FÜSIOLOOGIA 1. Veri, vere hulk, koostis, reaktsioon ja puhveromadused. Veri, mis ringleb veresoontes, moodustab koos lümfi ja koevedelikuga organismi sisekeskkonna. Vere hulk 5-6 l. Koostis: 1. plasma 2. vererakud: erütrotsüüdid e. punased verelibled leukotsüüdid e. valged verelibled trombotsüüdid e. vere liistakud. Reaktsioon vere aktiivne reaktsioon sõltub H ja OH ioonide kontsentratsioonist. Veri on nõrgalt leeliseline. Reaktsiooni näitaja (PH) on arteriaalsel verel 7,4 ja venoossel verel 7,35. Kõrgenenud aktiivsuse puhul kõigub PH koerakkudes 7,0-7,2 piires. Vere võime püsivat reaktsiooni säilitada põhineb tema puhveromadustel ja erituselundite talitlusel. Puhveromadused on omased lahustele, mis sisaldavad nõrka hapet ja tema soola või nõrka alust ja tema soola. Veres on 4 puhversüsteemi: 1. karbonaatpuhversüsteem 2. fosfaatpuhversüsteem 3. verevalkude ...
--. - suguliselt (joon. 1.3.). Uherakulistel toimub see aga mingi kehaosa eraldumisega vanemorganis- Looma.i : enamasti mittesuguliselt, pooldumise teel. Lisaks mist. Organismi individuaalne areng v6ib olla srimr iL'-: - neile paljunevad mittesuguliselt ka paljud hulk- otsene v6i moondeline (vt. ptk. 5.7.). Selle kiii- raksed organismid - kas vegetatiivselt v6i eos- gus omandar.ad isendid uusi sise- ja viilisehi- tega. Sellist paljunemise ttitipi kohtab seene- ja tuslikke tunr-ruseid ning kohanevad rimbritseva taimeriigis, harvemini loomariigis. keskkonnaga. SSltumata se11est, kas organism Kordam is k u: Suguline paljunemine on omane peamiselt saab alguse sugulisest r,
liike eristada Liigi praktiline standard on mingis rühmas (perekonnas või sugukonnas) liikide eristamiseks kasutusel olevate tunnuste loetelu ja varieeruvuse kirjeldus. 5. Liikide tekkimine Liigiteke on evolutsiooniline protsess, mille käigus moodustuvad uued liigid. Liigid tekivad, muutuvad ja kaovad, liikidel on ajalugu. 6. Ühevanemalised liigid, apomiksis Ühevanemalised liigid Uniparentaalsetel liikidel jääb ära geneetilise informatsiooni vahetus isendite vahel. Isendid paljunevad vegetatiivselt, partenogeneetiliselt, apomiktselt või iseviljastumise teel. Lisaks pärilikele mutatsioonidele tekivad neil üksteisest üha enam erinevad kloonid, mis loodusliku valiku toimel moodustavad üksteisest rohkem või vähem erinevaid mikroliike. Agaamsed kompleksid – apomiktsed mikroliigid, neile lähedased seksuaalsed liigid, hübriidid ja mikroliigid, mis on kord seksuaalsed, kord apomiktsed. Apomiksis Fertiilsete seemnete moodustumine ilma viljastamiseta. 7. Ühe, kaheja
4) inimtegevuse mõjul looduses toimuvate muutuste prognoosimine. Ökoloogia jaotusi Ökoloogia tegeleb kolme tasemega: 1) Üksikute indiviididega või organismidega autökoloogia; 2) Populatsioonidega (kogum ühe liigi isendeid) demökoloogia; 3) Kooslustega (kogum eri liikide populatsioone) sünökoloogia. Indiviid isend, üksikolend, terviklik, enamasti jagamatu organism, mis on ainevahetuse poolest keskkonnaga suhteliselt iseseisev. Vegetatiivselt paljunevail taimedel, kännistena elavail ainuõõsseil jts. organismidel on indiviide raske eristada. Liik (species), bioloogilise süstemaatika tähtsaim üksus (takson), on niisugune väikseim organismirühm, mis sellesse rühma mittekuuluvate organismidega ristudes ei anna paljunemisvõimelisi järglasi. Tüpoloogiliselt on liik selline organismide klassifikatsiooni väikseim üksus, mis erineb igast muust liigist mitme tunnuse poolest, vahepealseid vorme ei ole või on väga vähe.
Kasvumutatsioonid avalduvad suvalisel hetkel taime kasvamise jooksul, nisu puhul põhjustab kääbuskasvu. Mutatsiooni avaldumine sõltub, kas tegu on dominantse või retsesiivse vormiga ning see kandub edasi järglastele. Somaatilised mutatsioonid esinevad keharakkudes, ei kandu järglastele edasi gameetide kaudu. Fenotüübi muutused sõltuvad mitmetest teguritest, võib tekitada kudede vohamist, rakkude ainevahetuse muutust. Esineb vegetatiivselt paljunevatel organismidel, kasutatakse iluaianduses ja puuviljade kasvatamisel (õunad, naba-apelsinid). Mutatsioonid on kas spontaansed või indutseeritud. Mutageenid Bioloogilised: ◦ Viirused ◦ Alkaloidid ◦ Mükotoksiinid ◦ Juhuslikud vead DNAga toimuvates protsessides Keemilised: ◦ Tubakasuits ◦ Ravimid ◦ Olmekemikaalid ◦ Toidulisandid ◦ Fenool ◦ Keemiarelvad Füüsikalised: ◦ Radioaktiivne kiirgus ◦ Röntgenkiirgus ◦ UV-kiirgus ◦ Ülitugev elektromagnetkiirgus
Liigid on erinevalt kohastunud, neid leidub polaaraladest ja kõrbetest kuni vihmametsadeni. On olemas ka seeni, kes soodsates oludes toituvad surnud orgaanilisest ainest, ebasoodsates oludes aga moodustavad sambliku ja toituvad vetikarakkude fotosünteesi arvel. Sambliku olemusest tuleneb, et nad vajavad eksisteerimiseks valgust (seen ei vaja!). Paljunemine · Eoseliselt levib vaid seen: pärast hüüfipõimiku teket leiab keskkonnast uued sobilikud vetikarakud. · Samblik tervikuna levib vegetatiivselt: talluse tükikesed satuvad sobivale substraadile või spetsiaalsed sigikehad (soreedid ja isiidid). Samblikes leidub huvitavaid keemilisi ühendeid Ligikaudu 700 spetsiifilist orgaanilist ühendit on teada vaid samblikest, mujal looduses ei eksisteeri: - Kaitse UV eest, valguse lainepikkuse modifitseerimine; - Teisi organisme/liike tõrjuv efekt; - Antibiootilise toimega ained; - Kibe/mõru maitse kaitseks ärasöömise eest; - Lihtsalt ainevahetus- ja jääkproduktid.
Ilmastikku iseloomustavad ilmaelementide keskmised väärtused ja nende muutumine vaadeldavas ajavahemikus. Immigratsioon sisseränne. Indikatsioon keskkonna raskesti hinnatavate omaduste või seisundite määramine mingi abivahendi või organismi (indikaatori) hõlpsasti tuvastatavate omaduste (näittunnuste kaudu). Indiviid isend, üksikolend, terviklik, enamasti jagamatu organism, mis on ainevahetuse poolest keskkonnaga suhteliselt iseseisev. Vegetatiivselt paljunevail taimedel, kännistena elavail ainuõõsseil jts. organismidel on indiviide raske eristada. Inimekvivalent (ie) ühe inimese tekitatud keskmine reostus ööpäevas. Hindamisalus on BHT, 1 ie = 54 g BHT5/ööpäevas. Võib väljendada ka teisiti: inimene põhjustab täieliku BHT t 75 g/d ning annab ööpäevas reovett keskmiselt 0,7 g fosforit ja 12 g N. Inimekvivalenti kasutatakse reostuskoormuse võrdlemiseks.
kasva. See on mitmeaastane tugeva aromaatse lõhnaga rohttaim, mis kasvab 30-60 cm kõrguseks. Vars on peaaegu paljas, enamasti neljakandiline ja harunenud. Vastakud teravad lehed on munajassüstjad, teravsaagjate servadega, pealt tumerohelised, alt heledamad, kaetud lühikeste liduskarvadega. Väiksed ebakorrapärased roosad õied moodustavad ülemiste lehtede kaenaldes männase. Piparmünt õitseb juulist septembrini. Kuna piparmünt on hübriidtaim, saab teda paljundada vaid vegetatiivselt, so. juurikatükikeste või pistikute abil. Piparmündiõisi ja -lehti tarvitatakse juustu, salatite, suppide, liha-, käia- ja aedviljatoitude maitsestamiseks. Liigne kogus teeb aga toidu mõruks, piparmünti soovitatakse lisada keevale (kuumale) toidule. Ravimina kasutatakse ürti. Ladvaosi kogutakse õiepungade moodustumise ajal, kuivatatakse varjus, pööningul või mõnes muus katusealuses. Säilitatakse klaas- või puunõus 2 aastat
jne. Organisme, mis sisaldavad täielikku, normaalset kromosoomikomplekti, nimetatakse euploidseteks, vastandina aneuploidsetele organismidele, kus mõni kromosoom komplektist on üle- või alaesindatud. Polüploidsed on organismid, mille rakud sisaldavad lisaks normaalsele kromosoomide arvule ühte või mitut lisakromosoomikomplekti. 5.4. Polüploidsus Võrreldes loomadega on polüploidsus enam levinud taimede puhul, kuna paljud taimed on võimelised paljunema mitteseksuaalsel teel, vegetatiivselt. Loomadel, kes üldjuhul paljunevad seksuaalsel teel, on polüploidsus harv, sest see takistaks soomääramise mehhanismi toimimist. Polüploidide rakud on suuremad, sageli kajastub see ka organismi enda suuremas kasvus. Sellised taimed produtseerivad suuremaid seemneid ja vilju ning on suuremate õitega, mis on eriti soodne toiduks kasutatavate taimede ja ilutaimede puhul. Steriilne polüploidsus Viljakad polüploidid 5.5. Koe-spetsiifiline polüploidsus ja polüteenia
raku jagunemisel on oluline, et proportsioonid jagunemisel osalevate valkude vahel oleksid paigas. Raku jagunemise mehhanismid teistes bakterites FtsZ-i homolooge on leitud kõigist seniuuritud bakteritest ja ka arhedest. Teised raku jagunemisel osalevad valgud ei ole nii universaalsed. Graampositiivse bakteri Bacillus subtilis'e rakud võivad jaguneda kas vegetatiivsel teel, raku keskelt või asümeetriliselt. Rakkude ebavõrdne pooldumine toimub siis, kui nad sporuleeruvad. Ümberlülitumine vegetatiivselt raku jagunemiselt asümeetrilisele toimub transkriptsiooni faktori Spo0A toimel. Algselt moodustub 2 polaarset FtsZ-i ringi, seejärel üks neist degradeeritakse. Caulobacter crescentus'el on 2 rakutüüpi liikuvad ja paigalpüsivad. FtsZ-i taset kontrollitakse nii transkriptsiooni kui ka proteolüüsi kaudu. Liikuvates rakkudes, mis ei jagune, FtsZ ei ekspresseeru. Liikumisvõimetud rakud jagunevad ja neis on FtsZ-i tase kõrge. SOS vastus
Organisme, mis sisaldavad täielikku, normaalset kromosoomikomplekti, nimetatakse euploidseteks, vastandina aneuploidsetele organismidele, kus mõni kromosoom komplektist on üle- või alaesindatud. Polüploidsed on organismid, mille rakud sisaldavad lisaks normaalsele kromosoomide arvule ühte või mitut lisakromosoomikomplekti. Polüploidsus Võrreldes loomadega on polüploidsus enam levinud taimede puhul, kuna paljud taimed on võimelised paljunema mitteseksuaalsel teel, vegetatiivselt. Loomadel, kes üldjuhul paljunevad seksuaalsel teel, on polüploidsus harv, sest see takistaks soomääramise mehhanismi toimimist. Polüploidide rakud on suuremad, sageli kajastub see ka organismi enda suuremas kasvus. Sellised taimed produtseerivad suuremaid seemneid ja vilju ning on suuremate õitega, mis on eriti soodne toiduks kasutatavate taimede ja ilutaimede puhul. Steriilne polüploidsus
Organisme, mis sisaldavad täielikku, normaalset kromosoomikomplekti, nimetatakse euploidseteks, vastandina aneuploidsetele organismidele, kus mõni kromosoom komplektist on üle- või alaesindatud. Polüploidsed on organismid, mille rakud sisaldavad lisaks normaalsele kromosoomide arvule ühte või mitut lisakromosoomikomplekti. Polüploidsus Võrreldes loomadega on polüploidsus enam levinud taimede puhul, kuna paljud taimed on võimelised paljunema mitteseksuaalsel teel, vegetatiivselt. Loomadel, kes üldjuhul paljunevad seksuaalsel teel, on polüploidsus harv, sest see takistaks soomääramise mehhanismi toimimist. Polüploidide rakud on suuremad, sageli kajastub see ka organismi enda suuremas kasvus. Sellised taimed produtseerivad suuremaid seemneid ja vilju ning on suuremate õitega, mis on eriti soodne toiduks kasutatavate taimede ja ilutaimede puhul. Steriilne polüploidsus
paralleelselt eksisteerivaid suguliselt paljunevaid variante. Näiteid on veel. Empiiriline tähelepanek viitab sellele, et partenogeneetilised liigid on hiljutise tekkega. Siit deduktiivne järeldus - nad ei pea kaua vastu, vaid kaovad näitelavalt liigina. Samas aga tekib neid "spontaanselt" uuesti. Vegetatiivne paljunemine taimedel on tavaline. Siiki arvatakse ka siin, et need liigid on tekkinud algselt suguliselt paljunevaist liikidest. On tihtipeale rikkalik hulk vegetatiivselt paljunevaid ja selgesti eristatavaid "alamiike" taimedel, millel on samaaegselt ka suguliselt paljunevaid variante. Mida teha süstemaatikaga? Pole praktiline anda igaühele neist oma liiginime. Rooside puhul seda armastatakse siiski teha, kuid siin pole nimetuste andmise mõte enam sedavõrd tingitud bioloogiast. Geograafiliselt eraldatud lähedaste populatsioonide puhul oli eelnevaks praktikaks anda igale
välja viljastunud munarakust. Sugurakud, mis ühinevad viljastumisel, võivad pärineda ühelt või kahelt vanemalt. Kui on tegemist ainult ühe vanemaga, siis nimetatakse seda iseviljastumiseks, kui aga kahe vanemaga, siis ristviljastumiseks. Ristviljastumise korral ühinevad kahe vanema geneetiline informatsioon järglase peal. Kuid organism pärineb ühest vanemast alati mittesugulisel paljunemisel. Mittesuguline paljunemine toimub eoseliselt või vegetatiivselt. Et aga amorphusolend oleks võimeline paljunema, peab "väli muutuma aineks" ehk "amorphus- olend peab minema ainelise olendi ( näiteks inimese ) sisse". See tähendab seda, et "hing" või "vaim" peab minema inimese "sisse", sest ainult nii on võimalik tal sigida nagu tavaline inimene. Kindlasti tundub see esmapilgul täiesti absurdsena, kuid ärme unusta seda, et ka surmalähedaste kogemuste korral läheb inimese "astraalkeha" ikkagi tagasi oma füüsilisse kehasse ja meditsiinili-
Sugurakud, mis ühinevad viljastumisel, võivad pärineda ühelt või kahelt vanemalt. Kui on tegemist ainult ühe vanemaga, siis nimetatakse seda iseviljastumiseks, kui 96 aga kahe vanemaga, siis ristviljastumiseks. Ristviljastumise korral ühinevad kahe vanema geneetiline informatsioon järglase peal. Kuid organism pärineb ühest vanemast alati mittesugulisel paljunemisel. Mittesuguline paljunemine toimub eoseliselt või vegetatiivselt. Et aga amorphusolend oleks võimeline paljunema, peab "väli muutuma aineks" ehk "amorphus- olend peab minema ainelise olendi ( näiteks inimese ) sisse". See tähendab seda, et "hing" või "vaim" peab minema inimese "sisse", sest ainult nii on võimalik tal sigida nagu tavaline inimene. Kindlasti tundub see esmapilgul täiesti absurdsena, kuid ärme unusta seda, et ka surmalähedaste kogemuste korral läheb inimese "astraalkeha" ikkagi tagasi oma füüsilisse kehasse ja meditsiinili-
UNIVISIOON Maailmataju A Auuttoorr:: M Maarreekk--L Laarrss K Krruuuusseenn Tallinn Märts 2015 Leonardo da Vinci joonistus Esimese väljaande kolmas eelväljaanne. Autor: Marek-Lars Kruusen Kõik õigused kaitstud. Antud ( kirjanduslik ) teos on kaitstud autoriõiguse- ja rahvusvaheliste seadustega. Ühtki selle teose osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus, info salvestamine, (õppe)asutustes õpetamine ja teoses esinevate leiutiste ( tehnoloogiate ) loomine, ilma autoriõiguse omaniku ( ehk antud teose autori ) loata. Lubamatu paljundamine ja levitamine, või nende osad, võivad kaasa tuua range tsiviil- ja kriminaalkaristuse, mida rakendatakse maksimaalse seaduses ettenähtud kari...
Seemnepurske käigus juhitakse seemnevedelik kusitisse, kus see seguneb seemnepõiekeste ja eesnäärme eritistega. See muudab seni staatilised spermatosoidid oluliselt liikuvamaks ja tagab munaraku viljastamise võimalikkuse. Eesnääre ümbritseb kusiti algusosa, põhjustades sel kohal iseloomuliku kitsuse. Vananedes eesnäärmesisese sidekoe hulk suureneb ja võib tekkida probleeme urineerimisega, kuna eesnääre surub kusitile. 89 Märkus. Asjaolu, et erektsioon ja seemnepurse on vegetatiivselt juhitavad protsessid, võimaldab ka halvatud alakehaga mehel toimetada suguühet ja last saada. Mehe välised suguorganid: suguti (peenis), munandikott (skrootum). Ureetra – kusiti Suguti (peenis) koosneb kolmest erektsioonkehast, mis sugulise erutuse korral tekkiva verepaisu käigus imevad käsnana endasse verd, mis kutsub esile peenise jäigastumise. Seemnepurske toimumise järel suguti lõdvestub. NB
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
