KORDAMISKÜSIMUSED / KT NR.2 1. Veekogude eütrofeerumine ja sellele vastand? Eütrofeerumine- tüüpiline veekogu suktsessiooni protsess ( kinni kasvamine, saastumine, rohketoiduliseks muutumine). Oligotroofne- eütrüfeerumise vastand ehk vähetoiduline 2. Jõgede veereziim oleneb... a) Kliimast b) pinnamoest c) jõgikonna suurusest d) toitumise tüübist 3. Soode liigitamine. a) Madalsoo b) siirdesoo c) raba ehk kõrgsoo 4. Iseloomusta siirdesood. Siirdesoo ehk üleminekusoo on soo arengu keskmine järk; üleminek madalsoost kõrgsooks; siirdesoo on ümbruskonnaga enam-vähem samal tasapinnal. (Turbakihi paksenedes areneb madalsoost aegade jooksul siirdesoo, mis on üleminekualaks madalsoo ja raba vahel. Seal kasvab nii madalsoole (mätaste vahel) kui rabale (mätastel) iseloomulikke taimi. Endine nõgus soopind kerkib ja tasandub ning vee liikumine soos aeglustub. Taimede
aastal kaitse alla võetud maastiku üksikelemendi. Kaitsealalt saab alguse Vasalemma jõgi. 4. Tõmba õigele variandile joon alla: a. (Venetpõlve järv; Kaiujärv; Kallejärv; Venepele järv; Järlepa järv) asub Kaiust 5,5 km kaugusel. b. Vanatoa tamm asub (Tõrma külas: Kodila-Metsküla:Juuru alevis) c. Raplamaal on (5; 12; 14; 20) maastikukaitseala. d. Siirdesood moodustavad soodest ( 40%; 9%; 50%; 100%). Vastused: 1. Väited a. Pajaka maastikukaitseala on Rapla maakonna vanim kaitseala. b. Tõene. c. Rapla maakonnas on 1 linn. d. Rapla maakonnas on 34 999 elanikku. e. Tõene. f. Rapla vallas on 7 rüütlimõisa. g. Varbola linnus on Raplamaa suurim linnus. h. Eeru kõrts asub Juuru alevikus.
Kirna õppekeskuse pidulik avamine AlamPedja metsad katavad üle poole kaitseala pindalast .(kask,harilik mänd ja sanglepp). Siinsetes metsades on seni leitud 28 põlismetsa tunnusliiki. Leidub haruldasi samblaliike ning on rikkalik putukafauna. AlamPedja metsades leiavad pesapaiga haruldased kotkad ning rähnid. sood katavad umbes kolm neljandikku Kõige suurema pinna hõlmavad rabad (ulatuslikumad: Põltsamaa ja Laeva raba) seejärel siirdesood ning madalsood Rabasaari ja laukaid Kevadel pesitsevad seal tedred,kotkad ja teised haruldased linnuliigid Soosaared pakuvad turvalisi pesapaiku hundile Kaitsealal asub 12 vooluveekogu (suuremad: Emajõgi, Pedja ja Põltsamaa) Üleujutuse ajal katavad rohkem kui kolmandiku kaitseala pindalast. Vanajõed on tähtsad kudemispaigad kaladele(haug,latikas) Sealsetes jõgedes on kindlaks tehtud 19 kalaliiki neist 2 on haruldased
Üks metsamaja : Endla metsamaja Muud kohad: Põltsamaa jõe veerada Endlas (35 km), Valtri kaevu puhkekoht, Metsanurga puhkekoht LOODUSKAITSEALA ERIPÄRA Kaitseala, mille pindala on 10108 ha, moodustati 1985. aastal Eesti kesk- ja idaosale iseloomulike soode ja soosaarte ning Pandivere kõrgustiku lõunanõlva karstiallikate säilitamiseks. Kaitse all on ulatusliku Endla soostiku keskosa: kaheksa rabalaama, neid ümbritsevad siirdesood ja madalsood, märjad metsad, järved, ojad ja jõed, Norra-Oostriku-Võlingi allikad. Endla järv on üks linnurikkamaid järvi Eestis, mis muistendi järgi on Vanemuise kasutütre Juta kaitse all. Inimasustuseta soo- ja metsaalad on elupaigaks enam kui 450 taimeliigile ning 180 linnuliigile. Kaitsealal võib kohata: kotkaid kurgi, luiki väikseid laululinde. Karusi, hunte, ilveseid Kopraid, saarmaid ja minke
taimed (huulheinad), 8). pärislehtsamblad (raba-karusammal, palusammal jt.), 9.) maksasamblad, 10.) samblikud 11.) vetikad ja 12.) seened. (Valk, 1988: 94- 96, 138) Soode loomastik ja linnustik Madal- ja siirdesoode loomastik ja linnustik Meie faunas ei leidu ühtki imetajat, kes elutseks ainuüksi madal- või siirdesoos. Meie madalsoode linnustik on üsna liigirikkas. Arvukalt leidub tetresid, rukkirääke, metskiure, tikutajaid, pruunselg- põõsalinde ja kadakatäkse. Siirdesood on üldiselt linnuvaesed. Enamasti leidub seal tetresid, metskiure, metsvinte ja kägusid. Roomajaid leidub vähe, harva võib kohata arusisalikku, rästikut ja mõnikord ka vaskussi. Kahepaikseist elab kõikjal soodes rohukonn, üsna sageli rabakonn. Madal- ja siirdesood on väga liigirikkad putukate poolest. Rabade loomastik ja linnustik Imetajatest elavad rabas üsna sageli põder, valgejänes, hunt, mäger, rebane, metssiga, metskits, uruhiir
ei tarbi soovett, happeline sest vesi on külm ja hapniku ja toitainete vaene *puud on jändrikud *vesi koguneb pisiveekogudesse laugastesse ja älvestesse *tüüpiline puu mänd Laugas-vesi kogunenud sinna, põhjatu auk älved-rabamätaste vahele on valgunud vesi Soode elustik- *kui soo hävib on ka liigid ohus *kohastumused äärmuslikele elutingimustele: *vee küllus aga taimed kasutada ei saa *Vee happesus *madal temperatuur *päike lõõskab *tuulisus Madal ja siirdesood,raba- *ämblikud(rabas rohkem) *putukad(tabas vähem) *liigirikas linnustik *imetajad kasutavad pelgupaigana *puhmad Soode loodusväärtused- *tohutul hulgal magevett *spetsialiseerunud elustik *süsiniku eemaldaja atmosfäärist majandus tähtsus- *turismi objekt *teadlaste uurimis objekt *marjad seened *turvas-küte ,aiandus *loomadele pannakse turvast alla Soo kasvab 1mm aastas kõiki soid ohustab: *kuivendamine *metsastamine *aiaturba kaevandamine
Kõige haruldasemad on Alam-Pedjal uhtlammimetsad - jõe kaldavallidel paiknevad metsad. Metsade mitmekesisuse ja põlisuse tõttu on siin väga liigirikas seenestik. 2.Endla Kaitseala, mille pindala on 10108 ha, moodustati 1985. aastal Eesti kesk- ja idaosale iseloomulike soode ja soosaarte ning Pandivere kõrgustiku lõunanõlva karstiallikate säilitamiseks. Kaitse all on ulatusliku Endla soostiku keskosa: kaheksa rabalaama, neid ümbritsevad siirdesood ja madalsood, märjad metsad, järved, ojad ja jõed, ning Norra-Oostriku-Võlingi allikad. Inimasustuseta soo- ja metsaalad on elupaigaks enam kui 450 taimeliigile ning 180 linnuliigile. Kaitsealal võib kohata kotkaid ja kurgi, luiki ja väikseid laululinde. Metsades jätkub ruumi Eestis tavalistele suurtele ja väikestele loomadele - ka karule, hundile ja ilvesele. Kobras, saarmas ja mink on veekogude ääres sagedased tegutsejad. 3.Silma
1. Maavarad: igapäevases elus kasutatavad kivimid · Mere-ja järvemuda kvaternaar Haapsalu,Kuressaare,Värska meditsiinis,väetised,loomatoit · Turvas kvaternaar Ellamaa,Puhatu,Sangla kütteturvas,alusturvas,väetis · Liiv,kruus kvaternaar Männiku,Kuusalu,Piusa ehitus,klaasivalmistamine · Devoni savi Joosu,Arumetsa,Küllatova keraamilised plaadid · Devoni liiv Piusa liiv klaasi valmistamine · Lubjakivi,dolomiit ordoviitsium-siluri Väo,Vasalemma,Harku ehitus,paberitööstus · Põlevkivi ordoviitsium Kurkse küla,Ida-Virumaa kütusena,ehitus,parkained · Fosforiit ordoviitsium Tamsalu,Lääne-Virumaa keemiatööstus,põllumajandus · Sinisavi kambrium Kopli,Kolgaküla,Kunda,Aseri tsemenditööstus,kohalikud tööstusettevõtted · Liigitatakse:1)kütused;2)ehitusmaterjalid;3)keemiatööstuse toorain...
ning kiiret maaharimist ja külvi. Joonis1. Piirkonna asukohaskeem Joonis2. Vaatlusaluse piirkonna biotoopide skeem 2. Peamised esinevad biotoobid Peale kolme põhilise biotoobi, võib vaatlusaluses piirkonnas veel ära nimetada karjamaa ning kartulipõllu. Kõrsa raba Minu vaatlusalune piirkond asub Kõrsa rabas, Sindist idas, Reiu ja Taali metsakonna alal. Kõrsa rabast on raba (väheste laugastega) 60%, siirdesood 15% ja madalsood 25 %. Turbalasundi suurim paksus on 3,1 ja keskmine paksus 2,1 m, turbavaru 54 miljonit kuupmeetrit. Rabas toodetakse alusturvat. Vaatlusaluses piirkonnas kasvab rabamännik ehk domineerivaks puuliigiks on mänd, kuid kasvab ka kaskesid ja üksikuid kuuski. Taimedest esinevad sookail, harilik jõhvikas, pohl, rabamurakas, palusammal, raba-karusammal, kitsalehine turbasammal, kanarbik ja küüvits. Rabas kasvab puravikke, männiriisikaid, tõmmuriisikaid,
Arukase ja madala kase hübriidi (millest kirjutatakse Eesti floora IV köites) tuleb ilmselt siiski otsida rohkem madalsoodest. Aga madalsood? Kas ka seal võib leida midagi ootamatut? Ilmselt mitte. Madalsookaasikud koosnevad tõepoolest ainult sookaskedest. Siin on sookase päriskodu - need keskkonnatingimused on ilmselt kõige rohkem mõjutanud sookase evolutsiooni. Võõras (arukask, aru- ja sookase hübriid) seal kasvuruumi ei leia. Samamoodi, üksnes sookase päralt on ka siirdesood. Mõlemas võib kasvada madal kask. Ka arukasel on oma kuningriik - arumetsad. Laane-, palu- ning Kesk- ja Lõuna- Eesti salumetsades võib näha ainult arukaske. Keerulisem on olukord Lääne- ja Põhja-Eestis. Siinsed paepealsed maad võivad olla ajuti väga märjad, suvel aga kõrbeda. (Sageli oleks siinseid salumetsi õigem pidada viljakamateks loometsadeks.) Nii võib tammikutes ja puisniitudel leida läbisegi aru- ja sookaske
luhaniidud. Taimeliikidest esindatud lepp ja paju. Pind jõeorgudes võib olla terrassiline. Sootasandikud (Alutaguse, Lääne-Eesti, Kõrvemaa, Võrtsjärve ja Peipsi nõod) on liigniisked alad, mille pinnakate on turvas (30 cm). Tekkinud mineraalmaa soostumisel või järvede kinnikasvamisel. Eestis 20...24% sood. Sood jagatakse madal-, siirde- ja kõrgsoodeks ehk rabadeks. Madalsood on looduslikud rohumaad, pajustike, kaasikute, harvem männikute, kuusikutega. Siirdesood on üleminekuaste madalsoodest rabadeks. Kasvavad jõhvikas, murakas, sinikas. Raba pind on kaetud turbasamblaga, mis toitub sademetevees leiduvatest toitainetest ja tolmust. Sisuliselt koosneb raba veest. Luidestikud (Hiiumaa, Pärnu ümbrus, Keila-Joa, Vääna jõesuu) on enamasti nüüdisaegsete randade läheduses tuulte poolt kuhjatud liivahanged. Enam esineb pikliku kujuga vall-luiteid. Luidetel esinev looklevaid liivavalle tuuleviresid. Liivasid kinnistavad kõrrelised
Siirdesoo Herman Karol Hõrrak 6.B Tallinna Reaalkool 2014 Mis on siirdesoo? Siirdesoo ehk üleminekusoo on soo arengu keskmine järk ehk üleminek madalsoost kõrgsooks. Siirdesoo on ümbruskonnaga enam-vähem samal tasapinnal. Siirdesoos on rohkem taimkatet kui rabas kuid vähem kui madalsoos. Siirdesoo kaasik http://maeopik.blogspot.com/2010/02/siirdesoo.html Soo tegurid Siirdesood arenevad madalsoodest. Siirdesoo on madalsoo ja raba vaheastmeks. Soo on liigniiske ala, kus turbakihi paksus on üle 30 sentimeetri. Liigniiskuse tõttu on lagunemine soos väga aeglane ning osaliselt lagunenud taimede ja loomade jäänused Madalsoo ja raba erinevus moodustavad turbakihi. http://www.miksike.ee/docs/elehed/6klass/1maa/maa6-1-16-2.h Turba tekke kiirus sõltub tm taimede lagunemise kiirusest. ...
Endla Looduskaitseala Endla looduskaitseala asub Kesk-Eestis, Põltsamaa (Piibe) jõe keskjooksul, Järva, Jõgeva ning Lääne-Viru maakonna piirimail. Kaitseala, mille pindala on 10110 ha, moodustati 1985. aastal Eesti kesk- ja idaosale iseloomulike soode ja soosaarte ning Pandivere kõrgustiku lõunanõlva karstiallikate säilitamiseks. Kaitse all on ulatusliku Endla soostiku keskosa: kaheksa rabalaama, neid ümbritsevad siirdesood ja madalsood, märjad metsad, järved, ojad ja jõed, ning Norra- Oostriku-Võlingi allikad. Rabade võlumaa Endla Looduskaitseala kuulub rahvusvahelise tähtsusega märgalade hulka. Siin hoitakse soid, märgi metsi, järvi, jõgesid ja allikaid. Selle ala võtmesõnaks on vesi. Endla soostik on veesäilitusala ja looduslik puhastusseade Pandivere vetele. Muraka looduskaitseala
eesmärk. [] Täpsemalt saab selle määruse sisuga tutvuda Eesti Vabariigi Riigiteatajas, kus on ta nimetuseks ,,Muraka looduskaitseala kaitse-eeskiri" (Vabariigi Valitsuse 9. mai 2007.a määrus nr.135). Joonis 11 Kotka matkarada ( http://nagi.ee/photos/teeline69/2578337/ ) PUHATU SOOSTIK PUHATU SOOSTIK JA SEALSED SOOD Puhatu soostiku pindala on 570km2 ehk 57079ha. Madalsoo lasundit on 33269ha, siirdesood 2568ha, raba-segalasundit 4652ha, rabalasundit 16590ha. Paikneb Ida-Virumaal Illuka vallas jääjärvede ja Suur-Peipsi setetega kaetud ulatuslikus nõos. Eesti suurim soostik ulatub Peipsi põhjakaldalt, Agusalu soodest üle Oru sooni. Auvere Narva joonel on tekkinud seljakutevaheliste järvealade ja mineraalmaa soostumine. Piirkonnas leidub veel soid, mis on laialdaselt üleminemas rabafaasi ning mille rabaservadel on seetõttu rabanõlv kujunemata.
Tänavjärves kasvab haruldast vesilobeeliat, järvelahnarohtu, lamedalehist jõgitakjat, silmailu pakuvad ka rohked vesiroosikogumikud. Nõmmrabas kasvab väga haruldane nõmmluga, leidub ka koldjat seladinelli ja tumedat nokkheina (Eesti kaitsealad, 2007). Kokkuvõtteks. Läänemaa Suursoo moodustab ainulaadse jäänukjärvedega nõmme- ja rabamaastiku, kus kasvab arvukalt haruldasi taimeliike. Läänemaa Suursoo keskosa madal- ja siirdesood on omasuguste seas ühed Eestis parimini säilinud elupaigatüübid. Unikaalne on soostiku loodeosa, kus osaliselt turba alla mattunud kaarjad luitevööndid lõikuvad läbi soode. Kaitseala on kasvupaigaks mitmetele kaitsealustele taimeliikidele ning elu- ja rändepeatuspaigaks paljudele kaitsealustele loomaliikidele. 6 Kasutatud kirjandus: 1. H. Kink, "Loodusmälestised 17
5)Sürjarohumaad - 10)Liigirikkad madalsoorohumaad - 2373 ha (8,7%) 462 ha (1,7%) Sood. Tõenäoliselt moodustavad sood 10-12% Saaremaa territooriumist. Saaremaal on neli üle 1000 ha ulatuva pindalaga sood: Koigi, Haeska, Piila, Pahila. Madalsoode hulgas on kõige huvitavamad allikamadalsood lubjarikka liikuva survelise põhjaveega astangujalamitel Viidumäel, Sõrves Viieristil jm. Saaremaa siirdesood on väiksepindalalised ja ümbritsevad kitsa vöödina rabasid. Saaremaa rabad on Mandri-Eesti suurte rabamassiividega võrreldes noored, väikesed ja õhukoeselasundilised. Rabade taimkatte moodustavad valdavalt madalamättalised raba-jänesevilla kooslused,servaaladel esineb ohtralt kanarbikku, sinikat ja sookailu. Vaatamisväärsused. Abruka tuletorn - kõrgus 21 meetrit.
2373 (8,7%) 462 ha (1,7%) 1.5. SOOD. Tõenäoliselt moodustavad sood 10-12% Saaremaa territooriumist. Saaremaal on neli üle 1000 ha ulatuva pindalaga sood: Koigi, Haeska, Piila, Pahila. Madalsoode hulgas on kõige huvitavamad allikamadalsood lubjarikka liikuva survelise põhjaveega astangujalamitel Viidumäel, Sõrves Viieristil jm. Saaremaa siirdesood on väiksepindalalised ja ümbritsevad kitsa vöödina rabasid. Saaremaa rabad on Mandri-Eesti suurte rabamassiividega võrreldes noored, väikesed ja õhukoeselasundilised. Rabade taimkatte moodustavad valdavalt madalamättalised raba-jänesevilla kooslused,servaaladel esineb ohtralt kanarbikku, sinikat ja sookailu. 7.1. VAATAMISVÄÄRSUSED. Abruka tuletorn - kõrgus 21 meetrit. Anikaitse pank - kõrgus on 3,54 m; pangal geoloogilist läbilõiget 2,24 m.
5)Sürjarohumaad - 10)Liigirikkad madalsoorohumaad - 2373 ha (8,7%) 462 ha (1,7%) Sood. Tõenäoliselt moodustavad sood 10-12% Saaremaa territooriumist. Saaremaal on neli üle 1000 ha ulatuva pindalaga sood: Koigi, Haeska, Piila, Pahila. Madalsoode hulgas on kõige huvitavamad allikamadalsood lubjarikka liikuva survelise põhjaveega astangujalamitel Viidumäel, Sõrves Viieristil jm. Saaremaa siirdesood on väiksepindalalised ja ümbritsevad kitsa vöödina rabasid. Saaremaa rabad on Mandri-Eesti suurte rabamassiividega võrreldes noored, väikesed ja õhukoeselasundilised. Rabade taimkatte moodustavad valdavalt madalamättalised raba-jänesevilla kooslused,servaaladel esineb ohtralt kanarbikku, sinikat ja sookailu. Vaatamisväärsused. Abruka tuletorn - kõrgus 21 meetrit.
Pandivere kõrgustiku lõunanõlva karstiallikate säilitamiseks. Kaitse all on ulatusliku Endla soostiku keskosa: kaheksa rabalaama, neid ümbritsevad siirdesood ja madalsood, märjad metsad, järved, ojad ja jõed, ning Norra-Oostriku-Võlingi allikad. Inimasustuseta soo- ja metsaalad on elupaigaks enam kui 460 taimeliigile ning 182 linnuliigile
paekivi, dolomiit. 35.Maavarad pinnakattes: Liiv, kruus, viirsavi, turvas ja ravimuda. 36.Eesti sood ja nende liigitus: Eestis on 9836 sood, mis moodustavad Eesti territooriumi pindalast 22,3%. Eesti sood on oma arenguastmetelt jagunenud madal-, siirde- ja kõrgsoodeks ehk rabadeks, neid kolme jaotatakse omakorda allüksusteks. Madalsood on soode esimeseks arenguastmeks, kus on rohkem kui 30 cm tüsedune turbakiht. Põhjavee toiteline, hästi lagunenud turvas. Siirdesood on üleminek madalsoolt rabale. Raba on soode arengu viimane aste. Raba on sademevee toiteline, seal on halvasti lagunenud turvas, väetisturvas. 37.Millest sõltub põhjavee kaitstus Eestis? Lõimisest, alad mis on kaetud paksu savikihiga on hästi kaitstud reostuse eest, aga alad kus valitseb liiv või lõheline lubjakivi on nõrgalt kaitstud, sest neist pääseb reostus kiiresti läbi. Põhjavee loodusliku kaitstuse määrab põhjaveekihti
VAATAMISVÄÄRSUSED · ENDLA LOODUSKAITSEALA Endla looduskaitseala asub Kesk-Eestis, Põltsamaa (Piibe) jõe keskjooksul, Järva, Jõgeva ning Lääne-Viru maakonna piirimail. Kaitseala, mille pindala on 10110 ha, moodustati 1985. aastal Eesti kesk- ja idaosale iseloomulike soode ja soosaarte ning Pandivere kõrgustiku lõunanõlva karstiallikate säilitamiseks. Kaitse all on ulatusliku Endla soostiku keskosa: kaheksa rabalaama, neid ümbritsevad siirdesood ja madalsood, märjad metsad, järved, ojad ja jõed, ning Norra- Oostriku-Võlingi allikad. Rabade võlumaa Endla Looduskaitseala kuulub rahvusvahelise tähtsusega märgalade hulka. Siin hoitakse soid, märgi metsi, järvi, jõgesid ja allikaid. Selle ala võtmesõnaks on vesi. Inimasustuseta soo- ja metsaalad on elupaigaks enam kui 450 taimeliigile ning 180 linnuliigile. Kaitsealal võib kohata kotkaid ja kurgi, luiki ja väikseid laululinde.
Intensiivne maaparandus ja soode kuivendamine on samuti alandanud veepinda ja seda soodest üpris kaugel. Magistraalkraave on lõhatud paesse, sellega on avatud survelist põhjavett, mis omakorda on esile kutsunud kaevude kuivenemist suurtel aladel. Soodest tuleb rääkida eraldi. Teatavasti on neid kolme tüüpi: · Madalsood, mis toituvad põhiliselt põhjavetest. Põhiliselt sellepärast, et juurde tuleb ka sademete vett · Siirdesood, mis on üleminekualaks · Kõrgsood ehk rabad, mis toituvad ainult sademete vetest. Kuna siin läks jutuks toitumisest, siis ei saa enam üle ega ümber põhjavee keemilisest koostisest. Teadagi on vihmavesi väga mage. Sisaldab olenevalt paikkonnast 20...30 mg/l mitmesuguseid sooli. Ookeanivesi on oluliselt soolasem ca 35000 mg/l. Põhja- ja pinnavesi on enamasti nende kahe äärmuse vahel. Joogiveeks loetakse kõlblikuks vett, mille soolsus ei ületa 1 g/l ehk 1000 mg/l.
lammiks, kus kasvavad luhaniidud. Taimeliikidest esindatud lepp ja paju. Pind jõeorgudes võib olla terrassiline. Sootasandikud (Alutaguse, Lääne-Eesti, Kõrvemaa, Võrtsjärve ja Peipsi nõod) on liigniisked alad, mille pinnakate on turvas (30 cm). Tekkinud mineraalmaa soostumisel või järvede kinnikasvamisel. Eestis 20...24% sood. Sood jagatakse madal-, siirde- ja kõrgsoodeks ehk rabadeks. Madalsood on looduslikud rohumaad, pajustike, kaasikute, harvem männikute, kuusikutega. Siirdesood on üleminekuaste madalsoodest rabadeks. Kasvavad jõhvikas, murakas, sinikas. Raba pind on kaetud turbasamblaga, mis toitub sademetevees leiduvatest toitainetest ja tolmust. Sisuliselt koosneb raba veest. Luidestikud (Hiiumaa, Pärnu ümbrus, Keila-Joa, Vääna jõesuu) on enamasti nüüdisaegsete randade läheduses tuulte poolt kuhjatud liivahanged. Enam esineb pikliku kujuga vall-luiteid. Luidetel esinev looklevaid liivavalle tuuleviresid.
soolaseveelisi soid, turbarabasid või veealasid, sealhulgas merealasid, mille vee sügavus mõõna ajal ei ületa kuut meetrit. _Veelindudeks loetakse linde, kes ökoloogiliselt sõltuvad märgaladest. Unikaalsed elupaigad ja ökosüsteemid Eestis: _Rannikumeri (sügavusega kuni 6 m) _Rannikujärved _Rannikualad: rannad, laiud, rannaniidud, sooniidud, roostikud _Siseveekogud: jõed, järved, veehoidlad, luhad _Sood: sooniidud, allikasood, madalsood, siirdesood, rabad Märgalade funktsioonid: _ Veekontroll _ Põhjavee tagavara _ Rannajoone kindlustamine ja tormi kaitse _ Setete ja toitainete kinnipidamine ja eksport _ Kliimamuutuste leevendamine _ Vee puhastamine _ Loodusliku mitmekesisuse allikas, reservuaar _ Märgalade saadused _ Virgestus ja turism _ Kultuuriline väärtus _ Konventsiooni eesmärkidest tulenevate ülesannetega tegeleb Eestis rahvuslik Ramsari komisjon, kes on määranud ka rahvusvahelise tähtsusega märgalad.
suudmeala deltasoostikust. Sellele järgnes ka ,,Sooalade kaitse korraldamise eeskiri", kus sätestati iseloomulike soomaastike kaitse ja säilitamine. Kaitseala eesmärgiks on jõe deltasoostiku ja Peipsi järve looduse, maastike ja looduskasutusega seotud kultuuripärandi kaitse, uurimine ja tutvustamine ning selle ala keskkonnakasutuse säilitamine. Kaitstavad elupaigatüübid on lammniidud, looduslikus seisundis rabad, siirdesood ja õõtsiksood, siirdesoo ja rabametsad, vanad loodusmetsad, soostuvad ja soo-lehtmetsad, vähe- kuni kesktoitelised kalgiveelised järved, rohketoitelised järved, huumustoitelised järved ja järvikud, jõed ja ojad. Mõned kaitstavad liigid kaitsealal: harilik tõugjas, harilik hink, harilik võldas, harilik vingerjas, mudakonn, laiujur, hunt, pruunkaru, saarmas, harilik ilves, kobras. Sealgulgas ka rändlinnud:
G1-st tekivad madalsood, sest see on karbonaatne ja toitainerikas muld ning see läheb üle siirdesooks. Veekogude kinnikasvamisest tekib sapropeel ehk järvemuda, mis settib veekogu põhja eutrofeerumise tulemusena. Järved kasvavad kinni kahte moodi. Sapropeeli tekkega kasvavad kinni madalad laugete kallastega järved. Süvaveelised järved, mis on järsu kaldaga, kasvavad kinni pinnalt. Põhjast kinni kasvades tekib tavaliselt madalsoo, pinnalt kinni kasvades aga siirdesood ja rabad, mis on väga happelised. Rabaturvas on suure veesidumisvõimega. Kuivendatud madalsoode maadele kõlbab rajada pikaajalisi rohumaid. Turbalasundi alusel jagatakse kõik sood õhukesteks, keskmise sügavusega ja sügavateks. Turba lagunemisastme alusel jagunevad madalsood 1-3, siirdesood 1-2 ja rabad ainult 1.
· Tulevad jõhvikad mätastele. Soo moodustamise teine etapp enamasti · Turvast tavaliselt üle 1 meetri. Turbas suureneb turbasambla- ja tarnaturba ning pillirooturva osakaal (madalsoos enam rohu- ja lehtsamblaturvast). · Soo toitub osaliselt põhjaveest, aga ka sademeveest. Olenevalt toitumistingimustest taimestik ja mikroreljeef mitmekesine. · Siirdesoid ohustab eelkõige kuivendamine metsakasvatuse eesmärgil. Kaevandatakse nii aia- kui kütteturvast. Siirdesood ümbritsevad tavaliselt rabasid. · Suuri siirdesoomassiive vähe, tavaliselt üleminekuetapiks (siirde, siire-). Suurimad hästisäilinud siirdesood on Puhatu soostikus (seal ka suurimad hävinud alad tegelikult), Emajõe Suursoos, Soomaal Valgerabas. · Ülemineuvöönditena esinevad peaaegu kõigis rabamaastikes. · Iseloomulik tunnus, et kõrvuti leidub nii raba- kui madalsootaimi (näiteks hõrdalt kased, tarnastik)
a) Leetunud gleimullad LkG b) Turvastunud leedemullad LG1 Soomullad 23,2% Eestimaast (920000 ha) alaliselt liigniisked alad (esmane põhjus), pinnal > 30 cm turvast; - mineraalainete sisaldus < 50%; - soomullaks on turbamassi pindmine kiht; - põllu- või metsamaj. seisuk. - soometsad, -karjamaad, -põllud; - veega toitumise tüüp: survelise põhjaveega, üleujutusveega, atmosfäärse toitumisega; 1) Madalsood - M 13,8% (harit. 84000 ha e. 8%) 2) Siirdesood - S (3,7%) 3) Rabad - R (5,7%) Turba lagunemisastme määramine: 1) halvasti lagunenud < 20%; 2) keskm. lag 20-40%; 3) hästi lag. > 40%. Turba liik: määratakse taimejäänuste järgi - tarnaturvas, pillirooturvas, turbasamblaturvas jne. - on olulise tähtsusega, sellest sõltub turba keemiline koostis. Erosioon mulla ärakandmine tuule või vee poolt. Erosiooni jaot. - normaalne e. geoloogiline erosioon - kiirendatud erosioon - kultuuristatud aladel
ka Luhasoo maastikukaitseala. Haanja külas asub ka Haanja spordi- ja puhkekeskus. Haanja suusanõlvad ja murdmaasuusarajad sobivad nii algajatele kui kogenud suusatajatele. Suusaradade pikkused on: 1 km, 2 km, 3 km ja 5 km. Teistel aastaaegadel sobivad Haanja suusarajad matkamiseks ja jalgrattasõiduks. Haanjas on 2 matkarada: Vällamäe matka- ja loodusrada ning Kavadi matkarada. Vällämäe tipus asub Eesti suurima, 17 m paksuse turbalasundiga raba ja mitu pisikest siirdesood. Kuulsaim soo Haanja vallas on Tsirgumäe soo, mis asub Haanja looduspargis. (http://www.haanja.ee/upload/fck/file/valla %20yldinfo/VAATAMISVAARSUSED_PARANDKULTUUR_LOODUSKAITSE.pdf) Aasta-aastalt on parananud Haanja ja Ruusmäe asula heakord. Suuremad heakorrastatud alad on Ruusmäe (Rogosi) mõisapark ja staadion, Haanja staadionid ja spordikeskuse ümbrus ning Suure Munamäe vaatetorni ümbrus. Vallavalitsus toetab kahe avaliku ujumiskoha
jääb lagunemata ja ladestub turbana. Sooks loetakse alasid, kus turbalasuni paksus on üle 30 cm. Soo võib kujuneda veekogust selle kinni kasvades või mineraalmaa muldade soostudes Osaliselt lagunenud taimejäänused ladestuvad turbana. Eestis on erinevas arengujärgus soid: •madalsoid, •siirdesoid ja •rabasid. Soo läheb ühest faasist teise seoses turbalasundi kasvu ja toitelisuse muutumisega. Enamik allikaid annab soode levikuks Eestis 21,5%, madalsood 57%, siirdesood 12%, rabad 31%. Soode ulatuslik levik on tingitud: •Positiivsest niiskusbilansist •Geoloogilistest iseärasustest •Mandrijäätumise pärandist Soode tähtsus: • saastunud sademetevete filtreerija; • reostunud pinnavete puhastaja; • süsinikuringe reguleerija; • puhta vee säilitaja; • bioloogilise mitmekesisuse säilitaja. 9. Läänemere erisus võrreldes maailmamere teiste osadega, Eestis esinevad rannikutüübid.
Mullateadus 29.märts Mis on seire e. monitooring? Seire on teatud objekti ja seda mõjutavate tegurite järjepidev jälgimine kindla perioodi jooksul. Kiirgusseire, ilmaseire, õhuseire (õhu puhtus), veeseire (veekvaliteet) jne. Keskkonnaseire ülesanne laiemalt on tagada pigaajalised kõrge kvaliteediga andmeread jälgimaks keskkonnamuutusi ja probleemide eelteadvustamine tagada adekvaatne tulemus ning teha selle järgi järeldus. Uuritakse teatud keskkonnakomponenti, kui toimuvad mingid muutused, peab tegema otsuse, kas probleem on väga tugev või nõrk. Mullaseire võib olla suunatud väga erinevate mullaomaduste vaatlemisele ja vastavalt sellele tuletatakse ka seire nimetus agrokeemiline seire, elustiku seire jne. Mullastiku seire väga oluline! Peab jälgima mulla seisundit ja ütlema meile sellest seisundist tulenevaid seisundeid, tulemusi. Seire jaguneb väga paljudeks erinevateks seire liikideks a...
ümbritsevatelt nõlvadelt valguvad nõlvaveed soo taimkatet. Ainsaks toiteallikaks jäävad sademed ja tolm. Need on ombrotroofsed e sademetetoitelised kõrgsood e rabad. Madal ja kõrgsoode vaheaste on siirdesoo. Seal kasvavad mätastel tüüpilised rabataimed, mätastevahelistes lohkudes aga madalsootaimed. Sageli esineb ühe ja sama soo piires nii madal- ja siirdesood kui ka raba. Sõltuvalt paiknemisest maastikul võib eristada sulglohu e söllisoid, väljavooluta nõosoid e veelahkmesoid, nõlvasoid, lammi- e luhasoid. Rabad jagunevad valdavalt õhukese kuni 0,5 m paksuse veest küllastunud turbakihiga nõmmerabadeks ja sügavturbalisteks rabadeks (liigitatakse omakorda lage- ja puisrabad ning rabametsad). Rabasid iseloomustavate eriilmeliste taimekooslustega
Siirdesoo 12% Üleminekukooslus madalsoolt rabale Vesi suhteliselt min. ainete vaene Mätaste vahel, mätaste vahel madalsoolik Taimkate: Rohurinne hõredam. Pudel-, niitjas ja mudatarn, alpi jänesvill, soopihl, jõhvikas. Samblarindes turbasamblad, soovildik. Põõsastest pajud. Puudest sookask. Mättavahedes madalsootaimed, mätastel rabataimed. Turbasamblaid. Põõsastest paakspuu, vaevakask. Puudest mänd, sookask, kohati kidur kuusk. MADAL- JA SIIRDESOOD Putukad Üle 1500 liigi, kõige liigirikkam rühm mardikalised Põõsarindes ja samblarindes domineerivad mardikalised, rohurindes tirdilised ja kahetiivalised. Mardikalistest on arvukamad avamaalised liigid · Suvel hulgaliselt kärbselisi: viljakärblane, päriskärblane, rohekärblane ja 11 liiki parme. Tiina Elvisto Eesti elustik & elukooslused
Kasutamine: looduslikel niitudel ja karjamaadel söövad loomad teda rahuldavalt. 46 SOO-PIIMPUTK Peucedanum palustre ; nimi on tuletatud kreekakeelsetest sõnadest peuke kuusk, danos kuiv (nähtavasti taime lehetipmete sarnasuse tõttu kuuse okastega. Palustre (lad.k.) soo, soos kasvav. Sugukond sarikalised. Kasvukoht: madalsood, siirdesood, lodumetsad, rabaservad, märjad niidud, järvede kaldad. Soo-piimputk on 50-120 cm kõrge niiskuselembene püstpüsik. Vars on vaoline, seest õõnes, alusel lillakas. Lehed paljad, üldkujult lai-kolmnurkjad, viimase järgu sulglehekesed on lõhestunud lineaalseteks, lehekeste tippudes on valkjas oga (hea eristamistunnus!). Varre tipus liitsarikas, läbimõõdus 5-10 cm, õied väikesed, valged. Õitseb juulis ja augustis, viljad kaksikseem-nised levivad
Põhjaveetase alati kõrge. Tähtsamad taimekooslused: niitja tarna skorpionsambla, pilliroo, ümartarna, pruuni sepsika skorpionsambla, ubalehe mudatarna ja konnaosja kooslus. Pärandkooslusteks saab pidada vaid tinglikult, sest need on primaarsed kooslused, püsivad inimese vahelesegamiseta. Pindala Eestis ilmselt sadades hektarites. Õõtsikutel kasvab mitmeid kaitsealuseid liike, lisaks eelnimetatud madalsooliikidele ka sookäpp, soohiilakas, turvastarn. Siirdesoorohumaad Lagedad siirdesood, mille taimkattes on kuni 50% rabataimi, ülekaalus on madalsooliigid, nagu niitjas tarn, alpi- ja raba-jänesvill, pudel- ja mudatarn. Turbakiht enamasti 1-3 m paksune. Mikroreljeef tugevasti mätlik. Pärandkooslused vaid tinglikult, püsivad inimmõjuta. Sagedamad taimekooslused: niitja tarna turbasambla, pudeltarna turbasambla, alpi jänesvill raba-jänesvill alpi jänesvilla ning tuppvillpea kooslus. Ülevaade Eesti esiajalukku Eesti kiviaeg 9000-5000 e
a. Vete paisutamine manufaktuuride 17.saj. keskpaik jaoks Vete paisutamine vesiveskite jaoks, 13. saj. Paisjärvede ehitamine Maaviljelus Alepõllundus ~3000 a.t.; Künni laiendamine 17.saj. 38. Kui suur on tänase Eesti a)metsasus; b) soostumus; c) järvede pindala? (pluss-miinus 5%). Järvi 4.8%. 51% metsa. Enamik allikaid annab soode levikuks Eestis 21,5%. · madalsood 57% · siirdesood 12% · rabad 31% B. Vasta põhjalikult: (Arvestustöös on 4 analoogilist pikemat vastust nõudvat küsimust, neist tuleb vabal valikul vastata ühele küsimusele. ) 1. Maakasutuse muutused Eestis XX sajandil ja nende muutuste põhjused. Maastikumuutused Eestis 20. Sajandil Olulised sotsiaalsed, majanduslikud ja poliitilised faktorid, mis on maakasutust ja maastikupilti mõjutanud: _maareformid (1919, 1940, 1947, 1989);
saj. alates. Saeveskid, manufaktuurid, pigi valmistamine ja viinapõletamine. Praegu ligi 50%. Arumetsade klass: Loometsad, Nõmmemetsad, Palumetsad, Laanemetsad, Sürjametsad, Salumetsad Lammimetsade klass Soostunud metsade klass: Soovikumetsad, Rabastunud metsad Kõdusoometsade klass: Kõdusoometsad Soometsade klass: Madalsoometsad, Siirdesoometsad, Rabametsad Aruniidud, Lamminiidud, Rannaniidud, Soostuvad niidud Madalsood, Siirdesood, Rabad 30. Eesti maastikuline liigestatus ja rajoneering. Põhja- Eesti: Põhja-Eesti rannikumadalik, Harju ja Viru lavamaa, Kõrvemaa ja Alutaguse Lääne-Eesti: Hiiumaa, Saaremaa, Ruhnu, Pärnu lahe madalik ja Liivi lahe saared Võrtsjärve ja Peipsi madalik Lahkme-Eesti: Pandivere kõrgustik, Kesk-Eesti tasandik, Vooremaa, Türi voorestik, Endla nõgu Lõuna-Eesti: Sakala kõrgustik, Kagu-Eesti lavamaa, Otepää kõrgustik, Haanja kõrgustik, Karula
5. Leede-turvastunud mullad LG1: Soomuldade jaotus: Tugevasti liigniisked ja happelised metsa-liivmullad Sõltuvalt tekketingimustest, taimkattest, turba päritolust ja koostisest jagatakse sood: TEaBhfBGCG 1. Madalsood M O1O2O3OTEaBfBGCg 2. Siirdesood S B kihid tugevalt tsementeerunud (nõrgkivi) 3. Rabad R Sinika kkt. rikkaliku puhmarindega männikud (VVa) Soomullad jagatakse turbakihi tüseduse järgi: Domineerib turbasammal 1. Väga õhukesed T 3050 cm: M´, S´, R´ Turvastunud moor 2
2. Soode mõiste ja levik 2.1. Soo ja turba mõiste 2.2. Soostumist ja soode teket mõjutavad tegurid 2.3. Soode levik maailmas 2.4. Sood maastiku osana ja ökosüsteemina 3. Eesti soode ökoloogiline iseloomustus 3.1. Soostumist põhjustavad tegurid 3.2. Soode arenemiskäik 3.3. Veereziim soodes 3.4. Turvas, turbaliigid ja -lasundid 3.5. Soode levik Eestis 4. Eesti soode üldine liigitus ja iseloomustus 4.1. Madalood 4.2. Siirdesood 4.3. Rabad 5. Aineringe sookooslustes 6. Soode kasutamine 6.1. Kasutamise võimalused 6.2. Soode kasutamine metsakasvatuses 6.2.1. Liigniiskuse tunnused, pahed ja põhjused 6.2.2. Melioratsiooni mõiste ja liigid; metsaparanduse objektid 6.2.3. Kuivendusviisid, nende valik 6.2.4. Kuivendusvõrgu ja kuivendussüsteemi mõisted ja koosseis 6.2.5. Metsa kuivendamise tagajärjed 6.2.5.1
Turvast tavaliselt üle 1 meetri. Turbas suureneb turbasambla- ja tarnaturba ning pillirooturba osakaal (madalsoos enam rohu- ja lehtsamblaturvast). Soo toitub osaliselt põhjaveest, teine osa sademeteveest. Olenevalt toitumistingimustest taimestik ja mikroreljeef mitmekesine. Siirdesoid ohustab eelkõige kuivendamine metsakasvatuse eesmärgil. Kaevandatakse nii aia- kui kütteturvast. Suuri siirdesoomassiive vähe, tavaliselt üleminekuetapiks (siirde, siire-). Suurimad hästisäilinud siirdesood on Puhatu soostikus (seal ka suurimad hävinud alad tegelikult), Emajõe Suursoos, Soomaal Valgerabas. Üleminekuvöönditena esinevad peaaegu kõigis rabamaastikes. Iseloomulik tunnus, et kõrvuti leidub nii raba- kui madalsootaimi (näiteks hõredalt kased, tarnastik, turbasamblad,hea jõhvikasoo). RABAD Iseloomulik vähemalt üle 30 cm tüsedune happeline sfagnumiturvas. Reeglina soostumisprotsessi lõppetapp, kui soo toitub sademete veest.
moodustab turba. Välistunnuste järgi mõistetakse soo all liigniiskeid maid, mille pealispind on kuivendamata olekus kaetud vähemalt 30 cm paksuse turbakihiga ning kuivendatud olekus 20 cm paksuse turbakihiga. Soid liigitatakse mitmesuguste põhimõtete ja tunnuste 20 järgi, tähtsaim ja levinuim on soode jaotamine: madalsoodeks, siirdesoodeks ja rabadeks (Taimre 1989: 336-337). Soode põhitüübid on madalsoo ja raba. Siirdesood on sillaks nende vahel; sõltuvalt arengustaadiumist lähevad need kord madalsoo, kord rabade alla (Valk 2005: 29). Soovee ja substraadi aluselisuse- happelisuse (pH) järgi on sood: happelised pH<4,8, nõrgalt happelised pH 4,8-6,4 ja aluselised pH 6,4-8 juures. Kui soovee pH on üle 6,4, siis on reeglina tegemist kaltsiumirikka keskkonnaga. (Kink et al 1998: lk 12). Raba on unikaalne vähemuutuv ökosüsteem, kus valitsevad sellised keskkonnaolud, mida
kaitseala piirid laienenud. 2. Asukoht. Endla looduskaitseala asub Kesk-Eestis Pandivere kõrgustiku lõunajalamil, Endla nõos Jõgeva-, Järva- ja Lääne-Virumaal. Kaitseala pindala on 7591 ha. 3. Kaitse alla võtmise eesmärk e mida kaitstakse. Looduskaitseala moodustati Eesti kesk- ja idaosale iseloomulike soode ja soosaarte ning Pandivere kõrgustiku lõunanõlva karstiallikate säilitamiseks. Kaitse all on ulatusliku Endla soostiku keskosa: seitse rabalaama, neid ümbritsevad siirdesood ja madalsood, märjad metsad, järved, ojad ja jõed, ning Norra-Oostriku-Võlingi allikad. 4. Mis on kaitsealal erilist, omapärast? See ala on rabade võlumaa - siin hoitakse soid, märgi metsi, järvi, jõgesid ja allikaid. Selle ala võtmesõnaks on vesi. Endla soostik on veesäilitusala ja looduslik puhastusseade Pandivere vetele. Endla järv on üks linnurikkamaid järvi Eestis, mis muistendi järgi on Vanemuise kasutütre Juta kaitse all
Hüdrobioloogia- vee-enanikke uuriv teadus (sellesse võivad kuuluda ka veekogud ise koos oma tekkeloo ja tüpoloogiaga). Aga meie loengu tähenduses oli see- vee-elanike elupaigad ja eluavaldused. Hüdrosfäär-veekogud. See on vee-elanike e. hüdrobiontide asulaks. Maa pindala on 510 miljonit km2, sellest 362 miljonit km2 ehk 71% on veega kaetud ja kuulub hüdrosfääri. Kui arvestada ka veel põhjavett, katab hüdrosfäär peaaegu kogu maa pindalaga võrdse ala. Maa veest 99,5% e. 1,6 miljardit km3 asub ookeanis, ülejäänud jaganueb pinna- ja põhjavete vahel enam-vähem pooleks. Suurema osa pinnavetest moodustab mandrijää. Üldise hüdrobioloogia naaberteadused: a)rakendushüdrobioloogia (nt. kalandus, joogi- ja reovee puhastamine, veetransport, riisikasvatus, mürgised vetikad jm liigid, veekogu seisundi hindaminevesiehitused jm) b)süstemaatika c)morfoloogia (välisehitus) d)anatoomia (siseehitus) e)füsioloogia(talitus) f)biogeograafia (organismide le...
-peenra-älvesraba kasvukohatüüp (mätastel ja kõrgemates mättavahedes nagu mättarabades) älvestel karakteersed liigid rabakas, valge nokkhein, pikalehine huulhein, mudatarn, pudev turbasammal, õrn turbasammal. -laukaraba kasvukohatüüp: karakteersed liigid pudev turbasammal, sagedamini kollane vesikupp, valge ja väike vesiroos, vahelmine vesihernes, kalda ääres valge nokkhein, mudatarn, rabakas. SOODE LOOMASTIK Madal- ja siirdesood Putukad -üle 1500 liigi, kõige liigirikkam rühm mardikalised -põõsarindes ja samblarindes domineerivad mardikalised, rohurindes tirdilised ja kahetiivalised -mardikalistest on arvukamad avamaalised liigid -suvel hulgaliselt kärbselisi: viljakärblane, päriskärblane, rohekärblane ja 11 liiki parme -septembris palju sääski: karksääsk ja sääriksääsk -ülekaalus niiskuslembesed taim- ja putuktoidulised liigid Ämblikud
toimuvad mikrobioloogilised protsessid ja orgaanilise aine sisaldus on üle 6%. Mineraalse koostisosa valdava fraktsiooni järgi eristataske: liivmuda, möllmuda, savimuda. Tekketingimuste järgi eristatakse järvemuda ja turbamuda Turvas on taimejäänuste mitte täielikul lagunemisel liigniiskuse ja hapnikuvaeguse tingimustes tekkinud orgaaniline sete. Turba orgaanilise aine sisaldus on üle 60%. Tekkekoha järgi eristatakse madalsood, siirdesood ja kõrgsood. Tehispinnas on inimtegevuse tulemusena tekkinud või muutunud pinnas: kultuurkiht, heitmed (prügi, tuhk). Looduslikust materjalist koosnevat täitepinnast kirjeldatakse samadel alustel nagu looduslikku pinnast. Head ehituspinnased on: Kalju Paerähk Kruus Jämedateraline kuiv liiv Kuiv või väheniiske savipinnas Halb ehituspinnas on Tolmliiv, plastne ja voolav savipinnas Turvas Muda Muld
Andres Tõnisson Euroopa ja loodusgeograafia 9. klassi geograafia õpik, osa 1 Kirjastus Koolibri, 2014 e-formaat Toimetatud Tartu Emajõe Koolis Toimetaja Emili Kilg Tartus, 2015 Elektroonilisse vormingusse kohandatud õpikus kasutatud märgised, mis aitavad otsingukäsu kasutamisel navigeerida * Tavakirjas leheküljenumbri ees on kolm järjestikust sidekriipsu, tühik ja vastava lehekülje number, näiteks, --- 5; * peatüki ette on kirjutatud kolm x-i, tühik ja vastava peatüki number, näiteks xxx 5; * visuaalne info on pandud kahekordsete ümarsulgude vahele. Kirjastus Koolibri kinnitab: õpik vastab põhikooli riiklikule õppekavale. Retsenseerinud Liisa-Kai Pihlak, Ulvi Urgard Kujundaja Tiit Tõnurist Illustratsioonid: Lea Armväärt, lk 67 Joonised: Kaire Vakar, Olger Tali Fotod: Koolibri Foto Imre Peenema: lk 85 Maa-amet: lk 66 NASA: lk 11, 72, 77 GNU Free Documentation Licence'i alusel: lk 9, 16-17, 20, 31, 32, 33, 43, ...
ka lagedat rohusood. Soometsa kutsutakse ka loduks. Raba all mõistetakse sambla- või puhmasood. Väga märga laugastega sood kutsutakse märeks. Eestis on soodega kaetud umbes 1/5 maismaast, sellest 40% on rabade all. Soid võib jaotada nende arenguastme järgi madal- ja siirdesooks ning rabaks. Madalsood kujunevad veekogude kinnikasvamisel või mineraalmaade soostumisel. Liikuv põhjavesi rikastab turvast hapniku ja toitainetega ning seetõttu on madalsood kõige liigirikkamad. Siirdesood arenevad madalsoodest. Turvast on seal veel vähe (alla 30 cm), see alles kujuneb. Need on mätlikud kidurate sookaskedega ja madalsoole ning ka rabale iseloomuliku rohurindega. Siirdesoo on madalsoo ja raba vaheastmeks. Rabad ehk kõrgsood on soode arengu kõrgeim aste. Kumer turbakiht on seal nii paks, et taimede juured enam põhjaveeni ei ulatu. Toitaineid saavad taimed rabas vaid sademetest. Rabad jaotatakse rohu- ja puhmarabaks. Rohurabad on märjemad ja lagedamad, kus kasvavad
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
