milliseid lihaseid see harjutus treenib ja kuidas neid lihaseid peale treeningut venitada. 6. Südame–vereringe ja hingamise haigused Vererõhk on rõhk, mille tekitab südame pumpamine eelkõige suurtes arterites. Süda pumpab verd veresoontesse, veresoontes tekib rõhk ja seda saab mõõta. Rõhu suurust mõjutavad südamelihase jõud ja veresoonte toonus. Eristatakse ülemist ja alumist vererõhku. Ülemine vererõhk on suure vereringe suurte arterite kõige kõrgem rõhk vatsakeste kokkutõmbel. Alumine vererõhk on suure vereringe suurte arterite kõige madalam rõhk vatsakeste lõõgastumise ajal. Normaalne ülemine vererõhk täiskasvanul on kuni 130 mmHg ja alumine on kuni 85mmHg. Seda tähistatakse 130/85 mmHg Kõrgvererõhu tõbi on vereringehaigus, millega kaasneb vererõhu tõus üle 140/ mmooli/l ja suurtes arterites on vererõhk pidevalt normaalsest kõrgem. Kõrge vererõhk tekib siis, kui
1. Inimese süstemaatiline kuuluvus 1. Inimese iseloomulikud tunnused 2. Inimese kui imetaja tunnused 3. KOED 4. Epiteel e. kattekude 5. Lihaskude 6. Lihaskoe liigid: 7. Sidekude 8. Närvikude 2. Elundid ja elundkonnad 1. Harjutus 2. Energiabilanss 3. Hingamiselundkond 1. Funktsioonid 2. Hingamiselundkonna regulatsioon 4. Vereringe elundkond ringelundkond 1. Funktsioonid 2. Südame töö regulatsioon 3. Veresuhkru sisalduse kontroll 4. Maks ja selle ül 3. Kordamine 4. Seedeelundkond 1. Seedeelundkonna funktsioonid 2. Erituselundkond ja veebilanss 1. Neerude töö 2. Esmasuriin 3. Vere mahu reguleerimine 4. Inimese keha veesisaldus 5. Vee saamine 5. Meeleelundid 1. Funktsioon 1. Silmad 2. Kõrvad 3. Nina 4. Keel 5. Nahk 6
Nad on põhjustatud arterioolide kokkutõmbumisest, veenide seinad aga on lõdvad ning veri valgub raskustungi tõttu allapoole jäävatesse lõtvadesse veresoontesse; 3. Koolnukangestus – lihaste jäikus, mis kujuneb välja 6-10 tunni järel; 4. Autolüüs ehk kudede lagunemine. Organismi elustamine on kliinilisest surmast tagasitoomine. Selleks kasutatakse kunstlikku hingamist suult suule ja südame massaaži. Oluline on seejuures vereringe taastamine. Kui kunstlikku hingamist ja südame massaaži peab tegema üks inimene, tehakse seda vahekorras 2 järjestikust puhumist suule ja 13-15 vajutust rindkerele. Vastavates juhendites on erinevaid soovitusi. 3. Haiguse tekkepõhjused ja kulgemise mehhanismid – etioloogia ja patogenees Etioloogia on õpetus haiguste tekke põhjustest ja tingimustest. Sellest sõltub aga patoloogilise protsessi omapära. Põhjuste ja
Mudaravi protseduuri ajal tõuseb kudede temperatuur, mis soodustab ainevahetusprotsessi, stimuleerib vereringet. Kiiremini paranevad haavad. Raviks saab muda tarvitada vanni või mähisena, seejuures nii soojendatult, leigelt kui ka külmalt. Muda toime on kindlasti erinev ja seepärast tuleks enne selle kasutamist kindlasti arstiga nõu pidada. Eriti tõhus on mudaravi olnud psoriaasi ehk soomussammaspoole ravis. Soojus suurendab muda toimet. Sellepärast on südame vereringe häirete puhul õigem kasutada leiget või külma muda. Iluraviski võib muda maskina kasutada nii jahedalt kui ka leigelt - naha noorendamiseks on see üsna tõhus vahend, tulemusi võib saavutada saavutada juba mõne korraga. Mudaravi tegemise viise on kaks: Üldmudaravi - klient lamab rindkereni vedela mudaga täidetud vannis, mille temperatuur on +38 - +42 kraadi. Vajadusel kaetakse vann kilega, et mudavanni temperatuur ei langeks ja ravi tõhusus säiliks
igapäevasest tegevusest, nad tunnetasid enam soojust suhetes lähedastega, olid vähem kannatuse katkemise piiril ning neil oli vähem probleeme raskuste ületamisega. Üks tahk kehalise aktiivsuse positiivsest mõjust on seega soodne mõju vaimsele tervisele, teine mitte sugugi vähem oluline tahk on kehalise võimekuse arendamine. Tervisega seonduva kehalise võimekuse põhilised komponendid on: * Aeroobne võimekus (võime taluda kestvat kehalist pingutust, sõltub eeskätt vereringe ja hingamissüsteemi võimest koheselt ja adekvaatselt suurendada organsüsteemide ja töötavate lihaste hapnikuga varustamist kehalisel pingutusel). * Keha koostis (rasva hulk ja lokalisatsioon). * Tugi- ja liikumissüsteemi võimekus (lihaste jõud ja vastupidavus ning painduvus). * Motoorne võimekus (tasakaal ning liigutuste koordinatsioon ja kiirus). Missugused harjutused on tervisele parimad? On sadu võimalusi olla kehaliselt aktiivne. Kuid missuguseid nendest valida
Referaat Tugi ja liikumiselundid Luustik. Tugi- ja liikumiselundite hulka kuulub luustik liigeste ja teiste liiduste , sidemetega ning luustikulihased , kõõluste ja lihasekestadega .Luustik on organismi tugisammas , millele kinnituvad lihased .Inimesel on 206 luud . Luul on kude ja oma vereringe . Luustikul 5 põhifunktsiooni .Tugi lülisammas hoiab pead . Kaitsefunktsioon elundid kaitseta . Liikumisfunktsioon paneb keha liikuma .Ainevahetusfunktsioon aine ladu . Luud sisaldavad kõige rohkem verd .Luu sees tüvirakud , kus toimub rakkude sünd . Luusäsi peab saama rakud valmis . Luus 50 % vett , rasva 20 , orgaanilisi aineid 12% .Elus luu on sitke ja veidi paindub. Surnud luu on valge ja habras . Käsnolluses asuvad luulamellid . Käsnolluse vahel on luuüdi (...
INIMESE ANATOOMIA 1. Kude, koetüüpide ehitus ja ülesanded. Kude on ... Koetüüp Ehitus Ülesanded organismis a) Epiteelkude Rakke tihedalt ja rakuvaheainet Kehapinna katmine e. kattekude On vähe Kehaõõnsuse katmine Elundite katmine Nõrede tootmine sülg Vigastuste parandamine b)Lihaskude Rakud on pikad ja Sise. Kaitse kokkutõmbumis võimelised Liigutada ja kuju c)Närvikude Rakud tähe kujulised ja Vastu võtta erutusi varustatud jätketega Analüüs ja annab edasi d)Sidekude Palju rakuvaheainet Luu ja kõhrkude ...
Eestis on umbes 500 liiki selgroogseid. Laiemas tähenduses on selgroogsed kõik keelikloomad. Tinglikult jaotatakse selgroogsed viide rühma: kalad, kahepaiksed, roomajad, linnud ja imetajad. Neist viimased neli moodustavad klassi, kalad on aga parafüleetiline rühm, moodustades klaadi kuhu kuuluvad ka tetrapoodid. Varasemates klassifikatsioonides oli kasutusel ka kalade klass, kuid tänapäeval seda ei tunnustata. Kõikidele selgroogsetele on omane kõrgem närvisüsteem ja suletud vereringe. Selgroogsete keha jaotub selgmiseks ja kõhtmiseks pooleks, kus esimeses asub alati peaaju ja teises pooles süda. Kalad on selgroogsed loomad. Selgrootud ehk evertebraadid ehk invertebraadid (Invertebrata) on kõik selgroogsete alamhõimkond mittekuuluvad loomad. Termin ei oma praegu enam süstemaatilist tähendust, vaid on kasutusel pigem mugavuse mõttes, kokkuvõtliku mõistena. Samuti kasutatakse vastavate zooloogia harude kokkuvõtlikku nimetust
1. Osa kasutab organism kohesteks energia vajadusteks. Liigse versuhkru teisaldamine on põhiprioriteet ning seega jääb keharasvast energia tootmine katki ning võib sellisena püsida tunde pärast süsivesiku rikast toidukorda. 2. Ülejäänud töötleb organism umber glükogeeniks ning talletab lihastesse ja maksa hilisemaks kasutamiseks. 3. Kõik ülejäänud aga pärast glükogeeni sünteesi töötleb organism ümber triglütseriidiks ning transporditakse vereringe kaudu rasvkudedesse hoiule. Teisisõnu muutub kõik ülejäänud keharasvaks. NB! Kõik süsivesikud lagundatakse seedimise käigus suhkruks. Kuigi inimkeha on suutlik muutma suhkrut rasvaks, ei suuda ta muuta rasva suhkruks. Seega kui Sa töötad suhkru peal, vajad Sa pidevalt oma einetes süsivesikuid, mis hoiab Sind suhkru põletus reziimis ning takistab rasvade põletamist. Kui miski segab suhkru peal töötaval inimesel saamast suhkruvarudest
4. Blastotsüst jõuab emakasse ja kinnitub emaka seinale ning moodustub platsenta (platsenta = emakasein + kõldkest). Sellest areneb 3-kihiline karikloode ehk gastrula. Neid kolme rakukihti nimetatakse lootelehtedeks, mis hakkavad diferentseeruma elundite algeteks. a. Välimine looteleht ehk ektoderm siit areneb närvisüsteem, meeleelundid ja nahk. b. Keskmine looteleht on mesoderm ja siit arenevad vereringe, hingamiselundid, erituselundid, tugi- ja liikumiselundkond. c. Sisemine looteleht on endoterm ja sellest tulevad hingamis- ja seedeelundkond. Lootelist arengut juhitakse kromosoomide abil, mida emasorganism hakkab tootma viljastumise momendist ning olulisi hormoone toodab platsenta. 3 lootekesta a. Amnon (vesikest, sisemine) (jääb püsima, sinna tekib lootevesi) b. Allantois (kusekott) (kasvab kokku emaka limaskestaga moodustades platsenta) c
2 2 4 1 H + 1 H = 2 He + energia. Praktikas raske teostada- vaja kõrget temperatuuri. Looduses: toimub tähtedes. Elu maal võlgneb olemasolu ainult tänu termotuumareaktsioonile. 18. Tuumafüüsika rakendus meditsiinis ja arheoloogias? Meditsiinis: Märgitud aatomite meetod: *Nt tehti kindlaks, et organism omandab rauda 2659 Fe ainult siis, kui rauavarud on ammendatud (hemoglobiinikoostises) *radioaktiivne naatrium uuritakse vereringe omadusi *gammakiirgus vähkkasvajate raviks Arheoloogis: radioaktivse süsiniku meetod, kasutatakse isotoopi 614C Kui organism sureb, hakkab selle osakaal vähenema. Võrreldakse värske süsiniku ja arheoloogilise leiu süsiniku radioaktiivsust. Sobib kuni 60 000 aasta vanuse leiu määramiseks. 19. Mis on seosenergia, eriseosenergia? Seoseenergia energia, mis on vajalik tuuma täielikuks lõhkumiseks koostisosadeks. Seoseenergia
Kuressaare Gümnaasium Põlve taastumine operatsioonist Referaat Koostaja: Klass: 10a Kuressaare 2010 Väga paljud meist on olnud olukorras, kus pea-, kaela-, selja- või põlvevalud piinavad. Lampjalgsus ja rühiprobleemid ilmnevad juba lapseeas. Kas on olemas keegi, kes saab nende probleemide puhul aidata ja jagada nõuandeid, et neid vaevusi ennetada? Tule füsioterapeudi konsultatsioonile. Levinumad mured, mille puhul füsioterapeut aitab · Ägedad ja kroonilised alaselja- ja kaelavaegused; · Ägedad ja kroonilised liigesevaegused (õla-, põlve-, hüppe ja küünarliiges); · Traumast, õnnetusest või spordivigastusest tingitud vaevused; · Liigese kulumisest, valest koormusest ja ülekoormusest põhjustatud vaevused; · Operatsioonijärgne taastumine (põlve-, õla-, küünarliigese operatsioonid); · Rühiprobleemid, la...
Sissejuhatus Peale kehapuhtuse eest hoolitsemise kuuluvad tervisliku ja kultuurse eluviisi juurde ka sportimine ja kehalised harjutused. Kehakultuur on kasulik mitte üksnes lihastele ja luustikule, vaid kogu organismile, eriti hingamisele ja vereringele. Noore inimese jaoks on kehalised harjutused lausa hädavajalik arengutegur, täiskasvanule läheb neid vaja lõdvestuseks ja töövõime säilitamiseks. Tehnika täiusutmise tõttu jääb kehalist tööd järjest vähemaks. Seda enam peaksid inimesed vabal ajal sportima ja rohkem liikuma. Spordiühingud annavad selleks häid võimalusi. Koolis on õpilastel küll võimlemistunnid, ilmselt aga jääb neist napiks. Kõik koolilapsed peaksid ka vabal ajal sporti tegema Kehakultuur ja sport sobivad igale eale. Kes vanaduseski korralikult võimleb, metsajooksu teeb ning sulgpalli, võrkpalli või teisi liikumist nõudvaid mänge harrastab, on kauem terve ja töövõimeline. ...
Mis on valgeollus? Koosneb närvikiududest, mille moodustavad närviraku jätked koos neid ümbritsevate tuppedega, sidudes üksikud NSi osi omavahel ning koondudes pea- ja seljaajus kindlasuunalisteks kimpudeks juhteteedeks. Vegetatiivne närvisüsteem, jaotus. SÜMPAATILINE PARASÜMPAATILINE Mis on refleks? Refleks on vastusreaktsioon välis- ja sisekeskkonna ärritajatele Kuidas jagunevad kõik refleksid? TINGIMATUD E. KAASASÜNDINUD REFLEKSID (seotud vereringe, hingamise, seedimise, ainevahetuse, erituse, termoregulatsiooni ja teiste vegetatiivsete funktsioonidega) TINGITUD E. ELU JOOKSUL OMANDATUD REFLEKSID Jaotus bioloogilise tähenduse järgi: toiterefleksid, kaitserefleksid, orienteerumisrefleksid ja sugurefleksid. Jaotus retseptorite järgi: eksteroretseptiivsed (nägemis-, kuulmis-, puuterefleksid) Interoretseptiivsed (baro- ja kemorefleksid) Vastusreaktsiooni järgi: motoorsed, sekretoorsed, vasomotoorsed, troofilised
vähendab selle protsessi pikkust, võimaldab emal omandada rohkem kontrolli olukorra üle, vähendab naise soovi valu vaigistavate ravimite vastu ning üleüldse aitab ennetada erinevaid komplikatsioone, mis võiks imikut sünni jooksul mõjutada. (Edlin, 2009) Rasedusega kaasneb suur füüsiline koormus ja peamisteks vaevusteks sellel ajal ongi mitmesugused rasedusest tingitud hädad. Paljudel naistel ilmnevad seljavaevused ning samuti võib ka vereringe olla kohati häiritud. Paljusid hädasid saab leevendada või üldsegi vältida tehes sobivaid harjutusi ja jälgides pidevalt oma kehaasendit. Seega tulekski ennast raseduse käigus hoida heas füüsilises vormis, et vältida võimalikke hädasid ning, et sünnitus kulgeks libedamalt. (Lember, 2005) Raseduse jooksul ei tohi oma keha erinevate treeningutega üle koormata. Treeningute pikkus ei tohiks ületada poolt tundi ning põhiliselt tuleks keskenduda kolmele peamistele
KÄBIKEHA toodetav hormoon reguleerib ööpäevaseid rütme, melaniini süntees. KILPNÄÄRE türoksiin aitab reguleerida rakuainevahetust. Trijoodtüroniin vajalik joodi omastamisel vajalik kasvamisel. KÕRVALKILPNÄÄRE - parathormoon aitab kaltsiumi ja fosfori ainevahetust, luude kasvamisel vajalik. Struma- kilpnöörme suurenemine, joodi vähesus. NEERUPEALISED adrenaliin paiskub verre stressiolukordades, suur energiapuhang, kiirendab südametööd, veresooned laienevad, kiirem vereringe, ergutab südametegevust, kõige vähem sügava une ajal. Noradrenaliin äkk viha. KÕHUNÄÄRE e PANKREAS insuliin et organism suudaks omastada glükoosi, soodustab glükoosi tungimist rakkudesse, glükogoon vaja glükolüüsiks. Suhtrutõvi e diabeet - keharakud ei saa glükoosi normaalselt kasutada ja talletada, kõhunääre toodab insuliini liiga vähe, süstitakse insuliini. SUGUNÄÄRMED - meestel munandid, testosteroon, seemnerakkude tootmine. Naistel munasarjad,
Närvisüsteem Aju Psühholoogia gümnaasiumile Eva Palk Käitumismehhanismid · Käitumise korraldamiseks olemasolevad keha regulatsioonisüsteemid: 1. närvisüsteem 2. hormonaalne süsteem- sisenõrenäärmed 3. bioloogilised rütmid 4. kasvamine ja areng, 5. õppimine 6. suhtlemine teiste organismidega, teiste inimestega Loomade närvisüsteemi areng Närvivõrgud kiiretaoliselt sümmeetriline kahekülgselt e bilateraalselt Närvisüsteem Autonoomne NS Somaatiline NS Siseelundite töö Piirde NS Kesknärvisüsteem Peaaju ja seljaaju Sümpaatiline Parasümpaatiline närvid Rahuolek, ...
Fakte barokiperioodist: Teadus 1593 Galileo Galilei konstrueerib termomeetri 1609 Galileo Galilei konstrueerib teleskoobi 1628 Inglise arst William Harvey avastab vereringe 1632 Galileo avaldab töö Maa liikumisest ("Dialoog kahe peamise maailmasüsteemi kohta") 1658 hollandlane Jan Swammerdam avastab punased verelibled 1683 Hollandi teadlane Antony van Leeuwenhoek avastab bakterid 1736 esimene edukas pimesooleoperatsioon Ajalugu 1611 Gustav II Adolf saab Rootsi kuningaks 1618 Saksamaal algab Kolmekümneaastane sõda protestantide ja katoliiklaste vahel 1631 Vesuuvi purse
jooksul. Suhkruhaigusest põhjustatud neerukahjustuse varajaseks nähuks on väga väikeste albumiinikoguste eritumine uriiniga, seda tuntakse mikroalbuminuuriana. Seetõttu peab kontrollima albumiinisisaldust uriinis vähemalt üks kord aastas. Suhkruhaigusest põhjustatud neerukahjustuse tekke oht suureneb oluliselt suitsetamise või kõrgenenud vererõhu korral. 4.4 Jalgade kahjustused Suhkruhaigusest võivad kahjustuda ka suured veresooned, mis vastutavad vereringe eest jalgades ja labajalgades. Kahjustuse tagajärjel tekivad jalgades vereringehäired ning väheneb jalgade tundlikkus. Tundlikkuse puudumine suurendab haavandite tekke ohtu. Kui jalats hõõrub, ei pruugi seda õigeaegselt märgata. Samuti võib aeglustuda tekkivate haavandite paranemine. Selle vältimiseks peavad diabeetikud suhtuma väga rangelt jalgade eest hoolitsemisesse ja õigesse jalatsite valikusse. 5. RAVIMATA DIABEEDI TUNNUSED:
ujumisest ning vees viibimisest abi saada ka astmaatikud. Ujumine on eriti kasulik une- ja närvihäiretega inimestele, kuna vesi mõjutab nahaaluseid retseptoreid. Radikuliidi ja seljavalude puhul on samuti kasulik ujuda, kuna veel on masseeriv toime. 2. Mida ujumisoskus arendab? Ujumine arendab nii kõhu-, selja-, kaela-, käte-, jala-, kui ka rindkerelihaseid. Samal ajal koormab ujumine vähem südant ja liigeseid ning horisontaalasendis on südamel kergem korraldada vereringe tegevust. Vesi on peaaegu 800 korda tihedam kui õhk ning seetõttu iga käetõmme ja jalalöök kohtab vastupanu. See on hea kogu organismile, eriti aga puusadele, kätele, õlgadele ning tuharatele. Ujudas ei põletata mitte üksnes kaloreid, vaid ehitatakse muskleid, kiirendades oma ainevahetust. 3. Ujumise võistlusstiilid Ujumisel kui spordialal on põhiliselt neli erinevat ujumisstiili ehk tehnikat krooliujumine, seliliujumine, rinnuliujumine ning liblik- ehk delfiiniujumine
14ndal nädalal õppisin kuidas kätt rusikasse panna ja ma tegin erinevaid grimasse, et oma keha tundma õppida. Samas mul olid igemetes hambad arenenud ja keha oli üleni karvane. 15ndal nädalal ma olin juba nii suur et mahtusin peaaegu peopessa ja kaalusin 50 grammi.Sel nädalal hakkasin ma luksuma ja ma reageerisin valgusele.16ndal nädalal mul olid sõrmed ja varbad juba täiesti väljaarenenud.Mul toimisid mitmed olulised süsteemid: kuseteed ja vereringe. Samas ma oskasin juba emme nabanööriga mängida. 17ndal nädalal ma olin juba umbes 12 cm ja kaalusin 100150 g. Mul olid juba olemas ka ripsmed ja kulmud. järgmine nädal ma tundsin juba oma enda emme hääle ära. 19ndal nädalal mu emme rääkis minuga ja jutustas mulle igasuguseid lugusid. Kahe nädala pärast ma olin juba 27 cm pikk. 23ndal nädalal ma olin juba piisavalt tugev, et emmele märku anda et ma oskan liigutada. Ma andsin talle ikka päris mitu tugevat vopsu roietesse
Tsütoskelett on raku tugi- ja liikumissüsteem. Tsütoskelett koosneb niitjatest valkudest. Eristatakse fibrille, mikrofilamente ja mikrotuubuleid. Tsentrosoom koosneb kahest teineteise suhtes risti paikenvast silindrilisest tsentrioolist (kumbki tsentriool koosneb mikrotuubulitest). 3. Taimerakk Taimeraku kesta põhiline koostisaine on tselluloos, lignin, pektiin. Rakukestal on tugifunktsioon (tugikoe rakud), kaitsefunktsioon (tselluloos), transportfunktsioon (juhtukude) Taimerakul puudub vereringe, seda asendab neil juhtkude Eristatakse kolme rühma plastiide: · Kloroplaste- sisaldavad rohelist pigmenti klorofülli, oluline FS-sil, paiknevad lehtede rakkudes. Täidetud valgulise vesilahusega ehk stroomaga, stroomas on lamedad kotikesed ehk lamellid, lamellides on roheline värvaine ehk klorofüll · Kromoplaste (sisaldavad karotonoide, annavad taimede viljadele kollase, oranzi või punase värvuse · Leukoplaste (sisaldavad varuaineid)
Hooldus atoopilise ekseemi puhul Ekseemi ravis on oluline nakkusohu vältimine ● Vältida seebiga pesemist, selle asemel lisada vanniveele antiseptilist vanniõli ● Kasutada pehmendavaid kreeme, mis niisutavad nahka ● Ägeda ekseemi korral kasutada põletikuvastast kreemi Austraalia emuõli on väga hea ekseemi ravis ● On põletikuvastase toimega ● Hüpoallergeeniline, ei põhjusta allergiat ● Ei ummista poore ● Aktiveerib vereringe ● Peatab kiiresti sügelemise ● Aitab katki kratsitud kuival nahal kiiresti taastuda ● Eemaldab hästi pindmise ketenduse ● Annab nahale elastsuse ● Sobib lastele Emuõli kasutaminel tuleb hoolikas olla . Käia enne vannis või ujumas, et eemaldada naha pealispinnale kogunenud kreemide ja ravimite jäägid, muidu transpordib emuõli kõik need ained sügavale naha alla ning tekib plahvatuslik olukord URTIKAARIA (NÕGESTÕBI) Urtikaaria e
Kuidas levib? Mida kahjustab? paeluss 10m Halvasti Veis (kael ja Nudipaeluss: keedetud/praetud liha, rind) lammas Sarvlooma mida süües areneb seedetrakt -> nudipaeluss vereringe -> lihas = tangud keeritsuss ~4mm Halvasti Siga, teised Vahelihas, roiete- keedetud/praetud liha loomad vaheline lihas ja sooled laiuss 20m Toores, vähesoolatud, Haug, siig, Vageltangud
maksaarteri ja värativeeni harud. Värativeen toob maksa toitainete-, võõrkehade- ja toksiiniderikka vere, mis pärineb põrnast, kõhunäärmest ja seedekulglast. Maksaarteri kaudu saab maks hapnikurikast verd. Kõrghetkel hoiab maks endas 10% kehas olevast verest ning pumpab endast läbi umbes 1.5 liitrit minutis. Maksasagarike sisemuses moodustub sekretoorne sapikapilaaride võrgustik. Talitlus Maksa läbib intensiivne vereringe ja kõik sooltest verre imenduvad toitained (rasvad, valgud, glükoos, mineraalid, vitamiinid) juhitakse kõigepealt maksa. Eesmärgiks on toitained muuta organismi rakkudele omastatavaks. Üleliigsed süsivesinikud ja valgud muudetakse maksas rasvhapeteks ja triglütseriidideks, mis ladustatakse rasvkudedesse, et vajadusel energiallikana hiljem kasutada. Maks tunneb ära toksiinid ja valmistab need ette eemaldamiseks või muudab vähem kahjulikuks.
Seda põhjustab pO2 erinevusvere ja rakkude vahel. Difusiooni tulemusena hakkab vere O2 osarõhk langema. Vastavalt pO2 vähenemisele kasvab O2 äraandmine hemoglobiini poolt. Eemaldunud O2 molekulid lähevad erütrotsüütidest üle vereplasmasse, sealt aga kudedesse. Seoses sellega langeb vere pO2 üha enam. Gaasivahetust läbi kapillaaride seinte soodustab ka vere vedela osa filtratsiooni vererõhu mõjul. Koos filtratsioonivedelikuga lahkub kapillaaridest ka veres lahustunud hapnik. Suure vereringe kapillaarveri ei anna kudedele kogu O2 ära. Kui arteriaalses veres on O2 mahuprotsent 19, siis kudedest äravoolavas venoosses veres langeb see 11%-ni. Järelikult anti kudedele hapnikku 8 mahu%-di ulatuses. O2 mahu% vahet kudedesse voolavas arteriaalses veres ja äravoolavas venoosses veres nim. Arteriovenooseks diferentsiks. Näitaja iseloomustab seda, kui palju hapnikku annab kudedele iga 100ml verd. Et leida kui suur osa verega
Eristatakse välishingamist, mis seisneb gaasivahetuses organismi ja väliskeskkonna vahel ning sisehingamist ehk koe- e. rakuhingamist, mis seisneb hapniku toimel toitainete lagundamises. Difusioon põhjustab komponentide kontsentratsioonide ühtlustumist, N. 02 liigub sinna, kus teda on vähem). Lõpused, trahheed, kopsud (lindudel õhukotid). 3.2. Vere transport Amööbidel - läbi raku pool-läbilaskva membraani. Alamatel loomadel N. limustel, putukatel jt. lülijalgsetel esineb lahtine vereringe, külm, värvitu verelaadne hemolümf voolab paiguti soontes, paiguti kudede vahel. Lühikesed veresooned juhivad hemolümfi südamesse ja südamest välja, kuid ülejäänud kehas vedelik liigub vabalt loomade kudede vahel. Süda on väga lihne, meenutades enam pulseerivat toru. Mõningate raamatute järgi ei nimetatagi seda südameks, veri liigub soonte kokkutõmbe tõttu. *ämblikud ja putukad saavad elada aktiivset elu sellegi poolest, kuna nende respiratsiooni
Liigsed toiduained säilitatakse organismis rasvana. Kui organism saab toiduga vähem energiat, hakatakse lagundama varuaineid. Energiat saadakse põhiliselt toidu ja joogiga. N: keskmine inimene sööb aastaga 400 kg toitu ja joob 800 l vedelikku, tema kehakaal muutub kuni ±0,5 kg. Tugeva treeningu korral võib ainevahetus (AV) kiireneda kuni 15 korda. Samuti kiireneb AV pärast sööki, ~ 10-20%. Veel üheks AV kiirendajaks on stress. AV on kiirem meestel ja noortel inimestel. Hingamise ja vereringe regulatsioon Eluprotsesside tagamiseks vajalik energia saadakse orgaaniliste ainete, nt glükoosi, oksüdeerimisel. Seda protsessi nim hingamiseks. Hingamist reguleeriv hingamiskeskus asub piklikajus. Sellest väljuvad regulaarselt impulsid rindmiku ja diafragma lihastesse. Kui need lihased kokku tõmbuvad, algab sissehingamine. Kui kopsud täituvad õhuga, saadavad vastavad retseptorid omakorda signaali piklikajusse. Mida rohkem kopsud õhku
· Puhastab kudesid Hingamissüsteem Sauna kuum õhk hingamissüsteemi ei kahjusta, vaid aitab hoopis kopsude limaskesta paremini verega varustada ning enam sekreeti eemaldada. Soovitav on saun näiteks bronhiidi ja hingamisteede haiguste ennetamisel. Laval viibimise järgselt tuleb ennast jahutada, sest keha on ülekuumenenud. Hästi sobib selleks värske õhk. Regulaarse saunaskäimise positiivsed mõjud: · Immuunsüsteemi tugevdamine · Haigestumise vähenemine · Südame ja vereringe süsteemi tugevdamine · Lihaste lõõgastamine · Kerge ainevahetuse tõhustamine · Hingamisteede verevarustuse aktiveerimine · Lõõgastav toime · Organismi puhastav toime Südame-vereringe süsteem Müüt, et kuumus koormab liigselt südant ei pea paika. Südame töö on saunas märksa ökonoomsem kui mujal. Saunas viibides naha verevarustus suureneb ja nahk muutub punaseks, et kuumust organismist eemaldada
füüsiline koormus võib olla pigem ohtlik kui kasulik. Liikumine peaks sobima päeva- rütmi, näiteks jalgsi tööleminek, trepist käimine. Eesti Esimene Erakosmeetikakool Eveli Otterklau Rahvusvaheline CIDESCO-kool45-e grupp 4. DIABEEDI TÜSISTUSED Diabeedi hea ravimine on tähtis, sest nii tekib vähem tüsistusi. Nendest tähtsamad on seotud silma võrkkesta, neerude, perifeerse närvisüsteemi ja jalgade vereringe muutustega. Esineb ka pärgarterite haigusi ning südamepuudulikkust. 4.1 Võrkkestamuutused Muutusi nimetatakse diabeetiliseksretinopaatiaks ja see põhjustab nägemise nõrgenemist. Põhjuseks on muutused veresoontes, peamiselt väikesed laiendid ja verevalumid. Võidakse leida ka uusi veresooni, millest tekivad verejooksud. Neil, kellel on haigus kaua kestnud, võib märgata muutusi juba diabeedi diagnoosimise ajal.
MUUSIKA MAAILMAS MUUSIKA AJALOO VANEM PERIOOD Antiikmuusika õitseng 4. - 5. saj, vana aja ideaal: Ideaaliks oli kõik lihtne, looduslähedane, loomulik. Muusika keskajal. Askeetlik iluideaal: Ideaaliks pühak, kelle päevad kulusid usklike tegevustega inimest allutatakse kirikule, pidi olema üleni riietega kaetud. Gregorius, Gregoriuse koraal. Paavst (590) Gregorius I ehk Gregorius Suure (540 - 604) auks hakati ühehäälseid, lihtsaid ja karme keskaja viise nimetama Gregoriuse koraalideks. Ladina keeles, tekst pärines piiblist. Gregorius juhtis läänekiriku ühendamispoliitikat ja võttis kasutusele uue liturgia, uuendas ja ühtlustas kirikulaule (tekste). Arhitektuur. Uhked kirikud; pildid ja kujud nende seintel tutvustasid piiblitegelasi või stseene piiblilugudest. Gooti stiil - püstjoonte rõhutamine, teravad võlvkaared, vitraazid, ringikujuline aken, katedraalid (Jumalaema kirik Pariisis). Missa, reekviemi osad....
kogu aeg korras. Ei ole midagi üllatavat selles, et ma 2 3-el päeval reisi jooksul, kuna on nii kiire, ei ole aega üldse magada. Ja kui sa piisavalt ei maga, siis loomulikult väheneb immuunsüsteemi võimekus. Kuidas seda säilitada? Üks asjadest, mis mul alati kaasas on, on Nitro FX, sest sellega saan ma olukorda parandada. Arvestades sellega kui palju ma reisin, ja kui ma Nitro FX korrektselt ei võtaks, siis ma unustaksin ära, kuhu ma sõitma pean. · Vereringe soodustamine. Vereringe see tähendab kuidas veri organismis ringleb. Vereringe kannab mitte ainult hapnikku vaid ka toiteaineid organismis ringi. Peale sööki toit konvekteeritakse, s.t. ta satub verre toitainena, vitamiinide, mineraalidena. Need toitained tuleb viia sinna, kus neid vaja on. Kui lämmastikmonooksiidi tase on kõrgem, siis vere ringlus, vere vool on parem ja ka toitainete transport on oluliselt parem. Väga paljud inimesed võtavad multivitamiine ja mineraale
Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 1 Võrdlustabel................................................................................................................................2 5 põhilist erinevust: ..................................................................................................................4 Ristsõna.......................................................................................................................................5 Kasutatud kirjandus.....................................................................................................................6 1 ...
Narkootikumid ja nende ohtlikus Eestis on viimase kümne aasta jooksul kohustuste täitmise. Häirub kogu elutegevus: kaob päevakorda kerkinud uus probleem. Selleks on isu, läheb korrast ära seedeelundite talitlus, narkootikumid ja nende tarvitamine. Eri langevad välja juuksed, käed ja jalad värisevad, valdkondade spetsialistid panid tähele, et võib saabuda vereringe- ja hingamiselundite ühiskonnas on toimumas ohtlik muutus, kuid siduda halvatus ning inimene võib hukkuda. Selleks et seda teiste valdkondadega ei osanud siis veel keegi. narkootikume endale juurde muretseda on vaja raha Nii näiteks politsei täheldas noorte kuritegevuse ja selleks, et raha saada peab niigi räsitud kasvu, kiirabi ohtlike allergiliste reaktsioonide ja narkomaan selle varastama. Sellega tõuseb ka narkootikumide süstimisega seotud nakkuste, eriti kuritegevus nin...
Organismide koostis C H N O P S on põhi bioelemendid.(makroelemendid). Ülejäänud on mikroelemendid (Fe, I, Cu jne). C keskne elu element (kuulub kõikidesse biomolekulidesse). H esineb ka kõikides biomolekulides. Mood. vesiniksidemeid biomolekulides. Mida rohkem on biomolekulides vesinikku, seda energiarikkam ta on. N esineb valkude koostisosades aminohapetes. Esineb ka energiakandjas ATP-s. Nukleiinhapetes (DNA, RNA). Paljudes vitamiinides, alkaloidides. O kuulub kõikidesse biomolekulidesse. On tugev oksüdeerija. P nukleiinhapete koostises, esineb ka ATP-s. S paaris aminohappes ja mõnes vitamiinis. Na soola koostises (NaCl). Rakuväline element. K rakusisene element, leidub kapsas, rosinates. Mg kuulub luude koostisesse; tähtis klorofüllis; sõltub marjade küpsus. Ca luukoesse kuuluvad; vähesuse pärast luu hõreneb. Fe- kuulub vere punastes libledes (hemoglobiinis). I kilpnäärme hormoonis (türoksiin). Na ja K regule...
Sobiv ainult edasijõudnuile, kellel ei ole probleeme põlvede ja seljaga. Muusika tempo on kiire ja liigutused väiksema ulatusega. Suure koormuse tõttu liigestele esineb suur vigastusoht. Stiili kasutatakse teiste treeningtundide ühe osana. · Combo - treeningtund, kus soojendusele järgnevas aeroobses osas kasutatavate erinevate sammude (low impact), hüpete ja hüplemise (hi impact) sarjade vaheldumine annab hea koormuse südame - vereringe süsteemile. Treening on mitmekesine ja sobib heas kehalises vormis olijatele. · Body - aeroobika - põhirõhk treeningtunnis on lihastreeningul. Tunni algosas on kergemad harjutused, seejärel järgneb lihastreening, kus erinevate harjutustega treenitakse lihasvastupidavust. Koormuse suurendamiseks kasutatakse ka abivahendeid - kummilindid, randmeraskused, hantlid jm. Tund lõpeb venitusharjutustega, eeskätt tunnis enamkoormatud lihastele.
· teod, mida Jumal on tauninud, ent mitte otseselt keelanud; · teod, mida Jumal on ära keelanud. Islamimaadest pole võrsunud mitte ainult edukaid väejuhte ja valitsejaid, vaid ka andekaid poeete, muusikuid, arhitekte ja ehitajaid. Kuid veel olulisemad on muslimi filosoofid ja looduseuurijad. Koguti Kreeka, Pärsia ja India õpetlaste teoseid ja tõlgiti neid araabia keelde. Muslimi arstid lähtusid muinaspärsia kogemustest ja teadmistest. Nad avastasid vereringe toimimise põhimõtte, arendasid välja rõugete ravimise võtted ning tegid tuimastite abil valutuid operatsioone. Matemaatika alaseid teadmisi hankisid islami õpetlased Indiast. Sealt võtsid üle nad kümnendsüsteemi ja null mõiste. Perekond on muslimi elu ja ühiskonna peamisi aluseid, koguduse püsimise ja julgeoleku üks nurgakivisid. Muslimi perekond luuakse abielludes, abieluväliste suhete peale vaatab islam väga halvasti
Eluslooduse organiseeritus, teaduslik uurimismeetod. Organismide keemiline koostis - anorgaanika. 1. Mis on biomolekulid? (nimetused ja kus on tekkinud) Biomolekul on molekul, mis moodustub organismis metabolismi käigus. Biomolekulid koosnevad enamasti süsinikust ja vesinikust ning lämmastikust, hapnikust, fosforist ja väävlist; teisi keemilisi elemente on biomolekuli inkorporeeritud märksa harvem. Biomolekulide hulka kuuluvad sahhariidid, lipiidid, valgud, nukleiinhapped, vitamiinid jt. Mitmeid biomolekule on võimalik sünteesida. 2. Milles avaldub elusorganismide ehituse organiseerituse keerukus? Elusorganismide keerukam organiseeritus algab juba biomolekulidest. Elusloodusele on omane mitme astmeline organiseeritus. See väljendub nii raku, organismi, liigi kui ka ökosüsteemi tasandil. Elu iseloomustav organisatoorne keerukus väljendub ehituslikul, talituslikul ja regula...
On kõhtmine närvikett. Torujas seedeelundkond läbib kogu keha. Peale toidu peenestamist suus neelab liblikas toidu pugusse. Edasi läbib toit mao ning liigub kesksoolde, kus see lõplikult seeditakse ja imendatakse. Erituselunditeks on arvukad õhukeseseinalised eritustorukesed, mis ulatuvad kehaõõnde ja juhivad vedelad jääkained tagasoolde, kust need väljutatakse koos tahkete seedimisjääkidega. Liblikatel (putukatel) puudub eritusava. Liblikatel on avatud vereringe. Vereringeelundkonna peamise osa moodustab selgmiselt paiknev mitmekambriline süda. Putukatel kannab veri kehas edasi toitaineid ning viib jääkained erituselunditesse. Putukate veri ei transpordi hapnikku. Hingamiselunditeks on liblikatel trahheed. Trahheede ühed otsad avanevad putuka keha külgedel, teised harunevad putuka sisemuses veel peenemateks torukesteks. Liblikad nagu ka kõik teised putukad on lahksugulised.
Lk 118-140 Vaata õpikust jooniseid! Organismide looteline areng - Sügoot(viljastatud munarakk) jaguneb kiirelt mitoosi teel moodustub loode e embrüo - Looteline areng = embrüogenees Katteseemnetaimede looteline areng algab munaraku viljastumisega ja lõpeb idu moodustumisega seemnes. Selle ajal kujunevad välja taime vegetatiivsete organite algmed: idupung, idujuur, iduvars ja iduleht(lehed). Inimese looteline areng: Sügoot -> kobarloode e moorula -> rakud paiknevad ümber, tekib blastotsüst -> karikloode Lõigustumine sügoodi jagunemine mitoosi teel u 36 h peale viljastumist, lõigustumine algab munajuhas ja lõppeb emakas. Moodustub kobarloode. (Inimesel täielik lõigustumine, muidu loomariigis levinud rohkem osaline lõigustumine) Blastotsüst sein koosneb 1 rakukihist, ühel poolusel tihedam rakukobar e embrüoblast(sellest areneb loode), ülejäänud rakukiht moodustab hiljem lootekesta e kõldkesta. Arengu käid...
Välisehitus · Väline koda puudub. · Kotikujulise kehaga. · Jalad ja uimed puuduvad. · Suu ümber 8 kombitsat. · Kombitsatel iminapad ja meelerakud. · Pea külgedel suured silmad. · Papagoi noka taolised lõuad. · Keha katab mantel. Siseehitus · Selgrootud. · Seljaosas plaatjas sisemine toes. · Soole tagaosa lähedal tindinääre. · Hästiarenenud närvisüsteem ja aju. · Avatud vereringe. Kaheksajalg on merepõhja asukas, kes on kohastunud eluks madalates vetes, süvendites või kaljulõhedes. Kaheksajalg armastab üle kõige mugavat ja turvalist elu. Selleks ehitab ta kividest, molluskikodadest ja söödud krabikestadest majakese. Igal majakesel on seinad, katus ja tihti isegi korralikult suletav kivist uks. Mõnel pool avastavad akvalangistid mere põhjast terveid kivist linnu. Iga ukse vahelt paistavad suured öökulli silmad ja mõni lokaatorina ringlev kombits
sünteesimisel mittesüsivesikutest. Glükoos moodustab meie toidust suurima osa. Glükoosi polümeerid on tärklis, tselluloos, glükogeen. Suur roll on veresuhkrusisalduse regulatsioonil kõhunäärmel. Kõhunääre vabastab insuliini juhul, kui glükoosi tase muutub veres liiga suureks. 3,5-6,0 mmol/l glükagoon&adrenaliin GLÜKOOS ---------------------------- GLÜKOGEEN insulin Maksa funktsioonid: Maksa läbib väga intensiivne vereringe. Kõik sooltest verre imendunud toitained juhitakse mksaveeni kaudu kõigepealt maksa. vere glükoosisisalduse regulatsioon, aminohapete sisalduse regulatsioon, plasmavalkude süntees, punaste vereliblede süntees lootel, sapi tootmine, vitamiinide varu säilitamine, kolesterooli süntees, rasvade sisalduse regulatsioon, kahjulike ainete lagundamine. Eritamine ja veebulanss: veebilanss- veekoguste summa, mida organism saab, kasutab või akumuleerib. NÕUAB HEAD NEERUDE TÖÖD.
vahel) Hingamisega kaasneb veekadu. Hapnik ja süsihappegaas ei saa läbida rakumembraane gaasilises olekus. Ringeelundkond transpordib kehas aineid. ( veri, veresooned, süda) Vere liikumise peamine eesmärk on tagada ainete kiire transport kehaosade vahel. Elundkond osaleb: hingamisgaaside transpordis; toitainete transpordis; ainevahetuse jääkproduktide transpordis; hormoonide transpordis; organismi soojusregulatsioonis; jõu edasikandmises mõne organi liikumisel. Vereringe kaudu toimib ka immuunsüsteem. Erituselundkond eemaldab kehast mittevajalikke aineid. Protsess, mille käigus eemaldatakse kehast ainevahetuse käigus tekkivad jääkproduktid, soolade ja vee liig ning kehavõõrad ained. Moodustavad: neerud, kusejuhad, kusepõis ja kusiti. Osalevad lisaks ka kopsud ja nahk. Närvisüsteem (peaaju, meeleelund, seljaaju, närvid) koos meeleelunditega vahendab ja töötleb informatsiooni. Vahendab informatsiooni
Inimese looteline areng(1. -12. nädal) 1.- 4. nädal Munarakk viljastub tavaliselt munajuhas. Munaraku ja seemne raku kromosoomid liituvad üheks tuumaks. Viljastunud munarakk jaguneb korduvalt. Mõne päeva möödudes on ta hulkrakse blastotsüstina emakas, kinnitudes selle seina külge. Osa balstotsüsti rakkudest moodustavad uue inimindiviidi, keda selle staadiumis nimetatakse embrüoks (idulane). Umbes 7 päeva pärast viljastumist on embrüol varakult eristatavad kolm kihti. Väliskihist (ektoderm) moodustuvad naha epiteel ja selle sarvkihilised struktuurid (küüned, karvad), mõned näärmed ning närvisüsteem. Keskmisest kihist (mesoderm) moodustuvad eritüüpi tugikoed, lihased, veri, vereringeelundid ning enamuse kuse- ja suguelundeist. Sisemisest kihist (endoderm) tekib seedekanali ja hingamiselundite epiteel. (Georg Loogna, 2009) Esimesel nädalal laguneb lootemuna kattev kest ja lootemuna kinnitub kohevas emaka limaskestas. ...
lihaste kokkutõmbel toimub sissehingamine, kui kopsud on õhku täis peatab hingamiskeskus signaalide saatmise hetkeks ning lihased lõdvestuvad ja toimuba väljahingamine.Hingamis regulatsioon toimub vere süsihappegaasi sisalduse alusel. Mida suurem pingutus seda suurem süsihappegaasi sisaldus veres, suureneb ka piimhappe sisaldus ja pH langeb.Hingamiskeskusest lähevad signaalid ka südame tööd kontrollivasse närvikeskusesse sedasi suureneb südametöö sagedus ja vereringe kannab rohkem hapniku organismi. 9. Veresuhkrusisaldus regulatsioon-kui glükoosi sisaldus veres muutub liiga suureks, vabaastab kõhunääre insuliini. Insuliin aktiveerib rakumembraanis trantsportvalgud, võimaldades glükoosil rakku siseneda.Aktiveerib ka rakkudes ensüüme,mis muudavad glükoosi glükogeeniks. Kui glükoos hulk muutub liiga väikseks hakkab kõhunääre sünteesima glükagooni. See hormoon aktiveerib rakus ensüümid,mis hakkavad glükogeeni lagundama.
Fifth level Soki liigid: hüpovoleemiliseks, kardiogeenseks, distributiivseks, obstruktiivseks endokriinseks sokiks. Soki ravi. Südroomi ravimine Soki põhjustanud haiguse ravimine Ravi Hingamisteede käsitluse peamine eesmärk on vabade hingamisteede tagamine. Töötava vereringe tagamiseks rajatakse kanüülidega veeniteed. Click to edit Master text styles Second level Kanüülidega vereteede rajamine Third level Fourth level Fifth level Hingamisteede vabastamine. Click to edit Master text styles Second level
Keeritsussid ehk trihhiinid on kuni 4 mm pikkused ussid. Nakatuda võib sea ja teiste loomade halvasti keedetud või praetud liha söömisel, kui see sisaldab lihaskoes eluvõimelisi keeritsusside vastseid. Kõige sagedamini kahjustavad keeritsussid vahelihast ja roietevahelisi lihaseid. Paelussid Nudipaeluss Nudipaeluss on üks suuremaid soolenugilisi, ta pikkus võib olla kuni 10 m. Nudipaelussi vaheperemeheks on enamasti veis, harvem lammas. Sarvlooma seedetraktist satub nudipaelussi idu vereringe kaudu lihastesse, kus arenevad tangud. Sagedamini leidub tange veise kaela ja rinna piirkonnas. Need on kuni herneterasuurused vedelikuga täidetud põiekesed. Kui inimene sööb toorest või mitteküllaldaselt keedetud või praetud veiseliha, mis sisaldab selliseid tange, siis areneb tema sooles nudipaeluss. Nookpaeluss Nookpaeluss on 1,5-2 m pikkune, tema vaheperemeheks on siga. Inimene nakatub puudulikult kuumutatud nookpaelussi tangusid sisaldava sealiha söömisel.
Peptiidside seob aminohapped valkudeks. *Translatsioon(valgusüntees) toimub vastavalt mRNAs olevatele juhistele. *Ribosoomides sünteesitakse valke. *Koodon - ühele aminohappele vastav mRNA nukleotiidikolmik. *Geneetiline kood - seaduspära, mille järgi mRNA nukleotiidikolmikule vastab kindel aminohape. *Antikoodon - mRNA koodoniga komplementaarne tRNA koodon, mis tagab õige aminohappe jõudmise ribosoomi. *Toidus sisalduvad valgud lõhustuvad seedimisel aminohapeteks, mis vereringe kaudu rakkudesse transporditakse. *Translatsiooni alguskoodon on AUG, millele vastab aminohape metioniin. Sellest algab aminohappeahela kokkupanek. *Stoppkoodoneid on 3: UGA,UAA,UAG. Nendele ei vasta ükski aminohape. *Aminohappeahel ei ole veel valmis valk, see on valgu primaarstruktuur. Keerdumisel tekib sekundaarstruktuur. Edasisel keerudmisel tertsiaarstruktuur. *Golgi kompleksis töödeldakse veel valke ja pakitakse need transpordiks kokku. *Geenide avaldumise regulatsiooni tasemed: 1
Venitamisel kiireneb valgusüntees Hea painduvus on aluseks heale koordinatsioonile ning tasakaalule Venitamine aitab ka stressi vastu, kuna stressi puhul koguneb pinge tihtipeale just lihastesse Venitamine võib aidata vabaneda alaseljavaludest, eemaldades pingeid reielihastest, alaseljalihastest ning puusapainutajalihastest 6 Venitamine tõstab energiataset (tänu lihaste vereringe paranemisele) 7 Kehatemperatuuri reguleerimine Vastupidavustreeningus tekkiv kasulik kõrge lihaste temperatuur alandatakse vereringluse abil. Tulemuseks on kiire vereringlus ja suur verevarustus nahale, et keha saaks liigsest soojusest vabaneda. Higistades kaotad suure osa vedelikust ja keha ei suuda toota piisavalt verd musklitele. Pika treeningu alguses ei tohiks teha nii pikalt ega intensiivselt soojendust kui teha lühiajalisele treeningule.
antiembooliasukad. Ehted ja käekella võtab patsient ära. Kuuldeaparaat võib jääda, samuti võivad tuimastusega operatsioonil jääda hambaproteesid. Prillid võetakse operatsioonisaali kaasa, kui patsient ilma nendeta hakkama ei saa. 1.4. Operatsioonisaali viimine Eelnarkoosis patsient viiakse operatsioonisaali voodis, muidu võib ta kõndida (voodi kaasa). 2. Postoperatiivne õendushooldus Eesmärgiks on patsiendi narkoosist või lokaalsest tuimastusest toibumine, vereringe soodustamine ja hingamisfunktsiooni kindlustamine. 2.1. Jälgimine Operatsioonijärgselt jälgitakse patsiendi teadvust (unisus, segasus, rahutus), hingamist (hingamissagedus, õhupuudus), iivelduse või oksendamise esinemist, valulikkuse ja valu paiknemist, naha niiskust, värvust, temperatuuri, haavapiirkonda (voolus, punetus, turse, valu), eritiste hulka, iseloomu ja välimust, eritamist (urineerimine, roojamine,oksendamine, higistamine),
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
