Sidur sujuv siduri töö on sujuva sõidu eelduseks Sidur annab edasi mootori pöördemomendi ratastele ning summutab lühiajalisi järske koormusi. Siduri ülekoormuste puhul, mis tekivad mootori töö tagajärjel, lahutub sidur automaatselt ning selliselt kaitseb käigukasti vigastuste eest. Tööpõhimõte: Engine Mootor Clutch (clutch disc, clutch cover) Sidur (siduriketas, sidurikate) Transmission Käigukast Sidur originaalne mitteoriginaalse asemel: Siduri ülesanne on sujuvalt anda üle mootori pöördemomenti auto kiiruse suurendamisel või vähendamisel.
kanta.Reaktorratas(juhtratas) on istatud vabajooksu siduriga käigukasti korpuse külge. Kui mootoris on jõumoment väike ja mõlemad kettad pöörlevad võrdse kiirusega siis õli pääseb juhtratta labade vahelt läbi takistuseta,kui aga turbiiniratta pöörded vähenevad võrreldes pumbaratta omaga siis õli mis turbiini ratta labadelt tagasi paiskub püüab reaktorratast pöörlema panna vastassuunas liikuma panna,aga seda takistab vabajooksu sidur.Sellega tekitaksegi lisajõumoment.(Reaktiivjõud)' Siduri võimendi Veoautodel kus siduri mehanismi vedrud on tugevad ei piisa jalajõust et sidurit lahutada. See on segaajam hüdro pneumo kus toimib suruõhk mis on veoauto paloonides ja juhib jalaga peasilindris Rikke tunnused Sidur libiseb: · viimasel käigul sõites kaasipedaali järsul vajutamisel mootori pöörded kasvavad aga kiirus ei kasva. · Kuumenemisel tekib friksoonkatete lõhna. · Vabakäigu puudumine.
SIDUR, DIFERENTSIAAL, PEAÜLEKANNE LABORATOORNE TÖÖ Õppeaines: JÕUÕLEKANNE III Tallinn 2018 SISUKORD 1. SIDUR..............................................................................................................................................3 2. PEAÜLEKANNE.............................................................................................................................5 3. DIFERENTSIAAL..........................................................................................................................6 4. POOLTELG................................................................
kasvavaid takistusi, täielikumalt kasutada mootori võimsust ja saavutada suurt tootlikust väikese kütusekuluga. Jõuülekandeid on mitu liiku, nagu: mehaanilised, hüdromehaanilised, mahthüdraulilised, elektromehaanilised, astmelised, astmeteta ja automaatülekanded. Jõuülekannete ülesandeks on muuta mootorilt tulevat pöördemomenti ja pöörlemiskiirust ning kanda üle pöördemomenti vedavatele ratastele. 1 Sidur Siduri ülesandeks on töötava mootori sujuvaks ühendamiseks jõuülekandega, selle ajutiseks lahutamiseks, käiguvahetamiseks ja sujuvaks kohalvõtuks. 1.1 Siduri ehitus 1. Siduri korv 2. Suruketas 3. Sidurivõll 4. Veetav ketas 5. Hooratas 6. Hõõrdekatted 7.Hammasvöö 8. Siduriketas 9. Sidurivõlli tugilaager 10. Lahutuskäpp 12. Survelaager 1.2 Sidur libiseb Kui sidur libiseb, pole see ilmtingimata siduri viga. Sagedasti on selle põhjuseks siduri
Käigukast peab töötama vaikselt ja vähese kuluvus astmega. Seepärast kasutataksegi kaldhammastega hammasrattaid. 3. Siduri töötamine Siduri töötamine põhineb kokkupuutuvate ja liikuvate pindade vahel tekkiva hõõrdejõu ärakasutamisel. Veetav ketas on asetatud hooratta ja suruketta vahele. Suruketas pöörleb koos hoorattaga, kuid saab liikuda hoorattast kaugemale ja lähemale. Kui veetav ratas ei puutu kokku suruketta ja hoorattaga on sidur väljalülitatud, sidurivõll seisab ning pöördemomenti hoorattalt käigukastile ei kanta. Kui suruda surukettaga veetav ratas vastu hooratast, siis hakkavad hõõrdejõud veetavat ketast kaasa vedama ning jõud kantakse hoorattalt käigukastile. 4. Siduri ülesanne, arvutamine 1. ülesanne : Siduri abil on võimalik mootor ajutiselt jõuülekandest lahutada ja nad omavahel sujuvalt ühendada. Jõuülekande lahtiühendamine mootorist on vajalik masina peatamisel,
Põltsamaa Ametikool Jõuülekanne A2 Alvar Müür Kaarlimõisa 2009 1. Sidur 1.1. Siduri ülesanne- Siduri ülesanne on sujuvalt anda üle mootori pöördemomenti auto kiiruse suurendamisel või vähendamisel. Algupärane sidur on väga kulumiskindel. 1.1.1. Siduri osad- Siduri korv, Hooratas ,Veetav ketas, Suruketas, Sidurikäpp, Tugiseib, Käpa tagastusvedru, Sidurikorv, Survelaager, Survemuhv, Lülituskahvel, Tugiplaat, Vedru, Rumm, Summutiketas, Hõõrdkatted, Plaatvedrud, Hõõrdseibid, Reguleerseib. Joonis 1.1 Siduri tööpõhimõte 1.2Siduriketta kate- on valmistatud vastupidavast ja kuumuskindlast orgaanilisest materjalist
Kuus ratast ja neist neli on vedavad. 2. Kuidas liigitatakse jõuülekandeid? Manuaal käigukastid ja Automaatkastid. 3. Millised seadmed/sõlmed kuuluvad nelikveoga kaheteljelisel sõidukil jõuülekandesse? Hooratas ,sidur ,väntvõll ,kardaani ülekanded, diferentsiaalid, jaotuskast, vedevad sillad(rattad) 4. Millistele nõuetele peavad vastama sidurid? Sidur peab lahutama kiiresti ja täielikult, käigukasti hoorattalt saadavast mehhaanilisest energiast. Sidur peab uuesti liitma käigukasti ja hooratta sujuvalt, et vältida järske kohalt minekut mis võib kahjustada kõiki jõuülekande mehhanisme. Siduriketas ei tohi libisema hakata. 5. Kuidas jaotatakse ehituse järgi mehaanilised sidurid ? Siduri ehitus 1. Siduri korv 2.Suruketas (surveketas) 3. Sidurivõll 4. Veetav ketas 5. Hooratas 6. Hõõrdekatted 7. Hammasvöö 8. Siduriketas 9. Sidurivõlli tugilaager 10. Lahutuskäpp 12. Survelaager 6. Mis tüüpi on sidurite ajamid?
(jäiksidur) ja kallim suurema nõudlusega lahendus (kas hammas või nukksidur). Teha valitud sidurite (ristlõigete) joonised. Mv = 1500 Nm Koormus = Väga raske (Summutab lööke, suur nurklõtk) ReH = 370MPa (teras C45) Analüüsida, millised masinad võiksid olla ühendatud mootoriga (vastavalt koormuse liigile ja tööreziimile). Mis on pakutud sidurite omadusteks, eelisteks ja puudusteks? Lahendus Odavam lahendus (jäiksidur) Muhvsidur Jäigaks siduriks valiti sidur SKA80 ondrives.com leheküljelt, arvestades rasket koormust ja suurt pöördemomenti. Marv = Mv x Krez < T SKA80 d N7 = 80 mm T (Nm) = 4535 Nm D = 160 mm L = 280 mm Polte = 10xM12 Marv = 1500 x 2,5 = 3750 Nm T = 4535 Nm Marv < T - Siduri tugevustingimus on tagatud Vastus: Odavamaks lahenduseks sobib sidur SKA80 Kallim lahendus Nukksidur Valiti Rotex kataloogist sidur RTE-GG-90, vaheelemendiks RTE-90-YELL. Sidurit valides jälgiti seadust Marv = 3750 Nm Mnom = 4800 Nm
Põltsamaa Ametikool Jõuülekanne A3 Andres Asson Kaarlimõisa 2011 Sisukord 1. Sidur ................................................................................................................2 1.1 Siduri ülesanne ..............................................................................................3 1.2 Siduri põhiosad ..............................................................................................3 1.3 Siduri rikked ..................................................................................................8 2. Käigukast ....................
Peaülekandesse 80w-90 Kogus mis sinna sisse läheb 0,9L Hooldustööde perioodilisus 20 000km või iga aasta järel: Kontrollida käigukastiõli taset ning vajadusel lisada õli. Kontrollida peaülekande õlitaset ning vajadusel lisada õli. Sidur Ford Sierral on tavaline kuiv, ühekettaline, trossajamiga taldrikvedrusidur. Siduriketta kulumisel reguleeritakse trossi pikkust automaatselt siduripedaali küljes oleva mehanismi abil. Sidurit üldiselt ei hooldata. Aga üldpildis kui sidur omadega pees siis on ketas läbi. Ketas uus maksab ca 700kr aga taastatatud ketas maksab 250kr ja kestab samuti hästi. Hooratas on tal üldiselt kõva ning tajub roppu moodi hooramist. Aga ega need jupid ka kallid ole, lammari teema kohe täiega. Siduri ehitus on väga lihtne. Põhimõtteliselt ongi seal siduriketas, siduritross, survelaager, sidurikorv ja survehark. Siduriketta vahetuseks tuleb käigukast mahavõtta, milleks tuleb ka kardaan lahtivõtta
Mootor 1. Mootori ehitus 1.1 Väntmehhanism Väntmehhanismi - ülesanne on muuta kepsu sirgjooneline liikumine väntvõlli pöördjooneliseks liikumiseks. 1.2 Hooratas(flywheel) Hooratas - on masina (mehhanismi) element, mille ülesandeks on kineetilise energia (pöörlemise) salvestamine, et hiljem seda energiat kasutada masina (mehhanismi) edasiseks töövõimeks. Hooratast kasutatakse mehhanismi töö ühtlustamiseks ning ka töövõime jätkamiseks näiteks sisepõlemismootorites. Samuti kasutatakse hooratast güroskoop kompassides. Lihtsaim näide hoorattast on laste mänguasi vurr. Joonis 1 1.3 Kolb(pistion) Kolb - on mehhanismi osa, mis asub ja liigub reeglina silindris ning millele avaldatakse erineval moel jõudu, et see annaks sellest saadud energia edasi masinale või seadmele. Kolvi põhi osad: kolvi silm , kolvi pea, kolvi hõlm , Kolvi sooned , rõnga lukk ...
Iseseisva tööna oli vaja mul teha enda poolt valitud auto tehnohoolde kaart. Antud autoks osutus 1995'nda aasta Volkswagen Golf. Tegu on 5-käigulise manuaalkäigukastiga, 1.9 TD 66kw diiselmootoriga, esisillaveolise sõiduautoga. Edaspidi käigud on kõik sünkoniseeritud. Hoolde läbiviimiseks on vaja tähikvõtmete komplekti, auto põhja alla pääsemiseks oleks tarvilik kanal või tõstuk, äärmisel juhul sobib ka tungraud. Sidur Volkswagen Golf 3'e sidur on kuiv, ühekettaline, hüdrauliline. Siduriõlina kasutatakse DOT4 pidurivedelikku. Sidur on automaatreguleerimisega. Golfi sidur on hooldevaba, kuid üldjuhul kui sidur peaks katki minema, siis varuosad pole eriti kallid, nt uus sidurikorv on hinnaga 1000 kr, siduri survelaager 250 kr, siduriketas 1600 kr. Sidur koosneb survelaagrist, sidurikettast, sidurikorvist, lahutushargist, sidurivõllist, hõõrdeketastest, fiksaatorist jne. Siduri kätte saamiseks on esmalt vaja eemaldada käigukast.
ülekandmiseks ning vajaduse korral arvutada liistliide. Pakkuda odavam lahendus lihtsama lahenduse jaoks (jäiksidur) ja kallim suurema nõudlusega lahendus (kas hammas või nukksidur). Teha valitud sidurite (ristlõigete) joonised mõõtkavas. n = 0 kuni 1000 p/min. 1.2. Algandmed Mv = 1300Nm Koormuse liik krez valimiseks = Keskmine Siduri nõutud eripära = Suur nurklõtk, suur ülekantav moment [s]=3 Teras C45 = ReH = 370 MPa n=0...1000p/min 2. Lahenduskäik 2.1. Odavam sidur Selleks, et valida jäiksiduri seast õige ja odav sidur, tuleb kõigepealt arvutada võlli läbimõõt. Kuna meil on teada Mv siis saame arvutada läbimõõdu järgnevalt : 2.1.1. Võlli läbimõõdu arvutamine Valin odavamaks siduriks ääriksiduri. Kataloogist "Elastsed sidurid" leidsin sobiva ääriksiduri ning selle järgi sobib mulle sidur numbriga 107, mis kannatab 1403 Nm väändemomenti. mm mm mm Kuna arvutuslik DDtabel, siis tugevus on tagatud 2.1
Tartu Kutsehariduskeskus Autotehnik I AUT09 JÕUÜLEKANNE Iseseisev Töö Juhendaja: Kaido Voitra Tartu 2009 Laboratoorne töö 1 Teema nimetus: Autode sidurid Sidur: 1)Hooratas 2)Surveketas 3)Hõõrdekatted 4)Hammasvöö 5)Siduriketas 6)Sidurivõlli tugilaager 7)Lahutuskäpp 8)Libisseib 9)Sidurivõll 10)Siduriketta rumm 11)Tõmbepolt 12)Survelaager 13)Lahutushargi telg 14)Surve vedru 15)Reguleermutter 16)Vedruhoidja
A.K.K on auto ks mugavamaid ja ohutumaid tegureid tagav seade. Vabastab juhi linnaliikluses kohustustest ja suurendab juhi thelepanu liikluses. AKK maksab rohkem, ehituselt keerulisem,hooldus ja remont on kallim. Kiiresti kuluvad sidur ja pidur. Remondil nuab AKK head tmeest. Kulub ligi 10% rohkem ktet. Sest kulutab rohkem mootori vimsust. Siduautode AKK-d jagunevad sltuvalt mootori paigutusest,risti ja pikki. Tphimttelt on need kastid hesugused,kuid risti asetusega AKK-del on kigukastis pealekanne. AKK llitatakse kike sisse sidu ajal automaatselt. Kikude muutus muutub vastavalt gaasipedaali asendile,auto liikumis kiirusele.AKK-l on ks tagasi kik, ja ks parkimis kik, Siduri asemel kasutatakse hdrotrafot,
...................................................................................................................................................2 Hõõrdsiduri põhiosad ..............................................................................................................................................2 Hõõrdsiduri koost lahtilõigatuna .............................................................................................................................4 Kuidas sidur lahutatakse ? .......................................................................................................................................4 Sidurikorvi ehitus ....................................................................................................................................................4 Mitmekettaline sidur ................................................................................................................................................5
Jõuülekanne VW Touran 1,6 2008.a 75kW Sisukord: Sidur Käigukast Diferentsiaal Rattavõllid Vedavad rattad Hooldus Kasutatud kirjandus SIDUR VW Touran-i sidur koosneb: · Siduri korv · Hooratas · Veetav ketas · Suruketas · Sidurikäpp · Tugiseib · Käpa tagastusvedru · Sidurikorv · Survelaager · Survemuhv · Lülituskahvel · Tugiplaat · Vedru · Rumm · Summutiketas · Hõõrdkatted · Plaatvedrud · Hõõrdseibid · Reguleerseib KÄIGUKAST Käigukast koosneb: · Käikude lülitusmehhanism · Vedav võll · Veetav võll · Vahevõll
Tallinn 2015 SISUKORD Sisukord...............................................................................................................................................2 1. TÖÖJUHEND JA SISSEJUHATUS................................................................................................3 2. SÕIDUKI JA MOOTORINÄITAJAD.............................................................................................4 3. KÄIGUKAST JA SIDUR.................................................................................................................5 3.1 Käigukast...................................................................................................................................5 3.2 Sidur..........................................................................................................................................5 4. PEAÜLEKANNE JA ÜLEKANDEARVUD..............................................
Survevedru tugevus määrab ära, kui kiirelt need taldrikud kokku surutakse, kui kiirust vähendatakse.Kui su rullikud annavad su rollerile hea kiirenduse ja lõppkiiruse, aga mäest üles minnes roller aeglustub. Tuleb see liiga pehmest survevedrust. Survevedru aitab tagumisi taldrikuid kokku suruda. Teisestküljest, kui su vedru on liiga tugev, siis ei pruugi su rullikud olla piisavalt rasked, et suruda rihma viimasele käigule. Ja sa ei saavuta oma lõppkiirust. Kuidas töötab sidur? Sidur asub variaatori tagumises otsas. Seda katab siduritrummel. Sidur hakab tööle, kui variaator hakab teda ringi vedama. Siduri küljel asuvad sidurikäpad, osadel 2 ja osadel 3 käppa. Käppasid hoiavad koos sidurivedrud. Sidurivedrude abil on võimalik kontrollida, mis pööretel sidur haakub ja masin liikuma hakab. Kui sidur hakab kiirelt pöörlema, siis tsentrifugaaljõud lükkab käpad vastu siduritrummlit. Kui sidurivedrud
Mootor Autodel kasutatakse sisepõlemismootoreid, mis muudavad vabaneva soojusenergia tööks. Nende levinum tüüp on kolbmootor. Selles põleb kütuse ja õhu segu põlemiskambris. Põlemisel tekkiva gaasirõhu võtab vastu kolb, selle edasi-tagasi liikumise aga muudab väntmehhanism pöörlemiseks.Kolbmootorid jagunevad otto- ja diiselmootoriteks. Otto- ehk bensiinimootoris seguneb bensiin õhuga kas karburaatoris (karburaatormootor) või sisselaskekollektoris (pritsemootor). Küttesegu süüdatakse kõrgpinge-elektrisädemega. Diiselmootoris pritsitakse diislikütust kõrgel rõhul põlemiskambrisse, kus kütus seguneb kuuma õhuga ja süttib. Õlitussüsteem. Õli vähendab hõõrdumist, eemaldab kulumissaadusi ning jahutab mootori hõõrduvaid pindu. Mootoris tuleb tarvitada ainult ettenähtud õlisid. Juht peab olema alati kindel, et mootoris on küllalt õli. Õli taset mõõdetakse enne...
Põltsamaa Ametikool Jõuülekanne A2 Andres Asson Kaarlimõisa 2010 Sidur 1.1. Siduri ülesanne- Siduri ülesanne on sujuvalt anda üle mootori pöördemomenti auto kiiruse suurendamisel või vähendamisel. Algupärane sidur on väga kulumiskindel. 1.1.1. Siduri osad- Siduri korv, Hooratas ,Veetav ketas, Suruketas, Sidurikäpp, Tugiseib, Käpa tagastusvedru, Sidurikorv, Survelaager, Survemuhv, Lülituskahvel, Tugiplaat, Vedru, Rumm, Summutiketas, Hõõrdkatted, Plaatvedrud, Hõõrdseibid, Reguleerseib. Joonis 1.1 Siduri tööpõhimõte 1.2Siduriketta kate- on valmistatud vastupidavast ja kuumuskindlast orgaanilisest materjalist ja
CVT Variaatorkast Audi CVT variaatorkast: 1. Väändevõnkesummuti 2. Tagurpidisõidu mitmekettaline sidur 3. Aeglustav ülekanne 4. Kettvariaator 5. Juhtplokk 6. Hüdrosõlm 7. Sõidusuuna planetaarülekanne 8. Ederpidisõidu mitmekettaline sidur CVT Variaatorkastidel muutub ülekandearv astmeteta ehk käikudeta. Ülekandearv muutub sujuvalt ja lisaks sõidumugavuse suurenemisele võimaldab selline ülekanne mootoril tõõtada veelgi optimaalsemal ja ökonoomsemal pöörlemissagedusel. Mootor ja variaatorkast on omavahel ühendatud kas mitmekettalise siduri või hüdrotahvo vahendusel. Ülekandearvu muutmine toimub elektroonilise juhtploki poolt juhitava hüdrosõlme vahendusel variaatoriga. Sõidusuuna vahetamine
Alina Sivitski, tuba AV-416; [email protected] Algandmed n = 0...1000 rpm Koormuse liik on raske. Sidur peab summutama lööke ja peab olema suure nurklõtkuga. Materjal teras C45 ( = ReH = 370 MPa) (raske koormuse korral) Leida: Analüüsida, millised masinad võiksid olla ühendatud mootoriga (vastavalt koormuse liigile ja tööreziimile). Mis on pakutud sidurite omadusteks, eelisteks ja puudusteks? 1. Siduri valik Kuna sidur peab summutama lööke ja olema ka paraja nurklõtkuga, siis kallimaks variandiks sobib nukksidur. MHE0041 MASINAELEMENDID l TTÜ MEHHATROONIKAINSTITUUT 4 EAP - 1-0-2- H MASINAELEMENTIDE JA PEENMEHAANIKA ÕPPETOOL __________________________________________________________________________________ Tabelist sobib nukksidur ROTEX75, mille Mnom= 1280 Nm ja n = 4750 p/rpm. Vaadates
Automaatkäigukastides kasutatakse vabakäigusidureid hüdrotrafo juhtratta ja planetaarülekannete pidurdamiseks. Vabakäigusidurid töötavad mehaaniliselt ja oma väliskujult meenutavad rull-laagreid. Rullide asemel on siin aga lukustusnukid. Ühes suunas kalduvad nukid hõõrdejõu toimel rummust eemale ning võimaldavad välisvõrul ja rummul pöörelda erinevas suunas. Vastupidises suunas kiiluvad nukid välisvõru ja rummu omavahel kinni. Märg mitmekettaline sidur on ehituselt ja tööpõhimõttelt sarnane mitmekettalisele pidurile. Põhierinevus on selles, et piduriga ühendatakse teatud planetaarülekande osa käigukasti kerega, siduriga aga planetaarülekande teise liikuva osaga. Käigul ühendab ederpidisõidu sidur C1 käigukasti vedava võlli esimese planetaarülekande P1 kroonrattaga. Kuna esimese planetaarülekande satelliitide raam on ühendatud jäigalt veetava
Joonisel 15 on kujutatud automaatkäigukastide sidurite ehitust ja tööpõhimõtet, mis erinevatel automudelitel oluliselt ei erine. Siduri tähtsaimad detailid on vedavad (8) ja veetavad kettad (9). Vedavad kettad on mõlemalt poolt kaetud hõõrdekatetega. Vedavad kettad on oma siseservades olevate nukkidega ühendatud siduri rummuga (12), veetavad kettad on aga oma välisservas olevate nukkide kaudu ühendatud siduri trumliga (1). Kettaid surub kokku kolb (3). Kui sidur pole sisse lülitatud, on siduri kolb (3) vedrude (4) jõul surutud vasakpoolsesse asendisse ning siduri vedavad ja veetavad kettad on üksteisest lahutatud. Siduri sisselülitamiseks antakse õlirõhk siduri trumli ja kolvi vahele ning surveklapi kuul (11) surutakse õlirõhu toimel tihedalt oma pessa. Õlirõhk lükkab kolbi (3) paremale ning kolb omakorda surub siduri kettad tihedalt kokku. Siduri (12) rumm ja trummel (1) hakkavad koos pöörlema ja sidur on ühendatud.
või ühte mehhaanilise liikumise liiki teiseks. 2) Agregaat Jõumasina ja töömasin ühend. Künniagregaat = ader + traktor. 3) Detail (üksikosa) on masina lihtsaim jagamatu osa. (kolb, hammasratas). On üld otstarbelisi ja eriots tarbelisi detaile. Üld otsatarbelised oleks: poldid, mutrid, võllid, seibid. Eriotstarbelised detailid: kepsud, kolbid, turbiinilabad jne. Sõlm Sõlm (koost). Ühiselt töötavate detailide komplekt ( sidur, kepsu-kolvi grupp). Masinas võivad lihtsamaid tööülesandeid täita nii detailid kui sõlmed iseseisvalt, kui ka nende ühendused, siis nimetatakse neid ühiselt masina elementideks. Ühest või mitmest detailist moodustatud masina osi nimetatakse lülideks. Kahe suhteliselt liikuva lüli ühend on kinemaatiline paar. Masina elemente klasifitseeritakse järgmiselt: 1) Liited a) lahtivõetavad liited( liist-, keermes, nuutliited) b) mittelahti võetavad ( neet ja keevis liited)
Väntpressi põhimõtteskeem 1.Väntkepsmehhanism 2.Liuguri juhtpinnad 3.Liugur 4.Reguleeritava kõrgusega laud 5.Väljatõukajad 6.Elektrimootor 7.Kiilrihmülekanne 8.Võll 9.Hammasülekanne 10.Sidur 11.Pidur Väntpressi töö lühikirjeldus Tööks vajalik energia saadakse elektrimootorilt (6), energia kantakse üle kiilrihmülekande (7), võlli (8) ja hammasülekande (9) nind siduri (10) abil väntvõllile. Väntvõllil on pidur (11), mis tagab liuguri peatumise ülemises asendis, sidur ja pidur on omavahel blokeeritud. Väntvõlli pöörlemisel liigub liugur ülemisest asendist alumisse ja tagasi. Kui liugur liigub alla, siis toimub lähtetooriku deformeerimine ning kui liugur liigub üles tagasi toimub tooriku eemaldamine stantsivaost.
Pilet 1. 1. Auto üldehitus. Auto üldehituse alla kuulub: 1) Mootor 2) Shassii a) Põhi , alus koosneb: kandekere, esisild , tagasild, rattad, vedrud, amortisaatorid b) Juhtimismehhanismid - * Rool * Sõidupidurid * Seisupidur ehk käsipidur 3) Jõuülekanne a) sidur b) käigukast suurendab rataste veojõudu kiiruse arvel c) autokere 2. Auto valgustus ja signalisatsiooniseadmed Kaug- ja lähituled, need on põhilaternad. Ääretuli märguandeks teistele autodele, nendega ei sõideta. Suunatuled suuna näitamiseks, merevaigukollast värvi. Numbrituli valgustab numbrituld ( 25m ) Tagurdustuli hoiatab tagurdamise eest, lülitub sisse koos tagurdamiskäiguga Ohutuled suunatuled vilguvad koos, ohu märgiks. Pilet 2. 1
Veetaval võllil paiknevad ja pidevas hambumises olevad hammasrattad pöörlevad veetaval võllil vabalt kergemate autode käigukastis pronkspuksidel, raskematel nõellaagritel. Selleks, et veetaval võllil paiknevat ja vabalt pöörlevat hammasratast töösse lülitada, on olemas sünkronisaatorid. Sünkronisaatori sisselülitamisel ühendatakse seni vabalt pöörelnud hammasratas veetava võlliga. SIDUR Sidurit loetakse jõuülekande esimeseks osaks ja tema ülesandeks on lahutada mootor käigukastist käikude lülitamise ajaks ning nad uuesti sujuvalt ühendada, hoides ära koormuse järsu rakendamise, aga samuti võimaldada auto sujuvat paigaltvõttu ning peatamist ilma mootorit seiskamata. Auto järsul pidurdamisel ilma sidurit lahutamata hakkab sidur libisema, kaitstes ülejäänud jõuülekannet inertsmomendist tingitud ülekoormuse eest. Ühendatuna peab sidur
Robotkäigukast Poolautomaatne käigukast (robotkäigukast) on käigukast, kus kasutatakse sensoreid, andureid ning elektrimootoreid käigu vahetamiseks. Seetõttu kaob vajadus siduripedaali järele, sest automaatika hoolitseb käiguvahetuse eest. Siiski pole tegu automaatkäigukastiga, sest sidur on olemas ning juht saab käiku ka ise vahetada. Automaatika võtab käigu vahetamisel arvesse mootori pöördeid, kiirust, hetkel sees olevat käiku, kliimaseadet jms ning arvutab välja kõige optimaalsema ajastuse siduri kasutamiseks. Robotkäigukastide puhul võib tugeval kiirendusel siduri kasutamine käigu vahetamise hetkel üldse ära jääda, sest auto oskab vähendada mootori kiirust vastavaks järgmise käigu pöörlemise kiirusele
juhtpindades 2 asuvale liugurile 3. Stantsi ülemine pool on kinnitatud pressi liuguri külge, alumine-regu- leeritava kõrgusega lauale 4. Mõlemad stantsipooled on varustatud väljatõukajaga 5 stantsitud tooriku koheseks eemaldamiseks stantsivaost. Tööks vajalik energia antakse elektrimootorilt 6 kiilrihmülekande 7, võlli 8 ja hammasülekande 9 ning siduri 10 abil vänt- võllile. Väntvõlli vasakus otsas on pidur 11, mis tagab liuguri peatumise selle ülemises asendis. Sidur ja pidur on omavahel blokeeritud, s.t. kui sidur on sisse lülitatud siis pidur on vaba ja vastupidi. Väntvõlli pöörlemisel liigub liugur ülemisest asendist alumisse ja tagasi üles ning peatub. Liuguri allaliikumisel toimub lähtetooriku deformeerimine, ülesliikumisel saadud tooriku eemaldamine stantsivaost.
hõõrdumist vedrukanalis. Mootori väändemoment kandub kaarvedrude kaudu äärikule. Äärik on needitud sekundaarse hooratta külge ja selle keeled lähevad kaarvedrude vahele. Sekundaarne hooratas kasvatab oma massiga aeglustusmomenti käigukasti poolel. Soojuse eemaldamise tõhustamiseks on hoorattal ventilatsiooniavad. Kuna väändesummuti on integreeritud kahemassilise hoorattasse, kasutatakse sidurilamelli tihti algse mudelina ilma väändesummutita. Ehitus DCT sidur · Kahe siduriga siduripakk · Korraga pidevalt töös üks sidur DSG sidur · Siduripakkidega element · Korraga ühendatud üks pakk · Sidur on õli sees Tsentrifugaalsidur · Töötab tsentrifugaaljõu mõjul, mootori pöörete tõustes liiguvad raskusvihid vastu trummlit ja see paneb liikuma tööorgani. Hüdrotrafo · Hüdrotrafo, ehk vedelikuline pöördemomendi muundur, asub mootori ja käigukasti vahel ning koosneb
1 Sisukord: Autode jõuülekanded 4 Üldandmed 4 Jõuülekannete otstarve ja tüübid 4 Ülekande tüübid: 5 Mehaanilised jõuülekanded 8 Sidur 11 Üldandmed 11 Mehaaniline ajam 13 Hüdrauliline ajam 13 Sidurite tüüpskeeme 15 Väändevõnkesummutid 17 Mehaanilise või hüdroajamiga lamellsidurid 18
2. Muhvsidurid pöördemomenti kannab üle muhvi materjal koos võimaliku ühisliistuga: 109. · poolitamata muhvsidurid;· poolitatud muhvsidurid. 110. Jäikade sidurite EELISED: 111. 1. Lihtsus ja odavus;_____________________________________ 112. 2. Võllide ühendus on jäik kasutatakse täpsetes ajamites: 113. · mõlema ühendatud võlli pöörednurk ja pöördemoment on igal ajahetkel täpselt sama; 114. · sidur ei tekita ajamis nurklõtku; 115. 3. Võimaldab ajamis suuremaid pöörlemissagedusi; 116. 4. Ülekantava moment on piiratud vaid liidete tugevusega. 117. Jäikade sidurite PUUDUS: 118. 1. Kannavad ajamis edasi ka telgjõudusid ja paindemomente selle vähendamiseks: 119. · laagrid tuleks paigaldada jäiga siduri lähedale; 120. · ühendatavad võllid tuleb joondada ja paigaldada suure täpsusega 4
liikumise pressi kere külge kinnitatud juhtpindades asuvale liugurile. Stantsi ülemine pool on kinnitatud pressi liuguri külge, alumine-reguleeritava kõrgusega lauale. Mõlemad stantsipooled on varustatud väljatõukajaga stantsitud tooriku koheseks eemaldamiseks stantsivaost. Tööks vajalik energia antakse elektrimootorilt kiilrihmülekande, võlli ja hammasülekande ning siduri abil väntvõllile. Väntvõlli vasakus otsas on pidur, mis tagab liuguri peatumise selle ülemises asendis. Sidur ja pidur on omavahel blokeeritud, s.t. kui sidur on sisse lülitatud siis pidur on vaba ja vastupidi. Väntvõlli pöörlemisel liigub liugur ülemisest asendist alumisse ja tagasi üles ning peatub. Liuguri allaliikumisel toimub lähtetooriku deformeerimine, ülesliikumisel saadud tooriku eemaldamine stantsivaost.
3.Stantsi ülemine pool on kinnitatud pressi liuguri külge, alumine – reguleeritava kõrgusega lauale 4. Mõlemad stantsipooled on varustatud väljatõukajaga 5 stantsitud tooriku koheseks eemaldamiseks stantsivaost. Tööks vajalik energia antakse elektrimootorilt 6 kiilrihmülekande 7, võlli 8 ja hammasülekande 9 ning siduri 10 abil väntvõllile. Väntvõlli vasakus osas on pidur 11, mis tagab liuguri peatumise selle ülemises asendid. Sidur ja pidur on omavahel blokeeritud, s.t. kui sidur on sisse lülitatud, siis pidur on vaba ja vastupidi. Väntvõlli pöörlemisel liigub liugur ülemisest asendist alumisse ja tagasi üles ning peatub. Liuguri alla liikumisel toimub lähtetooriku deformeerimine, ülesliikumisel saadud tooriku eemaldamine stantsivaost. Väntpressi põhimõtteskeem: 4. Deformeerimisskeemi eskiis: 5. Stantsise joonis: 6. Stantsi lõppvagu koos stantsisega selle kinnises olekus:
2. Väntpressi põhimõtteskeem 1.Väntkepsmehhanism 2.Liuguri juhtpinnad 3.Liugur 4.Reguleeritava kõrgusega laud 5.Väljatõukajad 6.Elektrimootor 7.Kiilrihmülekanne 8.Võll 9.Hammasülekanne 10.Sidur 11.Pidur Väntpressi töö lühikirjeldus: Tööks vajalik energia saadakse elektrimootorilt, energia kantakse üle kiilrihmülekande, võlli ja hammasülekande ning siduri abil väntvõllile. Väntvõllil on pidur, mis tagab liuguri peatumise ülemises asendis, sidur ja pidur on omavahel blokeeritud. Väntvõlli pöörlemisel liigub liugur ülemisest asendist alumisse ja tagasi. Kui liugur liigub alla, siis toimub lähtetooriku deformeerimine ning kui liugur liigub üles tagasi toimub tooriku eemaldamine stantsivaost. Deformeerimisskeem Stantsise joonis Stantsi lõppvagu
DSG-KÄIGUKAST Valgamaa Kutseõppekeskus AT-14 Andri Põldsepp TÖÖPÕHIMÕTE • Ehituselt on tegu manuaalkastiga, mida lülitatakse automaatselt, see tähendab, et käigukast sisaldab sarnaseid hammasülekandeid nagu manuaalkastki. • Ühe käigu pealt teisele üleminek toimub aga kahe sidurit abil. Sõites näiteks esimese käiguga on ühel võllil sisse lülitatud esimene käik ja sellele vastav sidur. • Samal ajal on teisel võllil juba sisse lülitatud teisele käigule vastav ülekanne ja ootab ainult sidurite ümberlülitamist. TÖÖPÕHIMÕTE • Kui jõuab kätte aeg sisse lülitada teine käik, siis toimub see sidurite ümberlülitamisega. • Elektroonika abil saavutatakse ümberlülitamisel sujuvus, see tähendab, et veomomenti vedaval siduril vähendatakse ja osa momendist kantakse üle teisele sidurile – kuni kogu
..................................... Tallinn 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................................3 1. MOOTORI ANDMED............................................................................................................4 2. JÕUÜLEKANDE SKEEM.....................................................................................................6 3. SIDUR.....................................................................................................................................8 4. SIDURI AJAM........................................................................................................................9 5. KÄIGUKAST.......................................................................................................................10 6. KARDAANÜLEKANDED JA RATTAVÕLLID...........................................................
lahendus?). Plussid: kaalu jaotus palju ideaalsem, selline jõuülekanne reageerib isegi vähimatki rataste libisemise ja automaatselt saadab õige kogus võimu rataste õige haarde tagamiseks. Sidur (hüdrotrafo). Siduri peasilinder Siduri Keskmeprofiil: 21,8x24,2-23N 5 Siduri ajam. 4MOTION ajami südameks on mitmekettaline õlivannis töötav sidur, kus siduri surve reguleerimine sõltub tagaratastele kanduvast pöördemomendist. Siduri abil saab pöördemomenti reguleerida nullist kuni täieliku ülekandeni, mil veojõud jagatakse võrdselt esi- ja tagarataste vahel. Sõltuvalt hõõrdetegurist on võimalik viia veojõud 100% tagateljele. 6 Käigukast Käigukast: manuaal Tüüp: DQB Valmistaja: Getrag
Tänapäeval kasutatakse turvavõid ka lennukites, mis aitavad mugavamalt maanduda. Esimese aku leiutas Plante 1859. aastal. Akut kasutatakse tänapäeval kõikjal, seega on see tähtsaim leiutis transpordi ajaloos. Veetranspordile pani alguse Le Plongeuri leiutatud mootorlaev(1863). Laev oli küll algeline, raskesti juhitav ja väga aeglane, kuid väga tähtis veetranspordi ajaloos Autode valdkonnas oli ka oluline leiutis sidur. 1881. aastal Simensi valmistatud sidur on ka tänapäeval väga tähtis. Tänu sidurile on meil võimalik vahetada autol käike. Ka mootori väntvõllilt tulev jõud kandub siduri kaudu edasi käigukasti. 1885. aastal C. Benzi leiutatud kolmerattaline auto oli küll hea leiutis, kuid veel olulisem leiutis oli 1886. aastal G. Daimleri leiutatud neljarattaline auto. Tänapäeval autod on enamasti 4 rattalised, seega on see leiutis olnud transpordi valdkonnas tähtis leiutis. Minu arust just selle leiutise pärast
hõivatud aga uue tööga oli kiire ja siis sain mina selle endale. Kõige tüütum töö oli ühe väikese Mercedese siduri vahetus kuna üks leevendusvedru oli katki läinud pidime selle ära vahetama aga sakslased on nii peened inimesed, et igasuguste poltide juurde oli suht raske pääseda. Lahti oli neid lihtne võtta aga kui kinni hakkasid panema siis oli maru raske neid oma auku tagasi panna, kui pool käigukasti oli külge pandud oli võimalus proovida kas sidur lahutab ja siis selgus, et ei ja me arvasime , et tuleb jälle käigukast maha võtta aga, et osad kardaani poldid uuesti lahti saada tuli seda keerata kuid siduri lahutamise proovimisel oli üks käikudest kinni poonud ennast ja et lahti saada oli meil sidur lahutama saada aga selle käigus pidi veel mootor töötama ja me suutsime siduri veel kärssama ajada muidugi käik jäi veel sisse siis me kutsusime teise mehaaniku veel appi
elektrimootorilt 6 kiilrihmülekande 7, võlli 8 ja hammasülekande 9 ning siduri 10 abil väntvõllile. Väntvõlli vasakus otsas on pidur 11, mis tagab liuguri peatumise selle ülemises asendis. Sidur ja pidur on omavahel blokeeritud, s.t. kui sidur on sisse lülitatud siis pidur on vaba ja vastupidi. Väntvõlli pöörlemisel liigub liugur ülemisest asendist alumisse ja tagasi üles ning peatub. Liuguri
JÕUÜLEKANNE III Kristjan Teearu ÜLEKANNETE LIIGID Esivedu Tagavedu Täisvedu PEAÜLEKANDE LIIGID Samateljeline Hüpoid 1 2 REGULEERIV SIDURIKORV Siduri vahetusel tuleb korv seadistada null asendisse Kuidas? TOPELT SIDUR DCT TÄITUR SEADIS HALDEX
serval, peavad põlema seisu tuled.(lisaks puhul kulub u. 1 sek. Selle ohutuled) ajaga ei tee palju ära, et vältida Ø Et näha, mis toimub hoia akende klaasid ohtu. puhtad. Kontrolli libisemist Külglibisemisse sattudes tegutse järgmiselt: Ø Pööra rooli libisemise suunas ja lahuta sidur. Ø Ära pidurda Ø Hakka rooli tagasi pöörama tee suunas niipea, kui libisemine väheneb Kui auto kipub kurvis otse minema: Ø Lahuta sidur lõpuni Ø Ära enam pööra rooli Ø Kui see enam ei aita siis pidurda Esirataste kas või hetkeline otsemaks pööramine võib kiirendada haardumise taastamist ja libisemise lõppemist. Libisemise kontrollimine on küsimus mitme samaaegse ja õigesti ajastatud abinõu rakendamisest.
........................................................................................8 4.6 Kabriolett............................................................................................................8 4.7 Maastur...............................................................................................................9 5 Autode üldehitus......................................................................................................11 5.1 Sidur..................................................................................................................11 5.2 Veermik.............................................................................................................12 2 6 Tehnika uuendused..........................................................................................
________________________________________________________________________________________ Harjutustunnid: Assistent, td. Alina Sivitski, tuba AV-416; [email protected] MHE0041 MASINAELEMENDID l TTÜ MEHHATROONIKAINSTITUUT 4 EAP - 1-0-2- H MASINAELEMENTIDE JA PEENMEHAANIKA ÕPPETOOL __________________________________________________________________________________ Selline sidur sobib kolbkompressorite, kraanade ja valtspinkide mootorite siduriteks. NUKKSIDURITE: Eelised Puudused 1. Suur ülekantav moment; 1. Ajami laagesdustele lisanduvad koormused, 2. Elastne vaheelement tagab vajaliku mis väändejäikuse: on võrdelised telgede hälvetega; · summutab ajamis lööke ja vibratsioone; 2. Vaheelemendi elastsus tekitab ajamis 3
või lamellvedrule. Mehaanilise ajami puudused on detailide võimalikud deformatsioonid ning liigendite ja liidete hõõrdumine ja kulumine, mistõttu reguleering muutub kiiresti ja vajab kasutamiseks jõudu. Hüdrauliline ajam: Kuulub vastavalt hüdrauliline seadis mis koosneb tavaliselt peasilindrist ja töösilindrist ning nende vahel asuvast painduvast ühendusest (voolikust) Sidurit peab olema võimalik kergelt ja kiirelt lahutada. Käiguvahetamisel tuleb sidur lahutada 0,15... 0,25 sekundiga. Hüdrauliline ajam 1. õlimahuti 2. peasilinder 3. tõukur 4.siduripedaal 5. ühendus toru (voolik). 6.õhutusnippel 7. mansett 8. töösilinder 9.tolmukaitse 10. varras 11. kolb 12.ühendusstutser. Rikked? Peasilinder Peasilindri ülesanne on tekitada vedeliku survet hüdraulilise sidur lülitamisel. Peasilindris 8 on seesmise ja välimise mansetiga kolb 2. Vedru 10 hoiab kolbi 2 kõige tagumises asendis
Rõhu maksimumis süüdatakse segu süüteküünla abiga ning kolb liigub ülerõhu mõjul alla. Uuesti üles liikudes avatakse väljalaskeklapp ning põlemisjäägid surutakse silindrist välja. Kolvi tõusmisel ülemisse surnud seisu ehk maksimumi hakkab sama ring uuesti. Klappide liikumist reguleerib kolvi liikumisega sünkroonis olev nukkvõll. Kolvid on väntvõlli külge ühendatud kepsudega. Kolvi üles-alla liikumisest teeb ringliikumise väntvõll, kuhu on kinnitatud sidur ning käigukast ning kust edasi liigub mehaaniline energia läbi kardaani auto ratastesse ning auto hakkab liikuma 4.10-4.50 videost http://www.youtube.com/watch?v=FfTX88Sv4I8
kruvi otsapinna näol. Kruvi samm on tavaliselt 1 või 0,5 mm. Kruviga on jäigalt ühendatud trummel, mille serv näitab kruviku varrel oleval skaalal mõõtepindade vahelist kaugust. Kruviku kasutamisel on vajalik mõõtepindade ühesugune surve kõigil mõõtmistel. Selle tagamiseks on kruviku liikuv trummel varustatud friktsioonisiduriga. Mõõtmisel tuleb mõõtepindu teineteisele lähemale keerata ainult siduri abil seni, kuni sidur hakkab libisema. Alles nüüd võib leida lugemi. Seejuures loetakse täis- või poolmillimeetrid varrel olevalt skaalalt, sajandikud aga trumlilt. Kruviku lubatud põhiviga on 4 µm=0,004 mm. (=0,99) Lõpliku d väärtuse arvutan valemite (3) ja (4) kohaselt: 2 0,05 d = ( 0,006 ) + 2 2 = 0,03mm 3 = 0,95 Plaadi paksus kruvikuga mõõtes d=(2,96 ± 0,03) mm, usaldatavusega 0,95.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
