premolaarid kokku 8, juur kaheks hargnenud; 4) Purihambad e. molaarid kuupjas kroon, kokku 12, 2-3 juurega. SUU Keel Liikuv organ, mille ülemisel pinnal paiknevad erinevat tüüpi näsad: keskel vallnäsad, tipus niitnäsad, servas seennäsad ja lehtnäsad. Lisaks näsadele on ka keelemandel, mis on lümfoidorgan. Seen-, vall- ja lehtnäsades asuvad maitsepungakesed. Süljenäärmed Mesokriinsed näärmed. Toidu niisutamine ja osaline seedimine . Süljes 99% vett ja 1% valke. Olulisemad valgud on mutsiinid, ptüaliin (alfa-amülaas?), sialiin; Sialiin neutraliseerib kaariesttekitavaid baktereid. Lisaks valkudele on süljes ka lüsotsüüm, mis on baktereid hävitava toimega. Ptüaliin lagundab tärklist suhkruteks. Kõige suurem on kõrva süljenääre. Juha väjub näärme esimesest servast, avaneb põse juures. Keelealune süljenääre paikneb keele all, suuõõne põhjas. Lõuaalune süljenääre on seganääre, avaneb keele all....
ALKOHOLI MÕJU ERINEVATELE ORGANITELE KOPSUD Pidev alkoholi tarbimine kahjustab inimese immuunset süsteemi. See omakorda lihtsustab erinevate kopsuhaiguste nagu näiteks kopsupõletik ja tuberkuloos teket. SEEDETRAKT Alkoholi liigtarvitamise korral kahjustub söögitoru, suureneb kõri-, suuõõne- ja söögitoruvähi oht, väheneb peen- ja jämesoole aktiivsus, mistõttu halveneb toidumassi segamine ja seedimine , tekivad sage kõhulahtisus ja kaalukaotus, vitamiinide ja mineraalainete puudus, põhjustab häireid kogu organismis. Pikaajalise alkoholipruukimise tulemuseks on sageli kõhunäärme põletik ja maokatarr. Probleemid kõhunäärmega võivad tekitada ka tugevat valu ning põhjustada diabeeti. Ka risk haigestuda söögitoru- ja pärasoolevähki on tavalisest suurem. MAGU Alkohol ärritab magu. Ka väikene kogus võib tekitada iiveldust. Suur kogus võib ajada oksele. Pidev...
Rakkudes toimuval sisemisel e kudede hingamisel kasutatakse hapniku kõrgmolekulaarste toitainete bioloogilisel oksüdatsioonil,organismi elutegevuseks vajalik energia transformeeritakse fosfaatühendite makroergilistesse sidemetesse. 14. Seedimise üldine iseloomustus, olulisemad seedeprotsessid. Süsivesikute, valkude ja lipiidide seedimise üldine iseloomustus. Seedimine suus ja maos. Olulisemad seedeprotsessid: Toidu suukaudu manustamine. Toidu transport mööda seedetrakti kiirusel, mis võimaldab optimaalset seedimist ja absorbtsiooni. Vedelike, soolade ja seedeensüümide sekretsioon. Toidu lagundamine. Laguproduktide absorptsioon. Seedimatute jäänuste eemaldamine kehast Süsivesikud: lagundamine algab suust, amülaasi sekreteeritakse ka kaksteistsõrmikusse, edasine lagundamine peensooles...
3.neljandane struktuur on mitmest ehitusüksusest moodustub tervlik valk nii struktuurilt kui ka talituselt. 4- ehitusüksust selleks on näiteks hemoglobiin ja veel ensüüm kompleksid. Valkude füüsikalis, keemilised omadused: · suur molekulmass · lahustuvus/lahustumatus (muna, piim- lahustunud) · hüdrolüüsuvus, tagajärjeks vabad aminohapped(nt: seedimine , valgu hüdrolüsaadid) · denaturatsioon on valgu kõrgemate struktuuride kadu erinevate faktorite mõjul kuni esmase struktuurini. Faktoriteks on vibratsioon, madal ja kõrge temp, radioktiivsus, happed ja alused jne. Miks esmane struktuur jääb alles? Kui see ära laguneb siis ei ole see denaturaktsioon, vaid hüdrolüüs. Inimkehaga seotud näited: palavik-haigus tekitajate tapmine, juukse lokkimine. Näiteks muna praadimine....
2) KEELEALUSED SÜLJENÄÄRMED (2tk) paiknevad suu põhjas 3) ALALÕUAALUSED SÜLJENÄÄRMED (2tk) asuvad alalõuanurga kohal 41 ÜLESANDED: valmistab toidukämpu, soodustab rääkimist, süljel on antibakteriaalne toime ja ka raviv toime. Suus niisutatakse toitu süljega, mida eritavad süljenäärmed. Süljel on ka pesev toime. Sülg sisaldab ensüümi, mille toimel algab suuõõnes suhkrute seedimine . 71) Kurgu lümfaatiline rõngas? Kuuest mandlist koosnev barjäärfunktsiooniga lümfaatiline rõngas, kus toodetakse ka lümfoidseid rakke, millistel on õgivõime: 1) SUULAEMANDLID (2tk) kurgumandlid 2) TÕRVEMANDLID (2tk) kuulmetõrve neelu avanemise piirkonnas 3) KEELEMANDEL (1tk) keelejuure piirkonnas 4) NEELUMANDEL on neelulaes 72) Mao asend, osad, mao seina ehitus? Magu asub vasaku roide kaare all, diafragma all, keha keskteljest 5/6 vasakul pool ja 1/6 paremal pool...
Väärlimaseened Mullas jms. Pseudoplasmoodium? rakud nõrgalt seotud Hk. (riik) LIMASEENED- Myxomycota (kitsas mõttes) Haploidsed eosed levivad tuulega, idanedes annavad zoospoorid/amööbid; 2n; hulgatuumne plasmoodium; sporangiumid (neis kapillitsium niidid, mis säilitavad sporangiumi kuju, hoiavad eoseid kohevana) ~ 700 liiki, Eestis teada 113 liiki. Eluvormilt seente ja loomade vahepealsed toitu ei neelata, aga seedimine siiski ~kehasisene. Elavad mullas, kõdunevas puidus, toituvad eelkõige seentest, ka bakteritest ja algloomadest. Majandusliku tähtsuseta. Ehituselt vähe seost seentega (vt. toitumine!) pole seeneniite ega midagi sarnast asendamas (pole ka risomütseeli). Eosest arenevad haploidsed zoospoorid või müksamööbid ühinevad, siis hakkab arenema diploidne plasmoodium. Neil võib olla sood eristunud või eristumata, maksimaalselt on neil teada aga kuni 13 erinevat "sugu"...
· Valgusüntees paneb valgu kokku GOLGI KOMPLEKS : ained satuvad sinna tsütoplasmavõrgustiku kanalikestest. · Valkude lõplik töötlemine ja pakkimine põiekestesse · Rakumembraani ja rakuskesta moodustamine · Süsosoomide moodustumine LÜSOSOOMID : ühekihilised membraaniga ümbritsetud põiekese. · Surnud ja mittevajalike rakustruktuuride ning ainete lagundamine · Rakusisene seedimine pino ja fagotsütoos (ainuraksete toitumine) · Pinosütoos vedelate ainete liikumine rakku, haaratakse membraan kaasa Fagosütoos tahkete ainete liikumine rakku, haaratakse membraan kaasa · Kudede ümberkujundamiselt moondega arengu korral (kullese saba kadumine) · Emaka taandareng sünnitusjärgselt · Tagavad metabolismi nälgimiselt või dieedil MITOKONDER: übritsetud kahe mebraaniga ; raku jõujaamad ; paljunevad iseseisvalt...
Lihase ehituslikeks koostisosadeks on lihasekuid ja sidekude.Lihase sidekoeline toestikkoosneb teda väljastpoolt katvast lihaseümbrisest ja sellega ühenduvast, lihase sees asetsevast ja viimast erineva suurusega lihaskimpudeks jagavast sisemisest perimüüsiumist.Iga lihasekiud on ümbritsetud õrna sidekoelise kestaga-endomüüsiumiga. Peensool on seedetrakti kõige pikem osa. Siin toimub toidu peamine seedimine ja lõhustunud produktide imendumine. Peensool on jämesoolest peenem ja tal on kogu ulatused enam-vähem ühtlane läbimõõt. Peesool jaotatakse: kaksteistsõrmik, tühisool ja niudesool. Kaksteistsõrmik: peensoole algus, asub kõhuõõne paremas dorsaalses neljandikus vastu kõhuseina. Tühisool: peensoole ulatuslikum osa, mille pikkus veisel on 26-48 ja hobusel 18-28 meetrit. Niudesool: peensoole lühike lõpposa, suurtel põllumajandusloomadel 70-80cm. Niudesoole...
Söögitorus paiknevad näärmed, mis toodavad seedimiseks vajalikke esnüüme. Ensüümid on erilised valgud, mida leidub kõikides loomades ning mille mõjul toimuvad kõik keemilised reakstsioonid organismis. Seede-ensüümid satuvad kesksoolde, kus nende abil toit seeditakse. Seedumata toidujäägid eemaldatakse kehast päraku kaudu. Ümarussid võivad ensüüme ka kehast eritada, kusjuures sel juhul toimub neil kehaväline seedimine - seedeensüümi tilgas seedunud toit neelatakse hiljem suu kaudu ning seeditakse sooltorus. Nad on ühed olulisemad orgaanilise aine lagundajad.Ümarussid on enamasti parasiitse eluviisiga, elades taimedes ja loomades ning imedes neist toitu. Nad toituvad ka taimejäänustest, seeneniitidest ja bakteritest....
GOLGI KOMPLEKS · Ained satuvad sinna tsütoplasma-võrgustiku kanalikestest. Golgi kompleksi ülesanded: · Valkude lõplik töötlemine ja pakkimine põiekestesse. · Rakumembraani ja rakukesta moodustamine. · Lüsosoomide moodustumine. LÜSOSOOMID - Ühekihilised membraaniga ümbritsetud põiekesed. Lüsosoomide ülesanded: · Surnud ja mittevajalike rakustruktuuride ning ainete lagundamine. · Rakusisene seedimine pino- ja fagotsütoos (ainuraksete toitumine). · Kudede ümberkujundamine moondega arengu korral (nt kullese saba kadumine). · Emaka taandareng sünnitusjärgselt. · Metabolismi tagamine nälgimisel või dieedil. TSÜTOSKELETT · Valgulistest fibrillidest võrkjas struktuur. Tsütoskeleti ülesanded: · Annab rakule kuju ja seob organellid ühtseks tervikuks. · Kindlustab rakkude liikumise, kuju muutmise, organellide ümberpaiknemise. TSENTROSOOM...
SEEDEELUNDKONNA ül. on toidu seedimine . I Seedimine suus · toidu purustamine/mälumine => hambad · toidu segamine => keel · maitsmine · suuõõnes algab ühe toitaine(suhkrute) seedimine => on vaja E=amülaas(süljes, alus. kk.) Hambad kinnituvad hambasompudesse, välja ulatub igemest hambakroon. Piimahambad(20) vahetuvad 12. aluaastaks Jäävhambad(32): lõike-, silma- ja purihambad II Neel (10-13 cm pikk, lehtrikujuline) viimane tahtele alluv liigutus · neelu taga kilpkõhr, mis suleb neelamisel hingetoru => toit liigub söögitorru III Söögitoru( 25-30 cm pikk) · juhib toidu makku IV Magu...
Mitokondris toimub rakuhingamine, st. glükoosi reageerimine O2-ga, mille tulemusel vabaneb energia ja tekib CO2 ning H2O. 7) Golgi kompleks - Valkude lõplik töötlemine ja pakkimine põiekestesse. Rakumembraani ja rakukesta moodustamine. Lüsosoomide moodustumine. 8) Lüsosoomid - Ühekihilised membraaniga ümbritsetud põiekesed. Surnud ja mittevajalike rakustruktuuride ning ainete lagundamine. Rakusisene seedimine pino- ja fagotsütoos (ainuraksete toitumine). Kudede ümberkujundamine moondega arengu korral (nt kullese saba kadumine). Emaka taandareng sünnitusjärgselt. Metabolismi tagamine nälgimisel või dieedil. Sisaldab lüütilisi ensüüme, mis lagundavad mittevajalike aineid. 9) Tsütoskelett - Valgulistest fibrillidest võrkjas struktuur. Annab rakule kuju ja seob organellid ühtseks tervikuks...
Tuhandete aastate jooksul ladestnud toestest moodustuvad rahud ja saared. Hüdra Hüdrad on ainuõõsed, kes elavad erinevalt korallidest, magevetes. Tal on umbes ühe sentimeetri pikkune keha, mille ühes otsas on tald ja teises otsas kombitsad ning suuava. Tallaga ta kinnitub taimedele või veealustele esemetele. Kombitsatega püüab ta saaklooma kinni ja halvab ta kõrverakkudega. Seejärel suunab toidu suuavasse, kust see liigub kõheõõnde. Seedimine toimub kehaõõnsuses. Hüdra kehasein on kahekihiline ja koosneb lihaskiude sisaldavatest rakkudest. Seetõttu saab hüdra oma keha kuju muuta ja liikuda mööda veekogu põhja. Hüdral on ka närvirakud, mis moodustavad lihtsa võrgukujulise närvisüsteemi. Kuna ta ei uju vabalt ringi, siis nimetatakse teda polüübiks. Hüdrad on lahksugulised loomad. Kevadest sügiseni sigib hüdra pungumise teel. Ta kehale tekivad väikesed kühmud, mis kasvades võtavad...
6 Sigimine.................................................................................................................................. 6 Hingamine...............................................................................................................................6 Eritamine.................................................................................................................................6 Seedimine ................................................................................................................................6 Kokkuvõte...................................................................................................................................7 Kasutatud kirjandus.....................................................................................................................8 Lisa 1...
Toidu energeetiline väärtus ehk kalorsus on energia hulk kalorites, mis vabaneb toitaine lõplikul lõhustamisel. Toidust tulenevat energiat kasutab inimene näiteks keha temperatuuri säilitamiseks, lihaste tööks, erinevate ainete sünteesimiseks jne. TOITSÖÖMINEAINEVAHETUS RAKKUDESLÕPPJÄÄKIDE ERITAMINE SEEDIMINE IMENDUMINE Üldine ainevahetus Ensüümid *Eriliste omadustega valgud, mis kindlustavad organismis keemiliste reaktsioonide toimumise, jäädes ise samal ajal muutumatuks. *Leidub kõikides organismide kudedes ja nad muudavad (kiirendavad) reaktsioonide kulgu. *Nende toime sõltub lähteühendite hulgast, organismi temperatuurist, keskkonna happelisusest või aluselisusest. *Ensüümide abil organismid kasvavad, arenevad, liiguvad, ning toimuvad muud eluprotsessid. Vitamiinid...
Lumepallisupp tuleks menüüst kõrvaldada ja asendada millegi muuga, sest laktoositalumatuse all kannatajale ei ole see supp sobilik. Võiks panna asemele midagi kalorirohkemat, sest inimesel jäi vajalikust energiast puudu. Toidu kogus oli sobilik. Menüüs võiks olla rohkem puu- ja juurvilju. 16 KASUTATUD KIRJANDUS Teesalu, T; Vihalemm, T. (2001). Seedimine . Toitumine. Dieedid. Tartu. Jänes, H. (2000). Koduse ravi ABC. Tallinn Tõlkinud Elken, M. (2001). Tervise käsiraamat. Tallinn. Tõlgitud teosest: Jorma Palo ja WSOY. (1998). Lääkärikirja. Helsinki. Selby, A. Tõlkinud Smidt, I. (2001). Tervistavad toidud. Tallinn http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/toitained.htm 17...
Kala siseehitus 1. Luustik ehk skelett *kolju *selgroog *roided *uimeluud 2. Hingamine *lõpused 3. Seedimine *suu *neel *söögitoru *magu *sooltoru *pärak *sapipõis *maks 4. Närvisüsteem *peaaju *seljaaju *närvid 5. Vereringe *süda *veresooned *arterid 6. Eritamine *neerud Fakte kalade kohta: *kalad on kõigusoojased, sest nende keha temperatuur sõltub väliskeskonnast *kalad näevad halvasti *kala maitseb suu ja keha pinnaga *kalad haistavad halvasti *kalad kombivad kehapinnaga...
Lämmastiku sidumine on väga energiamahukas protsess ja on võimalik ainult hapniku juuresolekul. Kui mullas ei ole õhku, siis loomulikku mulla lämmastikuga rikastamist ei toimu. Sümbiontsed lämmastikku siduvad bakterid on liblikõielistel ja näiteks lepal, astelpajul, porsal. SEENED 12/10/09 Seened on heterotroofsed päristuumsed organismid. Loomadest erinevad seedimise järgi seedimine on kehaväline. Bakteritest erinevad sellega, et suudavad tegeleda mitme asjaga korraga. Miks ei saa seen seedida kehasiseselt? Loom sööb kvaliteeti (vähesest kraamist kiirelt palju vajalike aineid), seen lepib madalakvaliteediga. Kuna seene toit on raskesti lagundatav ja võtab palju aega, siis ei saa seda sisse võtta. Sellega kaasneb parasitism. Umbes pool seente liikidest on parasiidid. Seened on põhiliselt maismaaorganismid...
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS KOKK Kaisa Kotter, Merilin Karen, Pirgit Selart, Ingrit Nikkel Tsitrusviljalised Referaat Juhendaja: Elle Möller Pärnu 2010 SISUKORD 1. TSITRUSVILJAD................................................................................3 2. APELSIN.......................................................................................... 4 3. GREIP...............................................................................................5 4. MANDARIIN.......................................................................................6 5. SIDRUN.............................................................................................7 6. LAIM................................................................................................8 7. POME...
Õhk koosneb peamiselt lämmastikust (78%), hapnikust (21%), argoonist (0,9%) ja süsinikdioksiidist (0,04%). Õhu hapnikusisaldus võimaldab Maal aeroobsete organismide elu. Taimed kasutavad õhus leiduvat süsinikdioksiidi fotosünteesiks. Õhk on tavaliselt lõhnatu ja värvitu. Õhu auhteline dielektriline läbitavus on 1,0006. Atmosfäär ehk õhkkond on Maad ümbritsev kihilise ehitusega õhukest (dilämmastiku, dihapniku, argooni, süsihappegaasi ja teiste gaaside ning veeauru segu), mis pöörleb ja tiirleb koos Maaga. Gravitatsiooni roll Atmosfääri moodustavaid gaase hoiab kinni Maa gravitatsiooniväli, kui gaaside impulss on piisavalt väike. Atmosfääri piirid Maa atmosfääri alumine piir on maa- ja merepind, ülemine piir aga ei ole täpselt määratletav. Hämarikunähtuste ja kõrgete virmaliste vaatluse põhjal arvatakse, et see on 1000...1200 km kõrgusel. Rõhk Atmosfäär on väga liikuv, alludes isegi vä...