Töö käik Kahte katseklaasi valan 1 ml sahharoosi lahust, ühte neist lisan 1 tilga kontsentreeritud HCl. Kuumutan katseklaase 5 minutit ca 80 kraadi juures, lisan 2 ml Benedict'i reaktiivi, loksutan ja soojendan katseklaase vesivannil. Punane sade tekib katseklaasis, millele lisasin soolhapet, sest HCl-i toimel sai sahharoosist invertsuhkur. Benedict'i reaktiiv tõestas, et selles lahuses on taandavad suhkrud. Teises katseklaasis ei ilmunud sadet, sest seal oli sahharoos, mis on mittetaandav suhkur ja ei anna reaktsiooni Benedict'i reagendiga. Barfoed' reaktsioon Sellega eristatakse taandavaid monosahhariide oligosahhariididest, kuna nõrgas happelises keskkonnas taandavad vaske vaid monosahhariidid. Reaktsioonil Barfoed' reaktiiviga tekib punane Cu2O sade. Töö käik Võtan kaks katseklaasi, ühte lisan 1 ml monosahhariidi lahust (fruktoos) ja teise 1 ml taandava oligosahhariidi lahust (maltoos). Lisan mõlemale 3 ml Barfoed' reaktiivi, segan ja
Membraanis Membraanis Membraani koostises moodustavad põhiosa 3. varufunktsioon Taimedes tärklis, Taimedes on lipiide varu Seemnetes lina- ja osades korvõielistes õlidena: seemnetes, päevalilleseemnetes. viljades inuliin (maapirn) viljades (avokaado, - teristes Sahharoos pähklid, oliivid) suhkruroog, suhkrupeet, suhkruvaher Loomorganismides Loomades varurasvad Loomorganismide kehas glükogeen (maksas ja kõhuõõnes ja naha all. ostseselt valguvarusid ei ole. lihastes), glükoos veres Mereorganismides on Kaudselt on varuvalkudeks
maitsestamiseks, tänu meele omastab organism aedviljadest või puuviljadest paremini vitamiine ja mineraalaineid.Mesi sobib nii tervete marjade kui ka purustatud marjade külmutamiseks ning annab huvitava maitse toorvahtudele, kreemidele ja kastmetele. Mee rohke fermentidesisalduse tõttu ei tohiks seda kuumutada üle 40 °C. Palmisuhkur on rafineerimata toitaineterikas orgaaniline magusaine, mida saadakse kookospalmi puu õite nektarist. Sisaldab vähe fruktoosi, peamise osa moodustab sahharoos, vitamiine (C, ja B-rühma), mineraalaineid (kaaliumi, magneesiumi, tsinki, rauda). Palmisuhkur on väga madala GI-ga (35) ning gluteenivaba. Madala sulamistemperatuuri ja väga kõrge põlemistemperatuuri? tõttu sobib kasutamiseks küpsetamisel. Sobib hästi kalatoitude soolase maitse tasakaalustamiseks. Samuti leiab kasutust vokiroogades. Palmisuhkur ei lahustu täielikult, mistõttu külmades jookides (näiteks smuutides) jääb osa suhkrust segunemata. Asendatakse valge suhkruga 1:1.
TALLINNA TEENINDUSKOOL Probiootilised piimatooted Annili Pill 021K Juhendaja: Milvi Kasemäe TALLINN 2010 1 Sisukord Sissejuhatus.........................................................................................................................................3 Mis on ning mida sisaldavad?.............................................................................................................4 Lactobacillus acidophilus...............................................................................................................4 Bifidobacterium spp........................................................................................................................4 Probiootilised piimatooted.....................................................................................................
RM jaRK vahel on periplasma. Mis eristab mükoplasmasid teistest prokarüootidest? Mükoplasmad on väikesed ja neil puudub rakukest ja seega ka kindel kuju. Rakuemembraan sisaldab steroole.Ta parasiteerub eukarüootses rakus. Kuidas toimib bakterirakule penitsilliin? Kuidas lüsotsüüm? Mis on nende märklauaks? Penitsillin pärsib PDG sünteesi, lüsotsüüm lõhub RK. Mõlemad sihvad RK, mille lõhkumisel b hävib. Bakteriraku kapsel, selle roll. Eri koostisega kapslid. Sahharoos kui juuretis teatud kapslite sünteesil. Kuidas on seotud bakterid, sahharoos ja hambaaugud? Kapsli fn: 1)kaitseb kuivamise eest 2)takistab faagide adsorbeerumist 3)kaitseb fagotsütoosi eest 4)liidab karud agregaatideks 5)takistab 02 difusiooni rakku 6)lima suunatud eristamine libiseval liikumisel 7)aitab kleepuda pinnale ja seob mineraale Eri koostised: 1)homopolüsahhariidsed kapslid 2)heteropolüsahhariidsed kapslid 3)valgulised kapslid Sahharoosi kasutavad bakterid kapsli tootmiseks.
AH lämmastikuvaba jääk oksüdeeritakse, aminorühmast moodustub aga mürgine ammoniaak ja sellepärast sünteesitakse sellest kohe urea ehk kusiaine, mis pole enam mürgine ja eemaldatakse organismist neerude kaudu. Süsivesikute seedimine ja imendumine. SV-d on inimesele tähtsamaks energiaallikaks , sõltumata sellest, kas tegemist on sportlase või kehaliselt väheaktiivse indiviidiga. Toidus põhiliselt tärklis, aga ka glükoos, fruktoos, sahharoos, maltoos, laktoos, mitteseeduvad SV-d ehk kiudained. SV-te seedimine algab suus sülje toimel. See protsess jätkub mao ülemises osas sülje amülaasi toimel ja katkeb, siis, kui toidumass segunenud happelise maonõrega distaalses maoosas. Peensooles jätkub SV-te seedim peensoole ensüümide toimel. Toidus leiduvad SV-d, mida inimese seedetrakt suudab lagundada, lammutatakse seedetrakti vastavate
Bioloogia eksami piletid PILET 1 1.Nukleiinhapete ehitus ja ülesanded. Nukleiinhapped on biopolümeerid mille monomeerideks on nukleotiidid. Neid on kahte tüüpi: 1)DNA 2)RNA DNA on biopolümeer, mille monomeeriks on desoksüribonukleoiidid, asub rakutuumas, ülesanneteks on päriliku info säilitamine, on 2 ahelaline, kromosoomide põhiline koostisosa. RNA on biopolümeer, sellel on 4 monomeeri, esineb pärilikkuse aines. Ülesanded: toob valgu sünteesi paika info, transpordi ülesanne (transporter RNA). 2.Liigi mõiste. Liigiteke. Liik on sarnaste tunnustega isendite rühm, kellel on oma teistest liikidest erinev geeni fond ja leviala. Erinevad liigid omavahel üldjuhul elujõulisi järglasi ei too. Liigi tekke tegurid: · Mutatsioonid · Geeni triiv (toimub kiirelt) · Looduslik valik Isolatsioon: · Geograafiline (jõed, mäed on vahel) · Bioloogiline (erinev paljunemis aeg: nt. kevadine ja sügisene räim;...
Glükoos ja fruktoos on organismide põhilised energia allikad. Taimedes moodustub glükoos fotosünteesi tulemusena, loomorganismid saavad seda aga toidust. Monosahhariidid on: · Väga aktiivsed · Reaktsiooni võimelised · Erinevad struktuurilisel kujul Oligosahhariidid on madalmolekulaarsed orgaanilised ühendid. Oligosahhariidid koosnevad kahest või kolmest monosahhariidi jäägist. Näiteks: · Glükoos + fruktoos = sahharoos (roo- ja peedisuhkru peamine koostisosa). · Glükoosjääk + glükoosijääk = maltoos (linnasesuhkur). · Glükoos + galaktoos = laktoos (piimasuhkur). Polüsahhariidid on kõrgmolekulaarsed orgaanilised ühendid (polümeerid), mille monomeerideks on monosahhariidid. Põhilised looduslikud polüsahhariidid on tärklis, tselluloos ja glükogeen. Fotosünteesi tulemusena moodustunud glükoosi varud talletatakse säilitusorganites (mugulad, sibulad jne) tärklise kujul
Ka ja desoksüriboos d organismides. ehituslik ülesanne. kuuluvad nukleiinhapete koostisse. Riboos C5H10O5 Maltoos ehk Desoksüriboos Tärklis linnasesuhkur Tselluloos Näited C5H10O4 Sahharoos Kitiin Glükoos C6H12O6 Laktoos ehk piimasuhkur Fruktoos C6H12O6 · Valgu molekuli ehitus ja ülesanded Valgu molekul koosneb peptiidsidemetega omavahel seotud aminohapete reast (aminohape moodustub aminorühmast, karboksüülrühmast ja radikaalist). Valgu omadused määratakse ära aminohapete järjekorrast: kuigi
Tsütoloogia-e rakubioloogia e rakuõpetus on bioloogia haru, milles mikroskoobi ja molekulaarbioloogiliste meetodite abil uuritakse rakkude ehitust ja talitlust, et mõista bioloogilisi protsesse rakutasandil. Kõige pisem üherakuline organism on mükoplasma (kuulub bakterite hulka ja võib inimesel esile kutsuda hingamisteede haigusi) Looduses esinevad suurimad rakud on lindude munarakud, näiteks jaanalinnu munarakk (munarebu), mis võib kaaluda umbes pool kilo. Miks on üherakulised organismid enamasti väiksed? Üherakulistel toimub kogu energia-, info- ja ainevahetus väliskeskkonnaga rakumembraani vahendusel. Sealjuures on oluline raku välismembraani pindala ja sisekeskkonna ruumala vaheline suhemida suurem on rakk, seda väiksemaks see suhe jääb ja kui see pindala on väga väike, häiruvad kõik eespool nimetatud protsessid seetõttu ei saagi üherakulised organismid olla kuigi suured. Missuguse kujuga on rakud? Bakterid on kujult erinevad: üm...
lisatakse 1 tilk kontsentreeritud HCl. Mõlemat lahust kuumutati 10 minutit veevannis ja mõlemale lisati seejärel Fehling I ja Fehling II lahust. Kuumutamisel tekkis katseklaasi, kuhu oli pandud HCl, punane sade. Järeldus: Punane sade tekkis, kuna vaba aldehüüdrühma toimel vask taandub, andes vask(I)oksiidi, mis moodustab punase sademe, suhkur ise oksüdeerub reaktsiooni käigus vastavaks happeks. Sade tekkis ainult happega katseklaasi, kuna sahharoos ise Fehlingi reaktiiviga ei reageeri, küll aga reageerivad tema hüdrolüüsi produktid glükoos ja fruktoos. Happe lisamine kiirendas sahharoosi hüdrolüüsi ja sellepärast tekkis happega katseklaasi punakas sade. 1.2.5 Barfoed' reaktsioon Suhkrute reaktsioon vaskatsetaadi lahusega äädikhappes ( Barfoed' reaktiiv) võimaldab eristada mono- ja disahhariide, kuna happelises keskkonnas taandavad vaske üksnes monosahhariidid.
valgusünteesiks (translatsioon) kohale geneetilise info kromosoomidest ribosoomidesse. Nukleotiid-nukleiinhappe monomeer, mis on moodustunud lämmastikaluse, 5 süsinikulise suhkru (riboosi või desoksüriboosi) ja fosfaatrühma liitumisel. Eristatakse desoksüribonukleotiidi, mis on DNA monomeer ja ribonukleotiidi, mis on RNA monomeer. Oligosahhariid-on madalmolekulaarsed liitsuhkrud, mis on moodustunud enamasti 2 lihtsuhkru omavahelisel liitumisel (Näiteks: sahharoos, laktoos, maltoos). Peptiidside-kovalentne side valgu molekuli ehitusse kuuluvate aminohappejääkide vahel. Polüsahhariid-on kõrgmolekulaarsed ühendid (polümeerid, liitsuhkrud), mille ehituslikuks elementideks on lihtsuhkrute jäägid (Näiteks: tärklis, glükogeen, tselluloos). Renaturatsioon-valgu kõrgemat (neljandat, kolmandat ja teist) järku ruumiliste struktuuride taastumine, denaturatsiooni pöördprotsess. Retseptorvalk-rakumembraani koostises esinev valgu molekul, mis edastab
Organismi keemiline koostis: keemilistes reaktsioonides (lähteainena nt Organismide koostisest on leitud 70-80 erinevat fotosünteesil, lõpp-produktina). elementi. Enamusi väga 6CO2 + 12H2O = C6H12O6 + 6H2O + 6O2 väheses hulgas ja nende ülesannet ei Kindlustab rakkude ja kudede mahtuvuse tagab teata.Elusorganismide talitlusteks hädavajalik siserõhu ehk turgori. Organismi veesisalduse ja miinimum on 27 keemilist elementi ehk rakkude siserõhu vähenemisel taimed närtsivad, bioelemendid. inimese nahale tekivad kortsud. Rakkude koostis: Jagatakse 3 rühma : Makroelemendid - 98-99% keemilisi elemente on rakkudes kõige rohkem organismi elementidest: C; H; O; N; P; S Hapnik, süsinik, vesinik.Ka lämmastik, fosfor, Mesoelemendid katioonid: Na; K; ...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool ST 11 Krista Kämer TERVISLIK TOITUMINE Referaat Juhendaja: Reino Veielainen Mõdriku 2011 SISUKORD sisukord................................................................................................................................... 2 1 SISSEJUHATUS.................................................................................................................. 3 2 ÜLEVAADE KIRJANDUSE PÕHJAL................................................................................... 4 2.1 Tervislik toitumine ......................................................................................................... 4 2.2 Toitained........................................................................................................................ 5 2.2.1 Valgud.........
Aatomiks - nimetatakse väikseimat osakest, mis säilitab talle vastava keemilise elemendi keemilised omadused. Aatom koosneb aatomituumast ja elektronkattest. Aatomituuma- koostisesse kuuluvad prootonid ja neutronid. Elektronkate- moodustavad elektronid. Isotoobid- on elemendi teisendid,mille tuumas on erinev arv neutroneid. Aatomorbitaal- on ruumisosa, kus elektron viibib kõige sagedamini. Keemiline element - kindla ühesuguse tuumalaenguga aatomite liik/kogum. Aatomnumber - Keemilise elemendi aatomnumber ehk järjenumber ehk laenguarv (Z) on prootonite arv selle elemendi aatomi tuumas. Tuumalaeng - aatomituuma elementaarlaengute arv, mis on võrdne prootonite arvuga tuumas. Massiarv, aatommass - Ümardatud aatommass = massiarv = prootonite ja neutronite arv kokku. Elektronide väliskiht - elektronide arv väliskihil ehk elemendi rühmanumber, välisel elektronkihil võib olla kuni 8 elektroni. elektronoktett - Kui aatomi väliskihis on kaheksa e...
BIOLOOGIA 1. PERIOOD 1 Humoraalne regulatsioon talituste (elundkondade ja elundite) reguleerimine veres esinevate hormoonide (ja teiste keemiliste ühendite) abil Neutraalne regulatsioon talituste reguleerimine närvisüsteemi abil. BIOmolekulide esinemine on elu tunnus. Rakk on elu organiseerituse esimene tasand, millel on kõik elu tunnused Biosfäär on suurim ökosüsteem Organismide sisekeskkonna stabiilsus tuleneb regulatsioonist (närvisüsteemi ja hormonaalse) Hüpotees on oletatav vastus püstitatud probleemile, selle paikapidavust saab kontrollida katsete ja vaatluste abil. Katse planerimisel jaotatakse uurimisobjektid 2te rühma: eksperimentaal- ja kontrollgrupp. Loodusseadus on paljude teaduslike faktide üldistus. Imetajad on püsisoojased Rakkude ehitust ja talitust uurib tsütoloogia Kõik organismid saab jaotada ehitustüübi alusel ainurakseteks ja hulkrakseteks. 2 SAHHARIIDID Sahhariid e süsivesik koostises esinevad süsinik, vesin...
Järvamaa Kutsehariduskeskus Laohoidja LH31 Referaat BANAAN Agnes Sääsk Juhendaja: Mare Teesalu Järvamaa 2014 SISSEJUHATUS Teemaks sain õpetajalt banaan. Järgnevalt uurin referaadis selle kasvu piirkonnast, ajaloost, keemilisest koostisest, toiteväärtusest ja ravim toimest. Referaadis on kirjas veel banaani kasutamine värskelt ning toodetena. 1. BANAANI KASVATAMINE, SAAMINE JA KASVATUS PIIRKONNAD Banaanid on pärit Kagu-Aasiast. Tänapäeval kasvatatakse neid ohtralt igal pool troopikas, näiteks Kariibi piirkonnas ja Kesk-Ameerikas, kus keskmine temperatuur on 27 °C ja aastane sademete hulk 198249 cm. Banaane on u 400 sorti. Eurooplastele on kõige tuntum Cavendishi banaan. Banaanid ei ole hooajakaup. Küpseid banaane saab igal aastaajal. 2. AJALUGU Paapua Uus-Guineas läbi viidud arheoloogilised ja palentoloogilised uuringud on näida...
ainetega, NADP redutseerub NADPH-ks. Sellega kaasneb ATP teke, mis on vajalik fotosünteesi pimedus-staadiumi reaktsioonides 2H2O 4H+ +4e- + O2 NADP + 2e- + 2H+ NADPH2 II. Fotosünteesi pimedus-staadium Pimedus-staadiumi reaktsioonid toimuvad kloroplastide stroomas. Süsiniku allikas on CO2 Vesiniku allikaks on NADPH2 Energia allikaks on vaja 18 ATP molekuli Ensüümide kaasabil tekivad sahharoos, tärklis, aminohapped jt. org ühendid. CO2 lagundatakse NADPH2 kaasabil. 6CO2 + 12NADPH2 C6H12O6 + 6H2O + 12NADP 18 ATP 18 ADP + 18 P NADP-d ja ADP-d kasutatakse uuesti valgusstaadiumi reaktsioonides. Glükoos väljub kloroplastidest või moodustub neist tärklis. Glükoosist ja Calvini tsükli vaheühenditest saab alguse lipiidide ja aminohapete süntees Fotosünteesi pigmendid 1. Klorofüllid a, b, c1, c2, c3
* on looduses enamlevinud orgaanilised ühendid. * Taimedes leidub neid kuivainest 79-90%, loomades kuni 2% ja seentes 1-3%.. 1) Monosahhariidid ehk LIHTSUHKRUD - Riboos on RNA koostises... - Desoksüriboos DNA suhkur... - Glükoos C6H12O6 ...ehk viinamarjasuhkur. ( Kõikide organismide peamine [esmane] energiaallikas )... - Fruktoos (puuviljasuhkur)[kõige magusam suhkur]... 2) Liitsüsivesikud ...on süsivesikud, mille 2 kuni 3 monosahhariidi on omavahel liitunud. - Sahharoos (tavaline lauasuhkur), mida on rohkelt suhkruroos ja suhkrupeedis. - Maltoos (linnasesuhkur)-koosenb kahest glükoosijäägist. - Laktoos (piimasuhkur)-moodustub peamiselt piimanäärmetes. - Tärklis (teraviljades, kartulimugulas, sibulas, risoomis)-energia varuaine taimedel. - Tselluloos taimeraku kestade peamine koostisosa. - Kitiin lülijalgsete välisskeletis, seente rakukestas. - Glükogeen talletatakse maksas ja lihastes. Lipiidid ei lahustu vees.
Bioloogia koolieksam 2013/2014 1. Bioloogia uurib elu. Bioloogia I lk 10-22. a) Elu tunnused- rakuline ehitus, aine ja energiavaheus, paljunemine, areng Kõige lihtsam ehituslik ja talitluslik üksus millel on kõik elu tunnused on rakk. Elus vs eluta- paljuneb ei paljune, aine ja energiavahetus on/ei ole. Mõlemal mineraalained b) Eluslooduse organiseerituse tasemed- molekul- oganell- rakk- kude- organ- organsüsteem- organism- populatsioon- liik- ökosüsteem- biosfäär c) Teadusliku uurimismeetodi rakendamine- probleemi püstitamine- taustinfo kogumine- hüpotees- selle kontroll- tulemuste analüüs ja järeldused 2. Organismide koostis. Bioloogia I lk 23- 45. a) Anorgaanilised ühendid organismis Vesi rakus- on hea lahusti ja osaleb enamikus keemilistes reaktsioonides. Kõige enam on rakkudes hapiku süsinikku vesini...
· Süsivesikud aitavad säästa valkude osa ehitusmaterjalina. · Süsivesikurikkad toiduained on ka vitamiinide, mineraalainete ja kiudaineterikkad · Küllaldane süsivesikute kogus toidus on eelduseks kõrgele töövõimele ja aitab kiiremini taastuda. Toidu süsivesikud moodustavad · Polüsahhariidid o Tärklis leidub taimedes o Glükogeen leidub maksas, lihastes o Tselluloos, pektiin · Dekstriinid · Disahhariidid sahharoos, laktoos, maltoos · Monosahhariidid glükoos, fruktoos, galaktoos, · Polüsahhariidid peavad sportlase toidus moodustama 2/3 osa kogu süsivesikutest. 1/3 osa süsivesikutest võivad olla mono- ja disahhariidid. Süsivesikute imendumine · Süsivesikud imenduvad vaid monosahhariididena · Väga kiiresti imenduvad glükoos ja galaktoos, aeglasemalt resorbeerub fruktoos · Maksas ladestub üks osa süsivesikutest glükogeenina ja moodustab sportlase
Oksüdeeritud on need suhkrud, millel on.......... 87. Millised toodud suhkrutest on desoksüderivaadid? Teine on derivaat. Hüdroksüülgrupi eemaldamisel saame desoksüderivaadid. 88. Milline disahhariid on pildil? Laktoos Maltoos Tsellobioos(laineline tähendab et võib olla nii alfa kui ka beeta vorm) Sahharoos Sahharoos Veel vorme: 89. Kas pildil olev disahhariid on redutseeriv või mitteredutseeriv suhkur? Maltoos, redutseeriv suhkur Redutseerivad suhkrud sisaldavad anomeerset süsinikku, mis ei osa glükosiidsideme loomisel. Anomeersel süsinikul on alfa ja beeta vorm ning jääb tsüklis paremale. Sahharoos on mitte redutseeruv. 90. Millisest polüsahhariidist pärineb toodud disahhariid?
5 Fotosüntees Fotosüntees on loodusliku aineringe tähtsaim lüli ning peamine protsess, mille kaudu orgaaniline maailm täiendab oma energiavaru. See on protsess, mis toimub taimede rohelistes lehtedes olevates kloroplastides. Fotosüntees toimub päikeseenergia arvel. Fotosünteesi käigus vee molekulid lagunevad ja tekkinud hapnik eritub atmosfääri. Vesinik reageerib aga süsihappegaasiga ning moodustuvad orgaanilised ühendid ( sahharoos, tärklis, aminohapped, karboksüülhapped ja muud orgaanilised ühendid ). Fotosünteesiks kulub umbes 0,1 % Maale langevast päikeseenergiast. Fotosünteesi kasutegur ja kiirus sõltuvad välistegureist ( näiteks valguse tugevusest, temperatuurist, taimede varustatavusest vee ja mineraalsete toitainetega) ning taimeliigist, lehe vanusest, füsioloogilisest seisundist ja muust. Organismide hingamisel laguneb orgaaniline aine uuesti süsihappegaasiks ja veeks.
1) Monosahhariidid süsiniku aatomite arv molekulis on 36 Enamikus organismide põhiliseks energiaallikaks (17, 6 kJ/g) vees lahustuvad magusad riboos (RNA koostises), desoksüriboos (DNA koostises), fruktoos (ei vaja transportrakkusid), glükoos (vajab transportrakkusid) 2) Oligosahhariidid 23 monosahhariidi on omavahel liitunud maltoos (linnasesuhkur), sahharoos (peedi ja roosuhkur), laktoos (piimasuhkur) 3) Polüsahhariidid on polümeerid, mille monomeerideks on monosahhariidide jäägid (taimerakkudes varuaineteks; nt tärklis, tselluloos) tselluloosikiud muudavad taimerakkude kestad tugevaks) glükogeen (loomsetes rakkudes varuainena) itiin (seenerakkude, putukate koostisosa) Ülesanded: esmane energiaallikas varuainena ehituslik
Tekkiv Fehlingi reaktiiv reageerib aldooside või ketoosidega, vaba aldehüüd- või ketorühma toimel vask taanub, andes vask(I)oksiidi, mis punase lahusena lahusest välja sadestub. Suhkur aga oksüdeerub vastavaks happeks. Tugevas happelises keskkonnas toimus pikapeale monosahhariidide vabanemine, mistõttu HCl lisandiga sahharoosi lahus andis positiivse Fehlingi reaktsiooni. Sahharoosi hüdrolüüsi produktid fruktoos ja glükoos reageerisid Fehlingi reaktiiviga. Oligosahhariid sahharoos aga ei sadestanud vask(I)oksiidi lahusest välja ning sellepärast sinna katseklaasi sadet ei tekkinud. 2NaOH + CuSO4 = Na2SO4 + Cu(OH)2 R-COH + 2Cu2+ + 5OH- Cu2O + R-COO- + 3H2O (redoksreaktsioon) 1.2.5. Barfoed' reaktsioon Ühte katseklaasi panin ~0,5 ml glükoosi lahust, teise samapalju laktoosi lahust. Mõlemale lisasin 1,5 ml Barfoed' reaktiivi, segasin hoolikalt ning hoidsin kuumal veevannil 2-3 minutit.
Uuesti soojendasin. Tulemus ja järeldus Pärast Benedict'i reaktiivi lisamist segude värv oli sinine, sest Benedict'i reaktiiv andis sellist värvu. Pärast soojendamist katseklaasis, kus oli HCl tekkis punane sade. See toimub sest, Benedit'I reaktiiv sisaldab vaseioone ja suhkur oksüdeerub reaktsioonil vastavaks happeks. Miks ilma HCl-ta katseklaasis reaktsiooni ei toimunud? Kuna positiivse reaktsiooni annavad ainult taandavad suhkrud, siis sahharoos Benedict'i reaktiiviga ei reageeri, küll aga reageerivad tema hüdrolüüsi produktid glükoos ja fruktoos. Sahharoosi hüdrolüüsi kiirendas happe lisamine ja kuumutamine 1.2.4. Balfoed' reaktsioon Suhkrute reaktsioon Barfoed' reaktiiviga võimaldab eristada taandavaid monosahhariide oligosahhariididest, kuna nõrgalt happelises keskkonnas ainult monosahhariidid taandavad vaske. Reaktsioon Barfoed' reaktiiviga annab punase vask(I)oksiidi Cu2O sademe. Töö käik
1. Millised molekulid on polümeerid? Molekulid, kus üks struktuuriüksus esineb palju kordi, see üksus võib koosneda ühest või mitmest erinevast monomeerist. 2. Millised biopolümeerid esinevad rakkudes? Nukleiinhapped, valgud, polüsahhariidid, ligniin (moodustab suure osa taimse materjali rakukestadest). 3. Nukleotiidide suhkrujääkide lühiiseloomustus. Riboos ja desoksüriboos, 5-süsinikulised suhkrud ehk pentoosid, erinevus seisneb selles, et desoksüriboosil on 2. süsiniku juures hüdroksüülrühma asemel vesinik 4. Nukleotiidide lämmastikaluste lühiiseloomustus. Dna nukleotiidide lämmastikalused on Adeniin, Guaniin, Tsütosiin ja Tümiin, Rna nukleotiidides on 3 lämmastikalust samad, kui Tümiini asemel on Uratsiil. Lämmastikalused võivad olla suuremad, kahetsüklilised puriinid (A ja G) või väiksemad, ühetsüklilised pürimidiinid (C, T ja U). Lämmastikalused on omavahel komplementaarsed ja komplementaarsete lämmastikaluste vahel moodustuvad...
vihiku tabelit)nagu wtf see tabel ja moisted ei lahe kokku ju Monosahhariidid oligosahhariidid polüsahhariid koosneb 3-6 süsinikust koosneb 2-10 koosneb mitmest süsinikaatomit tuhandest süsinikuaatomist glükoos, fruktoos, riboos, laktoos, maltoos, tärklis, glükogeen, desoksüriboos sahharoos tselluloos, kitiin 12. Süsivesikute ülesanded organismid+näited. a. energiaallikas ja varu aine (nt tärklis kartulimugulastes, glükogeen maksas) b. ehitusmaterjal (tselluloos taimedel, kitiinkest putukatel) c. kaitse (kitiinkest putukatel) d. lähteaine (glükoosist tekib tärklis) 13. Mis on lipiidid ? Millised erilised omadused neil on ? Lipiidid on hüdrofoobsete või osaliselt hüdrofoobsete looduslikku päritoli molekulide
vateks). Polüsahhariidide molekulides on vaba poolatsetaalse hüdroksüülrühma osatähtsus marginaalne, sest see esineb vaid iga polüsahhariidi ahela ühes otsas. Oligo- ja polüsahhaariidides on monomeerid omavahel seotud O-glükosiidsidemega (vt joonist). Levinumad oligosahhariidid, nagu sahharoos, laktoos, maltoos jt omavad ener- geetilist rolli. Oligosahhariidi lisamisel valgule post-translatoorse modifitseerimise käigus tekivad glükoproteiinid. Samuti kuuluvad oligosahhariidid glükolipiidide koosseisu, osaledes rakk-rakk äratundmises, nt ABO
6e süsinikulised suhkrud (C6H12O6) glükoos(viinamarja suhkur) & fruktoos(puuviljasuhkur) Nii glükoos kui fruktoos on organismis põhilised energia allikad. Roh. Taimedes valmib glükoos fotosünteesi tulemusena. Glükoosi järkjärgulisel oksüdatsioonil CO2 ja H2O´ks vabaneb energia (17,6KJ/g) Oligosahhariidid on madalmolekulaarsed ühendid, mis on enamasti mood. 23 monosahariidi seostumisel. Ntx glükoos + fruktoos = sahharoos(roo ja peedisuhkru põhiosa) Sahharoos Maltoos(linnasesuhkur) koosneb kahest glükoosi jäägist. laktoos(piimasuhkur) kuulub ka oligosahhariidide hulka Polüsahhariidid on kõrgmol. Ühendid polümeerid, mille monomeerideks on monosahhariidide jäägid. Kuna mood. Ainult elus org. siis kuuluvad biopolümeeride hulka. Taimed säilitavad oma glükoosi varusid tärklisena. Vajadusel muundavad taimed tärklise glükoosiks. Loomorg säil glükoosivarusid peamiselt maksas ja lihastes glükogeeni(koosneb sammuti
o Lüsotsüüm on ensüüm, mis lüüsib bakterite kestas peptidoglükaanahelas beta 1-4 glükosiidsidet. Seda ensüümi leidub inimese paljudes kudedes (pisarad, veri, sperma jne). Ensüümi roll: hävitada baktereid. o Glükosiidsidet peptidoglükaani glükaanahelas saab lüüsida lüsotsüümiga. o Märklauaks on glükosiidside 10. Bakteriraku kapsel, selle roll. Eri koostisega kapslid. Sahharoos kui juuretis kapslite sünteesil. Dekstraan ja levaan. Kuidas on seotud bakterid, sahharoos ja hambaaugud? Bakteriraku kapsel, selle roll o Kaitseb rakku kuivamise eest. o Takistab faagide adsorbeerumist rakule. o Kaitseb fagotsütoosi eest. o Liidab rakke niitideks ja agregaatideks o Takistab hapniku difusiooni rakku. o Võib osaleda bakteri libiseval liikumisel. o Takistab toksikantide tungimist rakku.
Graampositiivselt värvuvate arhede rakukestast on leitud spetsiifilist peptidoglükaani, nn pseudomureiini. Selles puuduvad D-aminohapped ja muraamhape. Glükaanahelas on suhkrujääkide vahel -1,3-side (bakteritel -1,4). Ei lüüsu lüsotsüümiga. Arhede valguline rakukest koosneb happelistest valkudest. Põhiliselt valkudest koosnev rakukest on ka klamüüdiatel ja Planctomyces hõimkonna esindajatel. VIII 45. Bakteriraku kapsel, selle roll. Eri koostisega kapslid. Sahharoos kui juuretis kapslite sünteesil. Bakterirakk on väljast sageli ümbritsetud kapsliga. Funktsioonid: 1. Kaitseb rakku kuivamise eest seob vett. 2. Takistab faagide absorbeerumist. 3. Kaitseb fagotsütoosi eest. 4. Liidab rakke agregaatideks. 5. Takistab hapniku difusiooni rakku. 6. Võib osaleda bakteri libiseval liikumisel. 7. Takistab toksikantide tungimist rakku. 8. Osaleb rakkude adhesioonil pindadele. 9. Seob mikroelemente. Eri koostisega kapslid. 1
- mahla valmistamiseks (magusad, suured mahlased, paksu koorega tuntuimad nabaapelsin ja veriapelsin). 14. Olulisemate toitainete, toiteelementide ja vitamiinide sisaldus apelsinis. Toitainete sisaldus 100 grammis Vesi 86 g Valgud 0,91 g Rasvad 0,15 g Tuhk 0,43 g Süsivesikud 12,5 g Sahharoos 4,3 g Glükoos 2g Fruktoos 2,3 g Kiudained 2,2g Energia 49 kcal Toiteelementide sisaldus Kaltsium 43,0 mg Raud 0,13 mg Magneesium 11.0 mg Fosfor 23,0 mg Kaalium 166,0 mg Naatrium 1,0 mg Vitamiinide sisaldus
). Ligniini loetaks ka kaitsvaks kiudaineks, sest ta seob peroksüdatsiooni esilekutsuvaid metalliioone. Rafineeritud sahharoosi kasutamine suurtes kogustes on inimkonna ajaloos suhteliselt uus tendents. Eriti jõudsalt on kasvanud sahharoosi tarbimine Eestis. Meie elanikkond on sahharoosi liigtarbimiselt maailmas küllaltki esirinnas. Siit sugenevad mitmed probleemid. Rõhutame siinkohal veelkord, et olukorras kus sahharoos katab umbes 6...9% organismi üldisest energiavajadusest, on tärklise- ja kiudaineterikas toit tervisele väga kasulik. Toidu teiste süsivesikute (polüooside) arvele peab jääma ligikaudu 50% organismi üldisest energiavajadusest. Eeltoodut arvestades tuleks tervislikul toitumisel oluliselt suurendada juur-, puu-, kaun- ja teraviljade osa toidus. Sellega tõuseb ka tarbitud mineraalainete ja vitamiinide hulk ning väheneb saadav lipiidide kogus. Ideaalne on olukord, kus
Viinamarja suhkur -C6H12O6 Leidub mees, marjades. Omadused ; magus aine, lahustub vees, värvusetu. Sulamis temperatuur 83kraadi, keemisel laguneb ära. Moodustab tärklise ja suhkru hüdrolüüsi. Fruktoos - Ehk puuviljasuhkur - Leidub ohtralt mees, puuviljades, mahlades - Energiaallikas Keemia 2012 Keemia 2012 - DISAHHARIIDID on süsivesikud milles 2 kuni 3 monosahhariidi on omavahel liitunud. 1. Sahharoos (tavaline) suhkur mida on rohkel suhkurroos ja suhkrupeedis. 2. Maltoos (linnasesuhkur) koosneb kahest glükoogijäägist. 3. Laktoos (piimasuhkur) moodustub peamiselt piimanääretes. Lõhustumiseks vajalik ensüüm(laktaas), mis mõnel puudub. 4. C12H22O11 Leidub a) suhkrupeet ja roog. b) banaanid, arbuusid. c) kase- ja vahtramahl 5. Ehitust tõestab süsivesikute peamine keemiline omadus hüdrolüüs 6
kontsentreeritud HCl. Loksutatakse ja hoitakse mõlemat lahust 5 minutit veevannis. Seejärel lisatakse mõlemasse katseklaasi 1 ml Fehlingi I ja 1 ml Fehlingi II lahust ja loksutatakse hoolikalt. Katseklaasides olev lahus omandab intensiivse sinise värvuse. Katseklaase soojendatakse uuesti veevannil kuni ühes katseklaasis tekib tugev punane sade. Järeldus: Punane sade tekkis HCl-iga lahuses, sest seal tekkis vask(II)tartaatkompleks. Üldiselt sahharoos Fehlingi reaktiiviga ei reageeri, kuid selle eest reageerivad tema hüdrolüüsi produktid glükoos ja fruktoos. Sahharoosi lahuses, kuhu lisati HCl-i, toimus kõrgel temperatuuril hüdrolüüs. Hüdrolüüsi tulemusel saigi selles katseklaasis tekkida ja punane sade. 1.2.5 Barfoed' reaktsioon Suhkrute reaktsioon Barfoed' reaktiiviga võimaldab eristada taandavaid monosahhariide oligosahhariididest. Nõrgas happelises keskkonnas taandavad vaske üksnes monosahhariidid
peeglina, mis näitab, et meil on tegemis taandava suhkruga. Järeldus: Glükoosis sisalduv aldehüüdrühm oksüdeerus selle käigus metalligaAgNO3 lahusega. AgNO3 ja NH3 baasil tekib [Ag(NH3)2]+ (diammiinhõbe) 1.2.4 Sahharoosi hüdrolüüsi kontroll Fehlingi lahustega Fehlingi reaktiiviga saab määrata taandavate suhkrute olemasolu. Reaktsioonil vaba aldehüüd- või ketorühma toimel vask(II)tartaatkompleksi koostises olev vask taandub ning tekib punane Cu2O sade. Sahharoos ise Fehlingi reaktiiviga ei reageeri ( pole taandav suhkur), aga reageerivad sahharoosi hüdrolüüsiproduktid glükoos ja fruktoos. Töö käik: Kahte katseklaasi valati 1 ml sahharoosi lahust, ühte lisati veel 1 tilk konts HCl. Sahharoosi hüdrolüüsi läbiviimiseks kuumutati mõlemat lahust 5 min jooksul veevannil. Mõlemasse katseklaasi lisati 1 ml Fehling I (CuSO4 vesilahus) ja Fehling II(leeliseline K,Na- tartraadi e Seignetti soola vesilahus) lahust
1 D. Mineraaltoitumine Kuidas on defineeritud taime toitainena vajalik mineraalelement Taimede toitumiseks vajalik mineraalelemendina mõistetakse selliseid elemente, mida taim saab mullast ja mis on vajalikud taimede elutsükli läbimiseks, mida ükski teine element ei asenda. Vajalik element toimib raku sees ja mitte takistades/soodustades teiste elementide neeldumist. Millised omadused peavad olema taimede toitesegul Õiges kontsentratsioonis kõiki vajalikke toiteelemente. Normaalseks kasvuks ja arenguks on vaja 17 keemilist elementi, millede sisaldus ja omavahelised proportsioonid erinevates taimedes ja taimekudedes on küllaltki sarnased ja nende 17 elemendi ja valguse olemasolu korral taim on suuteline sünteesima kõiki ühendeid, mida ta vajab. Lisaks õige pH, sest paljude mineraalainete omastamine sõltub selle väärtusest. Defineerige füsio...
Mono, di, polü. Tunne ära. o Sahhariidid- keemilised ained, mille molekulid koosnevad C,H ja O aatomitest Monosahhariidid. Tsüklilise vormi teke lineaarsest (teate, et juhtub). D- ja L- isomeerid, - ja - isomeerid (et nad on olemas ja kumb on olulisem). Tähtsamad esindajad (glükoos, fruktoos, riboos/desoksüroboos, galaktoos). Disahhariidid/oligosahhariidid. Ehitus, nimetused, omadused, tähtsamaid esindajaid (näiteks oskate nimetada sahharoos, laktoos, maltoos). Glükosiidside ja kuidas see tekib (OH-vahel). o Koosnevad 2-10 glükoossidemega seotud monosahhariidist o Glükosiidside on hüdrolüüsitav- oligsahhariidid võivad hüdrolüüsuda monosahhariiti Lagundatakse seedimisel monosahhariididena o Olulisemad on 2 jäägiga disahhariidid Polüsahhariidid: ehitus, omadused (natuke), kasutusalad - tärklise esinemisvormid (eriti glükogeen! kus ta on?
organismi vajadustele parathormooni ja kaltsitriooli (vitamiin D3 -hormoon) vahendusel. Kui kaltsiumi puudus toidus kestab pikka aega, suunatakse Ca luukoest verre, see võib mõjutada luukoe struktuuri. Kaltsiumi leidub rohkesti munades, suure karedusega joogivees, piimatoodetes, kusjuures piimsuhkur (laktoos) soodustab ühtlasi Ca imendumist peensoolest. Kaltsiumi imendumist halvendavad liiga kiudainete rikas toit, häired lipiidide ainevahetuses, alkohol, keedusool, sahharoos, tsitrusviljad, äädikas ning toidu kõrge foolhappesisaldus. Kaltsiumi ja fosfori vahekord täiskasvanu toidus peaks olema 1:1. Magneesium (Mg) on vajalik südamelihase tööks, samuti osaleb ta luukoe tekkes ning aktiveerib valgu sünteesil toimivaid ensüüme. Magneesiumi imendumist mõjutavad kaltsium, valk ja laktoos. Alkoholi tarbimine suurendab magneesiumi vajadust. Suurimad magneesiumi allikad on klorofülli sisaldavad taimed, aga ka pähklid, seemned, seened ja pärm.
vaatlik, sest näiteks atsetoon lahustab nailonit. 11 12. SAHHARIIDID (LK 7172) 2. Värvust, lahustuvust ja maitset võid ise uurida. Oksüdeerijad Redutseerijad Happed Leelised hüdrolüüsub mono- sahhariidideks; Sahharoos võivad lagundada ei toimi ei toimi konts happed võivad dehüdraatida aldehüüdrühm aldehüüdrühm Glükoos oksüdeerub redutseerub ei toimi ei toimi
Jood Joodi on vaja kilpnäärmehormoonide sünteesiks. Kui inimese toidus jodiidioone Piisavalt pole, siis kilpnääre haigestub ja kujuneb välja struuma. ORGAANILISED AINED · Süsivesikud e sahhariidid · Valgud e proteiinid · Rasvad e lepiidid · Nukleiinhapped e DNA, RNA SÜSIVESIKUD Monosahhariidid e lihtsuhkrud Disahhariidid Polüsahariidid e liitsuhkur Glükoos veres Sahharoos (peedisuhkur) Tärklis (kartulisuhkur) Brutoos Maltoos (linnasesuhkur) Glükogeen on maksas Laktoos (piimasuhkur) Tselluloos (taimerakkudes) Süsivesikute ülesanded(kodus): Ehituslik ülesanne ntks. Tselluloos taime raku kestades ....kitiinkest Energeetiline ülesanne ....1gr = 17,6 kgJ energiat Ligimeelitav ülesanne õistaimede nektar Varuaineks glükoos talletub tärklisena, loomadel glükogeenina
muutumist. Eesmärk segada toitu, muuta tema asendit sooleseina suhtes ja transportida soole suunas. Imendumine Süsivesikud imenduvad peensoolest verre. Aga monosahhariidide kujul. Monosahhariidid on glükoos, galaktoos ja fruktoos. Kõige suurema osa neis moodustab glükoos. Glükoos tekib disahhariidmaltoosist, mis lõhustub kaheks glükoosiks. Piimasuhkur ehk laktoos lõhustub glüktoosiks ja galaktoosiks. Suhkruroo suhkur ehk sahharoos lõhustub üheks glükoosiks ja üheks fruktoosiks. Kui on verre imendunud, siis suunatakse kudedesse. Lipiidid imenduvad pärast seda, kui nad on lõhustatud rasvhapeteks ja glütserooliks lümfi. Nn vabad rasvhapped imenduvad otse verre. Suurem osa läheb lümfi. Neid kasutatakse ära suuremalt jaolt energeetilisel otstarbel. Osa glükoosi võib muutuda ka depoo raskvaks ehk varurasvaks. Siis võidakse nad vajadusel uuesti kasutusele võtta.
(C5H10O4) Monosahhariidide omadused • Käituvad sarnaselt alkoholidele ja karbonüülühenditele. Moodustavad molekulisiseseid tsükleid. • 3)Tsüklilistel molekulidel on 2 isomeerset kuju: α-vorm ja β-vorm • Tsüklilised vormid reageerivad kergesti alkoholidega, moodustades eetri tüüpi ühendeid glükosiide (eetrite alaliik). Sahhariidid • Disahhariidid – kahest monosahhariidist moodustunud glükosiidid. Näiteks: maltoos, laktoos, sahharoos • Polüsahhariidid – monosahhariidi jääkidest koosnev pikk ahel • 1) struktuursed plüsahhariidid (nt. tselluloos); • 2) varupolüsahhariidid (nt. tärklis, glükogeen); • 3) muude ülesannetega polüsahhariidid (nt. pektiinid). Valgud • Kodeeritavad aminohapped on eluks vajalikud 20 aminohapet, millest loodus on ehitanud valgud. Valgud on tekkinud aminohapete polükondensatsioonil. • Aminohapped on vees väga hästi
kontsentreeritud HCl. Loksutatakse ja hoitakse mõlemat lahust 5 minutit veevannis. Seejärel lisatakse mõlemasse katseklaasi 1 ml Fehlingi I ja 1 ml Fehlingi II lahust ja loksutatakse hoolikalt. Katseklaasides olev lahus omandab intensiivse sinise värvuse. Katseklaase soojendatakse uuesti veevannil kuni ühes katseklaasis tekib tugev punane sade. Tulemus: Punane sade tekkis HCl-iga lahuses, kuna seal tekkis vask(II)tartaatkompleks. Üldiselt sahharoos Fehlingi reaktiiviga ei reageeri, kuid selle eest reageerivad tema hüdrolüüsi produktid glükoos ja fruktoos. Sahharoosi lahuses, kuhu lisati HCl-i, toimus kõrgel temperatuuril hüdrolüüs. Hüdrolüüsi tulemusel saigi selles katseklaasis tekkida punane sade. 1.2.5 Barfoed' reaktsioon Suhkrute reaktsioon Barfoed' reaktiiviga võimaldab eristada taandavaid monosahhariide oligosahhariididest. Nõrgas happelises keskkonnas taandavad vaske üksnes monosahhariidid.
Bioloogia LKT-14 10.11.14 Elusate süsteemide olemus, koostis Elavad süsteemid koosnevad elusatest molekulidest. Elav molekul on selline, mille keemilised sidemed võimaldavad temal omada erinevat tüüpi ülesehitust ja kus ehituse kaudu on võimalik luua eri funktsioone. Seega elav süsteem on funktsionaalselt elavate molekulide süsteem. Elavad süsteemid ise on suuremas osas ainulaadsed (seda ka keemiliselt), kuid mingisugustes osades on funktionaalseid kokkulangevusi. Kõik süsteemid 1) On ehituselt kas rakud või rakusüsteemid- rakk n ainus võimalus eristada väliseid molekule seesmistest funktioonidest, 2) On ise võimelised end varustama energiaga rakendades selleks neile omaseid ainevahetusradu ja käitumist, 3) On võimelised analüüsima oma lähisväliskeskkonda ja nad on võimelised selle info alusel kas muutma ainevahetust, käitumist või hakkavad end kaitsma 4) On paljunemisvõ...
Niinimetatud tihvtpiirkonnaga puude omaduseks on ristlõikel märgatav ühtlane hele värvus, mis on tingitud südamiku mitte kestandumisest (näiteks mägivaher, kask, lepp, pappel, harilik vaher ja arukask) . 4. KOOSTISOSAD Keskmiselt puu koostisosad on: · Tselluloos (4050%); · Ligniin (2030%); · Hemitselluloos (2030%); · Lisaained (13%, vihmametsapuudel kuni 15%) rasvad, tärklis, sahharoos, valgud, fenoolid, vaha, parkained (ainult lehtpuudel), sterool, vaik, tärpentin; · Tuhk (0,10,5%, vihmametsapuudel kuni 5%). 5. PUIDULIIGID 5.1. Okaspuit Arenguajaloo järgi on okaspuit vanem ning lihtsama rakulise ülesehitusega kui lehtpuit seal on vaid kahte liiki rakke: · Trahheiid: piklikud lõpus teravaks mineva otsaga rakud, mis on täidetud ainult õhu või veega (vt Joonis . Oksapuu tangentsiaallõige: trahheiidid ja nendes olevad koobaspoorid.
Sahhariidid teisisõnu süsivesikud. Nende koostises on süsinik, vesinik ja hapnik. Sahhariidid jagatakse kolmeks: · Monosahhariidid e lihtsuhkrud - Madalmolekulaarsed orgaanilised ühendid mille süsiniku aatomite arvu on enamasti 3-6-ni. (Joonis 1) · Oligosahhariidid on madalmolekulaarsed orgaanilised ühendid, mis on organsimides moodustunud kahe või kolme monosahhariidi ühinemisel. Nt: sahharoos, laktoos, maltoos. · Polüsahhariidid e liitsuhkrud kõrgmolekulaarsed orgaanilised ühendid (polümeerid), mille monomeerideks on monosahhariidid. Nt: Tselluloos, tärklis (taimne varusuhkur), klükogeen (loomne varusuhkur), kitiin. Sahhariididel on energeetiline-, ehituslik-, kaitse-, varuaine-, ligimeelitavfunktsioon Lipiidid on orgaaniliste ühendite klass, kuhu kuuluvad rasvad, õlid, vahad, steroidid ja teised vees enamasti mittelahustuvad ühendid. (Joonis 2)
Süsivesikud - organismi põhiline energiaallikas. Peamine süsivesikute ehituslik osa on suhkrumolekul lihtne ühend süsinikust, vesinikust ja hapnikust. o Monosahhariidid e. lihtsuhkrud üks tsükkel, kus C arv on 3-6, sisaldavad aldehüüd või ketoonrühma o Liitsüsivesikud - süsivesikud, milles 2 või enam monosahhariidi on seotud kovalentselt glükosiidse sidemega Oligosahhariidid - sahharoos, laktoos, maltoos Polüsahhariidid - glükogeen, tärklis 2. Rakumembraani ehitus ja ülesanded - Kontrollib ainevahetust raku ja väliskeskkonna vahel. Moodustab sopistisi ehk mesosoome (sisemembraanistik puudub). Annab rakule kuju, kaitseb rakku. Rakumembraani moodustavad fosfolipiidid ja valgud. Difusioon - molekulide liikumine kõrgema kontsentratsiooniga lahusest madalama
Siin kasutatakse salvestatud ATP-d ja vesinikioone CO2 sidumiseks ja biokeemiliseks muundamiseks. CO2 tuleb õhulõhede kaudu õhust ja see seotakse 5 süsinikuga ühenditele. Selle tulemusena moodustub 6 süsinikuga ühend, mis on aga ebapüsiv ja laguneb 2-ka 3 süsinikuga ühendiks. Neid ühendeid kasutataksegi glükoosimolekulide sünteesiks. Et aga glükoos rakku ei kuhjuks, on vaja see kiiresti sealt ära transportida. Transportimiseks moodustub kloroplastides glükoosimolekulidest sahharoos, mis on stabiilne transportsuhkur. Sellisena viiakse suhkur taime erinevatesse osadesse, kus see glükoosina ära kasutatakse või tärkliseks muudetakse. Tärklis on taimedel suhkrute säilitusvorm. Kui taim vajab palju säilitussuhkrut, siis on tal tavaliselt kujunenud spetsiaalne säilitusorgan. Näiteks kartuli maa-alused võsud (kartulimugulad) on taimel tärklise säilitamise kohtadeks. Pimedusfaasi tuntakse ka Calvini tsüklina. Assimilatsiooniprotsessid organismis.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
