Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"viskoos" - 23 õppematerjali

viskoos on regenereeritud tsellulooskiud, mis saadakse viskoosmenetlusel filament- ja staapelkiududena. Tooraineks puidutselluloos (kask, kuusk, ka eukalüpt, pöök). Kiu mikroskoopia - tavaviskoosi pind on sile, võib esineda täppe või piki kiu pinda kulgevat
thumbnail
7
docx

Viskoos referaat

Õppeaines: Õpperühm: Juhendaja: Sissejuhatus Viskoos on regenereeritud tsellulooskiud, mis saadakse viskoosmenetlusel filament- ja staapelkiududena. Keemiliselt koostiselt on viskoos tselluloos. Viskooskiudude kaubanduslikke nimetusi: Argentea; Danufil; Empress; Enka; Enka Profile; Viscose; Faberta; Fibro; Flox; Floxan; Galaxy; Iridel-Viscol; Junlon; Krehalon; Lenzing Viscose; Swelan; Tairiyon; Three Gold Horses; Vibron-Crinol; Viscofil; Viscolan; Viscose. Õõnes on viskooskiud Viloft. Tulekindlad kiud on Fibrafinn ja Visil. Kiud välitööstusele sobivad Sanilon, Sarille, Sterilon L., Viscofil. Kiud

Materjaliteadus → Materjaliõpetus
43 allalaadimist
thumbnail
14
docx

Materjaliõpetus labor: Tehiskiud

Tehiskiud Viskoos (VI) Viskoos on regenereeritud tsellulooskiud, mis saadakse viskoosmenetlusel filament- ja staapelkiududena. Tooraineks puidutselluloos (kask, kuusk, ka eukalüpt, pöök). Kiu mikroskoopia - tavaviskoosi pind on sile, võib esineda täppe või piki kiu pinda kulgevat viirutust. Ristlõikepind on ebakorrapäraselt sakiline, näha on õhuke koorikkiht. Termiline püsivus - viskoos ei ole termoplastne kiud (ei saa soojuse abil vormida). Viskoos talub kuumust nagu puuvill. Temperatuuril 150°C hakkab kiud kaotama oma tugevust ning kiu lagunemine algab temperatuuril 185-205°C. Viskoos põleb sarnaselt puuvillaga. Viskoosi saab viimistleda tulekindlate ainetega, saadakse spetsiaalsed tulekindlad kiud. Tavaviskoosi triikimistemperatuur on umbes 150-170°C. Keemilisi omadusi - sarnaneb puuvillale. Vesi - tavaviskoos ei kannata keetmist. Veeimavus on suurem kui puuvillal. Kiud märgub

Materjaliteadus → Kiuteadus
68 allalaadimist
thumbnail
6
docx

TEHISKIUD

Ka pärast uputamist tuleb tagasi pinnale. Katsudes tundub nagu märg kilejope. Kuprokiu omadused: · Väga peen kiud · Siidja läikega · Valget või veidi sinakat värvi · Tugevuselt sarnane viskoosiga · Venib vähem kui viskoos · Rasvane ja libe Tulemuste võrdlus: Märgumine ­ natuke sarnaneb tõesti viskoosile. Ei taha vett endasse imada ja kui veest välja võtta siis see rasvasus kangal jätab kilejope mulje, sest kangas jääb libe. Põlemine ­ Põleb samuti väga kiiresti ja suure leegiga. ATSETAAT (AC) Põletuskatse. Leegile lähenedes hakkab kiud sulama, seejärel lahvatab põlema. Põleb suure ereda leegiga ja väga kiiresti

Materjaliteadus → Materjaliõpetus
65 allalaadimist
thumbnail
20
docx

Praktiline töö tehiskiudude kohta

Laura-Ly Lotamõis TEHISKIUD LABORATOORNE TÖÖ Õppeaines: MATERJALIÕPETUS Rõiva- ja tekstiiliteaduskond Õpperühm: RR 11 Juhendaja: Diana Tuulik Esitamiskuupäev:…………….. Allkiri:……………... Tallinn 2014 Viskoos (VI, CV) Omadused Viskoos on regenereeritud tsellulooskiud, mis saadakse viskoosmenetlusel. Viskoos on kollakas ja valge, väheelastne, väikse hõõrdekindlusega, suure soojusjuhtivusvõimega ja väga hügroskoopne. Põledes käitub viskoos sarnaselt puuvillaga, ehk kergestisüttiv, põleb kiiresti ja suure leegiga ning põleb leegist eemaldades edasi. Märgudes muutub nõrgemaks, kuid kuivamisel tugevus taastub.1 1. Kangas 2. Kangas Põlemine 1. Kangas

Materjaliteadus → Kiuteadus
58 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Kanga kirjeldus.

tunduks kehal märg. · Väikese tolmuvastuvõtlikusega ­ suvel on tihti kuiv ja tolmab palju ning seeläbi määrduvad riided kiiremini. 2.3 Tehnoloogilised omadused: · Mittekokkutõmbuv ­ kuna riide pesemist tuleb ette üsna tihti, siis ei tohiks see kindlasti pesemisel kokku tõmbuda. 3 KIULINE KOOSTIS 65% VISKOOS/ 35% POLUESTER Viskooskangas on väga kerge, pehme ning hästi langev. Tavaline viskoos on ilusti läikiv ja pool läbipaistev. Ei elektriseeru, ning tundub kehal jahedana. Polüestriga segatuna saab parandada viskoosi halbu omadusi nagu näiteks kergesti kortsumine, riie ei määrdu nii kergelt ning kuivab kiiremini. Samuti paraneb ka kulumisindlus päikesevalguse suhtes. Kanga tihedus ­ väike, kuna väikese tihedusega riided on kerged, pehmed ning ohku läbilaskvad ( suveks sobilikud) 4 VIIMISTLUS 4.1 Ettevalmistavad operatsioonid:

Muu → Eriala tutvustus
78 allalaadimist
thumbnail
15
docx

Sissejuhatus materjaliõpetusse

Tõmbetugevus on väga oluline omadus tekstiiltoodete valmistamisel, kuna mitmes töötlusstaadiumis (ketramine, kudumine jm) venitatakse materjali päris suure jõuga. Kiu tõmbetugevus peaks olema vähemalt 20 cN/tex (sentinjuutonit teksi kohta). Kiudude tugevust mõjutab ka niiskus. Taimsed kiud (nt puuvill, lina jt) tugevnevad niiskuse suurenedes (nt puuvilla tugevus märjas olekus suureneb kuni 30%), teiste hügroskoopsete kiudude (nt vill, viskoos) tugevus niiskuse mõjul väheneb (nt viskoos võib kaotada oma tugevusest 40 - 70%, samas kuivades tugevus taastub). Sünteeskiudude tugevusomadusi niiskus reeglina ei mõjuta. Ainult polüamiidi tugevus väheneb märjas olekus umbes 10% ja mõnede akrüülide tugevus võib väheneda kuni 20%. Tõmbetugevus on nn kuivtugevus. Märgtugevust väljendatakse %-des kuivtugevusest. Märgtugevus on oluline tekstiili värvimisel, viimistlemisel, pesemisel ja kasutamisel. Kiudude tugevus sõltub ka kiudude pikkusest

Materjaliteadus → Materjaliõpetus
76 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Kanga analüüs labases koes kangale

KANGA ANALÜÜS ISESEISEV TÖÖ Õppeaines: TEKSTIILMATERJALIDE TOOTMINE Rõiva- ja tekstiiliteaduskond Tallinn 2011 1. Nimetus Õhuke suvekleidi- ja pluusiriie 2. Kiuline koostis 65% lina (LI), 35% viskoos (VI) 3. Lõime- ja koelõngad Linane lõimelõng on suurema keerdumusega, üsna jäik ja ei veni üldse. Linasele koelõngale on lisatud ka viskoosi, tihedama keerdumusega ja venib st. on elastsem kui lõimelõng. 4. Lõngade vastastikune ehitus 'Tegemist on labase sidusega, sest kangas on ühtlase pinnaga ja mõlemalt poolt (paremalt, pahemalt) vaadates ühesugune. Koelõngad põimuvad lõimelõngadega. Lõngad asetsevad üksteise kõrval keskmise tihedusega

Materjaliteadus → Kiuteadus
180 allalaadimist
thumbnail
15
docx

LOODUSLIKUD KIUD

Märguvuskatse. Mõnda aega püsib vee pinnal, siis märgub ja vajub vette. Kuprokiu omadused: · Väga peen kiud · Siidja läikega · Valget või veidi sinakat värvi · Tugevuselt sarnane viskoosiga · Venib vähem kui viskoos ATSETAAT (AC) Põletuskatse. Leegile lähenedes hakkab kiud sulama, seejärel lahvatab põlema. Põleb suure ereda leegiga ja väga kiiresti. Ka leegist eemaldades põleb edasi. Lõhn on küllaltki tugev, meenutab ehk happetaolist lõhna. Järgi jääb hall tuhk. Märguvuskatse. Vette asetamisel jääb vee pinnale, mõne aja möödudes tundub olevat kergelt niiskunud. Atsetaatkiu omadused:

Materjaliteadus → Materjaliõpetus
109 allalaadimist
thumbnail
18
docx

Andmetöötluse vormistamine

16 * Kes trendist innustub, peaks vältima liiga magusaid, läbipaistvaid ja ühemõtteliselt seksikaid 17 kooslusi. 18 * Koos tasuks proovida militaarjakki ja läbipaistvat pluusi, tanksaapaid ja kombineekleiti, nahktagi 19 ja rinnahoidjat. 20 * Karmi ja pehme vahelised kontrastid annavad 2010. aasta pesutrendile tänapäevase löögi. [4] Ingrid Paats ­ silmatorkav moekunstnik 1 2 3 4 5 6 5 VAATA MATERJALI: ON SU KLEIT KUUSEST VÕI 7 NAFTAST? 8 Viskoos viitab suhteliselt nahasõbralikule puidust saadud kiule, polüamiid vastupidavale nafta 9 baasil sündinud kangale. Mõnus pehme kampsun, mille sa pealegi väga soodsalt ostsid, venis paari 10 pesuga välja? Tõenäoliselt oli see akrüülist. Käisid siidkleidiga juulis kuumaga tööl ja linase 11 kleidiga õhtul välikohvikus veini limpsimas? Tõenäoliselt tekivad siidkleidi kaenla alla järgmiseks 12 suveks augud ja veini juues said nohu. [5]

Informaatika → Andme-ja tekstitöötlus
38 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Tekstiilkiudude põlemine

Tekstiilkiudude põlemine. Põletuskatse on vana võte, mida kasutati ammu enne tehis- ja sünteeskiudude kasutuselevõttu. Põlemiskatse abil on võimalik eristada looduslikke kiude teineteisest ja sünteeskiududest. Üldreeglina põlevad kõik tsellulooskiud hästi, nad põlevad ja /või hõõguvad edasi ka väljaspool leeki, põlemisjääk on hajuv hall tuhk (põleb nagu paber). Valkkiud põlevad halvasti, tekitades kõrbenud karvade lõhna, väljaspool leeki nad kustuvad. Atsetaatsiid ja sünteeskiud põlevad võrdlemisi hästi. Enamasti nad sulavad leegis, lõnga otsa tekib sulanud kuulike. Valmistekstiiltoodete puhul tuleb arvestada, et tootele lisatud värv-ja viimistlusained võivad mõjutada põlemise iseloomu, tekkivat lõhna ja põlemisjääke. TEKSTIILKIUDUDE PÕLEMINE KIURÜHM SÜTTIVUS PÕLEMINE LÕHN JÄÄK Looduslikud Põleb kiiresti tsellulooskiud suur...

Materjaliteadus → Materjaliõpetus
36 allalaadimist
thumbnail
38
docx

Praktiline töö sünteeskiudude kohta

valkkiud on raskestisüttivad ning puuvill ja lina kui taimse päritoluga tsellulooskiud on kergestisüttivad. Märgumiskatsest selgus, et kõik looduslikud kiud on hästi vett imavad kiud. Lisaks selgus, et lina ja puuvill märgudes tugevnevad, kuid siid ja vill nõrgenevad. Seda saab samuti seletada nende päritolu järgi: tsellulooskiud tugevnevad ja valkkiud nõrgenevad märgudes. Kokkuvõte Põlemiskatsetest selgus, et viskoos ja cupro süttivad kergesti, kuid atsetaat, bambus ja modaal süttivad alles leegi sees hoides. Samas, olles juba süttinud, põlevad kõik tehiskiud üsna kiiresti edasi. Sellest saab järeldada, et osasid kangaid on töödeldud süttimist raskendavate ainetega. Märgumiskatsetest selgus, et kõik tehiskiud peale modaali nõrgenevad märgudes, kuid modaal hoopis tugevneb. Omades tselluloosi koostises, peaksid tugevnema veidi ka viskoos ja atsetaat, kuid ilmselt on neid kangaid

Materjaliteadus → Kiuteadus
82 allalaadimist
thumbnail
22
doc

KANGATRÜKI tehnoloogia 2015

Kinnitatakse ja paisutatakse kuumakapis 140-150ºC, 2-5 min. Seda võib teha ka triikrauaga vältides survet, kuid pind ei pruugi jääda siis nii vastupidav. Tänu suurele liimaine sisaldusel võib katsetada ka floki või fooliumi siirdamist samaegselt kuumutamsiega. FLOKK- JA FOOLIUMTRÜKK (erinevad kangad) Tekstiililiimi ning siirdefooliumi või flokilehe abil saab luua metalseid või sametisi mustreid. TEXIFLOCK tekstiililiim (Tootja: Manoukjan, edasimüüja: Sesoma) TEXIFLOCK CARTA viskoos ja polüamiid flokikiht paperil 50 x 70 cm. Floki kõrgus 0.5 cm valge, must, sinine, kollane, punane, roheline 1. Muster trükitakse liimiga läbi hõreda võrgu kangale. Soovitav võrgu tihedus 34 lõnga / cm. Trükiraam ja töövahendid tuleb pesta võimalikult kiiresti külma veega. Pinnal lastakse kuivada või kuivatatakse ahjus, kuumatunnelis 3 min 120ºC juures. 2. Siirdatav materjal asetatakse kangale trükitud kuivale liimipinnale. Fooliumil jääb läikiv, parem

Muu → Ainetöö
9 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Teksitiilikeemia proovitest 2021

Tekstiilikeemia arvestus 2016 Proovitest (ka kaugõppele) 1. Leidke järgmiste ainete molekulide loetelust ainete valemid, millest võiks polümerisatsioonireaktsiooni abil saada pikki kiude – makromolekule: CH3CH2CH2CH=CH2 (Kordse sidemega ühendid annavad meile polümerisatsiooni teel makromolekule) , CH 3CH2CH3, C2H5OH. CH2=CHCl( kunstnahk) Põhjendage! Polümerisatsioonis on kordne side C=C 20% nõrgem. Tekib karboahelaline molekul. Küllastamata ühendites on üks side 20% nõrgem ja selle katkemisel ühendid liituvad ja tekib makromolekul. 2. Leidke ainete loetelust polüestrite tekkeks vajalikud ained (dioolid 2-OH rühmad, dihapped, hüdroksühapped): HOCH2CH2CH2CH2OH, NH2(CH3), HOOCCH2CH2COOH, C6H6; H2N(CH2)4NH2, CH3CH(NH2)COOH, HOOC(CH2)3COOH, CH3OH, CH4 ; CH3CHOHCOOH; (leidke amiidide tekkeks vajalikud diamiinid, aminohapped, dihapped)- amiidide jaoks on oluline NH2 Polüestrid tekivad ...

Keemia → rekursiooni- ja...
6 allalaadimist
thumbnail
28
xlsx

Tekstiilkiud

samamoodi vastupidav ka puhastus. Triikida tohib kortsude suhtes, pehme, kuivalt 150'C ja niiskelt 180'C siidjas, hea languse ja juures. niiskusimavusega, kortsub vähem kui viskoos, on kallis kiud, mis on väga siiditooteid nt lipsud, valge või Hoolduselt meenutab viskoosi. peenike. Riie meenutab siidi. pesu, sifoon-ja orgadii- sinakas Tugevuselt sarnaneb tüüpi riiet, segatakse tavaviskoosiga, venuvus veidi kostüümi ja vaskammoniaakkiu väiksem, trikotoodetesse d CU

Materjaliteadus → Materjaliõpetus
254 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Lauakatmine, arvestades värvusõpetuse aluseid

1.2 Lauapesu Lauapesu on laudlinad, salvrätid, kelneri käerätid ja käterätid. Laudlinad ja salvrätid võivad olla valged, värvilised või kirjatud. Värviline lauapesu on osaks teenindussaali värvikujunduses. Parim materjal on kvaliteetne linane või puuvillane, võrreldes muude materjalidega on selline pesu nägusam, raskem ja hügroskoopsem (imab hästi vedelikke plekid). Sünteetilist materjali (nailon, viskoos jm) sisaldavast riidest laudlinad on kergesti elektriseeruvad ja neid on halb vahetada. Laudade katmiseks võib kasutada ka põhilina peale pandavaid pealislinu ning linikuid, mis hoiavad põhilina puhta ja mida on kergem vahetada ning hooldada. Sünteetilisest materjalist sobivas toonis valitud linikud ei lase isegi punaveini plekil põhilinasse imbuda. Lauakatmisel kasutavad ainult linikuid kohvikud ja lihtsamad restoranid. Sel juhul peab lauapind olema ideaalses korras.

Kategooriata → Värvusõpetus
49 allalaadimist
thumbnail
28
docx

Mehaaniline segija

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Keemiatehnika Instituut MEHAANILINE SEGISTI Laboratoorne töö õppeaines Keemiatehnika Õppejõud: Jelena Veressinina, Keemiatehnika õppetool lektor Tallinn 2014 SISUKORD Töö ülesanne...............................................................................................................................3 Katseseadme skeem....................................................................................................................4 Katseandmed ja arvutused..........................................................................................................5 Kokkuvõte.................................................................................................................................14 ...

Keemia → Keemia
57 allalaadimist
thumbnail
33
pdf

Puhastusprotsessid ja kodukeemia

Kortsumisvastane programm: ­ normaalne pesurütm ­ kõrge vee tase (tavaliselt) ­ täitmise suhe 1/26 ­ lühike tsentrifuugimine Erinevate pesuprogrammide kasutamine Normaalpesuprogramm ­ valge pesu (linad, käterätid, pluusid jm) ­ imiku pesu ­ kirju pesu (puuvill/viskoos, puuvill/modaal, modaal) Õrn pesuprogramm: ­ linased kangad ­ voodri ja vatiiniga rõivad ­ värvi andvad rõivad ­ samet, viskoos, atsetaat, triatsetaat, siid, vill 23 Kortsumisvastane pesuprogramm ­ kortsumatuks töödeldud kiud (materjalid, mida ei triigita) ­ tundlikud tehiskiud ­ elastik ja kiletekstiil, klaaskiud Pesu pesemine automaatpesumasinaga 1. kontrolli vee ja elektri ühendust 2. uue pesumasina esmasel kasutamisel tee masinale 60º C tühipesu lisades vaid pesupulbrit 3

Keemia → Keemia
33 allalaadimist
thumbnail
13
doc

Biofilmid ja meditsiin

TARTU ÜLIKOOL MOLEKULAAR- JA RAKUBIOLOOGIA INSTITUUT BIOTEHNOLOOGIA ÕPPETOOL Biofilmid ja meditsiin Referaat Leidi Laurimaa bioloogia 3. aasta Tartu 2009 2 Sisukord Sisukord................................................................................................................................. 3 Sissejuhatus........................................................................................................................... 4 Miks bakterid moodustavad biofilme?..................................................................................... 5 Biofilmi moodustumine........................................................................................................... 6 Biofilmi moodustumiseks vajalikud geenid............................................................................

Loodus → Loodus
18 allalaadimist
thumbnail
8
docx

Tehnomaterjalide III kontrolltöö kordamine

NB! Kõik plastid on polümeerid, aga kõik polümeerid ei pruugi ollaplastid (kummid, liimid, pinnakattematerjalid) Polümeeridest saab valmistada järgmisi polümeertooteid: Plastmassid (polümeerid, mida saab valada) Kiud Elastomeerid (kummid) Liimid (adhesiivid) Pinnakattematerjalid Komposiitmaterjalid Päritolu järgi: Looduslikud- nt. tselluloos, kautsuk, vill, puuvill, nahk jne. Modifitseeritud looduslikud- struktuur säilib peale keemilist töötlemist. Nt. Viskoos (toodetakse puidu tselluloosist) Sünteetilised- naftast, kivisöest, maagaasist Peaahela kuju järgi: Lineaarne Hargnenud Ristsillatud Takerdunud Polümeerid ei saa oma supermolekulaarse struktuuri tõttu olla gaasilises olekus, sest keemistemperatuur on üldjuhul kõrgem polümeeri lagunemistemperatuurist. Polümeerid võivad olla ainult vedelas või tahkes agregaatolekus. Supermolekulaarse struktuuri põhimõisted on kristallilisus ja amorfsus. Polümeersetel

Materjaliteadus → Tehnomaterjalid
135 allalaadimist
thumbnail
42
doc

Materjaliõpetuse kursus tekstiilikiud

Sünteeskiudainetest on seega olulisemad mitmesugused polüamiid ja polüesterkiud. Tuntumad polüamiidkiud on kapron ja nailon-6,6, polüesterkiududest on tuntum ja tähtsaim lavsaan (terüleen, dakron). Sünteetiliste ja tehiskiudainete kasutamine Viskoos- ja atsetaatkiudude põhiliseks kasutusalaks on senini olnud trikotaaz. Nende kiudainete omadustes suuri erinevusi ei ole, kuigi atsetaatkiud on mõnevõrra elastsem ja meeldivama välimusega. Viimasel ajal on nii viskoos kui atsetaatkiudude kasutamine vähenenud sünteetiliste kiudainete arvel. Sünteeskiudained ületavad oma omadustelt kõiki looduslikke ja tehiskiudaineid. (Mehaanilised ja keemilised, mitte füsioloogilised). Polüamiidkiud meenutavad oma välimuselt siidi, kuid on märksa tugevamad. Oma bioloogilise vastupidavuse tõttu (mädanemiskindlus) on nad omandanud erilise tähtsuse köite, võrkude jne valmistamisel. Selline on keemiku ja tehnoloogi hinnang

Materjaliteadus → Materjaliõpetus
190 allalaadimist
thumbnail
9
docx

Komposiitmaterjalid pehme mööbli valmistamises

Sissejuhatus Komposiitmaterjalid on tänapäeval mõjutamas kõiki tootmisvaldkondi, ka mööblitööstust. Uute tehnoloogiate abil saab saavutada materjalidele omadusi, mis toote kvaliteeti suuresti tõstavad. Mõndadest tehnoloogiatest tuleb ka edaspidi juttu. Komposiitmaterjalide kasutamine on eelkõige mugav tarbijale, kuna toode areneb ajas edasi. Pehme mööbli puhul on tähtsaim sisu, mis tagaks tarbijale mugavuse ja hoiaks keha õiges asendis, ning sobiv kattematerjal, mis oleks vastupidav, kergestihooldatav, kuid samas ka nahale meeldiv. Pehme mööbli valmistamine Pehme mööbli elementidena valmistatakse harilikult · Diivanite istmed ja seljatoed · Pehmete tugitoolide istmed ja seljatoed · Diivanite ja tugitool-voodite istmed ja seljatoed · Voodite madratsid Pehmed elemendid konstrueeritakse sellise arvestusega, et inimese keha kaal jaotuks ühtlaselt kogu nende pinnale. Pehmed elemendid koosnevad alusest, elastsest osast ja kattemat...

Materjaliteadus → Orgaanilised...
49 allalaadimist
thumbnail
23
doc

Põhiliste plastide leiutamine ja ajalugu

1863 (1869) Tselluloosnitraat (tselluloid) - John Wesley Hyatt 1865 Tselluloosatsetaat ­ Avastas Paul Schützenberger, esialgu kasutamine raskendatud, laiemat kasutust leidis teatud eranditega pärast I maailmasõda. 1869 Tselluloosnitraat (tselluloid) 1872 Polüvinüülkloriid (PVC) ­ Teadaolevalt valmistas esimest korda PVC-d kogemata Henri Victor Regnault, teistkordselt samuti kogemata 1872 Eugen Baumann, kasutusele võeti järkjärgult hiljem. 1894 Viskoos (ing. k. ka rayon) - Charles Frederick Cross, Edward John Bevan 1900 Kaseiin ehk kunstsarv (galatiit e valkplast, erinoid) 1908 Tsellofaan - Jacques E. Brandenberger 1909 Fenoolformaldehüüd e fenoplastid (bakeliit, kataliin) ­ Esimesed nn tõelised plastid. Bakeliidi valmistas esmakordselt Leo Hendrik Baekeland 1912 tselluloosatsetaadi baasil fotograafias kasutatav film (laiemalt võeti kasutusele 1934) 1926 Karbamiid ja formaldehüüdvaigud

Loodus → Looduskaitsebioloogia
73 allalaadimist
thumbnail
7
docx

Tehnomaterjalid II KT

Makromolekulid on üles ehitatud madalmolekulaarsetest ainetest- monomeeridest. Polümeeridest saab valmistada järgmisi polümeertooteid: Plastmassid (polümeerid, mida saab valada), kiud, elastomeerid (kummid), liimid (adhesiivid), pinnakattematerjalid, komposiitmaterjalid. Päritolu järgi: Looduslikud- nt. tselluloos, kautsuk, vill, puuvill, nahk jne. Modifitseeritud looduslikud- struktuur säilib peale keemilist töötlemist. Nt. Viskoos (toodetakse puidu tselluloosist). Sünteetilised- naftast, kivisöest, maagaasist. Liigitus peaahela kuju järgi: Lineaarne, Hargnenud, Ristsillatud, Takerdunud (ruumiline). Polümeeride omadused sõltuvad makromolekulide kujust: Lineaarse või hargnenud ahelaga polümeerid tahkestuvad paljudes orgaanilistes lahustites, pehmenevad või sulavad kuumutamisel ja hanguvad jahtumisel uuesti. Ruumiliste makromolekulidega polümeerid ei lahustu orgaanilistes lahustites ega pehmene kuumutamisel

Materjaliteadus → Tehnomaterjalid
135 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun