TEHA OTSUSTUSTE MUUTMINE, ÜMBERPÖÖRAMINE JA VASTANADAMINE. 1. Kõik intellektuaalid on skeptikud. Ükski intellektuaal ei ole skeptik. Kõik skeptikud on intellektuaalid. Ükski skeptik ei ole inetellektuaal. 2. Mõned linlased on mittekodanikud. Mõned linased ei ole mittekodanikud. Mõned mittekodanikud on linased. Ükski mittekodanik pole linlane. 3. Tõeline õpetlane on tagasihoidlik. Ükski mittetõeline õpetlane ei ole tagasihoidlik. Iga tagasihoidlik on tõeline õpetlane. Ükski tagasihoidlik pole tõeline õpetlane. 4. Mõned imetajad elavad vees. Mõned imetajad ei ela vees Mõned vees elavad on imetajad.
seisukoha vastu räägivad (vähemalt teiste arvates), tunduvad talle väheveenvad. Mis ühe jaoks on veenev, ei tarvitse seda teiste jaoks olla. Senikaua, kuni taoline olukord kestab, ei saagi me öelda, et oleme tõe leidnud. Skeptikud arvasid, et väita võime me julgelt ainult nähtumuste kohta, see tähendab selle kohta, millisena meile miski tundub. Skeptik hoidub väitmast selle kohta, millised on asjad tegelikult. Kokkuvõtvalt võime öelda, et skeptikud püüdsid hoiduda otsustamast asjade loomuse üle ning saavutada sel teel hingerahu, sest maailm võib tegelikult olla hoopis teistsugune, kui meile tundub . Skeptitsismil on oma tekkest kuni tänaseni olnud filosoofia ajaloos kogu aeg tähtis koht. Peapõhjuseks on tõsiasi, et vaidluste, katsete ja tõestustega pole vaieldamatu tõde lihtsalt saavutatav tõsiasi, mille üldise tunnistamiseni jõuti alles 20. sajandil ja
Tegemist on huvitava ettevõtmisega, kas saab pidada tõeks antiikaja antiikajal inimeste poolt välja öeldud mõtteid ja kuidas need on ajale vastu pidanud. 1. SKEPTITISMIST ÜLDISELT Kreeka filosoofi Pyrrhonit loetakse esimese skeptilise koolkonna rajajaks. Omapäraks oli Pyrrhoni juures see, et ise ta kirjutanud üles oma mõtteid, enamus mõtteid on üles kirjutanud 4 tema õpilase Timon. Vanemad skeptikud tegelevad peamiselt kolme teemaga: esimene on tunnetusteoreetilist laadi: Pole õige väita asjade kohta mis need on, vaid kuidas nad näivad. Teine probleem: kui me ei saa väita asjade kohta, mis nad päriselt on, siis kuidas neisse suhtuda. Skeptikute arvates võib tõde, kui niisugune, olla osaliselt kõigis - aga ka mitte milleski ja skeptikute arvates ei ole vaja tõde ka otsida. Kolmas teema on otse eetikasse
kelleks oli Pyrrhon Elisest. Pyrrhon oli esimene filosoof, kes võttis skeptitsismi oma filosoofia kesksseks põhimõtteks ja tänu kellele hakkasid ka teised filosoofid skeptitsismist rohkem huvituma. Pyrrhonist on nii mõndagi huvitavat kirjutanud ka Diogenes Laertios, kes oli Vana-Kreeka filosoofide biograaf ehk eluloode kirjutaja. Lõpetuseks olen välja toonud troobid. Oma otsustusest hoidumist asjade loomuse kohta argumenteerisid skeptikud nn troopidena. 1. SKEPTITSISMIST ÜLDISELT Skeptitsism on vaade, mille kohaselt meil võib olla küll arvukalt uskumusi, kuid tegelikult teame väga vähe ning kindlasti vähem, kui tavaliselt arvame teadvat. Skeptitsismi peetakse ka mõtteviisiks, mis seab kahtluse alla mingi valdkonna õpetused ja teooriad. Lisaks Vana-Kreeka skeptikute koolkonna liikmetele leiab skeptitsismi ka mujal. Eristatakse teoreetilist ja praktilist skeptitsismi. Inimene võib teoreetiliselt kahtluse alla seada
hilise skeptitsismi esindajad Ainesidemos, Agrippa ja Sextus Empiricus. Viimane on kirjutanud filosoofia koolkindadest nii: "...Ühed räägivad, et nad on tõe leidnud, teised arvavad, et tõde on võimatu leida, kolmandad otsivad teda. Neid, kes kujutavad ette, et nad on tõe leidnud, nimetatakse dogmaatikuteks, nagu näiteks Aristotelese, Epikurose ja stoikute järgijad; tõest kui tabamatust rääkisid Klitomachos, Karneades jt akadeemikud; otsijad on aga skeptikud. Seepärast ongi olemas kolme liiki filosoofiat: dogmaatiline, akadeemiline ja skeptiline." Paraku ei osutunud filosoofiline skepsis antiikajal kuigi populaarseks. See ei vähenda aga tema ajaloolist tähendust: just skepsis on olnud hiljem teguriks filosoofilise mõtlemise edasiarendamisel, uue ning täpsema ja ajakohasema mõtlemisviisi ja tunnetusmeetodide otsimisel, võrreldes iga tardumuse ja dogmatismi vastu. Ei seostu ta maailmavaatelise pessimismi ja eetilitismi vastu
Rooma filosoofia erinevus Kreeka filo. Roomas ei olnud filo enam teaduste teadus. Paljud teadusharud lõid filo lahku: retoorika, loogika; põhiliselt pöörati tähelepanu eetikale. Üritati filo rakendada igapäevasesse ellu. Filo eesmärk oli anda õpetus õnnelikuks eluks. Rooma filosoofid olid Kreeka päritolu; hakati otsima religiooni aseainet. Tekkis religiooni filo. Tuntumad koolkonnad: stoikud, epikuurlased, skeptikud, epleptikud, küünikud, uus-platonistid, religiooni filo. Stoikud - Selle koolkonna üks rajajaid oli Xenon. Koolkond jaguneb: vanemad ja uuemad stoikud. Vanemad stoikud alustasid juba Rooma Vabariigi ajal (4.-2.saj eKr). Xenon sai oma õppeasutuse. Ta propageeris äärmist kokkuhoidlikkust. Xenon leidis, et igal ini on oma aeg maailmas, kui see saab läbi, siis peab ta sooritama enesetapu. Uuta stoikude kuulsamaid esindajaid oli Seneca. Ta oli väga mitmekülgne Rooma
Samuti on Interneti teel andnud oma hääle mitmed välismaal pikemat või lühemat aega elavad eestlased, mis näitab nende soovi osaleda meie riigiga seonduvas. Interneti teel hääletamine tagab aja kokkuhoiu ning mugavuse. Meil on võimalus hääletada ükskõik kus olles ning ükskõik mis kellaajal. Enam pole vaja kuhugi kohale minna, piisab vastava interneti lehekülje avamisest ning digitaalse algkirja andmisest. Kuigi mitmed skeptikud ning ennast rahvusvahelisteks ekspertideks pidavad isikud on väljendanud umbusaldust e - valimiste suhtes ning kahelnud nende turvalisuses, siis sellegi poolest jätkab Eesti riik e - valimiste kasutamist. Riik eraldab raha küberjulgeoleku tugevdamiseks aastatel 2014-2017, et lisaks kõigele muule vähendada Interneti teel hääletamisega seonduvaid riske (Retel, 2014). Lisaks e - valimistele toimib ka valimisjaoskonnas hääletamine, mida samuti kontrollitakse ning valvatakse. Seega on
suurendatud ka teistes psühholoogia all-teadusharudes. Nende tegevusalad hõlmavad isikupärst psühholoogiat, mis uurib inimmõistust ületavaid või vaimseid aspekte ja vaimset psühholoogiat, mis analüüsib paranormaalseid uskumusi ja isikupäraseid anomaalseid läbielamusi traditsioonilistes psüholoogilistes tingimustes. Parapsühholoogia suhtes kriitilised teadlased toovad esile seisukoha, et erakorralised väited nõuavad erakorralisi tõendusmaterjale. Skeptikud väidavad, et inimeste soov uskuda paranormaalseid nähtusi, on sageli tugevam kui tõendusmaterjal selle kohta, et need ei eksisteeri. Selle arutlemise käigus arvan ka mina et parapsühholoogia kuulub ikka pigem pseodoteaduse hulka. Sellepärast, et pseodoteadus on seotud loodusega ja muu taolisega.
Kas e raamat vallutab meie raamaturiiulid ? Kui mõelda käesolevale aastale ja mida see toob uut kirjandusmaailmas, sööstab esimesena pähe euro. Iga muutus nõuab harjumist, kohanemist ning see muudab tarbijad kitsiks, kuid mida veel tuleks meil oodata või karta käesolevalt aastalt? Uueks tuuleks raamatumaastikul on e raamat. Uuenduslik, säästev, kuid mitte eriti soodne. Mis on selle plussid ja miinused ? Kas e raamat on midagi muud, kui lihtsalt elektrooniline, uudne seadeldis ? Kindlasti üheks e raamatu plussiks on tema käepärasus. Teda on lihtne ning mugav kaasas kanda ja ta kaalub vähe. Selle pealt ei pea tolmu pühkima ning see on keskkonnasõbralik. E raamatute võlust saab tavaliselt siis aru, kui sa oled selle ise endale soetanud. Alles siis, kui istud bussipeatuses igavust tundes ja sa avastad, et sa võid oma kotikesest välja võtta õhukese ning vähekaaluva lugeri. Selles peitubki üks suuremaid plusse e ...
Teda on lihtne ning mugav kaasas kanda ja ta kaalub vähe. Selle pealt ei pea tolmu pühkima ning see on keskkonnasõbralik. E raamatute võlust saab tavaliselt siis aru, kui sa oled selle ise endale soetanud. Alles siis, kui istud bussipeatuses igavust tundes ja sa avastad, et sa võid oma kotikesest välja võtta õhukese ning vähekaaluva lugeri. Selles peitubki üks suuremaid plusse e raamatu juures. Need pole mingid helendavad, paksud ja kohmakad tahvlid, mida skeptikud neid tavaliselt kujutavad. Lugerid on kerged ja õhukesed ning umbes ajakirja paksused. Tihti kuuleb keskealistelt vana kooli raamatusõpradelt, et miks mulle veel ühte arvutit juurde vaja on, mille helendav ja ergas ekraan rikub silmi? Miks ma ei või jääda vana hea paberraamatu juurde? Ma olen sellega nõus, ma ka ei tahaks 4 tundi kuskil elutoa nurgas kükitada ja helendavalt ekraanilt raamatut lugeda. Kuid seda ei peagi tegema. Lugerid kasutavad passiivekraani, mis
Kokkuvõte Kliima näol on tegemist äärmiselt keerulise süsteemiga, mille muutumise puhul pole ka veel tänapäeval võimalik väga täpselt öelda, mis selle täpselt põhjustanud on. Väga laialdaselt levinud arvamus, mis on ka teadusringkondades toetust leidnud, on see, et tänapäeva kiireloomulised kliimamuutused on põhjustanud inimene oma tegevusega Maal. Eeskätt on selles süüdi meeletud kogused kasvuhoonegaase, mis on atmosfääri paisatud. Hoopis teistsugust arvamust omavad skeptikud, kelle jaoks pole inimtekkeline kliimamuutus veel piisavat vettpidavat tõestust leidnud, mistõttu on alusetu väita nagu see nii oleks. Kolmas osapool jääb eelmainitud arvamuste vahepeeale. Lisaks tuleb arvestada, et kliimamuutused on seotud teatud tsükklitega nagu Milankovii tsükkel ja Dansgaardi- Oeschgeri tsükkel, mis suure tõenäosusega toimuvad ka nüüdisajal. Arvestamata ei saa jätta ka Päikese aktiivsusega seotud mõjusid kliimale.
Sõiduauto Ford esimene 1892. aastal loodud mudel tarbis kütusena juba bensiini või piiritust. Aastast 1920 on aga Ameerika Ühendriikides bensiin ametlik autokütus. Kuhu me jõuame? Maailm sõltub naftast väga palju, palju asju on naftasaadused. Kas me oleme piisa- valt targad, et tulla sel- lest välja? Vaja on uusi leiutusi ja alternatiive Naftasaadused : - bensiin - diisel - kütteõlid - ja paljud teised Kui palju naftat on? Skeptikud arvavad, et maksimum 155 aastaks, optimistid aga kuni 346 aastaks. Meie küll sureme selleks ajaks, aga teisi põlvkondi aidates peame otsima alternatiive Maagaas Sarnaselt naftaga on ka maagaasi tootmine ja tarbimine pidevalt kasvanud. Maagaas on fossiilsetest kütustest suurima kütteväärtusega ja selle põletamisel tekib kõige vähem saasteaineid. Erinevalt naftast on gaasi meritsi tülikas transportida. Tehnoloogia, mis võimaldab gaasi
võetakse omaks vahetult sisetunde kaudu, ilma loogilise põhjenduseta? a. Induktsioon b. Deduktsioon c. Intuitsioon d. Falsifikatsioon 8. Milline järgnevatest on teadmise klassikaline määratlus filosoofias a. Teadmine on arvamuse sünonüüm b. Teadmine on tõene või väär väide c. Teadmine on põhjendatud tõene uskumus d. Teadmine on illusioon 9. Mida arvasid tõest skeptikud, nt. Nietzsche? a. Tõde on vastavussuhe väite ja väidetava objekti vahel b. Tõde on ainult abinõu meie mõtteviisis, kuid seejuures äärmiselt vajalik c. Pole võimalik leida mõttekat tõe kriteeriumi, parem oleks tõe mõistest üldse loobuda d. Skeptikutel puudub seisukoht tõe küsimuses, nad ei ole selle üle kunagi mõelnud 10.Kuidas nimetatakse tõeteooriat, mille järgi tõde on kasulik abinõu
A) Dualism B) Monism C) Emotivism D) Anarhism 7. Kuidas nimetatakse seda teadmiste saamise viisi, kui teadmine võetakse omaks vahetult sisetunde kaudu, ilma loogilise põhjenduseta? A) Induktsioon B) Deduktsioon C) Intuitsioon D) Falsifikatsioon 8. Milline järgnevatest on teadmise klassikaline määratlus filosoofias? A) Teadmine on arvamuse sünonüüm B) Teadmine on tõene või väär väide C) Teadmine on põhjendatud tõene uskumus D) Teadmine on illusioon 9. Mida arvavad tõest skeptikud, nt. Nietzsche? A) Tõde on vastavussuhe väite ja väidetava objekti vahel B) Tõde on ainult abinõu meie mõtteviisis, kuid seejuures äärmiselt vajalik C) Pole võimalik leida mõttekat tõe kriteeriumi, parem oleks tõe mõistest üldse loobuda D) Skeptikutel puudub seisukoht tõe küsimuses, nad ei ole selle üle kunagi mõelnud 10. Kuidas nimetatakse tõeteooriat, mille järgi tõde on kasulik abinõu meie mõtteviisis, mis võimaldab meil ideid omaks võtta ja rakendada?
A) Dualism B) Monism C) Emotivism D) Anarhism 7. Kuidas nimetatakse seda teadmiste saamise viisi, kui teadmine võetakse omaks vahetult sisetunde kaudu, ilma loogilise põhjenduseta? A) Induktsioon B) Deduktsioon C) Intuitsioon D) Falsifikatsioon 8. Milline järgnevatest on teadmise klassikaline määratlus filosoofias? A) Teadmine on arvamuse sünonüüm B) Teadmine on tõene või väär väide C) Teadmine on põhjendatud tõene uskumus D) Teadmine on illusioon 9. Mida arvavad tõest skeptikud, nt. Nietzsche? A) Tõde on vastavussuhe väite ja väidetava objekti vahel B) Tõde on ainult abinõu meie mõtteviisis, kuid seejuures äärmiselt vajalik C) Pole võimalik leida mõttekat tõe kriteeriumi, parem oleks tõe mõistest üldse loobuda D) Skeptikutel puudub seisukoht tõe küsimuses, nad ei ole selle üle kunagi mõelnud 10. Kuidas nimetatakse tõeteooriat, mille järgi tõde on kasulik abinõu meie mõtteviisis, mis võimaldab meil ideid omaks võtta ja rakendada?
levimisele kaasa. Inimesed vajavad alati praktilisi näiteid, enne kui tegutsema hakkavad. Õnneks jõuab meedia enamike kodudesse ja kui siia lisada veel õppefilmid koolides, siis peaks inimeste teadmus olukorrast olema üsna põhjalik. Parima dokumentaalfilmi Oscariga pärjatud ,,Ebamugav tõde" kajastab globaalset soojenemist ning selle põhjuseid. Loomulikult on loodusel oma rütm ja paljud skeptikud väidavad, et praegune situatsioon on rütmile omane. Nagu elu käib ikka üles-alla. Siiani on silme ees pilt, kus filmi peategelane Al Gore, pidi redelit kasutama edastamaks praegust rütmimuutust. Olukord on rohkem rütmist väljas kui kuulmispuudega trummar. Kui loodusel on oma rütm siis ainus faktor, mis saab teda rütmist välja lüüa, on inimtegevus. Inimesed peavad
03.10) 3. TEEMA: Teadmise probleem 1. Leida üks formaalteadus kolme faktiseaduse seast. Vastus: loogika 2. Kes on pöördeline teadusfilosoof, kes määratles teadusliku teadmise põhimõttelisefalsifitseerimis nõude kaudu Vastus: Popper 3.Üks ei kuulu loodusteaduses valitsevate tunnetuslike ideaalide hulka. Vastus: poeetiline väljendumine 4. Milline teadusfilosoof on tuntud epistomoloogilise anarhiana? Vastus: Feyerabend 7. loeng (31.03.10) 4. TEEMA: Tõe probleem. 1. Mida arvavad tõest skeptikud, nt. Nietzsche? Vastus: Pole võimalik leida mõttekat tõe kriteeriumi, parem oleks tõe mõistest üldse loobuda. 2. Kuidas nimetatakse tõeteooriat, mille järgi tõde on vastavussuhe väite ja väidetava objekti vahel? Vastus: Tõe korrespondentsiteooriaks 3. Kuidas nimetatakse tõeteooriat, mille järgi tõde iseloomustab tegelikkust ennast, mitte väidab suhet tegelikkusega? Vastus: Tõe koherentsiteooriaks / ontoloogiiseks tõeteooriaks 8. loeng (07.04.10) 4. TEEMA: Tõe probleem
Teduses vahelduvad normaalteadused revolutsiooniga. Epistemoloogiline anarhism- feyerabend- kindlat meetodit ei ole. Kõiki reegleid on aeg.ajalt rikutud. Teaduses on kõik lubatud. Tuleb kaitsa ja pooldada pluralismi. Formaalteadused- loogika ja matemaatika. 6. Mõista erinevust ontoloogilise ja epistemoloogilise lähenemise vahel tõe probleemile. Tunda erinevust tõe korrespondentsiteooria, pragmatismi tõeteooria ja tõe koherentsusteooria vahel. Mida arvavad tõe mõistest skeptikud (Nietzsche näitel). Epistemoloogiline tõekäsitlus- tõde peab olema inimesele kättesaadav, muidu pole ta normina rakendatav. Tõde on teatud laadi suhe, mille ük pool on inimeses ja teine väljaspool.Jaguneb: 1) korrespondentsiteooria- ei tegele ülemeelelise tõeluse kirjeldamisega, vaid vaatlevad tõde lähtudes vastavussuhtelt: väide-objekt. Tode on vastavuses väite ja väidetava objekti vahel
Parapsühholoogia on uurimisvaldkond, mis hõlmab nn paranormaalseid nähtusi nähtusi, mis näivad olevat vasturääkivuses füüsikaseaduste ja üldtunnustatud teadusliku maailmapildiga ning võimaldavad oletada, et nad on esile kutsutud seni seletamatute vaimsete protsesside poolt ilma füüsilise mõjuta. Parapsühholoogia (para tuleb kreeka sõnast, mille üks tähendusi on 'kõrval') uurib seda, mis jääb konventsionaalse psühholoogiateaduse piiride taha, eeskätt keha ja teadvuse ning tunnetuse ja selle objektide seoseid. Skeptikud peavad parapsühholoogiat pseudoteaduseks või okultismi teaduszargooni kasutavaks haruks. Parapsühholoogia uuritavad paranormaalsed nähtused jagunevad laias laastus kahte rühma, mis teatud osas ka omavahel kattuvad. 1. Paranormaalne taju: ajas ja/või ruumis eraldatud sündmuste tajumine (selgeltnägemine, kuulmine, tundmine; tuleviku nägemine); enamiku inimeste poolt mitte tajutavate nähtuste ...
Retoorika ja väitluskunsti ajaloos Vana Kreeka Kes vajasid Kreekas kõnekunsti? · Poliitik rahva koosolekul · Tava kodanik kohtus, matustel. · Väejuhid Veenmisjõu ja võrgutamiskunst jumalanna oli Peitho. Sofistid Sofistid olid targad ja sõnaosvad inimesed. Neist said kõnekunsti õpetajad. Nad muutusid iseenda vastasteks, neid hakkati pidama petturiteks. Kõneoskust on vaja, et elus edukalt hakkama saada.TÕDE ON SUHTELINE! Sokrates Oli Vana-Lreeka filosoof, kes ei ole ise ühtegi teost kirjutanud, andmed tema elu ja õpetuse kohta pärinevad Platonilt ning ajaloolaselt Xenophonilt. Platon kirjutas filosoofilisi vestlusi, kasutades nendes oma mõtete väljendajana Sokratest. Seega on ligi 2500 aasta jooksul Lääne mõtlejaid inspireerinud eelkõige Platoni kujundatud Sokrates. Suurem osa oma elust möödus tänavatel ja turgudel inimestega vesteldes. Tema tegevuse tuum seisnes se...
Mina. Berkley 22. Leia üks formaalteadus kolme faktiteaduse seast. Loogika 23. Kes on see pöördeline teadusfilosoof, kes määratles teadusliku teadmise põhimõttelise falsifitseerimisnõude kaudu? Popper 24. Üks neljast ei kuulu loodusteadustes valitsevate tunnetuslike ideaalide hulka: Poeetiline väljendumine 25. Milline teadusfilosoof on tuntud epistemoloogilise anarhistina, peateos ``Meetodi vastu``? Feyerabend 26. Mida arvavad tõest skeptikud, nt Nietzsche? Pole võimalik leida mõttekat tõe kriteeriumi, parem oleks tõe mõistest üldse loobuda. 27. Kuidas nimetatakse tõeteooriat, mille järgi tõde on vastavussuhe väite ja vaieldava objekti vahel? Tõe korrespondentsteooriaks 28. Kuidas nimetatakse tõeteooriat, mille järgi tõde iseloomustab tegelikkust ennas, mitte väidete suhest tegelikkusega? Ontoloogiline tõeteooria 29. Seisukohta teadusfilosoofias, mis väidab, et teadus kirjeldab maailma, nagu see
Keskaja filosoofia jooned: 1. Tugev seotus religiooniga 2. Retrospektiivsus ehk tagasipöördumise seotus. Mida vanemad on allikad, seda usaldusväärsemad. 3. Skolastiline ehk õpetuslik-kasvatuslik iseloom. Eriti usaldusväärsed olid autobiograafilised teosed, kus autor tunnistab oma eksirännakuid ning tagasipöördumist õigele teele. Tunnetuse kolm võimalust: 1. Tunnetada meeleliselt ehk sensuaalselt 2. Kogemusel põhinev tunnetus 3. Teaduslik ehk positiivne tunnetus Kategooriline imperatiiv tingimatu ettekirjutus ehk inimene peab käituma nii, et tema käitumine oleks teistele kategooriliseks imperatiiviks. Positivism positiivne ehk teaduslik tunnetamine. Panteism jumal on kõikjal looduses, loodusega identne. Hermeneutika mida vanemad on allikad, seda usaldusväärsemad. Muutub olulisemaks Piibli tõlgendamine ehk eksegees. Origenes kirikuisa, kes tõlgendas Piiblit. Patriarh Piibli tõlkijad N...
Mina. Berkley 22. Leia üks formaalteadus kolme faktiteaduse seast. Loogika 23. Kes on see pöördeline teadusfilosoof, kes määratles teadusliku teadmise põhimõttelise falsifitseerimisnõude kaudu? Popper 24. Üks neljast ei kuulu loodusteadustes valitsevate tunnetuslike ideaalide hulka: Poeetiline väljendumine 25. Milline teadusfilosoof on tuntud epistemoloogilise anarhistina, peateos ``Meetodi vastu``? Feyerabend 26. Mida arvavad tõest skeptikud, nt Nietzsche? Pole võimalik leida mõttekat tõe kriteeriumi, parem oleks tõe mõistest üldse loobuda. 27. Kuidas nimetatakse tõeteooriat, mille järgi tõde on vastavussuhe väite ja vaieldava objekti vahel? Tõe korrespondentsteooriaks 28. Kuidas nimetatakse tõeteooriat, mille järgi tõde iseloomustab tegelikkust ennas, mitte väidete suhest tegelikkusega? Ontoloogiline tõeteooria 29. Seisukohta teadusfilosoofias, mis väidab, et teadus kirjeldab maailma, nagu see
03.10) 3. TEEMA: Teadmise probleem 1. Leida üks formaalteadus kolme faktiseaduse seast. Vastus: loogika 2. Kes on pöördeline teadusfilosoof, kes määratles teadusliku teadmise põhimõttelisefalsifitseerimis nõude kaudu Vastus: Popper 3.Üks ei kuulu loodusteaduses valitsevate tunnetuslike ideaalide hulka. Vastus: poeetiline väljendumine 4. Milline teadusfilosoof on tuntud epistomoloogilise anarhiana? Vastus: Feyerabend 7. loeng (31.03.10) 4. TEEMA: Tõe probleem. 1. Mida arvavad tõest skeptikud, nt. Nietzsche? Vastus: Pole võimalik leida mõttekat tõe kriteeriumi, parem oleks tõe mõistest üldse loobuda. 2. Kuidas nimetatakse tõeteooriat, mille järgi tõde on vastavussuhe väite ja väidetava objekti vahel? Vastus: Tõe korrespondentsiteooriaks 3. Kuidas nimetatakse tõeteooriat, mille järgi tõde iseloomustab tegelikkust ennast, mitte väidab suhet tegelikkusega? Vastus: Tõe koherentsiteooriaks / ontoloogiiseks tõeteooriaks 8. loeng (07.04.10) 4. TEEMA: Tõe probleem
Mõnd aega oli see valdav ka Platoni akadeemias. Kuigi skeptikute (peamised esindajad Pyrrhon, Arkesilaos, Karneades ja Ainesidemos) tõestusviisid ei ühtinud, oli neil ühine põhiseisukoht: tõene tunnetus on võimatu, seepärast peab inimene hoiduma igasugusest otsustusest. Kui ollakse sunnitud tegutsema, siis piisab tõenäosuse, tavade ja harjumuste järgimisest. Sellise otsustustest hoidumise (epoche) ihaldusväärne eesmärk on apaatia ja ataraksia. Seega kummutasid skeptikud põhimõtteliselt Sokratese ajast alates üldiselt tunnustatud väite, et ülima hüve ja vooruse saavutamise eeltingimus on tunnetus. Peale eespool mainitud filosoofiakoolkondade, mis kõik mõneti arenesid, ja ka eklektilise filosoofia, mille esindajaiks võib pidada muu seas Cicerot ja Plutarchost, tegutsesid ikka veel Platoni akadeemia ja peripateetikute kool. Hilisantiikaja filosoofia - Antiikaja lõpu filosoofiat iseloomustab üha tugevnev usundilisus
luuakse mingi pilt eesootavast), kui neid püüdes tunnetada oleme ju siiski seotud olevikuga ja sestap ongi A. arvates ajakategooriad seesugused- mineviku olevik ehk olevikus olles saame mälu kaudu tunnetada möödunud aega; oleviku olevik ehk silmaga ja muude meeltega tunnetatav ning tuleviku olevik ehk olevikus olles evime ootusi tuleviku suhtes. Augustinuse tunnetusõpetus. Kas saab midagi kindlalt teada? Ilmselge viide skeptikute mõjule A. filosoofias. Ka skeptikud peavad tunnistama, et mõnda asja ei saa ümber lükata, kuigi neile meeldib näidata vees murduva puuoksa abil, et äkki elame kõik suure illusiooni sees ja meie aistingud petavad meid. A. : "... kaugel olgu meist kahtlemine selle tõesuses, mis me oleme õppinud kehaliste meelte abil; sest nende abil me oleme õppinud tundma taevast ja maad." Me õpime palju teiste tunnistustest, ja tõsiasi, et me saame mõnikord petta, ei ole õigustuseks, et
Viljaringid kujutavad endast kõrreliste põldudele moodustunud/moodustatud ringe, kujundeid ja nende kombinatsioone. Need hakkasid sagedamini esinemaa 1950.aastatel ja 1970.aastatel oli lausa nende buum. Praeguseks on neid leitud kõikjalt maailmast, kus vähegi on kõrreliste põlde. Nende tekke kohta on mitmeid arvamusi- osad usuvad, et need on tehtud maaväliste olendite või seni tundmatute paranormaalsete jõudude poolt, skeptikud aga usuvad, et tegu on pettuse või omamoodi land-art'iga , Minu seisukoht siinkohal on aga see, et mõlemal osapoolel on õigus, sest viljaringidest või nende taolistest objektidest on räägitud ka rahvapärimustes ja nende järgi on võidud ka võlts-viljaringe teha. Selle tõestuseks, et uskumatuid viljaringe suudavad ka inimesed teha, on maailmas korraldatud viljaringitegemise võistlused, kus minimaalsete
SISUKORD SISSEJUHATUS Viimastel aastatel on eriti pinevaks muutunud arutelu Nord Stream´i gaasijuhtme rajamise üle, mis projketi järgi hakkab kulgema Venemaal Viiburist läbi Läänemere kuni Greifswaldini Saksamaal. Teema on muutunud eriti teravaks poliitliseks aspektiks, kuna järjest rohkem Euroopa riike on andnud oma nõusoleku projekti elluviimiseks. Kuigi kõnealune projekt ei läbi Eesti majanduspiirkonda on Eesti siiski gaasijuhtme rajamise suhtes skeptiline, sest see kujutab endast reaalset ökoloogilist ohtu Läänemerele. Trass läbib Venemaa, Soome, Rootsi, Taani ja Saksamaa majandusvööndit, möödudes lähedalt Eesti, Läti, Leedu ja Poola majandusvöönditest. Plaanide kohaselt peaks esimene gaasijuhe alustama tegevust 2011. aastal ja teine 2012. aastal. Gaasijuhe võimaldab tarnida 55 miljardit kuupmeetrit gaasi aastas. Nord Stream'i projekti arendamise vastu on Poola ja Balti riigid. Käesoleva referaadi eesmärgiks on välja selgitada pl...
Mis on filosoofia? Filosoofia on tulnud kreeks keelest armastus tarkuse vastu.Filosoofiaks on läänekultuurus loetud süsteemset järelemõtlemist inimeksisdentsi põhiküsimuste üle.Filosoofia lähtub eelkõige inimesest. Filosoofia põhiharud ja küsimused? Gnoseoloogia- mis küsib: Mida me võime teada? Metafüüsika- mis küsib:Millele me võime loota?Mis on olemise olemus?Miks üldse on miski,kui võiks olla ka mitte miski? Aksioloogia- mis küsib: Kuidas peaksime toimima? Filosoofia seos teiste valdkondadega? Kirjandus-filosoofia jõuab meieni läbi kirjutiste,väga palju on filosoofilistel tekstidel oma kirjanduslik väärtus nt Platon. Religioon-eeldab uskumust,filosoofia esitab üsna sarnaseid küsimusi,aga vastused on erinevad.Filosoofia on teoreetiline. Teaduslik teadus-filosoofia peaks olema kõiki teadusi ühendav ja ületav.Saab filosofeerida edukaid tulemusi oma ajastu teadmistel. Filosoofia algus ja eeldused? Eeldused:inime...
Mis on filosoofia? Filosoofia on tulnud kreeks keelest armastus tarkuse vastu.Filosoofiaks on läänekultuurus loetud süsteemset järelemõtlemist inimeksisdentsi põhiküsimuste üle.Filosoofia lähtub eelkõige inimesest. Filosoofia põhiharud ja küsimused? Gnoseoloogia- mis küsib: Mida me võime teada? Metafüüsika- mis küsib:Millele me võime loota?Mis on olemise olemus?Miks üldse on miski,kui võiks olla ka mitte miski? Aksioloogia- mis küsib: Kuidas peaksime toimima? Filosoofia seos teiste valdkondadega? Kirjandus-filosoofia jõuab meieni läbi kirjutiste,väga palju on filosoofilistel tekstidel oma kirjanduslik väärtus nt Platon. Religioon-eeldab uskumust,filosoofia esitab üsna sarnaseid küsimusi,aga vastused on erinevad.Filosoofia on teoreetiline. Teaduslik teadus-filosoofia peaks olema kõiki teadusi ühendav ja ületav.Saab filosofeerida edukaid tulemusi oma ajastu teadmistel. Filosoofia algus ja eeldused? Eeldused:inime...
· Kirjandus(luule populaarsus kasvab, pööratakse tähelepanu ilule ja kaunile eneseväljendusele) · Teater(kodanikuteemad asenduvad argiielutemaatikaga) · Filosoofia (hingerahuprobleem, Ateena endiselt keskus) Epikuroslased inimene koosneb aatomitest, surm on hingeaatomite lagunemine, surma pole vaja karta, jumalaid ka mitte, hirmudest vabanemiseks tuleb elu nautida Skeptikud me ei tea midagi lõplikult, tuleb hoiduda otsustamast asjade olemuse üle Küünikud tõeline õnn ei seisne välistes asjades, vaid võimetes asjadest mitte sõltuda Stoikud ,,maailma juhib saatus, kõik on paika pandud, inimene peab püüdma tunnetada oma saatust, sellele tuleb alluda, inimese mõistus on suure maailma peegeldus, kõiksus on kõiges ja kõikjal, kui elu ei kõlba, võib ennast ära tappa.
poliitika 3. Loomingulised teadmised maalid skulptuurid käsitöö Aristotelest peetakse loogika kui teaduse rajajaks. Aristotelese arvates in igas asjas nii mateeria (aine) kui vorm (idee) ning neid lahutada ei ole võimalik. NT. Laua mateeriaks võib olla puit, kuid mingi hunnik puitu ei ole laud. Selleks et puidust saaks laud, peab selles realiseeruma laua vorm. 8. Epikureism (Epikuros), Stoitsism (Seneca), Skeptikud, Küünikud (Diogenes). Õpetuse nimi Milline elu on Kuidas saavutada Kas maailma saab õnnelik? õnnelikku elu? muuta? Liider Epikureism Kui inimesel pole Tuleb elada lihtsalt Maailma saab kehalisi kannatusi ja rahuldada oma muuta, sest Epikuros ja ta on põhivajadused, inimesed saavad
Parapsühholoogia ala teadlane Dean Radin räägib oma raamatus ,,The Conscious Universe: The Scientific Truth of Psychic Phenomena" (tõlkes: teadlik universum: teaduslik tõde psüühilisest fenomenist) kogemustest psüühilise fenomeni vallas, uute ideede avastamisest ning sellest, milline on üldjuhul kriitika. Autor leiab, et teaduses eelneb uute ideede aktsepteerimisele teatud neljast faasist koosnev tsükkel. Esimeses faasis väidavad skeptikud kindlalt, et idee on võimatu, sest see eirab loodusseadusi. See faas võib kesta aastast kuni sajanditeni, sõltuvalt sellest, kui väljakutsuv see harjumuspärase mõtlemise jaoks on. Teises faasis tunnistavad skeptikud vastumeelselt, et see idee on võimalik, kuid ei ole piisavalt huvitav ja väidetavad efektid on äärmiselt nõrgad. Kolmas faas algab siis, kui inimesed mõistavad, et see idee pole mitte ainult tähtis, vaid selle efektid on palju tugevamad kui varem arvati
Pyhrro laiendas skeptitsismi moraalsetesse ja ratsionaalsetesse küsimustesse: tema arvates ei leidunud ühtki ratsionaalset põhjendust ühe tegevuse eelistamiseks mingile teisele tegevusele. Selle asemel, et sääraste küsimuste üle pead vaevata, leidis ta, et inimene peab lihtsalt olema konformne ja kohanduma selle riigi või paikkonna kommetega, kus iganes ta elab. Tasub välja tuua, et skeptikute filosoofia ei olnud ainult kahtlemise filosoofia. Skeptikud ei öelnud, et ,,hetkel ma seda ei tea, aga kunagi ehk saan teada" või ,,ma arvan, et ma tean seda, kuid ma ei ole kindel". Skeptikud ütlesid hoopis, et ,,üldse mitte keegi ei saa teada üldse mitte midagi"; ning kiiduväärt järjekindlusega jätkasid nad ka selle nukra fakti teadmise eitamist. Ehk siis nad eitasid, et nad teavad, et nad mitte midagi ei tea! Ükskõik mis, mida inimene usub, võib skeptikute sõnul osutuda valeks ning seetõttu võiks inimene
Külm sõda II maailmasõjale järgnenud aastatel olid Ameerika Ühendriigid globaalsetes küsimustes juhtpositsioonil. Olles suures sõjas võidukad, jäid Ühendriigid ise sõjast purustamata ning rahvas oli kindel oma missioonis nii kodu kui ka välismaal. USA liidrid tahtsid säilitada riigi demokraatliku struktuuri, mida nad olid kaitsnud tohutu hinnaga, ning jagada jõuka riigi hüvesid nii laialdaselt kui võimlik. Nende jaoks oli see „Ameerika sajand“. Külm sõda, mis kasvas välja kauaaegsetest lahkarvamustest Nõukogude Liidu(edaspidi NL) ja USA vahel, oli sõjajärgse perioodi tähtsamaid poliitilisi küsimusi. Peale sõda üritas Ameerika jagada teiste riikidega oma vabaduse, võrdsuse ja demokraatia põhimõtteid. NL oli aga oma tegevuskava, mis vastandus täielikult Ameerika demokratiseerimise plaanile. Külma sõja algusest andsid märku riigijuhtide avalikud esinemised. 1946 a kuulutas Stalin, et maailmamajn...
5. VABARIIGI ESIMESED AASTAD Esimesed aastad olid noore vabariigi jaoks suhteliselt rasked. Kuna terve majandus oli igast küljest seotud Venemaaga ja rublaga, tuli hakata välja töötama omaenda majandussüsteemi. Kuid selleks oli eelkõige vaja raha. Rahareform toimus 20. Juunil 1992. aastal. Kell 4 hommikul sai Eesti Vabariigi territooriumil ainsaks seaduslikuks maksevahendiks Eesti kroon. Igal inimesel oli õigus vahetada 1500 rubla 150 krooni vastu. Ehkki skeptikud ennustasid kroonile koheselt peatset kadu, osutus rahareform edukaks. Toimusid ka Riigikogu valimised, mis toimusid 20. septembril 1992. Neil saatis suurim edu valimisliitu ,, Isamaa" . Valitsuse etteotsa sai ,, Isamaa" liider Mart Laar. Ühtlasi toimusid ka presidendivalimised. Avalikkusele vastu tulles tehti uue põhiseaduse järgi toimuvatele esimestele presidendivalimistele erandi ja sätestas, et valib rahvas. Kõige enam hääli said Arnold Rüütel ja Lennart Meri
Parapsühholoogia on ebatavaliste ning näiliselt seletamatute psüühiliste nätustega tegelev psühholoogia osa. Uuritavad nähtused sisaldavad: erilist tunnetusvõimet meeltevälist taju, esemete liigutamist psüühilise energiaga (psühhokinees) ja teadvuse püsimajäämist peale surma. Parapsühholoogid kutsuvad neid nähtusi psi see on neutraalne termin, mis ei vihja sellele, mis neid nähtusi või läbielamisi põhjustab. Parapsühholoogia on üks kõrval-teadus, sest see sisaldab uuringuid, mis ei sobi kokku stantartsete teoreetiliste mudelitega, millised on massi-teaduste poolt tunnustatud. Teadlased on kriitilised nii parapsühholoogide poolt kasutatud metodoloogiate kui ka saadud tulemuste suhtes. Skeptilised uurijad soovitavad, et pigem annavad metodoloogilised vead parima selgituse näilisele eksperimentaalsele edule kui paljude parapsühholoogide poolt pakutud anomalistlikud selgitused. Kriitilised analüütikud väidavad, et parapsühholoogia o...
mingit asjalikku seisukohta luua, kuna too seisukoht ripuks väga tugevalt konkreetse indiviidi maailmavaate küljes, mis teeks küsimuse erapooletu arutamise peaaegu võimatuks. Probleemi on teatud määral ilmselt siiski võimalik lahata, kui jaotada maailmavaateline suhtumine kaheks: * Uskujad, kes usuvad, et meie praegused teadmised on kesised ja arvavad, et reaalsuse taga peitub midagi seni tuntust märksa enamat; * Skeptikud, kes usuvad, et kõik, mis on teadlusliku meetodi põhjendamisalast väljaspool, on täiesti ebatõenäoline -- seda pole inimestel mõtet oma käitumise planeerimisel arvestada. Lähtudes esimesest hoiakust on võimalik jõuda järeldusele, et ufod eksisteerivad füüsiliselt ja on ilmselt maavälise päritoluga või siis meile tundmatu reaalsuse ilming. Ufodega sõidavad ufonaudid, kes on meist märksa kõrgemal arengutasemel -- neil on lisaks ilmsele tehnilisele
(ostuvaba päev) ...on vastuolus Ameerika Ühendriikide praeguse majanduspoliitikaga." - CBS Network, R.L.Lowary. Informatsiooni defitsiit, ajupesu, võimetus olla avameelne - see kõik asetab inimestele justkui silmaklapid pähe. Neid kontrollitakse. Meediat saab ära kasutada ka kui "ametliku verisooni" väljendajana. Juba liiga tihti juhtub sündmusi, mida kahtlaseks pidavaid rahvamasse vaigistatakse massimeediaga. Toimub tähelepanuväärne sündmus, pööbel ahastab, skeptikud, teadlased ja ajakirjanikud kisavad, aga meedia ootab. Kui kõrgemal võimul on võltslavastus valmis, siis lükatakse käima propaganda. Pööbel rahuneb ja vaikib, teadlikum rahvas kisab ikka, kuid see summutatakse massimeediaga. Olukord rahuneb maha ja kõik taandub otsekui tagasi igapäevaellu. Et asja selgitada, ei pea kaugelt näidet otsima. Taas kord peaksid just eestlased väga hästi teadma, kuidas see protsess kulgeb.
Kujunemisperiood oli 7 sajandil e.m.a. kuni 5 sajandini e.m.a. Tuntumad esindajad olid: Thales, Anaximandros, Anaximenes, Herakleitos, Pythagoras. Klassikaline kreeka filosoofia periood oli 4 sajandil e.m.a. Esindajad: Sokrates, Demokritos, Platon, Aristoteles. Hellenistlik filosoofia ja rooma filosoofia kestis 3.sajandist e.m.a. 2.sajandini e.m.a. Esindajad: küünikud (Antisthenes, Diogenes), epikuurlased (Epikuros), stoikud (Zenon, Seneca, Epiktetos, Marcus Aurelius), skeptikud. Stoikud Stoitsismi üldine definitsioon: hellenistliku ja rooma filosoofia (3. saj eKr 2. saj kp eKr 6. saj pKr) suund, mis pooldas mõistuse järgimist. Kreeka kunst, filosoofia ja usund avaldasid suurt mõju rooma ideoloogiale, kuid omandatavaid kultuuriväärtusi kohandasid roomlased oma vajadustele ja arendasid edasi. Nii juhtus hiljem ka stoitsismiga. Rooma kujunes juba vabariigi lõpul üheks stoitsismi leviku peakeskuseks.
o Tsiviilpolitsei o Kaasamine Ülejäänud etapid Rahutegemine o Muutused kontekstis, tegutsejates (muudavad oma positsiooni; liider vahetub), probleemis (tegutsejate muutudes nähakse probleemi teistmoodi) – kokkuvarisemine aitas LAV segregatsioonist väljuda o Kontseptsioonid: hurting stalemate (kumbki ei suuda võita, liiga väsinud), pöördepunktid (nähakse et konflikt ei vii kuhugi), takistused, skeptikud ja spoilerid (rahuplaani vastased; skeptikud: konkreetse vastu, printsiibis rahumeelsed; spoilerid: põhimõtteliselt kõige vastu) Ülesehitus o Ülevalt alla o Positiivne ja negatiivne Rahuehitus o Alt-üles – kaasata vabaühendusi, mitte-ametlike struktuure rahu loomisele Leppimine o Amneesia o Kataloonia 28.11 – Kolmas maailm Kolmanda maailma uus tähendus kajastab vaesust
Majandussotsioloogia kordamisküsimused Majandus ühiskonnas Kultuur ja majanduskultuur- ühiskonna liikmetele iseloomulik eluviis koos nende poolt loodud materiaalsete väärtustega: edastatakse järeltulevatele põlvkondadele ja teistele ühiskondadele (gruppidele); on muutuv sotsiaalses aeg-ruumis. Väärtused- indiviidi või grupi arusaamad sellest mis on ihaldusväärne, sobiv, õige, vale. Väärtused on tugevalt seotud kindla kultuuriga; abstraktsed ideaalid ja moraalipõhimõtted; suhteliselt kestvad. Sotsialiseerumine- isiksuse kujunemise protsess, mille käigus omandatakse ühiskonnale või grupile omaseid väärtusi, norme, hoiakuid, käitumisstandardeid. Kujuneb individuaalne sotsiaalne kogemus. Roll- käitumisnormide ja -praktikate kogum, mis seostub kindla sotsiaalse positsiooniga Rollikonflikt- kui inimese üks roll on vastuolus teis(t)ega, nii rollidevahelised kui rollisisesed. Identiteet- indiviidi tead...
ebaõiglased inimesed ei saa täiuslikku riiki luua, kodanike vooruslikuks muutumise abinõu on haridus. Essee teema tegelik maailm vs ettekujutatav maailm. KRISTLUSE KAASAEGNE FILOSOOFIA Ühiskond näitas väsimust ja ei tekkinud uusi ideid Tekkisid uued voolud: Skeptikud (vaatlev uuriv), kahtleja, sellised kes uurisid aga jätsid lõpliku otsuse vastu võtmata. Skeptitsism on filosoofiline suund mida iseloomustab kahtlus tõepäras tunnetuse võimalikkuses, tuntuimad skeptikud Pyrrhon, Timon Eklektism tuleb sõnast eklektika tähendab välja valima. Peamiseks eesmärgiks oli filosoofiliste üldteadmiste ja üldiselt tunnustatud tõdede populariseerimine. Eklektikud tegutsesid rohkem õpetajate ja popularisaatoritena, kui filosoofidena. Tänu neile on enamik filosoofilisest pärandist meieni jõudnud Tuntuim neist on roomlane Cicero kuulus rooma kõnemees Kerkib esile teema et filosoofia muutub ebareaalseks,
Peagi aga muutus ta manihheistide argumentide suhtes skeptilisemaks ning arenes välja skeptikuks sellises tähenduses, nagu see oli filosoofilise vooluna kujunenud Platoni asutatud akadeemias. Peagi leidis ta aga enda jaoks ristiusu, kuid kuna ta oli Platoni filosoofia mõju all, võttis ta selle endaga ka ristiusku kaasa. Ta sulatas kokku platonismi ja ristiusu. Ta väitis, et skeptikud peavad eksima, sest kõiges kahtlemiseks tuleb kõigepealt ise olemas olla ja järelikult mu enda eksistents on midagi, milles mul on võimatu kahelda. Kui ma aga tean kindlalt, et ma olen olemas, ei saa ma öelda, et meil on võimalik kõiges kahelda. Asjaolu, mis lubas kristlust ja platonismi segada, oli see, et kristlus ei ole filosoofia. Jeesus andis meile küll hulgaliselt juhtnööre, kuidas me peaksime
Vastus: Sokrates püüdles teadmise poole, sofistid õpetasid relativistidena pelgalt vaidlemise kunsti. Mis on Platoni dualistlikus metafüüsikas kaks põhivastandit? Vastus: Ideed ja nähtused Olev jaguneb kaheks Millise filosoofi kohta väitis Delfi oraakel, et ta on Kreeka targim inimene, ta väitis, et ,,Ma tean, et ma midagi ei tea". Vastus: Sokrates Sokratese hüüdlause oli Delfi oraakli oma: tunneta iseennast! Mida arvavad tõest skeptikud, nt Nietzsche? Vastus: Pole võimalik leida mõtekat tõe kriteeriumi, parem oleks tõe mõistest üldse loobuda. Kuidas nimetatakse tõeteooriat, mille järgi tõde on vastavussuhe väite ja väidetava objekti vahel? Vastus: Tõe korrespondentsiteooria. Pragmatismi tõeteooria tõde on see, mis osutub heaks uskumuste valdkonnas. Abinõu meie mõtteviisis, võimaldab ideid omaks võtta ja rakendada. Kriteeriumiks on praktika.
poolt pakutud põgenemisvõimaluse tagasi ning nõustus surmaga, juues karuputkest valmistatud alkoholiga segatud mürki, mida surmaotsuse täideviimisel kasutati. Platon (427 347 eKr) Platon esitas filosoofia, millega õigustas tema aja Ateena olemasolevat ühiskonnaelu korraldust. Filosoofiat teevad inimesed. Hilisemad filosoofid liigitavad varasemad filosoofid sarnaste vaadetega inimeste rühmadesse ja annavad rühmale mingi iseloomuliku nime: näiteks skeptikud, empiirikud, ratsionalistid, irratsionalistid, intuitsionistid jne. Igal järgmisel põlvkonnal on ees suurem hulk filosoofe, kelle filosoofiaid uurida ja liigitada. Kuid see ei muuda asjaolu, et filosoofiaid on alati tehtud omas ajas ja oma ajastu ning sellele vahetult eelneva ajastu probleemide taustal. Mõned väidavad end olevat tulevikufilosoofid. Kes seda väidavad, need valetavad. Platoni eelkäijaks ja vaimseks õpetajaks oli Sokrates. Sokrates armastas agoraal 17
kunstnike töid. Pettumuseks ei suudetud värvimustrite fraktaalsuse põhjal kunstnike vahel vahet teha. Kuid siis uuriti üksteise kõrval paiknevate värvide kontrasti fraktaalsust. Ja leiti, et siin on küll kunstnike vahel suuri erinevusi. Mureika nimetab seda servafraktaalsuseks. Selgub, et vaataja hindab just servafraktaalust. Pollocki töödel on väga suur kontrast naabervärvuste vahel. Kuid skeptikud arvavad teisiti. Iisraeli psühholoog ja kunstnik Tsion Avital näiteks ütles ajakirjale New Scientist, et ka ninasarviku väljaheidete komponentidel on suur enesesarnasus, ent see ei ütle veel midagi ninasarviku enda kohta. -5- Jackson Pollock koos Lee Krasneriga rannas 1950 aastal. Lee Krasner, Stella Pollock ja Jackson Pollock köögis kevadel Ida-Hamptonis
Eelindustriaalses (traditsioonilises) ühiskonnas – looduslikud ohud; industriaal ühiskonnas – looduslikud ohud; toodetud, inimtekkelised riskid, mida tajutakse kontrollitavana (nt tervishoiusüsteem). Riskiühiskond – toodetud, inimtekkeliste riskide domineerimine. Globaalne riskiühiskond – rahvusriikide suutmatus kontrollida kõiki protsesse, ebakindluse ja riski poliitmajandus. Globaaldebattide koolkonnad – skeptikud – majanduse regionaliseerumine; rahvusriikide valitsuste rolli tähtsus. Hüperglobalistid – globaliseerumine viib „piirideta maailma“ tekkimisele, lokaalne usaldamatus – globaalne ajastu. „transformatsionalistid“ – piiri mõiste ümberdefineerimine, kohanemine uute elamiskontekstidega, vastasmõju ja kahesuunalises muutuses Jätkusuutlikkus (sh jätkusuutlik ühiskond) –
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
