kvarts; ja värvuse järgi: 1) hele (karbonaatne), 2) punakaspruun Fosforiidid settekivimid, mis sisaldavad kaltsium fosfaati Lubjakivid tekkinud meredes settimise tulemusena, koosnevad kaltsiidist, dolomiidist, glaukoniidist, kvartsist ja raudoksiidist. Dolomiidid sisaldavad magneesiumi, muidu sarnased lubjakividele. Merglid lubjakivide ja savide vahepealne, 25-50% savikat materjali. Allika- ja järvelubi tekkinud veekogudesse Turvas orgaaniline settekivim, mille tekkel eristatakse 2 tüüpi: 1) toitaine rikas turvas 2) toitainete vaene raba Põlevkivi merevetikate settimisel ja edasi moondumisel, 50-70% orgaanilist ainet 3. Moondekivimid (sette või magmaliste kivimite sattumisel muutunud füüsikalis- keemilistesse tingimustesse) Moondekivimid: marmor lubja kivide dolomiitide moondel (Saaremaa, Vasalemma, Väo marmor) kildad kvartsiit Mulla füüsikalis-keemilised omadused:
Leostumine on mineraalainete (peamiselt vees lahustuvate soolade) väljauhtumine mullast liikuva pinnasevee toimel. Leetumine on mullateke, mille puhul orgaanilise aine lagunemisel tekkivate hapete mõjul laguneb mulla mineraalosa lahustuvateks ühenditeks, mis mullas liikuvate vete toimel mullast ära uhutakse ja mille läbi mulla keemiline viljakus langeb. Mullahorisondid on mullatekke käigus kujunevad üksteise peal lasuvad mullakihid. Turvas on mittetäielikult lagunenud taimejäänustest koosnev konsolideerumata sete. Ladestunud surnud orgaanika. Turvas moodustub liigniiskes keskkonnas, kus orgaanilise aine lagunemine on takistatud, näiteks soolades.Turvas moodustub niiske ning mõõduka kuni jaheda temperatuuriga kliimaga aladel. Seega on turvas levinud peamiselt kõrgetel laiustel. Eestis moodustub turvas peamiselt turbasamblaist, aga ka kõigi teiste rabataimede (tupp-villpea) jäänustest
Õpetaja : Helgi Muoni Tartu Kivilinna Gümnaasium 2008 Sissejuhatus Tehakse vahet taastuvate ja mittetaastuvate kütuste vahel. Mittetaastuvad ehk fossiilsed kütused on geoloogilises minevikus elanud organismide jäänused: nafta, kivisüsi, põlevkivi jms. Need moodustusid miljoneid aastaid tagasi pikaajaliste ning eriliste geoloogiliste protsesside tulemusena. Nende varud on lõpliku suurusega, mittetaastuvad. Isegi turvas, mis kasvab n-ö meie silmade all, moodustub sedavõrd aeglaselt, et me ei saa seda nimetada taastuvaks maavaraks. Taastuvad kütused on näiteks puit ja nn biokütused sõnnik, põhk jm jäätmed. Kütused, v.a tuumakütus, on üksiti ka keemiatööstuse tooraine. Neist saadakse süsinikuühendeid mitmesuguste materjalide (plastmassid, kunstkiud) tootmiseks. Kui nafta ja maagaas on tekkinud bakterite ja vetikate biomassist, siis sootuks erinevad lood on põlevkivi, turba,
Nii tekib üleliigne taimekahjurite ja taimehaiguste kasv. *Hüdrosfäär e. vesikest on veega seotud geosfäär. *VEERINGE: lülideks on sademed, auramine, jõgede äravool, infiltratsioon, veebilanss -Jõgede äravoolualad e. valglad jaotatakse perifeerseteks ja sise-äravoolualadeks. -Infiltratsioon on protsess, kui osa vihma-, lume- ja liustikuveest imbub maa sisse ja moodustab põhjavee. Infiltratsioon on väike, kui pindmise kihi moodustavad savid või turvas või kui põhjavee tase ulatub maapinnale. -Veebilanss mingi koha veevaru, P(sademed)=E(auramine)+Q(äravool) *Maailmameri katab 71%maakera pinnast ja on peamiseks soojuse vastuvõtjaks ja selle kogujaks. Maailmameri neelab 92% päikesekiirgusest. Merevee keskmine soolsus on 35%o. Kõrgem soolsus on lähistroopilistel, madalam ekvatoriaalaladel. Elustik on suurim suure soolsuse juures. Produktiivsus on tingitud peamiselt jõgede vee väljavoolust ja soojast mereveest.
vahele ning seda nimetatakse saarkõrgustikuks. Sood on kujunenud jääajast. Kuna jääjärvede alla kandus peeneteralist liiva ja savi, mis peavad hästi vett. Siis tänu sellele kujuneski nõgudesse sood. Peipsi ja Võrtsjärve madalikud on kujunenud jääjärvede kadumisel. Meie pinnamoodi ja -vorme on mõjutanud enamasti ikka jääaeg. (viide 4) 8. Maavarad- nende teke ja kasutamine Tartu kaardilehe piires esinevad vaid pinnakatte maavarad, nt järvelubi, järvemuda, turvas, liiv, kruus, savi ja mineraalvett. Nendest kõige enam kaevandatakse ja kasutatakse turvast, mille varud ulatuvad üle 113 miljoni tonni. Turvas on hinnaline loodusvara, mida kasutakse kütte-, alus- aiandus- ja väetisturba tootmiseks. Turvast võib kasutada ka ravivahendina, samuti keemiatööstuse tooraine, näiteks vahade, peitsi, aga samuti isolatsiooniplaatide valmistamiseks. Tartumaal paiknevad soomassiivid kuuluvad Vooremaa alla ning Otepää kõrgustiku soovaldkonda.
rand ning Surfiparadiis. Pikalt läände ulatub Kõpu poolsaar, mille keskosa kerkib 67 meetrini ja kus asub Baltimaade vanim tuletorn Kõpu tuletorn.( foto.4 )( 3) . Foto 8. Kõpu tuletorn Hiiumaal 9 4. Maavarad 4.1. Saaremaal leiduvad maavarad. Saaremaal leidub järgmisi maavarasid: lubjakivi, dolomiit, liiv, kruus, savi, ravimuda, turvas ja mineraalvesi. Põhilisteks ehitusmaterjalideks on karbonaatkivimid ning liivad ja kruusad. Suurimate varudega on lubjakivi ja dolomiit. Kuigi maakonnas on küllalt suured uuritud liiva ja kruusa varud, on ometi tekkinud vajadus kvaliteetse loodusliku materjali järele. See on seletatav asjaoluga, et reeglina ei vasta kruus ja liiv looduslikul kujul ehitussegudes kasutatavatele materjalidele esitatud nõuetele.
15% leede turvastunud mulda (Eesti Maa-amet 2011). Viies kaeve Joonis 5. Viienda kaeve asukoht (märgitud ristiga). Viies kaeve asusTartu maakonnas, Tähtvere vald, Tallinn-Tartu maantee umbes 8. Kilomeetril. Reljeef oli enam-vähem tasane. Kõlvik oli mets. I puurindes oli mänd, II rindes oli sookask ja kuusk. Rohurindes pohl ja mustikas. See oli turvasmuld, milles esimesed 10 cm oli keskmiselt lagunen ud turvas ja ülejäänud halvastilagunenud turvas. Mulla pH oli <4,0. Kui võrrelda saadud mulda Maa-ameti mullakaardil olevaga, siis need klapivad. Mullaks tuli M'' ehk õhuke madalsoomuld. (Eesti Maa-amet 2011). II peatükk Järvselja üldiseloomustus Järvselja asub Võrtsjärve Ja Peipsi järve vahel umbes 50 km kaugusel Tartust Räpina poole. Järvselja jääb Kesk-Devoni ladestiku Aruküla ja Gauja ja Amata lade vahepeale. Järvselja muldade lõimis üldjuhul on saviliivmullad, kuid väike hulk ka turvasmuldasid.
jne. 34. Kuidas vältida maavarade ammendumist? materjalide säästmine, asendamine, kasutusaja pikendamine korduvkasutus kaevandustehnoloogia täiustamine 35. Nimeta 3 energiaallikat Taastuvad hüdroenergia, tuuleenergia, päikesekiirgus, maagaas, tõusu-mõõnaenergia, geotermiline soojusenergia, biomass. Taastumatud nafta, süsi, turvas, uraan 36. Nimeta peamised taastuvad energiaallikad hüdroenergia, tuuleenergia, päikesekiirgus, maagaas, tõusu-mõõnaenergia, geotermiline soojusenergia, biomass. 37. Nimeta peamised taastumatud energiaallikad nafta, süsi, turvas, uraan 38. Millised keskkonnaprobleemid kaasnevad energiatootmisega? Energiavarude ammendumine, kaasnevad heitmed, mis võivad olla kahjulikud keskkonnale. 39
järgi: 1) hele (karbonaatne), 2) punakaspruun 4. Fosforiidid settekivimid, mis sisaldavad kaltsium fosfaati 5. Lubjakivid tekkinud meredes settimise tulemusena, koosnevad kaltsiidist, dolomiidist, glaukoniidist, kvartsist ja raudoksiidist. 6. Dolomiidid sisaldavad magneesiumi, muidu sarnased lubjakividele. 7. Merglid lubjakivide ja savide vahepealne, 25-50% savikat materjali. 8. Allika- ja järvelubi tekkinud veekogudesse 9. Turvas orgaaniline settekivim, mille tekkel eristatakse 2 tüüpi: 1) toitaine rikas turvas 2) toitainete vaene raba 10. Põlevkivi merevetikate settimisel ja edasi moondumisel, 50-70% orgaanilist ainet 1. moondekivimid sette või magmaliste kivimite sattumisel muutunud füüsikalis- keemilistesse tingimustesse. 1. marmor lubja kivide dolomiitide moondel (saaremaa, vasalemma, väo marmor) 2. kildad kvartsiit Savimineraalid mullas
MEIE LOODUS ON OHUS? Teaduse ja tehnika kiire areng on inimese elutingimusi tundmatuseni muutnud, andnud inimkonna käsutusse vahendid, mis on võimelised tooma talle nii hüvangut kui ka hukutama kogu planeedi. Oma tegevusega kasutab inimene nii võimsaid vahendeid, et looduse tsükkel läheb rütmist välja, Maa ei jõua tasakaalu uuesti sisse seada ja oma haavu parandada. See tekitab hulga ökoloogilisi globaalprobleeme. (Ökoloogiaks nimetatakse elusorganismide ja nende keskkonna omavaheliste suhete teaduslikku uurimist.) Palju probleeme tekitab õhu, vee ja mullastiku saastumine. Koos ühiskonna arenguga kasvab riikide energiavajadus, aktualiseerunud on loodusvarade säästlik kasutamine ja toimetulek jäätmemajandusega. Ökoloogilistest globaalprobleemidest on oluliseimal kohal inimtegevusest tingitud kasvuhooneefekti süvenemine ning kosmilise kiirguse eest kaitsva osoonikihi hävimine. Palju kahju tekitavad ka happevihma...
0-70 t3 T 6,8 71-100 t2 Kihisemine: Alates ~1m sügavuselt. Koreselisus: Puudub. Mulla nimetus: Õhuke lammi madalsoomuld AM'' Kasutussobivus: Kuivendades sobib rohumaaks. Kuigi muld on toitaineterikas, ei sobi ta peale kuivendamist põllumaaks, sest kuivendades ja harides jääb turvas järjest vähemaks. Informatsioon Maa-ameti mullakaardi andmebaasist: Mulla nimetus: AM''' Lõimis: t_3100 Võrdlus Maa-ameti ja meie andmete kohta: Meie andmed ning Maa-ameti andmed langesid suures osas kokku. Meie nimetasime mulla õhukeseks lammi madalasoomullaks, Maa-ameti mullakaardil oli aga nimetuseks sügav lammi madalsoomuld. Maa-ameti mullakaardi andmetel oli lõimiseks 100cm ulatuses t3, meil aga määratud alates 70cm sügavuselt t2. Mulla profiil: Sügavkaeve nr 3 Asukoht:
road signs All speed limit signs in the Republic changed to the metric system in 2005. Some direction signs still show distance in miles so tourists often mix them up. There are usually about 10 signs or more on one post , and its really hard to see them when driving, so tourists disturb traffic quite often when slowing down to read the signs All the signs are multilingual ,due to high percentage of English speakers Forests Ireland has only about 8 % of his whole land covered with forests. Centuries ago people cut the forests and didn't think about the future so nowadays there is mostly peat ( turvas) which Ireland uses to produce energy. Economy Ireland had a big economic boom in the late 20'th century, but now the Republic of Ireland is ranked the second wealthiest per capita country in the European Union. Education in Ireland is free at all levels, including college. The construction sector, which is inherently cyclical in nature, ...
Leidumine, omadused Süsinik elusa looduse peamine koostisosa, omastatakse taimede poolt fotosünteesiprotsessis 6CO2 + 6H2O ® C6H12O6 + 6O2 Leidub looduses nii ehedalt (grafiidina ja teemandina) kui ühenditena (CO2 õhus, karbonaadid): lubjakivi, marmor, kriit CaCO3 dolomiit CaCO3 ×MgCO3 sooda Na2CO3 Süsinikurikkad on orgaanilised kütused: looduslik gaas CH4 nafta alkaanide segu (C5....C70) biomass ® turvas ® pruunsüsi ® kivisüsi ® antratsiit 50% C 55% 65% 68-73% 79% C Süsiniku allotroopsed erimid on teemant, grafiit, amorfne süsinik, karbüün ja 80-date lõpus sünteesitud fullereenid. Kokkuvõtte. Süsinik asub elementide perioodilisuse tabelis teises perioodis, seega on tema elektronkate kahekihiline. Süsiniku aatominumber on 6, ümardatud suhteline aatomimass 12
Geoloogia on õpetus Maa koostisest, ehitusest, tema muutustes ja arengust, sealhulgas elu arengust maakeral. Geoloogia peamiseks ülesandeks on selgitada Maa ülakihtide, nn maakoore e litosfääri ehitust ja arengulugu, õppida tundma kivimeid, mineraalie ja maavarasid ning välja selgitada maakoort moodustavate kivimikehafe vastasikuseid suhteid. Geoloogia uurib protsesse, mis põhjustavad kivimite, mineraalide ja maavarade teket ning nende muutusi nind seeda ühtlasi muutusu maapinna reljeefist, s.h. veekogude põhjas ning rannavööndis. D ünaamiline geoloogia uurib maapinnal ja maakoores toimuvaid protsesse ja nende d ünaamikat. Eristatakse endogeenseid ehk maasisejõude(näiteks tektoonilised liikumised ja maavärinad) ja eksogeensed(näiteks tuule ja voolava vee tegevus). Leonardo da Vinci näitas, et mereliste organismide kivistunud jäänused maismaal näitavad merede ja mandrite piirjoonte muutusi. Saksa mäeteadlane Agricola selgitas maagiso...
omakorda soojusenergiaks Fossiilkütus ehk fossiilse päritoluga orgaaniline kütteaine on energeetilisel otstarbel kasutatav maapõuest saadav orgaaniline aine. Ta on päritolult settekivim, millesse on ladestunud biosfääri aineringest väljunud süsinikuühendid. Fossiilkütused on põlevad maavarad, mis on tekkinud orgaaniliste jäänuste fossiliseerumisel. Peamised fossiilkütused on nafta, maagaas, kivisüsi, pruunsüsi, põlevkivi, turvas. Generalistid e polüfaagid – segatoidulised Geoloogiline aineringe – jaguneb väikeseks ja suureks aineringeks. Heterotroofid – organismid, kes eluks vajalikke orgaanilisi aineid saavad väljast ja ise orgaanilist ainet ei sünteesi. Keemiline element on aatomituumas sama arvu prootoneid omavate (ehk sama aatomnumbriga) aatomite klass. Keemiline energia on energia, mis on talletatud aine(te) keemilisse struktuuri ja mis võib
Ressurside kasutamine: - Majanduslik spetsialiseerumine - Tööstus - Energeetika - Turism - Rahvusvaheline äri - Asutus - Elukeskkond Maavarade osatähtsus tööhõives Mäetööstuses hõivatud 1.2% Eesti hõivatutest Ressursialad: Tootsi vald Lavassaare Kohtla-nõmme Puhja vald Jõhvi linn Kiviõli linn Ressursside mõju Riigi majandusele: põlevkivi, ida-viru Rahvastikule ja sustusele: -põlevkivi (kirde eesti - turvas (lavassaare) -lubjakivi (kunda) Kalavarud: kalurikülad Kaluriasulad: - Alajõe vald - Kihnu vald - Kallaste linn Metsandusasulad: - Tudu alevik - Iisaku alevik - Sonda alevik Põllumajandus Põllumajanduse tähtus Els - Kasutab otseselt 42% EL-i maismaast - Suuruselt kolmas tööandja Euroopas (üle 15mln töökoha) - El on suuruselt esimene toiduainete eksportija ning teine importija maailmas
Viletsatel aegadel segati rukkijahu hulka aganatele lisaks või aganate vähesuse korral jahvatatud puukoort, mähka, puulehti, sammalt, sõnajalgu, männikasvusid, marju, tammetõrusid, sarapuu- urbi, isegi kanarbikku. Aganaleiba tuli pärituult süüa, vastutuult süües läksid aganad silma. Ka on teada, et aganaid olevat lisatud teradele seni, kui terade ja aganate segu kühvliga vastu seina visates enam teradele iseloomulikku krabinat kuulda ei olnud. Aganane leib oli must ja rabe nagu turvas. jõululeib- enamasti tehti hapendatud rukkijahust. Tava leivast erines jõululeib oma erilise kuju poolest. Tehti seakujulisi, kuhikuga, auguga, et saaks küünla hiljem kaunistuseks panna. Jõuluorikas oli pikerguse kujuga, küllaltki suur ja sellest vormiti siga, sõrmega tehti keskele maagiline viiskand. Jõululeib oli ümara kujuga läbimõõduga u 31 cm ja kõrgusega 12 cm. Kuhikuga leibadele löödi või vajutati sõle, söe, põrsaluu või võtmega märgid sisse
tehnoloogiataseme juures suudab kasutada Energiavarud jagunevad: 1. Taastuvad 2. Taastumatud Taastuvad: 1. Päikeseenergia 2. Tuuleenergia 3. Prügienergia 4. Hüdroenergia 5. Lainete energia 6. Loodete energia (tõus ja mõõn) 7. Geotermaalenergia 8. Biomassienergia (puit jne) Taastumatud: 1. Fossiilsed kütused: - Nafta - Maagaas - Süsi (pruun- ja kivisüsi) - Põlevkivi - Turvas 2. Tuumakütused: - Uraan - Plutoonium Energiatehnoloogiad - arengusuunad 1. Traditsioonilised - On teatud riigis pikka aega kasutusel olnud tehnoloogiad ja ka mingi kindel energiavara, millest energiat saab - Enamasti fossiilsed kütused ja vananenud tehnoloogiaga hüdroelektrijaamad - Saastavad keskkonda - Fossiilsete kütuste puhul varud piiratud 2. Alternatiivsed
2. vulkaanilistes piirkondades- aurude ja gaaside plahvatused vulkaanide pursete puhul 3. põhjavete toimel tekkinud õõnte sisselangemised 4. lõhkainete plahvatamised ja maa-alused tuumakatsetused TAASTUVAD JA TAASTUMATUD ENERGIAALLIKAD geotermiline energia- bioenergia- TAASTUVAD ENERGIAALLIKAD TAASTUMATUD ENERGIAALIKAD päikese-, vee-, tuuleenergia, bioenergia(FS), fossiilkütused:põlevkivi, maagaas, turvas, geotermiline energia kivisüsi, nafta MAJANDUS metsatööstus- tootmisharu, mis tegeleb metsa langetamise, metsast väljavedamise ja töötlemisega Tselluloosi-ja paberitööstuste rajamine PABERITÖÖSTUSE PLUSSID PABERITÖÖSTUSE MIINUSED KAUBANDUS, SUUR SISSETULEKU KAHJU LOODUSELE, SÜSINIKU MÕJU ALLIKAS RIIGILE LOODUSELE JA MÕJU
..................25 3.1.1 Puitkütuste tootmine.......................................................................................................................26 3.1.2 Vääristatud puitkütuste tootmine....................................................................................................28 3.2 ROHTSED BIOKÜTUSED.................................................................................................................................30 3.3 TURVAS.........................................................................................................................................................31 3.3.1 Turbakütuste tootmine....................................................................................................................31 3.3.2 Vääristatud turbakütused................................................................................................................34 3.3
Pohjus on tosisem - mi.irgitatud on jogi, mis on basseini seni truult toitn;ud. Joe i.ilemjooksule on ehitatud turbatehas, viiikesed ja suured turbati.ikid ujuvad allavoolu ja jouavad basseini, kleepudes seal klompideks ja lagunedes viiiksemateks osadeks.Pikkamooda muutub vesi tihkeks ja soojaks, selles voib varbaid leotada, kuid mitte ujuda. Bassein on nagu soc, siledale, justkui kilega kaetud pinnale touseb vahel harva moni mull ja lohkeb valju plaksuga. Rahvas teab riiiikida, et turvas kannab edasi viiikeste viihkide tobe. See tobi on tuntud juba vanast ajast, ta kordub periooditi, iga viieteist- ki.imne aasta jiirel (paari-kolmeaastase koikumisega). Haigus seisneb selles, et teatud perioodidellahkuvad viihi-emad teadmata pohjusel oma kodudest (uuemal ajal on teadlased seletusena pakkunud Kuu ki.ilge- tombe intensiivistumist) ning jiitavad oma jiireltulijad urgudesse i.iksi, kus nood siis pikkamooda miidanevad. Viiikeste viihkide tovest voib viilja
rohkem leidub meil soid, mis on alguse saanud kunagistest järvedest, mida oli pärast jääaega rohkesti. Üheaegselt järvemuda settimisega asustasid veekogu kaldavööndit soo- ja veetaimed. Järved hakkasid kinni kasvama ja neist hakkasid kujunema sood. Sood tekivad seal, kus vesi ei valgu pinnaselt ära. Soos on pinnas hapnikuvaene ja veega küllastunud. Seetõttu jääb osa orgaanilist ainet lagunemata. Sellest moodustub surnud taime osadest turvas, mis koosneb poolkõdunenud taimedest, peamiselt turbasamblast. Turbasammal kasvab igal aastal ühe sentimeetri võrra kõrgemaks ja alumine osa muutub pidevalt turbaks. Meie soodesse tekib igal aastal juurde umbes üks millimeeter turvast, sügavamates soodes on aga turbakihi paksus üle kaheksa meetri. Mida paksemaks turbakiht kasvab, seda enam soo isoleerib ennast põhjaveelisest toitest ja edaspidi saavad siin kasvada ainult väga vähenõudlikud taimeliigid
külvikastidesse. Kasvusubstraadina kasutatakse väetisteta, neutraliseerimata, happelist turvast. Seemned segatakse liivaga ning pärast külvamist kaetakse seemned õhukese turbakihiga. Paljundusmaterjal vajab valgust vähemalt 16 tundi ööpäeva jooksul. Seemned idanevad 6 keskmiselt 21 päeva kasvuhoones temperatuuril 21 ºC öösel (8 tundi) ja 23 ºC päeval (16tundi). Turvas hoitakse parasniiske, et vältida tõusmete hukkumist liigniiskuse või kuivuse tõttu. Taimede kasvatamine Seemikuid pikeeritakse 2 cm pikkuselt istikukasti, -potti või kilerulli. Pikemate seemikute ümberistutamisel on oht kahjustada juuresüsteemi, alla 2 cm seemikute korral on neid aga raske käsitseda. Seemiktaime ladva ja juure kärpimine 1/3 võrra soodustab okste ja juurestiku harunemist (Aedmustikas koduleht http://aedmustikas.weebly.com/liigid-ja-sordid.html (22.05.2013)).
kaltsiumkarbonaat, 2) kvarts; ja värvuse järgi: 1) hele (karbonaatne), 2) punakaspruun . Fosforiidid - settekivimid, mis sisaldavad kaltsium fosfaati . Lubjakivid - tekkinud meredes settimise tulemusena, koosnevad kaltsiidist, dolomiidist, glaukoniidist, kvartsist ja raudoksiidist. Dolomiidid - sisaldavad magneesiumi, muidu sarnased lubjakividele. Merglid - lubjakivide ja savide vahepealne, 25-50% savikat materjali. Allika- ja järvelubi - tekkinud veekogudesse Turvas - orgaaniline settekivim, mille tekkel eristatakse 2 tüüpi: 1) toitaine rikas - turvas 2) toitainete vaene - raba . Põlevkivi - merevetikate settimisel ja edasi moondumisel, 50-70% orgaanilist ainet C. Moondekivimid - Sette- ja tardkivimite ümberkujunemisel (metamorfismil) muutunud füüsikalis-keemilistes tingimustes tekkinud kivimid. marmor - lubjakivide või dolomiitide moondel (saaremaa, vasalemma, väo marmor). kildad kvartsiit.
---------------- ------- --------------------- VILJANDIMAA MAASTIK JA SELLE KUJUNEMINE Uurimuslik töö Juhendaja : ---------------- -------------------- SISUKORD Aluskord............................................................................................................................3 Pealiskord..........................................................................................................................4 Pinnakate....................................................................................
Need olid põhiliselt tehaste juures paiknevad elektrijaamad ja Eestis ehitati nad peamiselt Tallinnas. Algselt pruugiti elektrit vaid ruumide valgustamiseks. Esimesed teadolevad elektrilised tehaseseadmed pärinevad 1893 aasta Kunda tsemenditehasest. Esimene munitsipaaljõujaam rajati 1907 aastal, selle võimsus oli 100 kW, seda käitas aurumasin ning toodetud elekter läks Pärnu linna tänavate valgustamiseks. XX sajandi algul oli Eestis peamiseks energiatooraineks turvas. 1922 aastal moodustas põlevkivi kõigest 10,6% primaarenergiaressursist. Järk-järgult hakkas põlevkivikasutus suurenema ning 1923 aastal viidi Tallinna linnajõujaam turbalt põlevkivile ning aastal 1930 kasutati umbes 60 000 tonni ,,pruuni kulda" aastas. 1939 aastal kaevandati 1,7 miljonit tonni põlevkivi, millest 2/3 pruugiti elektritootmiseks ning ülejäänust valmistati põlevkiviõli. Enne II maailmasõda rajati Eestisse mitmeid uusi põlevkivijõujaamu, aga need olid kohaliku
lademes esinev rohekashall mergel. Allikalubja teke on seot. kaltsiumkarbonaadi väljasadestumisega allikates. Seda leidub rohkesti Lõuna-Eesti jõgede oruveerudel, teda kasutatakse happeliste muldade lupjamiseks. Järvelubi on settinud järvede põhja mitmesuguste lubivetikate kaasmõjul, kasut. Lõuna -Eesti happeliste muldade lupjamiseks. Turvas tekib poollagunenud taimejäänuste massilisel kuhjumisel. Turba lasundi tüsedus võib ulatuda isegi 10 m. Lasundi ülemises osas turvas kõige vähem lagunenud. Sügavuse suunas lagunemisaste ning süsinikusisaldus suurenevad. Turvas leiab ulatuslikku kasutamist kütteainena ning väetus - ja alusturbana. Soodes mulla lähtekivimiks. Põlevkiviks nim. kildalise ehitusega savikaid või karbonaadirikkaid õhukeste kildudena süttivaid kivimeid. Esineb tavaliselt teistes settekivimites mõne sentimeetri kuni mõne meetri paksuste vahekihtidena. Nim. ka kukersiidiks, mis välisilmelt kakaopruun, kerge, pehme, kergesti kihtideks
Tõde ja õigus A. H. Tammsaare Võitlus maaga 1. Kirjeldage Vargamäed sellisena, nagu Andres Paas ta eest leidis. Siin mägi ja seal mägi ja kolmas ja veel rohkemgi. Mägedel põllud ja hooned, mägede vahel ja nende vahel aina soo ja tükati raba, kaetud kidura võserikuga. Mõlemal pool teed ummistunud kraavid, millede sisemus turvas keskele kokku kuhjatud. Tee põhjaks haod või rida puupakke kõikuval pinnal. Loomajäljed pehmes mudas. Tee kõrval, teisel pool kraavi, vaevakase ja vaevapaju raagus põõsad, harva mõni laia ladvaga sookask. Suurem osa põldudest oli kas rohusoo või samblaraba männijässidega. Heinamaagi oli kas rabaserv, soonepealne, vaevakasesoo või kiikuv jõeäärne, mis praegu vett täis. Hooned olid jäetud risakile ja laokile. Aiad õue ümber seisid vaevu püsti, väravad kannatasid
- äravoolualad jagunevad: perifeersed äravoolualad (jõgede vesi jõuab maailmamerre), sise- äravoolualad (vesi jõuab mandrisisestesse nõgudesse tekitades nt järvi) 4. Inliltratsioon vee liikumine maapinnalt mulda või kivimitesse (põhjavee tekkimine) - osa vihma-, lume-, liustikuveest imbub maa sisse moodustades põhjavee - kõige intensiivsem aladel, kus maapinnale ulatuvad lõhelised kivimid (saab hästi imbuda läbi) - väga aeglane seal, kus pindmine kiht on savi või turvas (maa on seal niigi vett täis ja juurde ei tule) - põhjavee äravool jõkke, järve v ookeani moodustab ühe lüli maa veeringes kuid on tühine osa sellest 5. Veebilanss mingile alale juurdetuleva ja äramineva veehulga vahekord kindlal ajavahemikul - koostatakse üksikute veekogude, riikide, põhjaveekihtide jne kohta eraldi - globaalne veeringe : P (sademed) = E (auramine) + Q (jõgede äravool) 1
on ka see pannud mõtlema alternatiivsete mootorikütuste arendamisele lähitulevikus. Sellest lähtuvalt on jäjest rohkem hakanud levima biokütus. Biokütus on bioloogilist (biogeenset) päritolu ja organismide elutegevuse tagajärjel tekkinud ning taastuvuse piires otseselt kütusena kasutatav või kütuseks töödeldud (vääristatud) tahke, vedel või gaasiline aine. Tahked kütused on puit, kivisüsi, pruunsüsi, põlevkivi ja turvas. Vedelad kütused on peamiselt naftasaadused. Gaasilised kütused on maagaas, vedelgaas, tehisgaasid ja biogaas. Biodiisli tootmine: Biodiislit on võimalik toota taimsetest õlidest (rapsiseemneõli, sojaõli) ja loomsetest rasvadest. Ligikaudu 80% maailma biodiislist toodetakse rapsiõlist. Õli keemilisel reageerimisel alkoholiga (metanooli või etanooliga) saadakse ester, mida nimetataksegi biodiisliks; kõrvalsaadusena tekib glütse-riin. Biodiislit on võimalik
1. Milliseid energiavarasid leidub Eestis ja milleks neid kasutatakse? · Turvas --> elektri tootmine · Põlevkivi --> elektri tootmine · Puit --> soojuse tootmine. 2. Milliseid majandustegevusi hõlmab energiamajandus? Hankimine, töötlemine, kättetoimetamine. 3. Kuidas on muutunud eri energiaressursside osatähtsus energiamajanduses? 1850ndatel oli puidu osatähtsus väga suur, kuid see hakkas langema. Süsi osatähtsus tõusis 1990ndatel, siis hakkas uuesti langema. Nafta osatähtsus tõusis aeglaselt, ka gaasi. Vee osatähtsus on väike ja stabiilne
oksüdeerumine. C - Lähtekivim lähtematerjal, millele mulda on tekkinud. D- Aluskivim lähtekivimi alune vanem kivim. E- Väljauhtehorisont heleda värvusega, on vaesestunud saviosakestest ja toiteelementidest. Savimineraalide teke . G-Gleihorisont tekib kui muld on suurema osa aastast märg.Sinakashall. AT- Toorhuumuslik horisont tekib liigniisketes tingimustes, tüüpiline gleimuldadele. O - Kõduhorisont koosnevad eri lagunemisjärgus olevatest variseosadest. T - Turvas vee ja orgaanilise aine rikas ja tuhavaene soomulle horisont. Veereziimid. Läbiuhteline veereziim kui sademed ületavad aurumise , sademetevesi jõuab vähemalt kord aastas põhjaveeni, lahustuvate toitainete kadu ja mullaviljakuse langus. (paras ja palavvöötmes) Tasakaalustatud veereziim kui sademed ja auramine on tasakaalus , sademetevesi ei ulatu põhjaveeni, toitaineid välja ei uhuta, mullaviljakus ei lange
Ökosüsteemis kuulub maismaa ökosüsteemide hulka samuti mesoökosüsteemide hulka. Raba on soo arengu toitevaene järk. Raba kummub ümbruse vete tasemest kõrgemale, seetõttu voolavad ojad alati rabast välja. Rabade elustik on liigivaene. Taimedest on rabadele iseloomulikud turbasamblad. Üks hektar looduslikus seisundis olevat sood akumuleerib aastas keskmiselt umbes 2 tonni süsinikdioksiidi. Kõik praegused Eesti rabad on kujunema hakanud pärast viimast jääaega. Raba pinnaseks on turvas ja pinnamood seega kumer. Valgus · Madala taimestiku tõttu on rabad avatud maastikud, kus peaaegu kõigil taimedel on piisav hulk valgust. · Rabades ei kasva varjulembelisi taimi. · Valguselembelised taimed on männid, sookased ja kanarbik. · Rabades on nii päeva-kui ööloomi. · Suvekuude jooksul soojendab päike raba üsna halvasti taimede maapealsed osad kuumenevad tugevalt, aga juured jäävad jahedamasse keskkonda. Madala soojusjuhtivuse tõttu
Kolmas tase Neljas tase Viies tase Uusaegkond Uusaegkond on noorim, nüüdisajal jätkuv geoloogiline aegkond, mis algas 65,5 miljonit aastat tagasi. On kujunenud tänapäeva ookeanid ja mandrid. Taimestikule on iseloomulikud katteseemne ehk õistaimed. Kainosoikumit on kutsutud ka imetajate aegkonnaks. Tähtsaimad maavarad on nafta ja maagaas , turvas, settelised raua ja mangaanimaagid. Uusaegkonna jagunemine Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Paleogeen Algas 65,5 miljonit aastat tagasi ja lõppes 23,8 miljonit aastat tagasi; järgnes Kriidile ja eelnes Neogeenile.
(lubjakivi jt) ning maismaal kriit, dolomiit jt Süsinikuringe on võrrelduna teiste oluliste ainete ringetega ebatavaline sest ei vaja ilmtingimata lagundajate olemasolu. Taimsesse massi seotud süsiniku saavad CO2-ks teha kõik aeroobselt hingavad organismid. Tegelikkuses on lagundajad muidugi esindatud ka süsiniku ringluses, ka neil on süsinikku vaja. Osa süsinikust võib aktiivsest ringest kõrvalduda. Nii moodustub näiteks turvas ja on tekkinud fossiilsed kütused ja lubjakivi. Talletunud süsinik pääseb kaasajal uuesti ringlusesse tänu inimtegevusele, tänu fossiilsete kütuste põletamisele ja turba kaevandamisele. Suures koguses CO2 vabaneb ka vulkaanipursetel. U. 99% süsinikust ei osale süsinikuringes vaid paikneb maakoore kivimites. Ökosüsteemi süsinikuringe on avatud ehk mittetasakaaluline, kui süsinikku lisandub
Kuid millised need põhilised mured on, mis on neid põhjustanud, ning kuidas oleks võimalik globaalprobleeme lahendada? Inimkonna majandustegevuse kõige tõsisemaks tagajärjeks võib lugeda globaalset soojenemist ehk planeedi keskmise temperatuuri tõusu. Kliimasoojenemise üheks põhjuseks on fossiilsete kütuste tarbimisel õhku paiskuv saaste, näiteks süsihappegaas. Fossiilseteks kütusteks on nafta, maagaas, kivisüsi, pruunsüsi, põlevkivi ning turvas. Eriti palju paiskavad õhku saastet erinevad tehased ning samuti ka igapäevaselt kasutatavad autod. Seega võib öelda, et vastutajateks oleme me kõik. Teisteks kliimasoojenemise põhjusteks on metsade vähenemine ning kõrbestumine intensiivse põllumajanduse tagajärjel. Viimane neist on eriti levinud just arengumaades, kus põõsastike hävitamisest saadud puitu kasutatakse kütteks ning suureneva rahvaarvu tõttu tegeletakse järjest rohkem maakasutamisega. Globaalse
Aga – kuna näiteks Antarktika teatud osad hoopis jahenevad, kas võiks siiski tegemist olla looduslike teguritega? Ega meie kõiki globaalse kliima keerulisi mehhanisme ja nende omavahelisi suhteid tõepoolest veel ei tunne. Ometi, arvukate uurimuste alusel on kliima soojenemise looduslike põhjuste tõenäosus vaid 5% ligidal. Seega jääb sõelale ikkagi inimtegevuse mõju. Mis tõstab süsihappegaasi hulka atmosfääris? Esimesel kohal on orgaaniliste kütteainete (kivisüsi, õli, turvas, puu jt) kasutamine. See ei piirdu ainult vabrikute ja jõujaamade küttekolletega, vaid sama oluline on põlemine mootorites (autod, lennukid jm sõidukid). Siit pärineb ca 75% atmosfääri paisatud süsihappegaasist. Ülejäänud 25% on metsade, eriti troopiliste vihmametsade, maharaiumise tulemus (rohkem maapinda põllunduse ja karjanduse jaoks). Miks mängivad metsad nii suurt osa? Looduses valitseb normaalselt tasakaal: põlemise, elusolendite hingamise jne. kaudu tekkinud süsihappegaasi
tarvitavad. Soome ja metsade samblad säilitavad vett ja vähendavad jõgede veetaseme kõikumist, aeglustades vee äravoolu veekogudesse. Oma elutegevusega murendava nad pinnast ja valmistavad ette sobivat kasvupinda teistele nõudlikumatele taimedele. 10. Sammalde tähtsus inimese elus. Kasutatakse kütteks ja taimekasvatuses. Rabaturvas on sobiv allapanu loomafarmides, sest see seob gaase ja peab kinni vedelikke. Turvas on ka tähtis keemiatööstuse tooraine. Turbast saadakse tõrva, vahasid, õlisid, parafiini, värvainei. Turbasammaldel on ka bakterivastased omadused, mistõttu on neid hädaolukorras kasutatud vati asemel. 11. Sõnajalgtaimede tunnused. Sõnajalg taimedel on juhtkude s,o pikenenud torujate rakkude ehk soonte süsteem. Puitunud rakud. Neil kujunesid ka organid: juured,varred ja lehed. Sõnajalgtaimi ja teisi arenenu juhtkoega taimi nimetatakse soontaimedeks 12
NAFTA Nafta on taastumatu energiallikas ehk energiaressurss, mille kogus kasutamisel väheneb. Taastumatute energiaressursside hulka peale nafta kuuluvad fossiilkütuse liigid nagu kivi- ja pruunsüsi, maagaas, põlevkivi ja turvas. Nafta on maapõues leiduv õlitaoline põlev vedelik, mis värvuselt võib olla helepruunist (peaaegu värvitust) tume pruunini (peaaegu mustani). Nafta on tekkinud mittetäielikult lagunenud orgaanilisest ainest, mis võis olla nii taimne kui ka loomne ning kasvanud kas meres või maismaal. Kuid suurem osa naftast on tekkinud arvatavasti merelisest fütoplanktonist ning protistidest, sellised on näiteks sinivetikad ning foraminifeerid.
tehnoloogiad või on need kallid 9)Kuidas mõjutas kivisöe kasutuselevõtt majandusarengut? Majandus hakkas kiiresti arenema, laevandus kujunes täiesti ümber. Kujunesid uued suured tööstuspiirkonnad. 10)Mis põhjustas suuri muutusi energiamajanduses XX sajandil? Suurte naftavarude avastamine ja vedelkütuse kasutuselevõtt 11)Millised tahked kütused on olemas? Süsi(pruun-, ja kivisüsi, antratsiit), põlevkkivi, turvas, puit. 12)Miks on tahkete kütuste kütteväärtus erinev? Põhiliselt sõltub see süsinikusisaldusest 13)Millised keskkonnaprobleemid kaasnevad tahkete kütuste tootmisega? Tahked jääkained, CO2 eraldumine 14)Millised keskkonnaprobleemid kaasnevad tahkete kütuste tarbimisega? Heitgaaside eraldumine 15)Millised riigid on maailma suurimad söetootjad? USA ,Hiina, LAV,Euroopas Ukraina, Saksamaa, Poola. 16)Milliseid muutusi on toimunud söetööstuse arengus?
Mullatekke protsesse ei toimu. D aluskivim, mõju mullale on kaudne. E väljauhtehorisont, hele värvus, vaesestunud saviosakestest ja toiteelementidest G gleihorisont - tekib siis kui muld on kõrge põhjavee seisu tõttu suurema osa aastast märg, sinakashalli värvusega. AT toorhuumuslik horisont. Tekib liigniisketes tingimustes ja on tüüpiline gleimuldadele. O kõduhorisont, koosneb eri lagunemisjärgus olevatest variseosadest. T turvas. Ehk vee ja orgaanilise aine rikas ning tuhavaene soomulla horisont.
ladvatuli ette männikutes, männi-kuuse segametsades ja harva ka kuusikutes. Maatuli (pinnasetuli) · Maatuleks nimetatakse põlengut, millel tuli on tunginud turbasse või kõdukihti vähemalt 5- 7cm sügavusele. Maatuli on enamasti pinnatule või ladvatule tagajärg, kuid võib väiksemal maa-alal eksisteerida ka iseseisvalt, olles alguse saanud hooletusse jäetud lõkkest. Maatuli eeldab küllalt kuiva põleva materjali leidumist pinnases. Selleks võibki olla turvas või kõdu. · Tulest kahjustatud metsas sigivad putukkahjurid, tuli soodustab ka mõningate juuremädanikku tekitavate seente levikut. · Tulel piiratud ulatuses on oma positiivne roll metsaökosüsteemis. Tuleasemetel tärkab hea looduslik uuendus. Õhusaaste · Puud on õhusaaste suhtes erineva tundlikkusega. Tundlikumad on okaspuud, mistõttu saasteallikate läheduses on soovitav kasvatada enam lehtpuid. · Õhusaaste mõjutab ka putukaid, seeni ja
Selles paiknevad kõrvuti kahesugused rakud. Ühed neist on pikad ja rohelised. Need rakud on elusad ning neis toimub fotosüntees. Teised rakud on ka pikad, kuid tunduvalt suuremad ja värvuseta. Need surnud rakud on veemahutiteks. Rakukesti toestavad spiraalsed või rõngasjad paksendused. Lisaks sellele on rakukestades väikesed avad (poorid), mille kaudu pääseb vesi rakkudesse. Kuival ajal tungib surnud rakkudesse õhk ja turbasambla elutegevus aeglustub. Kuidas turvas tekib? Nagu teada, pole sammaldel juuri ja nad kasvavad pidevalt ülemisest otsast ning alumises osas samal ajal kõdunevad. Turbasammal kasvab otse ülespoole, allapoole jääb aga tihe kiht kõdunenud turbasammaldest. Loomulikult peavad koos turbasamblaga kõdunema ka teised rabataimed, nii et turvas tekib ka neist. Kuna tihedas turbakihis jääb peagi õhku väheseks, siis ei lagune aga taimeosad rabas täielikult ja ei teki mitte muld, vaid just turvas. See koosneb poollagunenud taimeosadest
pöök). · aianduses peamiselt suvelilli ja köögivilju, aga ka mitmeaastasi lilli, puid ja põõsaid, viljapuude seemikaluseid jt. 27.04.2016 Marje Kask 13 Idanemiseks vajalikud tingimused · Niiskus · Õhustatus · Valgustingimused kanarbik idaneb valguses · Temperatuur 27.04.2016 Marje Kask 14 Substraadid · Muld · Liiv · Turvas · Kompostid · Mineraalvatt · Kergkruus drenaaziks valdavalt. · Pimsskivi parandab õhustatust, kasutatakse drenaaziks. · Sünteetilised plastikosakesed õhustatuse parandamiseks ja drenaaziks, kasutatakse liiva asendajana. · Purustatud puukoor (nulg, seeder, mänd jt). Enne kasutamist lasta komposteeruda 10-14 nädalat, et väheneks vaikude jms sisaldus. · Perliit - vulkaaniline kivim, veemahutatavus 97,1%. Parandab substraadi õhustatust, hoiab pinnase niiske
1.1.2. Kasvupinnase orgaaniline osa Erinevates kasvupinnastes leiduva orgaanilise materjali maht, koostis ja omadused võivad varieeruda väga laiades piirides. Lisaks sellele, et orgaaniline osa mõjutab pinnase bioloogilisi omadusi, mõjutab ta tugevasti ka tema füüsikalisi ja keemilisi omadusi. Mõju iseloom oleneb orgaanilise aine omadustest. Nii näiteks suurendab pinnasesse lisatud vähelagunenud turvas küll pinnase poorsust, kuid vähendab tema kandvust ja tallamiskindlust. Hästi lagunenud turvas aga suurendab pinnase veehoidevõimet, halvendamata seejuures oluliselt tema kandvust. Põhilisteks orgaanilist päritolu materjalideks on kasvupinnaste tootmisel erinevad turbad ja kompostid. Orgaanilist osa iseloomustatakse põhjalikumalt punktides 3 ja 5.3. 1.2. Kasvupinnase ruumiline ehitus ning sellest tulenevad taimekasvatuslikud karakteristikud
*Sademed. Mida kaugemale mandrite sisealale niiske mereline õhk liigub, seda ulatuslikumal alal kujuneb rohkete sademetega mereline kliima. Nendes kohtades, kus õhumasside liikumist merelt maismaale takistavad kõrged mäed, sajab suurem osa niiskusest maha mägistel rannikualadel. Maismaalt aurunud niiskusest langeb osa sademetena maha maismaa kohal, vähesel hulgal jõuab ka ookeanide kohale. *Auramine. Auramine sõltub pinnase omadustest, taimestikust, õhu ja maapinna niiskusest ja temperatuurist ning tuule kiirusest. Auramine on suurem seal, kus maapind on ajutiselt veega üleujutatud või põhjavesi on maapinna lähedal. Jõgede äravool sõltub sademete ja auramise vahekorrast. Jõgede äravoolualad ehk valglad jaotuvad kaheks: 1) perifeersed äravoolualad, kust jõgede vesi jõuab maailmamerre 2) sise-äravoolualad, kust jõegede vesi jõuab mandrisisestesse nõgudesse või suurtesse kõrbetesse ning ühendus maailmamerega puudub. Mandritesisestel aladel...
Paljuski on siin põhjus tehnoloogia arengus ja linnaliste eluviiside eelistamises. Tihtilugu ei tajuta inimtegevuse järjest kasvavat survet mullale ning rikutud mullas nähakse vaid esteetilist, mitte elukeskkonna kahju. Mulla roll ökosüsteemis on kaugelt laiem selle peamisest ülesandest toota, salvestada ning säilitada orgaanilise aine tagavarasid maismaal. Näiteks turvasmuldades pärsib lagunemist vesi ja happeline keskkond, mistõttu turvas akumuleerub. Sellega seostub mullastiku asendamatu osa süsiniku salvestajana ja kasvuhooneefekti vähendajana: kolmandik mullasüsinikust ongi akumuleerunud turvasmuldades. Maailma muldades üldse on orgaanilist süsinikku seotud poolteist kuni kolm korda rohkem, kui seda on biomassis (puud, taimed). Elukeskkonnana eraldab muld pidevalt vett ning mikroorganismide elutegevuse kaudu eritub gaase. Seega on muld vajalik puhastaja ja ainete sidujana vee-, gaaside ja keemiliste elementide ringes
TÄHTSUS-*taimede kasvatusele hädavajalik mineraalide lähteaine*ökosüsteemis filter-seob ja puhastab õhust saabuvat tolmu ja sademeid*väärtuslik loodusvara-põllumal. tootmisvahend*taimedele kasvukohaks. MURENEMINE on mullatekkeprots,mille käigus lähtekivim muutub suurest rahnust liivateraks,murenemisel on 3 liiki:keemiline mur,füüsikaline mur ja biolog.mur. LÄHTEKIVIM on kivim, millest tekib mullatekke protsesside lisandumisel muld.mulla kõige algelisem algaine liiv,kruus,savi.*annab mullale mineraalse aluse ja määrab tema füüsikalised ja keemilised omadused.FÜÜS.MUR.tuule ja vee ja kliima mõju lähtekivimile*vaja on lähtekivimit,tuult ja vett. Samuti heakui kliimal oleks suur amplituut(sooja,külma kõik)*ülekaalus tundrate ja teistes kohtades,kus soe ja külm vahetuvad suure ampl.KEEM.MUR ehk porsumise käigus muutub kivimi keemiline koostis ja osa lahustuvaid aineid eraldub,kuid kivide väliskuju muutub esialgu suht vähe.*Kivimpindade uuris...
Andres Hillep 9.b klass Alternatiivenergia Eestis miks vajalik ja mida peaks muutma Kogus maailmas tarvitatakse tänase päevani ikka veel väga palju taastumatuid energiavarusid nagu näiteks: nafta, maagaas, põlevkivi, pruunsüsi, kivisüsi. Samuti ka turvas, mida loetakse taastumatute energiaallikate hulka kuuluvaks, sest turvast tekib juurde väga aeglaselt ning vähe. Kuna Eestis naftat ei leidu on Eesti energeetika selgrooks olnud põlevkivi ja suuresti jääb see nii ka järgnevatel aastakümnetel, sest me ei suuda oma energiatootmist piisavalt kiiresti ümber korraldada. 2005. a oli põlevkivi osatähtsus meie primaarenergiaga varustamisel 60,7% ja elektritootmisel 93,4%. Praegu kasutusel olevatest
maa kujundamine veekoguks, ehitusmaaks, mis tahes muuks tarbimisväärseks maaks või tunnustatud väärtusega maastikuks. Kaevandamisega rikutud maa korrastamine on kas tehniline või bioloogiline. Tehniline: maa ettevalmistamine taaskasutuseks. Selle etapi käigus tasandatakse sisepuistangud, mis paljandustööde käigus olid kaevandatud alale moodustatud nii, et lubjakivid ja mergel paigutati puistangu alaossa ning kvaternaarsetted ja turvas ülaossa, kujundatakse väljaveotranseede nõlvad ning rajatakse teedevõrk. Esmane tasandamine toimub sisepuistangu harjal liikuva draglainiga ning järeltasandamine buldooseritega. Mitmes Narva karjääri transees, kus katendi paksus ja seega puistangute kõrgus ei ole suur, on võimalik ka esmast tasandamist teostada buldooseritega. Tehnilist korrastamist teostavad karjäärid oma jõududega. Bioloogiline: 5
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
