TTÜ Ehitiste projekteerimise instituut Vundamendid Projekt Üliõpilane:Üllar Jõgi Juhendaja: Johannes Pello Õpperühm: EAEI Kuupäev: 07.06.2008 1. Koormused Lumekoormus 5000 6000 5000 ?2 = 0.93 ?1 = 0
SISUKORD 1VUNDAMENDILE MÕJUVATE KOORMUSTE ARVUTUS............................................................3 1.1Materjalide mahumassid................................................................................................................3 1.2Normatiivsed koormused ruutmeetri kohta....................................................................................3 1.2.1Kandvad välisseinad...............................................................................................................3 1.2.2Kandvad siseseinad.................................................................................................................3 1.2.3Kerged vaheseinad..................................................................................................................3 1.2.4Vahelaed......................................................................................................................
docstxt/15192284211947.txt
docstxt/130184167935206.txt
SS.r-i jl i i I i I o ?We0;/^, a-- c-!--*Lo- clon'u!.*0A*n w+*n,*.*.-- " 0 o U0.+U^^- *f^r** /Lp^-,^-;* ^rE^J" U"^!rc-A^/-o- tpt^^,t t- kZzy"a- t^"M^h-r"^' G,tt- y,n**t-aoJ*t bqt'^'&o^---"^t 9 Nt"-"&a^- ".-&J t/^o'14^-^4^4y" Irrnqrlrr'ta!. 0"X^ !Ul^t- wta,Lt*ua*U,v(, g ^ ao -/" U i r/oh-{L la r#a^o!"nd;*. al--& Vou^e..^.!r}nr-),- *.b- N*tAtr"k ,/^o,fur.iaL fv[ nlt...
Vundamendid peavad olema · Tugevad · Püsivad · Vastupidavad Vundamendi kavandatakse: · Monteeritavatena · Monoliitsetena (kohapeal valmistatavad) Materjalid: · Looduskivi (paas, raudkivi) · Betoon · Kivikbetoon · Raudbetoon Sisehõõrdenurk - kui hoone rajatakse olemasoleva hoone lähedale tuleb sellega arvestada, et vältida varisemist L= H/(t*g*) - Normatiivne sisehõõrdenurk L - Vajalik kaugus H - Kalde kõrgus Konstruktsiooni järgi jagunevad vundamendid : 1)Lintvundamendid Rajatakse kivi-, plokk- ja suurpaneelhoonetele. Monteeritav lintvundament koosneb taldmikuplokist (raudbetoonist) ja vundamendiplokist (betoonist) Üleminek hoone ulauses ühelt rajamissügavuselt teisele peab olema astmeline · Nõrgal pinnasel (h/l=1/2; max h=0,5m) · Tugeval pinnasel (h/1=1/1, max h=1m) Monoliitne lintvundament on kohapeal valatav või laotav vundament. Materjaliks betoon, kivikbetoon või paekivi, maakivi.
1. PINNASE DEFINITSIOON JA KOOSTIS. Pinnase koostis. Pinnas kujutab endast poorset purdmaterjali, mis koosneb pinnase skeletti moodustavatest kõvadest mineraalidest, veest ja õhust. Pinnaseosakeste omadused sõltuvad nende kujust, mõõtmetest ja mineraloogil-isest koostisest. Pinnase koostises eristatakse kahte liiki osakesi. 1. Osakesed, mis on tekkinud pinnase mehaanilisel purunemisel. Nende keemiline koostis ühtib lähtekivimi koostisega. 2. Osakesed, mis on tekkinud keemilise ümberkujunemise teel. Need osakesed on liblekujulised, nende paksus on pikkusest10 kuni 100 korda väiksem. Osakesed on väga väikesed. Pinnaseks nimetatakse ehituse all olevaid ja ehitusest tingitud jõudude ja protsesside mõjusfääri jäävaid kivimeid. Pinnast vaadeldakse harilikult kolmefaasilise süsteemina: tahke kivimiskelett, tühikutes olev vesi ja õhk. Looduslikes oludes võib konkreetse ehituse all nimetatud faaside vahekord oluliselt muutuda. Vasta...
ALUSED JA VUNDAMENDID (GEOTEHNILINE PROJEKTEERIMINE) EPN 7 SISUKORD Kasutatud kirjandus. 1. Sissejuhatus 1.1. Projekteerimiseks vajalikud eeldused lk. 1 1.2. Kasutatud terminid 1 2. Geotehnilised alusandmed (pinnase omadused). 2.1. Pinnase koostis ja struktuur. Pinnasevesi. 2 2.2. Pinnase füüsikalised omadused. 3 2.3. Pinnase mehaanilised omadused.. 2.3.1. Dreenitud ja dreenimata tingimused. Tugevusparameetrid dreeni- tud ja dreenimata tingimustel. . 4 2.3.2. Pinnase tugevusstaadiumid. 5 2.3.3. Pinnase veejuhtivus. Filtratsioonimoodul. 5 ...
Kodune töö nr 8. Vundamentide teostusmõõdistamine Vundamentide teostusmõõdistamine tuleks sooritada ajal mil vundamendikaevikud on tagasi täidetud nig tihendatud. Juhul kui teha teostusmõõdistus enne täitmist, siis võib tekkida olukord kus mõõdetud suurused ei iseloomusta enam tegelikku olukorda, sest täitmise käigus võivad vundamendid nihkuda. Teostusmõõdistuste ülesanne tervikua kõigi mõõdistatavate objektide puhul on ehitustööde kontrollimine. Teostusmõõdistuse tulemusena saadakse vundamendi iseloomulike punktide plaanilised koordinaadid ning võrreldakse neid projektis ette nähtutega. Lihtsalt võttes teeb teostusmõõdistamine kindlaks ehitise kõrvalekalded projekteeritust. Mõõdistamise tulemuste põhjal saab hinnata, kas vundamnet on rajatud õigete mõõtmetega ning just sinna kohta kuhu see maha märgiti
konstruktsioonideks ja tagamaks helipidavust. ● Puit on põlev materjal. Seetõttu ilma täiendava kaitsekihita (krohv, TEP-plaat, kipsplaat) ei taga katmata puitsein piisavat tulepüsivust (EI 30: 1–2-korruselistel elamutel, EI 60: 3−4 korruselistel elamutel). ● Palkseina puhul võib kandevõime arvutustes arvestada puidu söestumiskiirusega, kuid suitsugaaside läbivuse tõttu ei saa ka katmata palksein olla tuletõkkeseinaks. Vundamendid ja soklid Vundamendid ja soklid ● Uuritud elamute vundamendid ja keldriseinad olid valdavalt laotud looduskivist, konkreetne materjal vastavalt kohalikule kätte- saadavusele: paas või raudkivi. ● Vundamendi materjal oli tuvastatav viimistlemata olukorras. Erinevaid vundamendi ja keldriseina lahendusi vt. Joonis 2.41. ● Vundamentide ja keldriseinte paksus varieerus vahemikus 40…70 cm. ●
25 80 25 76 32 100 4. KASUTUSALAD Kuna komposiit- ja klaasfiiberarmatuur on keemiliselt püsivad ega korrodeeru, on võimalik neid kasutada keeruliste keskkonnaga konstruktsioonides. Kumbki ei juhi elektrit, seega nad ei sega raadiolaineid[1;4]. Hoonete ehitus[11]: 1) keemiatööstuse infrastruktuuri elemendid, 2) elektrijaamade vundamendid, seinad, 3) ehitiste ja rajatiste seinad, laed, vundamendid. Teede- ja sillaehitus[3;11]: 1) maantee plaadid, 2) sillateki plaadid, 3) sillapiirded, 4) kaldrajatised. Sadama ehitus[11]: kaide veealused vundamendid, tarindid Raudtee ehitus[11]: 1) betoonliiprid, 2) tunnelid KOKKUVÕTE Armatuurile seatakse kõrgeid nõudmisi, mis sunnib tootjaid välja pakkuma uusi lahendusi. Üks nõudmistest on pikk eluiga, mis on hea kiudarmatuuride omadus tänu nendes sisalduvatele tehismaterjalidele. Kui terassarrusel nõutakse elueaks 50 aastat, siis
.......................................................................... 5 1.2.1. Hoone üldiseloomustus.............................................................................. 5 1.2.2. Mahulis-plaaniline lahendus ja tehnilis-majanduslikud näitajad. ............. 5 1.2.3. Piirdekonstruktsioonide soojatehnilised arvutused. .................................. 6 1.3. Konstruktiivne osa. .................................................................................... 6 1.3.1. Vundamendid ja vundeerimistingimused. ................................................. 7 1.3.2. Seinad, karkassielemendid, vaheseinad..................................................... 7 1.3.3. Vahelaed, laed, trepid ja põrandad. ........................................................... 8 1.3.4. Katus. ......................................................................................................... 8 1.3.5. Aknad, uksed ja väravad. .............................................................
..........................................4 VUNDAMENDI HÜDROISOLATSIOON....................................... 7 RADOONI OHUTUSE TAGAMINE.................................................9 KOKKUVÕTE........................................................................ 10 VIIDATUD ALLIKAD...............................................................11 SISSEJUHATUS Vundamendile mõjuvad hoone konstruktsioonidelt füüsiliselt tulenevad vertikaalkoormused ja omakaal. Seetõttu peavad vundamendid olema: tugevad, püsivad, vastupidavad ja ohutud ümbritsevale keskonnale. Olenevalt pinnase geoloogilisest koostisest ja struktuurist tuleb hoone aluskonstruktsioone kaitsta väliskeskonnast tulevate mõjutuste eest. Peamised tegurid on; horisontaalne pinnasesurve, pinnasega edasiantav vibratsioon, pinnasevee mõju, pinnasevee keemiline agressiivsus, perioodiline külmumine - sulamine, hoonetel sise- ja välistemperatuuri koosmõju. Arvestama peab ka standardist
..4 VUNDAMENDI HÜDROISOLATSIOON………………………………… 7 RADOONI OHUTUSE TAGAMINE……………………………….............9 KOKKUVÕTE……………………………………………………………… 10 VIIDATUD ALLIKAD.……………………………………………………..11 SISSEJUHATUS Vundamendile mõjuvad hoone konstruktsioonidelt füüsiliselt tulenevad vertikaalkoormused ja omakaal. Seetõttu peavad vundamendid olema: tugevad, püsivad, vastupidavad ja ohutud ümbritsevale keskonnale. Olenevalt pinnase geoloogilisest koostisest ja struktuurist tuleb hoone aluskonstruktsioone kaitsta väliskeskonnast tulevate mõjutuste eest. Peamised tegurid on; horisontaalne pinnasesurve, pinnasega edasiantav vibratsioon, pinnasevee mõju, pinnasevee keemiline agressiivsus, perioodiline külmumine - sulamine, hoonetel sise- ja välistemperatuuri koosmõju. Arvestama peab ka standardist
- Materjalikulu: keskmiselt 1,17 kg/m2/mm - Lubatud koormused: Pinnase tagasitäidet võib alustada ca 7 päeva möödudes pärast viimase kihi pealekandmist. - Nakkuvus betooniga: ~0,4 MPa - Vastupidavus veesurvele: 0,45 MPa paigaldamisel 4,5 kg/m2 AQUASEAL HYPRUFE omadused: - Vuukideta AQUASEAL HYPRUFE moodustab pideva kaitsvaniiskuskindla membraani - Pintsliga pealekantav - AQUASEAL HYPRUFE`I võib pintsliga peale kanda otse anumast. - Lahustivaba - Külmmastiks Kasutusalad - Vundamendid ja resevuaarid (väljastpoolt): tagab betoon- ja kivipindadele veekindla katte. - Põrandad: annab vedelikuna pealekantava niiskuskindla vahekihi uutele tarinditele - Seinad: kasutamiseks nii sise- kui välisseintel - Sideaine/liimina: puitblokkide ja isoleerpaneeli ning paisuva polüstüreeni liimimiseks; võimaldab koos liiva vahepuistega nimetatud pindade krohvimist. Bituthene®4000 isekleepuv veekindel HDPE/ kummibituumen-rullmembraan, kasutatakse niisketel pindadel koos Primer B2 krundiga
.....................................................10 3.2.1. Üldist......................................................................................................................10 3.2.2. Ehitusgeoloogilised tingimused.............................................................................11 3.3. Ehituskonstruktsioonid.......................................................................................................11 3.3.1. Vundamendid.........................................................................................................11 3.3.2. Keldriseinad...........................................................................................................11 3.3.3. Kandekonstruktsioonid..........................................................................................12 3.3.4. Põrand pinnasel........................................................................
4. Ehituskulude pea- ja põhirühmade koondtabel EVS 885:2005 järgi Liigiti järgmisel tasandil täieneb positsiooni kood lisanumbriga, samas peab kasutamisel kinni pidama liigiti kui terviku ülesehituse põhimõtetest – kulupositsioonide põhinimetusi ja nende sisu ei tohi meelevaldselt muuta. Ehituskulude liigiti igal madalamal tasandil on numbriga 0 ja 9 lõppevad numbrikombinatsioonid reserveeritud järgmiselt: 0 - lõpulised koodid tähistavad eritlemata tarindeid: nt kood 20 – vundamendid eritlemata 9 - lõpulised koodid on reserveeritud projektist tulenevatele erivajadustele, mida ei saa seostada muude tarinditega: nt kood 29 – unikaalsed alused ja vundamendid Selline liigituspõhimõte võimaldab süsteemselt kirjeldada mistahes projekti eripärast tulenevaid kulusid. 2 ALUSED JA VUNDAMENDID Seina-, posti- ja alusmüüride taldmikud ning 21 Rostvärgid ja taldmikud
175 Äärekivid ja sadevee rennid Betoonist äärekivide paigaldamine 328 jm. 18 Väikeehitised maa-alal 182 Hoone juurde kuuluv varustus ja seadmed Lipuvarras 6m 3 tk Kirjakasti paigaldamine puidust 1 tk 184 Jäätmehooldusvarustus prügikonteinerid 5 tk 2 ALUSED JA VUNDAMENDID 22 Vundamendid 221 Vundamentide liiv ja killustikalused Killustukust alused tihendamisega 29,65 m3 Graniitkillustik 29,7 m3 222 Monoliitsest r/b-st alusmüürid, soklid, vundamenditalad R/B vundamendid betoonist B30 48,73 m3 Liftisahti ivundamendi valamine 0,63 m3 223 Metalltarindid
Kiudbetooni kasutades võidad aega, raha ja veelkord aega. TTK 9 T.Michelson 12.03.2012 KASUTATUD KIRJANDUS 1. Rudus Kiudbetoon kodulehekülg kiudbetoon [WWW] http://www.kiudbetoon.ee/kiudbetoon.htm (12.03.2012) 2. Rudus Kiudbetoon kodulehekülg vundamendid [WWW] http://www.kiudbetoon.ee/vundament.htm (12.03.2012) 3. Rudus Kiudbetoon kodulehekülg erinevadkiud [WWW] http://www.kiudbetoon.ee/kiud.htm (12.03.2012) 4. Interbauen Kiudbetoon kodulehekülg ARMIX-betoon [WWW] http://interbauen.ee/kiusbetoon-armix-betoon.html (12.03.2012) TTK 10
maaparandusprojekte ja ehitades poldreid. 1951.aastal loodi ühtne Eesti energiasüsteem, mis 1960ndate algul ühendati Venemaaga. Meie maastikkesse ilmusid suured kõrgepingeliinid ja alajaamad. Talude tühjenemine Küüditamine mõjutas kaudselt, küüditatute asemele kolis liikuv tööjõud ja uued elanikud sageli ei hooldanud hooneid. Noored lahkusid ja vanainimese surma järel jäi talukoht tühjaks. Talukohti metsas tähistavad vundamendid, keldrid,kaevuaugud, metsistunud ilutaimed. Uuendused 1960.aastatel uued ehituskonstruktsioonid ja vormid, millega kaasnes tööstuslik- modernistlik kultuur, tüüplahendused ja suur ehituskiirus. Linnaehituses toimunud muudatused peegeldusid ka maal. 1960. keskpaigas olid kolhoosid majanduslikult nii kindlustatud, et hakati välja ehitama kolhoosikeskusi. Neid arendati kui linnlikku tüüpi asulaid, kuhu koondati tootmishooneid, haldus- ja ühiskondliku funktsiooniga hooned ja kolhoosnike
Monteeritav lintvundament koosneb : taldmikuplokkidest, vundamendiplokkidest. Monoliitne lintvundament on kohapeale valatav või laotav vundament, mille materjaliks on betoon, kivibetoon või paekivi.postvundamendid- võivad olla: monteritavad (raudbetoonkannvundamendid), monoliidsed(r/betoonvundamendid, betoonist, paekivist). Plaatvundamendid- valatakse kogu alla r/betoonist juhul kui on tegu suurte koormuste ja nõrkade ning ebaühtlaste tugevusega alusega. Vundamendid on hoone maaalused konstruks, milledele toetuvad seinad või postid ja mis annavad koormused edasi ehitise alusele. Kasut nõrga aluspinnase puhul ja veega kaetud aladel. Kasut 2 tüüpi vaiasid: postvaiad (kandevõime saavutatakse toetumisega tugevale pinnasekihile). Hõõrdvaiad- (kandevõime saavutatakse tekkiva hõõrdejõuga pinnase ja vaia vahele). SEINAD- Seinad liigitatakse: 1)materjali järgi (looduskivist, tehiskivist, puidust) 2)Struktuuri järgi (massiivseinad, kergseinad)
Ehitusmaterjalide 1. KT 1. Ehitusmaterjalide omadused Standard - dokument, millega kehtestatakse nõuded Standardi ülesandeks on piiritleda materjali omadusi * Füüsikalised omaduse * Mehaanilised omadused * Termilised omadused * Keemilised omadused * Tehnoloogilised (kasutusomadused) ___________________________ Füüsikalised: Tihedus - mahuühiku mass looduslikus olekus Eritihedus - mahuühiku mass tihedas olekus Poorsus - protsent materjalid kogumahust moodustavad poorid Veeimavus - materjali võikme imeda endasse vett Hügroskoopsus - materjali võime imeda endsse niiskust õhust Sorptioon - õhuniiskuse vähendeds materjali kuivamine Veekindlus - materjali omadus takistada vee läbitingimist Mehaanilised omadused: Tugevus - kehade võime purunemata taluda pingeid koormuste tulemusena (staatiline ja dünaamiline) Deformatisoon - keha omadus muuta oma kuju ja vormi massi kaotamata (plastsed ja elastsed) Survetugevus - haprate materjalide ...
Hoone sise- ja väliskeskkonna üldised arvestusparameetrid Hoone projekteerimisel aluseks võetud sisekliima parameetrid: Eluruumid: + 21°C Garaaz ja tehnoruumid: + 17 °C Pesuruumid: + 24 °C Suhteline õhuniiskus: 3070%. 2.2. Hoone akustikale esitatavad nõuded Hoone akustikale ei ole esitatud piiravaid nõudeid. 2.3. Hoone piirdekonstruktsioonide üldine iseloomustus konstruktsioonitüüpide järgi 2.3.1. Vundamendid Hoone alt eemaldada orgaaniline pinnas ja asendada mineraalse täitematerjaliga. Vundament rajada FIBO kergplokkidest (150...200 mm) madalate lintvundamentidena kahes kihis, mille 4 vahele paigaldada XPS tüüpi soojustus 150mm. Vundamendid armeerida vastavalt tootja juhistele. Vundamentide rajamissügavus on -1300mm hoone nullist. Vundamendi alla valmistada armeeritud betoonist taldmik 200 mm kõrge ja 600 mm lai. Taldmike
1. Defineerige suurus 1N 1 njuuton on niisugune jõud, mis annab kehale massiga 1 kilogramm kiirenduse 1 meeter sekund ruudus. 2. Kui suur on muutuvkoormuse osavarutegur kandepiirseisundis alalises arvutusolukorras? 1,5 3. Defineerige mõiste dünaamiline koormus Koormus, annab konstruktsioonile või tema osadele märgatava kiirenduse. 4. Defineerige mõiste staatiline koormus Koormus, mis ei põhjusta konstruktsioonis arvestatavaid kiirendusi. 5. Kuidas on tagatud eestis projekteerimisstandardite eeldus: ehitustöid teostavatel isikutel on küllaldased ametioskused ja töökogemus? Tuleks järgida sobivaid kvaliteedijuhtimise abinõusid: töökindlusnõuete määratlused; organisatoorseid abinõud; kontroll projekteerimise, valmistamise, kasutamise ja hooldamise ajal. 6. Mida tähistatakse ehitusprojektis tähisega G? Alalise koormuse osavarutegur. 7. Mis on koormuse arvutusväärtus ja kuidas see leitakse? See on, suurus, mis on saadud normkoormuse korru...
üksikute elementide maksumused. 1.8.Kirjelda ruumide maksumuse määramine põhimõtet. · Selle meetodi idee seisneb iga ruumi maksumuse leidmises tema põrandapinna ühikule. · Tavaliselt valitseb tihe seos viimistluse, mugavusklassi, lagede ja seinte maksumuse ning selle ruumi otstarbe vahel. · Projekteerimise algstaadiumil on teada ainult tellija soovid, st vajalike ruumide loetelu. · Teised põhikonstruktsioonid, näiteks, vundamendid, karkass ja insenervõrgud, arvestatakse eraldi. Ruumi maksumusse kuulub temaga piirnevate seinte viimistlus ja 50% nende konstruktsioonide maksumusest, sama kehtib ka põrandate ning lagede kohta. · Meetodi põhiraskuseks on jaotada töömahud põhjendatult kõigi ruumide vahel. 1.9.Kirjelda detaileelarvestamise ühikhindade alusel põhimõtet. · Meetodpõhinebkululiikideühikmaksumusteljakuludgrupeeritaksekulugruppidelõikesvasta
Nad rajasid oma kabeli kauni ning kalarikka jõe kääru, linnadest ja suurtest teedest eemale. Mungad olid kohustatud elama kasinat elu ja tegema kehalist tööd. Ka tänapäeval võib leida arvukaid jälgi munkade tegevusest kloostri lähedusse on rajatud kalatiike (mungad ei tohtinud süüa liha). Lisaks on säilinud vesiveskite, paisukivide ja ka mitmete teiste hoonete vundamendid. Tegelikuks kloostrikeskuseks kujunes Padise alles siis, kui mungad olid Väina jõe suudmes sunnitud Liivi ordu survel maha müüma oma sealsed kloostrivaldused. 1305. aastal andis Taani kuningas Erik Menved loa suurejoonelise kindlustatud kloostrikompleksi rajamiseks, mida hakati ehitama 1317. aastal. Klooster rajati eestlaste Padise muinaslinnuse lähedale. (Ridbeck 2005: 16) 1343. aastaks jõuti valmis ehitada esimene ehk keldrikorrus ning osa põhikorruse müüridest
1. SISSEJUHATUS 1.1 NORMDOKUMENDID. Lähtuda tuleb reast normdokumentidest. Olulisemad: • EVS-EN 50341-1:2001: Elektriõhuliinid vahelduvpingega üle 45 kV /Overhead electrical lines exceeding AC 45 kV/ – Eesti versioon etteval- mistatud ja kuulub peatselt kinnitamisele Eesti Standardikeskuse käskkir- jaga. Hõlmab õhuliinide ja tema komponentide (juhtmed ja piksekaitsetrossid, mastid, vundamendid, ühendused) projekteerimist ja ehitust, samuti nõudeid liini elementidele (isolaatorid, tarvikud, poldid, tõmmitsad jms) ja materjalidele (juhtmed, profiilterased, puit, betoon jms). • EN 50341-3: Elektriõhuliinid vahelduvpingega üle 45 kV (Overhead electrical lines exceeding AC 45 kV) – Siseriiklikud erinõuded (SEN). • EN 50423-1: Elektriõhuliinid vahelduvpingega 1 kV kuni 45 kV
arhitktuuribüroost, on sageli projekti koosseisus juba ka eriosade kandmisest, nende ülesandeks on soojapidamine ning välisseinad täielikult postide ja taladega, siis tekivad vastavalt mittetäieliku joonised. projekteeritakse kas ennastkandvatena või rippuvatena. Hooned Konstruktsiooni järgi liigitakse vundamendid. karkassiga või täiskarkassiga hooned. ET-1 Eesti Vabariigi ehitusalased seadused, valitsuse ja kannab sammatest ja taladest karkass. Kõrgelamud ja ühe- ning -lintvunda-d- rajatakse kivi, -plokk, -ja suurpaneelhoonetele Hooone karkassi moodustavad: postid ehk sambad, talad, ametikohtade määrused ja eeskirjad, riiklikud standardid
konstruktsioon (jõudude kulg, vuugid, liited); materjalide ja konstruktsioonide kahjustused ja põhjused; - energiatehnilised aspektid (soojapidavus); - esteetilised aspektid (krohv, värvid, vorm) Ülevaatuse, uurimise ja vastava analüüsi tulemused peavad olema piisavad renoveerimiskontseptsiooni otsustamiseks, hinna kalkuleerimiseks jne. Peamisteks uurimiskohtadeks on katused, seinad, aknad, vundamendid, sanvõrgud, sh. ilma- ja tuulepidavus, soojapidavus, heliisolatsioon, viimistlustööd, valgustus, r/b-, kivi-, teras-, puit- ja plastikmaterjalide korrosiooni-, niiskuse- ja külmakahjustused, konstruktsioonide ülemäärased praod ja deformatsioonid 11. Kuidas tekivad materjalide ja konstruktsioonide kahjustused temperatuuri vaheldumisest? Tooge näiteid 12. Kuidas määrata puitkonstruktsiooni materjalide kahjustusi?
- Ehitusgeoloogiliste- ja geodeetiliste uurimistööde andmed - Rekonstrueerimine: olemasoleva ehitise mõõdistusprojekt, geodeesia ekspertiisid, varasemad projektid Ehituskonstruktsioonide osa põhiprojekt joonised 1:50...1:200 - Kandekonstruktsioonide üldjoonised - Karkassi, konstruktsioonide ja toodete paiknemise joonised - Lammutatavad konstruktsioonid - Vundamentide plaan ja lõiked (taldmikud, tugiseinad, vundamendid, postid, talad, põrandad, kanalid põrandas, näidates liitumise ülalpool asuvate konstruktsioonidega) - Suureavaliste kandekonstruktsioonide koormusskeemid; sõlmede, detailide, elementide ja deformatsioonivuukide asukohad Ehituskonstruktsioonide osa põhiprojekt joonised 1:5...1:20 - Kandekonstruktsioonide põhiliste detailide ja liitumiskohtade joonised
VUNDAMENDI HÜDROISOLATSIOON REFERAAT Õppeaines: HOONE OSAD I Ehitusteaduskond Õpperühm: EI 12a Juhendaja: lektor Jüri Tamm Esitamiskuupäev:................ Üliõpilase allkiri:................. Õppejõu allkiri: .................. Tallinn 2015 2 SISUKORD SISUKORD......................................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS................................................................................................................ 3 1. PINNAS.......................................................................................................................... 4 1.1. Veekoormused.............................................................................................................. 4 2. HÜDROISOL...
ole tarindid: pearühm 0 (tellija kulud), pearühm 8 (ehitusplatsi korralduskulud) ja pearühm 9 (ehitusplatsi üldkulud). · Liigiti igal tasemel on 0 ja 9 lõppevad koodid reserveeritud järgmiselt:0-lõpulised koodid tähistavad eritlemata tarindeid (näiteks kood 30 kandetarindid) ja 9- lõpulised koodid on reserveeritud unikaalsetele töödele, nt kood 29 unikaalsed alused ja vundamendid. 5.1 Mis on mahuarvutus? Töömahtude arvutus on üksikute ehitustööde ja konstruktiivsete elementide koguste arvutus. Mahuarvutuste eesmärk on anda teavet projekti tööde mahtudest ja materjalivajadustest eelarve, kalenderplaani ja ressursiplaani koostamiseks. Ehituse töömahtude täpne arvutamine ja nende põhjal loetelude koostamine võimaldab ehitada säästlikult ning tagada tellijale kontroll ehitustööde käigu üle. 5.3 Mahuarvutuse meetodid. · Mõõtmismeetod
vundamendi, ehitise osa või ehitussüvendi sügavaim punkt). Mitmesuguste za väärtuste puhul peaks neist kasutama suurimat. Väga suurte ja eriti keerukate ehitiste puhul peaks mõni uurimispunkt ulatuma sügavamale Ebasoodsates geoloogilistes tingimustes, kus nõrgad või palju kokkusurutavad kihid asuvad tugevamate kihtide all, peaks alati valima suurema uurimissügavuse. 3.Geotehnilised konstruktsioonid: vundamendid (madal-,vaivundamendid, plaatvundamendid), tugiseinad 4.Pinnaseosakeste klassifikatsioon. Pinnaste klassifikatsioon. Pinnaseosakeste suurus varieerub väga laiades piires alates kividest, mille läbimõõt võib olla kümnetest sentimeetritest kuni kolloidosakesteni suurusega alla 0,001 millimeetri. Jättes kõrvale jämeda fraktsiooni (kivid) kuuluvad pinnaseosakeste hulka kruusa, liiva, mölli ja saue terad. Pinnaseosakeste nimetused nende suuruse järgi on kokkuleppelised
Töö Nimetus Maht Mõõtühik i ühiku ühiku ühiku standardist m kokku hind (€) hind (€) hind (€) 2 ALUSED JA VUNDAMENDID 66317 21 Rostvärgid ja taldmikud 22909 211 Liiv- ja killustikalused 2111 Killustikust padi, tihendamisega 34 m3 0,4 11,5 3,9 5,2 701 212 Betoontarindid
.................................................................................................18 3.1.1 Koondkalendriplaani koostisosad......................................................................................18 4 TEHNOLOOGILINE KAART................................................................................ 25 4.1 Üldist........................................................................................................................................ 25 4.1.1 Vundamendid.................................................................................................................... 25 4.1.2 Betoonisegu etteandmine platsil........................................................................................26 4.1.3 Konstruktsioonide tolerantsid ja vajalikud norm dokumendid......................................... 27 5 TÖÖKAITSE............................................................................................................29 5
Tallinna Tehnikaülikool Inseneriteaduskond FIBO ploki kasutamine ehituses referaat Ehituskeemia KCM0014 Sügissemester 2017/18 Tallinn 2017 SISUKORD Sissejuhatus......................................................................................................................................2 Fibo ploki omadused........................................................................................................................3 Poorsus.........................................................................................................................................3 Külmakindlus...............................................................................................................................3 Veeimavus ja niiskusesisaldus.....................................................................................................3 Ruumala p...
gas aga ka aastatuhandeid enne raudbetooni kasutuselevõttu. Viimastel aastakümnetel konku- reerivad raudbetooniga edukalt ka teised, raudbetoonist vanemad, ehitusmaterjalid nagu puit ja teras, jättes siiski terve rea ehitusvaldkondi ainult raudbetooni pärusmaaks. Lühike loetelu raudbetoonkonstruktsioonide peamistest kasutusvaldkondadest: − hoonete (elamud, ühiskondlikud ja tööstushooned) kandekonstruktsioonid nagu postid, talad, vahelaed (valdavalt), katuslaed, vundamendid (tänapäeval peaaegu eranditult); − insenerirajatised (silod, punkrid, estakaadid, gradiirid, korstnad, mastid jne.); − hüdroehitised (tammid, sadamaehitised); − teedeehitised (sillad ja viaduktid, lennuvälja- ja teekatted); − suurte seadmete ja agregaatide vundamendid (näiteks keerukad generaatorivundamendid elektrijaamades); − Ebatraditsioonilise kasutusalana võiks mainida ka laevaehitust (näiteks ujuvdokid, liht- rid). 3 Raudbetooni eelised ja puudused
KORDAMISKÜSIMUSED 1. Mis on ehitis? Ehitis on aluspinnasega kohtkindlalt ühendatud ja inimtegevuse tulemusena ehitatud terviklik asi. Ehitised jagunevad hooneteks ja rajatisteks. 2. Mis on rajatis? Rajatis on ehitis, mis ei ole hoone. Rajatiseks loetakse muu hulgas mere või siseveekogu põhja süvendamise teel rajatud laevakanalit. 3. Mis on hoone? Hoone on väliskeskkonnast katuse ja teiste välispiiretega eraldatud siseruumiga ehitis. Hooneid liigitatakse näiteks: • Otstarbe järgi (tsiviilhooned - eluhooned, avalikud hooned; tööstushooned – tootmishooned, olmehooned, abihooned; põllumajandushooned) • Korruselisuse järgi (vähekorruselised – kuni 3k, mitmekorruselised 4-9k, kõrghooned enam kui 10k • Unikaalsuse (harulduse) järgi – unikaalsed (eriprojektiga), masshooned (tüüpprojektiga) • Kasutatud materjali järgi – puithooned, kivihooned, looduslikest materjalidest...
konstruktsioon (jõudude kulg, vuugid, liited); materjalide ja konstruktsioonide kahjustused ja põhjused; - energiatehnilised aspektid (soojapidavus); - esteetilised aspektid (krohv, värvid, vorm) Ülevaatuse, uurimise ja vastava analüüsi tulemused peavad olema piisavad renoveerimiskontseptsiooni otsustamiseks, hinna kalkuleerimiseks jne. Peamisteks uurimiskohtadeks on katused, seinad, aknad, vundamendid, sanvõrgud, sh. ilma- ja tuulepidavus, soojapidavus, heliisolatsioon, viimistlustööd, valgustus, r/b-, kivi-, teras-, puit- ja plastikmaterjalide korrosiooni-, niiskuse- ja külmakahjustused, konstruktsioonide ülemäärased praod ja deformatsioonid 13. Kuidas tekivad materjalide ja konstruktsioonide kahjustused temperatuuri vaheldumisest? Tooge näiteid 14. Kuidas määrata puitkonstruktsiooni materjalide kahjustusi?
[5, p. 245] 6 Kergbetoonplokkidest müüritis baseerub tsemendil ja sellele mõjuvad temperatuurimuutused, mis väljenduvad müüritise kahanemises ja paisumises. Et müüritisse ei tekiks pragusid, tuleb see laduda minimaalarmeerimisega- üks armeeritud vuuk ühe meetri seina kõrguse kohta. [5, p. 246] 1.3 . Kergbetoonplokkide kasutusvaldkonnad Vundamendid ja soklid Välis- ja siseseinad Ukse-ja aknaavade silded Moodulkorstnad Maja seina ploki laius valitakse hoone mahu ja seintele mõjuva koormuse järgi. Vastavalt kasutuskohale valitakse õige survetugevusega plokk. [5, p. 246] 1.4 . Kergbetoonplokkide omadused [5, p. 246] On tugevad, vaatamata kergusele Võimaldavad ehitada nii all- kui pealpool maapinda On madala niiskusimavusega ja külmakindlad
Reaalainete keskus Koostaja H Täht 1 Kei Tallinn 2004 TTK Sisukord Sisukord.....................................................................................................................................................................2 Kips.......................................................................................................................................................................3 Kipsi tooraine............................................................................................................................................................3 Gyproc-kipsplaadid ja plaadikonstruktsioonid................................................................................................... 3 Gyproc-kipsplaatide tehnilised omadused................................................................
Projekteerimisloast erinevate või sellele lisanduvate nõudmiste esitamine projekti kooskõlastamisel ei kuulu hea ehitustava hulka. Pakkumisdokumendid Ehituspakkumise võib korraldada ükskõik millise projektistaadiumi põhjal. Vastavalt sellele komplekteeritakse pakkumisdokumendid kas: - tehnilise projekti põhjal (ehitisele tervikuna, nn. projekteerimis-ehituspakkumisena), - põhiprojekti põhjal (kas ehitisele tervikuna või selle üksiosadele, näiteks: vundamendid, aknad, tehnosüsteemid vms.), - tööprojekti põhjal (tavaliselt ehitise üksikosadele). Pakkumiseks kasutatav projekt peab sisaldama nõuded ehituskvaliteedile. Lisaks projektile kuuluvad pakkumisdokumentide hulka muud dokumendid, mis kirjeldavad krunti ja töövõtutingimusi. Riigihanke puhul on ehituspakkumise kord sätestatud spetsiaalsete eeskirjadega. Projekti muudatused ja täiendused Muudatused Tellija poolt pärast tehnilise projekti heakskiitmist soovitavad muudatused (nt
Hoonele seinakonstruktsiooni valikul, nii materjali alusel kui konstruktsioonilahenduselt, tuleb arvestada järgmiste nõuetega: 1) peavad olema tugevad ja püsivad 2) peavad tagama ruumis nõuetekohase sisekliima 3) peavad olema nõuetekohase helipidavusega 4) peavad vastama hoone tööea nõuetele 5) peavad vastama hoone tulepüsivusklassi nõuetele Seina paksus ja materjali valik määratakse tugevus-, püsivus- ja soojatehniliste arvutustega. SEINU LIIGITATAKSE: 1) asukoha järgi: välisseinad, siseseinad. 2) töötamise iseloomu järgi: kandvad, ennastkandvad, mittekandvad, rippuvad; 3) struktuuri järgi: massiivseinad ja kergseinad; 4) materjali järgi: looduskivist, tehiskivist, puidust seinad; 5) paigaldatavate detailide suuruse järgi: tellisseinad väikeplokkseinad suurplokkseina...
ÜHIKHINDADE KATALOOGID. 15 25 TUHAT NIMETUST. ÜHES FIRMAS KASUTATAKSE TAVALISELT MITTE ÜLE TUHANDE. NÄIDE TABEL 5.1 38 A. PROJEKTEERIMISTEHNOLOOGILINE LIIGITUS: 1. TASAND 100 KRUNT 200 MAAALA ETTEVALMISTUS 300 HOONE EHITUSTÖÖD JA TARINDID 400 TEHNOSEADMED HOONES 500 TEHNOSEADMED KRUNDIL 600 SISUSTUS JA KUNSTITÖÖD 700 EHITUSE KÕRVALKULUD 2. TASAND 310 EHITUSSÜVEND 320 ALUSED JA VUNDAMENDID 330 VÄLISSEINAD 340 SISESEINAD 350 VAHELAED JA TREPID 360 KATUSED 370 PÜSISISUSTUS 390 HOONE EHITUSTÖÖGA KAASNEVAD TÖÖD 3. TASAND 331 KANDVAD VÄLISSEINAD 332 MITTEKANDVAD VÄLISSEINAD 333 VÄLISPOSTID 334 VÄLISUKSED- JA AKNAD 335VÄLISSEINTE VÄLISVIIMISTLUS 336 VÄLISSEINTE SISEVIIMISTLUS 337 MONTEERITAVAD VÄLISSEINAD 338 PÄIKSEKAITSE 339 MUUD 391 EHITUSPLATSI TEHNILINE VARUSTUS 392 TELLINGUD 393 KINDLUSTUSTÖÖD 394 LAMMUTUSTÖÖD
Üldnõuded" kehtestatud norm. Kõrgema radoonisisaldusega olmevee tarbimise korral tuleb kasutada eriseadmeid veest õhu eemaldamiseks. Parimate veest õhu eemaldamise seadmetega on võimalik vähendada vee radoonisisaldust 75-95%. 3. Radooni hoonealusest pinnasest eluruumi sattumise vältimiseks tuleb elamu projekteerimisel ja ehitamisel silmas pidada järgmist: · poorsetest materjalidest (nt. väikeplokkidest) ehitatud vundamendid peavad olema ehitatud selliselt, et radoon ei satuks pooride ja plokkidevaheliste vuukide kaudu keldrisse ja välisseina, kust see võib edasi tungida eluruumidesse; · elamu esimese korruse põrand ja vundament peavad moodustama ühtse õhutiheda radoonitõkke; · radoonitõkke kihte läbivate tarindite ning kommunikatsioonitorude ja -juhtmete liitekohad peavad olema õhutihedad;
-kergem otsida projekteerimisinfot (varasemad projektid) -võimalus teha statistilist analüüsi KAHTE LIIKI MAKSUMUSKOODE: -standardsed koodid (andurvahetus projekti vahel) -projektikohased koodid (karkassiks ühe konkreetse objekti puul). Projektikohased koodid tuletatakse stand. koodidest Mikro- ja makroelemendid mikro- ja makroeelarvutamine Et luua eelarvele karkassi on soovitav välja töötada töödestruktuuri, kus on elemendid hüdraulilises struktuuris. MAKROEL vundamendid, katus, viimistlus jm u 10-15 nimetust MIKROEL vundamendi raketiste püstitamine jm Kõigepealt jagatakse makroelementideks, selt edasi väiksemaks mikroelemendini välja. On koostatud tööelementide loeng, kus on kirjeldatud erinevate tööde sisu. EHITUSKULUDE LIIGITAMISE EESMÄRGID. Eri osapooltel eri eesmärgid liigendamisel. Lk 7. esimene pool Selleks, et saaks võrrelda erinevaid kulu- ja hinnagraafikuid omavahel, on vajalikud eeskirjad. KLASSIFIKATSIOONISÜSTEEMID PEAKSID SOBIMA:
Tihedus raskebetoon üle 2600 300-650 kg/m3 kg/m3 normaalne 2100- 2600 kg/m3 kergbetoon 300-2100 kg/m3 Soojapidavus 0,11 W/mK 0,07 W/mK Tugevus Olenevalt tihedusest 15- 3 Mpa 60 Mpa Kasutusala Vundamendid, vahelaed, Seinad põrandad, talad, trepid b narva plokk vs aeroc; Narva plokk Aeroc Tootmine Kivistumise teel Autoklaavis vormides, lisatakse Al poorbetoonist pulbrit. Koostis Põlevkivituhk, liiv, vesi Poorbetoon
- hästitihendatud betoon kaitseb selles paiknevat armatuuri korrosiooni eest. 4. Raudbetooni kasutusalad, eelised ja puudused Kasutusalad: - hoonete (elamud, ühiskondlikud ja tööstushooned) kandekonstruktsioonid nagu postid, talad, vahelaed, katuslaed, vundamendid; - insenerirajatised (silod, punkrid, estakaadid, gradiirid, korstnad, mastid); - hüdroehitised (tammid, sadamaehitised); - teedeehitised (sillad ja viaduktid, lennuvälja- ja teekatted); - suurte seadmete ja agregaatide vundamendid (näiteks keerukad generaatorivundamendid elektrijaamades); Ebatraditsioonilise kasutusalana võiks mainida ka laevaehitust (näiteks ujuvdokid). Eeliseid: -Suur loomulik tulekindlus võrreldes teras- ja puitkonstruktsioonidega. -Konstruktsiooni pikaealisus ja väikesed hoolduskulud norm keskkonnating. korral -Monoliitse raudbetooni hea vastupanuvõime dünaamilistele koormustele, monteeritava raudbetooni korral vähendab seda eelist jätkude järeleandlikkus.
4. Ehituskulude pea- ja põhirühmade koondtabel EVS 885:2005 järgi Liigiti järgmisel tasandil täieneb positsiooni kood lisanumbriga, samas peab kasutamisel kinni pidama liigiti kui terviku ülesehituse põhimõtetest – kulupositsioonide põhinimetusi ja nende sisu ei tohi meelevaldselt muuta. Ehituskulude liigiti igal madalamal tasandil on numbriga 0 ja 9 lõppevad numbrikombinatsioonid reserveeritud järgmiselt: 0 - lõpulised koodid tähistavad eritlemata tarindeid: nt kood 20 – vundamendid eritlemata 9 - lõpulised koodid on reserveeritud projektist tulenevatele erivajadustele, mida ei saa seostada muude tarinditega: nt kood 29 – unikaalsed alused ja vundamendid Selline liigituspõhimõte võimaldab süsteemselt kirjeldada mistahes projekti eripärast tulenevaid kulusid. 2 ALUSED JA VUNDAMENDID Seina-, posti- ja alusmüüride taldmikud ning 21 Rostvärgid ja taldmikud
11 6. TÖÖDE ÜLDISED KVALITEEDI NÕUDED Raudbetoon elementide viimistluse kvaliteediklass sõltub eelkõige arhitektuursetest taotlustest ega ole otseselt seotud pindadele esitatavate tolerantsinõuetega. Standardites puudub betoonpindu käsitlev dokument, mistõttu on kasutatud Soome Betooniühingu väljaannet BY 40. Näiteks siseseinad peavad vastama MUO 2 sätestatud nõuetele. Vundamendid MUO 3, välisseinad THI 1, karkassipostid ja talad MUO 2 ja trepielemendid MUO 1 ja THI 1. 12 7. TÖÖ- JA TULEOHUTUSE TAGAMISE PLAAN Ehitustööde tegemise ajal vastutavad ehitise omanik ja ehitusettevõtja selle eest, et ehitustöö ei ohustaks ehitusplatsil töötavaid ega seal viibivaid isikuid. [7] Ühisel ehitusplatsil vastutab peatöövõtja selle eest, et ehitustöö ei ohustaks ehitusplatsil
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
