Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"tulikalised" - 36 õppematerjali

tulikalised - rohttaimed, harva liaanid v. poolpõõsad; lehed juurmised v. varrel vahelduvalt; abilehti pole; lehed enamasti jagunenud, harva terved; õied tipmises õisikus, harva üksikult; õiekate lihtne, harva kaheli (tulikad), mõnel liigil pudeneb varakult; õieosade arv varieeruv; õied radiaalsümmeetrilised (sinilill) v. monosümm.
thumbnail
15
docx

Leht, vili, õis ja seeme

lokulitsiidselt, viljalehed lõhenevad selgmiselt; rõngasjalt, ava läbib ristisuunaliselt kõiki viljalehti või poorjalt, kui vilja avanemisel tekib erisugune lokaalne ava. Kukkur (folliculus) on ühepesaline, apokarpsest sigimikust tekkinud paljuseemneline avavili, lõhe tekib piki viljalehe serva. Kui ühest õiest tekib kukkurvilju rohkem kui kaks, moodustavad need kogukukru (multifolliculus). Kukkurviljad esinevad sugukondades tulikalised (Ranunculaceae), roosõielised (Rosaceae), magnoolialised (Magnoliaceae) ning paksulehelised (Crassulaceae). Kõder (siliqua) ja kõdrake (silicula) on kahepesalised, kahest viljalehest moodustunud viljad. Seemned kinnituvad sigimikukambri seinale. Kõdra pikkus ületab laiuse vähemalt neli korda, kõdrakese laiuse suhe pikkusesse on väiksem. Esinevad ristõieliste (Brassicaceae) sugukonnas....

Bioloogia
43 allalaadimist
thumbnail
11
docx

Pärandkoosluste eksamiks

Üldmõisted Pärandkooslused ( pool-looduslikud kooslused) on inimese ümberkujundatud looduslikud kooslused eelkõige puisniidud, loopealsed, lamminiidud, rannaniidud, aga ka teised karja- ja heinamaad, mis sellisena püsivad mõõduka inimmõju (niitmine, karjatamine) tingimustes. Niitmine, valikraie, ekstensiivne karjatamine, kulupõletus on koosluse muutmise looduslähedased viisid, mis ei vii valdava osa liikide väljalangemisele nagu kamara ümberkündmine, mulla teisaldamine, tugev väetamine või mürgitamine. Inimmõju lõppemisel muutuvad pärandkooslused loodusliku suktsessiooni käigus looduslikuks koosluseks (enamasti metsaks). Pärandkooslused klassifitseeritakse: esimeseks on aruniidud, mis on turvastumata ja üleujutuseta muldadel ning jaotuvad looniitudeks e. alvariteks e. loopealseteks(s.h. loopuiskarjamaad), pärisaruniitudeks (s.h. pärisarupuisniidud ja ­karjamaad), nõmmeniitudeks ja paluniitudeks, Teiseks on lamminiidud e. luhad (s.h. lam...

Pärandkooslused
148 allalaadimist
thumbnail
8
doc

TAIMERIIGI MITMEKESISUS

Katteseemnetaimed e õistaimed: · seemnealge asub sigimikus ­ viljalehtedega kaetud. · elutsüklis valdav sporofaas · iseloomulik tunnus õis · kõige liigirikkam · jagatakse 2 rühma vt lk 46 / üheidulehelised kaheidulehelised kõrrelised korvõielised liilialised liblikõielised käpalised tulikalised TAIMERIIGI ARENG, INIMENE JA TAIMED lk 50-53 Paleobotaanika ­ uurib taimede jäänuseid kivimites. Fülogeneetika ­ uurib erinevate taimerühmade omavahelist sugulust ja püüab näidata nende arengut. Esimesed elusorganismid ei olnud taimed! Tsüanobakterid - 2,5 miljardit a tagasi Eukaüootsed vetikad ­ 1 miljard a tagasi Kloroplastidega eukarüootidest kujunesid taimed. Sammaltaimed ­ 439 mat (miljon aastat tagasi) Siluris...

Bioloogia
36 allalaadimist
thumbnail
19
doc

EESTI TAIMESTIK

Assimilatsioon, dissimilatsioon. Assimilatsioon on toitainete omastamine, dissimilatsioon ära andmine. 2. Taime ja looma põhilised erinevused. Autotroofne ja heterotroofne toitumine. Taime- ja loomaraku erinevused. Taimerakul on olemas rakukest, plastiidid, vakuoolid, need loomarakul puuduvad. Ainevahetuselt on taimed autotroofsed ja loomad heterotroofsed. Varukaineks rakkudel tärklis, loomadel rasvad. Taimede kasv piiramatu, loomadel piiratud. Närvisüsteem ja hormonaalsed organid on loomadel olemas, kuid taimedel puuduvad. Taimedel suur välispind, loomadel liigestatud sisepind. Autotroofne- valmistatakse toitaineid süsihappegaasist päikesevalguse kaasabil fotosünteesireaktsiooni käigus. Taimed Heterotroofne- toitub juba valmis orgaanilistest ainetest. Loomad 3. Prosenhüümne ja parenhüümne rakk. Prosenhüümsed rakud on pikad rakud, mille pikkus ületab tunduvalt laiuse. Parenhüümsed on ristküli...

Eesti loodusgeograafia
127 allalaadimist
thumbnail
25
doc

Botaanika (süstemaatika)

hemitsükliline või tsükliline, kaheli õiekate, tupplehti 3-6, kroonlehti 5-palju, tolmukaid ja seemnealgmeid palju, sageli staminoodideks muundunud (vesiroosi perekonnas võib näha üleminekut tolmukatelt staminoodideks ja edasi kroonlehtedeks, tolmukapea redutseerunud). * Vili on koguvili või lihakas marjataoline vili. * Kõikidel liikidel on tugev risoom ja vee kohal kõrguvad suured, kuni 40 cm läbimõõduga õied. * Kasutatakse dekoratiivtaimena. (Botaanika II) 18. SUGUKOND TULIKALISED : ALKALOIDID * Kuulub hk katteseemnetaimed, klassi kaheidulehelised, seltsi tulikalaadsed. * Sgk u 2000 liiki, levinud peaaegu kogu maakera ulatuses, enamikus põhjapoolkeral, ulatudes mägedes 6000 m kõrguseni. * Eestis näit perek käoking (sinine käoking aedades), perek tulika (kosmopoliitne, meil niitudel tavaliselt kuldtulikas, kibe tulikas ja salumetsas metstulikas), perek ülane (võsaülane, kollane ülane sinilill)...

Botaanika
214 allalaadimist
thumbnail
19
doc

Põllumajandus taimede kordamine eksamiks

Rakukest, sellel kujunemine ja modifitseerumise võimalused. Tselluloos, hemitselluloos ja pektiinaine. Poorid, perforatsioonid ja palasmodesmid. Pigmendid, alkaloidid, glükosiidid ja parkained. Jääkained taimerakus ­ kristallid. Taimeraku keemiline koostis ja selle dünaamika veg. perioodi vältel (vesi, TP, TK, TT, NEA jt.) Taimerakkude kuju ja suurus: · Kõrgemate taimede rakke kuju järgi saab jaotada kaheks ­ parenhüümsed ja prosenhüümsed · Rakkude läbimõõt enamasti 10...100 mikromeetrit, samas kiutaimedel rakkude pikkus võib ulatud 0.5 meetrini · Rakkude suurus on koetüübile iseloomulik tunnus ja ei sõltu taime suurusest Taimeraku omapära: 1. Kestad ­tselluloos, hemitselluloos, pektiin 2. Vakuoolid(sinna kogunevad jääkained, varuained ning seal kontrollitakse rakusiserõhku...

Põllumajandus taimed
306 allalaadimist
thumbnail
50
doc

Botaanika Eksam

Paarile küsimusele jäi vastamata, sest ei leidnud seda kuskilt. Kuid meilt Ploompuu seda ei küsinud. Soovitan kindlasti juurde lugeda tunnikonspektist, sest näiteks kottseente osa siin nii pikalt ja täpselt ei ole, kui tema küsis. Kuigi pileti peal neid küsimusi ei olnud. Edu õppimiseks ja saatke see siis kõigile edasi, kes võib-olla kohe ei saanud! 1. Süstemaatika on teadus, mis tegeleb meie planeeti asustavate taimede kirjeldamisega, sugulasliikide rühmadeks liitmisega ja nende rühmade asetamisega sellisesse järjekorda, mis peegeldaks taimeriigi sadu miljoneid aastaid kestnud evolutsiooni. Taksonid- süstemaatika ühikud. Taimi liigitatakse süstemaatilistesse rühmadesse üldtunnustatud üksuste alusel, mida nim. taksoniteks: liik->perekond->sugukond->selt->klass->hõimkond->riik 2. Esmane liigi kriteerium: Samasse liiki kuuluvad isendid, kes (potensiaalselt) suudavad omavahel ristudes a...

Botaanika
180 allalaadimist
thumbnail
8
ppt

Nimetu

Taimed Anni Vanemb 11A Sisukord · Kullerkupp · Sinilill · Pääsusilm · Näsiniin Kullerkupp · Kullerkupp (Trollius europaeus) · Mitmeaastane taim. · Levinud Euroopas,Väike- Aasias,Eestis,Põhja-Ameerikas. · Kuulub sugukonda tulikalised , perekonda kullerkupp. · 25...30 kullerkupu liiki Sinilill · Sinilill (Hepatica nobilis) · Mitmeaastane ühekojaline rohttaim. · Levinud Ida-Euroopas ja Skandinaavias · Tulikaliste sugukonnast sinilille perekonnast. · Umbes 6 liiki Pääsusilm · Pääsusilm (Primula farinosa) · Mitmeaastane ühekojaline rohttaim. · Levinud kogu Euroopas. · Kuulub sugukonda nurmenukulised, perekonda nurmenukk. · 5 liiki Näsiniin...

14 allalaadimist
thumbnail
33
doc

Eesti taimestik, taimkate ja selle kaitse

Eesti taimestik, taimkate ja selle kaitse Kordamisküsimused EKSAMIKS · Assimilatsioon: ainevahetuslike protsesside kogum, kus lihtsamatest keemilistest ühenditest sünteesitakse keerulisemad ühendid. Sünteesi käigus muudetakse ühendid endale omaseks. Protsessi toimumiseks on vaja energiat. · Dissimilatsioon: ainevahetuse osa, mille käigus keerulisemad ained lagundatakse lihtsamateks ühenditeks. Protsessis eritatakse ja antakse aineid ära. Protsessi käigus vabaneb energiat. · Taime ja looma põhilised erinevused TAIMED (hulkraksed LOOMAD päristuumsed fotosünteesivad organismid, kellel on plastiide ja suuri vakuoole sisaldavad tsellulo...

Eesti taimestik ja selle...
341 allalaadimist
thumbnail
70
xlsx

Aiakultuuride võrdlustabel

vähenõudlik, kuid eelistab soojemat kasvukohta ja kergemat Aed-koriander sarikalised mulda 20-60 cm eelistab niiskemat pinnast ja talub Harilik naistenõges huulõielised ka poolvarju 60-70 cm päikeseline, parajalt niiske ja kerge Mustköömen tulikalised muld 20-40 cm soe ja päikeseline kasvukoht, huumusrikas ja vett hästi Harilik rosmariin huulõielised läbilaskev muld kuni 2 m päikeseline, tuulte eest varjatud kasvukoht kuivema lubjarikka Tähklavendel huulõielised mullaga kuni 60 cm...

Aiandus
145 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Erinevatest taimeliikidest

Täiuslikumad juhtsooned, ÕIE esinemine, VILI Õis Õis areneb õiepungas, õie osad on homoloogsed lehtedega. Pärast seemnealgmete viljastumist areneb õie sigimikuotsast vili. Õistamiede hõimkond jaotatakse kahte klassi: ühe-ja kaheidulehelised. *kaheidulehelised - Idus kaks idulehte - idujuur areneb peajuureks, kujuneb sammasjuurestik - lehed sulg või sõrmroodsed - õied neljatised või viietised - korvõielised, roosõielised, liblikõielised, tulikalised Näited:Angervaks, kanarbik, kassiristik, kassitapp, kollane mesikas, kollane ülane, naat, kortsleht, palderjan, pääsusilm *Üheidulised - Idus üks iduleht - idujuur taandareneb - lehed rööp- või kaarroodsed - õied kolmetised - kõrrelised, lülialised, käpalised - Maisi lehed, rööp või kaarroodsed Näiteks; Orashein, Inimene ja taimed- floora ja kultuur Pärandkooslus- kooslus, mis on kujunenud pikaajalise mõõduka inim'tegevuse tulemusena....

Bioloogia
16 allalaadimist
thumbnail
6
odt

Taimesugukonnad koos kirjeldustega

TAIMESUGUKONNAD ÕISTAIMED (Angiospermae) KLASS: kaheidulehelised (Dicotyledoneae) SUGUKOND: tulikalised (Ranunculaceae) 1) kuulub kaheiduleheliste klassi, tulikalaadsete seltsi. 2) hõlmab üle 2000 liigi. 3-4) rohttaimed, harva liaanid v. poolpõõsad, abilehti pole. Lehed juurmised või varrel vahelduvalt. lehed enamasti jagunenud, harva terved. Õied tipmises õisikus, harva üksikult. Õiekate lihtne, harva kaheli (tulikad). Õied radiaalsümmeetrilised või monosümmeetrilised. Õieosade arv varieeruv. Osa tolmukaist või õiekattelehtedest muutunud nektaariumiteks....

Zooloogia
41 allalaadimist
thumbnail
16
doc

Bioloogia konspekt

b) Ilves (Felis lynx) c) Võsaülane ( Anemone nemorosa) Perekond a) Inimene b) Kass c) Ülane Sugukond a) Inimlased b) Kaslased c) Tulikalised Selts a) Primaadid b) Kiskjalised c) Tulikalaadsed Klass a) Imetajad b) Imetajad c) Kaheidulehelised Hõimkond a) Keelikloomad selgroogsed...

Bioloogia
23 allalaadimist
thumbnail
14
doc

Eesti taimestik

Protsessi käigus sünteesitakse organismile vajalikke ühendeid: valke lipiide, süsivesikuid, nukleiinhappeid jne. N: fotosüntees, DNA süntees. Sünteesiks kasutatakse ATP energiat (heterotroofid) või päikeseenergiat(autotroofid) Dissimilatsioon ­ ehk katabolism - elusainete lagunemise protsess. Orgaanilised ained lagunevad, muutuvad lihtsamateks ühenditeks, vabaneb organismi elutegevuseks vajalik energia. N: glükoosi oksüdeerimine hingamisel Taime ja looma põhilised erinevused- taimedel olemas rakukest ja rakumembraan, plastiidid, vakuoolid; loomadel ainult rakumembraan. Taimed autotroofsed, loomad aga heterotroofsed. Taimedel varuaineks tärklis, loomadel aga rasvad. Taimedel kasv piiramatu, loomadel piiratud. Taimedel närvisüsteem ja hormonaalsed organid puuduvad, loomadel olemas. Taimedel suur välispind, loomadel liigestatud sisepind Autotroofne ja heterotro...

Eesti taimestik ja selle...
116 allalaadimist
thumbnail
15
xlsx

Süstemaatiline nimekiri

Kivi-imar imar imaralised Polypodiales Harilik mänd mänd männilised okaspuulaadsed Harilik jugapuu jugapuu jugapuulised okaspuulaadsed Siberi nulg nulg männilised okaspuulaadsed Harilik kadakes kadakas küpressilised okaspuulaadsed Harilik sinilill sinilill tulikalised tulikalaadsed rohurinne Kurdlehine roos roos roosõielised roosilaadsed Harilik palderjan palderjan palderjanilised uniohakalaadsed Harilik saialill saialill korvõielised astrilaadsed Liht-naistepuna naistepuna naistepunalised malpiigialaadsed Rukkilill jumikas korvõielised astrilaadsed Aas-karukell karukell tulikalised tulikalaadsed...

Bioloogia
22 allalaadimist
thumbnail
21
doc

Eesti taimkate

penikeel 22 liblikõielised 72 paju, mailane, tulikas 20 mailaselised 60 luga, kannike 19 huulõielised 55 kortsleht, kirburohi 17 nelgilised 53 tulikalised 40 Floora jaotus flooraelementide2 (FE) järgi: Arktiline ja arktomontaanne FE- levinud arktilis- tsirkumpolaarselt (ümber pooluse) Ameerika ja Euraasia polaaraladel, arktilises Euroopas või Euraasias. Koldjas selaginell. Tsirkumpolaarne FE (sünonüümid: holarktiline, tsirkumboreaalne) - levinud põhjapoolkera parasvöötmes. Kadakas, vaevakask, harilik orashein. 251 liiki Euraasia FE- esineb peaaegu kõikjal Euraasia parasvöötmes. Järvkaised. 200 liiki...

Eesti taimestik
39 allalaadimist
thumbnail
9
xls

Eestis kasvavate ja elavate liikide süstemaatiline nimestik

Urtica dioica Urtica Urticaceae Rosales Magnoliopsida Magnoliophyta Plantae Hapu oblikas Oblikas Tatralised Nelgilaadsed Kaheidulehelised Õistaimed Taimed Suhkruhernes Hernes Liblikõielised Oalaadsed Kaheidulehelised Õistaimed Taimed Harilik sinilill Sinilill Tulikalised Tulikalaadsed Kaheidulehelised Katteseemnetaimed Taimed Hepatica nobilis Magnoliopsida Magnoliopsida Magnoliopsida Magnoliopsida Magnoliophyta Taimed Harilik jänesekapsas Jänesekapsas Jänesekapsalised Oxalidales Kaheidulehelised Katteseemnetaimed Taimed Harilik laanelill Laanelill Nurmenukulised Kanarbikulaadsed Kaheidulehelised Õistaimed Taimed...

Bioloogia
25 allalaadimist
thumbnail
14
doc

Eesti taimed ja taimekate

Katteseemnetaimede evolutsioonipuus on nad paigutatud veel üheidulehelistest basaalsemalt. Päriskaheidulehelised - kolmeavaline tolmutera, tupp- ja kroonlehtedeks eristunud viietine (on erandeid) õiekate, lihtsate perforatsiooniplaatidega trahheed, juhtkimbud ringina, kambium olemas. Fülogeneetiliselt basaalseimaks peetakse seltsi TULIKALAADSED - siia kuuluvad sugukonnad tulikalised , magunalised, kukerpuulised. Sk. Tulikalised - rohttaimed, harva liaanid v. poolpõõsad. Lehed juurmised v. varrel vahelduvalt, abilehti pole, lehed enamasti jagunenud, harva terved. Õied tipmises õisikus, harva üksikult, õiekate lihtne, harva kaheli (tulikad), mõnel liigil pudeneb varakult, õieosade arv varieeruv, õied radiaalsümmeetrilised (sinilill) v. monosümm. (käoking). Osa tolmukaist v. õiekattelehtedest muutunud nektaariumiteks. Vili: kukkurvili, pähklike, mari, kogukukkur....

Eesti taimestik ja selle...
104 allalaadimist
thumbnail
39
pptx

Teema 22 kaitsealused taimed I kategooria

karekarvased, terveservalised, pikliksüstjad ja alusel pikalt rootsuks ahenenud Varrelehed: lühemad ja kitsamad SININE KOPSUROHI Putuktolmlejad (kimalased, kägukärblased) Taimed eelistavad puude ja põõsaste poolvarju. KOLLANE KÄOKING Aconitum lasiostomum KOLLANE KÄOKING Süstemaatika Riik: Taimed (Plantae) Hõimkond: Katteseemnetaimed (Magnoliophyta) Klass: Kaheidulehelised (Magnoliopsida) Selts: Tulikalaadsed (Ranunculales) Sugukond: Tulikalised (Ranunculaceae) Perekond: Käoking (Aconitum) KOLLANE KÄOKING 1.käokinga tekkimine: Kolmepealise Kerberose suude vahutamisest Akonai linna lähedal(Aconitum) Väga haruldane taim rahvapäraseid nimetusi pole teada Kasvab vaid ühes kohas Viljandi lähedal Levinud kitsal alal IdaEuroopas Kasvukohad: niisked metsaservad ja võsastikud, salumetsad. Kasvukõrgus: 11.5 m, harva kuni 2 m. KOLLANE KÄOKING Viljaks kukkurvili Õitseb juunistaugustini...

Eesti elustik ja elukooslused
14 allalaadimist
thumbnail
80
doc

Metsabotaanika

SINILILL ­ Hepatica nobilis ; tõlkides ladinakeelset nime, saame hepar ­ maks; ja 9 nobilis ­ uhke. Sinilille lehed oma kolme hõlmaga meenutavad maksa. (Ka teistes Euroopa keeltes nt. saksa keeles, on sinilille nimi seotud maksaga - Leberblümchen). Eestis on teada umbes 40 sinilille rahvapärast nime. Sugukond tulikalised . Kasvukoht: taim kasvab leht- ja segametsades, põõsastikes, puisniitudel. Sinilill on mitmeaastane talvehaljas taim, lühikese tumepruuni risoomiga. Juured ulatuvad kuni 0,5 m sügavusse. Taime noored lehed arenevad kevadel peale õitsemist, nad talvituvad ja surevad järgmisel aastal, kui õitsemine on lõppenud. Sinilille õie alusel on 3 rohelist kõrglehte, mida eksikombel peetakse tupplehtedeks. Botaaniliselt on tupplehed hoopis...

Eesti loodus ja geograafia
44 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun