Autonoomne närvisüsteem Evi Leet Tp-12 Autonoomne närvisüsteem ehk vegetatiivne närvisüsteem on paljudel keelikloomadel vahetult tahtele allumatu närvisüsteemi osa, mis liigitatakse piirdenärvisüsteemi hulka. Autonoomne närvisüsteem innerveerib peamiselt siseelundeid - seede-, hingamis-, eritus-, vereringe- ja suguelundeid ning sisesekretoorseid näärmeid. Iga elund (va enamik veresooni, higinäärmeid ja naha silelihaseid -ainult sümpaatiline innervatsioon) on varustatud nii sümpaatiliste kui parasümpaatiliste närvikiududega. Autonoomne närvisüsteem juhib ka lümfisüsteemi talitlust. Autonoomse närvisüsteemi osad on ka perifeersed sümpaatilised ja parasümpaatilised närvikiud mis moodustavad arvukaid närvipõimikud arterite ümber, südames, kõhuõõnes ja elundite seintes. Autonoomse närvisüsteemi perifeersed osad paiknevad somaatilisest närvisüsteemist suures osas eraldi ja si...
tähtis lahusti ja sünteeside lähteaine. Etanooli valmistamiseks on põhiliselt kaks viisi. Esimeseks viisiks on eteeni katalüütiline hüdraatimine, ning teine viis on taimsete materjalide kääritamine. Järgnevas tekstis tuleb juttu sellest, kuidas etanool muundub organismis, ning kuidas see meile kahjulik on. Etanool mõjub meie organismile kui mürk, kuna see tekitab joovet. Peamiselt kannatavad etanooli tarbimise all maks, süda, aju ja vereringe, ning sellest võib tekkida palju pöördumatuid tervisehädasid. Pikaaegsel etanooli tarbimisel võib tekkida ka sõltuvus, mida nimetatakse alkoholismiks. Etanooli tarbimisel muutub see organismis etanaaliks, see omakorda äädikhappeks ning lõpuks CO2-ks ja veeks. Etanool mõjutab inimese närvisüsteemi, ning see imendub ka meie verre. Inimestel on maos alkoholi-dehüdrogenaas, mis oksüdeerib etanooli. Kui meie organismil puuduks võime etanooli oksüdeerida, siis oleks alkohol
Mõlema süsteemi mõjul muutub protrombiin trombiiniks. Hüübimishäired: • Liialt aktiivne hemostaas = trombid ja trombembooliad Tromboos on veresoone valendiku ummistumine hüübega, mille tagajärjel jäävad koed hapnikuta. • Puudulik hemostaas = kergesti tekkivad ja raskesti peatuvad verejooksud Nt hemofiilia. A tüübil on verehüübefaktori VIII puudus või puudulikkus. Sellisedon 80-85% hemofiiliatest. 10. Vereringe üldine iseloomustus: suur ja väike vereringe. Vasakule vatsakesele järgneb suur vereringe. Paremale vatsakesele järgneb väike vereringe. Kapillaarides on võimalik ainete vahetamine rakke ümbritsevasse ruumi. Veri on veresoontes ühesuunalises liikumises. 8 vasak vatsake - aort - suur vereringe (varustatakse eri kudesid hapnikuga) - ülemise ja alumise
· Kõrgenenud vererõhk · Liigne kehakaal, rasvumine · Mõne vähitüübi risk · Depressioon Kuidas mõjutab kehaline aktiivsus organismi? Mõju südamele ja veresoonkonnale Suur toime on südamele ja veresoonkonnale. Kehalise aktiivsusega paraneb südamelihase varustatus hapnikuga, seeläbi ka südamelihase funktsioon. Südamelihas teeb vähem tööd, saavutades varasemaga võrreldes sama efekti - südamelihase töö muutub efektiivsemaks. Kogu organismi vereringe paraneb ning ka hapnikuvarustus. Puhkepulss ja mõõdukalt tõusnud vererõhk langevad, väheneb südame rütmihäirete tekke võimalus ning risk haigestuda südame ja veresoonte kroonilistesse haigustesse. Tekib suurem vastupidavus kehalisele koormusele, koormustajumus väheneb. Südame ning veresoonkonna mõjutamiseks peaks treening haarama suuri lihasegruppe, südame löögisagedus peaks olema 130-150 lööki minutis, treenimissagedus ~3 x nädalas 20-30 minutit. Mõju kopsudele
2. Arterid viivad vere südamest kudedesse (rõhk väike, kiirus suur) 3. Kapillaarid ühendavad artereid ja veene (veri liigub aeglaselt, rõhk keskmine) Keskmine ringlus ringlema paneb vererõhu erinevus. Kõrgema rõhu alalt madalamale. Veenid ja arterid sama ehitusega, aga veenides on lihaskiht õhem, võivad välja venida. Veenides on klapid veri saab ainult ühes suunas liikuda. Verd 5-6 liitrit. Süda kaalub ~400g. Suur vereringe: Vasakust vatsekesest -> läbi kõiki elundeid -> südamesse (paremasse kotta) tagasi kahe suure veeni kaudu (alumine, ülemine õõnesveen) - veri muutub hapnikuvaeseks Väike vereringe: Parem vatsake -> läbi kopsude -> südame vasakusse kotta veri muutub hapnikurikkaks Vereringe ülesanded: · Seob tervikuks kõik organismi osad; · Kannab edasi hapnikku, süsihappegaasi , toitaineid, hormoone, kindlustab ainevahetuse. · Osaleb jääkainete eemaldamises;
tee seda mitte keegi. Väheliikuvatel inimestel on esimesteks terviseprobleemideks peavalud ja kõhukinnisus. Ükskõik kui sale sa ka ei oleks, jääb väheliikuva eluviisi juures laisaks ja aeglaseks kogu organism seedetrakti vähene aktiivsus tingib kõhukinnisuse ja peavalude tekke, lihaste toonus väheneb ja lihased lõtvuvad; märkamatult hakkavad hõrenema luud. Ometi on seda kõike võimalik ennetada mida rohkem inimene liigub, seda paremini töötab vereringe ja seda paremini toimub ka luude ja luukõhrede "toitumine". Eriti oluline on see noortel inimestel, kelle luumassi kasvamine toimub kuni 30. eluaastani. Selle perioodi jooksul tugevaks treenitud luukoe mass on palju vastupidavam luumurdudele kui väheliikuvatel inimestel. Mida annab kehaline aktiivsus? · regulaarne kehaline aktiivsus aitab üles ehitada ja tervena hoida luu- ja lihaskudet, · aitab kontrollida kehakaalu (mitte tingimata vähendada), arendada nõrku lihaseid ja
Vereliistakud ehk trombotsüüdid Tuumata, väga väikesed 5 Sisaldavad palju ensüüme Osalevad vere hüübimises Vere hüübimatus ehk hemofiilia on pärilik suguliiteline puue Pole liikumisvõimelised, neid kannab veri Suur vereringe tagab kõikide rakkude ja kudede ainevahetuse. Südame vasak vatsake aort arterid kapillaarid veenid südame parem koda Väike vereringe. Tagab vere rikastumise hapnikuga. Südame parem vatsake kopsuarter kops kopsuveen südame vasak koda Hingamiselundkond Ülesandeks tagada pidev hapniku juurdevool organismi ning süsihappegaasi eraldamine Ladustatud energia arvelt saab organism mitu päeva toiduta hakkama. Ilma hapnikuta on võimalik olla mõned minutid
Vere liikumist organismis nimetatakse vereringeks Vere paneb soontes liikuma süda. Vereringeelundkond koosneb: veri, veresooned ja süda Veresooni on kolme tüüpi: veenid, arterid, kapillariid Vereringe ülesanded on: toitainete ja hapniku kandmine kudedesse, jääkainete eemaldamine Keha temperatuuri hoidmine, võitlemine haigustega(antikehad) Vere liikumine organismis: Süda -> arterid -> kapillariid -> veenid -> Süda Veenid juhivad verd kudedest südamesse. Arterid-juhivad verd südamest kudedesse Kapillaarid ühendavad arterieid veenidega. Ülesanded: parem koda- surutakse venoosne veri parem vatsakesse, Vasak vatsake- surub arterkaalse vere arterisse, parem vatsake- venoosne veri surutakse kopsuarterisse Vasak koda arterjaalne veri surutakse vasakusse vatsakesse Südame hõlmased (poolkuu) kalpid- tagavad vere ühenuunalis liikumise, südamepaun- kaitseb südant Ja takistab hõõrdumist. Peale kodade kokkutõmbumist surutakse veri vatsakestesse ...
Päevitamine, UV- kiirgus ja nahavähk Koostas: Silvia Kuusik 2018 UVA-kiired ja UVB-kiired · UVA-kiired: 1) Muudavad naha pigmenti tumedamaks 2) Tekitab kortse ja enneaegset vananemist(lõhub elastiini ja kollageenikiude · UVB-kiired 1) Tekitavad uut pigmenti 2) Punetus 3) Aeglane ja püsiv päevitus Päevitamise ja UV-kiirguse plussid · D-vitamiin · Paraneb ainevahetus · Paraneb vereringe · Paranevad teatud nahahaigused · Psoriaas, akne · Päevitamise ja UV-kiirguse miinused · Naha enneaegne vananemine · UV-kiirguse toimel tekivad vabad radikaalid, rakutuuma DNA kahjustumine ning seetõttu suureneb oht haigestuda nahavähki · Tervislikult päevitamine · Vähe aega korraga · Vältida keskpäevast päikest(kõige aktiivsem UVA- kiigusega aeg) · Jalutamine lamamise asemel · Päikesekreem · Hea nipp: Vaadata end või lasta oma kaaslasel vaadata
Teod Teo keha kaitseb lubiainest koda. Kojast ulatuvad välja vaid pea ja jalg, mis ohu korral samuti kotta tõmmatakse. Tigude paremini arenenud meel on kompimine. Kompimiseks kasutavad nad peapiirkonnas olevaid tundlaid ning jalga. Peapiirkonnas asuvad ka silmad, mis on tigudel nägemiselunditeks. Teod elavad nii maismaal kui ka vees. Maismaateod ja ka mõned vees elavad teod hingavad õhuhapnikku. Hingamiselundkonnaks on neil kops, mis asub mantli sees. Veeteod peavad veepinnal hingamas käima. Ülejäänud veeteod hingavad lõpustega, mis paiknevad samuti mantli siseküljel. Teod vesikeskkonnas Vereringe on tigudel avatud. Kopsude kõrval asub neil lihaseline süda, mis koosneb kojast ja vatsakesest. Värvusetu veri voolab osaliselt veresoontes ning osaliselt elundite vahel. Teod toituvad taimedest, mille peenestamiseks on neelus hõõrel...
IMMUUNSÜSTEEM Lümfiringe Lümfisoontes liikuvat vedelikku nimetatakse lümfiks. Tekib vereplasma filtreerumisel kapillaaridest. Lümf on värvitu läbipaistev kehavedelik, mis sisaldab: lümfotsüüte koevedelikust pärit olevaid aineid rasvaosakesi. Lümfisõlmed Lümfisoonte koondumiskohtades. Hävitavad ümbritsevatest kehaosadest kohalekandunud baktereid ja võõrkehasid. Suuremad lümfisõlmed on: kaelal, lõua all, kõhuõõne keskosas, vaagnaõõnes, kaenlaaugus ja kubemepiirkonnas. Põletiku korral lümfisõlmed suurenevad Põrn Põrn asub kõhuõõne ülemises vasakpoolses osas ning kuulub meie keha lümfisüsteemi. Puhastab organismi mürkainetest, hävitab haigustekitajaid ning lagundab kasutuks muutunud punaseid Seetõttu suureneb põrn mõnede nakkushaiguste ajal. Antikehad Lümfotsüüdid toodavad antikehasid, mis võitlevad haigustekitajatega. Iga haigustekitaja vastu oma antikeha. Immuunsus Immuunsus on organismi võime tõrj...
Surmav toos: täiskasvanule 400 mg, lapsele juba 30 mg. Arvatakse et morfiin võib vähihaigust suurendada. Nikotiin Leidub tubakataimedes. Tugev närvimürk. Kolme paki sigarettide suitsetamine - surmav Algajal tekitab iiveldust ja oksendamist. Ärritab limaskesti ja kesknärvisüsteemi, kiirendab südame löögisagedust, ahandab veresooni. Soodustab erinevate vähkide teket. Raske sõltuvusest lahti saada. Peale lõpetamist toibuvad natuke ka kopsud ja vereringe. Kahjulik ka teistele, mitte ainult tarvitajale- passiivne suitsetamine. Kofeiin Leidub kohvipuu ubades, teepõõsas, guaraana-pauliina marjades. Kasutatakse koos ravimitega, et paremini mõjuksid. (migreeni ravis) Meditsiiniliselt saab seda kasutada südametegevuse stimulaatorina. Kofeiin aitab tähelepanu säilitada. Ei ole tõestatud, et kofeiini suur tarbimine mõjutaks tervist. Kasutatakse ka energiajookides ( 32 mg 100 ml kohta) Reg
Mõju (1) tõuseb südame löögisagedus tekib tubakasõltuvus langeb kopsude töövõime tõuseb vere suhkrusisaldus neerupealised eritavad rohkem adrenaliini ja noradrenaliini hapete ja leeliste tasakaal muutub, mistõttu seeduv toit võib pääseda soolestikust tagasi makku näljatunne väheneb Mõju (2) naistel häirub emaka vereringe, mistõttu võivad suureneda menstruatsioonivaevused, kahjustuda võivad ka munasarjad lootesse jõuab nikotiini suhteliselt 2 korda enam kui emasse ning tema kasv aeglustub, surma oht suureneb, sünnijärgselt vaevavad võõrutusnähud. Kasutatud allikad http://www.tps.edu.ee/materjalid/alkohol_tubakas/nikotiin.html http://kodu.ut.ee/~pedaste/tubakas/nikotiin.html http://et.wikipedia.org/wiki/Nikotiin
Luud, mida katab ainult õhuke kude, katta haavapadjakestega Volte ei tohi olla Teibilindi pinge sobiv Õige kogus teipi Eemaldatakse sidemekääridega, teibieemaldajaga Toetab kõõluseid ja liigeseid Paistetus on kontrolli all Hoiab ära vigastuse halvenemist, kõhetumist mittekasutamisest Vähendab valu Kiirendab paranemist Hoiab vigastatud osa stabiilselt Allergia antud teibi vastu Naha lööve Vereringe häired Villid, nahavigastused Pahkluu teipimine http://www.youtube.com/watch?v=TnbKqMHgGmc&feature Achillieuse teipimine http://www.youtube.com/watch?v=yrMii91x6ns&feature=rel
peensool, pärasool, maks, sapipõis, kõhunääre. Maoseinad-lihaselised. Hingamiselundkond Ninaava(suu), neel, kõri, Gaasivahetus hingetoru,kopsutorud e. pronhid, kopsud(kopsusombud e. alveoolid) Ringeelundkond e. vereringe Koosneb :süda, veresoned, Osaleb termoregulatsioonis, veri. Süda koosneb Hapniku transportkehas, südamelihaskoest. erinevate ainete transport kehas, verevalgelibled osalevad kaitses
(anaeroobne oksüdatsioon). Vere viskoossus suureneb 10% või enam. 11. Vereloome. Punases luuüdis tekivad erütrotsüüdid, trombotsüüdid ja granulotsüüdid. *erütropoes *leukopoes – 2-3 päeva *trombotsütopoes – 10-11 päeva 12. Verevoolu maht- ja joonkiirus. Verevoolu mahtkiirus – ml/sek või ml/min. Oleneb rõhust ja takistusest (vere viskoossus, veresoonte pikkus ja diameeter). Verevolu joonkiirus – cm/sek. Vereringe oluline näitaja, mis näitab aega, mis kulub vormelemendi läbimiseks terves vereringes (üksikute vere osade liikumise kiirus). 13. Veresoonte perifeerne vastupanu. Perifeerne vastupanu – st rõhk, mida tuleb ületada, et verehulka veresoontesse paisata. 14. Vererõhk, kuidas jaguneb, millest sõltub? Rõhk, mille all veri voolab veresoonkonnas. Süstoolne ehk ülemine ja diastoolne e alumine vererõhk. Pulsirõhk on süstoolse ja diastoolse rõhu vahe
9. Milline hormoon tõstab vererõhku? a. Melatoniin b. Östrogeen c. Aldosteroon 10. Mis hoiab tavatingimustes vererõhu homöostaasi? a. Hüpotalamus b. Parasümpaatiline NS c. Neerupealised 35 6.1.4 Vegetatiivse NS mõju südamele Võrdle ning täida tabel. Sümpaatiline mõju Parasümpaatiline mõju 6.2 Vereringe Kirjuta millise vereringega on tegu. Veri liigub südamest kehasse ja sealt tagasi südamesse. Ülesandeks on varustada organismi kudesid verega. Algab südame vasakust vatsakesest, hapnikurikas veri paiskub aorti, lõpuks suundub kogu venoosne veri südame paremasse kotta. _______________________________ Veri vabaneb kopsudes süsihappegaasist ja rikastub hapnikuga Ülesandeks on uuendada vere hapnikuvarusid, et varustada keharakke hapnikuga
Südame paun-perikard, moodustab südame põimikul. Pärgvereringe ül-varustada südame kõiki kudesid, kuuluvad vasak ja parem pärgarter, südameveenid. Südame närvid-automaatne närvisüsteem reguleerib tugevust, rütmi. Südamesse saabuvad sümpaatilised(kiirendavad), parasümpaatilised(aeglustavad) närvid, mis mood südame närvipõimikud. Südame erutusjuhtesüsteem-südamelihase sees, mood südamelihaskiududest, tagab südame automaatsed tõmbed. Suur vereringe e kehavereringe-vere teekond vasakust vatsakesest läbi kogu keha elundite ja kudede paremasse kotta. Südame osad(aort, aordikaar, sisemine ja välimine unearter, rangluualune arter, ülajäseme arterid, alanev aort). Vereringe(ülemine ja alumine õõnesveen). Väikevereringe e kopsuvereringe-veri siirdub paremast vatsakesest kopsude kaudu südame vasakusse kotta. Lümf-lümfikapillaaridesse kogunenud koemahlad.
· Hingamiselundid puuduvad ja hingamine toimub läbi naha, seega peab nahk olema niiske (põhjus, miks vihmauss ei taha ega tohi olla päikese käes nahk kuivab ära ja ta ei saa hingata) SEEDELUNDKOND · Kulgeb läbi kogu keha · Suuava söögitoru pugu (söögimahuti) magu soolde pärak · Toitub taimejäänustest, mis neelab koos mullaga. Sest ta ei suuda sorteerida toidujäätmeid mullast · Väljaheited eritab maapinnale VERERINGEELUNDKON · Vereringe on suletud · Süda puudub · Südamena talitlevad eesmised ringsoones, mis kokku tõmbudes panevad vere liikuma · Veri sisaldab hemoglobiini annab verele punase värvuse, põhjus miks vihmauss on roosa ARENG · Liitsugulised · Ei viljasta iseennast · Paariline leitakse lõhna järgi · Vahetatakse seemnerakke · Pärast seemnerakkude vahetamist eritab vöö ohtralt lima, tekib kookon · Moondeta areng TÄHTSUS · Kobestavad mulda
160884MLBB.LT 2017 Tallinna Ülikool Kirjeldus • Pikliku ja ussitaolise kehaga bilateraalsümmeetrilised loomad • 2 - 20 cm pikkused, 1.5 mm laiused • Seedekulgla moodustab suu ümber silmuse • Suu on ümbritsetud kaarja või hobuserauakujulise kombitsakaarega (lophophore), milles on 1500 kombitsat • Täiskasvanud isendid eritavad kitiinist torukese, milles nad elavad • Esinevad veresooned, neil on suletud vereringe • Algeline närvisüsteem • Keha koosneb kolmest segmendist, igal eraldi õõnsus • Eluiga umbes 1 aasta, esineb vastsestaadium Paljunemine • Pungumise ja jagunemise teel suudab paljuneda ainult Phoronis Ovalis • Enamasti paljunevad sugulisel teel • Esineb ka hermafrodiitseid liike Levik • Neid on leitud kõikidest ookeanidest ja meredest (välja arvatud polaarmered) • Elavad kuni 70 m sügavusel merepõhjas setetes,
KOORIKLOOMAD ÄMBLIKULAADSED PUTUKAD ELUPAIK Kõik peale kakandi vees, Vees, Maismaal Vees, maismaal kakand maismaa niisketes kohtades. KEHAOSAD pearindmik, seljakilp, , Pearindmik, Tagakeha pea, rindmik, tagakeha tagakeha, uim, ujujalad, käimisejalad KÄIMISJALGADE 5 paari 4 paari 3 paari PAARID SILMAD 2 liitsilma 8 lihtsilma Erinev arv liht-ja liitsilmi TEISED JUHTIVAD Tundlate(pea piirkonnas) ja Tundlaid asendavad MEELED jäsemetega kombib, tundlad lõugkobijad, lõugtundlad ka haistmiseks, on saagi haaramiseks ja maitsmiseks kinnihoidmiseks, Kompekarva...
aastaringselt. Vaatamata suhteliselt kõrgele basseinikülastamise tasule, võib ujumist siiski pidada üheks odavamaks tervisespordialaks, mille harrastamiseks on vaja ainult trikood või ujumispükse, ujumismütsi ning soovi korral spetsiaalseid ujumisprille. Ujumine parandab hingamist ja verevarustust. Ujumine arendab nii kõhu-, selja-, kaela-, käte-, jala-, kui ka rindkerelihaseid. Samal ajal koormab ujumine vähem südant ja liigeseid ning horisontaalasendis on südamel kergem korraldada vereringe tegevust. Ujumisel kui spordialal on põhiliselt neli erinevat ujumisstiili ehk tehnikat krooliujumine, seliliujumine, rinnuliujumine ning liblik- ehk delfiiniujumine. Krooli- ja seliliujumisel on oluline painduvus sel juhul saab ujuja end õlgade abil pisut väiksemaks teha ja niimoodi vees kiiremini edasi liikuda. Rinnuliujumises meenutab jalgade töö konna ujumist, käed töötavad paaris ees.
Nõrgalt arenenud jalad. Madude keha läheb sujuvalt üle kereks, mis lõpeb sabaga. Madudel ei ole jalgu. Elupaik Roomajad on maismaaloomad. Veekeskkond pole oluline. Kõige arvukamad on just soojemates ja kuivemates kohtades kõrbetes ning poolkõrbetes. Liikumine Sisalikud liiguvad nad roomates. Kasutavad jalgade ja saba abi. Kilpkonnadel on tugevad jämedad jalad. Madude liikumine kulgeb keha kõverdavate liigutustega siuglemisena. Hingamine ja vereringe Hingavad kopsudega. Hingamisliigutused toimuvad roietevaheliste lihaste ja kõhulihaste abil. Kolmeosaline süda Kopsu ja kehavereringe. Kõigusoojased loomad. Toitumine Neelavad toidu tervena alla. Hambaid kasutavad toidu kinnihoidmiseks. Mürkmaod kasutavad mürgihambaid. Sisalikud söövad selgrootuid loomi. Maod kasutavad toiduks ka pisiimetajaid. Meeleelundid Hästi arenenud nägemine ja haistmine. Keel on kompimisorganiks. Kuulmine on kesiselt arenenud . Tuntakse maapinna võnkeid.
Mg kuulub luude koostisesse, roll kaltsiumi ning vitamiin C närvilisus, muutused käitumises, häireid ainevahetuses, lihastes(lihasnõrkus, krambid) mõjutab süsivesikute ainevahetust, on aminohapete arütmia, kõrge vererõhk, neerukivid, halveneb aktiveerijaks, toidu omastatavus. on vajalik südamelihaste tööks ja vereringe reguleerimiseks, omab võtmerolli vähemalt 300 põhilises ensümaatilises reaktsioonis, aitab aktiveerida valgu sünteesil osalevaid ensüüme. Klorofülli koostises Fe kuulub hemoglobiini koostisesse, osaledes hapniku viimisel lastel vähenenud tähelepanuvõime, häired kopsudest kudedesse, et tagada organismi normaalne intellektuaalses arengus,
kiirtoidurestoranides. Kui seda juhtub harva, pole asi üldse hull, aga kui asi muutub juba regulaarseks ja oledki seepärast harjunud n.ö paremat toitu sööma, siis ei ole enam päevane energia kogus enam kontrolli all, sest on raske hinnata söödud toiteväärtust. Unehäired. Uurimused on näidanud, et vähene unekogus öösiti peatab täiskõhutunnet tekitava hormooni leptiini eritumist(hormoon, mis mõjutab inimeste söögiisu, annab vereringe kaudu ajule infot energiavarude kohta, talletab rasvkudesse ja eritub ning annab signaali, et söögiisu puudub) ja mõjutab ainevahetust. Suureneb ülekaalu oht. Geneetika võib mõjutada, kuid mitte nii palju nagu räägitakse, asi on pigem toitumisharjumustes. Stress võib panna isu rohkem suhkru-ja rasvarikaste toitainete peale. Stressihormoon kortisool põhjustab rasva kogunemist kõhu piirkonda ning suurendab rasvarakke.
Illnesses/health: (Suffer from) an earache Kõrvavalu take temperature-Temperatuuri võtma listen to chest-Kuulata rinnus weigh-kaal give injection-süsti andma scale--skaala syringe-süstal thermometer-termomeeter stethoscope-stetoskoop injury-vigastus pain (in my chest)-valu rinnus bruise-sinikas head ache-peavalu suffer from-kannatavad indigestion-seedehäired accident prone-õnnetusse sattuma feel depressed-masendus on account of-tõttu fond of-kiindunud muscle pain/muscular pain/cramp-lihasvalu,-kramp nose bleed-ninaverejooks travel sickness-merehaigus heart disease-südamehaigus splitting headache-äge peavalu sore throat-kurguvalu high temperature-kõrge temperatuur food poisoning-toidumürgitus physical vs psychological-füüsiline või psühholoogiline hormones-hormoonid anxious-murelik fatigue-väsimus ulcers-haavandid viral infections-viiruseinfektsioon circulate-ringlema digestive system-seedetrakt glucose-glükoos bloodstream-vereringe de...
kahvatuks. Veresoonte ahenemine peaajus võib viia ajuinsuldini. Kui veresooned on ahenenud, siis tekib südamepekslemine ja suureneb risk haigestuda südameinfarkti ning kõrgvererõhutõppe. Nikotiinist 15...20 % imendub suus ja 80...85 % kopsus. Väike osa nikotiinist jõuab süljega ka seedeteedesse: makku ja soolestiku ülemistesse osadesse. Hapete ja leeliste tasakaal muutub, mistõttu seeduv toit võib pääseda soolestikust tagasi makku. Naistel häirub emaka vereringe, mistõttu võivad suureneda menstruatsioonivaevused, kahjustuda võivad ka munasarjad. Lootesse jõuab nikotiini suhteliselt 2 korda enam kui emasse ning tema kasv aeglustub, surma oht suureneb, sünnijärgselt vaevavad võõrutusnähud.
Bioloogia 15.05.2012 Regulatsioonikeskkonnad Homöostaas ehk organismi sisekeskkonna stabiilsus inimesel Tagatakse: · Neuraalse regulatsiooni ehk närvisüsteemi vahendusel Humoraalse regulatsiooni ehk hormoonide vahendusel Homöostaasi tagav mehhanism · Negatiivse tagasiside printsiip o Kõrvalekalde kohta saadud signaal käivitab protsessid kõrvalekalde vähendamiseks o Veresuhkru taseme regulatsioon, osmoregulatsioon · Positiivse tagasiside printsiip o Kõrvalekalde kohta saadud signaal käivitab protsessid kõrvalekalde suurendamiseks o Näiteks vere hüübimine, oksendamine Energiabilanss Energiavajadus sõltub: · Vanusest · Aktiivsusest · Kehamassist · Geenidest Miks magav inimene vajab energiat? · Südame töö · Hingamine · Seedimine · Neerud eritusprotsess · Ajutegevus...
Narkootikumid Janek Jõgiste Narkootikumid Inimorganismil · pole narkootiliste vahendite vastu mingeid kaitse mehhanisme Iga inimene peaks teadvustamaendale, mis on NARKOOTIKUMID !!!! · Pidev stress nii kodus, kui ka koolis võib saada ühele inimesele saatuslikuks. · Sellepärast peaks valima endale sõpru!!! Kanep Narkootikumid · Juba ammu aega tagasi algas narkootikumide tarvitamine ja müümine välismaal. · Meile Eestisse toodi seda salakaubana ja müüdi kõrge hinna eest. · Piisava koguse narkootikumide tarvitamisel tekib joobe seisund. · Erinevatel narkootikumidel on erinev mõju. Narkootikumide oht tarvitamisel · Ohtlik on iga liiki narkootikum, isegi juba selle ühekordne proovimine. · Kordamisel tekib ülikergesti harjumus. · Narkootikumi puudumisel kannatab inimene piinava enesetunde;Meeleheite; ärrituvuse; hirmu; ja unepuuduse all. · Ta haarab uue annuse järele ja läheb selle hankimiseks kas või kuriteoni, ...
Mõned roomajad tegutsevad ka vees. Kehakatted: nahk ja sarvsoomused. Kuiv limanääärmeteta nahk. Sarvaine kaitseb kuivamise eest, esineb varjevärvus. jäsemed: Küünistega lõppvad tugevad jäsemed kinnituvad kere külgedele, võimaldavad kiiret liikumist maapinnal. Madudel puuduvad jäsemed. nad liiguvad siueldes lihaseid kokku tõmmates ja lõdvaks lastes, toetuvad samal ajal soomustele ja roietele.luustik: kolju, selgroog roided, ees ka tagajjäseme luud. Hingamiselund: hingab kopsudega vereringe: kolmekambriline süda kaks koda üks vatsake, vatsakese keskel mitttäielik vahesein. Keha ja kopsuvereringe. Ainevahetus on aeglane aktiivsus sõltub ümbritsevast temperatuurist viljastamine kehasisene munevad aint maismaale munad kaitstud nahkja kestaga.areng on otsene mndadel roomajatel kooruvad pojad emasorganismis-rästik inimesed kasutavad toiduks, tarbeesemed, maomürk- ravim, mõned koduloomana näriliste vastu Linnud lendamiseks kohastunud selgroogsed loomad
LIIKUMISHARRASTAJA MEELESPEA 1. VÄHESE LIIKUMISE RISKID? * suurem oht vigastustele * nõrgeneb südame ja vereringe töö * osteoporoosi risk * võib tekkida ülekaalulisus * kiire väsimine tavatoimingutes * halb enesetunne * suurem oht külmetushaigustele * liikumisvaegus kahjustab ainevahetust 2. KUIDAS ALUSTADA? Tuleks leida ja plaanida aega oma päevagraafikus liikumisharrastuse ning teiste sellega seotud küsimustega tegelemiseks. Kõige parem on regulaarselt liikumisharrastust alustada reaalsete ja teostatavate, mitte üle jõu käivate eesmärkide seadmisega. 3. LÜHIAJALISED EESMÄRGID?
Organismi vee- ja elektrolüütide tasakaal mõjutab samuti haava paranemist. Ebasoodus haava paranemise seisukohalt on vedeliku liig organismis ( tursed) ja ka vedeliku vaegus (eksikoos). Tarvitatavad ravimid Näiteks: haava paranemist aeglustavad immuunosupresandid, glükokortikoidid, antikoagulandid, tsütostaatikumid, vererõhutavimid ja veresooni ahendavad preparaadid. Kaasuvad haigused (haava paranemist aeglustavad südame veresoonkonna ja perifeerse vereringe haigused, lokaalne kudede isheemia, ateroskleroos, südamepuudulikkus, hüpovoleemia, hemofiilia, aneemia, organismi toitumishäiretega seotud haigused, hingamiselundite haigused, aneemia, diabeet, neerupuudulikkus, sepsis, dehüdratsioon, kiiritus ja keemiaravi saavad pahaloomuliste kasvajatega haiged, suurte traumadega, põletustega, palavikuga ja põletikuga haiged. Haava paranemist pärsib ka perifeerse vereringe puudulikkus ja veresoonte ahenemine. Organismi immuunsüsteemi seisund
INIMENE Inimese organismi üldiseloomustus: koed, elundid, elundkonnad. Koed: · Epiteel ehk kattekude · Närvikude · Lihaskude · Sidekude Elundkonnad ja elundid: · Katteelundkond : nahk, juuksed, küüned. · Tugi- ja liikumiselundkond: luustik ja lihased · Seedeelundkond: suu, neel, söögitoru, magu, kaksteistsõrmiksool, peensool, jämesool, maks, kõhunääre. · Hingamiselundkond: ninaõõs, hingetoru, kopsutorud, kopsud · Ringeelundkond: süda, veresooned ja lümfisooned · Erituselundkond: neerud, kusepõis, nahk, kopsud · Endokriinsüsteem: sugunäärmed, kõhunääre, neerupealised, kilpnääre, käbikeha, ajuripats,harknääre. · Närvisüsteem: pea-ja seljaaju ning närvid · Meeleelundid: keel, silmad, kõrvad, nahk, ninaõõs · Sigimiselundkond: suguelundid ja sugunäärmed. Inimese põhilised elutalitlused, nende neuraalne ja humoraalne regulatsioon. Neuraa...
1. Selgita mõisteid: homöostaas organismi võime tagada sisekeskkonna stabiilsus sõltumata väliskeskkonnas toimuvatest muutustest. termoneutraalne tsoon (komforttemperatuur) keskkonna tingimused, kus organism ei pea püsiva temperatuuri hoidmiseks kulutama energiat (2530°C). ülemine letaalne temperatuur kui vereringe ja higistamine ei suuda enam tagada normaalset kehatemperatuuri ning vajalikud ensüümid denatureeruvad (kehatemperatuur tõuseb 4244°C). alumine letaalne temperatuur kui väliskeskkond muutub sedavõrd külmaks, et organism ei suuda enam hoida püsivat kehatemperatuuri ja toota piisavalt sooja ning ainevahetus peatub ja inimene sureb. dehüdranteerumine osteoporoos luuhõrenemine ateroskleroos veresoonte lupjumine diabeet suhkruhaigus struuma kilpnäärme suurenemine
Ta ümbritseb algul idulast ja seejärel vililast ning sisaldab lootevett. Loode ujub selles vedelikus, mis kaitseb teda kuivamise ja põrutuste eest. Lootekoti punktsiooni teel saadakse lootevett, milles sisalduvate rakkude järgi saavad arstid varakult kindlaks teha loote geneetilisi haigusi.( D. Burnie.Inimkeha. Koolibri, 2002. Lk 138) Kõldkestal ehk koorionil on oluline osa kasvava loote toitumises. Sõrmjad koorionihatud moodustavad osa platsentast . Hattudes on lähestikku ema ja loote vereringe , nii et ained saavad tungida ühest vereringest teise. Kooriohatu biopsia seisneb koorionirakkude uurimises loote geneetiliste haiguste avastamiseks ning seda uuringut saab teha juba kaheksandal rasedusnädalal. Kusekott ehk allantois on kõige välimine lootekest ning sellest areneb välja nabaväät, mis ühendab loodet ja platsentat. Lootevälisteks organiteks võib veel lugeda nabavääti ja plantsentat.
Ülesanded: Suu süljega niisutamine; purustamine Neel toidu neelamine Söögitoru juhib toidu makku Magu toidu segunemine maonõrega; mikroobide hävitamine; toidu kehatemperatuurini soojendamine; toidumahuti; on pidevas liikumises Peensool seeditakse toit lõplikult Jämesool varustab organismi vajalike vitamiinidega; hoiab tõvestavad võõrorganismid ''kontrolli all'' Pärasool eritab organismile mittevajalikke aineid (seedimata ained) Maks toodab sappi; puhastab verd; muudavad mürgised ühendid kahjutuks; toitainete varjupaik; osaleb vananenud erütrotsüütide lagundamisel Kõhunääre neutraliseerib happelise toidumassi; lõhustab süsivesikuid, valke ja rasvu Erituselundid: *Neerud reduleerivad ainete sisaldust veres. Eritis on uriin. *Nahk eritab mürkaineid. Higi. *Kops väljahingamisega eritame veeauru 0,3 - 0,4 liitrit. Osa võtavad: Ainevahetuse etapid: *hingamiselundkond *toitumine, seedimine, imend...
Hingamisregulatsioon-piklik aju saadab signaari rindmikule ja diafragma lihastele.Signaaliks on CO2 tõus ja pH langemine, sest tekib piimhape. Ei allu tahtele. Roietevahelised konkureerivad, roided tõusevad, diafragma tõmbub sirgemaks, kopsude ruumala suureneb. Termoregulatsioon-kohastunud soojas kliimas elamiseks: väike rasvakiht, karvkatte puudumine, higinäärmed kogu keha nahas.Hüpotamus-mõõdab vere temp ja vallandab kas külmavärinad või higistamise. Veresuhkru regulatsioon-1)Glükoosi tase tõuse,vallandub insuliin, mis laseb glükoosi läbi membraani rakku ja muudab üleliigse glükoosi glükogeeniks(glükoosglükogeen, insuliin). 2)Glükoosi tase langeb, vallandub glükagoon, mis laguneb glükogeeni glükoosiks(glükogeenglükoos,glükagoon). Maksa ül:1)vere glükoosisisalduse regulatsioon 2)aminohapete sisalduse regulatsioon 3)plasmavalkude süntees 4)punaste vereliblede süntees lootel 5)kahjulike ainete süntees 6)sapi tootmine 7)rasvade sisalduse ...
SUUR VERERINGE · Algab südame vasakust vatsakesest, mis paiskab vere aorti · Aordist lähtuvad arterid, mis viivad vere kõikidesse kehaosadesse laiali varustab kudesid hapnikurikka verega · Südamesse tagasi kantakse veri kahe suure veeni kaudu- ülemine ja alumine õõnesveen VÄIKE VERETINGE · Algab paremast vatsakesest , mis paiskab süsihappegaasirikka vere kopsuarterisse · Kapillaarides ja küllastub hapnikuga venoosne ehk hapnikuvaene veri muutub arteriaalseks ehk hapnikurikkaks · Hapnikurikas veri tuuakse südame vasakusse kotta kopsuveenide kaudu VERI · Kude, mis koosneb vereplasmast, puna- ja valgeliblest ning vereliistakutest · Täiskasvanud inimeses on ~5-6 liitrit verd VERE PUNALIBLED EHK ERÜTROTRÜÜBID · Transpordivad hapnikku · Tekivad punases luuüdis · Eluiga ligi 4 kuud, seejärel lagundatakse maksas · Ainsad tuumata rakud inimese kehas · ...
Tagumistes kehalülides munad valmivad. Kui munad on valminud, st lüli on ,,küps", murdub see ussi keha küljest lahti. Ühes päevas võib paelussist eralduda kuni 10 lüli, milles igaühes on tavaliselt 160 000 muna. Need väljuvad peremehe soolest koos väljaheitega. Peensooles arenevad vastsed kahe kuu jooksul täiskasvanud ussideks. Ta kinnitub iminappadega sooleseina külge. Nudipaelussi vaheperemeheks on veis, vahest ka lammas. Sarvlooma seedetraktist satub nudipaelussi idu vereringe kaudu lihastesse, kus siis arenevad tangud. Peamiselt leidub tange veise kaela ja rinnapiirkonnas. Need on herneterasuurused veega täidetud põied. Siis kui inimene sööb toorest või mittevalmis veiseliha, mis sisaldab selliseid tange, siis areneb tema sooles nudipaeluss. Nakatunud isik võib nakatada ka teisi, kui ta ei täida hügeeninõudeid. Sümptoomid ehk avaldumine. Tavaliselt esineb nakkus sümtoomideta, kuid võib esineda kõhuvaevusi
Alkaloididega seotud probleemid Alkoidid on vees lahustumatud, aluseliste omadustega sooli moodustavad keemilised ained, mis sisaldavad lämmastikku. Neid on kasutatud juba väga ammustest aegadest mürgi, ergutite või ravimitena. Üks mürgisemaid, aga tuntumaid alkaloide, mida tuntakse on nikotiin. Suur osa inimkonnast mürgitab end sellega juba alates 16ndast sajandist. Eriti populaarseks on see saanud meie ajajärgul. Nikotiini alkaloidid on leitavad, tubakast, kokapõõsa lehtedest ja vähemal määral ka tomatist, kartulist ja paprikast. Nikotiini on lisatud erinevatele putukamürkidele. Nikotiini kasutatakse peamiselt tubakasuitsetamisel. 75kg kehamassiga mehele on surmav juba umbes 40mg nikotiini doos. Alkaloididest on tuntud amfetamiin, ecstasy, LSD ja kokaiin. Erinevatel narkootikumidel on erinev mõju. See sõltub uimasti liigist, tarvitamise viisist, koguse suurusest ja inimesest endast. Toime kadumisel tekib väsimus...
INFARKT Koostajad: Mairis Õispuu ja Kadri Lebedev Mis on infarkt? § infarkt on pöördumatu südamelihase kahjustus. § Infarkti tagajärjel teatud osa südamelihasest sureb, sest ei saa piisavalt verd, kuna vereringe ühes pärgarteris on katkenud täielikult arteri sulguse tõttu. § verevoolu katkemise põhjustab südame pärgarterite lupjumine ja ummistumine. § infarkti sümptomiks on valu rinna piirkonnas. Tekkepõhjused Südameinfarkti tekkimiseks on kolm peamist võimalust: § südame pärgarterites tekkinud lubjastused ning nendele kinnitunud trombid. § embolid, mis pärinevad südame õõnest ning liikudes
· Ei reageeri sinu tegevusele teadvuseta. Teadvuseta inimesel kontrolli hingamist Kõrvaga sa kuuled hingamist Põsega sa tunned õhu liikumist Silmaga sa näed, kas kannatanu rindkere liigub hingamise taktis Kontrolli, kas kannatanul on vereringetunnused Selleks: Vaata, kas kannatanu ennast liigutab, hingab või köhib Kontrolli pulssi unearteril, reiearteril Kuluta selleks mitte rohkem kui 10 sekundit Juhul, kui puuduvad vereringe tunnused: Alusta kaudse südamemassaaziga Tee südamemassaazi sagedusega 100 120 korda minutis Tee kaudset südamemassaazi ja kunstliku hingamist vahekorras 30 : 2 Jälgi massaazi efektiivsust (56 cm) ! Südamemassaazi efektiivsuse tõstmiseks kindel alus! jalad üles massaaz kahekesi suure sagedusega (>100 x min) massaaz Eduka elustamise märgid Puhumise ajal rindkere tõuseb, massaazi ajal pulsi laine
Paaritumine ja poegimine toimub puu otsas Tiinus kestab 5-6 kuud, poeg võib sündida mistahes aastaajal Aastas sünnib üks poeg Sünnikaal 200-250 g Ema kannab poega rinnal endaga kaasas Täiskasvanute suuruseks saab 2,5-aastaselt Iseloomustus Ujuvad hästi On väga pikatoimelised, liigutused üliaeglased Kuna ta elab selg alaspidi, siis on tal ka siseelundid teistpidi kui teistel loomadel Hingamine ja vereringe on väga aeglased Kehatemperatuur võib langeda 24-33 kraadi Liigid Varvaslaisikud (Choloepus didactylus) Tserkoopia-pöördpea (Bradypus tridactylus) Kaelus-pöördpea (Bradypus torquatus) Kapuuts-pöördpea (Bradypus cuculliger) Fakte On üks aeglasemaid loomi maailmas, jookseb 250 meetrit tunnis, suurim kiirus 1,5 meetrit minutis Sugukond: Laisiklased
teinud ekstreemset trenni ning need numbrid kasvavad. Probleem on väga aktuaalne nagu seda võib uuringudest järeldades tuleks sellega kindlasti palju rohkem tegeleda. Söömishäired on haigused, mida tuleb võtta äärmiselt tõsiselt. Nad ei puuduta ainult patsienti, vaid suuresti kogu perekonda ja teisi lähedasi isikuid. Füüsilise puudujäägi tõttu on see potentsiaalselt surmaga lõppev haigus, mis võib põhjustada südame rütmihäireid, vereringe häireid, kehvveresust, neerutalitluse puudulikkust, närvide kahjustamist ja aju kängumist.
Kopsud Tegijad: Sander Reimal ja Kevin Maranik Kopsudest · Kopsud on paariselund · Inimese kaks kopsu on ehituselt erinevad · Kopsude valdav osa koosneb imepisikestest õhukanalitest ehk bronhioolidest, mis lõpevad alveooliga · Kopsude töö on hingamine Kuidas toimub hingamine Hingamiselundkond Vereringe Keha rakud Seedeelundkond Veri kannab Rakuhingamisel glükoos kopsudest hapniku ja lõhustub hapniku toimel, seedeelundkonnast mille tagajärjel vabaneb glükoosi rakkudesse. energia. Õhu teekond organismis · Ninaõõs · Neel · Kõri · Hingetoru · Kopsutorukesed · Kopsud Õhu liikumine organismis ninaõõs
Lihaskoe tüübid- sile-, vööt-, südamelihas. Lihaste jõud- Lihaskiudude paksusest(ja hulgast). Mis loob otsese võimaluse süsives. kasut. ATP resünt- glükogeeni lagunemine lihastes. Sihipärase liigutuse sooritamine- Ajukoore motoorse tsooni närvirakkude erutusega. Süsivesikute varud- glükogeenina maksa ja lihastesse. Harjutuse sooritamise 3 korduvat viga- poolik harjutus, vale tempo ja vale tehnika. Millest sõltub kudede hapnikuga varustamise funktsionaalse süsteemi võimsus- Vereringe transpordi funktsioonist ja südame tööjõust. Negatiivsete korduste meetod- Raskuste allalaskmine. Raskused kõrgemad kui 100%(110-120). Kordused 3-5. Negatiivne faas isesesivalt ja positiivne partneri abiga. Lihaste lõdvestumise meetodid- Saun, massaaz, uni ja meditatsioon. Miks kurnavad erinevad harjutused erinevaid lihaseid- Erinevad harjutuse nurgad kaasavad erinevad arvu lihaskiude. Mis on vajalik südame löögimahu tõstmiseks- Südame kokkutõmbe tugevuse tõstmine. Aeroobne
saadakse päikesest. D-vitamiin C27H44O Vitamiinid ei asenda muid looduslikke asendamatuid toitaineid. Vitamiinide täielik puudumine (ka bioaktiivsuse minetanuna) toidus või organismi kestev vitamiinivaegus võib põhjustada näiteks hüpovitaminoosi ja avitaminoosi ning vitamiiniliigsus hüpervitaminoosi. Hormoonid on bioloogiliselt aktiivsed ühendid, mida toodetakse spetsiifiliste kudede ja rakkude poolt ja transporditakse oma mõjumise paika vereringe abil. Hormoonid aitavad korraldada ainevahetust. Nii näiteks reguleerib kilpnäärme hormoon toitainete lõhustumist rakkudes ning neerupealsete hormoon mineraalainete vahetust. Östrogeenid ehk folliikulihormoonid ehk östrogeensed hormoonid ehk emaslooma suguhormoonid ehk naissuguhormoonid on põhilised looduslikud naissuguhormoonid, mis reguleerivad naissoole omaseid bioloogilisi ja füsioloogilisi funktsioone, aga ka väliseid loomulikke anatoomilisi eripärasid
hüdra sigib pungades või sugurakkude abil. · Meduusi tunnused- kumer vihmavarjutaoline keha, vabalt ujuv, elavad soolases merevees, liiguvad keha järsult kokku tõmmates, saaki püüavad kombitsate ja suusagaratega. · Vihmaussi tunnused- kehapinnal on harjased, mis aitavad edasi liikuda, toeks on nahklihasmõik, närvisüsteem juhib kõigi organite tööd ja võtab vastu ärritusi, toitub lagunevatest taimeosakesest, elab mullas, vereringe koosneb pikisoontest ja ringsoontest, hingavad naha kaugu, on liitsugulised loomad, on tähtis osa mullaviljakuse säilitamisel, vereringe on suletud. · Teo tunnused- pehmet keha kaitseb koda, kodast sirutub välja lihaseline jalg ja kombitsatega pea, liigub lihaseid kokku tõmmates, kaks paari kombitsaid, hingavad kopsudega või lõpustega, liitsugulised, mõnel puudub koda, näevad ainult valgust ja
ja selle funkts. Akromion (õlanukk). Musculus deltoideus. Tõstab õlga. Nimeta noolega näidatud osa, lihas, mis sealt algab. Fossa subscapularis – abaluualuneauk. Sealt algab m.subscapularis. 11. Kus asub õlaliigese kapsel? Õlavarreluu ja abaluu vahel. Algab liigeseõõnsuse mokalt (täiendav moodustis, mis suurendab liigeseõõnt). Kinnitub õlavarreluu anatoomilisele kaelale. VERERINGE 12. Joonista EKG. 13.Punane – ventrikulaarosa (vatsake), roheline – atriaalosa (koda) EKG- ajas muutuvate potentsiaali-diferentside kõver . 3 faasi: P - kodade depolarisatsioon, QRS –vatsakeste depolarisatsioon T – vatsakeste repolarisatsioon 14. Veregruppide pilt, ABO süsteem ABO-veregrupisüsteem – jaotuse aluseks on er-de pinnal es A- ja B-antigeenid ja vereplasmas es anti-A ja anti-B antikehad. Vereplasmas esinev antikeha reageerib
ja selle funkts. Akromion (õlanukk). Musculus deltoideus. Tõstab õlga. Nimeta noolega näidatud osa, lihas, mis sealt algab. Fossa subscapularis – abaluualuneauk. Sealt algab m.subscapularis. 11. Kus asub õlaliigese kapsel? Õlavarreluu ja abaluu vahel. Algab liigeseõõnsuse mokalt (täiendav moodustis, mis suurendab liigeseõõnt). Kinnitub õlavarreluu anatoomilisele kaelale. VERERINGE 12. Joonista EKG. 13.Punane – ventrikulaarosa (vatsake), roheline – atriaalosa (koda) EKG- ajas muutuvate potentsiaali-diferentside kõver . 3 faasi: P - kodade depolarisatsioon, QRS –vatsakeste depolarisatsioon T – vatsakeste repolarisatsioon 14. Veregruppide pilt, ABO süsteem ABO-veregrupisüsteem – jaotuse aluseks on er-de pinnal es A- ja B-antigeenid ja vereplasmas es anti-A ja anti-B antikehad. Vereplasmas esinev antikeha reageerib
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
