12-13 cm on emakaru jälg, 15-17 cm isakaru keskmine jälg. 18- üle 20 cm on tegu üle 300 kg kaaluva karuga. Mida põhjapoole seda suuremad ja kiskjalikumad karud on. Suurim kiskja on kodiaki karu. (1000 kg) Talveuinak Novembris kuni märtsi-aprillini veedavad karud oma aja pesas. Talveuinaku ajal ärkab karu vahepeal üles ja käib söömas. Pärast uinakut tahab karu lahti saada karupunnist ehk tema sooltesse tekib kork ning vaja seedimine korda saada. Selleks läheb ta soole jõhvikaid sööma. Järglased on tema lähedal, kas samas koopas või lihtsalt lähedal. Talikoopas ei ole emaskarul emainstinkti. Jooksuaeg ja sigimine Mai ja juuni on jooksuaeg. Karud sigivad üle kahe aasta. Järeltulijaid on reeglina 2-3, harva 4 ja üliharva 5. Karupojad on sündides 300 g ning sünnib magava ema nisa küljes – täiesti kaitstud. Toitumine Kõigetoiduline
Lõugkobija lõugtundel Tagakeha Silmad Pearindmik Võrgunäsad altvaates ämblik Ristiämblik http://www.miksike.ee/documents/main/elehed/8klass/loomad/kristelilehed/8-6- 23-1.htm 36. Ämblike toitumine ja seedimine. Saagi haaramiseks ja kinnihoidmiseks on lõugtundlad. Need lõpevad terava küünisega, mille tipus avaneb mürginäärme juha. Hammustades valgub mürk ohvri kehasse ja surmab selle. Seejärel mähib ämblik ohvri võrku ja eritab suu kaudu tema kehasse seedenõret. Saak muutub vedelaks. Mõne aja pärast tuleb ämblik oma saagi juurde tagasi ja imeb toidu oma pugusse. Esmalt säilitatakse toit suures sopilises pugus. Seedenõresid eritab maks.
Teema I SEEDETRAKTI HAIGUSTE RAVIKS KASUTATAVAD RAVIMID Kirjandus: Toitumine ja seedimine Lege Artis lisaväljaanne mai 2007 Gastroösofageaalse reflukshaiguse ravijuhend http://www.eestiarst.ee/static/files/027/ea0906lk427-431uus.pdf Iivelduse ja oksendamise farmakoloogiline ravi Lege Artis nr 2 (16) veebruar 2003 Lahtistid – sõbrad või vaenlased Toomas Kariis Lege Artis nr 9 (13) 2002 KÕHUKINNISUS Ravimiinfo bülletään nr 8/9 1996 Ravimitega saab seedetraktis mõjutada... Maomahlasekreet Seedimises osalevaid ensüüme
põhjustavad organismi jäänud toksiinid, teiseks võib reiki saamine kaasa tuua janu ning veepuudus oleks kahjulik. Vähemalt 24 tundi peale seanssi ei tohi tarvitada alkoholi. Alkoholil võib olla soovimatu mõju toksiinide väljutamisest tingitud õrnale energiasüsteemile (Sirkel : 2007). Teie mugavuse pärast on soovitav, et te ei sööks kõvasti enne või kohe pärast seanssi, kuna keha lõõgastub, energia läheb toksiinide väljastamisele ning seedimine võib olla pärsitud. Sõltuvalt tervislikust seisundist tuleks end kirja panna kolmele-neljale seansile, mitte vaid ühele. Efekt on kumulatiivse iseloomuga ning tõenäoliselt on täielikuks tervenemiseks vaja mitut raviseanssi (Sirkel : 2007). Mõnikord, kui on tervendamises just saavutatud edu, võib ilmneda kriis. Vahel toob kriis tagasi kõik algsed haigusnähud. Hea on teada, et see ei ole jääv nähtus. Ootamatult traumaatiline kogemus
süntees). Tsütoplasma (poolvedel raku sisekeskkond, seob organellid tervikuks, toidu ja jääkide liikumine, varuained). Karedapinnaline tsütoplasmavõrgustik (tuuma ümber, ümbritsetud ribosoomidega-valkude süntees). Siledapinnaline tsütoplasmavõrgustik (varusüsivesikute, lipiidide, steroidhormoonide süntees, glükoosi algne lagundamine). Lüsosoom (1 membraan, rakusisene seedimine, võõra aine lagundamine, moondunud kudede ümberkujundamine, nälgimisel tagab metabolismi). Ribosoom (membraanita, valkude süntees, sisaldab RNA-d). Tuumake (tuuma sees, RNA süntees, ribosoomide moodustumine). Tuum (2 membraani, juhib raku elutegevust, DNA, RNA). Rakumembraan (fosfolipiididest+valgud) Taime rakud (tsentrosoom puudub, varusüsivesikuks tärklis, piiramatu jagunemisvõime, autotroofne ainevahetus).
Kangete jookide tarvitamine periooditi ja purju joomine kahjustab eeskätt aju. ALKOHOLI MÕJU ERINEVATELE ORGANITELE KOPSUD Pidev alkoholi tarbimine kahjustab inimese immuunset süsteemi. See omakorda lihtsustab erinevate kopsuhaiguste nagu näiteks kopsupõletik ja tuberkuloos teket. SEEDETRAKT Alkoholi liigtarvitamise korral kahjustub söögitoru, suureneb kõri-, suuõõne- ja söögitoruvähi oht, väheneb peen- ja jämesoole aktiivsus, mistõttu halveneb toidumassi segamine ja seedimine, tekivad sage kõhulahtisus ja kaalukaotus, vitamiinide ja mineraalainete puudus, põhjustab häireid kogu organismis. Pikaajalise alkoholipruukimise tulemuseks on sageli kõhunäärme põletik ja maokatarr. Probleemid kõhunäärmega võivad tekitada ka tugevat valu ning põhjustada diabeeti. Ka risk haigestuda söögitoru- ja pärasoolevähki on tavalisest suurem. MAGU Alkohol ärritab magu. Ka väikene kogus võib tekitada iiveldust. Suur kogus võib ajada oksele. Pidev
1. Kehaosad ja regioonid: Keha koosneb peast, kaelast, kerest, sabast ja jäsemetest. Pea — ajuosa ja näoosa. Kael — ühendab pead kerega. Kere — jaotatakse: rinnaks, seljaks, kõhuks ja vaagnaks. Jäsemed — põllumajandusloomadel keha kandjad ja maad kaudu edasviijad, nimetatakse jalgadeks. Võivad olla ka tiivad, loivad Eesjäsemepiirkonnad: Kere küljes olev osa, kerest väljaulatuv osa Tagajäsemepiirkonnad: sama 2. Topograafilised mõisted: Kehaosade ja organite paigutuse ning suuna kirjeldamisel lähtutakse looma normaalsest seisuasendist. Mediaantasand — keha sümmeetrilisi külgpooli (paremat ja vasakut) eraldav tasand. Horisontaal e. frontaaltasand — asetseb paralleelselt pinnaga Mediaantasandipoolset organi osa nimetatakse mediaalseks (keskmiseks) ja sellest kaugemal seisvat lateraalseks (külgmiseks). Horisontaaltasandi suhtes kõneldakse dorsaalsest (selgmisest, maapinnast eemalduv) ja ventraalsest (kõhtmisest, maapinnapoolne) asendist. Kr...
·Nina peale ilmuvad vistrikud, kui südamega on midagi korrast ära. Põhjustajateks on kõhukinnisus, seedehäired, gaasid, puhitused ja ka kehv verevarustus. Kõrge vererõhk võib samuti tuua esile probleeme just selles näopiirkonnas. ·Põsesarnad on seotud kopsudega. Tegemist võib olla erinevate hingamisteede probleemidega nagu näiteks astma, aga ka õhusaaste ja suitsetamine mõjutavad naha olukorda selles piirkonnas. ·Mõlemad põsed on seotud kopsude ja neerudega. Suitsetamine, kehv seedimine ja muud kõhuprobleemid, stress, halvad toitumisharjumused, sealjuures üleliigne suhkrutarbimine, mõjuvad põskedele halvasti. ·Suu ja lõuaga on seotud magu. Siis kui akne esineb nendes piirkondades, on inimese söögisedel liiga rasvane, suhkrune ja tarbitakse liialt kofeiini või alkoholi. ·Lõuajoon ja kael on seotud hormoonidega. Sellisel juhul võib keha võidelda peale hormonaalsete muutuste ka bakterite või stressiga. Keskkonna, dieedi või elustiili muutus
Kaksteistsõrmiksoole limaskestas on lisaks soolekrüptidele kaksteistsõrmiksoole näärmed, millede rohke aluseline nõre aitab neutraliseerida maost tulevat happelist küümust. Niudesooles on rohkesti lümfoidsetkude (Peyerinaastudena), mis osaleb organismi immunoloogilises kaitses. Peensoole funktsioonid: Peensool täidab mitmeid tähtsaid funktsioone: 1) küümuse segamine pankrease, maksa ja peensoolelimaskesta sekreetidega 2) toidu koostisosade seedimine 3) tasakaalustatud ja seeditud sisaldise resorptsioon 4) järelejäänud sisaldise edasitransport distaalsele 5) mitmesuguste hormoonide sekretsioon 6) immunoloogiline kaitsefunktsioon. Peensoole liigutused segavad küümust ja liigutavad teda distaalsemale. Peensoole neuraalne regulatsioon Parasümpaatiline närvisüsteem mõjutab seedimist stimuleerides seedetrakti peristaltikat ja sekretoorset aktiivsust. Sümpaatilise innervatsiooni saab seedetrakt seljaaju rinna- ja nimmeosast
parasümpaatilist uitnärvi. Kui sellest vähe on, siis süstitakse verre aineid, mis hingamiskeskust stimuleerivad, aga peab kiirelt tegutsema, muidu lapse aju saab kahjustada. Imikul ja ka väikelapsel on hingamiskeskuse erutuvus mõnevõrra madalam. See avaldub ebaregulaarses hingamises ja perioodilistes hingamisseisakutes, mis avalduvad magades (erutuvus on madalam). Tahteline kontroll hingamise üle, kujuneb kõnelemise kujunemisel. VII. SEEDIMINE Seedeelundite hulka kuuluvad suuõõs, neel ja söögitoru, magu, peensool (millel on kolm osa: kaksteistsõrmiksool, jejunum, ileum), jämesool (e kolon), pärasool (rektum), pärak (anus), kõhunääre, maks ja sapipõis. Maks pole puhtal kujul seedeelund, vaid on seotud ka ainevahetusega, aga seedeelundina ta produtseerib sappi. Seedeelundkonna funktsiooniks on toitainete lõhustamine, lõhustunud toitainete imendumine
avanevad suu põhjas keelealusele lihakesele 3) ALALÕUAALUSED SÜLJENÄÄRMED (2tk) asuvad alalõuanurga kohal; juhad avanevad suu põhjas keelealusele lihakesele ÜLESANDED: valmistab toidukämpu, soodustab rääkimist, süljel on antibakteriaalne toime ja ka raviv toime. Suus niisutatakse toitu süljega, mida eritavad süljenäärmed. Süljel on ka pesev toime. Sülg sisaldab ensüümi, mille toimel algab suuõõnes suhkrute seedimine. Neutraliseerib happeid/puhastab hambaid. 74) Hammaste arv, liigid? Inimesel on 4 liiki hambaid: 1) LÕIKEHAMBAD (8tk) 2) SILMHAMBAD (4tk) 3) EESPURIHAMBAD (8tk) 4) TAGAPURIHAMBAD (12tk) Täiskasvanul on 32 hammast /_2123 Lapsel kuni 5-6 a. 20 piimhammast /_212 75) Hamba ehitus Hambal on kroon, kael ja juur. Juurekanalis asub pehme kude – säsi ehk pulp, mille moodustavad sidekude, närvid ja veresooned
Jääkainete eritumine ja väljutamine organismist. 1. klass: urineerimine Uriini eritumine, tagasiimendumine ja väljutamine. Kinnitatud diagnoosid 00020 Funktsionaalne kusepidamatus 00176 Ülevooluinkontinents 00018 Refleksinkontinents 00017 Rõhkinkontinents 00019 Sundinkontinents 00022 Sundinkontinentsi risk 00016 Häiritud põietühjendus 00166 Valmisolek piisavaks põietühjenduseks 00023 Kusepeetus 2. klass: seedimine Imendumine ja seedimise jääkainete väljutamine. Kinnitatud diagnoosid 00011 Kõhukinnisus 00012 Tajutud kõhukinnisus 00015 Kõhukinnisuse risk 00013 Kõhulahtisus 00196 Mao-sooletrakti motoorika häire 00197 Mao-sooletrakti motoorika häire risk 00014 Roojapidamatus 3. klass: nahatalitlus Nõristamine ja eritamine naha kaudu. Kinnitatud diagnoosid Praegu puuduvad. 30 Õendusdiagnoosid 2012-2014 4
rasvhappeid). Heterotroofide hulka kuuluvad: Loomad Seened Enamus protiste, enamus baktereid Klorofüllita taimed 3) Miksotroofsus Segaainevahetustüüp, milles kombineeruvad autrotroofsus ja heterotroofsus. Eristatakse ajaline mikrotroofsus (päev/öö). Nt. silmviburlased Ruumiline mikrotroofsus. Nt. putuktoidulised taimed Inimese heterotroofne ainevahetus Toidu seedimine ja toitainete imendumine: o Suu õõs Seal toimub toidu peenestamine, segamine süljega ja neelamiseks vajalike toidupalade formeerimine. Suuõõnes algab tärklise seedumine ja seda teostab ensüüm amülaas o Neel ja söögitoru mõlemal on toitu edasijuhtiv funktsioon. Toit viibib seal lühiajaliselt. Olulist seedumist ei toimu o Magu Toit peitub pikemat aega (mitu tundi). Maos toimub põhiliselt
1. Taimeraku erilised osad: plastiidid(kloro, kromo, leuko, amülo), vakuool, rakukest?. Plastiidide funktsioon on fotosüntees, varuainete (näiteks tärklis) säilitamine ja paljude ainete süntees (nende seas on rasvhapped ja terpeenid, mis on vajalikud taimeraku struktuuride ehituseks). Plastiididel on võime diferentseeruda. Kõik plastiidid põlvnevad proplastiididest (varem nimetati neid eoplastiidideks) ja asuvad taime meristeemis. *kloroplastid fotosüntees; kloroplastide eellased on etioplastid. Rohelise värvusega, mille annab neile klorofüll. *kromoplastid pigmentide süntees ja säilitamine. Sisaldavad kollaseid ja oranzpunaseid värvaineid, mis võivad anda juurtele, õitele või viljadele kollase, oranzi või punase värvuse. Ere värvus meelitab kohale õite tolmeldajaid ja viljade levitajaid. *leukoplastid monoterpeeni süntees; leukoplastid on värvusetud ja nende peamine ülesanne on varuainete, eelkõige tärklise talletamine ja nad...
1. SISUKORD 1. Sisukord 2. Sissejuhatus 3. Mis on soo ? 4. Soo taimestik 5. Soo marjad 5.1 Sinikas 5.2 Murakas 5.3 Jõhvikas 6. Soo samblad 6.1 Karusammal 6.2 Soosammal 6.3 Soovildik 6.4 Turbasammal 7. Soo taimed 7.1 Alpi jänesvill 7.2 Sookail 7.3 Küüvits 7.4 Pikaleheline huulhein 7.5 Ümarleheline huulhein 8. Kokkuvõte 9. Lisad 10.Kasutatud kirjandus 2. SISSEJUHATUS Valisin enda töö teemaks sootaimed , kuna olen alati huvitunud, mis soos kasvab ning kuidas tekivad sood , mille abil ? Nüüd oli mul suurepärane võimalus teada saada, mille tõttu tekivad sood, mis soos alati pea valutama ajab, kus kasvavad murakad, mis nii hästi maitsevad. Kui kooli tunnis saime teada, et Eestis on palju soid, siis huvitusin, et kuidas saab olla Eestis palju soid, kui olen ise käinud 2 soos , ning juba ne...
1. Koosnevad rakkudest a. Ainuraksed b. Hulkraksed 2. Paljunevad a. Mittesuguliselt b. Suguliselt 3. Kasvavad/arenevad a. Otseselt i. Järglane sarnaneb vanemaga b. Moondega i. Kalad ii. Kahepaiksed c. Piiramatu i. Taimed ii. Eriti puud 4. Reageerivad muutustele keskkonnas a. Gepard 109 km/h b. Vesihernel 0,003 sek vee tõmbamiseks püünispõide 5. Ainevahetus a. Toitumine b. Seedimine c. Hingamine d. Eritamine 6. Muutlikkus a. Pärilik b. Mittepärilik Bioloogia Page 1 Elsuorganismide tasemed 21. september 2009. a. 14:02 Tase Uurimisobjekt Bioloogia haru Rakendusalad Planetaarne Biosfäär, Õpetus biosfäärist Maailma loodusvarade ökosüsteem kasutamine ja kaitse.
sarkoplasmaatiliseks retiikulumiks. Siledapinnaline tsütoplasmavõrgustik vastutab rasvhapete, lipiidide ja steroidide sünteesi eest ning on samuti oluline hüdrofoobsete toksiliste ühendite lagundamisel. 30. Lüsosoomide funktsioon. Ühekihilise membraaniga ümbritsetud põiekesed FUNKTSIOONID Kindlustavad surnud ja mittevajalike rakustruktuuride lagundamise Tagavad rakku sattunud võõra orgaanilise aine (antigeenide) lagundamise Rakusisene seedimine (fago- ja pinotsütoos) Moondega arengu korral kudede ümberkorraldajad Tagavad metabolismi nälgimisel, dieedil 31. Golgi kompleksi funktsioon. Koosneb membraaniga ümbritsetud plaatjatest tsisternidest ja põiekestest ning neid ühendavatest kanalitest Seal toimub valkude lõplik töötlemine ja pakkimine põiekestesse (lüsosoomidesse) Osaleb rakumembraani moodustamisel 32. Mitokondrite funktsioon
SEEDEELUNDITE SÜSTEEM SYSTEMA DIGESTORIUM - Sekundaarsed õõned moodustuvad pärast ülalõugade suulagijätke ja - seedeelundite kaudu saab organism eluks vajalikke toitaineid, ninavaheseina arenemist ja kokkukasvamist -> 9. 12. mineraale, vitamiine, vett jms embrüonaalnädalal primaarse suulae taga keskjoonel - seedimine toitainete lagundamine seedenõrede abil organismile - Primaarse suulae, suulagijätke ja ninavaheseina kokkupuutealale jääb kasutuskõlblikuks ehitusmaterjaliks ja "kütteks"; toimub sooltorus, foramen incisivum kuhu suubuvad seedenõresid produtseerivad seinasisesed ja - Tekkinud sekundaarne suulagi eraldab nina- ja suuõõnt
Rakuhingamise tulemusel vabaneb energia ning eralduvad süsihappegaas ja vesi. 16 Seedeelundkond ja aine-energia vahetus 16.1 Seedeelundid 63 16.1.1 Süljenäärmed Hoiab suu limaskesta niiskena (vajalik kõnelemiseks) Baktereid hävitava toimega Sisaldab süsivesikuid lõhustavat -amülaasi ja lipiide lõhustavat lingvaallipaasi Muudab toidupala libedamaks ja neelatavaks (limaaine mutsiin) 16.1.2 Magu Süsivesikute seedimine jätkub maos nii kaua kui seda võimaldab maomahla pH Maomahla ensüümide toimel toimub valkude ja lipiidide lõhustumine Maomahl sisaldab soolhapet, pepsiine ja lipaasi Maksas olev HCl teeb kahjutuks mikroorganisme 16.1.3 Maks Osaleb kõikide toitainete ainevahetuses, puhastab verd mürgistest ainetest, Maksas tekib sapp, vitamiinide ja vere varupaik, Maksas toodetakse glükogeeni, osaleb punaste vererakkudelagundamisel 16.2 Aine- ja energiavahetus 16.2
Sammasrakkudest sisse- ja väljapoole jäävad falangirakud. Falangirakkude apikaalsele pinnale kinnituvad karvarakud. Falangirakkudele järgnevad järjest madalamaks muutuvad piirirakud, seejärel madalad välimised tugirakud. 48. Seedeorganite üldine iseloomustus. Kestad, kihid. Pinnaehitus, epiteel, näärmed. Seedeaparaat - apparatus digestorius - koosneb seedekanalist ja sellega seotud organitest: suuõõnes paiknevad organid, kõhunääre, maks ja sapipõis. Seedimine on toidu keemilise ja mehhaanilise töötlemise protsess, millele järgneb nende protsesside käigus tekkinud ainete imendumine seedekanali erinevates osades. Seedekanal hõlmab: suuõõs, neel, söögitoru, magu, peensool ja jämesool. Seedekanal – seedetrakt - canalis digestorius - söögitorust kuni pärasooleni seest õõnes lihaseline toru, mille sein koosneb kolmest kestast: limaskest - tunica mucosa, lihaskest - tunica muscularis,
Kombinatsioon (restriktiivne ja malabsorptiivne komponent) - Maost möödajuhtiv operatsioon (Roux-en-Y bypass): Populaarseim meetod Eestis ja maailmas. Maost moodustatakse väike 15-30mL tasku, mis anastomoseeritakse jejunumiga (Roux trakt). Ülejäänud magu koos duodenumiga ühendatakse jejunumi külge 100-200cm esimesest anastomoosist distaalsemal (biliopankreaatiline trakt). Siinkohal toidule hakkavad mõjuma pankrease ensüümid ning sapp, algab toidu efektiivne seedimine ja toitainete imendumine (ühine trakt). Sama operatsiooni käigus tihti eemaldatakse ka sapipõis kolelitiaasi profülaktika. Eelised: Suurim keskmine kaalulangus, pikaajaline hea efekt, tugev mõju kaasuvatele haigustele (diabeet, düslipideemia, hüpertensioon). Miinused: malabsorptsioon (vitamiinid D ja B12, Fe, Ca jm mikroelementid), dumping sündroom, sisemised songad, anastomooside stenoos või leke, peptilised haavandid, kolelitiaas. Alternatiivina on võimalik nn
Rakubioloogia RAKUBIOLOOGIA 1. RAKUÕPETUSE KUJUNEMINE I periood - algab mikroskoobi leiutamisega · Jannsenid, Mezius, Lippersheim, Galilei. Termin mikroskoop Faberi poolt 1625 a. (mikros väike; skopea vaatama). Algselt oli see läätsedest kombineeritud suurendusvahend. · Inglise matemaatik R. Hook kirjeldas I korda rakku. Kasutas oma konstrueeritud mikroskoopi. Kõigepealt kirjeldas taimeraku kesta ja 1665 andis korgirakkude esmakirjelduse raamatus "Micrographia". · II kirjeldaja oli A. v. Leeuwenhoek. Ta oli täielik iseõppija. Oma läätsed lihvis ta kõik ise (tal oli piisavalt raha) ja ta oli piisavalt uudishimulik. Vaatas rakke ja mikroorganisme nende loomulikus keskkonnas (I korda) 1. Bakterite ja ainuraksete esmakirjeldaja (vaatas veetilgas); 2. Vaatas ka hambakaab...
Näiteks meie toidukultuuris on piim ja piimasaadused suurepärased valgu allikad. Jaapanis ja Hiinas on lehmapiim praktiliselt tundmatu, seal on sojapiim, soja kohupiim, jne. Sojal pole ei meeldivat maitset, lõhna ega välimust. Ta on kaunvili, mille valguline koostis muudab ta eriliseks. Teaduslikud uurimused väidavad, et sojatoodete tarbimine 6 * nädalas alandab tunduvalt vere kolesteroolitaset, paraneb südametegevus ja seedimine, kiireneb ainevahetus, vererõhk normaliseerub, väheneb vähktõppe haigestumise oht, jne. Sojaoas on 35-50% organismi poolt täielikult omastatavat valku, mis on oma koostiselt väga sarnased lihavalkudele. Lisaks 13-26% kolesteroolivaba taimset rasva, mis on organismile eriti soodsa koostisega. 14-24% on süsivesikuid, sisaldab veel kiudaineid, kaaliumi, kaltsiumi, magneesiumi, fosforit, rauda, mangaani, joodi, flouri.
*neel *söögitoru *magu *peensool, mille esimest osa nimetatakse kaksteistsõrmiksooleks *jämesool *pärasool *pärak Seedimise ülesanne on muuta toidu koostisse kuuluvaid toitaineid organismile omastatavaks. Suus peenestatakse toit hammastega ja segatakse süljega. Neel ja söögitoru juhivad toidu makku. Maos algab toidu intensiivne seedimine, lisaks on magu toidu mahuti. Maonõre soolhappe toimel hävib maos ka enamik toidus leiduvatest mikroobidest. Peensooles seeditakse toit lõplikult. Jämesoolde kogunevad seedimatud toidujäägid ja seal elutseb ka rikkalikult baktereid. 23.13.teab erituselundeid ja nende ülesandeid Erituselunditena talitlevad peamiselt neerud, aga ka kopsud, nahk ja soolestik. Erituselundkond eemaldab kehast ainevahetuse jääkained ja enamik organismi sattunud mürkainetest.
Kalakasvatus Karpkala Nõuded keskkonnale: Temperatuur: taluvuse piirid 00 - 350, kasvu jaoks optimaalne üle 200, alla 150 toitumise aktiivsus madal. Paljunemiseks sobiv üle 200, 17 - 180 juures on võimalik saada järglasi indutseeritud kudemisega. Hapnikuvajadus - 2 - 3 mg/l talutav; 3 - 4 mg/l on vajalik kasvu jaoks. Soolsus - talub meie rannikumere soolsust, esineb Väinameres. Vähetundlik stressi suhtes - kohastunud käsitlemisega inimese poolt. Väldib edukalt püüniseid. Talub hästi ka sogast, kõrge toitelisusega vett Bioloogia, süstemaatika ja levik maailmas Tiikides kasvatatav karpkala Cyprinus carpio (ingl. common carp, sks. karpfen, sm. karppi, aga tsehhi k. kapr). on ulukkarpkala e. sasaani kodustatud vorm. Kodustati Euroopas ja Hiinas sõltumatult umbes 2000 aastat tagasi. Euroopa ja Kaug-Ida alamliigid, nende ristamisel tekib heteroos. Kalatõud. Peegelkarpkala pole liik ega tõug vaid kahe g...
Toidu hüdrolüüs Varupolüsahhariidide ja rasvade lagundamine Valkude lagundamine Seedesüsteem Süljenäärmed- sekreteerivad amülaasi, tärklise hüdrolüüs Magu- HCl sekretsioon: vajalik valkude denaturatsiooniks ja kujundab vajaliku keskkonna pepsiinile Pankreas- sekreteeritakse proteolüütilisi ensüüme ja lipaase vastavalt valkude ja lipiidide degradatsiooniks Maks ja sapipõis- sapphapete soolade eritamine, rasvagloobulite emulgeerimine seedimise hõlbustamiseks Peensool- edasine seedimine. Tekivad aminohapped, heksoosid, rasvhapped, glütserool. Produktid liiguvad verre rakkudesse transpordiks Metaboolsete reaktsioonide keemia Biokeemilised reaktsioonid jaotatakse 6 kategooriasse · Redoksreaktsioonid · Rühma ülekanded · Hüdrolüüs · Mittehüdrolüütiline sideme katkestamine · Isomerisatsioon ja ümbergrupeerumine · Sideme moodustamine ATP energiat kasutades Redoksreaktsioonid - Kõige tavalisemad reaktsioonid metabolismis
5. Lüsosoomid Ühekordse membraaniga põiekesed. Võivad põhjustada 2-tüüpi protsesse rakus: a) Autofaagia organismi eneselagundamine * Surnud rakkude lõhustamine. * Nälgimine rasvkoe lagundamine * Mittevajalike organstruktuuride lagundamine või taandareng. N: kullese saba, emaka taandareng pärast sünnitust. b) Heterofaagia võõrühendite lagundamine N: * immuunvastus võõrorgaanika suhtes * rakusisene seedimine (kingloom, amööb) NB! 1. Kogu sisemembraanistik kujutab endast terviklikku, omavahel seostatud süsteemi. Sisemembraanistik ka talitleb ühtse süsteemina 6. Ribosoomid Koosnevad kahest osast-suurem ja väiksem alamüksus. Moodustuvad rRNA ja valgu molekulidest. Nad sünteesitakse raku tuumakestes tsütoplasmasse osad kinnituvad ts võrgustikule. 14
Rakubioloogia RAKUBIOLOOGIA 1. RAKUÕPETUSE KUJUNEMINE I periood - algab mikroskoobi leiutamisega Jannsenid, Mezius, Lippersheim, Galilei. Termin mikroskoop Faberi poolt 1625 a. (mikros väike; skopea vaatama). Algselt oli see läätsedest kombineeritud suurendusvahend. Inglise matemaatik R. Hook kirjeldas I korda rakku. Kasutas oma konstrueeritud mikroskoopi. Kõigepealt kirjeldas taimeraku kesta ja 1665 andis korgirakkude esmakirjelduse raamatus "Micrographia". II kirjeldaja oli A. v. Leeuwenhoek. Ta oli täielik iseõppija. Oma läätsed lihvis ta kõik ise (tal oli piisavalt raha) ja ta oli piisavalt uudishimulik. Vaatas rakke ja mikroorganisme nende loomulikus keskkonnas (I korda) 1. Bakterite ja ainuraksete esmakirjeldaja (vaatas veetilgas); 2. Vaatas ka hambakaabet; ...
kujunemine (hiire näitel): DVE/AVE vs. ürgjutt. Vasak-parem kehatelje kujunemine ja sõlme roll selles. --- Platsenta moodustub 6-7 päeval pärast viljastamist; kõldkest ja emaka limaskest kasvavad kokku. Seda läbivad veresooned, lisaks eritab platsenta hormoone, östrogeeni ja progesterooni, mis takistavad uute munarakkude küpsemist ja tagavad raseduse normaalse arengu. 7. Endoderm (täisk organismis on ülesandeks O2 omistamine ja toitainete seedimine, imend) · Endoderm varajases arengus a. Primitiivne endoderm ekstraembrüonaalne kude, mis ümbritseb epiblasti. b. Parietaalne endoderm interakteerub trofoblasti gigant rakkudega (peale implanteerumist prim endodermist) -migreeruvad mööda trofektodermi sisemist pinda ning mood koos trofoblasti gigant rakkudega parietaalse rebukoti. c. Vistseraalne endoderm (k
- Suu kaudu – lihtne ja infektsioonivaba; biosaadavus muutlik - Keele alla – väldib esmast maksaläbimist; imendumine sõltub ravimist - Pärasoole kauda – väldib esmast maksaläbimist; ärritav; kõik ravimid ei imendu Peamised faktorid, mis mõjustavad ravimi imendumist ja lammutamist ning eritumist IMENDUMIST MÕJUTAVAD - Ravimi teekond – imendumise pindala, rakukihtide arv teekonna ja vere vahel, hulk mis metabolism ja seedimine ravimsit hävitavad. - Ravimi kontsentratsioon - Individuaalsed erinevused - Solubility and ionization of the drug ERITUMIST Ravimi poolväärtusaeg (half-life) Aeg mille jooksul keemilise ühendi kontsentratsioon vereplasmas või organismis langeb 50% võrra. Erinevad psühhoaktiivsete ainete klassid, tüüpilised esindajad - Neuroleptikumid - Antidepressandid - Rahustid ja uinutid
Aeglaselt asenduvad lihaste ja naha valgud. Valkude uuenemiseks vajalikud aminohapped saadakse metaboolsest vabade aminohapete fondist. Organismi kudedes ja biovedelikes olevat üleüldist vabade aminohapete hulka saame vaadelda metaboolse vabade aminohapete fondina - valkude ja teiste biomolekulide sünteesiks kättesaadavate aminohapete kogumina. Metaboolse vabade aminohapete fondi täitumiseks meie organismis on põhiliselt neli erinevat viisi: toiduvalkude seedimine ja selle käigus moodustunud aminohapete imendumine; koevalkude lammutamine (valkude vananemine või kudede kahjustumine); seedekulglasse jõudnud seedenõrede koostises olevate ensüümvalkude lammutamine aminohapeteks ja nende imendumine; asendatavate aminohapete süntees süsivesikute arvelt. Rõhutame, et toiduvalgud on selle fondi normaalse taseme säilitamiseks äärmiselt olulised. Valgud annavad oma osa ka keha üldisesse energeetilisse metabolismi. See toimub põhiliselt
Omnivoorlusel on omad puudused. Suurem osa omnivooridest ei suuda seedida tselluloosi, seega saavad nad toidüks tarbida vaid neid taimeosi, mis sisaldavad palju suhkruid, tärklist või taimseid õlisid. Suurem osa taimsest biomassist aga koosneb tselluloosist. Omnivooride suuapäraat (hambad) on universaalse iseloomuga ja ei kõlba sageli kuigi hästi ka loomse toidu puudmiseks ja tarbimiseks. Suurem osa omnivoore eelistab siiski toituda loomsest toidust kuna selle seedimine on kergem ja saadav energiakogus suurem. Redutsendid e. saprotroofid e. lagundajad Need organismid toituvad vaid surnud orgaanilisest ainest ja on, vaatamata sellele, et neid vahest asetatakse autotroofide ja heterotroofide kõrvale kolmandaks ökoloogiliseks grupiks, tegelikult lihtsalt eriline klass heterotroofe. Näiteks: ● enamus seeni ● enamus baktereid ● osad loomad Võimalik primitiivne isetoimiv kooslus võiks sisaldada ainult ühte autotroofi ja ühte lagundajat
ka veresoonet lubjastumiseks. 3.seedeelundkond- Osad: 1.)suu-toidu peenestamine, toit seguneb süljega, sülg sisaldab ensüümi AMÜLAAS-lagundab süsivesikuid. 2.)neel-sealt algab söögitoru ja hingetoru. 3.)söögitoru-juhib toidu makku. 4.)magu-lihaseline paun, mahutab 1,5-3,5 liitrit, limasest eritab maohapet ja ensüüme (pepsini lagundab valke), toit püsib maos 3-4 tundi. 5.)kaksteistsõrmiksool-peensoole alguosa, põhiline seedimine, siia erituvad oma nõred: a.)maks- toodab sappi-lõhustab rasvu, liigne sapp koguneb sapipõide. B.)kõhunääre-see nõre neutraliseerib maohappe ja sisaldab ensüüme. N: lipaas-lõhustab rasvu. 6.)peensool-vajalike ainete imendumine, kõik toitained peale rasvade verre. Rasvad imenduvad lümfi, seedimist enam ei toimu. 7.)pimesool- ehk ussiripik, imendub tagasi vesi ja jääkide mass muutub tahkeks. Seal on bakterid, mis aitavad toota vajalikke vitamiine. 8
GENOOM DNA nukleoidis, puuduvad DNA kromosoomidesse histoonvalgud paktiuna tuumas RAKU JAGUNEMINE Pooldumine, pungumine mitoos MEMBRAANIGA Puuduvad Mitokondrid, kloroplastid, ÜMBRITSETUD golgi aparaata ORGANELLID TOITUMINE Absorptsioon, vahel Absorptsioon, seedimine, fotosüntees fotosüntees ENERGIA Oksüdatiivsed ensüümid Oksüdatiivsed ensüümid METABOLISM plasmamembraanis mitokondrites TSÜTOSKELETT Puudub Kompleks mikrotuubulitest ja filamentidest RAKUSISENE Puudub Endotsütoos, mitoos,
SOTISAALPEDAGOOGIKA I osa 2.09 loeng Sissejuhatus ainesse sotsiaalpedagoogika: mis on sotsiaalpedagoogika. Pedagoogika ja kasvatuse ajaloofilosoofiline käsitlus. Mis on sotsiaalpedagoogika? Sotsiaalpedagoogika erisugused tõlgendused on seotud erinevate inimese- ja ühiskonnakäsitlustega, moraaliteooriatega, teaduslike suundumuste ja mõttevooludega. Sotsiaalpedagoogika enesemääratlust on mõjutanud paljud ideed ja ühiskondlikud liikumised. Diskussioon sotsiaalpedagoogika üle omab ühiskonnakriitilist iseloomu tähtis, et arutlus sotsiaalpedagoogika ülesannetest oleks seotud vastava ajajärgu ühiskondlike oludega, ühiskonnaanalüüsiga ja arusaamisega, millises ajas tegevus toimub. Teoreetilisel enesemääratlusel on praktilise sotsiaalpedagoogika töö seisukohast põhimõtteline tähtsus sellest sõl...
Keemilised omadused on määratud eelkõige radikaalidega. · AH funktsionnalsed rühmas võivad liita või loovutada H iooni ja omandada seega laengu; · Ühe AH COOH ja teise AH NH2 rühma reageerimisel tekib peptiidside: O H C + NR RC N R + H2O OH H O H 4.1. Tähtsus Valkude sünteesiks vajalikud aminohapped saadakse järgmisel viisil: · toiduvalkude seedimine ja aminohapete (edaspidi AH) imendumine; · koevalkude lammutamine; · seedetrakti jõudnud seedenõrede koostises olevate ensüümvalkude lammutamine AH-ks ja nende imendumine; · asendavate AH-te süntees süsivesikute arvelt. Orgaanilised ühendid VALGUD Sissejuhatus VALGUD on elu aluseks. Valkudele kuulub organismi ehituses ja talitluses keskne koht
Keemilised omadused on määratud eelkõige radikaalidega. AH funktsionnalsed rühmas võivad liita või loovutada H iooni ja omandada seega laengu; Ühe AH COOH ja teise AH NH2 rühma reageerimisel tekib peptiidside: O H –C – + N–R R–C N – R + H2O OH H O H 4.1. Tähtsus Valkude sünteesiks vajalikud aminohapped saadakse järgmisel viisil: toiduvalkude seedimine ja aminohapete (edaspidi AH) imendumine; koevalkude lammutamine; seedetrakti jõudnud seedenõrede koostises olevate ensüümvalkude lammutamine AH-ks ja nende imendumine; asendavate AH-te süntees süsivesikute arvelt. Orgaanilised ühendid VALGUD Sissejuhatus VALGUD on elu aluseks. Valkudele kuulub organismi ehituses ja talitluses keskne koht
seal kr.põletiku. Kahjustused ei teki kõigil inimestel. Organismis tekivad bac vastased ak, mida on võimalik määrata vereanalüüsis. Krooniline Gastriit: pikale veninud põletiku tulemusel maonäärmete hulk väheneb ja seeensüüme toodetakse maos vähe. Kui lima on vähe ja seedemahlasid toodetakse rohkem , siis hakkab magu seedima iseennast. Tekib mao limaskesta põletik, haavandid jne. Seedenõrede vähesuse korral häirub seedimine maos ( ei lõhustu valku korralikult- roiskumine) ja vajaliku vitamiin b12 imendumine. Soovitused: keedetud liha, kala, munad, juust ja piim seovad maosisaldist rohkem kui ergutavad. Tühja kohvi ei tohiks juua musta kohvi ja alkoholi,peab järgnema kohe söök. Magu ergutav toime on kuumadel jookidel. Mao alahappesus ning haavandid? MAOHAAVANDID: (prekantseroos): kõige enam levinud seedetrakti haigus. Sessoonse iseloomuga. Mao või 12 s
Keemilised omadused on määratud eelkõige radikaalidega. · AH funktsionnalsed rühmas võivad liita või loovutada H iooni ja omandada seega laengu; · Ühe AH COOH ja teise AH NH2 rühma reageerimisel tekib peptiidside: O H C + NR RC N R + H2O OH H O H 4.1. Tähtsus Valkude sünteesiks vajalikud aminohapped saadakse järgmisel viisil: · toiduvalkude seedimine ja aminohapete (edaspidi AH) imendumine; · koevalkude lammutamine; · seedetrakti jõudnud seedenõrede koostises olevate ensüümvalkude lammutamine AH-ks ja nende imendumine; · asendavate AH-te süntees süsivesikute arvelt. Orgaanilised ühendid VALGUD Sissejuhatus VALGUD on elu aluseks. Valkudele kuulub organismi ehituses ja talitluses keskne koht
põhjustavad organismi jäänud toksiinid, teiseks võib reiki saamine kaasa tuua janu ning veepuudus oleks kahjulik. Vähemalt 24 tundi peale seanssi ei tohi tarvitada alkoholi. Alkoholil võib olla soovimatu mõju toksiinide väljutamisest tingitud õrnale energiasüsteemile (Sirkel : 2007). Teie mugavuse pärast on soovitav, et te ei sööks kõvasti enne või kohe pärast seanssi, kuna keha lõõgastub, energia läheb toksiinide väljastamisele ning seedimine võib olla pärsitud. Sõltuvalt tervislikust seisundist tuleks end kirja panna kolmele-neljale seansile, mitte vaid ühele. Efekt on kumulatiivse iseloomuga ning tõenäoliselt on täielikuks tervenemiseks vaja mitut raviseanssi (Sirkel : 2007). Mõnikord, kui on tervendamises just saavutatud edu, võib ilmneda kriis. Vahel toob kriis tagasi kõik algsed haigusnähud. Hea on teada, et see ei ole jääv nähtus. Ootamatult traumaatiline kogemus
[email protected] sotsiaalpedagoogika I I loeng 12.02.14 Hariduse peamised distsipliinid: pedagoogiline psühholoogia haridssotsioloogia haridusfilosoofia. Kuhu mahub sotsiaalpedagoogika, kas mahub? Pedagoogika teadus inimese kasvatamisest (Hämäläinen). See on ka kasvatamise oskus. Kasvatamine e millegi poole püüdlemine. Pedagoogikat võib seostada sotsialiseerumisega. ,,Inimene võib nimeseks saada vaid kasvate läbi" Immanuel Kant. Sotsialiseerumine protsess, mille käigus õpivad indiviidid oma käitumist reguleerima vastavalt ühiskonnas kehtivatele normidele. (Craig, 2000). Sotsialiseerumist võib pidada sotsiaalse arengu üheks etapiks, teine on individualisatsioon. Sotsiaalpedagoogika defineerimine: Ei ole võimalik? Sõltub kontekstist? Laialivalguv kõik, mis on kasvatus? Intsitutsioonipõhine defineerimine? Palju definitsioone? Ühisosa? Sotsiaalpedagoogika mõistena. - Esmakordsel...
Eksamiküsimused 1. Tervise definitsioon ja tervise olulisemad mõjurid. Tervis- inimese füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu seisund. Inimese või rühma suutelisus saavutada oma eesmärke ja rahuldada vajadusi, smas tulla toime ka keskkonnaga ja seda vajadusel muuta. Tervisemõjurid on tegurid, mis kutsuvad üksikisiku, grupi või rahvastiku tervises esile muutusi kas paremuse või halvemuse poole. Olulisemad mõjurid e. Tervise determinandid on: suurenenud sissetulekud paranenud haridus positiivsed muutused toitumises paranenud hügieenitingimused paranenud elukondlikud tingimused korras veevarustus ja kanalisatsioon 2. Terviseedenduse eesmärgid. Tervise edendamine- inimese tervist väärtustava ja soodustava käitumise ja elulaadi kujundamine, tervist toetava elukeskkonna sihipärane arendamine. Eesmärgid: töötajate tervise ja töövõime kaitsmine, säilitamine, toe...
· Nahk ja karvkate. Kassi nahk võib sõltuvalt pigmendist olla kas roosa või must. Karvkate peab olema paks ja läikiv. Kui kassil esineb kõõma, kirpe, karvutuid kohti või haavandeid, peaks samuti pöörduma veterinaari poole. · Küünised peavad olema siledad. Tubasel kassil peab küüniseid nende sissekasvu vältimiseks korrapäraselt lõikama. · Seedimine. Juhuslik karvade või muru välja oksendamine on normaalne nähtus. Kuid püsiva, iga toidukorrale järgneva oksendamise korral peaks veterinaarilt nõu küsima. Kontrollima peaks ka, kas kassi väljaheited on normaalset värvi, ja kas tal esineb kõhulahtisust või kõhukinnisust. · Janu. Terved kassid ei joo eriti palju ja eriti juhul, kui pakutakse neile söögiks konservtoite. Väljaskäivad kassid leiavad vajalikke vedelikke ka õuest
Selja koormus suureneb lapse suureneva kaalu ja raseda naise raskuskeskme muutumise tõttu. 15 31. nädal. Sünnituse lähenemine on lähedal, mõtted üha enam lapsel. Seetõttu võib esineda unustamist. 32. nädal. Emakas hakkab saavutama kõrgeimat asendit, nii et selle ülaosa on nabast umbes 12cm üleval pool. Kaalutõus on suurem kui varem. 33. nädal. Kui laps on end sündimiseks valmistudes peaseisu pööranud, muutub hingamine kergemaks ning seedimine peaks kiirenema. 34. nädal. Vedelikupeetus põhjustab käte ja jalgade tursumist, mille teeb hullemaks liiga kitsaste riiete kandmine. 35. nädal. Rasedushormoon relaksiin koos lapse raskusega paneb vaagnaluu sünnituseks valmistudes laienema. Seetõttu võib rase naine tajuda neis piirkondades valusid ja torkeid. 36. nädal. Unenäod muutuvad elavamaks. Läbivaatustel soovitatakse käia kuni sünnituseni sagedamini kui varem. 37. nädal
Eriti palju on neid jämesooles. 40-50% söödud kiudainetest lõhustatakse inimesel bakteriaalselt. Paljud bakterid tõstavad organismi vastupanuvõimet haigustele, konkureerides elupaikade pärast haigusttekitavate bakteritega (patogeenidega). Juhul kui sooleseina tekib vigastus ja bakterid pääsevad kõhuõõnde, võib tekkida raskekujuline infektsioon. Seetõttu on soolestikku lõhkuvad vigastused väga ohtlikud. Pärast suu kaudu võetavat antibiootikumikuuri on seedimine mõneks ajaks häiritud. Soolte normaalne mikrofloora vajab taastumiseks aega – tarbi hapendatud piimatooteid, mis sisaldavad rohkelt piimhappebaktereid e laktobatsille. 6. Sisesekretsioonielundkond e endokriinsüsteem …on nagu raadio: hormonaalsed signaalid on erinevate raadiojaamade programmid, mida saadetakse eetrisse (vereringesse). Igal jaamal on oma leviala ja igaühe vastuvõtmiseks on vajalikud spetsiifilised retseptorid (raadiovastuvõtjad)
Tal on kahe avaga seedesüsteem. Suu kaudu kehasse jõudnud toit lõhustatakse maos ja sooles. Lõhustatud toitained imenduvad soolest organismi ja seedimatud toiduosad ning muld väljutatakse päraku kaudu välja. 3.2. Kas allolev tekst iseloomustab meriroosi või vihmaussi? Ta toitub väikestest veeloomakestest. Tal on ühe avaga seedesüsteem. Suuava kaudu kehaõõnde jõudnud toit lõhustatakse seal. Jääkained eritatakse suuava kaudu. 3.3. Kumma organismi seedimine ja imendumine on tõhusam? Põhjenda. 3.4. Too näide selgrootu kohta, kel pole seedeelundeid, ja põhjenda, miks ta ei pea toitu seedima. --- 19 Ülesanne 4. Paaristöö. Kirjuta tabelisse (tabelis on 7 rida ja 4 veergu), millisele loomale pildil olev toitumiseks vajalik kehaosa või abivahend kuulub ja kuidas ta seda kasutab? Millised meeled on sel loomal toidu otsimisel olulised? Kui vaja, otsige abi internetist. Kehaosa või Kellele kuulub? Kuidas kasutab
a) autofaagia - iseenese seedimine(*nälgimine - lagundatakse rasv ja lihaskudet, *surnud rakkude lagundamine, *arenguga seostuvad lagunemisprotsessid - konnakullese saba taandareng, nukustaadiumis toimub kudede lagundamine ja uuesti üles ehitamine, emaka taandareng pärast sünnitamist) b) heterofaagia - kehavõõrate ühendite lagundamine. (N : ainuraksete toitumine ja seedimine, organismid, kes eritavad seedeensüüme väliskeskkonda(ämblik), kehaväliste ühendite lagundamine fagotsüütide poolt) Vakuoolide süsteem päristuumses rakus Vakuoolid - membraaniga ümbritsetud rakumahutid, mis kujunevad sisemembraanistikust. Vakuoolid esinevad kõikides päristuumsetes rakkudes. Taimeraku vakuoolid : *Noortes taimerakkudes esimevad üksikud väikesed vakuoolid. Vanemates
kutaanset ja pärismaost alates pärislimaskesta. Seedekanali lihaskest koosneb silelihaskiududest. Ainult neelus ja söögitorus asenduvad need vöötlihaskiududega. Enamikus seedeorganites jaguneb lihaskest sisemiseks ringlihaskihiks ja välimiseks pikilihaskihiks. Seedekanali lihaskesta ülesanne on toidu või küümuse segamine ja edasitoimetamine. 17) Peensool peensool on seedetrakti kõige pikem alaosa. Siin toimub toidu peamine seedimine ja lõhustunud produktide imendumine. Jämesoolest on peensool peenem ja tal on kogu ulatuses enam-vähem ühtlane läbimõõt. Peensool jaotatakse : kasteistsõrmik, tühisool ja niudesool. Kaksteistsõrmik, peensoole algus, asetseb suuremalt osalt kõhuõõne paremas dorsaalses neljandikus vastu dorsaalset kõhuseina. Ta jaguneb veisel kraniaalseks, alanevaks, ristiseks ja ülanevaks osaks. Tühisool on peensoole ulatuslikum alaosa, mille pikkus on veisel 26-48 ja hobusel 17-28 meetrit
1. Diarröa 2. Obstipatsioon 3. Autointoksikatsioon 4. Tõelised koolikud 5. Soolemeteorism ?? Peristaltika kiirenemine viib soole kiirele tühjenemisele ja tekib kõhulahtisus e. diarröa (diarrhoea). Kõhulahtisuse puhul esineb sooles roojas seedumata toidu osi, mis muutuvad jämesooles peristaltikat kiirendavaks mehhanismiks. Jämesoole peristaltika kiirenemine on kõhulahtisuse tekkes olulisem kui peensoole peristaltika muutused. Diarröa puhul eritub soolde palju lima ja vett. Toidu seedimine toimub puudulikult kujuneb toitainete ja vee puudus. Peristaltika kiirenemist põhjustavad: 1. Limaskesta põletikud 2. Halvasti peenestatud ja seedimata jäänud toiduosade poolt tekitatud mehaaniline ärritus 3. Keemilised ärritused, mida tekitavad käärimisel ja roiskumisel tekivad gaasid, happed, alused ja toksilised ained. 4. Nakkushaiguste tekitajad, eksogeense päritoluga mürgid ja ravimid. Peristaltika nõrgenemise põhjused: 1. Mehaaniliste ja keemiliste ärritajate puudumine 2
ema poolt eelmisel päeval söödud toidus. Laste tundlikkus on aga väga erinev ning võimatu on anda emadele ühesuguseid soovitusi. Paljud emad võivad süüa kõike ilma, et see lapsele mõjuks ning paljudel emadel on 2-3 toiduainet, mille tarvitamisega nad peavad olema imetamise ajal ettevaatlikud. Need paar toiduainet on aga igal emal erinevad ning seetõttu tuleb need välja selgitada jälgides lapse reaktsioone. Sagedamini on need sellised toidud, mille seedimine ka emal endal on problemaatiline ja vaevusi tekitav. Lihtsalt igaks juhuks suurt osa toiduainetest ema menüüst välja jätta ei ole otstarbekas, kuna tema vitamiinide ja mineraalainete vajadus on niigi suurem kui tavaliselt. TOIDU OHUTUS RASEDUSE JA IMETAMISE AJAL Toidunakkused Allpool käsitletavad toidu patogeenid võivad olla potentsiaalseks kahjustavaks teguriks arenevale lootele. Listerioos Listerioos on gripi-laadne haigus, mille põhjustajaks on bakter Listeria monocytogenes
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
