Tervis- organismi loomulik seisund, mis avaldub kehalise ja vaimse heaoluna. Haigus- organismi elutegevuse häire. Sümptom- haigusnähud, nende põhjal on võimalik haigust kindlaks teha ehk diagnoosida. Diagnoos- lühike otsus haiguse olemuse ja haige seisundi kohta. Haiguste põhjused: Liigitatakse mitmel viisil. 1)Organismivälised ja organismisisesed . Organismivälised jagunevad füüsikalisteks(kiirgused, mehaanilised tegurid), keemilisteks(keemilised ühendid) ja bioloogilisteks (bakterid, viirused). Organismisisesed on näiteks pärilik soodumus. 2)Nakkushaigused ja mittenakkushaigused. Nakkushaigused (katk, rõuged, koolera). Mittenakkushaigus (kopsuvähk). Tekkeviisilt : Elu ajal kujunenud haigused ja kaasasündinud haigused. Haiguse järgud: Peitejärk, eeljärk, välja kujunenud haiguse järk, lõppjärk. Epiteemia- nakkushaiguse laiaulatuslik puhang. Tüsistus- põhihaigusele võib lisanduda organismi nõrgenemise tõttu mingi uus haigus e. tüsistu...
nendes liigub veri kiiresti. Pulss on arterite rütmiline kokkutõmbumine ja lõtvumine. Veenide seinad on õhemad, mitte nii elastsed, vere ühesuunaline liikumine tagatakse klappidega, veri voolab aeglasemalt, veene on kaks korda rohkem kui artereid. Vererõhk on rõhk, mida veri avaldab veresoontele. Ülemine vererõhk on kõrgeim rõhk arterites, alumine vererõhk on kõige madalam vererõhk arterites. Mõõtühikuks on mm/Hg. Normaalne vererõhk on 115-130/70-80 mm/Hg. Vereringe on vere pidev ringlemine organismis. Inimesel on kinnine vereringe, sest veri voolab veresoontes. Veri liigub südamest veresooni mööda kogu keha laiali elunditesse ja kudedesse ning sealt uuesti tagasi südamesse. Veresooned on torujad elundid, mida mööda veri ringleb. Veri voolab kõrgema rõhu all olevast soonest sinna, kus rõhk on madalam. Vereringe jaguneb suureks vereringeks, mis varustab keha kudesid hapnikurikka verega ja väikeseks ehk
Süda Süda on lihaselise vaheseinaga jaotatud paremaks ja vasakuks pooleks. Kumbki pool jaguneb kaheks kambriks: kojaks (üleval) ja vatsakeseks (all). Südame parema koja ülaosasse ehk venoosurkesse suubuvad kolm õõnesveeni: ülemine ja alumine õõnesveen ja südame pärgurge. Parem vatsake on parema kojaga ühendatud koja-vatsakesesuudme abil, mis on suletav parema hõlmise klapiga. Vatsakese ülaosas paikneb kopsutüve suue, mille kaudu veri kopsutüvesse ja sealt kopsuarteritesse paisatakse. Vasakusse kotta suubub kummaltki poolt kaks kopsuveeni, mis toovad sinna arteriaalset, hapnikuga küllastatud verd. Vasak vatsake on vasaku kojaga ühendatud analoogselt parema poolega. Vatsakesest viib aordisuue aorti. Aordisuudmeservadel paiknevad poolkuuklapid. (Vasaku vatsakese seinad on mitu korda paksemad kui paremal vatsakesel ja seeläbi vatsakese jõudlus samavõrra suurem. See on oluline, kuna vasak vatsake...
Vereringe ül. *pideva ainevahetuse kindlustamine *kehas toitainete, hapniku laiali kandmine *jääkainete eemaldamises osalemine *org. osade tervikuks sidumine Südant ümbritseb südamepaun, selle õõs on täidetud vedelikuga, mis vähendab hõõrdumist. Kummaski südame pooles on koda ja vatsake. V. poolt täidab arteriaalne veri, p. venoosne. Vatsakesed asuvad kodade all, vahel on ühendav ava. Ava ees on klapid, mis lasevad verel ainult ühes suunas liikuda. Kui koda kokku tõmbub, on klapid avatud ja veri liigub vatsa. Kui vats kokku tõmbub, surub veri hõlmlaste klappidele ja suleb need ning veeri surutakse südamest välja soontesse. Vasakusse kotta suubuvad kopsuveenid, paremasse kehaveenid. Vatsakeste ja neist lähtuvate soonte vahel on poolkuuklapid, mis lasevad verel liikuda südamest välja. Süda töötab rütmiliselt. Südame töötsükkel koosneb kodade kokkutõmbumisest, siis vatsakeste kokkutõmbumisest ja kogu südame lõtvumisest. Vasakus vatsas on s...
Second level Third level Fourth level Fifth level MIDA TEEB SUITSETAMINE INIMESE ORGANISMIGA? Kõiki sigarette, ka Light ja Superlight kaubamärgiga sigarette suitsetades satub organismi üle 4000 erineva keemilise aine. Neist vähemalt 60 on tõestatud vähitekitajad ELUNDID, MIDA SUITSETAMINE KAHJUSTAB 1. SÜDA JA VERERINGE: Pulss kiireneb ja vererõhk suureneb Hapnikusisaldus veres väheneb, see põhjustab naha kahvatust, peavalu. Ahenenud veresooni Suureneb südamelihase infarkti oht 2. HINGAMISTEED JA KOPSUD: Põhjustab hingamisteede ärritust, köha Kopsutoru ja hingamisteede põletikke. Kopsuvähki Õhupuudus, aktiivne füüsiline tegevus muutub võimatuks. NORMAALNE KOPS KOPSUVÄ KOPSUEMFÜSEEM e KOPSUPUHITU 3. SEEDEORGANID: Põhjustab mao talitusehäireid Kõhulahtisust
Vereringeelundkond ja süda Vereringe ühendab kõiki kehaosi. Vereringeelundkonna moodustavad veri, veresooned ja süda. Mööda veresooni jõuab veri kõikidesse kudedesse ja organitesse. Vere paneb soontes liikuma süda. Vere ringlemine organismis kindlustab pideva ainevahetuse, kannab kehas laiali toitaineid ja hapnikku ning osaleb jääkainete eemaldamises. Vere ringlusel on tähtis osa ka hormoonide, antikehade ning kaitsesüsteemi rakkude laialikandmisel. Vere pidev ringlemine aitab ühtlustada keha temperatuuri. Süda on neljaosaline. Süda on lihaseline elund. Süda paikneb rindkere keskjoonest veidi vasakul pool kopsude vahel ning teda kaitseb luustunud rinnakorv. Inimese süda on umbes suure rusika suurune (oleneb ka vanusest). Südant ümbritseb tihedast sidekoest südamepaun. Lihaseline vahesein jaotab südame kaheks pooleks - vasakuks ja paremaks. Mõlemas südame pooles on koda ja vatsake (seega on süda neljaosaline). Vatsakesed asetsev...
Veri. Erütrotsüüdid (punalibled) tuumata rakud (mahutab rohkem hapnikku), sisaldavad hemoglobiini, transpordivad hapnikku. Leukotsüüdid (valgelibled) tuumaga, aktiivse liikumisvõimega. Trombotsüüdid (vereliistakud) tekivad luuüdis, osalevad vere hüübimisel. Hemoglobiin koosneb heemist ja globiinist, heem sisaldab rauda, mis aitab siduda hapnikku. Vere ülesanded: 1) Transpordifunktsioon 2) Miljööfunktsioon 3) Kaitse verekaotuse vastu 4) Kaitsefunktsioon Veregrupid doonor, retsipient. (Reesussüsteem (leiutas: K. Landsteiner)) Veresooned. ARTERID KAPILLAARID VEENID Arteriaalne veri Arteriaalne/venoosne Venoosne veri Hapnik&toitained O2 ja CO2 segunenud veri CO2 ja jääkained Viivad vere südamest välja Ühendavad artereid Toovad vere südamesse veenidega Klapid puuduvad ...
*) Vere liikumine 1) kojast vatsakesse 2) vatsakesest arterisse 3) veenist kotta *) Kestvus 1) 0,1 sek 2) 0,3 sek 3) 0,4 sek Kopsuveenid toovad hapnikurikka vere kopsudest südamesse (Keha)veenid toovad hapnikuvaese vere kehast südamesse Kopsuarter viivad hapnikuvaese vere südamest kopsudesse (Keha)arter pumpab hapnikurikast verd kehasse Aort pumpab vere kehasse Pärgarterid varustavad südant hapniku ja toitainetega 2) Veresooned ja vereringe Veresooned torujad elundid, mida mööda veri ringleb. Vererõhk rõhk, mida veri avaldab veresoonte seinale (soontes, kus rõhk suurem, voolab veri madalama rõhuga soontesse). Veri vedelsisekude, mis ringleb veresoontes Vereringe vere pidev ringlemine organismis Vere hüübimine vereliistakud liiguvad veresoone vigastuskohta ja nendest eralduvad ained, mis käivitavad keemilise reaktsioonide ahela. Reaktsioonide lõpptulemusena tekib ühend fibriin. Fibriinrakud
ANATOOMIA 1) Millega tegeleb anatoomia? Anatoomia on teadus, mis uurib inimese ehitust.(väliskuju, siseehitus, arenemine, põlvnemine) 2) Millega tegeleb füsioloogia? Füsioloogia on teadus elusorganismide talitlusest. 3) Nimeta inimese keha põhiosad. (4) Pea, kael, kere, jäsemed. 4) Missuguses raku osas asuvad kromosoomid? Kromosoomid asuvad raku tuumas. 5) Kirjelda luude ehitust. Luud on kõvad, aga veidi elastsed, värskes olekus kollakasvalged elundid. (50% vett, 15,7% rasva, 12,5% muud orgaanilised ained, 21,8% mineraalained) 6) Luud jaotatakse kuju järgi. Toruluud(pikkluud), lühiluud, lameluud. 7) Millised on tugielundkonna põhifunktsioonid? Nimeta 5. *Luustikule toetuvad lihased, mis võimaldavad keha liigutamist. *Luustik kaitseb organisi tähtsaid elundeid 8) Nimeta vere koostisosad ja nende põhifunktsioonid. Erütrotsüüdid(punased verelibled)- hapniku sidumine (hemoglobiin) Leukotsüüdid...
rohukonn) või liiguvad kõndides (nt. harilik kärnkonn). Enamik kahepaikseid on ujumisvõimelised. Kuidas kahepaiksed hingavad? Maismaaelanikena hingavad kahepaiksed kopsudega, samas on neil tähtsal kohal ka naha kaudu hingamine - sellepärast peabki neil nahk alati niiske olema. Vees arenevad vastsed hingavad lõpustega. Sabakonnaliste hulgas on aga rühm salamandreid, kellel kopsud täiesti puuduvad. Milline on kahepaiksete vereringe? Kahepaiksete kolmeosaline süda pumpab verd väikesesse e. kopsuvereringesse ning suurde e. kehavereringesse. Et aga nimetatud kaks vereringet pole teineteisest täielikult eraldatud, siis on kahepaiksete ainevahetus aeglane ning kõik nad on kõigusoojased loomad. Mida kahepaiksed söövad? Kahepaiksed on valdavalt loomtoidulised, kes söövad endast väiksemaid selgrootuid: usse, putukaid, nende vastseid ja limuseid. Suuremad päriskonnalised võivad aga
siinussõlmest. Südametsükkel- kokkutõmme e süstol ja lõõgastumine e diastol. Sümpaatiline ns tõstab südame löögisagedust, müokardi kontraktsioonijõudu. NA ja beeta- retseptorid, Na ja Ca suurenenud tungimine rakku. Paras ns toimib üle uitnärvi Ach ja M- retseptorid, suurendab K leket rakust välja aeglasem erutuse levik, innerveerib kodasid. Kahekordne veresoone raadiuse muutus toob kaasa 16-kordse mahtkiiruse muutuse. Mahtkiirus vereringe järjestikustes osades on konstantne. Joonkiirus on aga aordis 1000x suurem kui kapillaarides. Difusioon kapillaaride ja ümbritseva koe vahel. Ultrafiltratsioon, mis laseb välja poolläbilaskva membraanina vett ja elektrolüüte, kuid takistab suuremate molekulide liikumist. Vedeliku liikumist mõjutavad nii hüdrostaatilised kui ka osmootsed rõhud kapillaari sees ja ümber. Verevoolu kontroll · Lokaalne- arterioolide seina silelihased lõõgastuvad ja verevarustus suureneb
7. Väikesevereringe liikumine: südame parem vatsake→kopsuarterid→kopsukapillaarid→ →kopsuveenid→südame vasak koda 8. Missuguseks muutub veri v vr, põhjenda? V vr vabaneb veri süsihappegaasist ja rikastub hapnikuga. 9. Missuguseks muutub veri s vr, põhjenda? S vr muutub veri tumepunaseks. 10. Vere ülesanded: organismis aineid transportida; temperatuuri ühtlustada; kaitsta organismi; siduv kude. 11. Nimeta 4 inimese vereringe ülesannet. * seob tervikuks kõik organismi osad * kindlustab pideva ainevahetuse * osaleb jääkainete eemaldamises * ühtlustab keha temperatuuri * kannab CO2 kudedest kopsudesse * kannab O2 kopsudest kudedesse 12. milline elund on organismi füüsilise töö ajal kõige vähem varustatud verega? Lihased on organismi füüsilise töö ajal kõige vähem varustatud verega. 13. Kuidas muutub südamelihase verevarustus füüsilise töö ajal võrreldes puhkeseisundiga?
Hingamiskeskusest saadetakse närviimpulsse hingamislihastesse- roietevahelised lihased,diafragma ehk vahelihas, millele järgneb kokkutõmme. Mis annab impulsse hingamiskeskusele - piklikule ajule? Veres süsinikdioksiidi sisalduse tõus( ehk hapniku taseme langus)= pH taseme langus. Piklikule ajule saabub impulss, sealt edasi impulss kohe hingamislihastele, millele järgneb sissehingamine, et suurendada hapniku kogust, vähendada CO2 sisaldust. Nii peab suurenema ka südame löögisagedus, et vereringe kannaks rohkem hapnikku laiali: Kui piimhappe tase tõuseb = pH taseme langus- organismi toiming analoogne; Närviimpulss võib saabuda ka ninaõõne,hingamisteede limaskesta rakkudelt - kui on tegemist mingite ärritavate ainetega Aevastamine! Ninaõõne limaskestalt ( näiteks pipra ninna sattumisel)erutus piklikule ajule, sealt omakorda impulss hingamislihastele,mis vastuseks akiliselt kiiresti kokku tõmbuvad
kõrverakkudega sõudikutest,vesikirpu · Toidu topib suuava dest ja tesistest juures paiknevate väikestest kombitsatega suhu vähikestest. · Võib jagu saada ka kalamaimust Seedimine · Seedimine toimub kehaõõnes kuhu erituvad seedenõred. · Seedimata toiduosakesed heidab suu kaudu välja. Hingamine · Hingab vees lahustunud hapniku kogu kehaga Närvisüsteem ja vereringe · Pikkade jätketega seotud närvirakud · Vereringe puudub Paljunemine · Pungumise ja sugurakkude abil · Lahksuguline · Suguliselt sigib sügisel. · Pärast sugulist sigimist hukub. Tuntumad liigid · Varshüdra · Kurdhüdra Tähtsus looduses ja inimese elus · Toiduks teistele · Inimestele tekitavad allergilisi reaktsioone Kasutatud kirjandus · loodus.keskkonnainfo.ee:88/ecological/inland_waters/.../fau na · www.miksike
50. Silelihaste talitlus erineb skeletilihaste omast järgmiselt: silelihaste tööd ei saa tahtlikult muuta, skeletilihased alluvad tahtele. 1)Toonuse pikaajaline säilitamine 2) silelihaskude on plastiline3) erutus ja kontraktsioon tekivad kuni 30 korda aeglasemalt kui skeletilihases 4) silelihaste membraanipotensiaal on 50-60 mV, s.o. 30 mV vähem negatiivsem skeletilihastel 5) silelihastel esineb vöötlihaskiududest erinevat. Süda ja vereringe 51. Kirjeldage südame ehitust: koosneb neljast kambrist- kahest kojast ehk aatriumist ja kahest vatsakesest ehk ventriikulumist. 52. Südame vatsakeste ja kodade vahel on puriklapid ja vatsakeste ja aordi ning kopsutüve vahel poolkuuklapid. 53. Väike vereringe algab paremast vatsakesest ja suubub vasakusse kotta. 54. Väikse vereringe ülesanne on süsihappegaasirikka vere transportimine
Vere- ja lünfiringe 1. Kirjuta vaste numbritele (ja ka kehaosa või piirkond, kus antud elund paikneb) (13p) Märgi numbriga ja nimeta erinevad regionaalsed lümfisõlmed ja rinnajuha V.Cava superior Süda. Cardia. Rindkereõõs Aort Ülemine õõnesveen 4 kopsuveeni Aordiklapp Sinuatriaalsõlm Vasak koda Parem koda Atrium sinister Atriun dextrum Mitraalklapp Kolmhõlmklapp Atrioventikulaa Hisi kimp r klapp (3 hõlmane) Kodade vahesein Dexter ...
aordi alanev osa viib verd kehasse ja jalgadesse. Arterid hargnevad veelgi peenemateks arterioolideks. Arterioolid hargnevad omakorda aga kapillaarideks. *Kapillaarides toimub gaasivahetus. Hapnik läheb läbi kapillaari seina kudedesse ja asemele tuleb CO2. Kapillaarid muutuvad vereringes veenuliteks. 2 suurt õõnesveeni-alumine toob kehast verd, ülemine peast ja kaelast. Need 2 õõnesveeni jõuavad paremasse südamekotta. Sellega lõpeb suur vereringe. *Kui lihased tööd ei tee, siis on suur osa kapillaare lahti. Paremast kojast liigub veri paremasse vatsakesse, kust lähtub kopsuvereringe(väike vereinge). Paremast vatsakesest väljub kopsuarter, mis hargneb vasakuks ja paremaks kopsuarteriks. Need arterid hargnevad omakorda peenemateks arteriooliks, need omakorda peenemateks kopsukapillaarideks. Kopsukapillaarides toimub gaasivahetus kapillaaride ja allveoolide vahel. Hapnik tuleb asemele
Seedimata toidujääkides sisalduv energia eemaldatakse väljaheidetega. Ainevahetuse käigus eraldub alati energiat soojuskiirgusena. 4) Milles seisneb positiivne tagasiside kui toitu süüakse rohkem, kui on organismi energiavajadus, säilitatakse liigsed toitained tavaliselt rasvadena. negatiivne tagasiside kui organism saab toiduga vähem energiat, kui ta vajab, hakatakse lagundama kehas leiduvaid varuaineid ja nende lõppemisel isegi valke. 5) Kuidas toimub hingamise ja vereringe regulatsioon? Eluprotsesside tagamiseks vajalik energia saadakse orgaaniliste ainete (glükoosi) oksüdeerimisel. Seda nim hingamiseks. Hingamine toimub rakkudes pidevalt ja selle pärast peab gaasivahetussüsteem suutma pidevalt varustada organismi piisava hulga hapnikuga. Hingamise regulatsioon toimub meie tahtest sõltumatult. Hingamissagedus muutub automaatselt vastavalt vajadusele. Hingamist reguleeriv keskus asub piklikajus. See on tundlik veres
võistlussport südamehaiguse vastu kaitset ei paku, kui ei jätkata liikuvat eluviisi. Kehaline aktiivsus on energiakulu nõudev tahtlik lihastegevus. Süda ja vereringesüsteem varustavad lihaseid hapniku ja toitainetega, hoolitsedes samal ajal ainevahetusjääkproduktide organismist väljaviimise eest. Kui energiavajadus on tavalisest väiksem, nõrgeneb enamiku elundkondade tegevus. Lihased atrofeeruvad. Luustiku koormustaluvus langeb ja koos vereringe aeglustumisega väheneb ka kudede varustamine hapnikuga. Liikumise mõju vereringeelunditele Liikumise toimel kasvab südame löögisagedus ja löögimaht suureneb. Südametegevuse intensiivistumine põhjustab vererõhu tõusu, mis kindlustab verevoolu kudedesse. Vererõhule avaldab tugevat mõju ka lihaste verevarustust reguleerivate arterioolide läbimõõt. Vere liikumine südames. Südamelihase kokkutõmme ja lõõgastumine moodustavad ühe südametsükli
Lülijalgsed on hästi kohastunud elutingimustega Maal. 2. Iseloomusta jõevähi välisehitust. Jõevähk on lülijalgne (lüliline keha, lülilised jäsemed).kaks kehaosa on pearindmik ja tagakeha. Jõevähi keha on kaetud rohekaspruuni koorikuga mis koosneb kitiin- ja Lubiainest. Lubiaine muudab keha katte tugevamaks. Pearindmikku katab selja poolt seljakilp, mis kaitseb keha külgedel olevaid lõpuseid. 3. Iseloomusta jõevähi siseehitust (hingamiselundkond, vereringe, närvisüsteem, seedeelundkond, toitumine) Hingab lõpustega, mis asuvad keha külgedel pearindmiku all. Need erinevad ehituselt kala lõpustest kuid ülesanne on sama. Vereringe on avatud, nagu teistelgi lülijalgsetel. Jõevähi sinakasroheline veri liigub : < süda kõik kehaosad lõpused süda > Närvisüsteem sarnaneb vihmaussi omaga. Peaaju on väike aga kõhtmine närvikett on pikk. Tähtsat osa vähi tegutsemisel etendavad kompimis -ja maitsmismeel.
Laskeasendid Margus Saar Heade lasketulemuste saavutamiseks tuleb tähelepanu pöörata laskeasendile. Hea laskeasendi puhul on lihased lõdvad, et hingamine ja vereringe saaksid võimalikult hästi töötada. Kaitseväes kasutatakse püsti, põlvelt ja lamades laskeasendit. Lasketehnika printsiibid Laskeasend ja relva hoidmine piisavalt kindlad. Relv suunatud sihtmärgile vabalt, ilma füüsilise pingeta. Sihikupilt peab olema õige. Lask ja järelsihtimine sooritada nii, et see ei mõjutaks lasu tulemust. Püsti laskeasend Püstiasendit kasutataks siis, kui tulistatakse lähidistantsil ja reageerimiseks vaenlase tegevuse peale on vähe aega
vere ühesuunalise liikumise südame kodadest vatsakestesse ja vatsakestest edasi veresoontesse(arterisse) 5) Südame rütmiline töö- südamelihased tõmbuvad kord kokku, kord lõtvuvad ja pumpavad sel viisil verd edasi. 6) Miks on treenimine südamele kasulik? Kui inimene end treenib, suureneb ja tugevneb ka ta südamelihas ning südame maht, mistõttu süda suudab ühe löögikorraga rohkem verd vereringesse paisata. 7) Suure ja väikese vereringe ülesanne- Inimese vereringe jaguneb suureks vereringeks ja väikeseks vereringeks. Suure vereringe ülesandeks on varustada keha verega ja väikese vereringe ülesandeks on rikastada verd kopsudes hapnikuga 8) Arteri, kapillaari, veeni ülesanded Veenid juhivad verd organitest südamesse. Kapillaarid juhuvad verd organites rakkudeni. Arterid viivad verd südametest organitesse. 9) Mis on vererõhk? See kindlustab vere liikumise soontes. Tekib südame vatsakeste kokkutõmbel, mis vere arterisse suunab.
Vereliikumine Kiire,südamest Aeglane,kehast kehasse,veri liigub südamesse,very liigub südame kokkutõmmete lihaste kokkutõmbel survel Hulk 2 korda vähem, kui 2 korda rohkem veene Sarnasus:soone sein mitmekihiline Kapillaarid-ühendavad arterid veenidega Suure vereringe tähtsus: Viia O2 ja toitained kehasse,tuua CO2 ja jääkained kehast välja. Tagab gaasivahetuse keharakkudega. Väikse vereringe tähtsus:Viia CO2 kopsudesse,tuua 02 kopsudest. Tagab gaasivahetuse kopsudes. Süda on lihaseline elund, mis paneb soontes vereliikuma,seda kaitseb rinnakorv,ümbritseb tihedast sidekoest südamepaun.
Edasiseks peavad nad sattuma teise soolde, kus väljub munast vastne. 22.Kus ja kuidas toitub limuksolge? Solge toitub inimese sooles olevast poolseeditud toidust. Toit liigub läbi keha ühes suunas järk- järgult seedudes. 23.Vihmaussi teose ehitus, nahklihasmõigu mõiste. Vihmausii keha katab epiteet, mille all on kaks kihti lihaseid, kokku moodustavad nad keha seina ehk nahklihasmõigu, mis on usside toeseks. Toeste ja lihaste abil liigub vihmauss. 24.Vihmaussi vereringe ja südame ehitus. Vihmaussil on suletud vereringe, et veri voolab veresoontes. Veresoontes ringlev punane veri annab ussile roosaka värvuse. Südant vihmaussil ei ole, südamena talitlevad eesmised ringsooned, mis kokku tõmbudes vere liikuma panevad. 25.Kes on kõhtjalgsed? Vereringe, paljunemine, tähtsus. Tigusid nimetatakse kõhtjalgseteks oma jala asetuse ja liikumisviisi järgi, vereringe on avatud, veri voolab osaliselt soontes ja osaliselt keha õõnsustes
LAHKSUGULISED.Emane suurem kui isane.Otsene areng.Muneb. PEARINDMIK TAGAKEHA NRVISSTEEM MEELEELUNDID lugkobijad vrgunsad vrguniidi tekitamiseks vike peaaju neb halvasti lugtundlad(saagi haaramiseks) koosneb rakkudest kombib jalgadega ja kompe- 8 lihtsilma karvakestega 8 jset sugaknised(vrgu kudumiseks) ERITUSELUNDID VERERINGE HINGAMISELUNDID erituselundid tagakehas. avatud raamatkopsud-paljudest lehtedest koosnevad lhikesed hingamistorukesed trahheed
Rasedusaegsed veenilaiendid Sääre veenilaiendid ehk veenikomud tekivad jalgade pindmiste veenide laienemise tõttu. Varikoosi on kõige rohkem säärtel ja reitel. Emaka surve tõttu vaagnas olevatele suurtele veenidele vereringe jalgades aeglustub. Et veenide seinad on pehmemad kui tavaliselt, koguneb veri jalgadesse ja veenid lähevad „verd täis“ ning paiste. Tekkepõhjused: pärilikud, rasedusaegne kaalutõus, pikaajaline püstine tööasend, vanus. Mis juhtub kui ei ravi? Veenilaiendid põhjustavad verevoolu aeglustumist, selle tagajärjel võib tekkida veenilaiendites pindmine veenipõletik (tromboflebiit). Järjest suurenevad tursed ning verevarustuse häired võivad viia varikoossete haavandite tekkeni
.......................................................................................9 Skelett.........................................................................................................9 Närvisüsteem............................................................................................10 Hingamiselundkond.................................................................................10 Vereringe..................................................................................................11 Ujupõis.....................................................................................................11 Sigimine...............................................................................................................12 Toitumine.............................................................................................................12
Ta paikneb keskseinandis, kopsude vahel. Süda jaguneb neljaks kambriks paremaks ja vasakuks kojaks ning paremaks ja vasakuks vatsakeseks. Südame paremas pooles asetsevad parem koda ja vatsake sisaldavad venoosset verd. Vasakus kojas ja vasakus vatsakeses on arteriaalne veri. Paremasse südamekotta suubuvad kehast kraniaalne ja kaudaalne õõnesveen ning südame enda veenid. Vasakusse kotta avanevad 5-8 kopsuveeni. 19. Suur- ja väike verering Väikese vereringe veresooned väike vereringe algab südame paremast vatsakesest venoosset verd sisaldava arteriga. Kopsualveoolide seintes hapnikuga rikastunud veri kandub kopsudest tagasi südame vasakusse kotta 5-8 kopsuveeni kaudu. Suure vereringe veresooned suur vereringe algab südame vasakust vatsakesest keha suurima aretriaalse veresoone aordiga. 20. Veresooned Veresooned veri voolab organismis ringlevalt. Talitluse ja veresängi paigutuse alusel eristatakse vereringes kahte osa:
Pattabhi Indias asuvas Ashtanga jooga teaduslikus instituudis. Ashtanga joogas tehakse harjutusi ilma muusikata ning tähelepanu keskmes on liigutuste ja hingamise kooskõla. Selle lähenemise eripära seisneb eri asendite ühendamises vinyasa süsteemiga. Vinyasa tähendab hingamise ja liigutuste sünkroniseerimist. Selline tegevus tõstab kehatemperatuuri, lihased ja siseorganid puhastuvad ning jääkained väljuvad kehast. Selle sulemusena paraneb vereringe, suureneb painduvus, keha muutub tugevamaksning meel rahulikumks ja keskendunuks, pideva harjutamisega suureneb teadlikkus omaenda kehast, meelest ja vaimust. Ashtanga joogal on kolm eri astet. Esimest harjutuste seeriat nimetatatkse Yoga Chikitsa`ks. Yoga Chikitsa tähendab joogateraapiat. See harjutuste seeria puhastab keha ja muudab ta tervemaks. Ta viib keha tagasi tema loomulikku olekusse. Teist harjutuste seeriat nimetatakse Nadi Shodhana`ks
Bioloogia ,,Südame ehitus ja vereringeelundkond" Vereringeelundkonna moodustavad: · Veri · Veresooned · Süda Vere paneb liikuma süda, mis töötab vahetpidamata kogu inimese elu. Vere ülesanded: · Kindlustab pideva ainevahetuse · Kannab kehas edasi toitaineid ja hapnikku · Osaleb jääkainete eemaldamises Vere ringlusel on tähtis osa ka hormoonide, antikehade ning kaitsesüsteemi rakkude laialikandmisel. Vere pidev ringlemine aitab ühtlustada keha temperatuuri. Süda on lihaseline elund, mis paneb soontes vere liikuma. Inimese süda asub kopsude vahel ja teda kaitseb rinnakorv. Arterid pumbatakse hapnikurikas veri kehasse Veenid toovad hapnikuvaese vere südamesse Pärgarterid varustavad süda hapniku ja toitainetega Kopsuarterid viivad hapnikuvaese vere kopsudesse Kopsuveenid toovad hapnikurikka vere kopsudest südamesse. Süda ümbritseb sidekoest südamepau...
Veri ringleb kinnises veresoonkonnas, mille osadena eristatakse kopsu- ja keharinget. Keharinges on mitu paralleelringet, millest olulisemad... Vali üks või enam: a. aju vereringe b. südame vereringe c. seedeelundite vereringe d. pardoksaalne vereringe e. erituselundite vereringe f. luude vereringe g. naha vereringe h. skeletilihaste vereringe Küsimus 2 Pole veel vastatud Võimalik punktisumma 1,00'st Flag question Küsimuse tekst Takistus, mida avaldab veresoone teatud lõik vere voolamisele, oleneb veresoone pikkusest, vere viskoossusest ja veresoone raadiusest. Takistus vere voolamisele on suurim... Vali üks või enam: a. veenides b. veenulites c. kopsutüves d. kapillaarides e. kõhuõõnetüves f. õõnesveenides g. arterioolides h. aordis
Hüpotermia on seisund, kus organismi kehatemperatuur on langenud normaalsest madalamale. Inimese kehatemperatuur püsib tänu termoregulatsioonile umbes 37 °C juures, alajahtumine tekib kehatemperatuuri langemisel alla 35 °C Sissejuhatus Elulised näitajaid on tervise näitajad, mis näitavad keha efektiivset toimimist, olgu see siis vereringe, hingamise, närvi- või endokriinsüsteemi. Olulised muutused elulistes näitajates osutab vajadusele arsti või meditsiiniõe sekkumisele, et taastada normaalne seisund. Kehatemperatuuril on oluline osa kirurgilises perioperatiivses ravis. Anesteesias ja kirurgias esineb palju riske. Tähtis on eluliste näitajate, sealhulgas ka kehatemperatuuri, normi hoidmine. Hüpotermia on sage perioperatiivsete nähtus, mis võib põhjustada komplikatsioone kirurgilises ravis.
kaudu, mis lähtuvad aordi algusosast ja varustavad verega südamelihast Venoosne veri koguneb veenul suurematesse südameveenidesse. Peaaegu kõik südameveenid suubuvad pärgurkesse ehk siinusesse ja s kaudu viiakse veri südame paremasse kotta. Südamelihases leiduvad veel väiksemad südameveenid, suubuvad eraldi, pärgurkest möödudes, samuti paremasse kotta. Pärgurke ja pisimate veenidega lõp koronaarvereringe. 12. Milles seisneb suure vereringe funktsioon? Varustada keha kõiki piirkondi verega. 13. Suur vereringe saab alguse a. paremast kojast b. vasakust kojast c. paremast vatsakesest d. vasakust vatsakesest. Nimetage veresoon, millega algab suur vereringe Aort Suur vereringe lõpeb a. paremas kojas b. vasakus kojas c. paremas vatsakesesd. vasakus vatsakeses.
KAS SÜDAMED ERINEVAD? Imeline teadus nr 2/2017 Artikkel rääkis erinevate loomade vereringest ja kui neil on vereringe siis, kas ka nende südamed töötavad ühtemoodi või on näiteks kaladel lihtsam süda kui ahvil. Kõikidel südametel on sama ülesanne, milleks on pumbata verd, et see voolaks tõhusalt kehas ringi, edastades elunditele hapnikku ja toitaineid ning eemaldades jääkaineid. Väga paljudel algelistel loomadel on süda lihtsalt paksenenud veresoon, mis suudab ennast veidi kokku tõmmata, tõugates verd edasi. Kuna see pole eriti tõhus, on väiksematel
· Energia vabanemine · Süsihappegaasi eraldumine · Hapniku neeldumine · Orgaanilise aine lagunemine Inimesel on vaja hapniku, mida on vaja energiavahetuseks. Hingamisel vahetub kopsudes olevast õhust 1/10 Veri koosneb 90% ulatuses vereplasmast Immuunsüsteemi kuuluvad elundid on põrn ja lümfisõlmed. Gaasiliste ainete liikumine organismis toimub difusiooni teel. Vere hüübimist tagavad trombotsüüdid Reesus-positiivne veri tähendab, et veres on d-antigeen. Suur vereringe lõppeb paremad kojas. Antikeha ja õgirakk sarnasus- hävitavad haigustekitajaid erinevus-Tapavad tõvestajaid erinevalt Passiivne immuunsus ja aktiivne immuunsus Sarnasus- kaistevad organismi antikehadega Erinevus-aktiivse immuunsusega inimene põeb haigust õrnalt läbi luues ise antikehi kui viiakse organismi haigustekitajaid, passiivse immuunsusega viiakse organismi valmis antikehi. Väike vereringe läbib kopse.Suur vereringe läbib tervet keha.Vere ülesandeks on hapniku transport
närviketist. Nad tajuvad keha pinnal nahas paiknevate meelerakkudega valgust, kompimist, lõhna, maitset, maapinna võnkumisi (helisid ei taju). 2) Seedeelundkond koosneb suuavast, neelust, söögitorust, pugust (toidumahuti), maost, sooltorust ja pärakust. Toituvad taimejäänustest ja orgaanilisest ainest, mida neelavad koos mullaga. 3) Erituselundkond - elunditeks on eritustorukesed, mis paiknevad igal lülil paarikaupa. 4) Vereringe on suletud, koosneb pikisoontest (selgmine ja kõhtmine veresoon) ja ringsoontest, mis paiknevad igas lilis. Eesmised ringsooned talitlevad südamena. Hingavad läbi niiske naha, milles on tihe veresoonevõrgustik. Nad on liitsugulised. Paaritumisel vahetavad seemnerakke, mis säilitatakse seemnehoidlas. Vöö piirkond hakkab eritama lima, millest moodustub kookon, kuhu munetakse munad, mis viljastatakse võõraste seemnerakkudega. Mõne aja pärast kooruvad kookonist noored ussid.
PUNKTMASSAAZ Oliver Hellaste Krislyn Kaljula Harry Kaarma Terje Strazdins GIL Milles väljendub punktmassaazi kasulik toime? Punktmassaazist on abi sisemise keha ja vaimu vahelise tasakaalu ning sisemise jõu saavutamisel. Toimed: Pinge maandamine Vereringe ergutamine ja mürkainete eemaldamine Organismi immuunsuse tõstmine Vabanemine soovimatutest harjumustest Valu leevendamine ja tervenemine kroonilistest haigustest Sporditraumade ennetamine ja ravi Loomuliku ilu esiletoomine Parem kontakt oma kehaga Haiguste ennetamine ja terve olemine Näidustused: lihas-, liiges- ja närvihaigused insuldijärgsed seisundid seedetrakti häired südame- ja vereringehäired pingepeavalu ja migreen
kollaseks. Riietele, juustele, nahale ja hingeõhule jääb külge ebameeldiv lõhn. Juuksed hõrenevad, nahk läheb kortsuliseks. Nahk, sõrmeotsad ja küüned muutuvad kollakaks ja rabedaks. Suitsetaja vananeb kiiremini. Tekib nn suitsetaja köha ja väheneb lõhnataju. Maitsmismeeled ei funktsioneeri enam nii hästi kui enne. Väheneb kopsumaht, mistõttu nõrgeneb ka füüsiline vorm ja vastupidavus. Hingamine on raskem ning sagedamine tekib õhupuudus. Suitsetaja vereringe jäsemetes aeglustub, mistõttu käed ja jalad on külmavõitu. Suitsetaja on haigustele, nagu näiteks gripp ja nohu, vastuvõtlikum, sest suitsetamine kahjustab immuunsüsteemi, mis kaitseb bakterite eest. Kasutatud allikad : www.tai.ee, www.terviseinfo.ee,http://rahvatervis.ut.ee. http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/varakri stlik/varakristlik.htm http://www.hkhk.edu.ee/usundid/pha_htusmaaeg.html
VATSAKE- Südame osa, mis pumpab verd kehasse või kopsu. SÜDAMEKLAPID- Sidekoelised moodustised südames, mis lasevad verd voolata vaid ühes suunas. VERERINGEELUNDKOND- Elundkond mis varustab kõiki kehaosi elutegevuseks vajalike ainetega ning kannab jääkained erituselunditesse. Südame arterid varustavad rakke hapniku ja toitainetega. Vereringeelundkonna moodustavad süda, veresooned ja veri. Süda on lihaseline elund, mis tagab vereringe toimimise. Süda on umber rusika suurune. Südant ümbritseb tihedast sidekoest südamepaun. Südames on lihaseline vahesein, mis jaotab südame kaheks pooleks: vasakuks ja paremaks Kummaski pooles on süda ja vatsake, seega on süda neljaosaline Südame vasakus pooles on hapnikurikas ja paremas pooles hapnikuvaene veri vaata joonist õpikust lk 30
Kärt KaasikAaslav 7.B Rühm Iseloomulikud tunnused Kalad ● Kohastunud eluks vees ● Voolujooneline keha ● Keha katavad limaga kaetud soomused ● Liikumiseks uimed ● Ujupõis ujuvuse reguleerimiseks ● Hingavad lõpustega vees lahustunud hapnikku ● Kaheosaline süda, üks vereringe ● Kõigusoojased ● Kehaväline viljastumine ● Koevad vette ● Moondega areng ● Hästi arenenud haistmismeel, kuulmine ja kü...
õhukotid linnud lendamiseks kergemaks. Linnud saavad tänu õhukottidele õhust rohkem hapnikku kätte kui teised loomad. (vt joonis õp lk 138) IMETAJAD - kopsude sisepind on väga suur ja seetõttu on neil kiire gaasivahetus. Kopsutorud on hargnenud järjest peenemateks harudeks. Kopsud koosnevad miljonitest kopsusombukestest. (vt joonis õp lk 160) 2. Miks peab veri ringlema? Organismis on pidevalt vaja mitmesuguseid aineid ühest kehaosast teise kanda. Loomadel täidab seda ülesannet vereringe, mis tagab, et kõik keharakud oleksid varustatud eluks vajalike ainetega. Vereringe moodustavad: a) veri b) süda c) veresooned Veri kannab kõigisse kehaosadesse hapnikku, toitaineid, vett. Samal ajal kogub ta rakkudes tekkinud süsihappegaasi ja teised jääkained ning transpordib need eritus- ja hingamiselunditesse. Suletud vereringe - veri liigub ainult mööda veresooni KALAD - lihtsa ehitusega süda, koosneb kojast ja vatsakesest. Koda on see südame osa, kuhu veri siseneb
Millised on vereringe ja südame ülesanded organismis? Suure vereringe ülesanne on varustada kogu keha rakke toitainete ja hapnikuga ning sealt jääkained ära viia. Väikese vereringe ülesanne on rikastada kopudes veri hapnikuga ja vabaneda süsihappegaasist. Südame ülesanded on muuta hapnikuvaene veri hapnikurikkaks ning pumbata verd. Milline on inimese südame ehitus? Inimese süda koosneb paremast ja vasakust kojast, paremast ja vasakust vatsakesest ja hõlmastest klappidest. Hapnikuvaene veri tuleb südamesse veenide kaudu ning hapnikurikas veri pumbatakse südamest edasi arterite ja aortide kaudu. Millised on inimese veresooned?
Rakk Rakk- väiksemad organismi osad, millel on kõik elu tunnused. Ümbritsetud membraaniga, rakutuum- (asub raku keskel) - juhib rakkude elutegevust ja paljunemist. Mitokonder- varustab rakku energiaga. Ribosoomid- sünteesivad elutegevuseks ja kasvuks vajalikke valke. Tsütoplasmavõrgustik- toimub ainete süntees. Tsütoplasma- täitab rakku seest. Rakkude jagunemine- uusi rakke on vaja kasvamiseks ja surnud rakkude asendamiseks. Ei jagune- südamelihaskoe rajud ja närvirakud. Kude- sarnase ehituse, talituse ja päritoluga rakud koos rakuvaheainega. Epiteel, side, lihas, närvikude. 1) Epiteelkude- paiknevad tihedalt, näärmed toodavad vajalikke ühendeid. Kiire jagunemisvõimega. - Sidekude- rakuvaheainet on palju. Esineb mitme vormina. - Luu- ja kõhrkude- tugiülesanne, kujuneb keha toes. - Rasvkude- rakkudes talletuvad varurasvad, kaitseb külma eest, aitab neere paigal hoida. - Veri-...
ja elundkondi NÄRVISÜSTEEM kogub keskkonnast saadud infot ja juhib selle põhjal looma elutegevust. Lihtsaim on närvivõrgustik arengu käigus tekivad närvirakkude kogumikud algeline "aju" Enamikul selgrootutel moodustavad koed elundeid ja elundkondi Mida enam arenenud närvisüsteem, seda enam arenenud MEELEELUNDID Enamikul selgrootutel moodustavad koed elundeid ja elundkondi VERERINGE varustab rakke toitainete ja hapnikuga. Limustel, putukatel ja vähkidel on avatud vereringe, kus veri liigub vahepeal organitevahelistes õõnsustes Enamikul selgrootutel moodustavad koed elundeid ja elundkondi VERERINGE varustab rakke toitainete ja hapnikuga. SULETUD VERERINGE on rõngussidel , limustel ja kõigil selgroogsetel veri liigub vaid veresoontes Kasutatud allikad http://fotosilm.pri.ee/s2/19_34_s_s__yu89a.jpg http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/e/ec/Vertebrates.png/220px-Vertebrates.png http://lrrpublic.cli.det.nsw.edu
.........................................3 VERESOONED ............................................................................................................................................3 VERERINGE-ELUNDKONNA TALITLUS..................................................................................................5 VERI .............................................................................................................................................................5 VERERINGE TALITLUS ............................................................................................................................6 SÜDAME TÖÖ..............................................................................................................................................7 SEOSED TEISTE ELUNDKONDADEGA....................................................................................................9 LÜMFISÜSTEEM........................................................
Toes Kitiinist lubiainest või lihastest toes, Luuline toes paikneb keha sisemuses(sisemine toes) mis paikneb keha pinnal(välimine toes) Süda Süda asub seljapoolel Süda asub kõhupoolel Närvisüsteem Närvisüsteemi keskne osa asub Närvisüsteemi keskne osa asub seljapoolel(peaaju ja kõhupoolel selvage) Vereringe Avatud vereringe Suletud vereringe Loomad Käsnad, vähid, putukad, ainuõõssed, Imetajad, kalad, roomajad, linnud, kahepaiksed used, ämblikud, limused, okasnahksed 40) Selgrootud: Käsnad, vähid, putukad, ainuõõssed, used, ämblikud, limused, okasnahksed Selgroogsed: Imetajad, kalad, roomajad, linnud, kahepaiksed Käsnad 41) Tähtsus looduses
täiskasvanud isend (vajab · muna vastne täiskasvanud isend · igas lülis kaks mõlemast otsast avatud vaheperemeest) torukujulist eritustorukest · koed ja organid eristunud · suletud vereringe, kaks pikisoont, mis ühendatud ringsoontega · süda puudub · hingavad enamasti läbi naha, osa lõpusjätkmete abil · liitsugulised · muna vastne täiskasvanud isend LIMUSED TEOD KARBID PEAJALGSED
· Kompimismeel ja maittsmismeel kombitsad ja jalatakd silmad(valgus+vari) · Seedeelundkond SPETSIAALNE KODA pea alapoolel suuava=torujas neel=kitiinhambakesed ehk HÕÕRLA=mAgu=sooltoru=pärak · Erituselund neer(südame kõrval) · Hingamiselundid lõpused/kops, · Vereringe avatud + voolab veresoontes/elundivahelistes õõnsustes = veresoontesse = kops = süda Liitsuguline Enamik elab maismaal Kõhtjalgne limusk Paljuneb, nagu vihmauss KIRITIGU ja VIINAMÄETIGU- L.K.A Magevetes-MUDATIGU, SARVTIGU, LABATIGU NÄLKJAD Kojata teod Elvad rohus Toituvad taimedest SEATEOD-kuni 15 cm TÄHTSUS LOODUSES Üheks lüliks aineringis
Katset korratakse uuesti 2 korda. Tulemused kantakse tabelisse. Korduva apnoe proov iseloomustab kardiopulmonaarse süsteemi funktsionaalset seisundit ja organismi adaptatsioonivõimet ebasoodsates gaasivahetuse tingimustes. Hindamiskriteeriumid: Kui III apnoe on I pikem 0-9 sek on funktsioon puudulik 10-19 sek on funktsioon rahuldav 20-30 sek on funktsioon hea üle 30 seki on funktsioon väga hea II ja III apnoe lühenemine võrreldes I-ga viitab vereringe ja hingamissüsteemi talitluse puudulikkusele. Tabel 1. Nimi Sug Vanus Hingamispeetus (sek.) Kõige suurem 1 2 3 erinevus (sek) M 21 52 1:08 1:15 23 Järeldused: Tulemustest võib järeldada, et katsealuse funktsioon on hea. Apnoe pikeneb mõlemil korral
Küsimused ja vastused 1) Millised organid moodustavad vereringeelundkonna? V: Süda, veri ja veresooned. 2) Loetle vereringe ülesanded. V: a) Seob tervikuks kõik organismi osad b) Kannab CO2-te kudedest kopsudesse c) Kannab O2-te kopsudest kudedesse d) Kannab kehas laiali toitaineid, hapnikku ja hormoone e) Kindlustab pideva ainevahetuse f) Osaleb jääkainete eemaldamises g) Ühtlustab keha temperatuuri 3) Kuidas süda töötab? V: Töötab rütmiliselt: a) Kodade kokkutõmme b) Vatsakeste kokkutõmme c) Kogu südame lõtvumine Lihaste kokkutõmme - Südame löök
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
