Otsingule "vegetatiivselt" leiti 252 faili

Sammaltaimed
4
docx
Mittesuguline paljunemine toimub vegetatiivselt või eostega. Sammaltaimed paljunevad vegetatiivselt ka sigikehakeste abil. Viimane on eriti iseloomulik maksasammaldele. Rohelised läätsekujulised sigikehakesed arenevad nende talluse pealispinnal paiknevates erilistes moodustistes – sigikehakeste mahutites. Maksasammalde tallusel (gametofüüdil) areneb viljastunud munarakust lühikese jalaga eoskupar (sporofüüt). Selles valmivad eosed. Soodsatesse kasvutingimustesse sattudes arenevad neist uued tallusjad gametofüüdid. Lehtsammalde väikesed üherakulised eosed küpsevad...
Bioloogia - Keskkool
9 allalaadimist, 1 arvamus
Lihhenoindikatsioon
15
doc
Seeneniidid on võimelised imema endasse õhuniiskust ja võtma keskkonnast vett, mineraalsooli ja süsihappegaasi. Seeneniidistik ei suuda aga ise endale vajalikke toitaineid valmistada.Samblikus elavad vetikad sisaldavad kloroplaste. Vetikad saavad seeneniidistikust vajalikud ained ning toodavad valgusenergiat kasutades toitaineid, mida seen vetikatest imeb.Nii toimub seene ja vetika vahel kooselu ehk sümbioos. [3] 4.1.3 Samblike paljunemine. Samblikud paljunevad vegetatiivselt peamiselt isiididega. Need paljunemiskehad sisaldavad ka mõnda vetikarakku ja neid ümbritsevaid seeneniite. Lisaks sellele võib samblikus elav seen moodustada eoseid. Uus samblik saab eosest kasvada ainult siis, kui arenev seeneniit kohtub uues elupaigas talle sobivate vetikarakkudega või sinikurakkudega. [2] 4.1.4 Samblike tähtsus looduses ja inimese elus. Samblike tähtsus: • looduses valmistavad pinda taimedele • toiduks loomadele (põdrasamblik) • toiduks inimesele ( mannasamblik) • raviks (ant...
Uurimistöö - Keskkool
14 allalaadimist, 0 arvamust
Botaanika Eksam
50
doc
Talluse kuju järgi eristatakse niitjaid samblikke, mille tallus on harunenud niidistiku kujuline; kooriksamblikke, mille tallus moodustab kividel, puudel ja mullal koorikuid; lehtsamblikke, mille lehtjas või plaatjas tallus kinnitub substraadile hüüfide kimpudest koosnevate ritsiinide abil; põõsassamblikke, mille tallus on enam või vähem harunenud puhma kujuline, kõrgus 12-15cm. Paljunemine. Samblikud paljunevad ainult vegetatiivselt , enamasti talluse tükikeste, vahel spetsiaalsete moodustiste – soreedide ja isiidide abil. Soreedid on mikroskoopilised tombud, mis koosnevad mõnest seenehüüfide põimikuga ümbritsetud vetikarakust. Nad tekivad hulgaliselt peamiselt lehtsamblike vetikakihis, harvem sügavamates kihtides. Isiidid on talluse pinnal paiknevad väljakasved, mis samuti sisaldavad sambliku mõlemaid komponente. Soreedid ja isiidid levivad tuule, vee ja loomade abil. Sattunud soodsatesse tingimustesse, kasvavad nad uueks talluseks. Suguta ja suguli...
100 allalaadimist, 7 arvamust
8kl tähtsamad faktid
4
odt
• Bakterid, kes on kingloomale toiduks, juhivad suuni ripsmetega varustatud suuväli. • Liigse vee ja jääkained eemaldavad kinglooma kehast pulseerivad vakuoolid, millel on toomakanalid. • Kingloom paljuneb mittesuguliselt ristpooldumise teel. • Parasiitsed algloomad põhjustavad inimestele ja loomadele erinevaid haigusi. • Vetikate hulkrakset keha nimetatakse talluseks. • Vetikrakkudes on koloroplastid. • Vetikad paljunevad peamiselt eostega ja suguliselt, harvem vegetatiivselt . • Niitvetikad on kõige lihtsama ehitusega hulkraksed vetikad. • Pruunvetikad kasvavad peamiselt külmade merede rannikuvetes. • Veekogudes on vetikad esmase orgaanilise aine tootjad. • Punavetikatest toodetakse mitmesuguseid aineid, millest tuntuim on agar. • Agarit kasutatakse toiduaine-, paberi- ja tekstiilitüüstuses ning uurimislaborites. • Enamik seeni koosne seeneniitidest ehk hüüfidest. • Seeneniidid harunevad ja põimuvad omavahel, moodustades seeneniidistiku. • Seened on loomse toitumis...
Bioloogia - Põhikool
21 allalaadimist, 0 arvamust
Hõimkonnad
2
doc
Nende keha katavad arvukad lühikesed liikumist tagavad ripsmed, millest ka klassi nimetus. Eesti vetes elavad ripsussid on mõne millimeetri kuni sentimeetri pikkused valkjad või mustad. Kehal on väga palju limanäärmeid. Lima kasutatakse enesekaitseks, liikumiseks ja ka saagi püüdmiseks. Lima tekitamiseks kulub neil ligi 50% toidust saadavast energiast. Esinevad silmad. Sooltorul on ka toidu jaotusfunktsioon, mistõttu on sellel kehas arvukalt jätkeid. Sigivad suguliselt ja vegetatiivselt . Neil on suur regeneratsioonivõime. Eestis tuntud valkjas, hapupiimatükikest meenutav piimjas lamelane, kes elab väikestes aeglase vooluga ojades, jõgedes aga ka seisuveekogudes. Klass: Imiussid. Paljud neist siseparasiidid. Esindajaks on maksakakssuulane ehk "maksakaan", kes elab imetajate, eriti mäletsejaliste maksas. Sellel, pajulehte meenutaval ussil on sapijuhades kinnitumiseks keha eesosas kaks iminappa, eesmise põhjas asub suuava. Sool on umbne, harunenud toidu jaotaja kehas. Hermafrodiidid, kelle areng on väga keeruli...
Bioloogia - Põhikool
14 allalaadimist, 0 arvamust
Seened-samblikud
2
odt
Seente sarnasus taimedega, Seente sarnasus loomadega, toitumine, paljunemine, pärmseente ehitus , pärmseente paljunemine, seente tähtsus looduses, seente tähtsus inimese elus, seente kahjulikkus, milline ülesanne on mükoriisas taimejuurel ja milline ülesanne on seeneniitide põimikul?, pilviku ja puraviku alakülje ehitus, erineva kasvuvormiga samblikud, samblike tähtsus looduses, samblike paljunemine , samblike tähtsus inimesele, hüüf , mütseel , antibiootikum, käärimine , tallus , kübarseen , mükoriisa
Bioloogia - Põhikool
62 allalaadimist, 1 arvamus
Õistaimed referaat 10lk
12
doc
Vegetatiivne paljunemine on isendite arvu suurenemine emataimest eraldunud osade arvel.Iga eraldunud osa hakkab iseseisvalt elama, ta kasvab ja areneb ning võib omakorda paljuneda. Kõige algelisem on vegetatiivne paljunemine mõnedel üherakulistel vetikatel.Seljuhul jaguneb organism kaheks osaks, andes niimoodi alguse kahele tütarorganismile.Kui tekkivad rakud on enam-vähem ühesuurused, räägitakse pooldumisest. Õistaimed paljunevad vegetatiivselt tänu nende suurele taastumisvõimele(regenatsioovõimele).Neil võib ühest kasvu-ehk vegetatiivsest organist areneda uus terviklik taim.Ainult ühe- ja kaheaastased õistaimed ei paljune looduses vegetatiivselt.Mitmeaastastele taimedele on aga vegetatiivne paljunemine iseloomulik. Inimese seisukohalt on taimede vegetatiivsel paljunemisel nii häid kui halbu külgi. Heaks küljeks on see, et vegetatiivselt saab paljundada väärtuslikke kultuurtaimede sorte. Halvaks küljeks on see, et vegetatiivse...
Bioloogia - Põhikool
19 allalaadimist, 0 arvamust
Bioloogia iseseisev tartu khk
13
odt
• Vulkaanilised – järved võivad tekkida vulkaanipursete tagajärjel tekkinud maari või kaldeerasse. • Isostaatilised – järvedeks võivad saada endised merelahed, mis maakoore isostaatiliste liikumiste tõttu on merest ära lõigatud. • Meteoriitsed – järved võivad tekkida meteoriidikraatritesse. Näiteks Kaali järv Saaremaal. Taimed: Pilliroog: Pilliroog on Eesti suurim kõrreline. Ta paljuneb siin peamiselt vegetatiivselt , moodustades suuri kloone. Pilliroo seemned valmivad Eestis harva. Valge vesiroos ja väike vesiroos: Kromosoomide arv somaatilistes rakkudes on valgel vesiroosil 2n = 84, väiksel vesiroosil 2n = 160). Valge vesiroos erineb väikesest vesiroosist suurema õie poolest, samuti selle poolest, et valgel vesiroosil on leheroots kinnituskohal lehelabale laienenud. Erinevalt väikesest vesiroosist on valgel vesiroosil emakasuue sigimiku laiune ning peaaegu lame (väikesel vesiroosil selgelt nõgus), emakasuudmed kollased (väike...
Bioloogia - Kutsekool
50 allalaadimist, 0 arvamust
Liigiteke
1
doc
Bioloogia - Keskkool
44 allalaadimist, 0 arvamust
Umbrohud
9
doc
Kanepiga on selle taime nimi ilmselt seetõttu seotud, et ta kasvab sageli nii tihedalt koos nagu kanep ja on ka nii kõrge nagu kanep. Põdrakanepid ulatuvad tavaliselt täiskasvanud mehele rinnuni. Taim paljuneb seemnetega. Paikselt laieneb vegetatiivselt rohkete juurevõsudega. Põdrakanep kasvab kuivades metsades (sagedamini laane- ja palumetsas), metsaservadel, lagendikel ja kuivadel rabadel. Ta on üks esimesi taimi raiesmikel ja põlendikel, kus moodustab läbipääsmatuid tihnikuid. Mesilased saavad sellelt taimelt rikkalikult nektarit, seda armastavad ka põdrad. Kuid ka inimesed on põdrakanepist nii mõndagi kasu saanud. Tema noored mahlakad lehed on sisaldavad rikkalikult...
Loodusõpetus - Põhikool
13 allalaadimist, 0 arvamust
Kõrvenõges
4
doc
Leheroots on kuni 4 (6) cm pikkune, kõrvekarvadega. Lehtede alusel on kuni 1,2 cm pikkused kilejad abilehed. Maapealne vars on püstine, enamasti harunemata, roheline või pruunikas, Vars harvem lillakas, neljakandiline. Varrel on ka nii kõrve- kui lihtkarvad. Maa-alune osa Risoom on pikk, kollakaspruun, tugevasti puitunud, arvukate võsunditega. Paljunemine Paljuneb nii seemnetega kui ka vegetatiivselt risoomivõsundite abil. Väga laia levilaga: kasvab ulatuslikel aladel nii Euroopas kui Aasais, Levik ja ohtrus tulnukana jõudnud ka Põhja- ja Lõuna-Ameerikasse ning Austraaliasse. Eestis kõikjal väga sage. Kasvukoht Kasvab huumusrikastes metsades: salu-, laane-, lammi- ja lodumetsas, eriti kuusikutes, lepikutes ja pankranniku aluse metsades, parkides, sageli elamute ümbruses, aedades umbrohuna, varemetes, jäätm...
Loodusõpetus - Põhikool
9 allalaadimist, 0 arvamust
Organismide areng ja paljunemine
2
docx
MITTESUGULINE EOSELINE VEGETATIIVNE Eoseline paljunemine (spooridega paljunemine) – suur osa protiste, seeni ning osa taimi. Vegetatiivne paljunemine – bakterid, protistid, seened, osad selgrootutest ning paljud taimed. Vegetatiivne paljunemine võimaldab lühikese ajaga saada arvukalt järglasi.  Bakterid jagunevad otsepooldudes.  Pärmseened paljunevad pungudes.  Samblikud paljunevad vegetatiivselt rakise tükikeste abil. Loomariigis paljunevad vegetatiivselt käsnad, ainuõõssed jne. MITOOS - Päristuumsete rakkude jagunemine, millega tagatakse kromosoomide arvu püsimine tütarrakkudes. Mitoos koosneb karüokineesist ja tsütokineesist. Karüokinees – rakutuuma jagunemine; tsütokinees – tsütoplasma jagunemine; interfaas – kahe mitoosi vahele jääv raku eluperiood; rakutsükkel- raku eluring ühe mitoosi algusest järgmisse. FAASID:  Profaas – kromosoomid keerduvad niivõrd, et muutuvad miksroskoobi...
Bioloogia - Keskkool
24 allalaadimist, 0 arvamust
Rakkude jagunemine
1
doc
Päristuumsed rakud jagunevad mitoosi teel . Enamikul hulkraksetel organismidel on igas rakus diploidne komosoomistik ning mitoosil jääb see muutumatuks . Organismide paljunemine võib toimuda sugulisel ja mittesugulisel teel . Mittesuguline paljunemine jaguneb eoseliseks ja vegetatiivseks . Vegetatiivne paljunemine on iseloomulik bakteritele , protistidele , seentele , osale selgrootutest ja paljudele taimedele . Katteseemnetaimedest paljunevad vegetatiivselt enamasti mitmeaastased liigid . Vegetatiivne paljunemine võimaldab suhteliselt lühikese ajaga anda palju järglasi . Seejuures on järglased geneetilise info poolest samased vanemorganismiga . Protistid , seened , vetikad , sammal- ja sõnajalgtaimed paljunevad eostega . Nende moodustamisele eelneb tavaliselt meioos . Seetõttu on eosed haploidse kromosoomistikuga ning on geneetiliselt emastaimest erinevad . Sugulisel paljunemisel saab uus organism enamasti alguse kahe suguraku ühinemisel moodustunud sügoodist . Valdavalt pärinevad s...
Bioloogia - Keskkool
6 allalaadimist, 0 arvamust
Suguline paljunemine
2
docx
Mittesugulise paljunemise faasid ja näited:.Eoseline(seened, sõnajalad) Vegetatiivne(punapeet-seeme, maasikas-risoom, nartsiss-sibul) 3.Rakutsükli interfaasis toimuvad protsessid/muutused? Organellide arv suureneb,raku mõõtmed suurenevad, DNA kahekordistub, Toimub ATP,toimub makroenergiliste ühendite süntees. 4.Karüokineesis jaguneb rakutuum, tsütokineesis jaguneb tsütoplasma. 6.Kõik rakud ei jagune(nt.närvirakud,vöötlihasrakud,vigastamata maksarakud). 7.Meioos-see on raku jagunemise viis, mille tulemusena kromoso...
Bioloogia - Keskkool
37 allalaadimist, 0 arvamust
Organismide paljunemine-sugurakkude areng ning viljastumine
4
doc
• Sugulisel paljunemisel saab uus organism enamasti alguse viljastanud munarakust. • !Eri liikide esindajad  tavaliselt EI ristu! • Suur osa protiste ja seeni ning osa taimi paljunevad eoste ehk spooridega. • See on üks mittesugulise paljunemise viise. • Vegetatiivselt  aga paljunevad bakterid, protistid, seened, osa selgrootutest ja paljud  taimeliigid.  • Bakterid jagunevad kaheks otsepooldumise teel(selle eel toimub DNA kahekordistumine).   • Selgroogsed loomad mittesugulisel teel ei paljune. • Vegetatiivne paljunemine võimaldab suhteliselt lühikese ajaga saada arvuka geneetiliselt  ühtliku järglaskonna. Mitoos: • Esmalt toimub rakutuuma jagunemine ehk karüokinees. • Tagatakse geneetilise info võrdne jaotumine tuumad...
Bioloogia - Keskkool
19 allalaadimist, 0 arvamust
Bioloogia 10 klass-organisimid
3
doc
• Sugulisel paljunemisel saab uus organism enamasti alguse viljastanud munarakust. • !Eri liikide esindajad  tavaliselt EI ristu! • Suur osa protiste ja seeni ning osa taimi paljunevad eoste ehk spooridega. • See on üks mittesugulise paljunemise viise. • Vegetatiivselt  aga paljunevad bakterid, protistid, seened, osa selgrootutest ja paljud  taimeliigid.  • Bakterid jagunevad kaheks otsepooldumise teel(selle eel toimub DNA  kahekordistumine).   • Selgroogsed loomad mittesugulisel teel ei paljune. • Vegetatiivne paljunemine võimaldab suhteliselt lühikese ajaga saada arvuka  geneetiliselt ühtliku järglaskonna. Mitoos: • Esmalt toimub rakutuuma jagunemine ehk karüokinees. • Tagatakse geneetilise info võrdne jaotumine tuum...
Bioloogia - Keskkool
12 allalaadimist, 0 arvamust
Organismide paljunemine ja areng
3
doc
Rakutsükkel - päristuumse raku eluring ühe mitoosi lõpust läbi interfaasi järgmise mitoosi lõpuni. Sperm - seemnerakk (isassugurakk), mis moodustub üldjuhul isasorganismis. Vegetatiivne paljunemine - mittesuguline paljunemine, mille korral uus organism pärineb ühe vanema mingist kehaosast.esineb bakteritel, protistidel,seentel, osal selgrootutel ja paljudel taimedel. II. Leia õige vastusevariant: 1) Pärmseened paljunevad enamasti : a)pungumisega, b) vegetatiivselt rakise tükikeste abil, c) ristumise teel 2) Munarakud valmivad vaheldumisi kummaski munasarjas keskmiselt : a) 25-päevase intervalliga, b) 28-päevase intervalliga , c) 20-päevase intervalliga 3) Enamikul selgrootutel loomadel ja mitmetel selgroosetel on : a) kehasisene viljastumine, b)kehaväline viljastumine 4) Kõige tõenäolisem rasestumise periood : a) 10-14 päeva enne oodatava menstruatsiooni algust , b) 2-9 päeva enne oodatava menstruatsiooni algust, c) 12-16 päeva enne oodatava menstruatsiooni algus...
Bioloogia - Keskkool
12 allalaadimist, 0 arvamust
Sootaimed
3
docx
Mõnede autorite arvates on turbasambla (Sphagnum) perekond maailma kõige laiema levikualaga. Selle perekonna liigid suudavad rakkudes asuvate hüalotsüstide abil koguda endasse suure hulga vett, mõnede liikide veeimamisvõime võib nende normaalset massi suurendada kuni 20 korda. Turbasamblaalad on tavaliselt happelised, sest turbasamblad omastavad hästi kaltsiumi- jamagneesiumikatioone, millest vabanevad vesinikioonid. Turbasamblad paljunevad peamiselt vegetatiivselt varre harunemise teel, harvem gametangiumite abil. HUULHEIN Huulhein on liikide arvult teine putuktoiduliste taimede perekond. Ta kuulub huulheinaliste sugukonda. Huulheinaliike on üle 170. Euroopas (sealhulgas Eestis) kasvab kolm liiki: ümaralehine huulhein, pikalehine huulhein ja vahelmine huulhein. Ümaralehise ja pikalehise huulheina hübriid on värd-huulhein. Huulheinaliigid on harva üheaastased, enamasti mitmeaastased rohttaimed, rosette moodustavate lehtedega püstised või ronitaimed. Olenevalt liigist kasvavad nad 1...100...
Loodusõpetus - Põhikool
4 allalaadimist, 0 arvamust
Organismide paljunemine ja areng
3
doc
Viljastumisel ühinevad sugurakud võivad pärineda ühelt ( iseviljastumine) või kahelt vanemalt(ristiviljastumine). Sama liigi eri populatsioonide isendid võivad omavahel vabalt ristuda, kuid eri liikide esindajad tavaliselt ei ristu - kui toimub, siis järglased steriilsed. Üks olulisemaid liigi tunnuseid on ristumisel viljakate järglaste andmine. Mittesugulisel paljunemisel pärineb organism alati ühest vanemast. Ms.paljunemine võib toimuda kas eoseliselt või vegetatiivselt . Suur osa protiste, seeni, taimi paljunevad eoste e. spooridega. – üks ms.paljunemisviis Eoskott- kottseenele omane rakk, mille sees valmivad eosed. Eoskand- kandseentele iseloomulik rakk, mille peal valmivad eosed Eoskupar- sammaltaimede organ, milles valmivad eosed. Vegetatiivne paljunemine- mittesuguline paljunemisviis, mille korral uus organism pärin ühe vanema mingist keha osast. Vegetatiivselt paljunevad bakterid, protistid, seened, osa selgrootuid japaljud taimeliigid. Otsepooldumine- bakteritel esinev paljunemisviis : toimub DNA kahekordistumi...
Bioloogia - Keskkool
19 allalaadimist, 0 arvamust
Mikro- ja Makroevolutsioon
4
odm
Suguline paljunemine pohjustab muutlikkust; Tulenevalt meioosi eriparast on sugurakkudes sisalduv informatsioon erinev. Isassugurakke moodustub tavaliselt palju ja juhus maarab ,milline seemnerakk munaraku viljastab. Viljastumisel uhinevad seemne-ja munaraku tuumad-pooled geenid on parit uhelt ja pooled teiselt vanemalt. Partneri valik on tihti juhuslik. • Mutatsiooniline muutlikkus Mittesuguliselt paljunevad orgnismid kas eostega voi vegetatiivselt .Mittesugulisel paljunemisel tekkinud uus organism on tavaliselt vanemorganismi koopia.Voimalikud isenditevahelised erinevused on pohjustatud elukeskkonnast voi harvem organismis toimunud mutatsioonist. Nt: Poolduv kingloom-pooldumise teel paljunevad eeltuumsed ja mitmed ainuraksed paristuumsed. Paljud taimed-vosude ,varre ja lehetukikeste abil. Keskkonnast tingitud muutlikkus ei parandu. Moned sama liigi isendite-ja populatsioonidevahelised erinevused on pohjustatud pari...
Bioloogia - Keskkool
32 allalaadimist, 0 arvamust
Muu