-kergem otsida projekteerimisinfot (varasemad projektid) -võimalus teha statistilist analüüsi KAHTE LIIKI MAKSUMUSKOODE: -standardsed koodid (andurvahetus projekti vahel) -projektikohased koodid (karkassiks ühe konkreetse objekti puul). Projektikohased koodid tuletatakse stand. koodidest Mikro- ja makroelemendid mikro- ja makroeelarvutamine Et luua eelarvele karkassi on soovitav välja töötada töödestruktuuri, kus on elemendid hüdraulilises struktuuris. MAKROEL vundamendid, katus, viimistlus jm u 10-15 nimetust MIKROEL vundamendi raketiste püstitamine jm Kõigepealt jagatakse makroelementideks, selt edasi väiksemaks mikroelemendini välja. On koostatud tööelementide loeng, kus on kirjeldatud erinevate tööde sisu. EHITUSKULUDE LIIGITAMISE EESMÄRGID. Eri osapooltel eri eesmärgid liigendamisel. Lk 7. esimene pool Selleks, et saaks võrrelda erinevaid kulu- ja hinnagraafikuid omavahel, on vajalikud eeskirjad. KLASSIFIKATSIOONISÜSTEEMID PEAKSID SOBIMA:
Tihedus raskebetoon üle 2600 300-650 kg/m3 kg/m3 normaalne 2100- 2600 kg/m3 kergbetoon 300-2100 kg/m3 Soojapidavus 0,11 W/mK 0,07 W/mK Tugevus Olenevalt tihedusest 15- 3 Mpa 60 Mpa Kasutusala Vundamendid, vahelaed, Seinad põrandad, talad, trepid b narva plokk vs aeroc; Narva plokk Aeroc Tootmine Kivistumise teel Autoklaavis vormides, lisatakse Al poorbetoonist pulbrit. Koostis Põlevkivituhk, liiv, vesi Poorbetoon
- hästitihendatud betoon kaitseb selles paiknevat armatuuri korrosiooni eest. 4. Raudbetooni kasutusalad, eelised ja puudused Kasutusalad: - hoonete (elamud, ühiskondlikud ja tööstushooned) kandekonstruktsioonid nagu postid, talad, vahelaed, katuslaed, vundamendid; - insenerirajatised (silod, punkrid, estakaadid, gradiirid, korstnad, mastid); - hüdroehitised (tammid, sadamaehitised); - teedeehitised (sillad ja viaduktid, lennuvälja- ja teekatted); - suurte seadmete ja agregaatide vundamendid (näiteks keerukad generaatorivundamendid elektrijaamades); Ebatraditsioonilise kasutusalana võiks mainida ka laevaehitust (näiteks ujuvdokid). Eeliseid: -Suur loomulik tulekindlus võrreldes teras- ja puitkonstruktsioonidega. -Konstruktsiooni pikaealisus ja väikesed hoolduskulud norm keskkonnating. korral -Monoliitse raudbetooni hea vastupanuvõime dünaamilistele koormustele, monteeritava raudbetooni korral vähendab seda eelist jätkude järeleandlikkus.
4. Ehituskulude pea- ja põhirühmade koondtabel EVS 885:2005 järgi Liigiti järgmisel tasandil täieneb positsiooni kood lisanumbriga, samas peab kasutamisel kinni pidama liigiti kui terviku ülesehituse põhimõtetest – kulupositsioonide põhinimetusi ja nende sisu ei tohi meelevaldselt muuta. Ehituskulude liigiti igal madalamal tasandil on numbriga 0 ja 9 lõppevad numbrikombinatsioonid reserveeritud järgmiselt: 0 - lõpulised koodid tähistavad eritlemata tarindeid: nt kood 20 – vundamendid eritlemata 9 - lõpulised koodid on reserveeritud projektist tulenevatele erivajadustele, mida ei saa seostada muude tarinditega: nt kood 29 – unikaalsed alused ja vundamendid Selline liigituspõhimõte võimaldab süsteemselt kirjeldada mistahes projekti eripärast tulenevaid kulusid. 2 ALUSED JA VUNDAMENDID Seina-, posti- ja alusmüüride taldmikud ning 21 Rostvärgid ja taldmikud
Geotehnika alused Sissejuhatusases *geotehnika tegelebki pinnases tekkivate pingete ja deformatsioonide ning tugevusprobleemide uurimisega ja tema ülesandeks on teoreetiliste aluste loomine konkreetsete konstruktsioonide vundamendid, tugiseinad , tunnelid , teed , maanteed-projeteerimisek ja ehitamiseks. *geodeesia on teadus, mis k2sitleb maa kuju mõõtmete ja raskusjõuvärja määramist ning tegeleb maa pinnasosade kuju ja suuruse mõõtmisega ja nende mõõtkavalise kujutamisega tasamdile Mõõtkava n2ide 1:10000 Pinnase klassifikatsioon Fraktsioon Alafraktsoon Rahvusvaheline Osaleste suurus tähis
11 6. TÖÖDE ÜLDISED KVALITEEDI NÕUDED Raudbetoon elementide viimistluse kvaliteediklass sõltub eelkõige arhitektuursetest taotlustest ega ole otseselt seotud pindadele esitatavate tolerantsinõuetega. Standardites puudub betoonpindu käsitlev dokument, mistõttu on kasutatud Soome Betooniühingu väljaannet BY 40. Näiteks siseseinad peavad vastama MUO 2 sätestatud nõuetele. Vundamendid MUO 3, välisseinad THI 1, karkassipostid ja talad MUO 2 ja trepielemendid MUO 1 ja THI 1. 12 7. TÖÖ- JA TULEOHUTUSE TAGAMISE PLAAN Ehitustööde tegemise ajal vastutavad ehitise omanik ja ehitusettevõtja selle eest, et ehitustöö ei ohustaks ehitusplatsil töötavaid ega seal viibivaid isikuid. [7] Ühisel ehitusplatsil vastutab peatöövõtja selle eest, et ehitustöö ei ohustaks ehitusplatsil
ta on looduse poolt ette antud ning teda ei saa valida, on tunduvalt nõrgem ja deformeeritavam, vee suur osatähtsus käitumisele ja omadustele. Geotehnika koosneb erinevatest osadest: · Ehitusgeoloogia uuringud, pinnasetingimused ja omadused, geoloogiliste protsesside hinnang ja prognoos. · Pinnasemehaanika arvutusmudelid stabiilsuse, tugevuse ja deformatsioonide määramiseks · Rakendusdistsipliin vundamendid, allmaa ehitised, tammid, tunnelid, sadamad jne · Normid annavad nõuded geotehniliste uuringute, arvutusmudelite, koormuste ja mõjurite kohta o EQU ehitise või pinnase tasakaalukaotus; materjali tugevus ei mängi rolli o STR ehitise purunemine, mille juures on määrav ehitusmaterjali tugevus o GEO ehitise purunemine, mille juures on määrav pinnase tugevus o UPL ehitise tasakaalu kaotus vee võstva mõju tõttu
raudbetoonkonstruktsioonideks ehktaribetoonkonstruktsioonideks, ehituspaigal tervikuna valatud raudbetoonkonstruktsiooni nimetataksemonoliitraudbetoonkonstruktsiooniks. Muust materjalist tarinditega võrreldes on raudbetoonkonstruktsioonid tugevamad, tulekindlamad, pikemaealisemad ja hügieenilisemad ning nende kasutamiskulud on väiksemad. Puudusteks on suur omakaal, halb soojapidavus, suur löögikõlajuhtivus ning betooni pragunemine. ArmixTM Kiudbetoonist vundamendid Vundament on hoonete ehitamisel olulise tähtsusega: jääb ju kogu hoone sellele toetuma. Vundamendi ehitamisel tehtud vigu on hiljem väga kallis ja keeruline parandada. Ehituses kasutatakse põhiliselt kahte tüüpi vundamente: lint- ja plaatvundamendid. Esimese puhul valatakse vundament seinte või muude kandvate konstruktsioonide alla lindina. Teisel juhul valatakse koos vundamendi kandva osaga ka põrandaplaat. Mõlema puhul on oluline ühtlane, korrektselt täidetud ja tihendatud alus
firmas ihaldatavaks; 15)määratud firmasisene arvestussüsteem etapp: osalevad kõik. Esitatakse kvalifitseerimiseks üldtsüklite tasemel: 1)Lahtine meetod ehk lõpetatud maa-aluse Torustikud paigaldatakse keldris enne põranda valamist. nii toomise operatiivarvestuses kui raamatupidamises, mis peab dokumendid. Hinnast ei räägita. Kestab 10 päeva. etapp: tööde tsükliga meetod, mille korral vundamendid ehitatakse Välised tehnovõrgud ehitatakse paralleelselt teoste töödega, kindlustama tagasi-sideme tootmise plaanimiseks ja Tellija valib osalejad tehnilise ja majandusliku võimekuse hoone karkassi alla ühel ajal tehnoloogiliste seadmete, arvaestades seodust. Nende lõpetamine võib sõltuda vajadusest normeerimiseks. See on võimalik ainult nüüdisaegseid järgi
Erandina võib ehituse riigihanke puhul pöörduda ühe tööettevõtja poole lepingu sõlmiseks: 1)erakorralistel juhtudel 2)kui see on tingitud ehitustehnoloogiast 3)kui see on põhjendatud varem tehtud töödega 4)kui see on seotud riigi saladusega. 43.Tööde järgustamise meetodeid tööstushoonete puhul. Tööd saab liigitada ajalise ja ruumilise ühildamise viise üldtsüklite tasemel: 1)Lahtine meetod ehk lõpetatud maa-aluse tööde tsükliga meetod, mille korral vundamendid ehitatakse hoone karkassi alla ühel ajal tehnoloogiliste seadmete, galeriide, teenindustreppide jne vundamentidega. Samas tsüklis ehitatakse kõik kanalid, kaevud ja kommunikatsioonid; 2)Suletud meetod, mille korral ehitatakse vundamendid seadmete, teenindustreppide jne alla pärast hoone maapealse osa katusega katmist; 3)Ühildatud meetod, mille puhul ehituskonstruktsioonide montaaz toimub samal ajal tehnoloogiliste seadmete ja neid teenindavate treppide ning galeriide paigaldamisega
Soojusisolatsiooni süsteemi elementide paigaldus- ja kinnitusmeetodid; Soojustamine uusehitistes, rekonstrueerimisel ja remonditöödel; Vigade vältimine, parandamine ja kontroll soojustamisel ja sellega seotud töödel; Järelevalve korraldamine soojustamistöödel; 4 2 ... EHITISTES SOOJUS-ISOLEERITAKSE: Vundamendid Keldri müürid ja sokkel Pinnasel põrandad Välisseinad ja fassaadid Vahelaed (näiteks keldrivahelaed) Katuslaed (kaldlaed, pööningulaed, lamekatused) Jt. Aga samuti isoleeritakse ka: Kommunikatsioonide läbiviigud Sõlmed, detailid, külmasillad, liitepinnad Pinnase külmakerke vastane kaitse Jt. 5 6
Puuraugu ümbruses tekib depressioonilehter (seda distsipliinid konstruktiivsed eeskirjad ning varutegurite süsteemi. Eriliiki ehituste kokkusurutavust isegi siis, kui pinnase tihedus taastatakse. veepinna alanemisega, on seda järsem, mida väiksem on pinnase veejuhtivus). projekteerimist ja ehitamist käsitlevad distsipliinid nagu vundamendid, ***1.3 Kaalulis mahulissuhted pinnastes Selle all mõistetakse pinnase Pumbatakse kuni statsionaarse olukorra saavutamiseni. Seejärel määratakse allmaaehitised, tunnelid, teedeehitus jne. Ehitustegevus on alati seotud omadusi nagu: mahumass (tihedus), poorsus, poorsustegur, veesisaldus, depressioonilahtri kuju veetaseme mõõtmisega vaatluspuuraukudes, saadakse pinnasega
Plaati kasutatakse enamasti mööbli valmistamisel, uste konstruktsioonis ja liistudena. Pinnakateteks kasutatakse värvi või plastikut. MDF-plaati on võimalik valmistada ka tulekindlana. VUNDAMENT Vundamendiks nimetatakse hoone maa-aluseid kandekonstruktsioone. Vundamendi toetuspinda nimetatakse tallaks, selle konstruktsiooni taldmikuks ja maapealset osa sokliks. Liigitus ja materjalid. Vundamente liigitatakse konstruktsiooni järgi lint-, post-, vai-, plaat- ja ruumilised vundamendid. Vundamentides kasutatavad materjalid: betoon, kivikbetoon, maakivi, paekivi, raudbetoon, silikaatbetoon, pinnasebetoon, betoonkivid, keramsiitbetoonplokid. Sokkel ehitatakse ilmastikukindlast materjalist: maakivi, paekivi, graniit, marmor, viimistluskihita betoon ja betoonkivid. 14 Vundamendi minimaalne paksus: - paekivist 300 mm - maakivist 500 mm - looduskivist postvundament 600x600 mm - kivikbetoonist postvundament 400x400 mm
Pool kerast on betoonist, nagu kauss, mis toetub kolmele jalale. Betoonkausi peale on tehtud metallist kaared ja selle peale laudisega aluspind, mille peal on rullmaterjal ja lõpuks rombikujulised paneelid. Vahel on soojustusvill ja viimistletud on seest kipsiga. Kupli osa kannavad liipuitkaared, keskel on surverõngas. Samamoodi on ka ehitatud poolkuppel. Krundil kus keskus asub oli üks olulisemaid tegureid vana nahavabrik. Maa alla tuli kelder, olemasolevad vundamendid olid madalad ja tuli nahavabriku müürid ära lammutada, aga nendest kividest laoti uus müür. See andis hoonele teatava soojuse, vanad telliskiid mõjuvad väga hästi. Majal on tohutult palju erinevat materjali kasutatud: monoliitbetoon ja monteeritav betoon, puitkaared kupli all ja teraskonstruktsioonid ning tellismüürid. Eesmärgiks oligi materjali paljusus. nahavabriku telliskividest laotud müür Maja alla on tehtud suur tehnilline ruum, mida kasutatakse ka laona
Igal projektlahendil on oma optimum, kus kujundatud lahend on maksimaalselt ökonoomne. Aga ka lahendid mõlemal pool optimumpunkti on mõistlikud ning ökonoomsed, oluliselt kaugemal sellest punktist aga hakkab maksumus pidevalt ja kiiresti kasvama. Iga konkreetne projekt võib olla teostatav ebasoodsana, kuigi sel juhul on teada, et tema kõrval on olemas siiski ka odavam lahendus. Järgnevalt hinnatakse ehitise mõnede põhikonstruktsioonide mõju maksumusele: 1) Vundamendid Sobiva vundamendi tüüp sõltub sellele toetuva ehitise tüübist. Ilmselt suurte kohtkoormustega ehitis ei saa toetuda tavalisele lintvundamendile. Samas vaiade kasutamine on alati väga kallis ja neid kasutatakse vaid siis, kui lintvundamentide kasutamine on aluskihtide omadustest tulenevalt võimatu. Erinevatel vaivundamentidel on nii eeliseid kui ka puudusi, kuid ilmselt iga vaiade rammimisega tegelev firma on alati nõus abistama esmaste maksumusuuringute tegemisel
Gneiss- lõhestub ühest suuanst, sama kasutus mis graniidil Marmor- lubjakividest ja dolomiitidest, hästi poleeritav ,eestis ei ole marmorit. Kiltkivi- väga kergelt lõhestuvad, katusekattematerjalina kasutus, eestis leiduv kiltkivi on väga nõrk ja väga seda kasutada ei saa. Looduskivitoodete markeerimine- markeeritakse kasutuse järgi, kus parasjagu kivi vaja läheb, seega kas survetugevuse, tiheduse või külmakindluse järgi. Kasutusalad: • Kiviparkett • Vundamendid • Teeehitusmaterjalid • Seinamaterjalid jne. Mineraalsed sideained • Ained, mis vedelast olekust füüsikalis-keemiliste protsside toimel tahkesse olekusse üle lähevad. • Mineraalsed(õhksideained-kips,lubi,anhüdriit) ja hüdraulilised sideained – tsement ja selle eriliigid. • Saamine – mineraalsed sideained saadakse looduskivimite või nende segude termilise ja mehaanilise aktiviseerimise tulemusel.
1. Esimene küsimus puudutab laevade liigitust, klassifitseerimist, laeva teooria aluste temaatikat loengutes läbi võetud materjali ulatuses 2. Teine on laeva osade konstruktsiooni, seadme või süsteemi kohta käiv küsimus 1. Laeva arhitektuursed tüübid. Vööri ja ahtri kuju, tekiehitiste ja masinaruumi paiknemine. Lagedatekiline laev - lahtine, lage tekk vöörist ahtrini. Võib olla üks (enamasti) tekihoone (tekikamber), mis ei ulatu pardast pardani. Näit. sadamapuksiirid. Pideva tekiehitisega laev - pardast pardani ulatuv tekiehitis vöörist ahtrini. Esineb enamasti reisilaevadel, matkelaevadel, parvlaevadel, autoveolaevadel jne. Kolmesaarelaev - kolm tekiehitist: pakk, keskmine ja pupp. Pakk kaitseb tekki eestpoolt peale jooksvate lainete eest hoides ära suurte veemasside sattumise tekile ja tekilastile. Pupp kaitseb tagant jooksvate lainete eest. Keskmine tekiehitis paikneb tavaliselt masinaruumi peal kaitstes seda ja andes eluruumidek...
1 Sissejuhatus 6 1.1 Uuringu eesmärk ja oodatavad tulemused 6 1.2 Ülevaade uuritud elamutest 8 2 Uuritud elamute piirdetarindite ja kandekonstruktsioonide tehniline seisund ja defektid 15 2.1 Meetodid 15 2.2 Vundamendid ja esimese korruse põrandad 15 2.2.1 Vundamentide ja esimese korruse põranda tarindus 15 2.2.2 Vundamentide tehniline seisund ja kahjustused 16 2.2.3 Põrandate tehniline seisund ja kahjustused 17 2.3 Välisseinad 20 2.3.1 Välisseinte tarindus 20 2.3
järjepidevalt enam kui sajandi. Apteegis töötas rahvakirjanik Oskar Luts. 1950. 1960. aastatel asus teisel korrusel kunstikooli noormeeste internaat, kus elasid praegused tunnustatud Eesti kunstnikud Kaarel Kurismaa, Tiit Pääsuke jpt. Sama maja teises trepikojas elas pärast sõda tookord tagakiusatud kunstipedagoog Ado Vabbe. Pisa torni meenutav kalle on tekkinud majale hoone ebaühtlase aluse tõttu. Kogu Tartu vanalinn on rajatud soisele Emajõe kaldale ning majade vundamendid toetuvad enamasti puitparvedele. Sajandite jooksul on põhjavee tase langenud ning üks külg madalamale vajunud. Legendi järgi vajunud maja tugevamini kaldu pärast praeguse Kaarsilla kohal asunud Kivisilla õhkulaskmist Teisel maailmasõja ajal. 1980. aastatel teostasid Poola restauraatorid hoones ulatuslikke restaureerimistöid, mille tagajärjel on hoone vajumine peatatud. Maja kalle on 5,8-kraadi, mis on suurem kui Pisa tornil. Suudlevad tudengid Selle skulptuuri autoriks on Mati Karmin
Loeng nr 6. Ehitusmaksumuse modelleerimine Kui kavatsetakse hakata tootma midagi uut, tehakse kõigepealt näidis, seda põhjustel, et: 1.Kujutada ette kolme-mõõtmelisi proportsioone, mis pole joonisel tajutavad 2.Selgitada välja tootmiseks vajalikud tööriistad 3.Kalkuleerida toodangu maksumus 4.Anda toodangule sobiv funktsionaalne väljanägemine, millega võib kaasneda katsetamine koos täieliku purustamisega 5.Proovida toodangu turustamise võimalusi 6.Valmistada tarbijale proovi partii, et demonstreerida saavutatavat kvaliteeti Valmistades näidise ja kontrollides seda võib lahendada need probleemid, mida on vaja vältida tulevikus kui toodangut tegelikult valmistatakse ja müüakse. Kui lõpptoodang on mahukas ja kallis, pole otstarbeks valmistada näidist, seda eriti sellise toodangu puhul nagu ehitised. Siis valmistatakse vaid üks toodangu ühik, sest täiendavaid kulusid näidise valmistamiseks pole otstarbekas lisada täiendava kuluna toodangu...
kuivlastilaevadel. Pikitalastik koosneb vertikaalkiilust ja stringeritest, põiktalastik aga flooridest. Sise- põhi ehk tankilagi, mis paikneb talastiku peal ülalt, täiendab üldpikitugevust, takistab vee sattumist laevakeresse välisplaadistuse vigastuste korral, kannab endal lasti. Moodustuv põhjadevaheline ruum kasutatakse vajadusel ära ballastitsisternideks või kütusevaru hoidmiseks. 22. Laeva põhjasilluste konstruktsioon, vundamendid. Põhjasillused. Ühekordse põhja talastiku konstruktsioon. Ühekordse põhjaga ehitatakse vaid väikseid laevu pikkusega alla 45 m. Siin on üld- tugevuse tagamine lihtne ja seetõttu kasutatakse põiksüsteemi. Pikitalastiku moodustavad vertikaalkiil ja stringerid. Siin nimetatakse vertikaalkiilu ka keskmiseks kiilsoniks ja stringereid külgkiilsoniteks. Põhja põiktaladeks on floorid. Põhja plaadistuse keskmist plaati, mis on muust põhja plaadistusest mõnevõrra
Pikitalastik koosneb vertikaalkiilust ja stringeritest, põiktalastik aga flooridest. Sise- põhi ehk tankilagi, mis paikneb talastiku peal ülalt, täiendab üldpikitugevust, takistab vee sattumist laevakeresse välisplaadistuse vigastuste korral, kannab endal lasti. Moodustuv põhjadevaheline ruum kasutatakse vajadusel ära ballastitsisternideks või kütusevaru hoidmiseks. 22. Laeva põhjasilluste konstruktsioon, vundamendid. Põhjasillused. Ühekordse põhja talastiku konstruktsioon. Ühekordse põhjaga ehitatakse vaid väikseid laevu pikkusega alla 45 m. Siin on üld- tugevuse tagamine lihtne ja seetõttu kasutatakse põiksüsteemi. Pikitalastiku moodustavad vertikaalkiil ja stringerid. Siin nimetatakse vertikaalkiilu ka keskmiseks kiilsoniks ja stringereid külgkiilsoniteks. Põhja põiktaladeks on floorid. Põhja plaadistuse keskmist plaati, mis on muust põhja plaadistusest mõnevõrra paksem,
kuivlastilaevadel. Pikitalastik koosneb vertikaalkiilust ja stringeritest, põiktalastik aga flooridest. Sise- põhi ehk tankilagi, mis paikneb talastiku peal ülalt, täiendab üldpikitugevust, takistab vee sattumist laevakeresse välisplaadistuse vigastuste korral, kannab endal lasti. Moodustuv põhjadevaheline ruum kasutatakse vajadusel ära ballastitsisternideks või kütusevaru hoidmiseks. 22. Laeva põhjasilluste konstruktsioon, vundamendid. Põhjasillused. Ühekordse põhja talastiku konstruktsioon. Ühekordse põhjaga ehitatakse vaid väikseid laevu pikkusega alla 45 m. Siin on üld- tugevuse tagamine lihtne ja seetõttu kasutatakse põiksüsteemi. Pikitalastiku moodustavad vertikaalkiil ja stringerid. Siin nimetatakse vertikaalkiilu ka keskmiseks kiilsoniks ja stringereid külgkiilsoniteks. Põhja põiktaladeks on floorid. Põhja plaadistuse keskmist plaati, mis on muust põhja plaadistusest mõnevõrra
konstruktsiloonid. Näiteks niiskus, seisev ohk, vajalik temperatuur. · Algul muutub puidu värvus hallikas pruuniks, hiljem tekkib pragude võrk ja puit laguneb kuubikuteks. Sageli tekkib puidu pinnale hallitus kirme. · Selline puit on väga ohtlikuks nakkus allikaks teistele puit konstruktsionnidele. · Välist pehme mädanikku tekitavat mitut liiki maja seened. Näiteks maja vamm. Maa sees asuvate konstruktsioonides naq näiteks liiprid, postid, vundamendid, aga nnn keldri seened. · Mööbli puidus lubatakse esineda ainult ebaterveid värvusi, läbipaistat katteesipindadel võivad nad olla ainult tumeda viimistluse puhul. Puidu kaitsmine mädanikke vastu · Kõige lihtsamaks kaitse abinõuks on puitainete säilitamine mädaniku tekkitavate seente elutegevuseks ebasobivates tingimustes. · 1) ümarmaterjali säilitamine vee sees ja basseinides · 2) lumelaod, vineeri tehased
Armeeritud konstruktsiooni korral ei tohi kivid kokku puutuda armatuuriga. Konarliku pinnaga kivid on paremad kui siledapinnalised. Kivide läbimõõt võib olla kuni 30 cm. Joonis 7.19 Keldriseina kivibetoonmüüritise ehitamine: a raketise detail, b - üldvaade 24 Looduskive asemel võib kivikbetoonis kasutada lammutatud tellismüüri tükke, kui müüritise ettenähtud tugevus on garanteeritud ja vundamendid või keldriseinad asuvad kuivas pinnases. Samadel tingimustel võib betoonisegus kasutada telliskillustiku. Betoonkonstruktsioonide tükke tohib kasutada ka niiskes pinnases. Kivikbetoonseina või vundamendipaksus peab olema vähemalt 40 cm. Kivikbetoonseina või vundamendi ehitamiseks tuleb teha puitraketis 2,5 cm paksustest laudadest. Raketise külglaudised koosnevad 60...70 cm laiustest kilpidest, mis kinnitatakse püstribide külge
enamike hapete, soolade, leeliste, õlide näit. bensiini mõjudele ning korduvatele jäätumis- sulamisprotsessidele. · Ventileerimisomadused - Kergkruus on õhku läbilaskev ning seetõttu ventileeruvad ehitistest nii ehituslik, konstruktsiooniline kui ekspluatatsioonist tulenev niiskus ja aur. · Kasutusalad · Katuste ventileerimiseks · Soojusisolatsioonina · Lamekatustel · Vundamentide ümber · Kergplokkidest · vundamendid · seinad · Kergtäiteks · teede, raudteede mulded · torustike ehitused · põrandad looduslikel pinnastel · vundamentide ümber vee drenaaziks 12 Omadused: · on valmistatud vaid looduslikest lähteainetest · on põlematu ja külmakindel · on vaatamata kergusele tugev · on hea soojus- ja heliisolaator
Loomi, linde ja putukaid treeniti ning valmistati neid võitluseks ette. 22 Linnatänavatel võis kohata igat liiki ennustajaid, kelle käest võis teada saaada lähema tähtsama ettevõtmise õnnestumise kohta, lapse tuleviku või mingi halva ende kohta. 8. JAAPAN Seismoloogiliselt on Jaapan üks ebastabiilsemaid piirkondi maailmas. Sagedaste maa- värinate tõttu ei kasutatud ehituses peaaegu üldse kivi, välja arvatud vundamendid. Igapäeva- elu alusmaterjal oli puit. Kõik vanad sugukonnad pidasid väga oluliseks ,,jumalate ajast" põlvnemise rõhuta- mist ja oma esivanemate sugupuu võimalikult täpset mäletamist. Jaapanlased suhtlesid oma jumalatega esialgu lageda taeva all, hiljem templites. Sümbolid mängivad jaapanlase elus iidsest ajast väga olulist osa. Eriti tähtis oli impe- raator, tema perekond ja kõik õukonnaga seotu. Imperaator oli ka sintoismi peapreester.
Ehitusmaterjalid Konspekt 2009 Sisukord Sisukord....................................................................................................................................1 1.1 Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused:..........................................................................3 1.2 EM termilised omadused:....................................................................................................3 1.3 EM mehaanilised omadused:............................................................................................. 4 2 Puit............................................................................................................................................. 4 2.1 Tähtsamad puu liigid......................
1. Mis on võistupakkumine. Pakkumissüsteemi põhiprintsiibid Mitmel töövõtjal palutakse teha pakkumused projekti kogusummale, võttes aluseks tellija poolt koostatud töömahtude loendid. Eduka töövõtja pakkumus saab aluseks projekti finantsjuhtimisele: seega üks dokument (töömahtude loend) on aluseks nii töövõtja valikul, hinna määramisel kui lepingu juhtimisel. Selline lepingutüüp annab tõenäoselt madalaima hinna, kuigi pole õige lugeda seda moodust parimaks, sest ka tema pole vaba puudustest. Siiski on see lepingutüüp koos töömahtude loendiga dokumendiks, mis annab enamiku andmeid maksumusanalüüsiks ja muidugi tagab kontrolli pakkumuste üle. Pakkumissüsteemi põhiprintsiibid: - kõigile pakkujatele võrdsed algandmed - õiglane konkurents (ilma hinna kokkulepeteta) Võistupakkumise korraldab tellija või tema poolt volitatud juriidiline isik. Tellija huvides on, et pretendentide arv ei oleks liiga väike, sest siis ei tule välja madalam pakku...
kontrollol. See tähendab niisuguste keskkonnatingimuste loomist, mis on biokahjustajatele ebasoodsad. Keemilist tõrjet kasutatakse ainult hädaolukorras kui kogud on kahjuritega nakatunud. IPM sisaldab ennetusmeetmeid/seire/kahjurite identifitseerimist; võimalikke tõrjemeetodeid; hindamist, dokumenteerimist, koolitust. Ehituslikud ennetusmeetodid: ehituskonstruktsioonid peavad olema pragudeta; tuleb ältida aknede avamist; aknad uksed peavad olema tihedalt sulguvad. Vundamendid, keldriseinad tuleb isoleerida. Sisustuse juures ei tohiks kasutada materjale, mis sobivad putukatele toiduks. Hoone ümbruses tuleks kasutada vähem putukaid ligimeelitavaid valgusteid naatiumlampe. Hoone ümbruses ei tohiks olla põõsaid, õitsvaid taimi, kõdunenud lehti. Ümber 50cm taimevaba tsoon. Tuleb jälgida niiskustingimusi. Vajalik on korralik ventilatsioon.Oluline on korrapärane koristamine. Tuleb hoiduda kahjulikke ühendeid sisaldavatest puhastusvahenditest
Loomi, linde ja putukaid treeniti ning valmistati neid võitluseks ette. 22 Linnatänavatel võis kohata igat liiki ennustajaid, kelle käest võis teada saaada lähema tähtsama ettevõtmise õnnestumise kohta, lapse tuleviku või mingi halva ende kohta. 8. JAAPAN Seismoloogiliselt on Jaapan üks ebastabiilsemaid piirkondi maailmas. Sagedaste maa- värinate tõttu ei kasutatud ehituses peaaegu üldse kivi, välja arvatud vundamendid. Igapäeva- elu alusmaterjal oli puit. Kõik vanad sugukonnad pidasid väga oluliseks ,,jumalate ajast" põlvnemise rõhuta- mist ja oma esivanemate sugupuu võimalikult täpset mäletamist. Jaapanlased suhtlesid oma jumalatega esialgu lageda taeva all, hiljem templites. Sümbolid mängivad jaapanlase elus iidsest ajast väga olulist osa. Eriti tähtis oli impe- raator, tema perekond ja kõik õukonnaga seotu. Imperaator oli ka sintoismi peapreester.
gas aga ka aastatuhandeid enne raudbetooni kasutuselevõttu. Viimastel aastakümnetel konku- reerivad raudbetooniga edukalt ka teised, raudbetoonist vanemad, ehitusmaterjalid nagu puit ja teras, jättes siiski terve rea ehitusvaldkondi ainult raudbetooni pärusmaaks. Lühike loetelu raudbetoonkonstruktsioonide peamistest kasutusvaldkondadest: hoonete (elamud, ühiskondlikud ja tööstushooned) kandekonstruktsioonid nagu postid, talad, vahelaed (valdavalt), katuslaed, vundamendid (tänapäeval peaaegu eranditult); insenerirajatised (silod, punkrid, estakaadid, gradiirid, korstnad, mastid jne.); hüdroehitised (tammid, sadamaehitised); teedeehitised (sillad ja viaduktid, lennuvälja- ja teekatted); suurte seadmete ja agregaatide vundamendid (näiteks keerukad generaatorivundamendid elektrijaamades); Ebatraditsioonilise kasutusalana võiks mainida ka laevaehitust (näiteks ujuvdokid, liht- rid). 3 Raudbetooni eelised ja puudused
1. ELEKTRIPAIGALDISTE ÜLDISELOOMUSTUS 1.1 Määratlused Elektripaigaldis (electrical installation) paigaldis, mis koos- neb elektrienergia tootmiseks, edastamiseks, muundamiseks, jaotami- seks ja/või kasutamiseks ettenähtud elektriseadmetest; elektripaigaldis võib sisaldada elektrienergia salvestusseadmeid (akupatareisid, konden- saatoreid vms.). (Siia kuuluvad ka ehituslikud osad nagu paigaldus-, kande-, ja piirdetarindid, seadmete alused, vundamendid). Elektripaigaldise käit (operation) (edaspidi käit) on tegevus elektripaigaldise talitluses hoidmises. Käidutoimingud hõlmavad näiteks lülitamist, juhtimist kontrollimist ja hooldamist, nii elektri- kui ka mitte- elektri töid. Elektrialaisik (skilled person, qualified person) isik , kelle erialaõpe, -oskused ja kogemused võimaldavad vältida elektrist tulenevaid ohtusid. Ohuteadlik isik (instructed person; trained person) isik, kes elektria...
torust. Ülejäänud mitut tekki läbiva ruumi osades paiknevad ventilatsioon, pootsmani- ja tuletõrjevarustus, katlad. Sõuvõlli tunnel Sõuvõlli tunnel ehitatakse selleks, et sõuvõllile oleks alati võimalik ligi pääseda. Kahe sõuvõlliga laevadel võib olla kaks võllitunnelit, kuid sageli kaetakse kogu võllidevaheline ruum tekiga ning seda kasutatakse tööruumidena, ladudena vms. Võll on võllitunneli ühes ääres ning seda toetavad tugilaagrid, mida omakorda toetavad vundamendid, mis on kinnitatud tunneli ja sisepõhja külge. Põrandale pannakse restid, mis moodustavad käigutee, ning põranda ja käiguresti vahelist ruumi kasutatakse torude ühendamiseks ahtripoolsetest tankidest Masinaruumi vaheseina kohal tuleb paigaldada tunnelisse veekindel uks, et õnnetuse korral oleks võimalik tunnelit ülejäänud laevast eraldada; samas peab võllitunneli tagumises osas olema varuväljapääs Tunnelit saab veest tühjendada spetsiaalse tunnelikaevu (pilsi) abil.
Vastavalt eeskirjale liigitatakse kulud 7 kulugruppi, mis omakorda jaotatakse veel kahel tasandil alaliikideks: 100. Krundi omandamiskulud 200. Maaala ettevalmistamiskulud ja hõive 300. Hoone ehitustööd ja tarindid 400. Hoone tehnoseadmed 500. Krundipealsed rajatised 600. Sisustus ja kunstiteosed 700. Ehituse kõrvalkulud Näitena järgmise taseme alaliigitusest olgu vaadeldud "hoone püstituskulud". 300.Hoone ehitustööd ja tarindid 310. Süvend 320. Alused ja vundamendid 330. Välisseinad 340. Siseseinad 350. Vahelaed ja trepid 360. Katused 370. Püsisisustus 390. Hoone ehitustöödega kaasnevad tööd Järgmise ja viimase taseme alaliigituse näitena vaatame kululiiki "välisseinad": 330. Välisseinad 331. Kandvad välisseinad 332. Mittekandvad välisseinad 333. Välispostid 334. Välisuksed ja aknad 335. Välisseinte välisviimistlus 336. Välisseinte siseviimistlus 337 Monteeritavad välisseinad 338 Päikesekaitse 339 Muud
2.3.3 Sademevee äravoolusüsteemide lahendused ja tehniline seisukord 47 2.4 Seinad 53 2.4.1 Välisseinte lahendused 53 2.4.2 Välisseinte seisukord ja peamised probleemid 55 2.4.3 Siseseinte lahendused ja olukord 62 2.5 Vundamendid, soklid ja keldripõrandad 63 2.5.1 Vundamentide, soklite ja keldripõrandate lahendused 63 2.5.2 Keldri- ja soklikorruse niiskusrisk 65 2.5.3 Vundamentide, soklite ja keldripõrandate peamised probleemid 66 2.6 Vahelagede ja põrandate lahendused, seisukord ja peamised probleemid 75 2
ja võib puruneda nagu kõik teisedki materjalid. See põhjustab pinnasega kontaktis olevate ehitiste deformeerumist või püsivuse kaotust. Töökindlate ja ökonoomsete ehituste kavandamiseks on vaja teada pinnase käitumise seaduspärasusi. Pinnasemehaanika tegelebki pinnases tekkivate pingete ja deformatsioonide ning tugevusprobleemide uurimisega ja tema ülesandeks on teoreetiliste aluste loomine konkreetsete konstruktsioonide vundamendid, tugiseinad, tunnelid projekteerimiseks ja ehitamiseks. Seega on pinnasemehaanikal samasugune roll vundamentide, tugiseinte jne projekteerimisel nagu tugevusõpetusel ja ehitusmehaanikal teras-, puit- ja raudbetoonkonstruktsioonide puhul. Eraldi distsipliini tekkimise tingis esiteks pinnase kui materjali põhimõtteline erinevus tavalistest ehitusmaterjalidest. Pinnas on dispersne materjal, mis koosneb üksteisega sidumata või väga nõrgalt seotud osakestest. Erinevalt teistest
5) Assüroloogia tegeleb kiilkirja kasutanud rahvaste uurimisega (19. saj. keskpaigas). 6) Eufrati ja Tigrise ääres olid üleujutused ebakorrapärased ning kui tuul oli Pärsia lahe poolt, siis tõi see tuul vee kõik jõgede suudmealale ja ujutas selle piirkonna üle. Ülevalpool oli põlluharimine võimalik ainult tänu niisutuskanalitele. 7) Kasutasid ehitusmaterjalina savi ning seetõttu on enamus ehitistest hävinud. Alles on jäänud ainult vundamendid, kui sedagi. 8) 9) Vanim rahvas on sumerid. Oletatakse, et nad on kas pärit põhja poolt või India-aladelt, aga kindlat päritolu ei teata. Leiutised: kiilkiri, ader, ratas -> vanker, potikeder. Hakkasid rajama esimesena niisutuskanaleid ja kuivenduskraave. Kuuekümnendsüsteem. Maailma vanim eepos Gilgames. Kujunes palju erinevaid linnriike. Üks linnriik koosnes mitmest ümberkausest külast ja elanikke võis olla kuni 200 000. Linnriigid olid omavahel vaenujalal,
Üldnõuded" kehtestatud norm. Kõrgema radoonisisaldusega olmevee tarbimise korral tuleb kasutada eriseadmeid veest õhu eemaldamiseks. Parimate veest õhu eemaldamise seadmetega on võimalik vähendada vee radoonisisaldust 7595%. 3. Radooni hoonealusest pinnasest eluruumi sattumise vältimiseks tuleb elamu projekteerimisel ja ehitamisel silmas pidada järgmist: o poorsetest materjalidest (nt. väikeplokkidest) ehitatud vundamendid peavad olema ehitatud selliselt, et radoon ei satuks pooride ja plokkidevaheliste vuukide kaudu keldrisse ja välisseina, kust see võib edasi tungida eluruumidesse; o elamu esimese korruse põrand ja vundament peavad moodustama ühtse õhutiheda radoonitõkke; o radoonitõkke kihte läbivate tarindite ning kommunikatsioonitorude ja juhtmete liitekohad peavad olema õhutihedad; o tuleb vältida võimalike pragude (temperatuurikahanemisest jm
Kasutades puitu ratsionaalselt, on tulemuseks nii majanduslikult efektiivsused kui kõrge konkurentsivõimega konstruktsioonid. Hallide karkassi tüübid: Post sõrestik Tala-post karkass o Kahe kaldega tala o Bumerang tala o Gerbertala Raamid Kaar o Täiskaar o Kumera nurgaga raam o kaarsõrestik Raami tüübi valikul tuleb arvestada sillet, hoone kõrgust, koormusi, pinnase iseloomu. Alused ja vundamendid Vundament on ehitise osa, mis kannab ehitise omakaalust ja ehitisele mõjuvatest jõududest põhjustatud koormuse üle pinnasele. Pinnase all mõistetakse looduslikke materajale, mis koosnevad üksikutest omavahel sidumata või nõrgalt seotud osakestest teradest. Võrreldes tavaliste ehitusmaterjalidega on pinnased tunduvalt erinevate omadustega: pinnase tugevus ja jäikus on mitme suurusjärgu võrra väiksem kui terasel, betoonil või puidul.
KINNISVARA HALDAMINE MI. 1731 2 EAP Facility Management Kalender 1. 02. veebruar - 1. loeng Teema 1. Ainetöö selgitus. 2. 09. veebruar – 2. loeng Teema 2. 3. 16. veebruar – 3. loeng Teema 3,4. 4. 23. veebruar – 4. loeng. Teema 5 5. 01. märts – 5. loeng. Teema 6,7. 6. 08. märts – 6. loeng. Teema 8. 7. 15. märts 7. loeng Teema 9. 8. 22. märts SEMINAR 9. 29. märts ARVESTUS Õpikud 1. Kinnisvarahooldaja käsiraamat. TTÜ kirjastus, 2008. 2. Kinnisvarahalduri käsiraamat. TTU kirjastus, 2007. Eesti Kinnisvara Haldajate ja Hooldajate Liit www.ekhhl.ee infomaterjalid Eesti Maaülikool Metsandus- ja maaehitusinstituut Geomaatika osakond Õppevahend aines KINNISVARA HALDAMINE MI. 1731 (2 EAP) Facility Management Koostas: lektor Madis Kaing ...
teisedki materjalid. See põhjustab pinnasega kontaktis olevate ehitiste deformeerumist või püsivuse kaotust. Töökindlate ja ökonoomsete ehituste kavandamiseks on vaja teada pinnase käitumise seaduspärasusi. Pinnasemehaanika tegelebki pinnases tekkivate pingete ja deformatsioonide ning tugevusprobleemide uurimisega ja tema ülesandeks on teoreetiliste aluste loomine konkreetsete konstruktsioonide vundamendid, tugiseinad, tunnelid projekteerimiseks ja ehitamiseks. Seega on pinnasemehaanikal samasugune roll vundamentide, tugiseinte jne projekteerimisel nagu tugevusõpetusel ja ehitusmehaanikal teras-, puit- ja raudbetoonkonstruktsioonide puhul. Eraldi distsipliini tekkimise tingis esiteks pinnase kui materjali põhimõtteline erinevus tavalistest ehitusmaterjalidest. Pinnas on dispersne materjal, mis koosneb üksteisega sidumata või väga nõrgalt seotud osakestest
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
