Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"sademete hulk" - 501 õppematerjali

sademete hulk on piirkonniti väga erinev, kuid aastas sajab umbes 1000 mm (Põhja- Apenniinides kuni 3400 mm, poolsaare lõunaosas alla 200 mm). Lombardia kliima sarnaneb parasvöötme mandrilise kliimaga (sademed 600-800 mm aastas, keskmine temperatuur juulis 24 º C ja jaanuaris 0 º C). Alpide eelmäestikus puhub talvel sageli kuiv ja soe tuul föön, Triestes külm boora, Lõuna-Itaalias suvel kuiv ja kuum siroko, mägedes (Alpides) avaldub loodusvöötmete kõrgusvööndilisus.
thumbnail
16
doc

Ökoloogia konspekt

C4 taimedel on nelja C suhkur. CO2 või siis HCO3na. Taimed kannatavad süsihappegaasinäljas. Kuna enamik maismaataimedest asub põhjapoolusel, siis suvel CO2 kontsentratsioon langeb(taimed fotosünteesivad), talvel aga tõuseb. Tulevik taimede jaoks on helge. Ookeani väetamise katsed. · Vesi ­ võib limiteerida elu maismaal. Ariidne ehk liigkuiv on maa ekvaatori lähedal ja külmvöötmes. Sademete hulk võib külmas olla korralik, kuid külmunud vett taimed kasutada ei saa. Käige märjem Aasias. Kõige kuivem koht Peruu/Chili põhjaosas, Atacama kõrb, kus ei saja pea kunagi. Kui vesi on liikumatu, tekib hapnikupuudus. · Mineraalained ­ vesinik, Mg, K, Mn, Fe, Cu Zn, C, N, O, P, S, Mo. Kõikidele loomadele vajalikud naatrium ja kloor. Taimedel neid vaja pole, väldivad. Soolapuudus loomadel, sunnitud seda kuskilt mujalt hankima....

Ökoloogia
190 allalaadimist
thumbnail
2
rtf

Hüdrosfäär

Reostamine naftaga või selle saadustega. Kõige rohkem naftareostusi põhjustavad tankerite avariid. Osa veeelustikust hävineb.Nafta mõju võib veeelustikule mõjuda kaua.Joogivee reostamine jne. Kõige tähtsam,miks peaks maailmamerd kaitsma on veeelustiku pärast. 28.Jõgede äravoolu mõjutavad tegurid: Jõe veereziim, vooluhulga suurus, kliima, temperatuur. Veedefitsiidi põhjused: Liigne auramine. Üleujutuste põhjused: Merevee ootamatu tõus, suur sademete hulk , linnade kasv(kanalisatsiooni suunamine jõgedesse) Tagajärjed: suured üleujutused, ehitiste kahjustamine jne. 29.Põhjavee kujunemine: Sdemete vesi imbub põhjavette. Kivimite ja setete veelised omadused sõltuvad eelkõige poorsusest. Oluline on teada ka kivimite veejuhtivust. Põhjavee alanemise ja reostumise põhjused: Inimtegevus, intensiivne väljapumpamine, kaevandamine. Tagajärjed: Kaevud jäävad kuivaks, põhjavesi sooldub, põhjavesi reostub. MÕISTED...

Geograafia
36 allalaadimist
thumbnail
28
docx

Riikide kokkuvõte

Territooriumi keskmine kõrgus 430 m ja seda ümbritseva kolmest küljest 800- 1200 meetri kõrgused kurdpangasmäed. Poola piiri ääres asub kõrgeim tipp Snieska 1602 m. Kohati on Tsehhi massiivi ala tugevalt karstunud. Kliima on mõõdukas ja kontinentaalne. Aasta keskmine temperatuur on 7,5oC ja keskmine sademete hulk 674 mm/a. Jõgedevõrk on tihe, kuid järvi on vähe ja need on väikesed. Pikim jõgi on Elbesse suubuv Vltava (433 km). Tsehhi asub segametsavööndis ning metsad katavad 33% riigi territooriumist, kuid need on kahjustatud happevihmadest. Peamiseks saasteallikaks pruunsöeküttega soojuselektrijaamad. Metsad paiknevad peamiselt mägialadel. Muldadest on levinud pruun- ja leostunud kamarmullad. Peamine maavara on süsi, kuid leidub ka uraanimaaki, kaoliini (jt. mineraalseid...

Maailma majandus ja...
128 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Mullateaduse teine töö

· mulla vesi on looduslik Eestis on iseloomulik läbiuhtumise tüüpi 2. Õhustatuse mõju Ööpäevase tsükli muutus ulatub ressurss ja väga tihti on limiteerivaks veereziim. Aastate keskmine sademete hulk anorgaaniliste ühendite oksüdatsioonil. sügavamale - 70cm sügavusele. teguriks fotosünteesil 550-650 mm. Aurumine umbes 300 mm Õhuhapniku piisavat olemas olu näitab Aastane tsükkel ­ mulla pindmise · vesi toimib mullas lahustina 1. põuakartlikud ­ väikese mulla punakaspruun värvus. Hallikad- kihi soojenemine toimub märtsist...

Mullateadus
159 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Maateaduste alused

Mineraalide ja kivimite porsumistundlikus. Erineva porsumistundlikkusega mineraalide/kivimite suhteline järjestus . Kivimi ja mineraali porsumistundlikkus sõltub eelkõige veest. Valdav osa mineraalidest rohkem või vähem lahustuvad ka neutraalses ja mõõdukalt happelises keskkonnas. pH= 4-9. Lahustuvus sõltub oluliselt keemiliste ühendite mineraalvormide kristalliseeritusest. Näiteks: kristalse kvartsi lahustuvus pH= 5-8 juures on ~6 ppm (parts per million) kuid amorfse, kristalliseerumata räni ainese (nt. opaal) korral ulatub see 115 ppm-ni. Praktiliselt lahustumatud normaaltingimustes on Al oksiidid ja Fe3+ oksühüdraadid. 2. Rabenemise ja porsumine tüüpilised klimaatilised tingimused. Rabenemine toimub aladel, kus on suhteliselt suure amplituudiga ja lühiperioodilised õhutemperatuuri kõikumised ning väike sademete hulk . Porsumine toimub aladel, kus on piisaval hulgal sademeid (vihmana) ja kus valitseb suhteliselt soe kliima. 3. Sete...

Geoloogia
76 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Järvede toitelisus, järvevee segunemine ja järvenõgude areng

Georaafia Mari-Liis Kirt 11.a klass TALLINN 2010 Sisukord 1. Sisukord........................................................................................2 2. Järvenõgude areng............................................................................3 3. Järvede toitelisus.............................................................................4 4. Järvevee segunemine........................................................................4 5. Kokkuvõte.....................................................................................5 6. Kasutatud kirjandus...

Geograafia
3 allalaadimist
thumbnail
11
odp

Hispaania

Hispaania keskel ja LõunaAtlandi rannikul Talved jahedad ja suved kõige soojemad kogu Hispaanias Päikest paistab, talvel 5 tundi ja suvel 12 tundi Väga vähe sademeid Kliimat mõjutavad tuuled, mis tulevad põhjas üle Pürenee mäestiku, üle mägede jõudvad tuuled on väga kuivad KLIIMA KESKMISED ANDMED Keskmine temperatuur põhjaja keskosas jaanuaris 810 kraadi, augustis 1820 kraadi Keskmine temperatuur lõunas jaanuaris 1012 kraadi ja augustis 2426 kraadi Sademete hulk on keskmiselt 300500 mm aastas Lõunas vähem kui 200 mm aastas Põhjas 9003000 mm aastas Mandriline kliima, Mereline kliima, La Madrid Coruna KASUTATUD ALLIKAD 1. http://et.wikipedia.org/wiki/Hispaania 2. http://hispaania.wordpress.com/2008/04/2 TÄNAN TÄHELEPANU EEST!;)...

Geograafia
11 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Argentiina

Riigi põhjaosas on troopiline kliima ning väga kuumad ja niisked suved ja kuivad talved, mil on oht põudadele. Kesk-Argentiinas on kuumad suved äikesevihmadega ja jahedad talved. Argentiina lõunaosas on soojad suved ning külmad talved suure lumehulgaga, viimane eriti tihe mägipiirkondades. Keskmiselt: Õhutemperatuur jaanuaris on 20 kuni 25 C ja juulis 10 C ringis. Õhutemperatuuri amplitud on 12 C. Aasta keskmine õhutemperatuur on 16 C. Aastane sademete hulk on 500- 1000 mm. HUVITAVAID FAKTE: * Argentiina on Lõuna-Ameerikas nii kuuma- kui ka külmarekordiomanik. Kõrgeim temperatuur on 47.3 °C, mõõdetud Campo Gallos. Madalaim temperatuur on -39 °C , mõõdetud Valle de los Patoses. * Buenos Airest on lumi katnud vaid kaks korda. Aastatel 1918 ja 2007. LOODUSVÖÖNDID: Loodusvöönditest on Argentiinas esindatud pampa, mis läänes ja lõunas läheb järk- järguliselt üle poolkõrbeks, põhjas, troopikavöötmes, aga savanniks ja sooks....

Geograafia
16 allalaadimist
thumbnail
17
docx

Geograafia suur konspekt

16:07 Põllumajandus, kalandus, toiduainetetööstus Põllumajandus tegurid Looduslikud: Kliima ­ kasvuperiood, niiskus, temperatuur Mullad ­ viljakus Reljeef ­ tasane, mägine Majanduslikud: Kapital ­ hooned, seadmed, seemned, loomad Tööjõud ­ kvaliteet traditsioonid Poliitika ­ toetused, toll Kliimavöötmed Polaar ­ pole võimalik harida põldu, külm Lähispolaar ­ lühike vegetatsiooniperiood, redis, sibul, kartul Parasvööde ­ talve, sügise ja kevade pärast üks saak aastas, Jahe parasvööde ­ 3-5kuud vegetatsiooniperiood, okasmets, rukkist, otra, kartulit, lina, rapsi Mõõdukas parasvööde ­ 5 kuud, mereline ­ teravili, istandused, mullad keskmise viljakusega, vajavad natuke kuivendamist, mandriline ­ külm talv, põud, tööd peab kiiresti tegema, lühike vegetatsiooniperiood Soe parasvööde ­ 6+, riis, mais, päevalilled, viinamarjad, parasniiske ­ viljakad mul...

Geograafia
100 allalaadimist
thumbnail
16
docx

Geoinformaatika kordamine

GIS ­ geograafiline infosüsteem. · Riistvara, tarkvara, andmete, inimeste, organisatsioonide ja institutsionaalsete sätestuste kogum maakera piirkondade kohta teabe kogumiseks, hoidmiseks, analüüsiks ja levitamiseks. GIS = tööriist, vahend. Riistvara ­ Suur, kõrge resolutsiooniga kuvar, kiire arvuti, koordinaatide ja teksti sisetamise seade, arhiiv jne Tarkvara ­ ArcGIS, Mapinfo, GeoMedia, Autocad Map, MGE, IDRISI, ERDAS Mõisted · Geoinfo e. kohateave hõlmab Maa maastikusfääri, so maapindmikuga seonduvat ruumi kõigi seal paiknevate nähtustega · Geoinfosüsteem ­ automatiseeritud süsteem ruumiliste andmete kogumiseks, haldamiseks, säilitamiseks, päringute teostamiseks (otsinguteks), analüüsiks ja esituseks. Infosüsteem ei saa olla...

Geoinformaatika
231 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Jõed, järved, kliima

Õhumassid- liikumine sõltub päikesekiirgusest ja alusinna iseärasusest. Aluspind ­ mõjutab nii päikesekiirgusest saadavat energiahulka ja õhumasside liikumist. Madalrõhualad- islandi miinimum, põhja atlandi hoovus (viib sooja vett ja selle kohal olevat sooja õhku põhja) kõrgrõhualad- skandinaavia maksimum, assoori saarte kohal paiknev kõrgrõhuala. Eesti kliimat mõjutab väga palju läänemeri. Eristatakse eesti merelisemat ja mandrilisemat kliimat. Õhutemp, sademete hulk jt kliimategurid muutuvad sõltuvalt sellest, kui suur on kaugus rannajoonest. Juuli kesk 16,6 veebr -5,2 miinumum -43,5 maksimum 35,6 . Eestis valitsevad edela- ja läänetuuled. Sajab keskmiselt 550-800 mm aastas. Kõige enam sademeid saavad kõrgustikud. 170 sajupäeva on aastas. Kliima muutumine- pika aja jooksul ilmnev klimaatiliste näitajate muutumine. Kliima kõikumine- temperatuuri vaheldumine. Kasvuhooneefekt- seisneb sellest, et nim gaasid lasevad küll hästi läbi päikesekiirgust...

Geograafia
39 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Põllumajandus

Põllumajandus kasutab 1/3 maismaast. Põllumaa- istandused, põllud, kultuurkarjamaad. Looduslikud rohumaad- kultuurkarjamaad, niidud, luhad, rohtlad, poolkõrbed, kõrbed, savannid, tundrad, kõrgmäestikniidud. Kliima- õhutemperatuur taimekasvu perioodil, vegetatsiooniperiood, aktiivsete temperatuuride summa, aasta sademete hulk , sademete jaotus aastas. Pinnamood- tasandikud on maaharimiseks soodsamad, sest ühtlasemad ja paremad mullad ja hea masinaid kasutada. Mäestikud on vähe sobivad taimekasvatuseks, sest järsud nõlvad, jahedam, sademed uhuvad toitained nõlvadelt ära. Mullad- viljakus (huumus, mineraalained), pH, soolasus. Agroklimaatilised vööndid: Parasvööde- taimekasvatus võimalik soojal aastaajal (1 saak aastas), piisavalt niiskust, palju põllumaid/rohumaid (okas-, sega- ja lehtmetsad, rohtlad). Lähistroopiline vööde- Mandrite läänerannik (Vah...

Geograafia
37 allalaadimist
thumbnail
25
doc

Mullateaduse kospekt

Tihedamas mullas on rohkem kapillaare · õhurõhust · tuulest · maapinna reljeefist · kaldesuunast · värvusest · taimkattest Mulla veereziim ­ on nähtuste kompleks, mis on seotud vee mulda tungimise seal liikumise ja kaoga mullast. Reziimi mõjutavad tegurid: · reljeef · kliima · mulla koostiskomponendid · põhjavee seis ja taimkate Eestis on iseloomulik läbiuhtumise tüüpi veereziim. Aastate keskmine sademete hulk 550-650 mm. Aurumine umbes 300 mm 1. põuakartlikud ­ väikese veemahutavusega, pikemate kuivaperioodidega 2. parasniisked ­ suure veemahutavusega. Taimed veega hästi varustatud 3. liigniisked ­ ajutiselt või pidevalt liigniisked Niiskusastme momendid: a. kuiv b. värske või tahe c. niiske d. märg e. vesine Mulla veerziimi reguleerimisvõtted 1. pinnaprofileerimine 2. kuivendamine 3. niisutamine 4. kombineeritud 5...

Mullateadus
172 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Vulkaan - Mauna loa

Ülejäänud 6% on toimunud õhutusavad loodes tippkohtumisel, eemal mõra tsoone.Seismilise varjud paljastuvad magmakambri umbes 1,75 miili (3 km) all tippkohtumisel ja väiksemate magma asutuste all mõra tsoone.Trade tuuled löök idast läände kõikjal Hawaii saartele ning Mauna Loa olemasolu tugevalt mõjutab kohalikku kliimat. Madalatel tõusudel , Ida (tuulepealsel) pool vulkaan saab tugevat vihma. Sademete hulk toetab ulatuslikku metsaistutamist. Lääne (allatuule) pool on palju kuivem kliima. Suuremate tõusude, sademete hulk väheneb, ja taevas on väga sageli selge. Väga madalatel temperatuuridel esineb sademeid tihti lume kujul, tippkohtumine Mauna Loa piirkonnas, kus külmutamine ja sulatamine võib mängida olulist rolli maastiku kujundamisel.Vulkaanipursked on Hawaiil harva põhjustanud õnnetusjuhtumeid. Siiski, varalised kahjud on sagedased. Mauna Loa on Decade Volcano, mis...

Geograafia
46 allalaadimist
thumbnail
3
txt

PÕHJA-EESTI RANNIKUMADALIK JA SOOME LAHE SAARED

*Avatud-langatused, lehtrid. Nt: tuhala karstiala (N6iakaev) => karstiallikas Pae karstiala Pirita j6eorvus palju karstin2htusi *J2rvesid v2ga v2he (vesi kaob l6hedesse 2ra) Suuremad mandrij22 tekkelised j2rved: -Ylemiste j2rv (juuakse j6gedest vett) -Maardu j2rv *L6una pool on sooj2rvesid -Velise j2rv, Kaisma j2rv. *Kliima: kuulub L22ne-Eesti kliima valdkonde, kus ilmastikku m6jutavad L22ne-ja Loode 6humassid. Tugev tuulesus, sademete hulk kasvab l22nest itta. Ilmastiku mandrilisus suureneb Ida-ja L6una suunas. *Muld ja taimkate: Muldade l2htekivimiks on valdavalt lubjarikas moreen. Mist6ttu nad on toitainete rikkad. Sageli 6hulised kivised ja p6uakartlikud(sest sademed kaovad maa alla, kuna seal on karst). Valdavad r2hkmullad. (Paekivisodi, toitainete rikas). Liivastel aladel levivad leetmullad(toitainete vaine muld). Kesk-ja L6unaosas levivad soomullad (liigniisked; gleistumine- k6rgvee t6ttu tekivad savimineraalid...

Geograafia
22 allalaadimist
thumbnail
29
pdf

Põllumajandus masinad

0272 PÕLLUNDUSMASINAD 3,0 AP Kordamisküsimused 1. Atrade liigitus. Otstarbe järgi eristatakse üld- ja eriatru. Üldader on ühtlasi põlluader, mida kasutatakse kultuuristatud põldude kündmiseks. Eriader (spetsiaalader) on erilaadse kasutusalaga (soo-, metsa-, aia-, istandiku-, võsa-, kraaviadrad jms). Töötamise iseloomu (liikumisviisi) järgi liigituvad adrad ribas- ja süstikkünniatradeks (joonis 1.1). Ribaskünniader on enamlevinud ja seda peetatakse tavaadraks (joonis 1.2). Sellel on üks komplekt paremale pööravaid sahku, mistõttu künda tuleb ribade (künnieede kaupa) või ringi liikudes. Seevastu süstikkünniadrad töötavad põllul edasi-tagasi liikudes, tagades ilma algus- ja lõppvagudeta silekünni. Seepärast nimetatakse neid ka silekünniatradeks. 2. Adraterade liigitus. Adraterad (joonis 1.8) liigitatakse kuju järgi trapets-, põsk-, nokk- ja peitelteradeks, kusjuures igal teral on lõikeserv, nina, kand ja selg. Trapetstera lõikeservapoo...

Põllumajandus masinad
174 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Mullateaduste eksami kordamise materjal

Olenevalt vahetust neeldumise põhjusest need ained ringlevad vee ja õhu kaudu. Eristatakse: 1) mehaaniline neeldumine. Seisneb selles et kõik tahked osakesed ja tahke ollus, mis mulda satub, peetakse mulla pinnal või pindmises kihis kinni, sest selle olluse või osakeste läbimõõt on suurem mulla pooride läbimõõdust. Muld toimib filtrina. 2) Mulla füüsikaline neelamisvõime seondub mulla tahkete osakeste vaba pinna energiaga pindpinevusnähtustega. Muld peab kinni neid osakesi, mis vähendavad seda vaba pinna energiat. Kuid on osakesi ja ühendeid, mis tegelikult mulla vaba pinna energiat isegi suurendaksid. Nendeks ioonideks on: NO3- ja Cl-. Füüsikaline neeldumine on seda suurem, mida raskema lõimise ja huumusrikk...

Mullateaduse alused
53 allalaadimist
thumbnail
15
doc

Mullateaduse alused

OVD ­ omastatav veediapasoon. OVD = Wv - Wnärb 3 veereziimi tüüpi: 1) läbiuhtumistüüpi veereziim ­ selline tüüp, kus sademeid tuleb mulda rohkem kui tagasi atmosfääri aurub. Järelikult ka Eesti kuulub sellesse regiooni, kus teatud perioodil aasta sademete hulk ületab aurumist. 2) Mitteläbiuhtumistüüpiveereziim ­ Stepi tsoonis 3) aurumisetüüpi veereziim - Sademed on väiksemad, kui aurustumine. Leiab aset muldade sooldumine, tekivad sooldunud mullad. Solonzakid ja solon. Solonzakid ja solonetzid. Erinevate soolade toksilisus on erinev. Sooda solonzakid ­ midagi ei kasva. Soodad roosipeernasse ja midagi enam ei kasva. Mulla soojusomadused ja soojusreziim Peamiseks soojusallikaks on päikeseenergia...

Mullateaduse alused
52 allalaadimist
thumbnail
6
rtf

Ekvatoriaalne vööde

Kuna päike asub kõrgel horisondil ja valitsevad tõusvad õhuvoolud, püsib aasta läbi kõrge temperatuur ja sajab väga palju. Aasta keskmise temperatuuri kõikumine on väike, mõned kraadid alla 30 C. Keskmiselt on sademeid aastas 1500-2000 mm, õhk on pidevalt palav ja väga niiske. Samuti muutub väga vähe kuu keskmine temperatuur ja sademete hulk . Ekvatoriaalne kliima esineb Amazonase madalikul Lõuna-Ameerikas, Kesk- ja Lääne- Aafrikas (Guinea lahe rannik ja Kongo jõgikond), Indo-Hiina poolsaare läänerannik, Malaka poolsaar, Austraalia põhjarannik ja Okeaania. Samuti Kesk- Ameerikas, Hindustani poolsaare läänerannik. Hommikuti on harilikult selge ilm. Päeval, kui päike soojendab maapinda tugevalt, tõuseb niiskusest küllastunud õhk ülespoole. Pärast keskpäeva algab paduvihm, millega tavaliselt kaasneb äike...

Geograafia
19 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Kalahari kõrb

Kalahari kõrb on üks palavamaid ja metsikumaid kogu maakeral. Novembris, Lõuna-Aafrika palavaimal kuul- novembris, jäävad veetuks Kalahari kaevud ning kuivavad puudki. Kalahari temperatuur võib ulatuda kuni 40°C , keskmaksimaalne temperatuur- 29°C, aga keskminimaalne 12°C. Öösel kiirgub aga soojus tagasi ning atmosfääri ja temepratuur võib laskuda alla 0º. Aurustumine- 3 000mm. Sademete hulk on 150mm (lõunas) ning 1000mm (põhjas) aastas. Üldiselt aga, alla 250mm aastas. Kõrbe tekkepõhjuseks on püsiv kõrgrõhkkond ja ka mandrit ümbritsevate ookeani hoovuste mõjul. Maapind on enamasti kaetud punase mullaga ja väikesekasvulise rohu ning põõsastega. Põhjas hõre mets ja savann , lõunas poolkõrb ja kuni 100m kõrguste luidetega kõrb. Taimi ja loomi on siin rohkem kui köikides teistes kõrbetes. Loomadest kohtab seal...

Geograafia
12 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun