Otsingule "sademete hulk" leiti 797 faili

Elavhõbe
14
odt
Kuna tuumajäätmed on keskkonda sattudes inimelule väga ohtlikud, siis on nende atmosfääri või veekogudesse juhtimine lubamatu. Samal ajal on lubatud fossiilkütuseid põletavate elektrijaamade, autode ja tööstuse tekitatud saasteainete hajutamine veekogudesse, maapinnale ning atmosfääri. Pehme kivisöe põletamisel vabaneb atmosfääri suur hulk elavhõbedat ja vääveldioksiidi, mille tagajärjel sureb kümneid tuhandeid inimesi aastas. Vääveldioksiid satub mulda ja veekogudesse sademetega , viib alla sealse pH taseme ning keemiliste reaktsioonide kaudu teiste ühenditega muudab elukeskkonna paljudele liikidele elu jätkumiseks võimatuks. Kivisöe põletamisel atmosfääri vabanenud elavhõbe jääb loodusesse, kuni mõni organism selle enda elutegevuse käigus omastab. Ühendriikide National Academy of Sciences´i 2000. aastal avaldatud uurimuse kohaselt sünnib Ühendriikides igal aastal 60 000 beebit, kelle areng on emaüsas nii tõsiselt elavhõbeda tõttu häiritud olnud, et neil tuleb koolis toimetulekuga problee...
Keemia - Keskkool
13 allalaadimist, 0 arvamust
Itaalia
1
docx
Itaalia piirneb loodes Prantsusmaaga, põhjas Shveitsi ja Austriaga ning kirdes Sloveeniaga. Itaalia on mägine maa, ligi 80% riigi territooriumist on kaetud mägedega. Tasasem on Itaalia põhjaosas asuv Po jõe org, mida kutsutakse ka Lombardia madalikuks. Apenniini poolsaarel ja teda ümbritsevatel saartel valitseb kuiv lähistroopiline kliima. Kuival suvel tõuseb temperatuur juulis 23° kuni 28°C-ni. Talviti, kui langeb suurem osa aastasest sademete hulgast, langeb õhutemperatuur 2° kuni 12°C-ni. Keskmine sademete hulk on 1000 mm aastas. Rohkem langeb sademeid Põhja-Itaalias, kus mägedes võib sademeid langeda isegi üle 3000 mm aastas. Lõuna- Itaalias langeb mõnes piirkonnas aasta jooksul aga vaid vaevalt 200 mm sademeid. Erinevast sademete jaotumisest oleneb ka Itaalia jõgede veerezhiim. Alpidest alguse saav Po ja selle lisajõed on suhteliselt vee- ja energiarohked ning nende veetase aasta lõikes stabiilne. Kesk- ja Lõuna-Itaalia jõgede veetase alaneb aga suviti järs...
Bioloogia - Põhikool
5 allalaadimist, 0 arvamust
Referaat - Rootsi
11
doc
Rootsi geograafiline asetus on järgmine: 11° - 24° idapikkust, 55° - 69° põhjalaiust. 1.2 Kliima Atlandi ookeani ja sooja Põhja-Atlandi hoovuse tõttu on Rootsi kliima pehmem ja merelisem, kui mujal Euraasias ja Ameerikas samadel laiuskraadidel. Põhja-lõuna suunas väljavenitatud asend (1600 km) muudab kliima vaheldusrikkaks: jaanuaris -16° kuni 0°, juulis +12° kuni +18°, kõige põhjapoolsemat Norrlandi lääni läbib ka polaarjoon. Aasta keskmine temperatuur Stockholmis on 6,6° C ja sademete hulk keskmiselt 600 - 700 mm aastas. 1.3 Vetevõrk Rootsis on pea 100 000 järve. Järved katavad ligi 10% maast. Vihma- ja sulavesi liigub kõrgematelt aladelt orgudesse, väikestest veekogudest suurtesse, et lõpuks jõuda merre. Järvede jääolud sõltuvad osalt järve suurusest ja sügavusest, osalt ka kliimatsoonist. Üsna suurtel aladel, kus on lihtne reljeef ja aluspõhi maapinnale lähedal, näit. Rootsi moreenmaastikus, ühtib pinnaveelahe põhjavee omaga. 4 2. RAHVASTIK Ro...
Geograafia - Põhikool
11 allalaadimist, 0 arvamust
ATMOSFÄÄR
6
doc
21. selgitab üldist õhuringlust ( kagu- ja kirdepassaadid, parasvöötme läänetuuled, polaaralade kirde- ja kagutuuled, mussoonid); (joonise lugemine, põhjuslike seoste selgitamine) Kõrg-ja madalrõhkkondade paiknemine, Õhu liikumine palav-, paras-ja külmvöötmes. Pssaadid, läänetuuled, nende põhjustatud ilmastik. Tõusvate ja laskuvate õhuvoolude seos sademete tekkega. 3. Ekvaatorilähedased alad saavad palju päikesekiirgust. Õhk soojeneb tugevasti ja hakkab tõusma, mille tagajärjel kujuneb püsiv madalrõhuala. Tõusev õhuvool liigub kuni troposfääri ülaosani (tropopausini) ja hakkab sealt liikuma pooluste suunas. 4. Jahtunud Õhk hakkab laskuma, tekitades alumistes õhukihtides kõrgrõhuala. Laskuv õhk soojeneb ja muutub kuivemaks, põhjustades nendel laiustel pidevalt kuivad ja päikesepaistelised ilmad. 5. Püsivalt ekvaatori poole puhuvad tuuled - passaadid - kalduvad oma li...
Geograafia - Põhikool
23 allalaadimist, 1 arvamus
VETEVÕRK
9
doc
iseloomustab kaardi ja jooniste abil Maailmamere regionaalseid erinevusi (veetemperatuur ja soolsus) ning selgitab erinevuste põhjusi; Põhjused, miks maismaa ja meri soojenevad ja jahtuvad eruneva kiirusega: 1. erinev soojusmahtuvus 2. vesi pidevas liikumises ( segunemine) 3. kivimite ja vee erinev soojusjuhtivus 4. suur soojushulk kulub aurustumisele Soolsus- 1000g merevees lahustunud soolade hulk grammides Soolsus sõltub: 1. sissevoolavate jõgede arvust 2. sademete - auramise vahekorrast 3. ühendusest ookeaniga 28. selgitab hoovuste tekkepõhjust ja liikumise seaduspära ning hoovuste rolli Maa kliima kujunemisel; 28. selgitab hoovuste tekkepõhjust ja liikumise seaduspära ning hoovuste rolli Maa kliima kujunemisel; Hoovused- suured veemassid, mis liiguvad ookeanis. Hoovused jagunevad: SOOJAD- hoovuses KÜLMAD- hoovuses olev vesi on soojem, kui olev vesi on külmem, ümbritsev vesi kui ümbrits...
Geograafia - Põhikool
58 allalaadimist, 0 arvamust
Mullad - eksamiks kordamine
8
doc
6) Kõrge temperatuuri ja suure sademetehulga korral on murenemiskoorik paksem ( kõige paksem nt. ekvatoriaalkliimas) Jahedas polaarses kliimas ( tundra) ja kuivas troopikas( kõrbed) on murenemiskoorik õhem Võrdle füüsikalist ja keemilist murenemist ( TV. lk. 29 ül 7)  Võrreldav suurus Füüsikaline Keemiline ehk.RABENEMINE ehk.PORSUMINE Põhjus tem...
Geograafia - Põhikool
21 allalaadimist, 0 arvamust
Afganistani iseloomustus
5
doc
2009 aasta seisuga umbes 29 miljonit. 2025 aasta prognoosiga kasvab see rahvaarv 48 miljonini. RAHVAARVU MUUTUMISED VIIMASEL AJAL. (10 a) RAHVASTIKU PAIKNEMINE Kõige tihedamini asustatud ala on Afganistani põhjaosa, mis on viljakas. Rahvastiku keskmine tihedus on 40 inimest / km². Afganistani põhjanaabri Türkemenistani rahvastiku keskmine tihedus on 9,8 inimest/ km². Usbekistani rahvastiku keskmine tihedus on...
Geograafia - Keskkool
20 allalaadimist, 0 arvamust
Maja ja Niiskus
9
doc
2) Maapinna niiskus: • põhjavesi; • pinnavesi; • maapinda imbunud sadevesi. 3) Ehitusniiskus: • ehitusmaterjalide koostises olev vesi; • sademed ehitamise ajal. 4) Inimese tegevusest põhjustatud niiskus ruumides: • pesemine; • toiduvalmistamine; • füüsiline tegevus; • lilled, loomad, akvaariumid. 5) Lekked: • veetorudest, ühendustest, ventiilidest; • sademetest läbi katkiste kihtide või konstruktsioonide. 6) Kondensvesi, mis on põhjustatud: • konstruktsioonide ja materjalide vigadest; • ruumide ala- ja ülerõhust. 5. JÄÄPURIKAD. Jääpurikad on dekoratiivsed, mõnikord ka ohtlikud, kuid peamiselt reedavad, et katuse kaudu lekib majast soojus. Halvasti soojustatud lae kaudu pääseb soe ruumiõhk pööningule ja sulatab katusel olevat lund. Räästas, veerennid ja vihmaveetorud on külmad ja sulavesti jäätub. Jää tekkimist on raske takistada, kuid probleem tuleb ikk...
Ehitusviimistlus - Kutsekool
35 allalaadimist, 1 arvamus
AGROKLIIMAVÖÖTMED
2
doc
Agrokliimavöötmed, kliimavöötmete iseloomustus, taimestik ja loomastik.
Geograafia - Keskkool
58 allalaadimist, 0 arvamust
Uurimistöö-Saksamaa
25
odt
Jaanuari keskmine temperatuur on maa loodeosas 1,5 kraadi ja Alpides -6 kraadi, juulis loodeosas 18 kraadi ja lõunapoolsetes varjatud orgudes 20 kraadi. Aasta keskmine temperatuur on Lübeckis 8,1 kraadi, Schwarzwaldis Freiburgis 10,7 kraadi. Sajab aasta läbi, Põhja-Saksamaal 600- 800, mägede tuulepealseil nõlvul kuni 2000, mägedevahelistes orgudes ja nõgudes 500 mm/a. Põhjaosas mõjutab ilmastikku meri, mis toob tavaliselt üsna jaheda suve ja maheda, suhteliselt sademeterikka talve. Ida ja lõuna pool on kliima kontinentaalsem: talv on külmem, kuid suvi see- eest soojem 5 1.3 Mullad Põhja- Saksa madalikul valdavad metsapruunmullad ja leetpruunmullad, keskmäestike ja Alpide eelmäestiku aladel metsapruunmullad ja mägimullad. Reini, Westfaleni ja Leipzigi piirkonnas kaugele lõunasse ulatuvatel madalikel on viljakad lössil kujunenud mullad. 1.4 Loodusvarad Saksamaa majanduse arengus on suur osatähtsus olnud maavaradel. Keskajast on kaevandatud Maagimäestik...
Geograafia - Keskkool
66 allalaadimist, 3 arvamust
Kohastumine
15
docx
Valgust on kõrbetes taimede kasvuks piisavalt, nii ööpäevased kui ka aastased temperatuurikõikumised on suured. Erinevad taimed on kõrbekliimas ellu jäämiseks valinud erineva tee: - taimedel lehed kas puuduvad, on imepisikesed või on nende asemel hoopis astlad - taimed on kaetud vahakihiga - taimedel on paksud lehed või jämedad rohelised varred, näiteks kaktused, aaloed jt. Selleks, et vähest vett kätte saada, on...
Bioloogia - Keskkool
36 allalaadimist, 0 arvamust
Kliimamuutus
2
doc
Oletame, et meil keskmine sademetehulk ei ole muutunud, küll on, aga muutunud sademete jaotus aasta sees - varasema ühtlase sademetejaotuse asemel on nüüd näiteks talved vihmasemad, kuid suved põuasemad. Kahtlemata on see kliimamuutus, kuigi keskmine ei ole muutunud. Kliimamuutusest rääkides peame alati silmas pidama ajavahemikku, millest me räägime. Tihti käsitletakse kolmekümne aasta pikkuse tsükli käigus toimunud muutusi kliimamuutusena, ehkki täpsem oleks öelda, et tegemist on kliimakõikumisega. Nii lühikese ajavahemiku põhjal on rask...
Geograafia - Kutsekool
5 allalaadimist, 0 arvamust
Itaalia
13
ppt
slaidshow
Geograafia - Keskkool
20 allalaadimist, 0 arvamust
Uurimustöö-Norra Kuningriik
30
doc
Lõunaosas on metsapiir 1100-1200 meetri kõrgusel, põhjas laskub see mereni. Norra on väga rikas maavarade poolest. Peamised maavarad on nafta, maagaas, vask, plii, rauamaak, tsink, titaanium, nikkel, puit, kala ja veeenergia. Suure osa Norra territooriumist hõlmavad paljad kaljud ja tundra, sellepärast on 3% Norra pinnasest kõlblik põllumajandussaaduste kasvatamiseks, väga raske on rajada sirgeid teid, need tuleb juhtida ümber mägede.Kõige olulisemates põllumajanduspiirkondades jääb aastane sademete hulk 500 ja 1000 mm vahele. Norra kliima on ülejäänud Skandinaavia omast erinev. Vaatamata sellele ,et Norra asub suhteliselt põhjas on kliima mõõdukas. Selle eest hoolitseb looduslik sooja õhu süsteem – Atlandilt puhuvad lääne- ja edelatuuled ning soe Golfi hoovus. Sellest tulenevalt on kliima äärmiselt mereline, rannikul on talv pehme, suvi jahe ja sajab palju, sisemaal on talv karmim, suvi soojem ja sademeid vähem. Sademete hulk varieerub sisemaal ja põhjas 300-400 mm, rannikul sajab rohkem. Tuulte tugevus ja...
Geograafia - Keskkool
23 allalaadimist, 0 arvamust
Põllumajandus
7
doc
Nt riis, mais, päevalill, suhkrupeet, köögiviljad, sojauba, viinamarjad ... o kultuuritaimede valikut piirab lühike kuid külm talv ja vähene sademete hulk o niisutus on kuivematel aegadel vajalik • Lähistroopiline vööde o vegetatsiooniperioodi lühendab kuiv kliima o niisutamise abil on võimalik põllukultuure kasvatada kogu aasta o aastas võimalik saada 2 saaki o haritavat maad on u. 300 milj, hektarit ning selle kasutamine sõltub sademete hulgast ja aastaajalisest jaotusest o pehme ja vihmane talv, kuum ja põuane suvi o mullad on viljakad - vihmavesi võib mäenõlvadel põhjustada erosiooni o...
Geograafia - Keskkool
41 allalaadimist, 0 arvamust
Eesti siseste kliimaerinevuste võrdlus
11
pdf
Ilmajaamade asukoht ja vaatlustingimused.......................................................................................3 2.Õhutemperatuur.................................................................................................................................4 3.Sademete hulk ja režiim....................................................................................................................6 4.Tuulekiirus ja suund..........................................................................................................................8 5.Kokkuvõtteks...................................................................................................................................10 6.Kasutatud materjalid...
Geograafia - Põhikool
13 allalaadimist, 0 arvamust
Eesti geograafia
13
pptx
Karula Rebase järve Tornimägi 137 m Lavamaad Põhja-Eesti e. Harju lavamaa Kirde-Eesti e. Viru lavamaa Kagu-Eesti e. Ugandi lavamaa Kesk-Eesti tasandik Vahe-Eesti tasandik e. Kõrvemaa Merepiir -3800km Maismaapiir-1240km Kliima 1. Päikesekiirgus – päikesepaiste kestus varieerub 18 tunnilt suvel kuni 6 tunnini talvel. 2. Temperatuur – aasta soojem kuu juuli 16-17°C, külmem veebruar -3,7- 7,5°C. 3. Pilvisus 4. Sademed – aasta keskmine sademete hulk (550-800mm) ületab auramise (400 mm), vaid suvel on auramine ülekaalus. Kõige rohkem saavad sademeid kõrgustikud vähem Lääne-Eesti saared. Sademeterikkaim poolaasta on aprillist oktoobrini. 5. Tuul – Atlandi tsüklonite tõttu valdavad meil lääne - ja edelatuuled. Läänetuultega kandub siia Põhja-Atlandi hoovuse kohalt eelnevalt soojenenud õhku, mis muudab kliima soojemaks, kui seda on muidu antud laiuskraadil. 6. Kõrgustikud – tuulepealsetel nõlvadel rohkem sademeid, lumikate tekib varem ja on püsivam. 7. Läänemeri ...
Geograafia - Põhikool
10 allalaadimist, 0 arvamust
Pedosfäär
2
doc
Mida noorem on muld, seda rohkem sõltuvad tema omadused lähtekivimist. Reljeef. Reljeef mõjutab mulla vee- ja soojusrežiimi, ainete ümberpaigutumist. Lõunapoolsed nõlvad soojenevad ja kuivavad kiiremini, põhjapoolsemad aeglasemalt. Järskudelt nõlvadelt kantakse mullakiht nõlva jalamile jne. Aktiivsed tegurid Kliima. Kliimast sõltub murenemise kiirus, kas on ülekaalus füüsikaline või keemiline murenemine, milline on murenemise lõppsaadus. Sademetest ja temperatuurist sõltub mullal kasvav taimestik, mis määrab omakorda aineringe, orgaanilise aine kogunemise ja mineraliseerumise vahekorra (mulla orgaanilise aine koostise ja hulga). Kliimast sõltub mullasisene bioloogiline aktiivsus. Taimed. Taimede lagunemisel tekib mulla orgaaniline osa - huumus. See sisaldab taimekasvuks vajalikke elemente nagu C, N, S ning hoiab tänu oma peensusele kinni vett. Mullaorganismid. Taimede ja mullaelustiku koostegevuse tulemusena toimub mulla huumushorisondis aktiivne biogeokeemiline aineringe. S...
Geograafia - Keskkool
7 allalaadimist, 0 arvamust
Prantsusmaa majandusanalüüs
2
doc
Kirdepiirkonnas on tegemist kontinentaalse kliimaga, kus domineerivad soojad suved ja külmad talved. Pariisi keskmine õhutemperatuur on 12°C, kuid see varieerub miinuskraadidest jaanuaris kuni üle 30°C augustis. Lõuna rannikutasandikke iseloomustab meeldiv Vahemeremaade ilm, külmakraadid on haruldus ning vihma sajab kevadel ja sügisel, kuid suvi peaaegu et sademetevaba . Seega võib öelda, et õhutemperatuur talvel on keskmiselt 0-10 kraadi ning suvel 15-20 kraadi. Aastane sademetehulk jääb 500-1000 mm vahele. Hea kliima soodustab ka turismindust, see aga mõjutab oluliselt majanduse arengut. Prantsusmaal areneb turism rohkesti ka sellepärast, et inimestel on turvaline seal reisida. Seal peaaegu et ei esine looduskatastroofe, vulkaane ei ole ning maavärinaid on harva. Prantsusmaal on väga hea majandusgeograafiline asend. Avatus Atlandi ookeanile ja Vahemerele, see omakorda annab võimaluse mere...
Geograafia - Keskkool
13 allalaadimist, 0 arvamust
Keskkonnakaitse ja säästev areng-õppejõud Ülle Leisk
38
docx
• Vee liigne toitelisus. toitainete sisaldus: oligotroofne - eutroofne. Soolasisaldus • Soolasisaldus ookeanides ca 35 promilli • Soolajärvedes – kuni 300 pr. • Läänemeres – 5-6 promilli Happelisus • Sademete pH 5,6 • Happelisus oluline nii maismaa- kui ka veeökosüsteemides, mis mõjutab organisme nii otseselt kui ka kaudselt. • Mulla pH alla 3, kahjustuvad taimede juured. • Happelisusest sõltub nii toitainete kui ka mõnede kahjulike ainete lahustuvus. • Madala pH-ga võib mullas olla mürgistes kogustes mangaani ja rauda (lahustub välja kivimist). Mõned toitained (Ca, Mn, K) juurtele kättesaamatud. • Kõrge pH tingimustes on raud, mangaan, fosfaadid jt. mineraalained vähelahustuval...
Muu