Bioloogia kordamisleht 1)Tunnused, mis iseloomustavad elusorganisme : *biomolekulide olemasolu *aine-ja energiavahetus (hingamine!) *rakuline ehitus *ärrituvus (reaktsioon ümbritsevale keskkonnale) *sisekeskkonna satbiilsus *paljunemine *toitumine *areng Elutu : ei toimu hingamist, toitumist jne. Biomolekulid orgaanilise aine molekulid, mille moodustumine on seotud organismide elutegevusega (valgud, lipiidid, sahhariidid, vitamiinid jt ) 2) Süsivesikute, lipiidide, valkude, nukleiinhapete (DNA, RNA) ehitus ja ül. *Süsivesikud orgaanilised ühendid, mille koostises C, H, O. Neid jagatakse : monosahhariidideks(magus):kuulub RNA koostisesse, C arv 3-6; oligosahhariidideks(magus):2-3 sahhariidi omavahel liitunud; polüsahhariidideks: polümeerid, mille monomeerideks on monosahhariidide jäägid. ÜL : energeetiline (energi...
Teraviljasaadused Leib kui toidu sümbol Tera ehitus kile Süsivesikuid on rukki, nisu ja odrajahus 65-66%, erinevus on tärklises: kõige rohkem on nisujahus 63, odrajahus 58 ja rukkijahus 49 %. Kiudaineid on vastavalt nisujahus 3,5, odrajahus 7,9 ja rukkijahus 13,5% sellest veeslahustuvaid vastavalt 0,9, 1 ja 2,2 % ja tselluloosi 0,4, 1,3, 1,9 %. Rääkida ka idanemisest ja idust. 1. Terades on tärklis paigutunud graanulitena valgu maatriksisse. Nisus 9-25 valku Jahus on valku 7-15 % Valgusisalduse järgi jaotatakse nisu tüüpidesse: 2. Kõvanisu (tera on kõva, puruneb jahvatamisel hästi) sisaldab > 14 % (12-14%) valku, jahu annab elastse taigna. 3. pehmenisu 8-10 % valku Normaalses nisus moodustab mittevalguline lämmastik 10 % kogu N-st. Suurem hulk viitab tera riknemisele või sellele, et tera pole küps. Erinevad teraviljad Tärklis erineb peamiselt tera suuruse poolest ...
Skeleti ülesanne on üleval hoida lihasedud. Seedeelundkond: selle moodustavad seedekanal, seedenäärmed. Seedekanal algab suuõõnega, kus toit peenestatakse hammastega ja segatakse tärklist lagundava süljenäärmete nõrega. Suust liigub toit makku, kus lõhustatakse valgud. Maost liigub toit edasi kaksteist sõrmikusse, kuhu eritavad oma nõresid maks ja kõhunääre. Maksanõre abil lagund rasvu ning kõhunäärmenõre abil viiakse seedimine lõpule. Peensooles toimub toitainete imendumine verre. Seedimata toidu osakesed kogutakse jämesoolde, kust need päraku kaudu organismist eemaldatakse. Hingamiselundkond: hingamiselundkonna ülesandeks on gaasivahetus organismis kudede pidev varustamine hapnikuga. Hingamiselundkonda kuuluvad hingamisteed, mida mööda õhk liigub(suuõõs, nina, hingetoru, kõri) ja kopsud, kus toimub gaasivahetus õhu ja vere vahel. Ringeelundkond: selle ülesandeks on transportida kehas ained
RNA nukleotiidide järjestus, mis määrab valgu aminohappelise koostise. 5) EVO MUUTUSTE PEAMISED TEGURID 6) KOHASTUMUSI Taimedel kuiva taluvus, varjevärvus (heinaritsikas) * Mimikri ( orhidee ) Loomadel *varjevärvus ( kameelon, heinaritsikas) *hoiatusvärvus (lepatriinu, herilane, röövikud, maod ) * Mimikri (kägu) lindudel seoses lendava eluviisiga (kerged luud, kiire seedimine, suled jms ) * käitumiskohastumus (rändamine, talveuinak) Inimestel seoses püsti käimisega 7) LIIKIDEVAHELIST RISTUMIST TAKISTAVAD TEGURID geograafiline isolatsioon (ruumiline eraldatus), suur vahemaa. Bioloogiline isolatsioon ristumisbarjäär. 8) DOMEENID, MIS KUULUVAD ELUSTIKU EVO KOLMIKJAOTUSESSE päristuumsed, bakterid, arhed 9) SÜSTEMAATIKA PÕHIKATEGOORIAD - perekond, sugukond, selts, klass,
teda sageli nädalate kaupa, enne kui ta nähtavale ilmub. Suur panda liigub maad mööda karu kombel. Ta on võimeline ka kohmakalt sörkima või sooritama lühikesi hüppeid. Liikumist iseloomustab esikäppade väljapoolepööratus, mis teda karust selgelt eristab. TOITUMINE Oma kodumaal, Hiina keskosas, toitub panda eranditult bambuselehtedest ja noortest võrsetest. Bambuskarud veedavad 1624 tundi päevas süües, ülejäänud aja nad puhkavad. Pandadel on karnivooride seedimine, kuid nad söövad taimset toitu, peamiselt bambust, kust nende seedesüsteem saab toitaineid kätte vaid natuke. Päeva jooksul peab hiidpanda sööma üle 30 naela bambust. Pandale maitsevad noored bambusevõrsed, mille toiteväärtus on isegi väiksem (ainult neid süües on vajalik tarbida üle 80 naela päevas). Panda sööb istudes. Bambus on kõrge kõrreline ning väga raskesti mälutav. Bambus õitseb väga lühikest aega, õitsemise järel aga taim kärbub. Panda aga vajab suurtes
Enamus ämblikke on vaid mõne millimeetrise läbimõõduga. *Ämblikud kuuluvad ämblikulaadsete ehk arahniidide hulka. Ämblikulaadsed kuuluvad arvatavasti vanimate maismaaloomade hulka, sest skorpione on leitud juba ülemsilurist ehk umbes 400 miljonit aastat tagasi. Ämblikulaadsed on näiteks skorpionid, puugid, lestad. Nad on eranditult röövtoidulised ja neil toimub kehaväline seedimine. Nad hingavad kopsudega. Harilikult koosneb nende keha pearindmikust ja tagakehast. Nende tagakeha on kõigil jalutu. *Koibikulised: Keha on kompaktne, ei jagune selgelt pearindmikuks ja tagakehaks nagu ämblikel. toituvad väikestest nii elusatest kui surnud putukatest, öise eluviisiga. * Pahklestad. Nende elutegevuse käigus tekivad pahad, elavad nendes Üldiselt
osaliselt loomtoidulised. Huulheinad püüavad tavaliselt kuni kahe millimeetri pikkuseid pisikesi putukaid, kes rabataimede ümber lendavad. Suuremad on liiga tugevad ja jõuavad end lehepinna limast lahti rabeleda. Kui väike putukas või ämblik satub lehe pinnale, siis annavad lehe pinnal olevad lühikesed karvakesed märku lehe serva pikematele karvakestele, et nood end putukale peale pööraksid. Mõne aja pärast ongi saakloom kaetud ja algab tema seedimine. Kui saak on seeditud, siis sirutuvad karvakesed jälle laiali, tuul viib jäägid minema ja leht ootab uut toitu. KOKKUVÕTE Referaati tehes sain teada, et rabataimed on väga huvitavad. Näiteks turba sammal, mis võib imeda endasse kümme kuni 20 korda rohkem vett kui ta ise kaalub. Ka huulhein osutus põnevaks taimeks, kuna ta püüab oma limaga alla kahe millimeetriseid putukaid. Selle referaadi koostamisel sain idee minna suvel raba matkale, et tutvuda looduses nende taimedega.
Probiootikumid Inimese seedekulgla pikkus on kuni 9 meetrit. Seal asub kuni 70 % inimese immuunrakkudest ning seal toimub tarbitud toidu seedimine, imendumine ja väljutamine. Seepärast on vältimatu hoida tasakaalustatud ja tervislikku soolestiku mikrofloorat. Meie soolestikus elab laias laastus umbes 2 kg baktereid – üle 400 erineva tüübi häid sõbralikke baktereid, kokku umbes 100 triljonit bakterit, millest enamik asub jämesooles. Tavaliselt on „head“ ja „halvad“ bakterid omavahel tasakaalus. Kuid antibiootikumid hävitavad kasuliku mikrofloora üprus kergesti ning selle
METABOLISM, FOTOSÜNTEES ● Assimilatsioon (anabolism) ehk sünteesiprotsess. (sünteesi käigus moodustavad lihtsama ehitusega molekulid keerulisemaid nt sahhariide, valke, nukleiinhappeid, lipiide) ENERGIAT KASUTATAKSE! (fotosüntees, valgusüntees, glükogeeni süntees) ATP kulub!! ● Dissimilatsioon (katabolism) ehk lagundamisprotsess. ENERGIAT SAADAKSE! (seedimine, hingamine) ATP tekib (ADP+Pi) Vabanev energia salvestatakse energiarikastesse orgaanilistesse ainetesse, mida nimetatakse makroergilisteks ühenditeks. Peamiseks makroergiliseks ühendiks on ATP, millesse salvestatud keemilist energiat saab hiljem kasutada sünteesiprotsessides. ATP e adenosiintrifosfaat - universaalne energia talletaja ja ülekandja, mis osaleb kõigi rakkude metabolismis. ATP molekul koosneb: 1. lämmastikalusest adeniin (A),...
vaid hapnikuvabas keskkonnas. · Algloomad on üherakulised st elutegevus toimub ühes rakus. · Algloomade keha katab õhukene kest st palliikul. · Algloomad sarnanevad toitumistüübilt loomadega. · Algloomad elavad märjas/rõskes keskkonnas, kuna palliikul ei kaitse neid kuivamise eest. · Tsüstina elavad algloomad üle ebasootsad keskonnatingimused. · Amööb on muutliku kujuga algloom. · Amööb liigub ja haarab toitu kulendite abil. · Amööbi seedimine toimub toitevakuoolis. · Liigse vee ja kahjulikud ained eritab amööb keskkonda pulseeriva vakuooli ja kehapiima kaudu. · Amööb paljuneb pooldumise teel. · Kinglooma keha katavad ripsmed, mis liiguvad laineliselt ja nii ujub kingloom edasi. · Bakterid, kes on kingloomale toiduks, juhivad suuni ripsmetega varustatud suuväli. · Liigse vee ja jääkained eemaldavad kinglooma kehast pulseerivad vakuoolid, millel on toomakanalid.
3.2.1 Töö teoreetilised alused PROTEOLÜÜTILISED ENSÜÜMID (e proteaasid, proteinaasid, peptidaasid) - ensüümid, mis katalüüsivad peptiidsideme hüdrolüüsi reaktsiooni valkudes ja peptiidides, mille tulemusel tekivad madalam molekulmassiga peptiidid ja vabad aminohapped. PROTEOLÜÜS protsess, mille käigus proteaasid katalüüsivad peptiidsideme hüdrolüüsi valkudes ja peptiidides Proteaaside funktsioonid: (füsioloogilised funktsioonid) · Toiduvalkude seedimine · Kõrgreguleeritud ensüümireaktsioonide kaskaadid (vere hüübimise kaskaad) Piiratud proteolüüsi läbiviivad ensüümid: · Trüpsiin (R1= Lys, Arg; R2 Pro · Kümotrüpsiin (R1=Tyr, Phe, Trp, Leu, Ile, Val; R2Pro) · Pepsiin (R1=Phe, Leu jpt; R2Pro) + bakteriaalsed proteaasid (subtilisiin, savinaas, alkalaas) ENDOPEPTIDAAS ensüüm,
LINNUKASVATUS Linnu tõud väikeste tähtedega Kana hakkab munema 5 kuust Kana võib muneda päevas 1 muna ( 25 tundi läheb aega ühe muna jaoks), aastas 300 keskmiselt Heades tingimustes elab kana kuni 10 aastat Sulgimise perioodil ei tooda mune , puhkab( üks kord aastas) Lindude seltse on kokku 27: Kõige suurem kanaliste selts haneliste selts tuviliste selts jaanalinnu selts Munelust väljendatakse protsentides: (munade arv/periood)*100 Rümp- lihakeha puhastatud, ilma peata Lindudel üks munajuha ja munasari Isastel kaks mundandit Testosteroon- valmivad sekundaarsed suguorganid MUNA TEKE: Tibul pole alguses munasarju, arenevad 2 nädalaga Munajuha Pikkus, Muna Funktsioon alaosa cm viibimise aeg Lehter 89 1520 Munasarjast vabanenud rebu liigub lehtrisse. Lehtri kaelaosas minutit moodustub rebukeeriste v...
lk. Sisukord Sissejuhatus 1. Välisehitus 2. Siseehitus 3. Elupaik 4. Toitumine ja seedimine 5. Sigimine ja areng 6. Levik 7. Huvitavaid tähelepanekuid Kokkuvõte Kasutatud kirjandus Sissejuhatus Valisin meritähe, sest ma tean et nad on ilusad, värvilised meredes ja ookeanides elavad loomad. Aga kui palju ma nendest tegelikult tean? Nende eluviisist, toitumisest ja paljunemisest? Suut mitte midagi, sellepärast kogusin meritähe kohta materjali ja õpin neid paremini tundma. Meritäht on okasnahkne
Email on organismi kõige kõvem aine, ta katab ka kaitseb hammast. Dentiin moodustab hamba peamise massi; ta sarnaneb luuollusega. Tsement katab kas hamba juuresa või kogu hammast. Eristatakse lõike-, kihv-, vahe- ja purihambaid. Hambavalemid: Mäletsejalised : 10+P3+M3/14+P3+M3=16x2=32 hammast Siga: I3+C1+V1+P3+M3/I3+C1+V1+P3+M3=22x2=44 hammast Hobune: I3+(C1)+P3+M3/I3+(C1)+P3+M3=18(20)x2=36(40) hammast 13. Magu ( ühe- ja mitmekambriline, osad) Magu on seedeelund, kus toimub seedimine ehk toitainete keemiline lagundamine. Magu on venimisvõimaline. Maost liiguvad toitained pärast lagundamist peensoolde. Veistel kui mäletsejalistel on neljaosaline magu, mille mahukaim osa, vats, on võrreldav bioreaktoriga. Soojas ja niiskes, 150200 liitrit mahutavas vatsas elab üle 200 erineva bakteri- ja 20 ainurakse looma liigi, kes kõik toituvad veise poolt alla neelatud söödast. Piltlikult öeldes, lehma söötes toidame eelkõige tema vatsas elavaid mikroobe ning mida
major, enam tuntud kui Papilla Vater). Sellel avanevad koos kõhunäärmejuha ja ühissapijuha. Duodeenumi ülemist osa nimetatakse “sibul” (bulbus) – siin 90% haavanditest (pH muutus!). Tühisool e. jejunum: Ca 2/5 peensoole pikkusest, tema algus on peensoole kõige jämedam osa. Limaskesta kõik struktuurid väga hästi arenenud. Lihaskest kõige paksem peensooles – lükkab valendiku tühjaks veel pärast surma – siit nimi! Verevarustus väga hea, seedimine ja imendamine väga intensiivne. Niudesool e. ileum: Ca 3/5 peensoolest, tema lõpposa on peensoole kõige peenem ja nõrgem osa. Lõpp suubub külje pealt jämesoolde, kusjuures tekib niude-umbsoole klapp. Kõhunääre (pancreas): Ca 100 g kaaluv parenhümatoosne elund kõhuõõne tagaseinal, ulatub paremalt, kaksteistsõrmiksoolest (maksa alt) vasakul põrnani (mao taga). Pankreasel on 3 osa: a)pea – selle ümber on kaksteistsõrmiksool; b)keha – keskmine pikk osa, aordi ja
seedimiseks vajalikke ensüüme. Suur osa on ka verel, mis täidab transpordiülesannet. 2. Ülesanded Organismi toitainetega varustamine on seedeelundkonna ülesanne. Toit muutub organismile omastatavaks alles siis, kui ta on jõudnud vereringesse. Selleks on vajalik toit lagundataks küllalt väikesteks osakesteks, mis pääseksid läbi soolte seinte ja lahustukised veres. Suurte toiduosakeste muutumist väikesteks nimetatakse seedimiseks. Seedimine toimub ensüümide osavõtul, mis kiirendavad ja reguleerivad toiduga toimuvate muutuste käiku. Seedimisel lagundatakse toit toitaineteks ja need omakorda: 1. tärklis - (amülaas + kõhunäärme ensüümid) - glükoosiks 2. valgud - (pepsiin + kõhunäärme ensüüm trüpsiin) - aminohapeteks 3. rasvad - (sapp + kõhunäärme ensüüm lipaas) - rasvhapeteks ja glütseriiniks Edasi järgneb glükolüüs. Seedimine algab suust. Inimene on kõigesööja
seedimiseks vajalikke ensüüme. Suur osa on ka verel, mis täidab transpordiülesannet. 2. Ülesanded Organismi toitainetega varustamine on seedeelundkonna ülesanne. Toit muutub organismile omastatavaks alles siis, kui ta on jõudnud vereringesse. Selleks on vajalik toit lagundataks küllalt väikesteks osakesteks, mis pääseksid läbi soolte seinte ja lahustukised veres. Suurte toiduosakeste muutumist väikesteks nimetatakse seedimiseks. Seedimine toimub ensüümide osavõtul, mis kiirendavad ja reguleerivad toiduga toimuvate muutuste käiku. Seedimisel lagundatakse toit toitaineteks ja need omakorda: 1. tärklis - (amülaas + kõhunäärme ensüümid) - glükoosiks 2. valgud - (pepsiin + kõhunäärme ensüüm trüpsiin) - aminohapeteks 3. rasvad - (sapp + kõhunäärme ensüüm lipaas) - rasvhapeteks ja glütseriiniks Edasi järgneb glükolüüs. Seedimine algab suust. Inimene on kõigesööja
4. roiskumine peamised põhjustajad on pärmseened, kuid eri temperatuuridel on tegevad erinevad bakterid. Tavaliselt ei talu need bakterid hästi hapet, kuid säilivad siiski külmas. Eriti tabab selline riknemine valku sisaldavaid toiduaineid, nt liha, vorst, kala. 5. hapnemine tegevad on piimhappebakterid, mis aga ei salli happelist keskkonda, nt piimatooted. 6. rääsumine rasvadega toimuv protsess, mille kutsub esile valgus ja happed. 2. Valkude, rasvade, süsivesikute (SV) seedimine ja imendumine inimese seedetraktis Toidu lõhustamisprotsessi nim seedimiseks ja sisekeskkonda absorbeerimist imendumiseks. Viimane toimub kas passiivselt difusiooni, aktiivselt kandurite vahenusel või endotsütoosi teel. (Suu söögitoru magu (küümus) peensool jämesool pärasool. Valkude seedimine ja imendumine. Valgud on kõrgmolekulaarsed orgained, mis koosnevad ühest või
Ka laste tähtpäevadel, täiskasvanute kohvilauas ning ootamatule külalisele sobib vahel mõnd magustoitu pakkuda. On teada , et loomulikus olekus, toorelt, on toiduained kõige väärtuslikumad. Kui sööme puuvilju ja marju toorelt, saab organism kõiki neis leiduvaid aineid paremini omastada. Siiski tuleb puuvilju ja marju sageli ka kuumalt töödelda ( keeta, küpsetada ), mille tõttu pehmeneb nende kestaine , kergeneb orgaaniliste ainete seedimine, maitse muutub vaheldusrikkamaks. Tuleb aga jälgida kõiki toiduvalmistamise reegleid, et teadmatusest midagi valesti ei tehtaks ja kaod töötlemisel võimalikult väikesed oleksid. Magustoite valmistatakse värsketest, konserveeritud ja kuivatatud puuviljadest või marjadest, nende püreedest ja mahladest, piimast, kohupiimast, rõõsast ja hapukoorest, munadest, jahust, leivast ja saiast, lisades maitseks suhkrut või mett ja
Soolaga ei tohi liialdada. Saavutage optimaalne kehakaal. Kui pruugite alkoholi, siis ainult mõõdukalt (2) 4 2. NOORTE TOITUMISHARJUMUSED Tasakaalustatud toitumisele pööratakse järjest enam tähelepanu isegi noorte seas. Põhjus on lihtne söömine on eluks vajalik.(6) Päevaste toidukordade jagamisel on kõige õigem arvestada seedetrakti rütmi ning näljatunnet, sel juhul on seedimine kõige tõhusam, seedetrakti aktivatsiooniperiood kordub iga 3,5-4 tunni tagant, seetõttu peaks päevas olema kuskil 4-6 toidukorda. Süüa tuleb siis, kui kõht läheb tühjaks.(6) Noorte seas on üldiselt väga levinud öösiti söömine, kui tullakse kuskil peolt. Paljud ei söö ka hommikuti enne kooliminekut. 15-16 aastased õpilaste toitumisharjumused on väga erinevad. 60% õpilastest söövad väga ebaregulaarselt ja mitte eriti tervislikku toitu, mida organism ei jõua ära seedida
Toitumisõpetus Soovitatav kirjandus: 1.Teesalu S., Vihalemm T. Seedimine. Toitumine. Dieedid. Tartu, 1998. (1993). 2. Zilmer M., Kokassaar U., Vihalemm T., Pulges A. Vitamiinid, Tartu, 1996. 3. Zilmer M., Vihalemm T., Kokassaar U. Toit antioksüdantsus, oksüdatiivne stress, ennetuslik tervisekaitse. Tartu, 1995. 4. Kokassaar U., Vihalemm T., Zilmer M., Pulges A. Inimtoidu loomulikud ja sünteetilised komponendid. Tartu, 1996. 5. Kuivjõgi K., Liebert T., Mitt K., Saava M., Teesalu S. Eesti toitumissoovitused. Tallinn, 1995. 6. Zilmer, M. Normaalne söömine 7
Närvisüsteemi häired, unetus, masendus, kaalukaotus, Alkohol, kohv, rasestumisvastased tabletid, suitsetamine Vitamiin B12 (tsüaankobalamiin) 3,0 µ g -maks, liha, munad, kala Punaliblede tootmine, kasv, närvikude Folaadid, vitamiinid A, B1, B6, niatsiin Aneemia, nõrkus, kaalukadu, närvisüsteemi häired Alkohol, kohv, suitsetamine Folaadid (folatsiin, foolhape) 0,4 mg -sojajahu, maks, aedvili, liha Punaliblede tootmine, kasv, seedimine Vitamiinid B12, B6 ja C Aneemia, seede- ja närvisüsteemi häired, nahahaigused Alkohol, stress, suitsetamine, ravimid Vitamiin C (askorbiinhape) 60 mg -kartul, kapsas, paprika, marjad, puuviljad Antioksüdant, sidekoed, igemed, nahk, luustumine, haavade paranemine, immuunsüsteem, raua imendumine Vitamiinid A, B6 ja E, seleen, tsink, mangaan Organismi vähene vastupanuvõime haigestumisele, veritsevad igemed, haavade aeglane paranemine, stress
väljendamisega. Õnnetuses minetavad nad sageli igasuguse loogilise mõtlemise võime. Stress mõjutab südame kõrval ka teiste oluliste elundite tööd. Aktiveeritakse aju vanim osa, mis, mis viib kõrgendatud tundlikkuse seisundisse - teravnevad nägemine, kuulmine ja teised sensoorsed protsessid, mis võimaldavad inimesel paremini tajuda keskkonda. Kuna verevarustus on soolestikust kõrvale juhitud, aeglustub seedimine või ka peatub. Samuti ei jõua veri nahka ega jäsemetesse, mistõttu käed ja jalad muutuvad külmaks, kahvatuks või higiseks ning võivad hakata värisema. Tekib suukuivus, sest süljeeritus lakkab. Õhuruum kopsudes laieneb, mistõttu hingamine kiireneb. Pupillid laienevad ja karvad tõusevad püsti. Stress võib mõjutada tervist ka seeläbi, et mõjutab haiguste kulgu. See tähendab, et inimene haigestub vaid siis, kui tal on mingi haiguse eelsoodumus
LÄHTEAINED Keerulised orgaanilised Anorgaanilised või ained lihtsama ehitusega orgaanilised ained LÕPP-PRODUKTID Anorgaanilised või Orgaanilised ained lihtsama ehitusega orgaanilised ained ENERGIA VABANEB KASUTATAKSE NÄITED Seedimine, hingamine Fotosüntees, valgusüntees, glükogeeni süntees 3) Aeroobne/ anaeroobne glükolüüs (rakuhingamine ja käärimine) V: Aeroobne: rakuhingamine 1. protsessil kasutatakse hapnikku 2. teise sammuna toimub siin tsitraaditsükkel 3. salvestatakse 38 ATP 4. lõppsaadus co2, h2o Anaeroobne: käärimine 1. protsessil ei kasutata hapnikku 2
sondi. Spetsiaalne enteraalse toitmise süsteem on väga täpne ja patsiendile ohutu (White & King 2014) Enne seda kontrollisime kas n/g sond on maos zanee süstlaga süstisin kiiresti õhku n/g sondi sisse ja auskulteerisin kõhtu roiete all. Kuna patsiendil oli mitu suure mahuga operatsiooni, talle pandi valupump infusiooniga. Igasusugused valuvaigistid mõjuvad soole peristaltikale. Patsient sai n/g sondi kaudu kokku 500ml toitu, ja tagasi tuli n/g kotti 1000ml. See tähendas, et patsiendi seedimine oli häiritud, magu ei jõua seedida toitu, kõhu läbikäimist ei olnud, peale operatsiooni sooled ei töötanud. Patsient jäi 24 tundi söömata, enteraalset toitmist asendati parenteraalse toitmisega. 2.1 Tunnete kirjeldus Ma ei ole varem puutunud patsientidega, kellel oli määratud enteraalne toitmine. Spetsiaalne enteraalse toitmise süsteem oli minu jaoks uus ja alguses ma ei teadnud kuidas seda kokku panna ning loputada
maomahla. Ensüümid, lima ja vesinikkloriidhape. Jämesoole osad, käärsoole ehituslikud Kaksteistsõrmik, tühisool, elemendid, ülesanded niudesool Hatt, ringkurd, submukooskiht, lihaskest, serooskest Toidu peamine seedimine ja toitainete imendumine lümfi ja verre Maks, asend, väliskuju, maksasagariku ehitus, maksa seondumine Ülenev käärsool, ristikäärsool, seedekanaliga alanev käärsool, kõverkäärsool, pärasool, umbsool ja ussripik Kopad, lihaspaelad,rasvripikud, poolkuukurrud
tekitab pingeid ja närvilisust. Kui ollakse närviline, siis kiputakse tegema rohkem vigu kui tavaliselt. Energiat kulub kordades rohkem, sest mõtted on laiali erinevates valdkondades, muutes raskeks keskendumise hetkel käsil olevale teemale. Konteksti süvenemiseks ei ole enam piisavalt aega ja töö tulemus muutub kehvemaks. Säärane tegevus sarnaneb söömisega: kui tõsta endale liiga palju ette, siis paremal juhul jätad osa järele, halvemal juhul aga läheb seedimine korrast ära. Kui aga tõsta ette paras kogus tervislikku toitu, siis tunned end pärast söömist hulga paremini. Kui keskenduda ühele tegevusele, ollakse kordades efektiivsem. Tuleks hoolikalt valida tegevustele kulutavat aega ja arvestada nende mahtu ning oma võimed. Vastavalt sellele tuleks koostada ka tegevusplaan, mille järgi tegutseda ja millest kinni hoida. Peale selle, et tegevusi võib takistada halb asjade korraldus ehk tegevuste planeerimine, võib
5. Kus paikneb hüpotalamus? Tema ülesanded? Hüpotalamus on kesknärvisüsteemi osa, mis asub vaheajus. Reguleerib suurt osa autonoomsest närvisüsteemist Reguleerib kehatemperatuuri, vererõhku, ainete sisaldust veres Reguleerib hormoone, mis hoiavad 6. Mida nimetatakse autonoomseks närvisüsteemiks? Kuidas see talitluse põhjal jaguneb? Too näiteid. Autonoomne närvisüsteem on piirdenärvisüsteemi osa, mis juhib tahtele allumatuid tegevusi, nt seedimine, südametöö, näärmed, silelihased. Sümpaatiline närvisüsteem aktiveerub stressi ja füüsilise koormuse puhul; valmistab keha ette kiireks reageerimiseks; südametegevuse kiirendamine ja kopsutorude avardamine; ,,võitle või põgene" Parasümpaatiline närvisüsteem aktiivseim puhkeolekus; kontrollib seedeelundite talitlust; ,,puhka ja seedi" 7. Mis on müeliintupp? Millest tekib? Milleks vaja?
Süsiv kui glükoosi allikaid vajab inimene iga päev. Täiskasvanul on soovitav tarbida 300-400 g süsiv ööpäevas. Füüs koormus suurendab vajadust. Süsiv liigsel tarbimisel suureneb kehamass. Monosahhariidid (glükoos, fruktoos) kiiresti seeduv ja imenduv süsiv. Disahhariidid ( sahharoos, laktoos, maltoos) - kiiresti seeduv ja imenduv süsiv. Sahharoosi tarbimine aga 1 peamisi rasvumise põhjusi. Polüsahhariidid (tärklis, tselluloos)- võrreldes eelmistega seedimine ja imendumine palju aeglasem, tagab pideva energia lisandumise. Soovitatav tarbida 80% süsiv üldhulgast tärklisena, 10-20% mon- ja disahhariididena. Organism vajab veel ka mitteseeduvaid polusahhariide (tselluloos, hemitselluloos, pektiinained) ning ligniin Suhkrualkohol (ksülitool, sorbitool) Praktiliselt puhas süsivesik on suhkur, enamus tehislikke magusaineid ja tärklis. Üle 75% sisaldavad süsivesikuid ka mesi ja siirupid
Saku Gümnaasium TERVISLIK TOITUMINE Uurimustöö Autor Juhendaja: Saku 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS Tänapäeval pööratakse üha enam tähelepanu tervislikule toitumisele. Tervislikult toitudes hoiame ära paljusid haigusi, muidugi ka tänapäeva üks suurimaid põhjusi keha kaalu tõusu. Õigesti süües hoiame ära haigusi ja muutusi oma kehas. Selle teema valisin sellepärast, et saada rohkem teada tervislikust toitumisest ja teada saada teiste teadmisi tervisliku toitumise kohta. Uurimustöö eesmärgiks on teada saada, kui palju teavad 8.-9. klasside õpilased tervislikust toitumisest. Selleks seadsin endale järgmised eesmärgid: · Teada saada, mida teavad õpilased tervislikust toitumisest. · Koostada ja läbi viia küsitlus · Koostada küsitluse tulemuste kokkuvõte ja analüüsida tulemusi. Küsitlus koosneb ka...
Selleks tuleb oma toidukordades rohelise toidu suurendamine kuni 80 % praegusest kogusest. Tasapisi tuleks rohelise osakaalu veelgi suurendada, sellega anname võimaluse ka organismil harjuda. Süüa võiks ainult kahte toidugruppi korraga, nii vali roheliste toiduainete juurde kas kartul, tatar ,riis. Liha ja kartuli koos söömine sunnib meie organismi rohkem tööle. Kahe toidugrupi põhimõttel kestab seedimine 4 tundi, kuid kui me seda eirame võib seedimine aega võtta isegi 12 tundi. ( Minu Oma Tervis ) Kogu toit, mida me tarbimine, põletatakse organismis jäägiks, see kas jäägid on happelised, aluselise või neutraalsed sõltuvad toidu mineraalide sisaldusest. Aluselisi jääke saame me näiteks magneesium, kaalium, kaltsium, naatrium, tsink, happelised on väävli , fosfori, kloori jäägid. Enamus loomseid toite on happelised nagu ka töödeldud toit, pärme sisaldavad toidud, teravili, suhkur, puuviljad, alkohol, kohv
Süsivesikute lagundamine: Polüsahhariidid tärklis, glükogeen; lihtsamad nagu disahhariid, sahharoos jm. Tärklis hüdrolüüsitakse pankreasest pärit alfa-amülaasi poolt di- ja tri-sahhariidideks lagundades alfa-1,4-sidemeid. Jäänukdekstriine, kus on alfa-1,6-sidemed, lagundab alfa-dekstrinaas; maltoosi aga maltaas. Tekib glükoos. Sahharoosi lagundab invertaas. Laktoosi lagundab laktaas. Monosahhariidid viiakse vereringe kaudu kudedesse. Lipiidide seedimine: Toidurasv triatsüülglütserool (TAG) ei lahustu vees. Maos emulgeeritakse toidurasv. Peensooles emulgeerivad ka sapisoolad need kinnituvad rasvatilgale ja muudavad TAGid kergemini lagundatavaks. Pankreas eristab lipaase, mis kinnituvad rasvatilgale ja hüdrolüüsivad vabadeks rasvhapeteks ja monoatsüülglütserooliks. RH ja MAG viiakse sapisoolade mitsellides epiteeli raku pinnale, kus need läbivad plasmamembraani
nii, et enesetunne säilib hea ja tervisele ei tekitata negatiivset mõju. Kõige olulisem pole tervisliku toitumise puhul saada lihtsalt vähe kaloreid või süüa mõnda toitu väga vähe vaid tuleb püüda säilitada õige toitainete vahekord toidus ning pidevalt jälgida, et menüüs sisalduvad toidud oleksid vitamiiniderikkad ja vähesed küllastunud rasvhapete poolest. Samuti tuleb organismi varustada piisava hulga vedelikuga ning kiudainetega, et seedimine korras püsiks. Alkoholi tarbimine peaks olema väga harv või täiesti välistatud. Treeningutel käimine peab olema regulaarne ning pigem tuleks treenida mitu korda nädalas ja vähem tunde, kui vaid üks kord nädalas ja palju tunde. Kõige parem on selline efekt kui inimesel tekib treeningu ja toitumise suhtes õige harjumus kogu eluks ning ei toimu kõikumisi ebatervisliku ja tervisliku elulaadi vahel. KASUTATUD KIRJANDUS: Aeroobika õpik. / K. Liivak-Riisalo, I. Neissaar, T.-M. Ott, S
Suur vereringe vasak vatsake, aort, arterid, kapillaarid, veenid, õõnesveenid, parem koda Väike vereringe parem vatsake, kopsuarterid, kapillaarid, kopsuveenid, vasak koda Seedeelundkond: Suuõõs cavum oris Neel pharynx Söögitoru oesophagus Magu ventriculus, gaster Peensool intestinum tenue Jämesool intestinum crassum Keel lingua Digestioon seedimine Absorptsioon imamine Resorptsioon imendumine, kasutatakse seedimise iseloomustamiseks, seeditud materjal läbib soole seina ja satub vere- ja lümfikapillaaridesse Sekretsioon nõristus, antud juhul mõistetakse seedenõre eritumist Peristaltika soole lainelised lihaskontraktsioonid, mille abil liigub edasi soole sisu, mis segatakse seedemahladega Eliminatsioon eritamine, eemaldamine s
· Humoraalne: Gastriin eritub mao lukutiosa näärmetest ja stimuleerib pärismaonäärmeid eritama pepsiinogeeni ja sisemise tegurit; VIP ja GIP erituvad peensoole näärmetest, pidurdavad mao tegevust. Mao limaskesta kaitsemehhanismid: paks kiiresti uuenev limakiht mao sisepinnal. Kiiresti uuenev pinnaepiteel. Peensool. Peensoole funktsioonid: 1) küümuse segamine pankrease, maksa ja peensoolelimaskesta sekreetidega. 2) toidu koostisosade seedimine. 3) tasakaalustatud ja seeditud sisaldise resorptsioon. 4) järelejäänud sisaldise edasitransport distaalsele. 5) mitmesuguste hormoonide sekretsioon. 6) immunoloogiline kaitsefunktsioon. Peensoole kogupikkus on toonilises seisundis u 4m, lõõgastunult 6-8 m; d= u 4 cm. Peensoole osad: kaksteistsõrmiksool, tühisool, niudesool. Peensoole limaskestas on soolenäärmed ja soolehatud. Sooleepiteel. Ühekihiline kõrgprismaline epiteel.
· Humoraalne: Gastriin eritub mao lukutiosa näärmetest ja stimuleerib pärismaonäärmeid eritama pepsiinogeeni ja sisemise tegurit; VIP ja GIP erituvad peensoole näärmetest, pidurdavad mao tegevust. Mao limaskesta kaitsemehhanismid: paks kiiresti uuenev limakiht mao sisepinnal. Kiiresti uuenev pinnaepiteel. Peensool. Peensoole funktsioonid: 1) küümuse segamine pankrease, maksa ja peensoolelimaskesta sekreetidega. 2) toidu koostisosade seedimine. 3) tasakaalustatud ja seeditud sisaldise resorptsioon. 4) järelejäänud sisaldise edasitransport distaalsele. 5) mitmesuguste hormoonide sekretsioon. 6) immunoloogiline kaitsefunktsioon. Peensoole kogupikkus on toonilises seisundis u 4m, lõõgastunult 6-8 m; d= u 4 cm. Peensoole osad: kaksteistsõrmiksool, tühisool, niudesool. Peensoole limaskestas on soolenäärmed ja soolehatud. Sooleepiteel. Ühekihiline kõrgprismaline epiteel.
Eluslooduse tunnused: Rakuline ehitus tuumaga rakud ehk eukarüootsed rakud ja tuumata ehk prokarüootsed rakud Keerukas siseehitus ja keemiline koostis (süsivesikud, lipiidid, valgud, nukleiinhapped biomolekulid) Ainevahetus - Glükoosi vahetus RAKUHINGAMINE (O2 reageerimine) vabaneb energia - Fotosüntees (rohelistes taimedes, vetikates, tsüanobakterites) glükoosi teke! - Seedimine Paljunemine (suguline ja mittesuguline (vegetatiivne, eoseline)) Homoöstaas stabiilne sisekeskkond - Kindel pH erinevates rakkudes - Kehatemperatuur (püsisoojased (imetajad, linnud) ja kõigusoojased (kehatemperatuur sõltub keskkonnast, kõik ülejäänud loomad)) Kasv (mõõtmete suurenemine) ja arenemine (kvaliteedi muutus) - Otsene arenemine (järglased sarnanevad vanematele)
teistesse elunditesse. Närvisüsteemiga on ühendatud ka meeleelundid, mis võtavad ümbritsevast keskkonnast vastu informatsiooni. Kaladel on nägemis-, haistmis- ja kuulmiselundid, mis paiknevad peapiirkonnas. Lõhna ja maitset tunnevad kalad väga hästi, samuti on neil terav kuulmine. Maitset tunneb kala suu ja keha pinnaga. Kompimismeele rakud asuvad üle kogu keha. Valu kala ei tunne. Saagi püüdmiseks ja kinnihoidmiseks on luukaladel teravad hambad. Seedimine algab maos ning jätkub sooles. Tahked jääkained väljutatakse päraku kaudu. Kalad hingavad lõpustega. Hingamiseks võtab kala vee suhu ja surub selle lõpusekaane avanedes lõpuste vahelt välja. Vees olev hapnik läheb verre, süsihappegaas aga vette. Veri varustab keharakke toitainete ja hapnikuga ning vere paneb liikuma süda. (Bioloogia põhikoolile I; Loomade elu, 4 köide) 2.3 Luukalade elupaik
Seakasvatus Eellased: Entelodondid ehk põrgusead ehk terminaatorsead. Elasid ligikaudu 21 miljonit aastat. Olemas kogu komplekt hambaid-lõikehambad, silmhambad,purihambad-viitab segatoidulisele ratsioonile nagu tänapäeva sead. Omnivoorid nagu tänapäeva sead-süües nii liha kui taimi. Lõhenenud sõrad, kus 2 varvast toetub maapinnale. Daedon-kuulus entelodondide rühma-piisoni suurune. Sigalaste sugukonda kuuluvate imetajate tunnused: *pikk koon, mis lõppeb kärsaga, kuhu avanevad ninasõõrmed *kõigesööjad *neli varvast *kihvad suured *magu lihtne, umbse kotiga Kodusead pärinevad: Euraasia ulukseast, Kaug-ja Ida-Aasia ulukseast, Vahemere ulukseast. Kodusigadel on suurem elusmass, viljakus ja parem söödaväärindus. Kodusigadel on säilinud mõned mets-ehk uluksigade omadused: terav kuulmine, hea haistmine, halb nägemine, ujumisoskus, kõigesöömine. Kodusigadel on võrreldes metsikute eellastega: lühem ja väiksem pea, nõrgemad hambad, nuumavõime...
Toodab kõhunäärmenõret, toodab ka hormoone ja eristab neid verre. Asetseb ristipidi mao taga, tagumisel kõhuseinal. Eristatakse pead, keha ja saba, kogu ulatuses läbib kõõhunäärmejuha, mis avaneb koos ühissapijuhaga kaksteistsõrmikunäsale. 81. Peensoole osad, elemendid ja ülesanded Limaskest moodustab sisepinnal on kurrud, mille külge kinnituvad limaskesta hatud. Hattude pinnal toimubki seedimine ainete lagundamine ja imendumine verre ning lümfi. Soole seinas on pikilihased ja ringlihased, nende töö tulemusena liigub soole sisu edasi. Jaguneb: kaksteissõrmik, tühi- ja niudesool. 82. Jämesoole osad, elemendid ja ülesanded Ehituslikud elemendid on: jämesoole lihaspaelad, mille moodustab käärsoole pikilihaskiht(3); kopad; rasvripikud; poolkuukurrud. Jämesooles jätkuvad
Lähteained Monomeerid Polümeerid Saadused Polümeerid Monomeerid Seos org vanusega Ülekaalus noortel Vanematel Seos ensüümidega Vajalikud ensüümid Vajalikud ensüümid Näited protsessidest Foto-, valgusüntees, Rakuhingamine, seedimine, denaturatsioon,glükogeeni replikatsioon,polüpeptiidi hüdrolüüs, neutraalrasva moodustumine, nukleotiidide oksüdatsioon, oligosahhariidi teke ühinemine,vitamiinide teke polüsahhariidist Toimumiskoht rakus Tsütoplasmavõrgustikul, Mitokondris
Nr täiendamiseks võib kasutada asendajana hea toitumine - veel õige toitumine ei ole alati piisav. Keskkonna-ja elustiili rõhutab võib mõnikord suurendavad vajadust oluliste toitainete kõrgem kui saab dieeti. Mõned tegurid, mis soodustavad toitainete ammendumise: ?? * Stress ?? * Pingutavat füüsilist koormust ?? * Alkohol ?? * Tee, kohv ja koolajooke ?? * Dieediga ?? * Töödeldud toidud ?? * Retseptiravimeid ?? * Haigus ?? * Raseduse ?? * Suitsetamine 7 ?? * Vanus ?? * Kehv seedimine ?? * Toidu lisaainete Paljude inimeste jaoks on täna toiteväärtust hooldus ja tervis täiendused on lahutamatu osa kogu tervishoiule ja ennetav meditsiin. Pikaajaline toitainete ammendumise võivad kahjustada tervist ja elujõudu ja samuti aidata kaasa tõsiseid degeneratiivsed haigused. Iga keha funktsioon sõltub energiat tootvate keemiliste reaktsioonide rakkudesse. Ilma piisavalt vitamiine ja mineraalaineid, samuti oluliste valkude, süsivesikute ja rasvhapete, energiat ja
kuju säilitamine, asümmeetria tagamine. 9 tk ringis x 3 tk kimbus -> tsentriool *Tuum – pärilik info Iseloomusta pildil olevat kudet (rakud, rakuvaheaine, ülesanne). Rakuvaheaine: Basaalmembraan 1 Ühekihiline lameepiteel. Endoteel, mesoteel Talitleb barjäärina, osaleb vahetusprotsessides ja vähendab hõõrdumist. Lameepiteelirakud. Peensooles- vee ja toitainete imendumine Südame sisekest Magu- toidu seedimine Alveool Soole välispind 2 Ühekihiline kuupepiteel barjäär, imendumine kanaleid läbiva sekreedi juht. õõntesse/naha pinnale sekretsioon Kuupepiteelirakud. neerutorukesed bronhioolid näärmejuhad maksarakud 3 Ühekihiline silinderepiteel. Osaleb ainete imendumises ja sekretsioonis. Silinderepiteeli rakud. Magu Peen- ja jämesool Sapipõis Munajuha
käitub analoogselt halogeeni aatomiga, st on nn pseudohalogeen ehk ditsüaan (CN) 2 . Liebig töötas pikemat aega GISSENI Ülikoolis keemiaprofessorina, rajas kaasaegse keemialabori ja arendas välja tugeva laboratoorse õppetöö. Tal oli palju õpilasi ja ta rajas tugeva keemiakoolkonna Saksamaal . Ta tegeles biokeemiaga, uuris koevedelikke, verd, uriini. Tegi kindlaks, et kehasoojus jaenergia saadakse toitainete süsivesikute ja rasvade oksüdeerumisel vabaneva energia arvel. Arvas, et seedimine on puhtalt keemiline, mitte eluga seotud protsess, diskuteeris selle üle Pasteu´iga. Tegeles agrokeemiaga; tegi kindlaks, et mullad kaotavad viljakuse mineraalainete Na, K, Ca, P ühendite sisalduse vähenemisel. Soovitas esimesena kasutada MINERAALVÄETISI. N- väetisi ei pidanud vajalikuks arvates, et taimed saavad N omastada õhulämmastikust. Leopold Gmelin (1788-1853) saksa keemik, tegeles boikeemiaga, uuris seedeprotsesse jms. Võttis kasutusele aineklasside nimetused ESTER ja KETOON
käitub analoogselt halogeeni aatomiga, st on nn pseudohalogeen ehk ditsüaan (CN) 2 . Liebig töötas pikemat aega GISSENI Ülikoolis keemiaprofessorina, rajas kaasaegse keemialabori ja arendas välja tugeva laboratoorse õppetöö. Tal oli palju õpilasi ja ta rajas tugeva keemiakoolkonna Saksamaal . Ta tegeles biokeemiaga, uuris koevedelikke, verd, uriini. Tegi kindlaks, et kehasoojus jaenergia saadakse toitainete süsivesikute ja rasvade oksüdeerumisel vabaneva energia arvel. Arvas, et seedimine on puhtalt keemiline, mitte eluga seotud protsess, diskuteeris selle üle Pasteu´iga. Tegeles agrokeemiaga; tegi kindlaks, et mullad kaotavad viljakuse mineraalainete Na, K, Ca, P ühendite sisalduse vähenemisel. Soovitas esimesena kasutada MINERAALVÄETISI. N- väetisi ei pidanud vajalikuks arvates, et taimed saavad N omastada õhulämmastikust. Leopold Gmelin (1788-1853) saksa keemik, tegeles boikeemiaga, uuris seedeprotsesse jms. Võttis kasutusele aineklasside nimetused ESTER ja KETOON
• Vähendavad süsivesikute seedimist ja langetavad söögijärgse glükoosi taseme. • Struktuur sarnaneb oligosahhariidide struktuuriga (võimelised konkureerima oligosahhariididega pankrease ensüümide suhtes). • Inhibeerivad pöörduvalt α-amülaasi ja αglükosidaase (maltaas, glükoamülaas, sukraas, dekstranaas). • Kasutatakse koos teiste ainetega, monoteraapiana vanematel inimestel söögijärgse hüperglükeemiaga Kõrvaltoimed: – diarröa, kõhupuhitus (süsivesikute seedimine on häiritud, selle tulemusel tekivad düspeptilised nähud. Pidada süsivesikutevaest dieeti!) - SLGT-2 inhibiitorid (dapagliflosiin) • SGLT vahendatud transport on aktiivne protsess, glükoos liigub konts. gradiendi vastu (Na+/K+ ATP-aas). • 90% glükoosist reabsorbeeritakse SGLT2 kaudu, 10% SGLT1 kaudu ja vabastatakse tsirkulatsiooni passiivse transpordiga glükoosi transportijate (GLUT) kaudu. • SGLT2 on tugevalt ekspresseeritud neerudes, samas teistes kudedes ekspressioon puudub
Aeglaselt asenduvad lihaste ja naha valgud. Valkude uuenemiseks vajalikud aminohapped saadakse metaboolsest vabade aminohapete fondist. Organismi kudedes ja biovedelikes olevat üleüldist vabade aminohapete hulka saame vaadelda metaboolse vabade aminohapete fondina - valkude ja teiste biomolekulide sünteesiks kättesaadavate aminohapete kogumina. Metaboolse vabade aminohapete fondi täitumiseks meie organismis on põhiliselt neli erinevat viisi: toiduvalkude seedimine ja selle käigus moodustunud aminohapete imendumine; koevalkude lammutamine (valkude vananemine või kudede kahjustumine); seedekulglasse jõudnud seedenõrede koostises olevate ensüümvalkude lammutamine aminohapeteks ja nende imendumine; asendatavate aminohapete süntees süsivesikute arvelt. Rõhutame, et toiduvalgud on selle fondi normaalse taseme säilitamiseks äärmiselt olulised. Valgud annavad oma osa ka keha üldisesse energeetilisse metabolismi. See toimub põhiliselt
Allikas: M. Zilmer, E. Karelson, T. Vihalemm, A. Rehema, K. Zilmer. Inimorganismi biomolekulid ja metabolism. Tartu 2006 V e s i H2 O Kõikide biosüsteemide eksisteerimine vajab vett. Vesi on sobivam lahusti elussüsteemides (on eluks sobivatel temperatuuridel vedelas olekus). Vesi on biokeemiliselt võttes toitaine, mis on vajalik paljudeks ensüümreaktsioonides kas osalejana või siis keskkonnana Teisalt on kõikide biosüsteemide eksisteerimine lahutamatult seotud veega. Toidu seedimine, kehaomaste ainete sünteesid, biomolekulide katabolism, metabolismilõpp- produktide väljutamine, kehatemperatuuri regulatsioon ja ainete transport organismis on võimalikud veemolekulide osalusel. Elusrakkude ja organismi elutalitlus on veeta mõeldamatu. Organismi hingamine, toidu seedimine, kehaomaste ainete sünteesid, biomolekulide katabolism, metabolismi lõpp- produktide väljutamine, kehatemperatuuri regulatsioon, ainete transport organismis on võimalikud tänu veemolekulide osalusele
Hüpoglükeemia korral tugevneb maksas glükogenolüüs ja hüperglükeemia korral glükogenees. Peale selle inaktiveeruvad maksas glükokortikoidid ja maksas on insuliini lõhustav insulinaas. Tartu Tervishoiu Kõrgkool 5 Koostas M. Kolga Biokeemia Süsivesikute seedimine Toidu süsivesikutest moodustab 55 - 65 % tärklis, ülejäänud osa katavad sahharoos, laktoos, glükoos, fruktoos, tselluloos, glükogeen jt. Suus algab tärklise ja glükogeeni hüdrolüüs süljes sisalduva -amülaasi toimel. Et maos pole süsivesikuid seedivaid ensüüme, siis
Suuremad on liiga tugevad ja jõuavad end lehepinna limast lahti rabeleda. Kui väike putukas või ämblik satub lehe pinnale, siis annavad lehe pinnal olevad lühikesed karvakesed märku lehe serva pikematele karvakestele, et nood end putukale peale pööraksid. Mõne aja pärast ongi saakloom kaetud ja algab tema seedimine. Kui saak on seeditud, siis sirutuvad karvakesed jälle laiali, tuul viib jäägid minema ja Ümaralehine huulhein leht ootab uut toitu. (Drosera rotundifolia) Putukate püüdmiseks on neil lehtede servas kuni 6 mm pikkused karvad. Kui putukas, näiteks mõni väike sääsk või kärbes, lendab juhuslikult lehele, siis
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
