Seagripp Kuidas on arvatavasti tekkinud uus A(H1N1) viirus ja miks on teda nimetatud seagripiks? Nimi pärineb oletusest, et viirus on pärit sigadelt , Tekkind inimgripi , linnugripi ja 2 sea haiguse ühinemisel. Kuidas levib see viirus? Viirus levib inimeselt-inimesele piisknakkuse teel, kas köhimisel, aevastamisel või siis saastunud pindade ja pesemata käte vahendusel. Kui kaua võib uusgripi viirus püsida nakkusohtlikuna näiteks lauapindadel? 24-48 h Millised on haiguse sümtomid (tunnused)? kõrge palavik, köha, peavalu ja liigesevalu Kas välismaise sealiha söömine võib põhjustada haigestumist seagrippi? Ei Millest koosneb vaktsiin Pademrix. Millise imuunsuse see tekitab? Inantiveeritud gripiviiruste osi h1n1 tüvi. Tekitab aktiivse immuunsuse Kas ka gripi läbipõdemisel tekib immuunsus, kui kaua see võiks kesta? Jah ,aasta või isegi mitu Kuidas vältida nakatumist? pesta sageli kä...
Eesti Maaülikool Linnu- ja seagripp Juhendaja: Tartu 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS Linnugripp ja seagripp on mõlemad zoonoosid. Zoonoosid (kreeka keeles zoon 'looma' ja nosos 'tervisehäire') on mets- ja koduloomade nakkushaigused, mis võivad nakatada inimest. Parasitaarsete zoonooside tekitajad võivad inimesele edasi kanduda väliskeskkonnast (eosed, tsüstid, ootsüstid, munad, vabad või entsüsteerunud vastsed) või toores/väheküpsetatud lihas olevate parasiitide nakatumisvõimeliste arengujärkude sissesöömisel. Inimene võib olla
Gripp (Influenza) Eliis Pints 9b Kadrioru Saksa Gümnaasium Levik Levib piisknakkusena: köhides, aevastades või süljepiiskadega saastunud esemete kaudu Kindel levimispiirkond puudub Sümptomid Äkilinekõrge palavikuteke Peavalu Külmavärinad Kuiv köha Lihasvalud Silmade valguskartlikkus Ennetamine Võimalik vaktsineerida Haige tuleks isoleerida Haigetest eemale hoidmine Tervislik eluviis Ravi Kasutatakse viirusevastased ained Palaviku alandamiseks kasutatakse paratsetamooli Rohkelt tuleks juua vedelikke Tagajärjed Omandatud immuunsus Võivad tekkida tüsistused Harva surm Erandid: kopsupõletik, Reye sündroom Seagripp Liikidevaheline edasikandumine Sea-, linnu- ja inimese gripi geenid Sümptomid: palavik, peavalu, lihasvalu, nohu, köha, kõhulahtisus Linnugripp Kutsutakse ka lindude katkuks Ohtlik ka inimesele Praktiliselt kõik ...
Gripp Influenza (lad.k) Ülevaade: Eristatakse A-, B- ja C-gripi viirust. Haiguspuhanguid tekitab põhiliselt A-gripi viirus. Gripi haigestutakse tavaliselt novembrist veebruarini, mõnikord ka kevadel. Kõige sagedamini haigestuvad grippi lapsed ning kõige raskemalt võib haigus kulgeda vanuritel ja raskete haiguste tõttu nõrgestatud organismiga inimestel. Gripp on gripiviiruse poolt põhjustatud, sageli suuremaid haiguspuhanguid põhjustav hingamisteede viiruslik nakkus. Levik: Gripihaige eritab viirust köhides, aevastades või siis sülepiiskadega saastunud esemete kaudu. Viirus nakatab ülemiste hingamisteede - nina ja neelu - limaskesta rakud, paljuneb seal ja kandub allapoole. Gripiviirus võib põhjustada ka kopsupõletikku. Haiguse peiteaeg (ehk aeg, mil haigustekitaja on juba organismis, kuid haigusnähte veel ei põhjusta) on 1 - 4 päeva, nakatunud inimene eritab viirust 1 päeva enne kuni 2 päeva peale sümptomite ilmnemist. Sümptomid: G...
´´ ``Mis kes ? ikke meie küla mutid ,kui me eila sauna majas käisime.´´ ``Aa mis keegi mulle ütelnd pole ma oleks kah sauna majja tulnd!´´ `` Kuule , Mann aga mis saöhta pooole ted?´´ `´Ei tead ülle ei midad , mis siis eri on?´´ ``Ei ma siin mõtsin ,et läheks äkki vaataks selle pommi leidmise koha ära!´´ `` Aga vaata mann mul on sihuke mure , et ma ming mitte , mul mees kodus haige, ma e tea mis see viirus oligi aga ma arvan , et see tal präegalt kallal on`` `´AA see seagripp!´´ `´Kuule , Mann aga ei midas siis ma lähen nüüd siis kah koju süüa tegema ,pealegi map tea mis veel süüa teha: ``Aa Ülle ,aa helista kui miskit eri meite külas kah on :´´ ``küll ma helistan ,kui midas uut on ja kui sul aega on siis võiks ju minna kuskile kiikuma!´´
Lugupeetud õpetaja ning klassikaaslased! Nagu on öelnud Lennart Meri, et olukord on sitt, kuid see on meie tuleviku väetis. Inimesed alati virisevad, keegi ei ole millegagi rahul, aga mis meil praegusel hetkel nii sitt on? Mis on meie tuleviku väetis? Meil on MASU, seagripp levib, ... Eks MASU ole tingitud inimeste endi vigadest hakati elama üle oma võimaluste. See tähendab liialt laenama ja olukord muutus aina halvemaks, kui ei suudetud enam oma võlgu tasuda. Seda veel ülemaailmselt. Aga mina usun, et kui me sellest MASU-st, TÄPE-st, PUPU-st ja muust jamast ükskord tervelt välja tuleme, on see ainult meid endid tugevdav väetis ning kui läheb hästi, siis tulevikus väldime selliste vigade tegemist.
baasidest. Seevastu näiteks USAs ei ole seda tüve seni esinenud, mis on üpris hämmastav, sest ka seal leidub rändlinde, keda loetakse selle ohtliku haiguse kandjateks.(ekspress/linnugripp) Sama väidetakse ka Siberi katku ja seagripi kohta. Nimelt liigub Internetis palju infot sellest, et seagripp on inimeste poolt tekitatud bioloogiline relv. On ka räägitud, et seagripi saab alles siis, kui lasta end vaksineerida. Kas seagripp on siis tavaline haigus või puhas ravimifirmade äri? - Sellele küsimusele ei ole veel vastust leitud, kuid igaüks võib oma seisukoha võtta. 2.2 Bioloogiliste relvade kasutamine Bioloogilist relva kasutatakse põhiliselt suurte vägede koondamispiirkondade suhtes nii rinde piirkonnas kui ka tagalas, suurte poliitiliste, administratiivsete ja sõjalistööstuslike objektide puhul,aga ka intensiivsetes põllumajanduspiirkondades.(hot/militaarõpeABK) 2
Viirused Viirushaigused - Nakatumine viirushaigusse viiruse kinnitumine rakupinnale - Erinevad viirushaiguste levikuviisid 1) Piisknakkused nt. gripp 2) Toidu ja joogiga levivad viirused nt. A hepatiit/kollatõbi 3) Koevedelikuga nt. B/C hepatiit ja AIDS 4) Haigete loomadega levivad viirused nt. ensefaliit ja marutaud - Tuulerõuged Levikuviis piisknakkus, naha haavandid Haigusnähud sügelus, villid, palavik Peiteaeg 10-20 päeva Vaktsiin kuid selle kasutamisvajadus on küsitav Mida vanemas eas seda põdeda, seda raskem. - Leetrid Levikuviis piisknakkus, kontakt Haigusnähud nahalööve, palavik, kurgu ja silmade põletik Peiteperiood 10-15 päeva Vaktsiin plaaniline vaktsineerimine - Punetised Levikuviiv piisknakkus, kontakt Haigusnähud nahalööve, palavik, ...
Seega tuleb välja, et meil puudub kindel edasine ühiskonna areng, kuna puuduvad tulevased arendajad. Eelnevalt oli juttu, et pidev autode kasutamine muudab inimesed ebatervislikuks. Kui me väidame et meditsiin on hästi arenenud, siis ei tohiks ju probleemi olla, peaks kõik saama jälle korda teha. Samas on veel palju haigusi, mille vastu ei ole vaktsiine leitud, näiteks borrelioos, ning tekib ka juurde haigusi, näiteks viimasel ajal laialdaselt levinud seagripp. Selle vastu oli kiiresti vaja toota vaktsiini. Üldiselt leidub veel ka varemalt teada olevaid tõbesid, mille vastu kindlat ja täiuslikku ravi ei teata. Seega saab tervishoid veel areneda. Kui nii võtta, et inimene siiski hävitab ühiskoda, siis poleks ju võimalik edasine areng. Teisalt saab jällegi midagi uut ja säästlikumat välja mõelda, et me loodust niivõrd palju ei reostaks. Viimaste aastatega on hakatud tähtsustama säästlikku tootmist
need nn igavamad faktid võivad inimese arvamuse kujunemisel väga tähtsat rolli mängida. Näiteks mõne inimese teguviisi, mis on pälvinud avalikkuse halva tähelepanu, mõistetakse kohe hukka, sest ajakirjanduses on juttu ainult tema teost mitte selle tagapõhjast. Võimalik, et inimesel oli raske lapsepõlv või lihtsalt santazeeriti teda; on ka palju teisi võimalusi. Teiseks puhutakse sündmused võimalikult suureks, et ikka rohkem ostetaks. Näiteks praegugi väga aktuaalne teema on seagripp. Hoiatatakse selle eest, ka iga surm on põhiliselt kõigile teada. Lihtsalt reageeritakse üle, samas, kui tavalisse grippi sureb palju rohkem inimesi. Kuid see teema müüb, sest iga inimene tahab loomulikult teada, kuhu on gripp jõudnud ning, kuidas selle eest end kaitsta. Samuti on tuntud inimestega, nende ümber nähakse igat pisimatki valet liigutus, nende nn armuafääre ja mida tahes veel. Selline meedia lihtsalt otsib müüvat lugu, mis võib toetuda väga vähestele faktidele.
ülevaated, arvamused, õpetused, meelelahutus. Sisu peab olema lugejale huvitav ning mõtlema panev. Seetõttu meedia kajastab lugusid tragöödiatest, kofliktidest ja probleemidest. Liigne ettevaatlikkus ei ole alati parim lahendus. Meedia, kui väga hea informaator, hoiatab aktuaalsete ohtude eest. Balti riikides pole siiani vaja karta maavärinaid, ega kasutusele võtta ennetavaid meetmeid. Küll aga on väga ohtlik viirus liikvel- seagripp. Paljud artiklid ning saated kajastavad haigestunud inimeste lugusid ja soovitavad inimestel ettevaatlikumad olla ning rohkem tähelepanu hügieenile pöörata. Talve saabudes muutuvad tänavad libedaks ja õnnetusjuhtumite arv suureneb märgatavalt. Riik püüab teha omalt poolt kõik, et liiklemine oleks turvaline, siiski on vaja ka liiklejaid teavitada vajalikest talverehvidest. Otseselt öeldi välja politseisaadetes, et ülimalt soovituslik on kasutada nael- või lamellrehve
lahendust alkoholist. Väga paljud pereisad otsivad tööd välismaalt, nii elavad emad lastega kodumaal ja isad neist lahus. Seegi tekitab meestes masendust ning alkoholi abil püütakse seda leevendada. On aga ka lihtsalt neid inimesi, kes ei püüagi oma elujärge parandada, vaid veedavadki oma päevi alkoholi seltsis. Üha suuremaks mureallikaks on levivad nakkushaigused. Juba mitmeid aastaid hoiatatakse meid aids-i leviku eest, sellele on lisandunud linnugripp ja seagripp. Nakkushaiguste levikule aitab samuti kaasa suur hulk inimesi, kes töötavad või õpivad välisriikides. On küll olemas vaktsiinid ja ravivõimalused, kuid sageli ei ole kindel, kas vaktsineerimine aitab või on sellega juba hiljaks jäädud. Nii on igaühel meist ainult iseendal võimalik ennast kaitsta, olles ettevaatlik erinevates seltskondades liikumisega. Meie riik on viimastel aastatel palju arenenud, kuid palju on veel kitsaskohti, millele tuleks mõelda
Alustatud teisipäev, 13. oktoober 2015, 15:27 Olek Valmis Lõpetatud teisipäev, 13. oktoober 2015, 16:42 Aega kulus 1 tund 14 minutit Hinne 9,50, maksimaalne: 10,00 (95%) Küsimus 1 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Ma väidan, et Eestis reguleerib töötervishoiu ja tööohutusealse töö korraldust: Töökaitse seadus Vali üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on 'väär'. Küsimus 2 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Ettevõttes/firmas kannab üldist vastutust töötervishoiu ja tööohutuse korralduse eest Vali üks: a. töötaja b. personalijuht c. töökeskkonnavolinik d. ettevõtte/firma juht Tagasiside Sinu vastus on õige. Õige vastus on: ettevõtte/firma juht Küsimus 3 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimu...
nüüd leiutatud (seagripp, linnugripp, puukentsefaliit, emakakaelavähk jt sellised). Need vaktsiinid, mis on lastele määratud sünnist saati, nende vastu pole kellelgi meie peres midagi halba öelda, ainult head. Need süstid on kõigil õigeaegselt ära tehtud. Kuidas suhtun ise vaktsiini? Mina isiklikult pooldan vaktsiine, sest nad tugevdavad meie immuunsüsteemi teatud haiguste eest, kuid ei poolda neid, mis pole meile määratud sünnist saati. Nendeks on näiteks: seagripp, linnugripp, puukentsefaliit, emakakaelavähk jt sellised. Algul on meie organism peale nende teiste süstide vastuvõtlik teistele haigustele, mis ilma külge ei hakkaks, sest nenede vastu on meil vaktsiin saadud. Vaktsineerimine tänases Eestis: Eestis vaktsineeritakse korrapäraselt 017-aastaseid lapsi tuberkuloosi, B- viirushepatiidi, difteeria, teetanuse, läkaköha, poliomüeliidi, leetrite, mumpsi ja punetiste vastu.Tuberkuloosi vastu vaktsineeritakse vastsündinuid 3.5
teemat poleks käsitletud. Meedia andis rahva arvamusele ja eelistustele nii tugeva jõu, et Rimi pidi lõpuks käed üles tõstma, oma vigu tunnistama ja eestimaise liha taas oma lettidele võtma. Riskida nii ulatusliku tarbijate pahameelega oleks olnud ohtlik. Nii et lõpp hea, kõik hea. Meedia täitis oma juhi rolli suurepäraselt. Sama populaarne teema, nagu praeguse aasta esimestel kuudel oli Rimi liha-sõda, oli eelmise aasta sügise algul väga kuum teema seagripp. Me kõik oleme talviti vahel haiged, olgu siis tegu gripi või mõne muu viirusega. Tavaliselt ei leia aga need teemad sugugi nii laia kajatust. Seagripi puhul oli aga asi teine. Seagripist sai pikaks ajaks uudis number üks. Mida rohkem sellest aga kirjutati ja räägiti, seda enam tekkis rahva hulgas paanikat. Loomulikult olid päris mitmed surmajuhtumid ehmatavad, kuid kas nii laialdaseks rahvusvaheliseks paanikaks oli põhjust? Kahtlen. Nüüd, kui seagripi paanikast on möödas
on hooldada relvi, haavatuid või valmistada süüa. Sõjad ja poliitilised konfliktid on läbi ajaloo levitanud haigusi ja tõbesid, mis on levinud ka tsiviilelanike hulgas. Lisaks haigustele võivad konfliktides kasutatud relvad, eelkõige keemilised, bioloogilised ja tuumarelvad, tervist ohustada. Konfliktidele ja nendega seotud terviseriskidele lisaks on uuteks ohtudeks kujunenud haigusi tekitavad viirused. Tuntuimad on HIV/AIDS, ebola, BSE (hullu lehma tõbi), SARS ning linnu- ja seagripp. Viirustega, nagu linnugripp ja ebola, seostub pandeemiaoht, mille realiseerumisel oleks inimeste julgeolekule kohutavad tagajärjed. Seda eriti arengumaades ja nõrkades riikides, kus valitsusel pole piisavalt ressursse tervishoiu jaoks ja riik ei saa hakkama isegi tavaliste haiguste vastu võitlemisega. Samamoodi võib ärevust tekitada ametiasutuste ja ametnike tegevus selleks, et haiguspuhanguid vältida. Hea näide oli Egiptuse ametivõimude otsus 2009. aastal kõik riigi
Toiduhügeen Toidumürgistuse põhjustajad a. Nakatunud inimese kontakt toiduga b. Valmistoidu või tooraine ristsaastumine c. Seadmete ja tööpindade halb puhastamine d. Temperatuuri reziimide rikkumine a) toidu mitte küllaldane jahtumine b) mitte küllaldane kuumutamine e. Ristsaastumine on valmistoidu kokkupuutumine toorainega või puhastamata pindadega või mustade käte/ haige inimesega. Toidu ohutuse tagamine sisaldab järgmisi tegevusi: f. tooraine kontrolli ja nõuete kohast käitlemist g. Tehnoloogiliste seadmete korrasolekut ja vastavust nõuetele h. Tehnoloogilise protsessi etteantud näitajate järgimist i. seadmete tööpindade ja tootmisruumide efektiivset pesemist ja defenitseerimist j. Tootmisruumides nõuetekohase puhutuse tagamist k. Töötajate üldiste hügeenireeglite tundmist ja isikliku hügeeni tagamist l. Kontroll süsteemide efektiivset toimimist...
Ägedad respiratoorsed viirusinfektsioonid - kõige laiemalt ja arvukamalt levinud piisknakkused inimestel 1. Gripiviirus2. rinoviirus3. koroona-,paragripp-, RS-, adenoviirused Süsteemsed nähud: palavik. Nõrkus, pea-ja lihasvalu Respiratoorsed nähud: kõha, hingeldus, kurgupõletik, nohu Puhang- elanike rühma lühiajaline haigestumise tõus Epideemia- ühisest allikast või ühiste levikuteede kaudu massiliselt levinud haiguspuhang Pandeemia- väga laialdase levikuga. Kuulutab välja WHO Endeemia- looduslikest/sanitaarsetest tingimustest põhjustatud, mingi nakkushaiguse pikaajaline esinemine ühes teatud piirkonnas( Eesti-puukentsefaliit) Gripile on iseloomulik- üldintoksikatsiooninähud, kõrge palavik, väga halb enesetunne Viirus Gripp-influenza Paragripp- p...
Unit 4 HEALTH AND CARE 17.conventional medicine n - the usual form of medicine Language Leader Advanced practised in most European and North American countries [= western medicine] tavameditsiin 1. alternative medicine ['meds()n] n - medical 18.cough v - [kf] to suddenly push air out of your throat treatment that is not based on the usual western with a short sound, often repeatedly: Matthew methods: Acupuncture is widely used by practitioners coughed and cleared his throat. köhima of alternative medicine. 19.discharge v - to officially allow someone to leave 2. anonymous ['nnims] adj - unknown by name: Our somewhere, especially the hospital or the army, navy client prefers to remain anonymous. ...
Tallinna Õismäe Gümnaasium Viiruste mõjust inimesele Ainealane uurimistöö Johanna Oras 11a. Juhendaja õpetaja Inga Ehrpas Tallinn 2012 SISUKORD 2 1.SISSEJUHATUS Enamus viirused on inimkonda kimbutanud terve ajaloo vältel. Nad tegid seda märkamatult, kuni nende olemasolu paljastati 19. sajandil. Alates sellest ajast on inimesed püüdnud nendega võidelda ja päästa enda lähedaste elusid. Pingutused on kandnud vilja, sest paljudele haigustele on leitud ravi, kuid on veel neid, mis jätkavad inimeste tervisliku süsteemi kahjustamist. Oma uurimistöö teemaks valisin viirushaigused, sest lähen tulevikus kindlasti seda õppima ja tahan sellel alal töötada. Lisaks sellele puutun mina ja mind ümbritsevad inimesed pidevalt kokku tavaliste viirushaigustega nagu gripp, soolatüükad ja tuulerõuged ning a...
Vinni-Pajusti Gümnaasium Kuuba Vabariik Koostaja: Tanel Pihlak 11. A Juhendaja: Siiri Seljamaa 2006 1 ÜLDANDMED Asukoht: Kesk-Ameerika, Kariibi meri, Suured Antillid Geograafilised kordinaadid: 19°N - 23°N ja 74°W - 85°W Pindala: 110 861 km2 (peasaar moodustab sellest 105 006 km2) Ametlik nimi: República de Cuba (Kuuba Vabariik) Pealinn: La Habana (Havanna) Rahvaarv: 11 416 987 (2007) Pindala: 110 861 km2 Rahvastiku tihedus: 102 in/km2 Riigikeel: hispaania keel Rahaühik: Kuuba peeso (1 peeso = 100 senti) Naaberriigid: USA, Mehhiko, Haiti, Jamaica Haldusjaotus: 14 provintsi ja 1 keskalluvusega munitsipaliteet Sõltlasalad: puuduvad President: Fidel Castro Ruz Erakonnad: PCC (Kuuba Kommunistlik Partei) Põhiseadus: 1976. a Iseseisvus: 20. mai 1902 Valimisõig...
Eesti Hotelli- ja Turismikõrgkool Hotellimajandus HM34 Meelis Magus HAIGUSPUHANGUD Referaat toiduhügieeni õpetusest Õpetaja: Aune Põldma Tallinn 2010 Sisukord 1 Sissejuhatus..............................................................................................................................4 2 Haiguspuhangud .................................................................................................................... 5 Olmeliste haiguspuhangute iseloomustus .............................................................................5 Etioloogiline struktuur: ..................................................................................................... 5 Esinemise kohad: .............................................................................................................. 5 Piisklevi haiguspuhangute i...
Üld- ja käitumisgeneetika I loeng 1. Geeniused ja geenid - Enamusel geeniustest on autism (aspergeri sündroom) - Geenius on see kes on suutnud oma päriliku potentsiaali ideaalselt hästi realiseerida Geeniuse tunnused: - Mõnuainete tarvitamine - Sinised silmad - Strateegijad-planeerijad - Suur rinnapartii - Öine eluviis - Kõrge libiido 2. Käitumisgeneetika – autismi geneetiline alus Autism – neurodegeneratiivne haigus - Kuni 1980a – keskkonna mõju – vanemliku hoole puudus ja ajutraumad - Ühemunakaksikud – 60-90% mõlemal autism – väga tugevalt geneetiline - Autism ja ADHD on 2 kõige tugevama päriliku määratlusega psüühilist haigust Registreeritud autiste aina rohkem Autism kui mutatsioon Deletsioon, duplikatsioon ja inversioon - Kromosoomanomaaliad millel arvatakse olevat autismi tekkel...
1. PPT 1. Geeniused ja geenid geen (ingl. Gene): Spetsiifilise bioloogilise funktsiooniga geneetiline determinant. Pärilikkuse ühik, mis asub kromosoomi kindlas punktis (lookuses). DNA segment, mis kodeerib mingit kindlat RNA-d ja mRNA kaudu kindlat polüpeptiidi ning mida saab eksperimentaalselt eristada cis- trans- või komplementatsioonitestiga. Geenius: harukordselt andekas inimene, suurvaim. Geenius on see, kes on suutnud oma päriliku potentsiaali ideaalselt hästi realiseerida. 2. Autismi geneetiline alus autism (ingl. Autism) Endassesulgumus, lapsepõlves ilmnev psüühikahäire, esineb ka täiskasvanuil. Põhjuseid otsitakse geenidest, sünniprotsessist, loote- kui ka beebieast. Milles ollakse kindlad on see, et antud häiretel on bioloogiline alus ning et lastevanemate kasvatusmeetodid ei põhjusta lapsel seda häiret. Erinevate uuringu...
Bioanorgaaniline keemia Piiriteadus, mis uurib organismidel elementaar koostist ja seda mõjutavaid tegureid.elus organisimides on 70 90 elementi. 30 elementi on min. millega saab elus eksisteerida( eri liikidel eri elemendid). 1. makroelemendid 97 98% · C/O/H/N/P/S mittemetallid · Väikse aatommassiga Süsinik(C) Elu keskne element. Miks? Sest...: · 2 C aatomi vhel võivad moodustuda 3tüüpi sidemed. (üksiksidemed, kaksiksidemed, kolmiksidemed-mürgised need tavaliselt) · Ruumpaigutus võib muuta( eritingimustes võivad molekulid moodustada eri kuju) · C ahelad võivad anda eri struktuure.a) lieaarne b)hargnev c)tsükliline · C aatomi vahelised sidemed on piisavalt tugevad, et mitte ise ära laguneda, samas piisavalt nõrgad, et ensüümid neid lagundaks Vesinik(H) · Happelised bioelemendid määrvad ära ph (täiskasvanu maonõre: ph 1,5 2,5, ...
kaugeleulatuvaid järeldusi. Sotsioloogiliste uuringute metoodika ja mehhanismid on sageli liiga komplitseeritud, et koolinoor oma maksimaalselt ühe aasta jooksul valmiva töö raames need omandada jõuaks. Palju lihtsam oleks uurimistöö valdkonnaks valida keemia või füüsika. Mida on siis uuritud teadlikkust keskkonnaprobleemidest, sellest, mis on GMO, depressioon, probiootikumid, alternatiivsed kütused, lisaained, seagripp, loomkatsed; ühiskonnateadlikkust, teadlikkust oma kodukoha vaatamisväärsustest, karistusseadustikust, skolioosist, internetis varitsevatest ohtudest. Suhtumist seksuaalvähemustesse, rassismi, taastuvenergiasse, õppimisvõimalustesse välismaal, ajateenistusse, tervislikku eluviisi, teksadesse, kiirtoitu, sokolaadi jne. Lõpuks ka mõned näited tõesti põnevatest teemadest inimeste hirmud ja nende
1. Nüüdisühiskond Ühiskonna mõiste ühiskond on suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis. Ühiskonna struktuuri moodustavad kolm peamist sektorit esimene e avalik sektor (riigi- ja omavalitsused), teine ehk erasektor (eraettevõtted) ja kolmas ehk mittetulundussektor (kodanikuorganisatsioonid ja ühendused). Ühiskonda mitmekesistavad erinevad inimesed mitmekesisus ehk pluralism on ühiskonnale loomulik. Erinevused inimhulkade vahel tingivad kihistatuse ehk sotsiaalse struktuuri. Ühiskonnaelu tasandid - perekond, küla, linn või riik, riikide ühendus, maailm. Ühiskonnaelu valdkonnad - majandus, kultuur, haridus, tervishoid, valitsemine. o Nüüdisühiskonna kujunemine (industriaalühiskond, postindustriaalne ühiskond, teadmusühiskond, siirdeühiskond) - nüüdisühiskond vormus koos rahvusühiskondade/rahvusriikidega 19. sajandil. Nüüdisühiskond TÄNAPÄEVA ARENENUD ÜHISKOND, MIDA ISELOOMUSTAVAD AVA...
Sisukord üldbioloogia konspektile I. ORGANISMIDE KEEMILINE KOOSTIS....................................................2 II. RAKUBIOLOOGIA (RAKU EHIUS JA TALITLUS)....................................21 III. PALJUNEMINE JA ARENG..................................................................33 IV. GENEETIKA......................................................................................49 V. EVOLUTSIOON..................................................................................65 VI. ÖKOLOOGIA....................................................................................79 VII. AINEVAHETUS................................................................................86 VIII. MOLEKULAARBIOLOOIGA..............................................................94 1 Loeng I 07.09.11 Üldbioloogia eesmärgid: 1.) lihtsus vajalikul tasemel, 2.) luua seoseid erinevate ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
