Ehitusmaterjalide 1. KT 1. Ehitusmaterjalide omadused Standard - dokument, millega kehtestatakse nõuded Standardi ülesandeks on piiritleda materjali omadusi * Füüsikalised omaduse * Mehaanilised omadused * Termilised omadused * Keemilised omadused * Tehnoloogilised (kasutusomadused) ___________________________ Füüsikalised: Tihedus - mahuühiku mass looduslikus olekus Eritihedus - mahuühiku mass tihedas olekus Poorsus - protsent materjalid kogumahust moodustavad poorid Veeimavus - materjali võikme imeda endasse vett Hügroskoopsus - materjali võime imeda endsse niiskust õhust Sorptioon - õhuniiskuse vähendeds materjali kuivamine Veekindlus - materjali omadus takistada vee läbitingimist Mehaanilised omadused: Tugevus - kehade võime purunemata taluda pingeid koormuste tulemusena (staatiline ja dünaamiline) Deformatisoon - keha omadus muuta oma kuju ja vormi massi kaotamata (plastsed ja elastsed) Survetugevus - haprate materjalide ...
Võllitunnel võib läbida ahtripoolseid lastiruume, Sel juhul võetakse meetmeid tema kaitsmiseks vigastuste eest kaitsva puitkatte abil. Kuna tunnel segab lasti paigutamist, püütakse tänapäeval tema kõrvale ehitada kütusetankid, et lastiruumi põhja saaks jätta siledaks. Joon. 9.16. Võllitunnel. a) pikilõige, b) põiklõige, c) vaade ülalt (lõige BB); 1- masinaruum, 2- tunnel, 3- tugilaagrid, 4- tugilaagrite vundamendid, 5- sõuvõll, 6- ahterpiigi vahesein, 7- avariiväljapääs, 8- ahtri retsess, 9- masinaruumi retsess, 10- topeltpõhja plaadistus, 11- ahterpiik. 11 Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 9. Koostatud 30.12..2001. Laevade ehitus. Täiendatud 23.11.2004. Joon. 9.17
müüritööde lisaajategur TL3 on 1,10…1,30. Ehitustellingud 0,2 Töölavad 0,05 Mõõtmine in-h/suund in-h/m² – vundamendid 0,2 0,01 – välisseinad 0,6 0,04 – vaheseinad 0,6 0,04 – lõõrid 0,6 in-h/tk
Hoone sise- ja väliskeskkonna üldised arvestusparameetrid Hoone projekteerimisel aluseks võetud sisekliima parameetrid: Eluruumid: + 21°C Garaaz ja tehnoruumid: + 17 °C Pesuruumid: + 24 °C Suhteline õhuniiskus: 3070%. 2.2. Hoone akustikale esitatavad nõuded Hoone akustikale ei ole esitatud piiravaid nõudeid. 2.3. Hoone piirdekonstruktsioonide üldine iseloomustus konstruktsioonitüüpide järgi 2.3.1. Vundamendid Hoone alt eemaldada orgaaniline pinnas ja asendada mineraalse täitematerjaliga. Vundament rajada FIBO kergplokkidest (150...200 mm) madalate lintvundamentidena kahes kihis, mille 4 vahele paigaldada XPS tüüpi soojustus 150mm. Vundamendid armeerida vastavalt tootja juhistele. Vundamentide rajamissügavus on -1300mm hoone nullist. Vundamendi alla valmistada armeeritud betoonist taldmik 200 mm kõrge ja 600 mm lai. Taldmike
tsistertslaste mungaordusse ja pidid Rooma paavsti ülesandel kuulutama nn uut usku. Klooster rajati kauni ning kalarikka jõe kääru, linnadest ja suurtest teedest eemale. Mungad olid kohustatud elama kasinat elu ja tegema kehalist tööd. Siin võib leida munkade tegevusest erinevaid jälgi: - Keeldudes reegli kohaselt lihasöömisest, arendasid mungad siin ulatuslikku kalapüüki, ehitasid kloostri lähedusse suuri kalatiike. - Vesiveskite, paisukivide ja arvukate hoonete vundamendid. Tegelikuks kloostrikeskuseks kujunes Padise alles siis, kui mungad 1305. aastal olid Väina jõe suudmes sunnitud Liivi ordu survel maha müüma oma sealsed kloostrivaldused. Taani kuningas Erik Menved andis 1305. aastal loa suurejoonelise kindlustatud kloostrikompleksi rajamiseks, mida hakati ehitama 1317. aastal. Klooster rajati eestlaste Padise muinaslinnuse lähedale. 1343. aastaks jõuti valmis ehitada esimene ehk keldrikorrus ning osa põhikorruse müüridest, kui
1. Defineerige suurus 1N 1 njuuton on niisugune jõud, mis annab kehale massiga 1 kilogramm kiirenduse 1 meeter sekund ruudus. 2. Kui suur on muutuvkoormuse osavarutegur kandepiirseisundis alalises arvutusolukorras? 1,5 3. Defineerige mõiste dünaamiline koormus Koormus, annab konstruktsioonile või tema osadele märgatava kiirenduse. 4. Defineerige mõiste staatiline koormus Koormus, mis ei põhjusta konstruktsioonis arvestatavaid kiirendusi. 5. Kuidas on tagatud eestis projekteerimisstandardite eeldus: ehitustöid teostavatel isikutel on küllaldased ametioskused ja töökogemus? Tuleks järgida sobivaid kvaliteedijuhtimise abinõusid: töökindlusnõuete määratlused; organisatoorseid abinõud; kontroll projekteerimise, valmistamise, kasutamise ja hooldamise ajal. 6. Mida tähistatakse ehitusprojektis tähisega G? Alalise koormuse osavarutegur. 7. Mis on koormuse arvutusväärtus ja kuidas see leitakse? See on, suurus, mis on saadud normkoormuse korru...
probleemide tekkimisel pidada nõu eriala spetsialistiga. Koormused Katusetalade arvutamisel võtta arvesse omakaalu- , tuule ning lumekoormusi. Vundamendid Vundamentide alla jääv pinnas eemaldada kuni kõrguseni -1200 olemasolevast maapinnast. Välisseinte alla rajada raudbetoonist lintvundamendid. Samuti valada raudbetoonist lintvundamendid kandvate siseseinte alla, terrassi serva alla ning postide alla. Välisseinte vundamendid on keskelt soojustustatud 100 mm soojustusega 600 mm kõrguselt allapoole maapinda Põrandad, vahelagi Olemasoleva pinnas kooritakse ning asendatakse see tihendatud killustu ja liivakihiga (kusjuures tihendatava kihi paksus ei tohiks olla suurem kui 100 mm). Siseruumide põrandad soojustatakse 100 mm soojustusega. Välisperimeetril, 1,2 m laiuses, on soojustuskihi paksus 200 mm. Garaazi alla valatakse põrandad pinnasele kõrgusele -0.200 m Siseruumid
üksikute elementide maksumused. 1.8.Kirjelda ruumide maksumuse määramine põhimõtet. · Selle meetodi idee seisneb iga ruumi maksumuse leidmises tema põrandapinna ühikule. · Tavaliselt valitseb tihe seos viimistluse, mugavusklassi, lagede ja seinte maksumuse ning selle ruumi otstarbe vahel. · Projekteerimise algstaadiumil on teada ainult tellija soovid, st vajalike ruumide loetelu. · Teised põhikonstruktsioonid, näiteks, vundamendid, karkass ja insenervõrgud, arvestatakse eraldi. Ruumi maksumusse kuulub temaga piirnevate seinte viimistlus ja 50% nende konstruktsioonide maksumusest, sama kehtib ka põrandate ning lagede kohta. · Meetodi põhiraskuseks on jaotada töömahud põhjendatult kõigi ruumide vahel. 1.9.Kirjelda detaileelarvestamise ühikhindade alusel põhimõtet. · Meetodpõhinebkululiikideühikmaksumusteljakuludgrupeeritaksekulugruppidelõikesvasta
kasutamisele redupaigana. Just Püha kirik on ainus Eestis, mille kohta on olemas ka vastavad ürikulised teated: Liivi sõja ajal 1576. a. põletasid Vene väesalgad kiriku, sest selle võlvidel ja torni olid varjunud talupojad. Välisvaade - Püha kirik jätkab Saaremaale omast ühelöövilise pikihoone ja kvadraalse kooriruumiga kirikute traditsiooni. Läänetorni kavandas Johannes Gahlnbäck 1924. a. 18. saj. ehitati kiriku külge rida aadlike matusekambreid, mille vundamendid on välja kaevatud. Interjöör - Nähtavasti Liivi sõja ajal puhkenud tulekahju on oluliselt kahjustanud kiriku omaaegseid ehisdetaile, mida hiljem on rohmakalt krohviga lapitud. Nii pikihoone kui ka kooriruumi roidvõlvid on sarnastes vormides. Need kuuluvad stiililiselt hilisgootika algusesse ning haakuvad kaudselt Kuressaare linnuse ja Valjala kiriku koorilõpmiku vormidega. Mõistetavalt pole siin säilinud varasemat sisustust. Peale barokkaltari on hinnalisemaks sisustusesemeks 1793
Nad rajasid oma kabeli kauni ning kalarikka jõe kääru, linnadest ja suurtest teedest eemale. Mungad olid kohustatud elama kasinat elu ja tegema kehalist tööd. Ka tänapäeval võib leida arvukaid jälgi munkade tegevusest kloostri lähedusse on rajatud kalatiike (mungad ei tohtinud süüa liha). Lisaks on säilinud vesiveskite, paisukivide ja ka mitmete teiste hoonete vundamendid. Tegelikuks kloostrikeskuseks kujunes Padise alles siis, kui mungad olid Väina jõe suudmes sunnitud Liivi ordu survel maha müüma oma sealsed kloostrivaldused. 1305. aastal andis Taani kuningas Erik Menved loa suurejoonelise kindlustatud kloostrikompleksi rajamiseks, mida hakati ehitama 1317. aastal. Klooster rajati eestlaste Padise muinaslinnuse lähedale. (Ridbeck 2005: 16) 1343. aastaks jõuti valmis ehitada esimene ehk keldrikorrus ning osa põhikorruse müüridest
kinnitusvaiadega. Aluslatid kinnitatakse alumise tarindi külge või kindlustatakse raketise alusvöö paigalpüsimine muul moel. Mõõdetakse välja tulevase tarindi asukoht ja märgitakse see aluslattidele või alustarindile. Raketise alusvöö koht määratakse kindlaks ehitise teljemärkide järgi, võttes arvesse raketise jaoks vajalikku ruumi. Raketise alumise osa kinnitamiseks ja selle paigalhoidmiseks kinnitatakse alusvöö aluslattide külge. Taldmikud ja vundamendid eelvalmistatud puitkilpidest: Page 6 of 12 Tallinna Ehituskool *Aluslattide ja alusvööde peale paigaldatakse ja kinnitatakse püstpostid ning märgitakse neile tarindi kõrgus. *Raketiskilbid kinnitatakse püstpostide külge vähemalt tarindi ülemise serva kõrgusele. Kinnitatakse raketiskilbi kaldja püsttoed. Talaraketis *Talaraketisetegemist alustatakse tavaliselt siis, kui
Üldjuhul jääb see ülespoole 19%. Sarnaselt polüprolüleenkikududele kasutatakse klaaskiudusid plastse kuivamispragunemise minimiseerimiseks. Palju kasutust leiab klaaskiud ka kuivsegudes - näiteks: krohvides, põrandasegudes, pahtlites, jne. Samuti leiab klaaskiud rakendust konstruktsioonides, kus on nõutav dielektrilisus - näiteks alajaamad, elektroonikatööstus, elektrijaamad jne. Üldjuhul on klaaskiudude pikkus vahemikus 3 30mm. Kiudbetoonist vundamendid Vundament on hoonete ehitamisel olulise tähtsusega: jääb ju kogu hoone sellele toetuma. Vundamendi ehitamisel tehtud vigu on hiljem väga kallis ja keeruline parandada.Ehituses kasutatakse põhiliselt kahte tüüpi vundamente: lint- ja plaatvundamendid. Esimese puhul valatakse vundament seinte või muude kandvate konstruktsioonide alla lindina. Teisel juhul valatakse koos vundamendi kandva osaga ka põrandaplaat. Mõlema puhul on oluline ühtlane, korrektselt täidetud ja tihendatud alus
suurim torntempel - nn Paabeli torn e täpsemalt Marduki templi tsikuraat Torntempli vundamendi mõõdud on 91 x 91 m Kõrgust olnud sel tsikuraadil arvatavasti 78 m Tsikuraadi astmed olnud igaüks eri värvi, nende kõrgus vähenenud tipu suunas. Iga aste olevat olnud pühendatud erinevale jumalale Marduki tempel Kuni Babüloni linna polnud välja kaevatud, arvati torn olevat ümmarguse põhiplaaniga. Väljakaevatud müürikatked ja vundamendid näitavad, et Babülon oli üsna korrapärase planeeringuga ja tihedalt asustatud linn. http://www.globalsecurity.org/jhtml/jframe.html#http://www.globalsecurity.org/military/world/iraq/images/babylon_030525-n-5362a-004.jpg||| http://www.travels.tl/2011/12/babylon-the-lost-capital/ Vaatamata korduvatele katsetele Babülon uuesti Üles ehitada, on linn tänini varemeis Uus - Babüloonia häving · Nebukadnetsari järglased läksid tülli
SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................... 3 SISSEJUHATUS............................................................................................................................ 4 1. ALUSED ................................................................................................................................ 5 2. VUNDAMENDID ................................................................................................................. 7 3. KANDEKONSTRUKTSIOONID. KARKASS................................................................... 12 4. SEINAD ............................................................................................................................... 19 5. VAHESINAD....................................................................................................................... 29 6
(kasuskoormus, tuul, lumi, omakaal) ja kannab need üle kas pinnasele või tugikonstruktsioonile; Piirdetarind eraldab ruumi teisest ruumist, välisõhust või pinnasest: seinad, uksed, aknad, vahelaed, katused jne. Materjali järgi eristatakse metall-, sardbetoon-, betoon-, kivi-, puit-, plast- ja komposiittarindeid. Vastavalt tarindite kande- või piirde tüübile: Vertikaalsed: Vertikaalsed: seinad, postid, vundamendid Horisontaalsed: Horisontaalsed: paneelid, talad, fermid 3 Vundament Vundament: hoone ja rajatise osa, mis kannab tema koormuse üle pinnasele; Madalvundament e. jaotusvundament, Vaivundament Vundamendi toetuspinda moodustavat tarindit nimetatakse taldmikuks; Sokkel: vundamendi või keldriseina maapealne osa 4
Tallinna Ehituskool Madis Aavik Referaat Müüritööd I Tallinn 2012 Silikaattellis on peamine silikaattoode, selle tootmise traditsioonid on Eestis üsna pikad.Silikaattellise toormaterjaliks on kvartsliiv, lubi ja vesi. Värvus on enamvähem valge. Silikaattellised ei sobi küttekollete ja korstende ehitamiseks, kuna nende kuumakindlus pole selleks piisav. Reatellis on õõneteta. Tugevusklass 25 ja külmakindlus vähemalt 50 tsüklit ning veeimavus 10%. Ühe tellise mass on 3,8 või 5,2 kg. Kasutatakse krohvitavate seinte ja sammaste ladumiseks. Vääriktellis võib olla massiivne või 14 tühikuga. Ühe tellise mass 3,6 kg. Kasutatakse puhasvuugimüüritise ladumiseks. Lõhestatud tellis Saadakse tavalise tellise lõhestamisel. Üks tellise pind on murtud(k...
1. SISSEJUHATUS 1.1 NORMDOKUMENDID. Lähtuda tuleb reast normdokumentidest. Olulisemad: • EVS-EN 50341-1:2001: Elektriõhuliinid vahelduvpingega üle 45 kV /Overhead electrical lines exceeding AC 45 kV/ – Eesti versioon etteval- mistatud ja kuulub peatselt kinnitamisele Eesti Standardikeskuse käskkir- jaga. Hõlmab õhuliinide ja tema komponentide (juhtmed ja piksekaitsetrossid, mastid, vundamendid, ühendused) projekteerimist ja ehitust, samuti nõudeid liini elementidele (isolaatorid, tarvikud, poldid, tõmmitsad jms) ja materjalidele (juhtmed, profiilterased, puit, betoon jms). • EN 50341-3: Elektriõhuliinid vahelduvpingega üle 45 kV (Overhead electrical lines exceeding AC 45 kV) – Siseriiklikud erinõuded (SEN). • EN 50423-1: Elektriõhuliinid vahelduvpingega 1 kV kuni 45 kV
arhitktuuribüroost, on sageli projekti koosseisus juba ka eriosade kandmisest, nende ülesandeks on soojapidamine ning välisseinad täielikult postide ja taladega, siis tekivad vastavalt mittetäieliku joonised. projekteeritakse kas ennastkandvatena või rippuvatena. Hooned Konstruktsiooni järgi liigitakse vundamendid. karkassiga või täiskarkassiga hooned. ET-1 Eesti Vabariigi ehitusalased seadused, valitsuse ja kannab sammatest ja taladest karkass. Kõrgelamud ja ühe- ning -lintvunda-d- rajatakse kivi, -plokk, -ja suurpaneelhoonetele Hooone karkassi moodustavad: postid ehk sambad, talad, ametikohtade määrused ja eeskirjad, riiklikud standardid
konstruktsioon (jõudude kulg, vuugid, liited); materjalide ja konstruktsioonide kahjustused ja põhjused; - energiatehnilised aspektid (soojapidavus); - esteetilised aspektid (krohv, värvid, vorm) Ülevaatuse, uurimise ja vastava analüüsi tulemused peavad olema piisavad renoveerimiskontseptsiooni otsustamiseks, hinna kalkuleerimiseks jne. Peamisteks uurimiskohtadeks on katused, seinad, aknad, vundamendid, sanvõrgud, sh. ilma- ja tuulepidavus, soojapidavus, heliisolatsioon, viimistlustööd, valgustus, r/b-, kivi-, teras-, puit- ja plastikmaterjalide korrosiooni-, niiskuse- ja külmakahjustused, konstruktsioonide ülemäärased praod ja deformatsioonid 11. Kuidas tekivad materjalide ja konstruktsioonide kahjustused temperatuuri vaheldumisest? Tooge näiteid 12. Kuidas määrata puitkonstruktsiooni materjalide kahjustusi?
- Ehitusgeoloogiliste- ja geodeetiliste uurimistööde andmed - Rekonstrueerimine: olemasoleva ehitise mõõdistusprojekt, geodeesia ekspertiisid, varasemad projektid Ehituskonstruktsioonide osa põhiprojekt joonised 1:50...1:200 - Kandekonstruktsioonide üldjoonised - Karkassi, konstruktsioonide ja toodete paiknemise joonised - Lammutatavad konstruktsioonid - Vundamentide plaan ja lõiked (taldmikud, tugiseinad, vundamendid, postid, talad, põrandad, kanalid põrandas, näidates liitumise ülalpool asuvate konstruktsioonidega) - Suureavaliste kandekonstruktsioonide koormusskeemid; sõlmede, detailide, elementide ja deformatsioonivuukide asukohad Ehituskonstruktsioonide osa põhiprojekt joonised 1:5...1:20 - Kandekonstruktsioonide põhiliste detailide ja liitumiskohtade joonised
VUNDAMENDI HÜDROISOLATSIOON REFERAAT Õppeaines: HOONE OSAD I Ehitusteaduskond Õpperühm: EI 12a Juhendaja: lektor Jüri Tamm Esitamiskuupäev:................ Üliõpilase allkiri:................. Õppejõu allkiri: .................. Tallinn 2015 2 SISUKORD SISUKORD......................................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS................................................................................................................ 3 1. PINNAS.......................................................................................................................... 4 1.1. Veekoormused.............................................................................................................. 4 2. HÜDROISOL...
VÕRUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS EHITUSVIIMISTLUS Anna-Maria Türk KUIDBETOON Referaat Juhendaja: Andres Aruväli SISSEJUHATUS Mõeldes betoonile, teame koheselt, et tegu on tugeva ja raske materjaliga, millel on hea survetugevus. Kuid betooni kasutuskohad on üsna piiratud tänu tema väiksele tõmbetugevusele ja armeerimisele. Just sellepärast mõeldigi välja kiudbetoon. Antud referaadis uurin, millised on kiudbetooni eelised tava betooni suhtes, kus kohas seda kasutatakse ning milliseid kiude kasutatakse kiudbetoonis. Mis vahe on betoonil ja kiudbetoonil? Betoon on oma olemuselt habras materjal suure surve ja väikese tõmbetugevusega. Betoon surve- ja tõmbetugevuse suur erinevus ei võimalda tema kasutamist konstruktsiooni kõikides osades samaväärsena. Konstruktsiooni tõmbeosades on vaja betooni tugevust tõsta, mida tehakse põhiliselt armeerimisega. Siinkohal tuleb mängu kiudbetoon, sest...
ole tarindid: pearühm 0 (tellija kulud), pearühm 8 (ehitusplatsi korralduskulud) ja pearühm 9 (ehitusplatsi üldkulud). · Liigiti igal tasemel on 0 ja 9 lõppevad koodid reserveeritud järgmiselt:0-lõpulised koodid tähistavad eritlemata tarindeid (näiteks kood 30 kandetarindid) ja 9- lõpulised koodid on reserveeritud unikaalsetele töödele, nt kood 29 unikaalsed alused ja vundamendid. 5.1 Mis on mahuarvutus? Töömahtude arvutus on üksikute ehitustööde ja konstruktiivsete elementide koguste arvutus. Mahuarvutuste eesmärk on anda teavet projekti tööde mahtudest ja materjalivajadustest eelarve, kalenderplaani ja ressursiplaani koostamiseks. Ehituse töömahtude täpne arvutamine ja nende põhjal loetelude koostamine võimaldab ehitada säästlikult ning tagada tellijale kontroll ehitustööde käigu üle. 5.3 Mahuarvutuse meetodid. · Mõõtmismeetod
vundamendi, ehitise osa või ehitussüvendi sügavaim punkt). Mitmesuguste za väärtuste puhul peaks neist kasutama suurimat. Väga suurte ja eriti keerukate ehitiste puhul peaks mõni uurimispunkt ulatuma sügavamale Ebasoodsates geoloogilistes tingimustes, kus nõrgad või palju kokkusurutavad kihid asuvad tugevamate kihtide all, peaks alati valima suurema uurimissügavuse. 3.Geotehnilised konstruktsioonid: vundamendid (madal-,vaivundamendid, plaatvundamendid), tugiseinad 4.Pinnaseosakeste klassifikatsioon. Pinnaste klassifikatsioon. Pinnaseosakeste suurus varieerub väga laiades piires alates kividest, mille läbimõõt võib olla kümnetest sentimeetritest kuni kolloidosakesteni suurusega alla 0,001 millimeetri. Jättes kõrvale jämeda fraktsiooni (kivid) kuuluvad pinnaseosakeste hulka kruusa, liiva, mölli ja saue terad. Pinnaseosakeste nimetused nende suuruse järgi on kokkuleppelised
Töö Nimetus Maht Mõõtühik i ühiku ühiku ühiku standardist m kokku hind (€) hind (€) hind (€) 2 ALUSED JA VUNDAMENDID 66317 21 Rostvärgid ja taldmikud 22909 211 Liiv- ja killustikalused 2111 Killustikust padi, tihendamisega 34 m3 0,4 11,5 3,9 5,2 701 212 Betoontarindid
.................................................................................................18 3.1.1 Koondkalendriplaani koostisosad......................................................................................18 4 TEHNOLOOGILINE KAART................................................................................ 25 4.1 Üldist........................................................................................................................................ 25 4.1.1 Vundamendid.................................................................................................................... 25 4.1.2 Betoonisegu etteandmine platsil........................................................................................26 4.1.3 Konstruktsioonide tolerantsid ja vajalikud norm dokumendid......................................... 27 5 TÖÖKAITSE............................................................................................................29 5
Bituumenkatted on tihedad mis tagavad suurepäraste kaitse vee ja niiskuse eest. [4] 3.5 Vundamendikatted ja drenaazimatid Kasutatakse eelkõige konstruktsioonide puhul, kus eeldatav ärajuhtimist vajav kondensvee kogus ei ole eriti suur ning vundamenti või keldriseina ümbritsev täitepinnas võimaldab normaalset pinnasevee filtreerimist. Tüüpilisteks kasutuskohtadeks on keldriseinad, hoonete vundamendid, tugimüürid, pinnasele rajatavad betoonpõrandad ja muud maa-alused ehitised. Katet on lihtne lõigata sobivasse mõõtu ja vajadusel jätakata. Kate paigaldatakse mügaratega vastu põhikonstruktsiooni. [5] Foto 1. Drenaazimatt Plasto-fol [8] 11 4. TÄHTSAIMAD ISOLEERIMISOSAD Läbiviigud, nurgad, kandid, vuugid ja liited tuleb hoolikalt kavandada
veeauru läbilaskvus on väga väike, pole põrandaalusest tuulutusest kasu, sest põrandakonstruktsioonidesse sattunud niiskus püsib seal pikka aega. Põrandaaluse tuulutuse loomisel on oluline jälgida, et õhu liikumisel peab õhk põrandaalustesse konstruktsioonidesse kusagilt sisse ning kusagilt välja pääsema. Ühe tuulutusava korral õhk ei liigu. Seda asjaolu silmas pidades tuleb teada, et tihti on hoonel ka kandvate vaheseinte ja küttekollete all vundamendid, mis takistavad õhuliikumist põranda all. Seinad Seinte puhul jaguneb probleemistik kaheks. Esiteks: niiskuse liikumist takistavate (hüdroisolatsiooni) materjalide mittekasutamine. Kui tegemist on niiskete ruumidega (vannituba, kelder, pesuruum jne.), on oluline paigaldada hüdroisolatsioon. Vastasel korral liigub niiskus suurema kontsentratsiooni (suhtelise õhuniiskuse) poolt väiksema poole ja nende vahele jäävate konstruktsiooni detailide niiskustase tõuseb.
Kirikut kasutab EELK Paide Püha Risti kogudus. Ajalugu. Püha Risti kirik asus Paides juba keskajal. 1573. aastal lasti kirik Paide piiramisel venelaste poolt õhku. Rootsi ajal rajati praeguse kiriku ette väike puukirik, mis põletati 1703. aastal koos linnaga maha. 1730. aastail rajati rootsiaegse puukiriku kohale vanasse kasvuhoonesse abikirik. 1767. alustati keskaegse kiriku müüridele uue hoone rajamist. Esmalt puhastati ja kaevati välja vundamendid. August Wilhelm Hupeli sõnul tulid mulla alt välja keskaegsed piidad, sambad ja hauakivid. Kiriku ja torni müürid ehitati paekivist, kuid võlvimata lagi ja torni ülaosa olid puust. Paide kiriku torn ehitati mitte kiriku lääne- vaid lõunaküljele. Seda seetõttu, et siduda linna turuväljak ja kirikuhoone ühtseks klassitsistlikuks tervikuks. 10. mail 1845 aastal süttis Paide kirik. Kiriku taastamiseks korraldati korjandus.
1.Ehitusprojekt on ehitise või selle osa ehitamiseks ja kasutamiseks vajalike dokumentide kogum, mis koosneb seletuskirjast, materjalide loetelust ja spetsifikatsioonist (sisaldab koguseid ja mõõte), tehnilistest ja arhitektuurilistest joonistest, hooldusjuhenditest ja muudest asjakohastest dokumentidest ja materjalidest. Ehitusprojekti sisu ja mõiste juriidiliselt on esitatud ehitusseaduses. Ehitusseaduse § 18 kohaselt on ehitusprojekt ehitise või selle osa ehitamiseks ja kasutamiseks vajalike dokumentide kogum, mis koosneb tehnilistest joonistest, seletuskirjast, hooldusjuhendist ja muudest asjakohastest dokumentidest. Ehitusprojekt peab olema koostatud mahus, mis võimaldab hinnata ehitisele õigusaktides esitatud nõuete täitmist. Ehitusprojekti olemasolu on oluline ka hilisema ekspluatatsiooni ja hoolduse läbiviimise seisukohast. Iga teine isik või organisatsioon saab ehitusprojekti abil ülevaate ehitise tehnilisest lahendusest ja osk...
Neist kõige kuulsam ol ''Gilgamesi eepos'', mis jutustab kahe esialgse vaenlase sõprusest ja katsetest saada surematuks. c) TEADUS. Teaduse alal olid silmapaistvad saavutused matemaatikas ja astronoomia alal. Astronoomiaga põimus tähtede järgi ennustamine ehk astroloogia. d) KUNST. Juhtival kohal oli ehituskunst. Ehitati päikese käes kuivatatud, põletamata savitellistest. Niiskes kliimas lagunesid need hooned ruttu. Vundamendid ja nende alused tehti sisseveetud kivist. Ruumid olid kitsad ja pikad, sest lagede katmiseks vajalikke pikki palke tuli väljast sisse osta. Ehituskunsti kõrget taset peegeldasid eelkõige templid, lossid ja linnade kindlused. Templite kõige originaalsem osa oli tsikuraat- massiivne, astangutena ülespoole ahenev torn. Suurimat tuntakse Paabeli torni nime all. Väga võimsad olid tolle aja kohta Babüloni linna kindlustused.
· Taevavaatlusi tehti tsirkuraadi tipus. · Ajaarvestamiseks kujunes kuukalender aastas 12 kuud. · Tunti planeetide trajektoore, ennustati kuu- ja päikesevarjutust. Astroloogia: · Tähtede järgi ennustamine sai alguse Mesopotaamias. · Jumalaid seostati taevakehadega nende toiminguid peegeldas taevakehade liikumine. Ehituskunst Kütuse puudumise tõttu oli ehitusmaterjaliks päikese käes kuivatatud põletamata savitellised, mis ei pidanud niiskusele vastu. Vaid vundamendid ja alused püsivamast materjalist, mistõttu on tänapäeval suudetud taastada hoonete põhiplaane. Leiutati võlvid ja kuplid, mille põhjuseks oli lagede katmiseks vajalike palkide nappus. Ehituskunsti saavutusteks olid templid, valitsejate lossid ja kindlustused. Templid: Kõige iseloomulikumad ehitised olid astmelised torntemplid tsikuraadid. Tempel olid pühapaik, kuid ka keerukas kompleks, kuhu kuulusid töökojad, raamatukogud ja
Tallinna Tehnikaülikool Inseneriteaduskond FIBO ploki kasutamine ehituses referaat Ehituskeemia KCM0014 Sügissemester 2017/18 Tallinn 2017 SISUKORD Sissejuhatus......................................................................................................................................2 Fibo ploki omadused........................................................................................................................3 Poorsus.........................................................................................................................................3 Külmakindlus...............................................................................................................................3 Veeimavus ja niiskusesisaldus.....................................................................................................3 Ruumala p...
gas aga ka aastatuhandeid enne raudbetooni kasutuselevõttu. Viimastel aastakümnetel konku- reerivad raudbetooniga edukalt ka teised, raudbetoonist vanemad, ehitusmaterjalid nagu puit ja teras, jättes siiski terve rea ehitusvaldkondi ainult raudbetooni pärusmaaks. Lühike loetelu raudbetoonkonstruktsioonide peamistest kasutusvaldkondadest: − hoonete (elamud, ühiskondlikud ja tööstushooned) kandekonstruktsioonid nagu postid, talad, vahelaed (valdavalt), katuslaed, vundamendid (tänapäeval peaaegu eranditult); − insenerirajatised (silod, punkrid, estakaadid, gradiirid, korstnad, mastid jne.); − hüdroehitised (tammid, sadamaehitised); − teedeehitised (sillad ja viaduktid, lennuvälja- ja teekatted); − suurte seadmete ja agregaatide vundamendid (näiteks keerukad generaatorivundamendid elektrijaamades); − Ebatraditsioonilise kasutusalana võiks mainida ka laevaehitust (näiteks ujuvdokid, liht- rid). 3 Raudbetooni eelised ja puudused
Pärnumaa Kutsehariduskeskus ehituspuusepp EP-08 Andres Volt MAJAVAMM referaat/uurimustöö Pärnu 2009 1 Sisukord SISSEJUHATUS..................................................................................................................................2 1. HARILIKU MAJAVAMMI LEVIK HOONETES..........................................................................3 2. MAJAVAMMI ARENGUKS VAJALIKUD TINGIMUSED.........................................................3 3. LEVIKUVIISID...............................................................................................................................4 4. EBAPIISAV RUUMIDE JA KONSTRUKTSIOONIDE VENTILATSIOON...............................4 5. KATUSTE KONSTRUKTSIOONILISED LAHENDUSED..........................................................6 6. LEKKED, MILLEGA KAASNEB MAJAVAMMI LEVIK.........................................
KORDAMISKÜSIMUSED 1. Mis on ehitis? Ehitis on aluspinnasega kohtkindlalt ühendatud ja inimtegevuse tulemusena ehitatud terviklik asi. Ehitised jagunevad hooneteks ja rajatisteks. 2. Mis on rajatis? Rajatis on ehitis, mis ei ole hoone. Rajatiseks loetakse muu hulgas mere või siseveekogu põhja süvendamise teel rajatud laevakanalit. 3. Mis on hoone? Hoone on väliskeskkonnast katuse ja teiste välispiiretega eraldatud siseruumiga ehitis. Hooneid liigitatakse näiteks: • Otstarbe järgi (tsiviilhooned - eluhooned, avalikud hooned; tööstushooned – tootmishooned, olmehooned, abihooned; põllumajandushooned) • Korruselisuse järgi (vähekorruselised – kuni 3k, mitmekorruselised 4-9k, kõrghooned enam kui 10k • Unikaalsuse (harulduse) järgi – unikaalsed (eriprojektiga), masshooned (tüüpprojektiga) • Kasutatud materjali järgi – puithooned, kivihooned, looduslikest materjalidest...
mille veeauru läbilaskvus on väga väike, pole põrandaalusest tuulutusest kasu, sest põrandakonstruktsioonidesse sattunud niiskus püsib seal pikka aega. Põrandaaluse tuulutuse loomisel on oluline jälgida, et õhu liikumisel peab õhk põrandaalustesse konstruktsioonidesse kusagilt sisse ning kusagilt välja pääsema. Ühe tuulutusava korral õhk ei liigu. Seda asjaolu silmas pidades tuleb teada, et tihti on hoonel ka kandvate vaheseinte ja küttekollete all vundamendid, mis takistavad õhuliikumist põranda all. Seinad seinte puhul jaguneb probleemistik kaheks: Esiteks niiskuse liikumist takistavate (hüdroisolatsiooni) materjalide mittekasutamine. Kui tegemist on niiskete ruumidega (vannituba, kelder, pesuruum jne.) on oluline paigaldada hüdroisolatsioon. Vastasel korral liigub niiskus suurema kontsentratsiooni (suhtelise õhuniiskuse) poolt väiksema poole ja nende vahele jäävate konstruktsiooni detailide niiskustase tõuseb.
Sel ajal, kui paljude praeguse Eoroopa rahvaste esiisad elasid koobastes ja nuiasõda pidasid, oli Egiptus juba suurepäraste paleede ja templite maa, kindla riigikorra, arenenud põllumajanduse ja kõrgetasemelise astronoomia ning arstiteadusega maa. Egiptlastelt õppisid meie õpetajad kreeklased, Egiptuse nisu toitis keiserlikku Roomat, ristiusk leidis tugeva jalgealuse just Egiptuses. Aga siis, kui pandi paika Euroopa katedraalide vundamendid, oli Egiptus tsiviliseeritud rahvaste mälust kadunud kui suurriik ja muutunud lihtsalt ,,ajaloota rahva" maaks. 2. Püramiidide ehitamine 3 Püramiidide ehitamine sai alguse soovist kaitsta vaaraode mumifitseeritud kehasid ja hauapanuseid hävimise ning rüüstamise eest. Seega võib püramiide lugeda iidseteks hauakambriteks. Tõde on see, et vaaraod ei saanud oma hauas rahus puhata, sest juba
konstruktsioon (jõudude kulg, vuugid, liited); materjalide ja konstruktsioonide kahjustused ja põhjused; - energiatehnilised aspektid (soojapidavus); - esteetilised aspektid (krohv, värvid, vorm) Ülevaatuse, uurimise ja vastava analüüsi tulemused peavad olema piisavad renoveerimiskontseptsiooni otsustamiseks, hinna kalkuleerimiseks jne. Peamisteks uurimiskohtadeks on katused, seinad, aknad, vundamendid, sanvõrgud, sh. ilma- ja tuulepidavus, soojapidavus, heliisolatsioon, viimistlustööd, valgustus, r/b-, kivi-, teras-, puit- ja plastikmaterjalide korrosiooni-, niiskuse- ja külmakahjustused, konstruktsioonide ülemäärased praod ja deformatsioonid 13. Kuidas tekivad materjalide ja konstruktsioonide kahjustused temperatuuri vaheldumisest? Tooge näiteid 14. Kuidas määrata puitkonstruktsiooni materjalide kahjustusi?
Pärast sõda leiti, et linnus on lisaks purustustele ka sõjanduslikult vananenud ning et seda ei ole mõtet enam taastada. 1643. aastal andis Rootsi kuninganna Kristina loa linnuse lammutamiseks. Linnuse kive kasutati alevi ja mõisa kivihoonete ehitamiseks. Aastail 1990-1996 toimusid linnusel arheoloogilised kaevamised. Kaevamiste käigus tuli väravakäigu ees üllatuslikult päevavalgele ulatuslik müüridesüsteemi 13. sajandi värava eelkaitsesüsteemi vundamendid. Kaevamised näitasid, et Lihula piiskopilinnus kujutab endast üht unikaalsemat 13. sajandi kaitserajatist Baltikumis.
[5, p. 245] 6 Kergbetoonplokkidest müüritis baseerub tsemendil ja sellele mõjuvad temperatuurimuutused, mis väljenduvad müüritise kahanemises ja paisumises. Et müüritisse ei tekiks pragusid, tuleb see laduda minimaalarmeerimisega- üks armeeritud vuuk ühe meetri seina kõrguse kohta. [5, p. 246] 1.3 . Kergbetoonplokkide kasutusvaldkonnad Vundamendid ja soklid Välis- ja siseseinad Ukse-ja aknaavade silded Moodulkorstnad Maja seina ploki laius valitakse hoone mahu ja seintele mõjuva koormuse järgi. Vastavalt kasutuskohale valitakse õige survetugevusega plokk. [5, p. 246] 1.4 . Kergbetoonplokkide omadused [5, p. 246] On tugevad, vaatamata kergusele Võimaldavad ehitada nii all- kui pealpool maapinda On madala niiskusimavusega ja külmakindlad
Reaalainete keskus Koostaja H Täht 1 Kei Tallinn 2004 TTK Sisukord Sisukord.....................................................................................................................................................................2 Kips.......................................................................................................................................................................3 Kipsi tooraine............................................................................................................................................................3 Gyproc-kipsplaadid ja plaadikonstruktsioonid................................................................................................... 3 Gyproc-kipsplaatide tehnilised omadused................................................................
Projekteerimisloast erinevate või sellele lisanduvate nõudmiste esitamine projekti kooskõlastamisel ei kuulu hea ehitustava hulka. Pakkumisdokumendid Ehituspakkumise võib korraldada ükskõik millise projektistaadiumi põhjal. Vastavalt sellele komplekteeritakse pakkumisdokumendid kas: - tehnilise projekti põhjal (ehitisele tervikuna, nn. projekteerimis-ehituspakkumisena), - põhiprojekti põhjal (kas ehitisele tervikuna või selle üksiosadele, näiteks: vundamendid, aknad, tehnosüsteemid vms.), - tööprojekti põhjal (tavaliselt ehitise üksikosadele). Pakkumiseks kasutatav projekt peab sisaldama nõuded ehituskvaliteedile. Lisaks projektile kuuluvad pakkumisdokumentide hulka muud dokumendid, mis kirjeldavad krunti ja töövõtutingimusi. Riigihanke puhul on ehituspakkumise kord sätestatud spetsiaalsete eeskirjadega. Projekti muudatused ja täiendused Muudatused Tellija poolt pärast tehnilise projekti heakskiitmist soovitavad muudatused (nt
Hoonele seinakonstruktsiooni valikul, nii materjali alusel kui konstruktsioonilahenduselt, tuleb arvestada järgmiste nõuetega: 1) peavad olema tugevad ja püsivad 2) peavad tagama ruumis nõuetekohase sisekliima 3) peavad olema nõuetekohase helipidavusega 4) peavad vastama hoone tööea nõuetele 5) peavad vastama hoone tulepüsivusklassi nõuetele Seina paksus ja materjali valik määratakse tugevus-, püsivus- ja soojatehniliste arvutustega. SEINU LIIGITATAKSE: 1) asukoha järgi: välisseinad, siseseinad. 2) töötamise iseloomu järgi: kandvad, ennastkandvad, mittekandvad, rippuvad; 3) struktuuri järgi: massiivseinad ja kergseinad; 4) materjali järgi: looduskivist, tehiskivist, puidust seinad; 5) paigaldatavate detailide suuruse järgi: tellisseinad väikeplokkseinad suurplokkseina...
Orienteerimine: Seisupunkt kindelpukti + TV Käigu mõõtmine: Rakendada joonemõõtmise parandeid 1)Temperatuur, õhurõhk 2)õige prisma konstant! 3)Maa kumeruse parand 4)Maa kõrgusest tulenev parand 5)Projektsiooni parand Kordusmõõtmiste tegemine(Täisvõte!) Tasandada käik(milliseid väärtusi rohkem muudad) Vastus: Nurka Teostusmõõdistused (peale ehitise/rajatise valmimist) 1) Vundamendid, hooned 2) Elektrikaalid, postid, alajaamad 3) Sidekaablid, -kaevud 4) Teed, tänavad, äärekivid 5) Torustikud Miks? Et kontrollida, kas vastab projektile? Ehitaja enda jaoks ja juriidiline pool Ehitusgeodeesia väljundid: 1)Geodeetiline alusplaan- kuvab seda, mis meil väljas on.Loeme kõik ehituseks ja projekteerimiseks vajaliku Torustike mõõdistuse eripärad (millist infot kogume/mõõdame) 1)Survetorustikud- puhas vesi, gaas, reovesi. Toru kõrgus võetakse toru pealt
kasutamisvõimaluse selgitamiseks määratakse talla vajalikud mõõtmed algul enimkoormatud vundamendi jaoks ja arvutatakse selle vundamendi vajum. Kui mõõtmed ja vajumi suurus on vastuvõetavad, leitakse vajalikud mõõtmed kõigil ülejäänud vundamentidel. Seejärel arvutatakse vundamentide vajumid ja vajumite erimid soovitavalt arvestades pinnase ja ehitise koostööd. Juhul kui vajumite erimid on liialt suured korrigeeritakse vundamendi mõõtmeid. Lõpuks konstrueeritakse vundamendid lähtudes raudbetoonelementide arvutusest. 4.3 Vundamendi süvise valik Vundamendi süvise valik on esimene samm jaotusvundamendi projekteerimisel. Süvisest sõltub vundamendi kandevõime ja vajum. Vundamendi süvise valikul tuleb arvestada järgmisi tegureid: • Ehituskoha geoloogilisi tingimusi (pinnaste omadused, kihtide asend ja paksus). • Koormuste suurust ja asetust. • Hüdrogeoloogilisi tingimusi (pinnasevee tase ja selle võimalikud kõikumised survelise
ÜHIKHINDADE KATALOOGID. 15 25 TUHAT NIMETUST. ÜHES FIRMAS KASUTATAKSE TAVALISELT MITTE ÜLE TUHANDE. NÄIDE TABEL 5.1 38 A. PROJEKTEERIMISTEHNOLOOGILINE LIIGITUS: 1. TASAND 100 KRUNT 200 MAAALA ETTEVALMISTUS 300 HOONE EHITUSTÖÖD JA TARINDID 400 TEHNOSEADMED HOONES 500 TEHNOSEADMED KRUNDIL 600 SISUSTUS JA KUNSTITÖÖD 700 EHITUSE KÕRVALKULUD 2. TASAND 310 EHITUSSÜVEND 320 ALUSED JA VUNDAMENDID 330 VÄLISSEINAD 340 SISESEINAD 350 VAHELAED JA TREPID 360 KATUSED 370 PÜSISISUSTUS 390 HOONE EHITUSTÖÖGA KAASNEVAD TÖÖD 3. TASAND 331 KANDVAD VÄLISSEINAD 332 MITTEKANDVAD VÄLISSEINAD 333 VÄLISPOSTID 334 VÄLISUKSED- JA AKNAD 335VÄLISSEINTE VÄLISVIIMISTLUS 336 VÄLISSEINTE SISEVIIMISTLUS 337 MONTEERITAVAD VÄLISSEINAD 338 PÄIKSEKAITSE 339 MUUD 391 EHITUSPLATSI TEHNILINE VARUSTUS 392 TELLINGUD 393 KINDLUSTUSTÖÖD 394 LAMMUTUSTÖÖD
1 3. EHITUSKONSTRUKTSIOONIDE MONTAAŽ MONTEERITAVATE KONSTRUKTSIOONIDE EELISED DETAILIDE MÕÕTMED MEHHANISMID 3.1 TRANSPORT EHITUSEL 3.1.1 HORISONTAALTRANSPORT JA TEED TRANSPORT JA LAADIMIS-LOSSIMISTÖÖD: 25-30% ehituse üldmaksumusest ja kuni 40% ehituse töömahukusest. Ehituses nõuab SPETSIAALTRANSPORTI: paneeliveokid autobetoonisegistid ja betooniveokid treilerid kuid samuti SUUREMA LÄBILASKEVÕIMEGA TEID. ¾ AUTOTRANSPORT 1 ) T E E D Vastavalt kategooriale määratakse tee tehnilised parameetrid: AUTOTEE NORMAALPROFIIL i=1,5-4% 4-5% 4-5% 1:m 1:m 3. MONTAAŽITÖÖD ...
Üldnõuded" kehtestatud norm. Kõrgema radoonisisaldusega olmevee tarbimise korral tuleb kasutada eriseadmeid veest õhu eemaldamiseks. Parimate veest õhu eemaldamise seadmetega on võimalik vähendada vee radoonisisaldust 75-95%. 3. Radooni hoonealusest pinnasest eluruumi sattumise vältimiseks tuleb elamu projekteerimisel ja ehitamisel silmas pidada järgmist: · poorsetest materjalidest (nt. väikeplokkidest) ehitatud vundamendid peavad olema ehitatud selliselt, et radoon ei satuks pooride ja plokkidevaheliste vuukide kaudu keldrisse ja välisseina, kust see võib edasi tungida eluruumidesse; · elamu esimese korruse põrand ja vundament peavad moodustama ühtse õhutiheda radoonitõkke; · radoonitõkke kihte läbivate tarindite ning kommunikatsioonitorude ja -juhtmete liitekohad peavad olema õhutihedad;
Elektrivarustus Elektrivõrgu põhimõisted Põhimõisted Olulisemad põhimõisted on fikseeritud: · Standardites · Muudes normdokumentides (elektriohutus seadus, määrused, juhendid, ettekirjutised) Mõisteid ja nõuded tuleb järgida ja täita! Elektriseadmed-on ette nähtud elektrienergia tootmiseks, muundamiseks, edastamiseks, jaotamiseks või kasutamiseks. Seadmete hulka kuuluvad-ka juhid ja juhistiksüsteemid ehk juhistikud, mille aa mõeldakse ühe vüi mitme kaabli, juhtme, lattliini ning nende juurde kuuluvate kinnitus- ja kaitseodade kogumit. Elektrivõrgu oluline osa-Moodustavad liinid, mis on üht või mitut vooluahelat sisaldavad terviklikud elektriedastuspaigaldised. Liini põhielemendid-on juhid, mis on ette nähtud elektrivoolu juhtimiseks Elektrijuhid: · Juhtmed · Kaablid · Latid · Siinid Mõni juht võib sisaldada mitut osajuhti ehk soont Kergesti painduvat juh...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
