mereveeni.Praegu on merikapsas meie randades kosunud, kuid veel paarkümmend aastat tagasi oli üsna tavaline, et rannakarjamaal uitavad lehmad sõid taimed lihtsalt ära. · ARENG Meikapsa lehed kasvavad 6070 cm pikkuseks ja umbes 40 cm laiaks . Merikapsa varred on tugevasti harunenud, sageli kasvab ühest juurest välja mitu vart. Mõnikord moodustab merikapsas kuni meetrikõrguseid puhmaid. Paljuneb nii seemnetega kui ka vegetatiivselt maa-aluste roomavate juurevõsundite abil. · OHUSTATUS JA KAITSE Merikapsas ei kuulu looduskaitse all olevate taimede hulka , seda on piisavalt palju ja see on levinud taim . · KOKKUVOTE Meikapsas on väga levinud taim . Peale selle , et seda söövad loomad , söövad seda ka inimesed. See pole looduskaitse all. Kasvab peamiselt mererannas , liivasel pinnal . · Kasutatud kirjandus http://bio.edu.ee/taimed/oistaim/mkapsas.htm http://et.wikipedia.org/wiki/Merikapsas http://www.aialeht
Deficienta- külgmistel viljatutel pähikutel arenenud libled;peatelg külgvaates nähtav). Kaer Kultuurkaerad harilik kaer; bütsantsi kaer; liivkaer e mustkaer. Metsik kaer tuulekaer; lõuna kaer; viljatu kaer. Eristatakse välissõkla tipu järgi; hobuseraua kujulise kalluse esinemise aluse põhjal; ohte esinemine. Teris ja sõkal kokku kasvanu Mugulviljad: Kartul (paljunemine vegetatiivselt e mugulatega ja generatiivselt e seemnetega). Mullapealsed organid: Vars (rohtne, sõlmeline, kaetud liduskarvakestega, roheline, pikkus ja jämedus sõltub sordist-mida pikem on kasvuperiood, seda pikem on vars). Leht (pearoots, külgmine segment, lehe värvus ja suurus sõltub keskkonnast).
Vetikad elavad põhiliselt vees. Nad kasvavad nii mage-, riim- kui ka merevees. Vetikad võivad hõljuda vabalt, kinnituda veekogu põhja või kõigele vees elavale ja olevale. Nende levik sõltub vee läbipaistvusest, sest nagu teisedki taimed vajavad nad fotosünteesiks valgust. Üksikud vetikaliigid suudavad kasvada mullas, puutüvedel ja kividel.Vetikad paljunevad suguliselt ja mittesuguliselt. Mittesuguline paljunemine toimub eostega või vegetatiivselt. Üherakulised vetikad paljunevad vegetatiivselt pooldumise teel, hulkraksed aga talluse tükikestega. Täpsemalt lugege kõigest sellest vetikate paljunemist ja arengut käsitlevalt leheküljelt. Maailmas on neid üle 10 000 liigi. Kõige rohkem on rohevetikaid (umbes 7 tuhat liiki). Arvatakse, et ürgsetest rohevetikatest põlvnevad teised taimed. Eestile ainuomased vetikaliigid puuduvad. Magevetes on kõige enam üherakulisi ja niitjaid rohevetikaid
PUITTAIMEDE PALJUNDAMINE 1. Paljundusviisid ja paljundusviisi valiku kriteeriumid Võimalikeks paljundusviisideks on 1) seemneline paljundamine 2) vegetatiivne paljundamine emataime jagamine võrsikutega paljundamine pistikutega paljundamine paljundamine pookimisega 3) mikropaljundus Oma olemuselt on vegetatiivne paljundamine olemasoleva taime osadele ühel või teisel viisil juurte „tekitamine“. Seetõttu kujutab taime vegetatiivselt paljundatud järglaskond endast ühte ja sedasama taime. Ühe ja sama taime vegetatiivselt paljundatud järglaskonda nimetatakse klooniks. Kui võimalik, siis tuleks eelistada seemnelist paljundamist, kuna seemneliselt paljundatud taime juurekava on tugevam seemneliselt on võimalik taimi üldjuhul paljundada väga massiliselt seemneliselt paljundatud taim on „geneetiliselt noor“, kuna ta kannab mõlema vanema
Marja tipp on iseloomulikult lame, ääristatud tupe tipmete jäänustega. Viljaliha on tume ja mahlakas. Viljad valmivad juulis ja varisevad kiiresti. Seemned levivad loomade abil. Munajad või elliptilised peensaagja servaga tömbilt terava tipuga lihtlehed. Värvuselt on nad mõlemalt pinnalt puhasrohelised. Roodudel ja nende tippudes esinevad heledad näärmed. Lehtede pikkus 4...24 (28) mm ja laius 3...20 mm. Noorte võrsete lehed võivad püsida ka üle talve. Paljuneb peamiselt vegetatiivselt maa-aluste võsunditega, mis annavad emataimest 10...40 cm kaugusel uue osapõõsa. Vähemal määral paljuneb seemnetega. Rahvapärasteks nimetusteks on kukesilmad, seesikmari, tõrvakad, heinsinikad, mustikud, sinimarjad. Mustikas mängib väga olulist rolli nii loomade kui ka inimeste seas. Igasugused ulukid, karudest kuni musträstasteni, armastavad mustikatega maiustada ning söövad neid enamasti suurel hulgal, et talvel oma rasvatagavaradega vastu panna.
Eeltuumne- -Puudub tuum -Ahelbakterid · Paljunevad pooldudes · Üherakulised · Aeroob -Bakterid · Erineva kujuga · Sisaldavad ribosoome · Moodustavad poore · Omavad rakukesta Päristuumne -Tuum olemas ----- Päristuumsed -Protistid · Üherakulised · Autotroofid · Vetikad · Hetrotroofid · Limaseened · algloomad -Seened · Paljunevad eostega · Liikumisvõimeta · Sarnane loomarakuga · Omab rakukesta -Taimed · Piiratud liikumisvõime · Paljunevad vegetatiivselt,suguliselt Loomad · Liikumisvõimelised · Ei oma rakukesta · Pajunevad suguliselt sugurakkude abil Kõigusoojased/Püsisoojased Kõigusoojaste ainevahetus e isaärasused ei võimalda püsivat kehatemperatuuri hoida. Sõltub ümbritsevast temperatuurist-kahepaiksed Pärilikkus -Pärilikkus järglased sarnanevad oma vanematele -Pärilikkuse kandjateks on geenid , mis paiknevad kromosoomides Paljunemisvõime(elutunnus) -Suguline- kudemine,õun,tomati vili, ise tolmlemine
..3 cm ümarneerjat voltis lihtlehte, mis on 5...7 cm madala hõlmaga, täkilis-hambulise servaga. Tumerohelised. Pikkus 2...8 cm, laius 3...5 cm, leherootsu pikkus 1...6 cm. Abilehed on munajad, veidi rootsuga liitunud. Vili Viljaks on lihaks koguluuvili. Kerajas, algul punane, valminult oranzikaskollane, läbimõõdult umbes 1,5 cm. Luuseeme on võrdlemisi suur (kuni 1,5 mm), sile. Maapealne vars on püstine, ogadeta, lühikarvaline ja veidi näärmeline. Paljunemine Paljuneb peamiselt vegetatiivselt risoomi abil, vähem seemnetega. Seemneid levitavad linnud. 3 Kasvukoht Levinud põhjapoolsetel aladel kõikjal ümber põhjapooluse kuni soode lõunapiirini ekvaatori suunas.(Lisa 3) Eestis kasvukohtades sage. Kasvab rabas (eriti servaaladel), siirdesoos ja soometsas, sageli massiliselt. Kasvab meil vaid toitainetevaestes kohtades. Maitsev mari mitmetele loomadele, näiteks sookurele, karule.
järveks.Sammaltaimed kasvavad ka maapinnal puidul ja kivil.Sammaltaime kasvuks on vaja puhast õhku,sest nad on väga tundlikud õhu saastatuse suhtes ja nad ei saa kasvada kohtades kus on õhk tugevasti saastatud. Sammaltaimed paljunevad eostega.Sammaltaime eosest areneb uus taim mille moodustavad suguorganid.Sammaltaime munarakust areneb taime tipmises osas eoskupar ja seal sees moodustuvad eosed.Eosed levivad tuulega ja valivad idanemiseks soodsa koha. On võimalus ka,et samblad paljunevad vegetatiivselt ehk mitte suguliselt näiteks sigikehakestega. Samblad on loodusele väga kasulikud.Näiteks sammal maja katustel on hea selle pärast et vihma ja lumesulamis veed ei jookse kiiresti ära vaid samblavaip püsib seetõttu kaua niiskena. Sammaltaimed on ka koduks putukatele ja ämblikele kus nad end pesitsevad.Peamiselt kasutatakse ka turbasammalt tööstuses briketi tegemiseks ja ka põllumajanduses.
on ka veidi mürgine. Ameerikas on kasutatud ravimiks pulbrit või vedelikku, mille põhiliseks koostisosaks ongi risoom. Põhiliselt tarvitatakse seda kui diaforeetikut, närvisüsteemi stimuleerivat ja antispasmaatilist vahendit hüsteeria, meuralgia, tantstõve, hüpohondria ja mõningal määral isegi epilepsia ravil. Ka Eestis on kaunist kuldkinga kasutatud ravimtaimena. Saarlased on taime kasutanud palaviku vastu. Kuldking paljunebki enamjaolt vegetatiivselt, sest eespool nimetatud põhjuste tõttu ei ole seemnete abil paljunemine eriti tõhus. Mullas paiknev horisontaalne risoom, mis harunedes moodustab mõne- kuni mitmekümnevõsulisi puhmikuid. Sellise puhmiku (klooni) vanus võib olla üle saja aasta, ehkki iga maapealne vars püsib elus vaid ühe suve. Kuldking on Eestis põhiliselt puisniitude ja metsade (loo-, laane- ja salumetsade) asukas,
Muutlikkust saab uurida kaksikutel: · Kaksikud on kaks ühes emakas ühel ajal arenenud järglast. · Inimesel võivad esineda kahte tüüpi kaksikuid: ühemuna- ja kahemunakaksikuid. 4. ORGANISMIDE PALJUNEMISVIISID JA MUUTLIKKUS · Kõik organismid paljunevad, see kindlustab liigi säilimise ja arvukuse suurenemise. Organismid paljunevad kas suguliselt või mittesuguliselt. Mittesuguline paljunemine toimub vegetatiivselt või eoseliselt: · Vegetatiivne paljunemine on looduses vanim paljunemisviis. See on levinud bakteritel ning ka taime-, seene- ja loomariigis. · Vegetatiivselt võivad paljuneda nii üherakulised kui ka hulkrakulised organismid. · Üherakulistel organismidel toimub kas pooldumine, pungumine või hulgijagunemine. · Vegetatiivne paljunemisviis on looduses vanim, sel puhul muutlikkus kas puudub üldse või on minimaalne.
Suguline Mittesuguline paljunemine paljunemine Uus organism Uus organism saab alguse pärineb ühest viljastunud vanemast munarakust Toimub Toimub suguliselt;sigimis eoseliselt või e teel vegetatiivselt 2.Mittesugulise paljunemise faasid ja näited:.Eoseline(seened, sõnajalad) Vegetatiivne(punapeet-seeme, maasikas-risoom, nartsiss-sibul) 3.Rakutsükli interfaasis toimuvad protsessid/muutused? Organellide arv suureneb,raku mõõtmed suurenevad, DNA kahekordistub, Toimub ATP,toimub makroenergiliste ühendite süntees. 4.Karüokineesis jaguneb rakutuum, tsütokineesis jaguneb tsütoplasma. 6.Kõik rakud ei jagune(nt.närvirakud,vöötlihasrakud,vigastamata maksarakud). 7
mutatsioonid, geneetiline triiv ja looduslik valik. Keskseks protsessiks on kohastumine ökoloogiliste tingimustega. Liigiline mitmekesistumine võimaldab kasutusele võtta uusi ökoloogilisi nisse ja rikastada kooslusi. Erimaise liigitekke kõrval peetakse võimalikuks ka samamaist liigiteket. Kui liigi levile on ökoloogiliselt liigendunud võib tekkida kaks alampopulatsiooni, nt niidu- ja metsapopulatsioon. Hiljem tekib nende vahele ristumisbarjäär. Iseviljastuvate või vegetatiivselt paljunevate taimedel on uue, suguliselt isoleeritud liigi teke võimalik isegi üksikisendi genoommutatsioonist tingitud polüploidiseerumise tagajärjel.
Tal on kaks või kolm juurmist lihtlehte, mis on teritunud tipuga ja kaarroodsed. Lehe pikkus on 9 - 20 cm, laius 2,5 - 6,5 cm. Iseloomulikud on pikad rootsud ning valkjad lehetuped. Vars on rohtne, püstine ning õisikuosas veidi kaardunud. Enamik varrest asub mulla all, ning sellest suurem osa moodustab risoomi. Risoom on roomav ja harunev ning asub tavaliselt 7 - 8 cm sügavusel. Juurestik on narmasjuurestik. Piibeleht paljuneb nii seemnetega kui ka vegetatiivselt levides risoomi abil. Ainult seemnetega abil paljunemine oleks liiga raske ja ebakindel. Risoomi abil paljuneb taim väga kiiresti kiiresti ning selle tõttu esineb ta suurte kogumikena. Ta kasvab peaaegu kogu Euroopas ning Aasia ja Põhja-ameerika parasvöötmes. Eestis on väga sageli kohtav, seega ta ei kuulu kaitstavate taimede hulka. Peamised kasvukohad on: sega-, leht- ja okasmetsades, kadastikud, puisniidud, metsaservad ja jõekaldad. Piibeleht on putuktolmleja
Vähesed liigi suudavad elada ka näiteks puutüvedel, olles aerofüütsed rohevetikad. Pruunvetiktaimed (Phaeophyta) on vetikahõimkond kuhu kuulub ligikaudu 1500 liiki. Suur osa pruunvetiktaimi on makroskoopilised ning elavad valdavalt jahedate mererannikute põhjas kuuludes fütobentosesse. Nende optimaalne kasvupiirkond on 6-15 meetrit. Pruunvetikatele annavad iseloomuliku värvuse fukoksantiin ja teised ksantofüllid. Pruunvetikad paljunevad vegetatiivselt, suguliselt ja eoseliselt. Pruunvetikad sisaldavad suhteliselt palju joodi ja muid mikroelemente, mistõttu kasutatakse neid väetistena ja meditsiinis kilpnäärme alatalitluse korral. Pruunvetiktaimedest valmistatakse ka preparaate, mis aitavad organismist väljutada radioaktiivseid aineid.
aastal 31,5 meetrit. Jämedaim harilik saar, mille tüve ümbermõõduks on saadud 6,6 meetrit, asub Kivi-Vigalas. Harilik saar on kõigil aastaaegadel kergelt äratuntav. Suvel tunneme saare ära suurte, roheliste paaritusulgjate liitlehtede järgi ja talvel pigimustade pungade järgi. Saar on tuultolmneja ja seetõttu õitseb ta enne lehtimist. Saare vili on tiivuline pähklike, mis valmib sügisel, kuid variseb alles järgmise aasta varakevadel. Peale seemnete uueneb saar ka vegetatiivselt: annab peale raiumist rikkalikult kännuvõsu. Saar kardab rohusööjaid metsloomi, külma, saarevähki ja kahjurputukaid. Saare eluiga ei ole väga pikk ja on tavaliselt alla kolmesaja aasta. Saart on nimetatud ka tamme nooremaks vennaks, kuid tegelikult ei ole nad lähisugulased. Neid ühendab väärtuslik ja vastupidav puit. Vanasti valmistati saarest ratta- ja reekodaraid, looki, haamri- ja kirvevarsi jms. Hinnatud on saarepuit mööblitööstuses ja ehitusel
nimetatakse meioosiks . Sel puhul toimub kaks järjestikku rakujagunemist. Igas jagunemises eristatakse mitut faasi, mida nimetatakse (õige järjekord) profaas, metafaas, anafaas, telofaas, 2ne profaas, 2ne metafaas, 2ne anafaas ja 2ne telofaas . 3. Vali õige variant. ( 7 punkti ) 1) DNA kahekordistumine toimub: a) metafaasis b) telofaasis c ) interfaasis d) profaasis e) karüokineesis 2) Bakterid paljunevad enamasti: a) vegetatiivselt b) meioosiga c) eoseliselt 3) Naisel toimub viljastumine: a) emakas b) emakakaelas c) munajuhas d) munasarias 4) Homoloogilised kromosoomipaarid liiguvad koos: a) ekvatoriaaltasandile b) poolustele 5) Tigu paljuneb: a) ristiviljastumine b) iseviljastumine c) vegetatiivne paljunemine 6) Sugulise ja mitte sugulise paljunemise sarnasus on: a) evulutsiooniline areng b) järglased on geneetiliselt identsed c) saadakse järglased
Mõisted Anatoomia- Organismi ehituse uurimine. Bioloogia- Teadus elusolendite ehitusest, talitlusest ja suhetest keskkonnaga. Biosfäär-Elu sisaldav kiht maal. U. 40 km.(hüdrosfäär,litosfäär,atmosfäär) Etoloogia-Teadusharu, mis uurib loomade käitumist. Füsioloogia-Bioloogiateadus, mis uurib organismide talitlusi ja nende regulatsiooni. Humoraalne regul-Toimub vere kaudu, mis kannab edasi hormoone ja teisi keemilisi ühendeid. Loodusseadus-Looduslike faktide üldistus, mis võimaldavad selgitada loodusnähtuseid. Kestivad eluta kui ka elusas looduses. Molekulaarbioloogia- Teadusharu, mis uurib biomolekule ja toimuvaid protsesse. Neutraalne regul-Närvisüsteemi kaudu. Populatsioon-Moodustavad üheloogi isendid, kes elavad samal alal ja ajal. Pärilikkus-Eluslooduse üldine seaduspärasus, mille kohaselt järglased sarn eliit talit poolest oma vanematele. Teaduslik fakt- Teadmised, mis on Teadusli...
Kibuvitsa leht on vahelduvalt kinnituvad paaritusulgjad liitlehed. Lehed on abilehtedega kokku kasvanud. Kivuvitsa võrsed on püstised, kaetud sirgete või kõverate ogadega. Maa-aluses osas on hästiarenenud sammasjuurestik. Looduses paljuneb kibuvits seemnetega või vegetatiivselt juurevõsude abil. Kultuursorte paljundatakse pookimisega ja pistikutega. ohtrus on kibuvitsal põhjapoolkera paras- ja lähistroopilises vööndis, üksikute liikide levila tungib põhjas kuni tundraaladeni. Enamik kultuurroosidena tuntud liike pärineb Kesk- ja Edela- Aasiast. Kibuvits kasvab looniidul, pärisniidul, puisniidul, vahel ka metsaservades. Enamasti valguslembesed
Paljud vetikad on koondunud kolooniatesse. Kõik vetikad sisaldavad klorofülli, kuigi osa neist ei ole rohelised. Vetikate pruunikas ja punakas värvus on tingitud teistest pigmentidest, mis rohelise klorofülli ära varjavad. Pigmente sisaldavaid rakuosi vetikates nimetatakse kromatofoorideks. Vetikad paljunevad nii suguliselt kui mittesuguliselt. Mittesuguline paljunemine võib toimuda vegetatiivselt või eostega. Eosed on enamasti ühe kuni mitme viburiga zoospoorid, mida nimetatakse ka rändeosteks. Mõnede vetikaliikide eostel viburid puuduvad. Neid nimetatakse autospoorideks. Vegetatiivne paljunemine toimub raku või talluse jagunemisel ning sigipungade abil. 5. Algloomade ehk ainuraksete hulka kuuluvad mitmesuguse kehaehitusega üherakulised loomad. Nagu kõigil rakkudel on ka ainuraksetel loomadel
küttimine). 2. Metsa uuenemine ja uuendamine 2.0. Looduslik metsauuenemine (generatiivne) Uut metsapõlvkonda on võimalik saada kas loodusliku uuenduse või metsakultiveerimise teel. Kuna kunstlik metsauuendus e. kultiveerimine on seotud suurte majanduslike kulutustega, eelistatakse looduslikku uuendust, sest võimaldab kokku hoida kulusid. Ka loetakse looduslikku metsa looduslähedasemaks. Looduslik metsauuenemine võib toimuda: 1. Generatiivselt (seemnetest); 2. Vegetatiivselt (kännuvõsu, juurevõsu). Seemnetega uuenemiseks on vaja soodsaid seemnete levimis- ja idanemistingimusi. Seemnete idanemine sõltub: a. seemnete kvaliteedist; b. keskkonnatingimustest kuhu seemned satuvad. Tavaliselt on seemnete idanemistingimused looduses soodsad va. liigkuivad ja liigniisked alad. Seemnetest arenenud tõusmete edasine saatus sõltub puuliigi bioloogilistest omadustest. 2.1 Metsa looduslik uuenemine (vegetatiivne).
rakkude mitootilisel paljunemisel. 11. vegetatiivorganid- on 12. generatiivorganid- on 13. generatiivne paljunemine- e. suguline paljunemine, mis sisaldab meioosi ja viljastumist. 14. risoom- e. maa-alune vars( 15. vegetatiivse paljunemise viisid 16. mugul- 17. sibul- e. muundunud võsu(tulp, liilia) 18. võsund- taime maapealne või maa-alune külgharu, millesse erinevalt risoomist ei kogune varuaineid. 19. kallus- e. haavakude, millest saab uusi taimi vegetatiivselt kasvatada 20. 1-aastane taim- on taimed, mis idanevad, õitsevad ja surevad ühe vegetatsiooniperioodi jooksul.(hernes) 21. 2-aastane taim- taimed, mille eluperiood kestab 2 aastat.(ussikeel) 22. mitmeaastane taim- taimed, mille elutsükkel kestab normaaltingilmusil alati üle 2 aasta.(harilik võilill) 23. rohttaim- on sõnajalg- ja õistaimed, mille võsud taime elutsükli vältel ei puitu.(rukkilill) 24. puitunud taim- soontaimed, kelle varred puituvad.(tamm) 25
Organismile vähem energiakulukas Organismile energiakulukam Õigustatud stabiilses keskkonnas Esineb ulatuslik pärilik muutlikkus Evolutsiooniliselt hilisem Kindlam muutuvas keskkonnas Suur osa protiste ja seeni ning osa taimi paljunevad eoste ehk spooridega. Vegetatiivselt paljunevad bakterid, protistid, seened, osa selgrootutest ja paljud taimeliigid. Selgroogsed loomad mittesugulisel teel ei paljune. Mitoosi ja meioos Mitoos on päristuumse raku jagunemise viis, millega tagatakse kromosoomide arvu püsivus tütarrakkudes. Meioos on päristuumse raku jagunemise viis, mille käigus kromosoomide arv tütarrakkudes väheneb 2 kora. Mitoosi põhieesmärk on tagada organismi kasvamine ja aremg.
Sugulisel paljunemisel saab uus organism alguse viljastatud munarakust ehk sügoodist. Viljastumisel ühinevad sugurakud võivad pärineda ühelt vanemalt ise viljastumine või kahelt vanemalt rist viljastumine. 17. Mitte suguline paljunemine. Mitte sugulisel paljunemisel pärineb uus organism alati ühest vanemast. Mitte suguline paljunemine võib toimuda, kas eoste abil näiteks sõnajalgtaimed, protistid, seened, sammaltaimed või vegetatiivselt näiteks bakterid, seened, protistid, mõned selgrootud loomad ja paljud taimeliigid. Bakterid paljunevad pooldudes, pärmseened pungudes. 18. Mitoos on päristuumsete rakkude paljunemise viis, millega tagatakse kromosoomide arvu püsivus tütarrakkudes. 19. Kas kõik rakud poolduvad ? Evolutsiooni käigus on kaotanud pooldumisvõime närvirakud ja vöötlihaskoe rakud. Samuti ei ole pooldumis võimelised tuumata rakud punased verelibled.
KORDAMISKÜSIMUSED. 1. Kirjelda seente ehitust, toitumist ja paljunemist. Ehitus:ainu või hulkraksed ja nad on kõik päristuumsed .Koosnevad seeneniitidest ehk hüüfidest ,mis moodustuvad seeneniidistiku ehk mütseeli. Toitumine:valmisorgaanilisest ainest ,(heterotroofid) ja saavad taimdelt(sümbiondid , on sümbioosis taimedega) Paljunemine:eostega (suguliseltvõi mittesuguliselt) ja vegetatiivselt 2. Millised sarnasused ja erinevused on seentel taimede ja loomadega? Taimedega: *mõelmal puudub aktiivne liikumine *neil on rakukestad, sisaldavad vakuoole ,võivavad piiramatult jaguneda *taimed fotosünteesivad aga seened mitte. Loomadega: *loomad liiguvad aga seened ei liigu *nende ehitus on erinev 3. Kirjelda nutthallitust (ehitus, toitumine, paljunemine, kahjulikkus inimesele). Ehitus:üherakuline, hulktuumne Toitumine:toitub toiduainetest , lahustunud kujul
Sugulisel paljun. saab uus org enamasti alguse viljastunud munarakust.Viljastunud sugurakud on ühelt (isevilj)v 2-lt vanemalt(ristvilj.pärib järglane geneetilise info).Sama liigi eri populatsioonid võivad oma vahel ristuda,kuid eri liikide esindajad tav ei ristu,kui ristuvad on järglased steriilsed ja neid ei saa lugeda omaette liigiks.Mittesugulisel paljun.ühest vanemast.Toimub eoseliselt v vegetatiivselt.Org paljun eostega-suur osa protiste ja seeni ning osa taimi paljun eoste e. spooridega. Kottseened arenevad eosed rakuiselt- eoskottides.Pärmseened paljun pungumise teel.Kantseente eosed aren rakuväliselt selleks kohastunud rakkudel-eosekandadel.Taimeriigis paljun eostega sammal-ja sõnajalgtaimed.Maarjasõnajalal toim munarakuvilj eellehel.Veg paljun: bakterid,protistid, seened,osa selgrootutest,paljud taimeliigid.Bakterid jag kaheks otsepooldumise teel.DNA kahe -kordustumine
Organismid väljutavad samuti energiat, näiteks eraldades soojusenergiat. Seega on aine ja energiavahetus üks elu tunnus, mis esineb kõigil organismidel. Organismidel on püsiv keemiline koostis ja stabiilne sisekeskkonna happesusreaktsioon. Imetajad ja linnud ongi ainukesed püsisoojased organismid. Kalad, kahepaiksed ja roomajad on kõigusoojased. Sisekeskkonna stabiilsus on elu iseloomustav tunnus. Organismid paljunevad kas suguliselt või mittesuguliselt (pooldumise teel, vegetatiivselt või eostega). Paljunemine on üks põhilisi elu tunnuseid. Pärilikkus on eluslooduse üldine seaduspärasus, mille kohaselt järglased sarnanevad ehituse ja talitluse poolest vanematega. Pärilikkuse kandjateks on kromosoomides paiknevad geenid. Tihti loetakse ka pärilikkust elu tunnuseks. Sugulise paljunemise korral algab organismi areng viljastatud munarakust, mittesugulisel aga mingi kehaosa eraldumisega vanemorganismist. Areng võib olla otsene või moondeline
Organismide paljunemine: · Kõigi liikide isendid paljunevad kas sugulisel või mittesugulisel teel. · Sugulisel paljunemisel saab uus organism enamasti alguse viljastanud munarakust. · !Eri liikide esindajad tavaliselt EI ristu! · Suur osa protiste ja seeni ning osa taimi paljunevad eoste ehk spooridega. · See on üks mittesugulise paljunemise viise. · Vegetatiivselt aga paljunevad bakterid, protistid, seened, osa selgrootutest ja paljud taimeliigid. · Bakterid jagunevad kaheks otsepooldumise teel(selle eel toimub DNA kahekordistumine). · Selgroogsed loomad mittesugulisel teel ei paljune. · Vegetatiivne paljunemine võimaldab suhteliselt lühikese ajaga saada arvuka geneetiliselt ühtliku järglaskonna. Mitoos: · Esmalt toimub rakutuuma jagunemine ehk karüokinees. · Tagatakse geneetilise info võrdne jaotumine tuumade vahel
paljunevaid seeni tsütofluoromeetriliselt uurides on leitud, et liigi sees on tüvede ja varieteetide tuumade DNA sisaldus stabiilne; samas on leitud suuri erinevusi liikide vahel ühe perekonna piires ja seltsi piires perekondade vahel (Bresinsky et al., 1987). Näib, et sugulise paljunemise võimeta liigi genoomi suurus on ebapüsivam kui suguliselt paljunevatel liikidel, mis viitab meioosi osale liigispetsiifilise genoomi suuruse kujunemisel. Kummatigi esineb sugulise paljunemise kaotanud vegetatiivselt paljunevatel seentel rekombinatsioone. Nende teket võib seostada horisontaalse geeniülekande (HGT) (Kullman, 2002a) ja paraseksuaaltsükli olemasoluga seentel (Kullman, 2004). Nii on seen Penicillium chrysogenum saanud oma penitsilliini tootva geeni HGT käigus bakterilt (Penalva et al., 1990.) Riikide vahel esineb geeniülekannet harva kuid ühe seeneperekonna liikide vahel võib introgressioon ja hübridiseerumine olla üsana tavaline ning avalduda võrkja evolutsioonina.
Bioloogilised rakendused tulid kasutuselekoos iidse maaviljeluse arenguga. Bioloogial on teiste teadustega nii teoreetilisi kui ka rakenduslikke seoseid. Bioloogia kui fundamentaalteadus toetas põllumajanduslikke ja meditsiinilisi rakendusi alates 19. sajandi teisest poolest. Meristeempaljundus on taimede kasvatamine kasvukuhiku algkoe rakkudest. Hübridoom on immunoloogiliselt aktiveeritud lümfotsüüdi ja kasvajaraku ühendus. Kloon on vegetatiivselt paljundatud organismi järglaskond. Tüvirakud on jagunemisvõimelised rakud, millest arenevad eri tüüpi rakud. GM-taimed on geenisiirdega taimed. Bioloogiliste eeskujude järgi tehnilisi lahendusi otsiv teadus on bioonika. Taimede pikkuskasvu tagav kude on algkude. Vegetatiivselt paljunenud organismi järglaskonda nimetatakse klooniks. Monokloonseid antikehi toodavad hübridoomideks nimetatavad rakukloonid. Organismi paljundamine somaatilise raku kaudu on tuumkloonimine.
Paljunemine lõppeb juba looteeas Paljunevad kogu suguküpsuse perioodi Asuvad munasarjas Asuvad munandites 20.Millistel järgmistest organismidest esineb eoseline paljunemine? Tõmba õigetele organismidele joon alla! Kuuseriisikas, haug, hallhunt, kartul, karusammal, maarjasõnajalg, turbasammal, õunapuu, kattekold,põldosi,suur sirmik,pintselhallik 21. Miks paljundatakse mitmeid kultuurtaimi üksnes vegetatiivselt? (2) Võimaldab lühikese ajaga saada arvuka järglaskonna ja taimede järglased on indentsed. 22. Mis on mitoosi, mis meioosi põhieesmärk? Mitoos kindlustab organismi kasvamise ja uuenemise (rakkude uuenemise). Meioos kindlustab sugurakkude tekke. 23. Võrdle omavahel kehavälist ja kehasisest viljastumist ( 2 erinevust).Too kummagi viljastumise kohta 2 näiteliiki Kehaväline viljastumine Kehasisene viljastumine
Kõigi liikide isendid paljunevad kas sugulisel või mittesugulisel teel. Sugulisel paljunemisel saab uus organism enamasti alguse viljastunud munarakust. Suur osa protiste ja seeni ning osa taimi paljunevad eoste e. Spooridega. Vegetatiivselt paljunevad bakterid,protistid,seended,osa selgrootutest ja paljud taimeliigid. Bakterid jagunevad kaheks otsepooldumise teel. Vegetatiivne paljunemine võimaldab suhteliselt lühikese ajaga saada arvuka geneetiliselt ühtliku järglaskonna. MITOOS Hulkraksetel organismidel järgneb nii sugulisele kui ka mittesugulisele paljunemisele rakkude jagunemine, mis tagab organismi kasvamise ja arengu. Esmalt toimub rakutuuma jagunemine e. Karüokinees
Kordamisküsimused: ORGANISMIDE PALJUNEMINE 1. Mis on paljunemine? Paljunemine on üks olulisemaid eluavaldusi. Kõigi liikide isendid paljunevad kas sugulisel või mittesugulisel teel. See on vajalik eelkõige liigi ja selle populatsiooni säilitamise seisukohalt. 2. Iseloomusta mittesugulist paljunemist, too näiteid. Mittesugulisel paljunemisel pärineb uus organism alati ühest vanemast. Mittesuguline paljunemine võib toimuda kas eoseliselt või vegetatiivselt. NT. seened, taimed, algloomad jne. 3. Kuidas jaotatakse mittesugulist paljunemist? Mittesugulist paljunemist jaotatakse: vegetatiivseks ja eoseliseks paljunemiseks 4. Selgita erinevaid vegetatiivse paljunemise võimalusi ja too näiteid. Pooldumine ja pungumine, taime osadega. Poolduvad nt. bakterid ja vetikad. Punguvad nt. üherakulistel ja hulkraksetel, pärmseened, sammalloomad. Vegetatiivne paljunemine
kasvamine aega alates 8-st kuust. Küüslaugutaim on suvise sesoonsusega aedvili (geofüüt, liilialiste perekond). Eristatakse putkuvaid (Allium sativum var ophioscorodon) ja putkumatuid küüslaugusorte (Allium sativum var sativum ) . Putkuvatel sortidel kasvab liitsibula keskelt välja õisikuvars, mille tipus moodustub kerajas õisik. Õisik ise aga koosneb väljaarenemata õitest ja väikestest varre-ehk sigisibulatest. Neid paljundatakse kas vegetatiivselt (küüntega) või varrel tekkinud sigisibulate abil. Viimane paljundamisviis on pikajaline ca 2-3 aastat enne kui kasvab tarbimiskõlbulik küüslaugupea. Küüslaugu taime välisvorm koosneb juurtest, küüslaugupeast, varrest, lehtedest ning õisikust. Taime esinduslikkus : mitte eriti atraktiivse välimusega, va õisik. Lehed: Lihtne ja sujuva äärega väliskuju, 10-15 cm, lehe värvus on kasvaval taimel roheline ning
Idulane – emakas arenev inimorganism arengu algperioodil Abort – raseduse iseeneslik katkestamine või tahtlik katkestamine Östrogeen – naissuguhormoon Viljastumine – seemneraku ühinemine munaraku Loode – emakas arenev inimorganism (alates kolmandast elukuust) Pollutsioon – meeste iseeneslik seemnepurse (peamiselt öösiti) 6. Kus toimub inimese viljastumine? Munajuhas 7. Mis juhtub munarakuga pärast viljastumist? Hakkab jagunema (jagunemine vegetatiivselt, umbes nädal) 8. Kuidas tagatakse see, et munarakku ei tungi mitu spermi? Pärast spremi sattumist munarakku moodustab munarakk kohe enda ümber kaitsekihi ja hakkab jagunema 9. Kaua kestab looteline areng? 36 nädalat/9 kuud 10. Millise aja jooksul pesastub rakukobar emaka seinale? 6.-8. päeval 11. Nimeta vähemalt 2 viisi vältimaks suguhaigustesse nakatumist! Kondoom, vältida juhusuhteid 12. Lootele mõjuvad/kahjustavad tegurid
Lehed on paksud, nahkjad, enamasti kaheaastased, äraspidimunajad e. tilga kujulised, sujuvalt aheneva alusega, lehe alumisel küljel näha peenike võrgustik. Õied valged, kellukjad 3-10 kaupa tipmistes kobarates. Õitseb mais, viljad - luuviljad - valmivad augustis. Leesika helepunaseid kobaras asuvaid vilju võib pidada pohladeks kuni maitsmiseni. Siis selgub, et maitse on teine - jahukas ja maitsetu ning suure lapiku seemnega. Seemnetega paljuneb harva, vegetatiivselt läheb edasi varreharude abil. Kasutamine: marju üldiselt ei kasutata, üksnes Norras ja ka Venemaa põhjarahvaste hulgas on leesika marju lisatud leivataignale. Marjad kuivatatakse ja jahvatatakse, nii saadakse leesika jahu. Lehed leiavad kasutamist meditsiinis. Leesika lehtedest valmistatud teed kasutatakse põie- ja neerupõletiku, neeruliiva ja -kivide korral. Tööstuses on lehti kasutatud pehmete nahkade parkimisel ja värvimisel, kuna need
OOGIA Geenide Toiduainete muutmine ja tootmine siirdamine Jäätmete Biokütusetoot lagundamine mine KLOONIMINE Kloonimine on kloonida tekitamine. Kloon on vegetatiivselt paljunemisel tekkinud ühe vanema järglased. Selle isendid on identsed omavahel ja vanemaga. Looduslikud kloonid on nt: mugul taimed, risoomidega paljundatavad maikellukesed, saar, paju. Jaguneb biotehnoloogiliselt: embriokloonimine ja tuum kloonimine. Embriokloonimine tähendab embrio lõhestumist ning põhineb totipontentidel tüvirakkudel mis on eraldatud lootest 2-16 raku staadiumis. Nt: healt tõult lehmalt võetakse munarakk ja viljastadakse.
Suguline paljunemine? Sugulisel paljunemisel saab uus organism enamasti alguse viljastunud munarakust. Viljastumisel ühinevad sugurakud võivad pärineda ühelt (iseviljastumine) või kahelt vanemalt (ristiviljastumine). Viimasel juhul ühendab järglane mõlemalt vanemalt päritud geneetilise info. Eri liikide esindajad omavahel tavaliselt ei ristu, kuid kui see siiski toimub, on järglased steriilsed (nt. Hobune + eesel = steriilne muul) Vegetatiivse paljunemise tähtsus? Vegetatiivselt paljunevad bakterid, protistid, seened, osad selgrootutest ja paljud taimeliigid. Vegetatiivne paljunemine võimaldab suhteliselt lühikese ajaga saada arvuka geneetiliselt ühtliku järglaskonna. Seda kasutatakse palju kultuurtaimede paljundamisel (nt. Kartulite paljundamine mugulate abil) Organismi varustamine energiaga? Vahetult kasutatav energia saadakse makroergilistest ühenditest. Nende süntees kaasneb dissimilatsioonireaktsiooniga
Mittesugulisel paljunemisel pärineb uus organism alati ühest vanemast. Mittesuguline paljunemine võib toimuda kas eoseliselt või vegetativselt. Eoseline paljunemine on mittesuguline, mis toimub eoste (spooride) abil. Esineb protistidel, seentel, sammaldel, sõnajalgadel.Vegetatiivse paljunemise korral pärineb uus organism vanemorganismi mingist kehaosast: 1. Pooldumine, toimub DNA kahekordistumine, ühest rakust kaks uut rakku. Vegetatiivselt paljuunevad bakterid ja ainuraksed. 2. Pungumine, DNA kahekordistumine, uus isend areneb väljasopistisest. Ta erladub vanemorganismist või jääb temaga ühendatuks, moodustades koloonia. (pärmseened, käsnad, hüdra) 3. Taime osadega sibulatega (sibul ja sibullilled). Võsunditega (maasikad, hanijalg). Juurevõsudega (vaarikas, sibul, lepp). Mugulatega (kartul). Pistikutega (paju, mustsõstar). Risoomidega (orashein, piparmünt, maikelluke)
Tunnused: 1.Algloomad e. protistid on ainuraksed päristuumased organismid 2.Nad liiguvad riburite või ripsmete abil. 3.Nende kehad on kaetud elastse kestadega, mida nim. pelliikul'iks. 4.Ebasoodsates tingimustesmoodustavad nad tsüste. Vetikate tunnused: 1. Vetikad fotosünteesiva nagu taimed. 2.Vetikate hulkrakset keha nim. talluseks. 3. Nad kas hõljuvad vees või kasvavad veekogu põhjas. 4.Vetikad paljunevad peamiselt eostega ja suguliselt, harvem vegetatiivselt. 5. Vetikaid võib olla nii mikroskoopiliseid kui ka makroskoopilisedid. 5. Vetikatel puudub taimedele iseloomulik ehitus, neil pole eristunud taimedele omaseid kudesid ega juuri, varsi, lehti. Koppvetikas Elupaik: väikesed veekogud, lombid; Suurus: 15-30µm; Paljunemine: suvel paljuneb mittesuguliselt- eostega. Sügisel tekib koppvetika sees palju väikesi sugurakke ning need vabanevad emaraku kestast. Pärast talvist puhkeperioodi hävib
· ei veni · kortsuv materjal · kannatavad triikimist · kannatavad tsentrifuugimist · kannatavad päikesevalgust HOOLDAMINE · ei tohi väänata · liiga kuum vesi mõjub halvasti · pesta 40°C vees · päikesevalgus rikub kiud · triikimine 180°C 1.2 LINA (LI) · Ühel linataimel on 35 õit. · Kultuurtaimena kasvatatav lina on üheaastane taim (terofüüt): külvatakse kevadel seemnest (aga võib paljundada ka vegetatiivselt lõikevarrena) ja saaki korjatakse sügisel. · seemnelina korjeks tuleb jälgida, et seemnekuprad oleksid kollaseks värvunud, kuid piisavalt õigel ajal enne kuparde avanemist. · Linakiud on väärtuslik ning loodussõbralik ja vastupidav materjal ka mitmesuguste tööstusharude tarvis. KASUTAMINE · Tehakse linariiet OMADUSED · On püsiv (võib triikida kõrgel temperatuuril) · on väga tugev · mitteelastne
ja 1952. aastal, olles nüüd naturaliseerunud liik; 24) Hobuoblikas- suurekasvulise taimena muudab rohumaid liigivaesemaks; 25) Tulipart- Eestis on üliharuldane eksikülaline; tuliparte on kerge kodustada; 26) Kühmnokk-luik- pesitseb Põhja-, Lääne-, Kaspia ja Musta mee ärsetel aladel; soodsatel talvedel talvtub Eestis; 27) Kaunis teleekia- Eestis kasvatatakse ilutaimena, kuid metsistub kergesti; paljuneb hästi nii vegetatiivselt kui ka seemnetega; 28) Valgeamuur- peetakse üheks kõige tähtsamaks akvakultuuri objektiks maailmas ja kultiveeritakse peamiselt veetaimestiku kontrolli all hoidmise eesmärgil; 29) Ümarmudil- Eestis juhusissetungija; väga tolerantne erineva toidu ja elupaiga suhtes; paljuneb kiiresti ja levib hästi.
KURDKEHINE KIBUVITS Rosa r ugosa · KaugIdast pärinev põõsas, mida hakati Eestis levitama 1960ndatel aastatel; väidetavalt on levinud Tartu botaanikaaia kaudu · Kasutatakse pargitaimena, sest talub saastunud õhku hästi; on metsistunud, moodustades läbimatuid tihnikuid · Külmakindel, vähenõudlik mullastiku suhtes, valgusnõudlik, paljuneb hästi vegetatiivselt, juurestik hästi arenenud · Vilju kasutatakse toiduainete tööstuses, sisaldab Cvitamiini KÄHRIK Nyctereutes procyonoides · Eestis tabati esimene kährik 1938, teine 1947. 1950 lasti Pikknurmee, Põlula ja Lihula metskonda lahti 86 Kalinini oblastist toodud kährikut, hiljem toodi neid veelgi sisse. · Eestis heidetakse õhukitelt metsadesse marutaudivastast vaktsiini,
4 liigsed haavad puule ülearust veekadu ning taimed võivad jääda veevaegusse. Suuremaid puid ja alleesid leidub Lääne-Virumaal Salla pargis, Tali, Tihemetsa, Luke ja teistes parkides. Elupuude kergesti töödeldavat, mädanemisele vastupidavat puitu kasutatakse silla- ja paadiehituses ning liiprite, sindlite, aknaraamide, vaatide jm valmistamiseks. Paljundamine: Harilikku elupuud on kerge paljundada nii seemnetega kui vegetatiivselt. Masspaljundust tehakse kevadel külvatud seemnetega, sorte on kerge paljundada haljaspistikutega, mis juurduvad kergesti. Harilik elupuu talub kuni -45°C. Eluiga ulatub 500 aastani, kuid esineb ka vanemaid isendeid. Sordid: Tuntakse üle 300 sordi. Columna' korrapäraselt kitsassammasjas võra, 4..6 m kõrge; oksad ja võrsed lühikesed, soomused läikivalt tumerohelised. 'Fastigiata' laisammasjas, kuni 15 m kõrgune heleroheliste soomustega sort;
viietised, paiknevad üksikult või 2-6 kaupa eelmise kasvuaasta võrsetel. Sigimik viiepesaline, paljude seemnealgmetega. Viljad suured õunviljad, rohelised, kollased. Saak ühelt põõsalt on keskmiselt 2-3 kg, aga hea hoolduse korral võib ulatuda ka 5 kg. Peamiselt kannavad vilja kolmeaastased oksad, seepärast peab õigesti kujundatud taimel olema 10-15 erivanuselist põhioksa Valguslembesed , põuakindlad põõsad, paljundatakse seemnetega (külvata kohe sügisel) või vegetatiivselt. Perekonnas 4 liiki, pärit Ida-Aasiast, peamiselt Hiinast, Koreast ja Jaapanist. Tähtsad haljastustaimed olnud pikka aega, sest on kenad nii õite poolest kui väärtuslikud toidulisandina kasutatavate viljade poolest, samuti on oluline taimede leplikkus kasvutingimuste suhtes. Eelistavad heaks kasvuks päikeselist paika ning mitte väga viljaka pinnasega kohta. Kasuks tuleb kuiv õhk, seega ei sobi kasvama veekogude vahetusse lähedusse
hallikad, noorelt karvased. Lehekese pikkus 3¼8 cm ja laius 1¼2 cm. Kinnituvad võrsele vahelduvalt. Harilik pihlakas õitseb mais ja juunis, kusjuures õied on väikesed, valged ja koondunud suurtesse tihedatesse kännasõisikutesse lühivõrsete tippus. Õisiku läbimõõt 510 cm. Õie läbimõõt 0,81,5 cm. Harilik pihlakas on putuktolmleja. Paljuneb eelkõige seemnetega, mille levikule aitavad kaasa marjadest toituvad linnud. Vegetatiivselt paljuneb kännu- ja juurevõsudega, uus taim võib alguse saada ka mullaga kaetud okstest. Vili on marjataoline õunvili, mille värvus on punane või oranz ning mis valmib septembris. Harilik pihlakas on külmakindel, küllaltki valgusnõudlik, kuid mullastiku suhtes vähenõudev. Ta on küllaltki levinud alusmetsa liik. Kuna harilikul pihlakal on õunapuudega ühilduvad haigused ja kahjurid, siis ei soovitata taime kasvatada õunapuuaias
Elu omadused Elu määratlemine on võimalik vaid mitme tunnuse koosesinemise kaudu. Milles väljendub elu organisatoorne keerukus? Suur osa organismides olevatest ainetest esineb ka väljaspool neid organisme. Kuid on ka selseid aineid, mis moodustuvad ainult organismides(sahhariidid, lipiidid, valgud, nukleiinhapped, vitamiinid jt). Neid nimettatakse biomolekulideks. Nende ehitus on palju keerulisem ja neil on mitmekesisemad omadused kui eluta keskkonnas esinevatel ühenditel. Elusorganismide keerukam organiseeritus algab biomolekulidest. Elusloodusele on omane mitmetasemeline organiseeritus, mis väljendub nii raku, organismi, liigi ja ökosüsteemi tasandil. Elu organisatoorne keerukus ei avaldu vaid ehituses eluslooduses toimuvad protsessid on ka keerulisemad kui eluta looduses ja ende regulatsioon toimub igal tasandil. Elu iseloomustav organisatoorne keerukus väljendub ehituslikul, talituslikul j...
1.Kuidas organismid paljunevad? kas sugulisel või mittesugulisel teel 2. Mis vahe on vegetatiivsel ja sugulisel e generatiivsel paljunemisel? sugulisel e. Generatiivsel paljunemisel saab uus organism enamasti alguse viljastunud munarakust. Mittesugulisel e. Vegetatiivsel paljunemisel pärineb uus organism alati ühest vanemast. Toimub kas eoseliselt või vegetatiivselt. 3. Mis on vegetatiivse paljunemise tähtsus? Vegetatiivne paljunemine võimaldab suhteliselt lühikese ajaga saada arvuka geneetiliselt ühtliku järglaskonna 4. Miks on vajalik rakkude jagunemine? Rakkude jagunemine tagab organismi kasvamise ja arengu. Lisaks sellele on jagunemine vajalik ka hukkunud rakkude asendamiseks ja vigastuste paranemiseks. 5. Mis tüüpi rakkude paljunemine on mitoosis ja mis tüüpi rakkude paljunemine on meioosis? Mitoos- keharakkude paljunemine
Parasiidid elavad teiste organismide kulul teda kahjustades vamm, torikulised, rõngasmädanik, nahaseened Saprotroofid lagundavad surnud orgaanilist ainet sampinjon, hallitusseened Toitu saavad seeneniidistikuga, mis imeb vedelaid toitaineid (sünteesitud orgaanilist ainet) Paljunemine Mittesuguliselt eosest areneb seeneniidistik, mis valmistab uusi eoseid Vegetatiivselt niidistikuga Suguliselt eosest arenev niidistik peab ühinema teise sobiva niidistikuga, et moodustuksid uued viljakehad Põhirühmad Kandseened puravik, kuuseriisikas, pilvik, sampinjon Kottseened pintselhallik, kevadkogrits, pärmseened Ikkesseened nutthallik, täpphallik, sõnnikuhallik Milles seisneb seente tähtsus looduses? Kasu Lagundavad surnud org. ainet Koht toiduahelas Sümbioosis teiste taimede ja loomadega Kahju Kahjustavad puid
idanemisvõimelistena üle kahekümne aasta ja siis üllatada teid uue kassitapu taime ilmumisega. Levi, kasvukoht ja paljunemine Kassitapp kasvab pärismaisena Euroopas ja Aasias. Eestis on ta tavaline. Taim eelistab kuivemat savikat või liivast pinnast. Ta on levinud umbrohi aedades ja põldudel. Kosmopoliitse levikuga, puudub vaid kohati Austraalias, troopikas ja külmas Arktikas ning Antarktikas. Eestis tavaline. Paljuneb peamiselt vegetatiivselt maa-aluste roomavate võsunditega, vähem ka seemnetega. Seemned idanevad aeglaselt, kuid võivad mullas püsida idanemisvõimelistena rohkem kui 20 aastat. Kasvab umbrohuna savikal pinnasel aias ja põldudel, ka liivastel nõlvadel, teede ääres, raiesmikel, prahipaikadel. Vars, leht, vili , maa-alune osa VARS - Varred kasvavad rosetina, lamavad või väänduvad, harunevad, peened. Kaetud väheste karvadega või on paljad.
Suguline õistaimedel, sõnajalgtaimedel, sammaldel, vetikatel, selgroogsed loomad, ümarusidel, paelussidel, rõngusussidel, limustel 2. - Sammaldel ja sõnajalgtaimedel esineb nii mittesuguline kui suguline tsükkel Õistaimedel nii suguline kui vegetatiivne paljunemine - Üheaastased taimed paljunevad ainult suguliselt ehk seemnetega -Puudest-põõsastest mõned liigid võivad paljuneda nii suguliselt kui vegetatiivselt - Ilupõõsaid, okaspuu vorme paljundatakse üldjuhul pistokstega 3. Mitoos on päristuumse raku jagunemine, millega tagatakse kahe tütarraku geneetiline identsus. Karüokinees(rakutuuma jagunemine)+tsütokinees (tsütoplasma ja rakuorganellide jagunemine) Tagab organismide kasvamise, hukkunud rakkude kasvamise, vigastuste paranemine, kromosoomide arvu püsimine, gen. Identsed. 1. 1. Profaas ettevalmistav faas 1
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
