Bioloogia kordamine Kokkuvõte Tähtsaim Lk 30-47 Vereringeelundkonna moodustavad veri veresooned ja süda. Süda on lihaseline elund ,mis paikneb rindkere keskjoonest veidi vasakul kopsude vahel ning teda kaitsebluustunud rinnakorv., südame paneb tööle südamelihas ja see töötabki rütmiliselt ja ei allu meie tahtele. Süda töötab rütmiliselt ja ei allu meie tahtele. Vereringe ülesanded: 1 See kindlustab pideva ainevehetuseorganismis 2 Vereringe kannab kehas laiali toitaineid ja hapnikku 3 Osaleb jääkainete eemalsamises 4 Vereringlusel on tähtis osa ka hormoonide, antikehade ja kaitsesüsteemi rakkude laialikandmises. 5 aitab ühtlustada temperatuuri kehas 6 seob tervikuks kõik organismi osad 7 ühlase liikumise veresoontes tagab: 1 klapid veenides 2 vererõhu erinevus 3 lihaste kokkutõmbed Südame ehitus: 1
nim arteriteks.(arte. Seinad paskud,elastsed,tugev lihaskiht)(suur rõhk)veenid juhivad verd kudedest südamesse.(seinad pehmed, õhukesed)Kapillaarid ühendavad artereid veenidega(õhuke sein, eaglane vool, toimub ainetevahetus)Vererõhk on rõhk mida veri avaldab veresoonste seintele.(tekitab südame vatsakese kokkutõmme, mis vere arteritesse surub)Veri voolab kõrgema rõhu all olevatest soontest siina kus rõhk on madalam.Vereringe on vere pidev ringlemine organismis.(in kinnine veringe)In vereringe jaguneb suureks vereringeks mis varustab kogu keha kudesidverega ja väikeseks vereringeks milles veri rikastub kopsudes õhuhapnikuga.suure vereringe yl:varustada kogu kega rakke toitainte ja hapnikuga, viia ära jääkained.suur vereringe algab südame vasakust vatsakesest,mis paiskub vere aorti, suurim in arter.=>arterid>kapillarid(arteriaalne hapnikurikas veri muutub venoosseks vereks)>veenidesse>südmae parem koda.Väike vereringe parem vatsake>rikatub hapnikuga>vasak vatasake
Lihaseline vahesein jaotab südame kaheks pooleks. Kummaski südame pooles on koda ja vatsake, seega on süda neljaosaline. Südameklapid kindlustavad vere ühesuunalise liikumise südame kodadest vatsakestesse ja vatsakestest edasi veresoontesse(arteritesse). Südame töötsükkel koosneb kodade kokkutõmbumisest, sellele järgnevast vatsakeste kokkutõmbumisest ja kogu südame lõtvumisest. Täiskasvanud inimese süda lööb rahulikus oleks 60-70 korda minutis. Veresooned ja vereringe Vereringe on vere pidev ringlemine organismis. Inimesel on kinnine vereringe, sest veri voolab veresoontesse. Veresooned on torujad elundid, mida mööda veri ringleb ühes suunas. Arterid viivad verd südamest kogu kehasse laiali. Veenid juhivad verd kehast tagasi südamesse. Peenikesed kapillaarid ühendavad omavahel artereid ja veene. Kapillaarides toimub kogu keha kudede ja vere vahel gaasivahetus ning toit- ja jääkainete vahetus. Vere liikumise soontes kindlustab vererõhk
docstxt/122875472518566.txt
Vereringe elunkond Vereringeelundkonna moodustavad: süda, veri, veresooned. Südame ehitus: Südant ümbritseb südamepaun, mille õõs on täidetud vedelikuga, mis vähendab hõõrdumist. Inimese südames on neli kambrit- kaks koda ja kaks vatsakest. Südame osad: parem koda, vask koda, ülemine õõneseen, aort, kopsuarter, kopsuveenid, hõlmased klapid, poolkuuklapid, vasak vatsake, parem vatsake, alumine õõneseen. Vereringe ülesanded : Seob tervikuks kõik organismi osad; Kannab CO2 kudedest kopsudesse; kannab O2 kopsudest kudedesse; kannab kehas laiali toitaineid, hapnikku, hormoone; kindlustab pideva ainevahetuse; Osaleb jääkainete eemaldamises; ühtlustab keha temperatuuri. Veresooned: Veresooned on torujad elundid mida mööda veri ringleb. Veresooni on kolme põhilist liigi: veenid, arterid ja kapillaarid. Veenid: Mööda veene liigub veri südamesse tagasi. Veenid on õhemate seintega kui arterid. Veenide seintes on klapid,...
SÜDA 4-osaline, ümberitseb südamepaun (täidetud vedelikuga), lihaseline vahesei lahutab 2'ks, kummaski pooles on koda ja vatsake KODA hõlmaline vaheklapp VATSAKE VATSAKE poolkuuklapp VERESOONED ARTERID: suured veresooned, elastsed seinad süda koed vererõhk kõige kõrgem, vere liikumiskiirus suur VEENID: keskmised, pehmed seinad koed süda vererõhk kõige madalam, liikumiskiirus aeglasem kui arterites KAPILLAARID: peened, õhukesed seinad elundite ja kudede vahele liikumiskiirus väga aeglane, toimub gaasivahetus & toit- ning jääkainete vahetus VERERINGE: kindlustab pideva ainevahetuse kannab laiali toitained ja eemaldab jääkaineid aitab ühtlustada kehatemp., seob tervikuks kõik organismiosad. Vereinge jaguneb suureks(kehavereringe) ja väikeseks(kopsuvereringe) KEHAVERERINGE: vasak vatsake vs parem koda KOPSUVERERINGE: parem vatsake vs vasak koda VERI on vedel sidekude, mis ringleb veresoontes. 5-6 liitrit. koosneb vereplasmast ja s...
William Harvey William Harvey (1. aprill 1578 Folkenstone, Kent 3. juuni 1657) oli inglise arst ja anatoom. Ajalukku läinud vereringe avastajana ja oma embrüoloogia alaste töödega (tõestas oma 1651. aastal ilmunud teoses et iga organism saab alguse munast, ta pidas munarakku munaks) Varasemad arvamused vereringest Kuni Harvey ajani valitses seisukoht, et arteriaalne ja venoosne veri on kaks erinevat vedelikku. Vereks peeti ainult venoosset verd ning arvati, et maks toodab seda pidevalt juurde ning veenid kannavad ta lihastesse ja kudedesse laiali, mis see selle vere siis omakorda "ära tarbivad"
Seega on südame paremas pooles hapnikuvaene veri. 3.Missuguses südame osas on lihas kõige paksem? Kõige paksemad on südamelihased vasakus vatsakeses, kust veri pumbatakse üle terve organismi laiali. 4.Miks on südame klapid vajalikud? Südameklapid kindlustavad vere ühesuunalise liikumise südame kodadest vatsakestesse ja vatsakestest edasi veresoontesse (arteritesse). 5.Vastata tulpdiagrammi abil küsimustele (elundite varustamine verega erinevate tegevuste korral)? 6.Järjesta suure vereringe osad. Missuguseks muutub veri suures vereringes? Miks? Suur vereringe algab südame vasakust vatsakesest, mis paiskab vere aorti. Aordist lähtuvad arterid, mis hargnevad kord- korralt aina peenemateks soonteks, kuni lähevad üle kapillaaride võrgustikuks. Kapillaarid varustavad verega kõiki organeid ja kudesid. Kapillaare läbiv veri liigub edasi peentesse veenidesse, mis ühinevad järjest suuremateks veenideks. Kogu kehast
Veri, vereringe Kontrolltöö 1. Moodusta sobivad paarid. a) Arter f. varustabsüdant hapniku ja toitanietega b) Kopsuarter a. mööda seda pumbatakse hapnikurikas veri kehasse c) Veen b. viib hapnikuvaese vere südame paremast vatsakesest edasi d) Kopsuveen g. kokkutõmbel surutakse veri suurde vereringesse e) Kapilaari d. viib hapnikurikka vere südamesse f) Pärgarter c. toob hapnikuvaese vere kehast südamesse g) Vasak vatsake e. annab ära toitaineid ja hapniku 2. Millised protsessid toimuvad kapillaarides? Kapilaarid on ühe raku kihilised sooned. Kuna seinad on õhukesed imenduvad sealt organismi hapniku ja toitained. 3. Mis paneb vere veenides liikuma? Miks veri liigub ka jalgades tagasi südamesse? Vatsakese kokkutõmbel. Sest veenid on klapid mis ei lase ...
Veresooned ja vereringe Ursula Potivar 9.A klass Tamsalu Gümnaasium Veresooned. Inimesel on suletud vereringe, st südamest välja paisatud veri liigub kogu kehas vaid mööda veresooni. Veresooned on torujad elundid, mida mööda veri ringleb. Veresooni on kolme põhitüüpi: arterid, veenid, kapillaarid. Veri liigub südamest artereisse, nendest kapillaaridesse ja lõpuks veenidesse, mis viivad vere tagasi südamesse. Arterid. Arterid on veresooned, mis viivad verd südamest organitesse. Arterites (välja arvatud kopsuarterites) voolab hapnikurikas veri.
Arterid: kõige suuremad veresooned, vere liikumiskiirus kõige suurem, vererõhk kõige kõrgem, elastsete seintega. (ül. Viib vere südamest kudedesse) Veenid: keskmise suurusega, vererõhk kõige madalam, õhukeste seintega, seinte lihaskiht on õhuke. (ül. Toob vere kudedest südamesse) Kapillaarid: peened veresooned, õhukeste seintega, lihaskiht puudub, vere liikumiskiirus kõige aeglasem, neid toimub gaasivahetus. (ül. Kannavad verd elundite ja kudede vahel) Suur- ja väike vereringe (vere liikumine, ülesanne jne) Väike vereringe: parem vatsake, kopsuarter, kopsud, verekapillaarid, kopsuveenid, südame vasak koda. Suur vereringe: vasak vatsake, arter, kapillaarid, veenid, südame parem koda. Vererakkude võrdlus ja ülesanded vere koostis Vere hüübimine Vereliistakud liiguvad veresoone vigastuskohta, käivitavad hüübimiseks vajalike keemiliste reaktsioonide ahela, keemiliste muutuste lõpptulemusena tekib fibriin,
surub, venivad arterite seinad välja. Kui südame lihased lõtvuvad, tõmbuvad arterid jälle kokku. Arterite lõtvumine ja kokkutõmbumine ongi PULSS, Veenides pulssi ei ole. Ära unusta! Mis on vererõhk? VERERÕHK on rõhk, mida veri avaldab veresoonte seinale. Jätke meelde see! Veri voolab kõrgema rõhu all olevatest soontest sinna, kus rõhk on madalam. Täh el e p anu! Inimesel on suur ja väike vereringe. Väike ehk kopsuvereringe o Ülesanne on rikastada kopsudes verd hapnikuga ja vabaneda süsihappegaasist. o Vere liikumine toimub südame ja kopsude vahel. o Veri liigub südame paremast Vatsakesest mööda kopsuartereid Läbi kopsude peenikeste vere- Kapillaaride ja kopsuveenide südame Vasakusse kotta o Kopsudes muutub venoosne veri arteriaalseks Suur vereringe: o Ülesanne on varustada kogu keha rakke toitainete ja hapnikuga ning sealt ära viia jääkained.
Vereringe ülesanded : 1.Kannab kehas laiali toitaineid 2.Kannab laiali hormoone 3.Vere pidev ringlemine aitab ühtlustada keha temperatuuri. 4.Transpordib veres sisalduvaid kaiserakke ja antikehi,mis aitavad kahjutuks teha haigustekitajaid. 5.Viib ära rakkudes tekkinud jääkaineid, tagades sellega pideva ainevahetuse 6. Kannab Kehas laiali hapnikku.
Mõisted: koda, kamber, kuhu veri siseneb vatsake, vatsakese kaudu väljub veri südamest südamepaun, ümbritseb südant, selle õõs on täidetud vedelikuga, mis vähendab hõõrdumist. elektrokardiogramm, Südamelihaste kokkutõmmete graafiline üleskirjutus. arter, on veresoon mida mööda liigub veri südamest eemale veen, on veresoon mida mööda liigub veri südamesse tagasi kapillaar, - veresooned mis ühendavad artereid veenidega suur vereringe, e. kehavereringe Läbib kogu keha (pea, käte, jalgade ja siseelundite veresooned). väike vereringe,e. kopsuvereringe Läbib ainult kopsude veresooned erütrotsüüt, e. vere punalibled, tuumata rakud mis transpordivad hapnikku hemoglobiin, (verevärvnik) on punastes verelibledes olev valk, mis seob ja transpordib hapnikku leukotsüüt, e. vere valgelibled – tuumaga värvusetud rakud mis kaitsevad haigustekitajate eest trombotsüüt, e. vereliistakud osalevad vere hüübimisel
VERESOONED JA VERERINGE Vereringeelundkonna moodustavad: Kuidas defineerida vereringet? · Vereringe- vere liikumine organismis. · Suletud vereringe. · Veresooned on torujad elundid, mida mööda veri liigub. ARTERID e. tuiksooned · Veri südamest kudedesse · Paksud elastsed · Suurim aort · O2 küllastunud veri, erand kopsuarter KAPILLAARID e. juussooned · Sein ühest rakkude kihist · Ainevahetus vere ja kudede vahel VEENID e. tõmbsooned · Veri kudedest südamesse · Pehmed ja õhukesed · Klapid VERERÕHK · Rõhk, mida veri avaldab veresoonte seintele · Kõrgemalt rõhult madalamale INFARKT e
Väike vereringe algab südame paremast vatsakesest ja lõpeb vasakus kojas. Suur vereringe algab südame vasakust vatsakesest ja lõpeb paremas kojas. Suure vereringe ülesandeks on rikastada verd hapnikuga. Väike vereringe tagab organismi vabanemise CO2-st.Suure vereringe ülesandeks on varustada keharakke hapniku ja toitainetega. Pähe suubuvad veresooned kuuluvad suure vereringe koosseisu.
William Harvey vereringe avastaja William Harvey sündis 1578. a Inglismaal, Folkstone'is. Ta oli vanim seitsmest pojast. Ta käis Cambridge ülikoolis ja õppis meditsiini Padua ülikoolis. Ta abiellus Elizabeth Browniga (kuninganna Elizabeth I ja kuninga James I õukonna arsti tütrega). Tänu sellele märkasid teda rikkad ja mõjukad inimesed ja ta liikus kiirest karjääriredelil ülespoole ning sai väga edukaks. Lõpuks sai ta nii James I kui ka Charles I õukonna raviarstiks. Õukonna arstina uuris ta palju inimese füsioloogiat ja bioloogiat. Ta oli väga huvitatud vereringest inimese kehas. Enamik arste tunnustasid Galeni õpetusi ja arvasid, et kopsud juhivad verd kehasse. Harvey aga kahtles nendes tõekspidamistes ja uuris neid teaduslikult. Harvey viis läbi palju eksperimente loomade peal. Tema vaatlused näitasid, et klapid südames lasid verel liikuda ainult ühes suunas. Otsesed vaatlused elavate loomade südamelöökidega näitasid, et vatsake...
Kapillaarid - hendavad artereid veenidega. - Peenikesed hukeseseinalised veresooned. - Hapnik ja lahustunud toitained psevad lbi kapillaaride seinte keharakkudesse ning ssihappegaas ja jkained rakkudest verre. Vererhk * Kindlustab vere liikumise soontes. * Tekib sdame vatsakeste kokku tmbel, mis vere arterisse suunab. * Veri voolab krgema rhu all olevatest soontest,sinna kus vererhk on madalam. - Normaalne vere rhk 115-130 / 70-80mm Suur vereringe - Algab sdame vasakust vatsakesest, mis paiskab vere aorti. - aordist lhtuvad arterid, mis viivad vere kikidesse kehaosadesse laiali - varustab kudesid hapnikurikka verega. - Sdamees tagasi kantakse veri kahe suure veeni kaudu - lemine ja alumine nesveen.
Süda on neljaosalin. Parem koda ja parem vatsake on vasakust vatsakesest ja vasakust kojast eraldatud vaheseina abil. Südame parem pool on hapniku vaene, kuna sinna suubuvad kehaveenid ja südame vasak pool on aga hapnikurikas, kuna sinna suubuvad kopsuveenid Südameklapid kindlustavad vere ühesuunalise liikumise südame kodadest vatsakestesse ja vatsakestest edasi veresoontesse (arteritesse). Süda töötab rütmiliselt EKG elektrokardiogramm VERESOONED JA VERERINGE Veresooned on torujad elundid, mida mööda veri ringleb. Veresoonkond koosneb arteritest, kapillaaridest ja veenidest. Arterid Veresooned, mis südamest vert kudedesse viivad. Veenid juhivad verd kudedest südamesse. Kapillaarid ühendavad artereid veenidega. Vererõhk on rõhk, mida veri avaldab veresoonte seintele. Veri voolab kõrgema rõhu all olevatest soontest sinna, kus rühk on madalam. Inimese vereringe jaguneb suureks vereringeks, mis varustab kogu keha kudesid verega, ja
3) veenid- venoosne veri; seinad pehmed ja õhukesed; veri voolab ühes suunas; varustatud klappidega (tagada ühesuunaline vere liikumine südame suunas) NB! kopsuarteris voolab venoosne veri; kopsuveenis arteriaalne veri. Pulss- arterite lõtvumine ja kokkutõmbumine Vererõhk- rõhk, mida veri avaldab veresoonte seintele. Kõrgema ererõhuga alalt (arteritest) liigub madalamasse vererõhu alasse (kapillaaridesse) 1. Väike vereringe e. kopsuvereringe • parem vatsake- pumpab kopsuarterisse- kopsud (alveoolid)- süsihappegaas antakse ära ja vastu võetakse hapnik- kopsuveen- vasak koda. 2. Suur vereringe e. kehavereringe • vasak vatsake- aort: poolkuuklapid (takistavad vere valgumist tagasi südamesse)- kapillaarid- ainevahetus- kapillaarid koonduvad veenideks- parem koda. Vereplasma 55% • valkude vesilahus (vett 92%; valke 6-8%) • kannab laiali toitained
docstxt/134944620602.txt
Vereringe, Immuunsüsteem Vereringe elundkond: veri, vereringe, süda südame ehitus: on 2 poolt, üleval on vatsake, selle all kojad, nende vahel on klapid. Südame vasakusse kotta lähevad kopsuveenid ja hapnikurikas veri, paremasse kotta kehaveenid ja hapnikuvaene veri. Veresoonte ja vatsakeste vahel on klapid. südame talitus: süda lööb rütmiliselt(südamelihased tõmbuvad kokku, lõtvuvad).kojad tõmbuvad, vatsad tõmbuvad, kõik lõtvub. veresoonte liigid: arterid(viivad verd südamest kudedesse), veenid(juhivad verd kudedest südamesse).
Kui rhk vatsakestes letab rhuarterites, avanevad poolkuuklapid ja veri vljub. C)ldine ltvumine(0,4s)- Vatsakeste mahl suureneb ja rhk langeb, sulguvad poolklapid. Kui rhk vatsakestes langeb madamale kui kodades, avanevad hlmase klapid ja veri voolab vabalt kodadest vatsakestesse. 9)Milline thtsus on sdamelihasel, sdameveresoontel (prgarterid ja veenid), sdameklappidel? Sdameklapid kindlustavad vere hesuunalise liikumise. 10)Kirjelda ja joonista suurt e. keha- ja vikest e. kopsuvereringet. SUUR vereringe alagab sdame vasakust vatsakesest, mis paiskab vere aarti. Aardrist hargnevad arterid peenteks soonteks ja varustavd verega kiki organeid ja kudesid. Kudedest liiguvad jkained verre. Arteriaalne veri muutub venoosseks vereks, mis suundub lpuks sdame paremasse kotta. VIKESES vereringes veri liigub kopsudesse ja sealt tagasi sdamesse. Vereringe algab sdame paremast vatsakesest. 11)Kirjelda arterite, veenide ja kapillaaride ehitust, seosta seda lesannetega.
Lihaseline vahesean jaotab südame vasakuks ja paremaks pooleks. Arteriaalne ja venoosne veri on eraldatud. Kummaski pooles on koda ja vatsake seega on süda nelja osaline. Ka imetajatel. Vasakul vatsakesel on ümber kõige tugevamad lihased. 3.Südametöö tsükkel Südame töötsükkel koosneb 3 etappist: a)Kodade kokkutõmbumine(0,1 sek) b)Vatsakeste kokku tõmbumine ( 0,3 sek) c)Südamelihase lõtvumine (0,4 sek) 1 südametsükli kestus on (0,8 sek) 4.Iseloomusta väikse vereringe teekonda. väike vereringe : 1) kopsuarterite kaudu viib venoosne veri süsihappegaasi kopsudesse 2)kopsukapillaarides veri vabaneb süsihappegaasist ja rikastub hapnikuga 3) kopsuveenide kaudu toob arteriaalne veri kopsudest hapniku südamesse . 5. Iseloomusta suure vereringe teekonda. suur vereringe : 1)arterite kaudu viib arteriaalne veri hapniku ja toitained kõikidesse kehaosadesse 2) keha kapillaarides toimub gaasi - ja toitainete vahetus vere ja kudede vahel
9.klassi bioloogia kordamisküsimused Süda, vereringe, veri, hingamine 1. vereringe ja vere tähtsus Vereringe seob tervikuks kõik organismiosad, veri kannab kehas edasi vajalikke toitaineid ja hapnikku 1. südame osad, südametsükkel, klappide ülesanne Südameklapid kindlustavad vere ühesuunalise liikumise südame kodadest vatsakestesse ja vatsakestest edasi veresoontesse 2. võrrelda arterite, kapillaaride ja veenide seinte ehitust vastavalt ülesandele Arterid ühtlustavad vere liikumist, tugevus ja elastsus võimaldavad arteritel suurt rõhku ja survet
Vatsake- südame osa, mis pumpab verd kehasse või kopsu Südameklapid- sidekoelised moodustised südames, mis lasevad verd voolata vaid ühes suunas Arterid- veresooned, mis viivad verd südamest organitesse Veenid- veresooned, mis juhivad verd organitest südamesse Venoosne veri- hapnikuvaene ja süsihappegaasirikas veri, mis voolab veenides Arteriaalne veri- hapnikurikas ja vähe süsihappegaasi sisaldav veri, mis voolab arterites 2. Suur vereringe: algus, teekond, lõpp, ülesanded. Vastus: Suur vereringe: vasak vatsake -> aort -> arterid -> kapillaarid (annab ära hapniku ja rikastub süsihappegaasiga) -> veenid -> parem koda *Ülesanne on varustada kogu keha rakke toitainete ja hapnikuga ning sealt jääkained ära viia *Algab südame vasakust vatsakesest *Veri liigub mööda veresooni läbi keha, sh ka pea *Kehast jõuab venoosne veri südame paremasse kotta 3. Väike vereringe: algus, teekond, lõpp, ülesanded.
KORDAMISKÜSIMUSED VERERINGE TÖÖKS 1. Nimeta südameosad ja iga osa funktsioon. Joonisel leida osad! 2. Milline on normaalne südame löögisagedus? Millised tegurid seda mõjutavad? 3. Mille poolest erineb imetaja süda linnu või kala südamest? 4. Millised on veresoonte erinevused? Milline on veresoonte ehitus ja ülesanded? Tunda joonisel. a)arterid b)veenid c)kapillaarid 5. Millised veresooned, südameosad tagavad suure vereringe? Milline on suure vereringe ülesanne? 6. Millised veresooned, südameosad tagavad väikese vereringe? Mis on väikese vereringe ülesanne? 7. Kuidas mõjutab treening vereringeelundkonda? 8. Mis on vererõhk? Kuidas ta tekib? Mida näitab? Millised on normaalsed vererõhu näitajad? 9. Milliseid kahjustusi tekitab liiga madal või liiga kõrge vererõhk? 10. Mis on veri? Millest koosneb veri? Mis on vere ülesanded organismis? (vähemalt 5) 11
VERERINGE ÜLESANDED: Tagab aine vahetuse; Kannab kehas laiali toitaineid, hapniku, hormoone ; osaleb jääkainete eristamises ; reguleerib temp. ; seob organismi tervikuks. EKG- iseloomustab südame seisundit, mõõdetakse südames tekkivaid elektrivoole. VERESOONED : Arter- viib verd südamest kudedesse- paksud elastsed seinad Veenid : juhivad verd kudedest südamesse pehmed ja õhukesed, Kapillaarid : ühendab artereid veenidega õhukesed. VERERÕHK rõhk mida veri avaldab veresoonte seinale sõltub südamest välja paisatava vere hulgas veresoonte laiusest elastsused ja löögisagedusest. VERI KOOSNEB : veriplasmad ja verirakkud punased (erütrotsüüdid) - hapniku toimetamine kopsudest kudedesse, valged (leukotsüüdid) võidelda võõrmikroobidega, vereliistakud (trombotsüüdid) vere hüübimine. hemoglobiin transpordib hapnikku.
· parem vatsake - pumpab vere kopsuartrite kaudu kopsudesse · kopsuarter - viib vere südamest kopsu Südameklapid kindlustavad ühesuunalise liikumise südames, südamesse ja südamest välja. Südamelöögi sagedus sageneb vajadusel, kui organis vajab rohkem hapnikku , siis löögi sagedus suureneb. Kuid alati ei pruugi sellega hapnikusisaldus veres suureneda, see oleneb ka inimese treenitusest. 7. VERESOONED JA VERERINGE 1)Veresooned on torujad elundid , mida mööda veri ringleb. Versoone liigid : · kapillaarid ( ainevahetus ) · arterid ( kannab verd kapillaaridesse ) · veenid 2)Vererõhk on rõhk, mida veri avaldab veresoonte seinale. Veri voolab tugevama rõhuga soontest sinna , kus rõhk on madalam. 3)Vereringe jaguneb: · Suur ehk südamevereringe mis varustab kudesid hapnikurikka verega · Väike ehk kopsuvereringe mis varustab kopse hapnikuvaese verega · 8
Sisukord Sissejuhatus 2 1. Inimese välisehitus 3 2. Toes ehk skelett 3 3. Kuidas toit liigub? 3 4. Miks me vajame toitu? 4 5. Vereringe 4 6. Hingamine 4 7. Kasutatud kirjendus Sissejuhatus Inimesi on praegu maakeral ligi 6 miljardit. Inimesed tunnevad üksteist ära välimuse järgi. Igal inimesel on kordumatu nägu. Lisaks sellele võime erinevaid inimesi rühmitada ka üldiste tunnuste põhjal. Aafrika pärismaalased on mustanahalised ja paksude huultega neegrid. Neil on krässus juuksed ja lai nina. Aasia rahvad on tavaliselt
Seedimine on eusüümide abil suurte toidumolekulide väiksemateks molekulideks lagunemine, et need pääseksid verre ja et rakud saaksid neist kätte eluksvajaliku energia. Seedeelundkond koosneb seedekanalist ja seedenäärmetest. Seedekanali moodustavad suuõõs koos hammaste ja keelega, neel, söögitoru, magu, kaksteistsõrmiksool, umbsool, peensool, jämesool, pärak. Seedenäärmed on süljenäärmed, maks, sapipõis, kõhunääre, mao- ja soolenäärmed, neerupealsed. Suuõõnes algab süsivedeliku lagunemine 1. Tärklis > Glükoosiks, süljes sisalduva ensüümi abil 2. Mao ensüüm PEPSIIN lagundab valgud > aminohapeteks 3. 12-sõlmiksool rasvade lagundamine Lipaasi abil rasvhapeteks ja glütserooliks. LK 82 1. Vere glükoosi tase tõseb pärast söömist. Kuna söögi ajal stimuleerib parasümpaatiline närvisüsteem süljeeritust ja sülg on vedel. 2. Järgmine muutus toimub 30min pärast. Kuna ki...
esijäsemed; haardsaba. Õhuloomad: nahkjad lennused; lennunahk; väike kerge keha. 4. Toes 5. Hambad 6. Närvisüsteem ja meeleelundid. Kõrva ehitus Kõige tähtsam osa peaaju; tunnevad hästi lõhna; näevad hästi; hea kuulmine; maitse tundmine keelega. 7. Toitumine ja seedimine Suu->neel->söögitoru->magu->sooltoru->pärak. 8. Hingamine Hästi arenenud kopsud; sisepind suur niiet hapnik pääseb kiiresti verre ning süsihappegaas eraldub kiiresti. 9. Vereringe Sarnaneb lindude omaga; süda neljaosaline. 10. Erituselundkond Neerud->kusepõis. Kui see täitub paisatakse jäägid organismid kehast välja. 11. Sigimine, areng Innaajal on emane viljastumisvõimeline. Emase munajuhas toimub muna- ja seemneraku ühinemine. Tiinus on järglase areng emakas. Poegimine on kõigil erinev. Imetamine piimanäärmete ja nisade abil. 12. Kiskja ja rohusööja võrdlemine jne... 13. Mõisted Mäletseja – loom, kes neelab toidu eelmakku, rõhitseb
Seinad on õhukesed ja üherakulised. See hõlbustab ainevahetust. Kapillaarides toimub gaasi-, toit- ja jääkaine vahetus. Vererõhk on rõhk, mida veri avaldab veresoonte seintele. Seda tekitab südame vatsakeste kokkutõmme, mis vere arteritesse suunab. Vererõhk on kõige suurem südame lähedal. Veri voolab kõrgema rõhu all olevatest soontest sinna, kus rõhk on madalam. Vererõhk sõltub: · Aorti paisatava vere hulgast · Südame töö sagedusest jm. Suure vereringe ülesanne on varustada kogu keha rakke toitainetega ja hapnikuga ning ära viia jääkained. Suur vereringe algab südame vasakust vatsakesest, mis paiskab vere aorti. Veri liigub südamest veresooni mööda üle kogu keha laiali elunditesse ja kudedesse ja siis tagasi südamesse. Veri jõuab südame paremasse kotta. Vere liikumist südame vasakust vatsakesest mööda veresooni kogu kehasse ja sealt südame paremasse kotta nim suureks vereringeks.
Toese osad on lüliline selgroog, jäsemete luud ja koljuluud. Selgrootutel on kitiinist või lubiainest ja nahast toes, mis paikneb keha pinnal-välimine toes. Selgroogsetel asub süda kõhupoolel, selgrootutel seljapoolel. Selgroogsete närvisüsteemi keskne osa (peaaju, seljaaju) asub seljapoolel. Selgrootute närvisüsteemi keskne osa (peaaju, närviväedid, osal närvikett) asub kõhupoolel. Selgroogsetel on suletud vereringe. Selgrootutel on avatud vereringe. Selgroogsete hulka kuuluvad kalad, kahepaiksed, roomajad, linnud, imetajad. Selgrootute hulka kuuluvad käsnad, ainuõõssed, ussid, limused, lülijalgsed (ämblikulaadsed, koorikloomad, putukad), okasnahksed.
Tervis- organismi loomulik seisund, mis avaldub kehalise ja vaimse heaoluna. Haigus- organismi elutegevuse häire. Sümptom- haigusnähud, nende põhjal on võimalik haigust kindlaks teha ehk diagnoosida. Diagnoos- lühike otsus haiguse olemuse ja haige seisundi kohta. Haiguste põhjused: Liigitatakse mitmel viisil. 1)Organismivälised ja organismisisesed . Organismivälised jagunevad füüsikalisteks(kiirgused, mehaanilised tegurid), keemilisteks(keemilised ühendid) ja bioloogilisteks (bakterid, viirused). Organismisisesed on näiteks pärilik soodumus. 2)Nakkushaigused ja mittenakkushaigused. Nakkushaigused (katk, rõuged, koolera). Mittenakkushaigus (kopsuvähk). Tekkeviisilt : Elu ajal kujunenud haigused ja kaasasündinud haigused. Haiguse järgud: Peitejärk, eeljärk, välja kujunenud haiguse järk, lõppjärk. Epiteemia- nakkushaiguse laiaulatuslik puhang. Tüsistus- põhihaigusele võib lisanduda organismi nõrgenemise tõttu mingi uus haigus e. tüsistu...
Vereringe ül. *pideva ainevahetuse kindlustamine *kehas toitainete, hapniku laiali kandmine *jääkainete eemaldamises osalemine *org. osade tervikuks sidumine Südant ümbritseb südamepaun, selle õõs on täidetud vedelikuga, mis vähendab hõõrdumist. Kummaski südame pooles on koda ja vatsake. V. poolt täidab arteriaalne veri, p. venoosne. Vatsakesed asuvad kodade all, vahel on ühendav ava. Ava ees on klapid, mis lasevad verel ainult ühes suunas liikuda. Kui koda kokku tõmbub, on klapid avatud ja veri liigub vatsa. Kui vats kokku tõmbub, surub veri hõlmlaste klappidele ja suleb need ning veeri surutakse südamest välja soontesse. Vasakusse kotta suubuvad kopsuveenid, paremasse kehaveenid. Vatsakeste ja neist lähtuvate soonte vahel on poolkuuklapid, mis lasevad verel liikuda südamest välja. Süda töötab rütmiliselt. Südame töötsükkel koosneb kodade kokkutõmbumisest, siis vatsakeste kokkutõmbumisest ja kogu südame lõtvumisest. Vasakus vatsas on s...
Vereringeelundkond ja süda Vereringe ühendab kõiki kehaosi. Vereringeelundkonna moodustavad veri, veresooned ja süda. Mööda veresooni jõuab veri kõikidesse kudedesse ja organitesse. Vere paneb soontes liikuma süda. Vere ringlemine organismis kindlustab pideva ainevahetuse, kannab kehas laiali toitaineid ja hapnikku ning osaleb jääkainete eemaldamises. Vere ringlusel on tähtis osa ka hormoonide, antikehade ning kaitsesüsteemi rakkude laialikandmisel. Vere pidev ringlemine aitab ühtlustada keha temperatuuri. Süda on neljaosaline. Süda on lihaseline elund. Süda paikneb rindkere keskjoonest veidi vasakul pool kopsude vahel ning teda kaitseb luustunud rinnakorv. Inimese süda on umbes suure rusika suurune (oleneb ka vanusest). Südant ümbritseb tihedast sidekoest südamepaun. Lihaseline vahesein jaotab südame kaheks pooleks - vasakuks ja paremaks. Mõlemas südame pooles on koda ja vatsake (seega on süda neljaosaline). Vatsakesed asetsev...
Veri. Erütrotsüüdid (punalibled) tuumata rakud (mahutab rohkem hapnikku), sisaldavad hemoglobiini, transpordivad hapnikku. Leukotsüüdid (valgelibled) tuumaga, aktiivse liikumisvõimega. Trombotsüüdid (vereliistakud) tekivad luuüdis, osalevad vere hüübimisel. Hemoglobiin koosneb heemist ja globiinist, heem sisaldab rauda, mis aitab siduda hapnikku. Vere ülesanded: 1) Transpordifunktsioon 2) Miljööfunktsioon 3) Kaitse verekaotuse vastu 4) Kaitsefunktsioon Veregrupid doonor, retsipient. (Reesussüsteem (leiutas: K. Landsteiner)) Veresooned. ARTERID KAPILLAARID VEENID Arteriaalne veri Arteriaalne/venoosne Venoosne veri Hapnik&toitained O2 ja CO2 segunenud veri CO2 ja jääkained Viivad vere südamest välja Ühendavad artereid Toovad vere südamesse veenidega Klapid puuduvad ...
*) Vere liikumine 1) kojast vatsakesse 2) vatsakesest arterisse 3) veenist kotta *) Kestvus 1) 0,1 sek 2) 0,3 sek 3) 0,4 sek Kopsuveenid toovad hapnikurikka vere kopsudest südamesse (Keha)veenid toovad hapnikuvaese vere kehast südamesse Kopsuarter viivad hapnikuvaese vere südamest kopsudesse (Keha)arter pumpab hapnikurikast verd kehasse Aort pumpab vere kehasse Pärgarterid varustavad südant hapniku ja toitainetega 2) Veresooned ja vereringe Veresooned torujad elundid, mida mööda veri ringleb. Vererõhk rõhk, mida veri avaldab veresoonte seinale (soontes, kus rõhk suurem, voolab veri madalama rõhuga soontesse). Veri vedelsisekude, mis ringleb veresoontes Vereringe vere pidev ringlemine organismis Vere hüübimine vereliistakud liiguvad veresoone vigastuskohta ja nendest eralduvad ained, mis käivitavad keemilise reaktsioonide ahela. Reaktsioonide lõpptulemusena tekib ühend fibriin. Fibriinrakud
rohukonn) või liiguvad kõndides (nt. harilik kärnkonn). Enamik kahepaikseid on ujumisvõimelised. Kuidas kahepaiksed hingavad? Maismaaelanikena hingavad kahepaiksed kopsudega, samas on neil tähtsal kohal ka naha kaudu hingamine - sellepärast peabki neil nahk alati niiske olema. Vees arenevad vastsed hingavad lõpustega. Sabakonnaliste hulgas on aga rühm salamandreid, kellel kopsud täiesti puuduvad. Milline on kahepaiksete vereringe? Kahepaiksete kolmeosaline süda pumpab verd väikesesse e. kopsuvereringesse ning suurde e. kehavereringesse. Et aga nimetatud kaks vereringet pole teineteisest täielikult eraldatud, siis on kahepaiksete ainevahetus aeglane ning kõik nad on kõigusoojased loomad. Mida kahepaiksed söövad? Kahepaiksed on valdavalt loomtoidulised, kes söövad endast väiksemaid selgrootuid: usse, putukaid, nende vastseid ja limuseid. Suuremad päriskonnalised võivad aga
7. Väikesevereringe liikumine: südame parem vatsake→kopsuarterid→kopsukapillaarid→ →kopsuveenid→südame vasak koda 8. Missuguseks muutub veri v vr, põhjenda? V vr vabaneb veri süsihappegaasist ja rikastub hapnikuga. 9. Missuguseks muutub veri s vr, põhjenda? S vr muutub veri tumepunaseks. 10. Vere ülesanded: organismis aineid transportida; temperatuuri ühtlustada; kaitsta organismi; siduv kude. 11. Nimeta 4 inimese vereringe ülesannet. * seob tervikuks kõik organismi osad * kindlustab pideva ainevahetuse * osaleb jääkainete eemaldamises * ühtlustab keha temperatuuri * kannab CO2 kudedest kopsudesse * kannab O2 kopsudest kudedesse 12. milline elund on organismi füüsilise töö ajal kõige vähem varustatud verega? Lihased on organismi füüsilise töö ajal kõige vähem varustatud verega. 13. Kuidas muutub südamelihase verevarustus füüsilise töö ajal võrreldes puhkeseisundiga?
kõrverakkudega sõudikutest,vesikirpu · Toidu topib suuava dest ja tesistest juures paiknevate väikestest kombitsatega suhu vähikestest. · Võib jagu saada ka kalamaimust Seedimine · Seedimine toimub kehaõõnes kuhu erituvad seedenõred. · Seedimata toiduosakesed heidab suu kaudu välja. Hingamine · Hingab vees lahustunud hapniku kogu kehaga Närvisüsteem ja vereringe · Pikkade jätketega seotud närvirakud · Vereringe puudub Paljunemine · Pungumise ja sugurakkude abil · Lahksuguline · Suguliselt sigib sügisel. · Pärast sugulist sigimist hukub. Tuntumad liigid · Varshüdra · Kurdhüdra Tähtsus looduses ja inimese elus · Toiduks teistele · Inimestele tekitavad allergilisi reaktsioone Kasutatud kirjandus · loodus.keskkonnainfo.ee:88/ecological/inland_waters/.../fau na · www.miksike
võistlussport südamehaiguse vastu kaitset ei paku, kui ei jätkata liikuvat eluviisi. Kehaline aktiivsus on energiakulu nõudev tahtlik lihastegevus. Süda ja vereringesüsteem varustavad lihaseid hapniku ja toitainetega, hoolitsedes samal ajal ainevahetusjääkproduktide organismist väljaviimise eest. Kui energiavajadus on tavalisest väiksem, nõrgeneb enamiku elundkondade tegevus. Lihased atrofeeruvad. Luustiku koormustaluvus langeb ja koos vereringe aeglustumisega väheneb ka kudede varustamine hapnikuga. Liikumise mõju vereringeelunditele Liikumise toimel kasvab südame löögisagedus ja löögimaht suureneb. Südametegevuse intensiivistumine põhjustab vererõhu tõusu, mis kindlustab verevoolu kudedesse. Vererõhule avaldab tugevat mõju ka lihaste verevarustust reguleerivate arterioolide läbimõõt. Vere liikumine südames. Südamelihase kokkutõmme ja lõõgastumine moodustavad ühe südametsükli
Vereliikumine Kiire,südamest Aeglane,kehast kehasse,veri liigub südamesse,very liigub südame kokkutõmmete lihaste kokkutõmbel survel Hulk 2 korda vähem, kui 2 korda rohkem veene Sarnasus:soone sein mitmekihiline Kapillaarid-ühendavad arterid veenidega Suure vereringe tähtsus: Viia O2 ja toitained kehasse,tuua CO2 ja jääkained kehast välja. Tagab gaasivahetuse keharakkudega. Väikse vereringe tähtsus:Viia CO2 kopsudesse,tuua 02 kopsudest. Tagab gaasivahetuse kopsudes. Süda on lihaseline elund, mis paneb soontes vereliikuma,seda kaitseb rinnakorv,ümbritseb tihedast sidekoest südamepaun.
Edasiseks peavad nad sattuma teise soolde, kus väljub munast vastne. 22.Kus ja kuidas toitub limuksolge? Solge toitub inimese sooles olevast poolseeditud toidust. Toit liigub läbi keha ühes suunas järk- järgult seedudes. 23.Vihmaussi teose ehitus, nahklihasmõigu mõiste. Vihmausii keha katab epiteet, mille all on kaks kihti lihaseid, kokku moodustavad nad keha seina ehk nahklihasmõigu, mis on usside toeseks. Toeste ja lihaste abil liigub vihmauss. 24.Vihmaussi vereringe ja südame ehitus. Vihmaussil on suletud vereringe, et veri voolab veresoontes. Veresoontes ringlev punane veri annab ussile roosaka värvuse. Südant vihmaussil ei ole, südamena talitlevad eesmised ringsooned, mis kokku tõmbudes vere liikuma panevad. 25.Kes on kõhtjalgsed? Vereringe, paljunemine, tähtsus. Tigusid nimetatakse kõhtjalgseteks oma jala asetuse ja liikumisviisi järgi, vereringe on avatud, veri voolab osaliselt soontes ja osaliselt keha õõnsustes
LAHKSUGULISED.Emane suurem kui isane.Otsene areng.Muneb. PEARINDMIK TAGAKEHA NRVISSTEEM MEELEELUNDID lugkobijad vrgunsad vrguniidi tekitamiseks vike peaaju neb halvasti lugtundlad(saagi haaramiseks) koosneb rakkudest kombib jalgadega ja kompe- 8 lihtsilma karvakestega 8 jset sugaknised(vrgu kudumiseks) ERITUSELUNDID VERERINGE HINGAMISELUNDID erituselundid tagakehas. avatud raamatkopsud-paljudest lehtedest koosnevad lhikesed hingamistorukesed trahheed
Bioloogia ,,Südame ehitus ja vereringeelundkond" Vereringeelundkonna moodustavad: · Veri · Veresooned · Süda Vere paneb liikuma süda, mis töötab vahetpidamata kogu inimese elu. Vere ülesanded: · Kindlustab pideva ainevahetuse · Kannab kehas edasi toitaineid ja hapnikku · Osaleb jääkainete eemaldamises Vere ringlusel on tähtis osa ka hormoonide, antikehade ning kaitsesüsteemi rakkude laialikandmisel. Vere pidev ringlemine aitab ühtlustada keha temperatuuri. Süda on lihaseline elund, mis paneb soontes vere liikuma. Inimese süda asub kopsude vahel ja teda kaitseb rinnakorv. Arterid pumbatakse hapnikurikas veri kehasse Veenid toovad hapnikuvaese vere südamesse Pärgarterid varustavad süda hapniku ja toitainetega Kopsuarterid viivad hapnikuvaese vere kopsudesse Kopsuveenid toovad hapnikurikka vere kopsudest südamesse. Süda ümbritseb sidekoest südamepau...
· Energia vabanemine · Süsihappegaasi eraldumine · Hapniku neeldumine · Orgaanilise aine lagunemine Inimesel on vaja hapniku, mida on vaja energiavahetuseks. Hingamisel vahetub kopsudes olevast õhust 1/10 Veri koosneb 90% ulatuses vereplasmast Immuunsüsteemi kuuluvad elundid on põrn ja lümfisõlmed. Gaasiliste ainete liikumine organismis toimub difusiooni teel. Vere hüübimist tagavad trombotsüüdid Reesus-positiivne veri tähendab, et veres on d-antigeen. Suur vereringe lõppeb paremad kojas. Antikeha ja õgirakk sarnasus- hävitavad haigustekitajaid erinevus-Tapavad tõvestajaid erinevalt Passiivne immuunsus ja aktiivne immuunsus Sarnasus- kaistevad organismi antikehadega Erinevus-aktiivse immuunsusega inimene põeb haigust õrnalt läbi luues ise antikehi kui viiakse organismi haigustekitajaid, passiivse immuunsusega viiakse organismi valmis antikehi. Väike vereringe läbib kopse.Suur vereringe läbib tervet keha.Vere ülesandeks on hapniku transport
närviketist. Nad tajuvad keha pinnal nahas paiknevate meelerakkudega valgust, kompimist, lõhna, maitset, maapinna võnkumisi (helisid ei taju). 2) Seedeelundkond koosneb suuavast, neelust, söögitorust, pugust (toidumahuti), maost, sooltorust ja pärakust. Toituvad taimejäänustest ja orgaanilisest ainest, mida neelavad koos mullaga. 3) Erituselundkond - elunditeks on eritustorukesed, mis paiknevad igal lülil paarikaupa. 4) Vereringe on suletud, koosneb pikisoontest (selgmine ja kõhtmine veresoon) ja ringsoontest, mis paiknevad igas lilis. Eesmised ringsooned talitlevad südamena. Hingavad läbi niiske naha, milles on tihe veresoonevõrgustik. Nad on liitsugulised. Paaritumisel vahetavad seemnerakke, mis säilitatakse seemnehoidlas. Vöö piirkond hakkab eritama lima, millest moodustub kookon, kuhu munetakse munad, mis viljastatakse võõraste seemnerakkudega. Mõne aja pärast kooruvad kookonist noored ussid.
kollaseks. Riietele, juustele, nahale ja hingeõhule jääb külge ebameeldiv lõhn. Juuksed hõrenevad, nahk läheb kortsuliseks. Nahk, sõrmeotsad ja küüned muutuvad kollakaks ja rabedaks. Suitsetaja vananeb kiiremini. Tekib nn suitsetaja köha ja väheneb lõhnataju. Maitsmismeeled ei funktsioneeri enam nii hästi kui enne. Väheneb kopsumaht, mistõttu nõrgeneb ka füüsiline vorm ja vastupidavus. Hingamine on raskem ning sagedamine tekib õhupuudus. Suitsetaja vereringe jäsemetes aeglustub, mistõttu käed ja jalad on külmavõitu. Suitsetaja on haigustele, nagu näiteks gripp ja nohu, vastuvõtlikum, sest suitsetamine kahjustab immuunsüsteemi, mis kaitseb bakterite eest. Kasutatud allikad : www.tai.ee, www.terviseinfo.ee,http://rahvatervis.ut.ee. http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/varakri stlik/varakristlik.htm http://www.hkhk.edu.ee/usundid/pha_htusmaaeg.html
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
