Käisin 16. detsembril Rahvusooper Estonia Talveaias kuulamas kontserti ,,Peegeldus". Esinesid Katrin Mandel(laul ja klaver), Peeter Rebane(kitarr), Raul Vaigla(basskitarr) ning Kristjan Priks(löökpillid). Kõlas dzäss ja bluus. Esitati 16 lugu, neist minu lemmikuks sai "Andestad". Laulja Katrin Mandel sai tuntuks 1988. aastal (siis oli ta nimi Katrin Aare), kui ta osales laulukonkursil ,,Kaks takti ette", saades seal publikupreemia ning jäädes jagama 2. ja 3. kohta. Katrin lõpetas Georg otsa nimelise Tallinna Muusikakooli laulu eriala 1996. aastal ja järgmisel aastal ilmus plaat ,,Teisel pool", esinejanimega Kate. Järgnesid Eurolaulu võistlusel osalemised Aivar Joonase lauludega ,,Perpetuum mobile", ,,Tulepuuhuulte luule", ,,Vee ja soola saaga" ning ,,Verevend". Siis ilmus ka järgmine plaat ,,Kõik mis tehtud", kus peal olid kõik seni tehtud lood. Vahepeal oli palju esinemisi koos Tiit Kikase ja Peeter Rebasega Eesti eri k...
,,TEISELPOOL VETT" Retsensioon Kontsert mida käisin vaatamas, toimus Tallinna Jaani kirikus, 10.Novembril. See kestis üks tund ja kakskümend minutit. Kontserdi pealkiri oli ,,Teiselpool vett". Selle kontserdi üldeesmärk oli tutvustada Urmas Alenderi loomingut. Urmas Alender (22. november 1953 28. september 1994) oli eesti laulja ja helilooja. Ta sai tuntuks rokkansambli Ruja omapärase solistina. On avaldanud
,,Metallica" Retsensioon Pühapäeval 18. aprillil 2010 käisin Saku Suurhallis vaatamas maailmakuulsat rokkmuusika legendi Metallica kontserti. Kuigi minu lemmik zanriks ei ole heavy metal, kuulan seda vahest, ja nautisin ka kontserti täiel rinnal. Metallica on USA heavy metal bänd, mis alustas oma tegevust 21. oktoobril 1981 ja tegutseb siiani. 1980. aastatel oli ta ülipopulaarne tõsiusklike hevirokkarite seas, alates 1991. aasta "Black Albumist" on ta liikunud mainstreami poole ja saanud üle
Retsensioon: Viiuldaja katusel 12. detsembril käisin vaatamas muusikali Viiuldaja katusel. Muusikal toimus Vene Kultuurikeskuse suures saalis kell 12.00 . Lavastaja Tiit Tralla, dirigent Eivin Toodo, osades Alar Haak, Maire Haava, Anna Dõtõna, Egon Punnison, Kai Parmas, Edgar Tereping ja Rene Soom. Liikumisjuht Olga Privis, kunstnik Riina Vanhanen, kontsertmeister Piia Paermurru, Koormeister Aivar Lestsinski. ''Viiuldaja katusel'' põhineb juudi kirjaniku Sholem Alejechmi jutustusel ''Piimamees Tevje''. See on siiamaani maailmas üks enimmängitud muusikale. Antud muusikalist on maailmakuulsaks saanud meloodiad nagu näiteks '' Tradition'', ''Matchmaker'', ,,If i were a Rich Man'', ,,Sunrise,Sunset'' ja ,,Do you love me''. Peaosas olev Alar Haak oli peaosas ja mängis piimamees Tevjet, kes oli 20. Sajandi alguses Kiievi lähistel väikeses juude külakeses elav mees, kellel olid sügavad filosoofiakalded. Ta üritab traditsi...
Retsensioon - Dub fx 1.Septembril toimus Rock Cafe-s Dub FX-i kontsert. Esinejateks olid Mr Woodnote (soojendusesineja) ja Dub FX ise. Dub FX on tänavamuusik Melbournest, Austraaliast. Tema kaubamärgiks on see, et ta ei kasuta oma esinemistel mingeid pille ega saadet, vaid kasutab ainult oma häält. Ta kasutab selleks ühte aparaati, mis salvestab need klipid ja jätab need kordama. Niimoodi valmistab ta enda laulule ka ise saate ja laulab sinna peale. Ta muusikastiil on hip-hop, reggae ja drum&bass. Ta sõber Mr Woodnote kasutab sama aparaati ja on ka tänavamuusik, aga lisaks kasutab ka saksofoni või flööti. Uksed avati kell 9, kontsert ise algas kell 10. Lavale astus Mr Woodnote ja ta oli seal 2 tundi. Peale seda, kell 12 astus lavale Dub FX ja oli seal kella poole 2-ni, siis ka kontsert lõppes. Leian, et soojendusesineja Mr Woodnote esinemine ei olnud kõige parem. Olen ta oskusi internetist vaadanud ja need ...
Teisipäeval, 1. oktoobril, toimus Pärnu Kontserdiamajas Pärnu Linnaorkestri 20. hooaja avakontsert. Pärnu Linnaorkester tegutseb alates 1994. aastast. Pärnu Linnaorkestri koosseis kontserdil oli järgmine: Dirigent: Jüri Alperten I viiul: Kristel Eeroja-Põldoja (kontsertmeister), Anu Mänd, Eeva-Liisa Ehala, Mait Milli, Pirgit Rea, Maire Varma, Ida Teppo, Evelin Tammiku II viiul: Epp Saar, Tatjana Günter, Kaia Muttik, Irina Aitai, Anna-Liis Näksik, Edeliis Pütsepp Vioola: Anneliis Lindre, Mari Aasa, Hanno-Mait Maadra, Küllike Küünarpuu Tsello: Kristjan Saar, Heli Sommer, Marina Peleseva, Irina Matveus Kontrabass: Tiit Pärtna, Meeme Saareväli Flööt: Anna Kelder, Anne Kann, Eneli Hiiemaa Oboe: Guido Gualandi (Itaalia), Kristi Volmer Klarnet: Edmunds Altmanis, Aivo Luhaoja Fagott: Kulvo Tamra, Tarmo Velvet, Rene Sepalaan Metsasarv: Rait Erikson, Jan Pentsuk, Hanno Kedik, Cornelia Mägila, Arvi Sommer Tenor: Mati Turi Trompet: Karl Vakker, Rai...
Tallinna Tehnikaülikool Infotehnoloogia teaduskond Automaatika instituut Regina Feldman 124005IATB Raamatud noorte keskel Retsensioon Juhendaja: Rein Paluoja Dotsent Tallinn 2012 Sisukord 1. Annotatsioon....................................................................................................3 2. Teksti analüüs...................................................................................................4 · Kirjatöö eesmärk...........................................................................
Retsensioon Mina käsisin 11.novembril Saku suurhallis vaatamas One Republicu kontserdi. One republic on pop roki bänd Coloradost. Bänd loodi aastal 2002. Aastal Ryan Tedderi ja Zach Filkinsi poolt. Bänd tegi oma esimese albumi produtsent Greg Wellsiga suvel ja 2005 aasta sügisel oma stuudio. Aaastal 2007. Andis One republic välja oma debüütalbumi „Dreaming Out Loud“. Nende singel „Apologize“ sai tohutu rahvusvahelise edu. Nende lauludest kõike rohkem kuulamisi on saanud „Counting Stars“. Minule meeldis see kontsert väga. Ma lähen kindlasti uuesti nende kontserdile, kui nad jälle Eestisse tagasi tulevad. Nad esitasid umbes 10 laulu. Osad laulud polnud ka nende omad, vaid olid teiste artistide omad, aga nad laulsid neid väga hästi. Kogu kontsert oli väga hästi lavastatud. Peale laule oli akplaus ja karjumine väga suur, sest rahvale tohutult meeldis see. Minu lemmik laulud olid: „Counting Sta...
Retsensioon Ooper „Carmen“ Käisin 21. aprillil Rahvusooperis Estonia vaatamas G. Bizet´ ooperit „Carmen“. Lavastaja oli Inglismaalt pärit Walter Sutclife ja dirigeeris Risto Joost. Esitatud palad on loonud Prantsuse helilooja Georges Bizet ning tema loomingut lauldi prantsuse keeles, millest aitas aru saada inglise ja eestikeelsed subtiitrid. Ooper ise on segu pingeliselt psühholoogilisest draamast ja melodraamast ja mustast komöödiast. Sisult oli ooper väga traagiline. Kogu teose probleemistikuks on mustlastüdruk Carmen (Helen Lokuta), kelle pärast paljud mehed oma kaine mõistuse kaotavad. Nende hulgas ka don Jose (Mart Mardiste), kes satub vangi ja põgeneb armeest. Teose idee võib peituda selles, et inimene on armastuse nimel ükskõik milleks võimeline. Oma tahtmist ei saa peale suruda, sest see ei vii kunagi mitte kuhugi. Escamillo osa täitis R...
Lähte Ühisgümnaasium Mardo Kööp 10. Meedia klass Helisev Muusika Retsensioon Juhendajad: Heli Sarapuu Allan Kasuk Tartu 2013 Helisev muusika Muusikal, mida vaatamas käisin ja oli Helisev muusika. See toimus 27.04.2012.a Tartu Vanemuise teatris. Osades: Hanna-Liina Võsa , Jüri Lumiste Jaan Willem Sibul, Eva Püssa,
Retsensioon 17.mai 2013 Retsensioon on esitatud Külli Kaldoja uurimistöö kohta, mis käsitleb teemat ,,Muinasjutu kasutamine reklaamides". Uurimistöö koosneb üheksast peatükist, sisaldab sissejuhatust ja kokkuvõtet. Töö esitab kahte joonist ja kahte tabelit. Kasutatud kirjanduse loetelu sisaldab kahtekümmend nimetust. Antud uurija poolt valitud teema on piisavalt aktuaalne ja on välja toodud palju näiteid. Töö vastab teemale, mööda kirjutamist ei esine. Teema on põhjalikult läbi uuritud. Käsitletud on reklaami ajalugu, praegust seisu ning ka tulevikku. Teiste autorite seisukohad kirjandusallikatest ja mujalt pärinevad andmed on viidatud. Töö ülesehitus on korrketne, mis hõlbsustab selle lugemist. Teoreetilises analüüsis on kasutatud interneti materjale ja kirjanduslikke allikaid. Uurimistöö eesmärgiks on uurida reklaami kui mõi...
KILINGI-NÕMME GÜMNAASIUM 9.ROOD Retsensioon Mary-Liis Kull 11.klass Regina Arnemann Kilingi-Nõmme 2013 Filmi ,,9.rood'' vaatasin ma Kilingi-Nõmme Gümnaasiumis, vene keele tundide ajast. Filmi
Retsensioon LSP kontserdile 26. novembril tallinnas CatHouse kontsert hallis toimus vlagevene bändi LSP kontsert. Kuna see oli ainult selle bändi kontsert, seal esines ainult see bänd. Kontsert oli LSP suure touri osa. Tour nimega ,,Tragic City Tour" oli pühendatud bändi uue albumi nimega ,,Tragic City" väljandamisele LSP on valgevene kollektiiv, mis tegutseb 2012 aastast. LSP hetkel koosneb kolmest liikmest, kes on: solist Oleg Savtsenko (Olegi LSP), klahvpillimängija Pjotr Kljujev ja korraldaja pseudonüümiga Den Hawk. LSP peamiselt tegutseb Hip-Hop zanris, kuid neid väga väärtustatakse tänu sellele, et nad ei karda katsetada zanritega ja paljud nende parimatest loost on zanrite segu. Nad kunagi katsetasid näiteks jazziga, reggaega, rockiga, drum 'n' bassiga ja dubstepiga. Kontsert oli väga põnev ja meeldis nii mulle, kui minu arvates ka kõikidele teistele, kuna peaaegu kõik, kes olid seal kontserdil,...
"Kuivõrd reetlik on uskuda, et inimene on midagi enamat kui lihtsalt inimene." John Green "Paberlinnad" Iga inimese endi kätes on see, kuidas teised teda näevad ja temast aru saavad. Kuid mis saab siis, kui teda peetakse millekski rohkemaks, kui lihtsalt temaks endaks ning on levinud arusaam inimesest, kui mingisugusest seiklusest, mis on siia ilma sündinud imena? Raamat "Paberlinnad" räägib grupist noortest, põhiliselt Quentinist ja Margost. Quentin on tagasihoidlik ja üsnagi arg poiss, kelle elu eesmärk on omandada kõrgharidus, saada hea töökoht, abielluda ja 30-aastaselt lapsed saada. Margo on Quentini täielik vastand- seikleja ja uudishimulik neiu, kes ei karda midagi ning keda ei hoia miski ühes kohas kinni. Ta oskab elu nautida. Kuigi need kaks olid lapsepõlves parimad sõbrad, ei tee nad nüüd, keskkooli lõpu lähistel, teineteisest enam...
Retsensioon "Helisev Muusika" Richard Rodgersi "The Sound of Music" olen mitu korda näinud Külli Talmari kohandatud variandis Viimsi Keskkoolis, 26.oktoober 2015 viimati. Etenduse atmosfäär oli võrreldav filmiga, kuna selle lavaletoomisel oli järgitud klassikalist joont. Helisevast muusikalist on tehtud mitmed erinevad muusikalid ja filmid. Heliseva muusikali lugu põhineb Maria Augusta Trappi raamatul "Trappi pereanambel", mis räägib noorest Mariast, kes saadeti kümneks kuuks kloostrist karmi kapteni perre lapsehoidjaks. Viimsi Muusikakooli orkestri dirigent: Ott Kask. Lavastaja: Külli Talmar. Koreograaf: Maido Saar. Kostüümid: Kairy Nahkur. Koormeistrid ja solistide õpetajad: Andrus Kalvet ja Kätlin Puhmaste, Ita-Riina Pedanik. Valgus ja Heli: Lauri Pihlak, Lauri Randma, Robert Kürsa. Muusikalis esinesid kooli õpilased ja õpetajad, peamiselt: Mari-Liis Rahumets, (Maria Rainer), Margus Toomla (Kapt...
Retsensioon Mina käisin 12. aprillil kuulamas Hortus Musicus kontserdit, mis toimus Väravatornis Tallinna vanalinnas. Minu arvates oli kontsedi eesmärgiks publikule näidata, millist muusikat kuulati vanalajal, sest nad riietusid vastavalt selle aja riietusse. Hortus Musicus esitas instrumentaalmuusikat. Kontsertil kõlasid üliõpilas- ja ülevadlaulud H.L. Haßlerilt (Hassler). H.L Haßler sündis 26.oktoobril 1564 Nürnbergis ja suri 8.juuni 1612 Frankfurt am Mainis.. Ta oli Saksamaa orelimängija hilisrenessanssil ja helilooja barokki algul. Michael Praetorius sündis 15.veebruaril 1571 ja suri 15.veebruaril 1621. Temagi oli pärit Saksamaalt ning kuulus selle riigi heliloojate nimekirja ja orelimängijaks. Samuti esitati lugusid E. Widmanni ja M. Praetoriuse loomingutest. Erasmus Widmann sündis 15.septembril 1572 Schwäbisch Hallis ja suri 31.oktoobril Rothenburg ob der Tauberis. Tema o...
RAM kontsredi retsensioon 11. oktoobril käis Loo keskkoolis Eesti Rahvusmeeskoor kes esitas meile 8 laulu. Laval kokku esines 35 meest ja üks naine kes oli pianist, dirigendid olid Rasmus R rismaa ja Kuldar Schütz. Esimese loo nimi oli "Pärismaalase lauluke" mille oli kirjutanud Veljo Tormis. Laulu sõnad tndusid lihtsad koguaeg lauldi sõna "Tabu!", palas oli palju ehmatavaid forte käike, palas mängiti ka mingisugust indiaanlaste trummi. Teise laulu nimi oli "Nekruti põgenemine..."mille autor oli sammuti Veljo Tormis. Laul oli kiire tempoline ning kasutati väga palju kõrgeid noote mis üllatav ja natuke naljakas. Kolmas laulu nimi oli "Yuuyake koyake, Otsukisama" ning selle loo autor oli Hideyuki Nishimura. Laulu nimi tähendab jaapani keeles sõna "võim" kõik laulsid jaapani keeles. Laulul oli aeglane tempo ning palal oli väga võimas kõla mis mulle väga meeldis, laulul oli ka solist. Neljas lugu mis...
Retsensioon 1. Lavastuse üldised omadused Üldmulje on hea. Mulle väga meeldis. Ei meeldinud ainult, et lõpp veidi pikaks venis. Niimoodi muutun kannatamatuks ja võib juhtuda, et inimene kaotab huvi. Varasematest teatrikogemustest on see kõige parem. Minu arvates sidus tervikuks selle etenduse peategelane. 2. Lavakujundus Laval kujutati Jannseni trükikoda või kabinetti ja ka tsaar Aleksander II korterit, Kreutzwaldi kodu, Lydia Koidula mehe kodu, Liivi kodu ja hullumaja tuba. Lavakujundus mõjus üsna realistlikult. See oli väga lihtne ja laval oli vähe mööblit ning aksessuaare. Ei saaks öelda, et see väga ilus oleks olnud, sest see polnud peenutsev ega midagi, aga see meeldis mulle just oma konkreetsusega. 3. Valguskujundus Valgus oli mahe, rahustav. Kõik oli väga hästi paika pandud. Mingeid värvilisi tulesid ei olnud. Oli ainult tavaline kollakasvalge, mis mõjus realistlikult. 4. Esemed Põhiesemetena l...
KLAVERIKONTSERT 11. oktoobril toimus Tallinnas kümnes klvaerifestival ja kuulamas käisin ma Angela Hewitti. Kontsert toimus Estonia Kontserdimajas ja kestis 2 ja pool tundi. Angela esitas Scarlatti , Mozarti ja Beethoveni loominguid. Kavas oli Scarlatti -Kuus sonaati, Mozarti-Sonaat B-duur KV 333, Beethoveni Sonaat d-moll op. 31 no 2 ja ka Sonaat Es-duur op. 27 no 1. Angela esitas neid palasi lummavalt ilusalt ja ka õhkkond oli väga rahulik ja vaikne. Rahulikuks tegi õhkkonna Angela klaverimängimise oskused ja ka kava ülesehitus. Kava ülesehituse juures meeldis mulle enim see, et viimane pala lõppes suurejoonelise lõpuga, mis pani kontserdile võimsa lõpppunkti. Kuulates klaveri heli , sulgesin ma oma silmad ja tundsin kuidas muusika mu sees nagu elaks, voolaks mõõda mu punaseid veresooni ülesse ja vallandaks mu peas täieliku rahu ja kire muusika vastu. Kuulates kuidas muusika voolavalt laulab ja vaadates ...
,,DETEKTIIV LOTE" Toimus: 13.12.08 kell 12.00 Teater: Vanemuine (Suures majas) Tartus LAULUD: *Kelleks tahad saada *Leiutaja Oskari laul *Detektiivi laul *Jäneste kurb elu *Lotte laul hoolimisest *Spordimeeste laul *Kass Betty laul sõprusest ja võistlemisest *Doktor Ave laul *Mati laul ümbermaailmalennust *Leiutajate küla laul Lavastaja:Ain Mäeots Muusikaline juht ja dirigent:Tarmo Leinatamm Helilooja:Priit Pajusaar Laulusõnad:Leelo Tungal Dirigent:Lauri Sirp Kuntstnik:Iir Hermeliin Koreograaf:Janek Savolainen Valgus kuntstnik:Tõnu Eimar Lavastaja assistent: Kais Adlas Produtsent:Paavo Nõgene Inspitsendid:Ülle Tinn,Illar Rätsep OSADES: Lotte:Gerli Padar Bruno:Robert Annus Oskar :Leino Rei Ema Anna :Maria Soomets Jänes :Maarja Mitt Postituvi:Marko Mäesaar Karu:Jaan Villem Sibul Kass Betty: Maarja Mitt Konkskäsi:Tanel Jonas Draakon Ott:Leino Rei Putukas :Markus Luik Doktor Ave:maria Soomets Jääkaru Kalev:Märt ...
PIANISSIMO 04.03.2008 kell 19.00 toimus Tartu Ülikooli aulas Eesti-Soome kvintett. Klaveril oli Tanel Joamets, viiulitel olid Lasse Joamets ja Tuuli Talvetie, violal oli Riikka Repo ning tellol oli Lauri Angervo. Kuna seekordne jutsutus pidi olema klassikutest, siis tundus mulle just see õige olevat, kuna esitati ühte Wolfganf Amadeus Mozarti lugu ning üht Johannes Brahms lugu. Mozartilt esitati Klaverikontsert A-duur K414 ning Brahmsilt Klaverikvintett f-moll op.34. Esitajad olid lood mitmeks jaganud st, et Mozarti Klaverikontsert oli jagatud kolmeks osaks: Allegro; Andante; Allegretto. Brahmsi Klaverikvintett oli jagatud neljaks: Allegro non troppo; Andante, un poco adagio; Acherzo. Allegro; Finale. Poco sostenuto. Allegro non troppo. Hästi oli aru saada, kuna tuli uus osa ühest laulust, sest nad pidasid paari sekundlisi pause. Esitusest oli näha, et nad tegid seda väga südamega. Tanel Joamets ja ...
Retsentsioon ,,Figaro pulm" Käisin vaatamas ooperit W.A. Mozarti ooperit ,,Figaro pulm", kuna avanes võimalus saada kultuurielamuse eest ka kergelt hinne. Nagu juba enne mainisin, siis ooperi heliloojaks on Wolfgang Amadeus Mozart, muusikajuht ja dirigent on Lauri Sirp ning lavastajaks on lätlanna Indra Roga. Peaosatäitjat Figarot kehastas Vanemuine ooperilaulja Atlan Karp ning tema armastatut Susannat kehastas Pirjo Püvi. See oli mu esimene elamus ooperivaldkonnas. Olen küll eelnevalt televisioonist mõnikord jälginud mõnda ooperit, kuid positiivseid emotsioone ei ole siiani see minus väga tekitanud, kuna ooper on tundunud kõrk, külm ja emotsioonitu. See teos pakkus aga rohkem huvi, kuna südmustik, koos oma intriigide ja salajaste armuavaldusega, oli meeldejääv ning aeg-ajalt ka väga huvi pakkuv. Kahju ainult, et sama tunne ei kestnud terve ooperi vältel. Oli ka kohti, kus sündmustik ja muusika ...
TALINNA TEHNIKAÜLIKOOL Automaatikainstituut Mikk Õun 113284IABB-12 Aja raiskamine moodsas maailmas Retsensioon aines ,,Väljendusoskus" Juhendaja: Rein Paluoja Dotsent Tallinn 2011 Sissejuhatus on esimee lõik peale annotatsiooni. Kokkuvõte on viimane lõik. Teemaarenduse olulisemad mõtted on: *Asjad mille arvelt me oma aega raiskame *Näited kuidas arvuti meie aega röövib *Seletus, kuidas nende segajatega toime tulla Kirjatöö eesmärgid:
Vürstiperekonna viimsed tegevused ,,O.T.M.A. Nikolai II tütred" peateema oli tsaar Nikolai II pere elu viimane nädal, enne seda kui nad hukati. Tegelasi polnud palju ja nad kõik mängisid suurt rolli selles teoses. Nikolai II tütarde nimed olid Olga, Tatjana, Maria ja Anastasia. Veel tegi etenduses kaasa mees, kes seda lugu rahvale rääkis. Kõige karmima inimese osa oli antud valvurile, kelle tööks oli tüdrukuid valvata ja neile teeajal kandik tuppa viia. Teoses põhitegevus käiski Nikolai II tütarde ümber. Sellest tulenes ka teose põhiprobleem, et kuidas päästa terve perekond ära kohast, kuhu neid oli sunniviisiliselt viidud? Minu meelest näitlejad olid väga heal tasemel, mingeid häirivaid faktoreid ei olnud ja kõik jutt ning tegevus oli arusaadav. Etenduse lavastaja oli teinud huvitavat tööd. Lava oli tühi, kuid samas ka täis. Kujundus oli arvestavav ning ka see, et vaheajal ajal värviti aknaklaasid valgeks ja löödi...
Mart Linnas Retsensioon John Keegan'i ,,Esimene maaimasõda" ja ,,Teine maailmasõda" põhjal Maailmasõdade kohta on tänapäevaks ilmunud lugematul hulgal teoseid, teadustlikke kui ka fiktsionaalseid. Miskipärast peetakse briti autori John Keegani teoseid üheks objektiivsemateks ning tasakaalukamateks. Siinkohal üritan ma tema teoseid hinnata ning võrrelda mõne teise ajalookirjandusliku teosega. ,,Teine maailmasõda"
Retsensioon Jazz del Mar'ist Ma käisin kuulamas Kuressaare Kultuurikeskuses 15.oktoobril noort lauljannat Kadri Voorandit, kes laulis dässmuusika kontserdil Jazz del Mar. Kontsert kandis nime ''Tunde kaja'' ja oli korraldatud esitlemaks tema esikalbumit. Kontserdi üheks eesmärgiks oli avada tänavust kolmandat dässihooaega Kuressaares ja muidugi tutvustada lauljatari esimest albumit. Kadrit saatis bänd, kus : saksofonil oli Jussi Kannaste, klahvpillidel
Kirjatöö eesmärgid TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Infotehnoloogia teaduskond Automaatikainstituut Olga Dalton 104493IAPB Eesmärkide püstitamise vajalikkus elus Retsensioon Juhendaja: Rein Paluoja Dotsent Tallinn 2010 Essee eesmärgiks on arutleda selle üle, miks on tähtis püstitada eesmärke, ning anda ülevaade sellest, milliseid eesmärke paljud inimesed väärtustavad ning kuivõrd õiged need on. Kirjatöö põhisõnum Eesmärgid on lahutamatult seotud elu mõttega
Ester Oras (2007) Retsensioon Maie Remmeli raamatule ,,Mõistatuslik Muinas-Eesti" Maie Remmeli raamat ,,Mõistatuslik Muinas-Eesti" ilmus 2007. aastal välja antuna kirjastuse Argo poolt. Raamatu kogumahuks on 222 lehekülge, millest 8 lehekülge moodustab kasutatud kirjanduse loetelu (kokku 128 nimetust) ning teine 8 lehekülge hõlmab mitmete tabelitega varustatud lisade osa. Raamatu sisuline osa koosneb eessõnast, viiest peatükist ning kokkuvõttest, sisaldades mitmeid illustratiivseid jooniseid ja kaarte. Käesolev arvustus on kirjutatud püüdega analüüsida M. Remmeli raamatu alusel probleemistikku, mille lühidalt võiks kokku võtta küsimustega: mis on ja missugune peaks olema (arheoloogia)teadus ning missugune peaks sellest lähtuvalt olema teaduslik kirjatöö? Püstitatud probleemidele vastamiseks on toetutud Alan F. Chalmersi 1998. aastal eesti keeles ilmunud raa...
Paide Gümnaasium Merit Vislapu 11R EVITA Retsensioon Paide 2010 Paide Gümnaasium, Merit Vislapu, 11R Menumuusikal ,,Evita" toimus 2. novembril 2010. aastal Tartus Vanemuise teatri suures majas. ,,Evita" on muusikal kahes vaatuses. Muusikal algas kell 19.00 ja kestis ühe 20. minutilise vaheajaga kokku kuni kella 21.00. María Eva Duarte de Perón'i ehk Evita't kehastas lauljanna Maarja-Liis Ilus, Ché Guevara't kehastas Vaiko Eplik ning Juan Perón'i Jassi Zahharov
Retsensioon Laupäeval, 24.oktoobril külastasin Kuressaare Kultuurikeskuses Rein Rannapi ja keelpillikvarteti Prezioso kontserdit. Kontserdil esitati nii Rein Rannapi uuemat kui ka karjääri varasemast perioodist pärit loomingut. Sai kuulda ka esiettekandeid. Rein Rannap (1953) on eesti helilooja ja pianist. Klaverimängu ja heliloominguga alustas ta juba varases lapseeas. Esialgu olid Rannapi juhendajateks tema muusikutest vanemad, viiuldajast ema ja isa, kes oli dirigendist muusikapedagoogika teadlane. Rannap on õppinud Tallinna Muusikakeskkoolis, seejärel Tallinna konservatooriumis klaveri erialal. Hiljem õppis ta klaverit Moskva konservatooriumi assistentuuris ja heliloomingut Lõuna- California ülikoolis. Rannap oli kokkukutsujaks, juhiks, klahvpillimängijaks ja heliloojaks mitmele rokkansamblile: Ruja, Noor Eesti ja Hõim. Keelpillikvartett Prezioso, koosseisus Hanna-Liis Nahkur (viiul), Mari...
Harjutamine teeb meistriks Kõik uued tegevused ning asjad, mida sa pole kunagi proovinud teha, on alguses rasked. Selle jaoks tulebki harjutada, sest harjutamine teeb meitsriks. Maailmas on väga palju erinevaid tegevusi, töid, teadmisi ja muid selliseid asju, millest mitte ükski ei tule sündimisega kaasa. Kuigi vahel on nii, et geenidega võib mingi asi, mida ema või isa hästi oskasid, kaasa tulla. Enamustel seda ikkagi ei juhtu. Minul pole sündides midagi kaasa tulnud, kuigi ma olen paljudes asjades osav. Näiteks matemaatika on minu üks tugevamaid külgi. Mu ema ega isa ei olnud kumbki matemaatikas hea. Praegu olen ma matemaatikas heal tasemel just tänu sellele, et ma olen seda palju harjutanud. Ega ma ei oskanud matemaatikad juba sünnist saati hästi. Algul olin ma teistega samal tasemel. Kuid mulle hakkas siis matemaatika meeldima ning ma panustasin matemaatika õppimisele roh...
Muusikaretsensioon Ooper 13.novembril 2010 aastal käisin Metropolitan Opera vahendusel vaataamas ja kuulamas Gaetano Donizetti ooperit Don Pasquale. Kontsert algas kell 20.00 ja kestis umbkaudu 3 tundi. Kaasa tegid tuntud ooperilauljad: Anna Netrebko Matthew Polenzani Mariusz Kwiecien John Del Carlo Dirigendiks oli James Levine. Anna Jurjevna Netrebko on sündinud 18. septembril 1971 Krasnodaris Venemaal ja on vene ooperilaulja (sopran). Anna õppis Peterburi Konservatooriumis, raha teenis ta koristajana Peterburi Maria teatris. Pärast prooviesinemisi Maria teatri juhtkonna ees võttis dirigent Valeri Gergijev ta oma hoole alla. Anna tegi oma ooperilaulja debüüdi Maria teatris etendatud Mozarti "Figaro pulmas". Aastal 1995, kui Anna oli 24-aastane tegi ta debüüdi Ameerikas San Francisco Ooperiteatris, lauldes Mihhail Glinka ooperis "Ruslan ja Ljudmilla". ...
Muusikaretsensioon Ooper 16.jaanuaril käisin Metropolitan Opera vahendusel vaatamas ja kuulamas Georges Bizeti ooperit Carmen. Kontsert algas kell 19.00 ja kestis umbkaudu 3 tundi. Kaasa tegid tuntud ooperilauljad: Micaela-Barbara Frittoli Carmen- Elina Garanca Don Jose-RobertoAlagna Escamillo-Teddy Tahu Rhodes Elina Garanca- Elina Garanca sündis 1976. aastal Riias muusikute peres. 1996. aastal astus ta Riias Läti muusikaakadeemiasse. Üks teda enim kujundanud kogemustest leidis aset aastal 1998, mil ta alles õppis: vaid kümnepäevase etteteatamisega esines ta "Anna Bolenas" Giovanna Seymouri rollis ning avastas tugeva külgetõmbe bel canto repertuaari vastu. Pärast kooli lõpetamist ühines Garanca Meiningen Staatstheateriga Saksamaal, kus ta esines muuhulgas Octaviani rollis "Roosikavaleris". 1999. aastal laulis Garanca Maddalena rolli Verdi "Rigolettos" Savonlinna ooperifestivalil ning võitis Mirjam Helini nimelise lauluvõistluse Soo...
Retsensioon Toreda poisina käisin ma 14.aprillil sellel aastal vaatamas ühte väga toredat show- etendust ,,Õhtusöök vampiiridega". See toimus Tallinnas Nukuteatris ja sinna viisid mind minu vanemad. Nagu Nukuteatrike kohane oli tegemist etendusega, kus peamist osa etendastid nukud. Tegu oli varietee tüüpi show'ga, kus näitlejad ise ka laulsid. See teatritükk oli minu jaoks väga eriline kogemus. Tegemist polnud selle lavastuse puhul tavalise teatrisaaliga, kus külastajad ridades üksteise kõrval toolidel istuvad, pingiread olid asendatud etiketi kohaselt kaetud pidulike laudadega, mis külastajatele kolmekäigulist õhtusööki võimaldasid. Etendus ise kujutas endast Transilvaania vampiiride varieteeteatrit, kus vaatajad lisaks meelidvale muusikalisele ja tantsulisele etteastele said nautida ka peeneid roogasid. Menüüse kuulus näiteks pardiliha maasika-litsi salsaga ja teised väga peened hõrgutised. ,,Õhtu...
Selma Lagerlöf ,,En herrgårdssägen" (1899). Boken är en historia om den unge studenten Gunnar Hede. Hans passion i livet är att spela fiol. Han drömmer om att bli en känd musiker, men det blir han inte. Det finns en ekonomisk verklighet i familjegården(Munkhyttan). Han bestämmer att han ska göra allt som möjligt at rädda hemgården. Han går ut vandrar och handlar för att få pengar, men efter svåra händelser gör det honom sinnessjuk. Visserligen fortsätter han sin verksamhet och får snart in så mycket pengar att Munkhyttan kan räddas, men även efter det driver han runt i byarna med sin kappsäck och fiol. Ingrid är en föräldralös flicka som bor i en kärlekslös fosterfamilj som har tagit hand om henne sedan hon var 13 år och hennes morfar dött. Hon blir svårt sjuk och är döendes. Hon blir begravd skendöd. När Gunnar går förbi den nya graven får han höra ljud från graven. Han sätter sig och spelar fiol vid graven och det hörs mera ljud från...
Ian Anderson Käisin 12.oktoobril Nokia Kontserdimajas rockbändi Jethro Tull laulja Ian Andersoni ning tema bändi kontserdil. Ansamslisse kuuluvad Florian Opahle (kitarr), John O'Hara (klahvpillid, akordion), David Goodier (bass) ja Scott Hammond (trummid), tegelikult pidi kitarristiks olema sellel kontserdil Jethro Tulli kitarrist Martin Barre, kuid tervislikel põhjustel ei olnud tal võimalik kontserdist osa võtta ning tema asemele leiti kitarristiks sakslane Florian Opahle Kontserttuur viidi läbi plaadi ,,Aqualung" 40. aastapäeva tähistamiseks. Ian Anderson alustas muusikukarjääri aastal 1962, mil asutas koolivendadega ansambli The Blades. Anderson mängib kitarri, suupilli, saksofoni, mandoliini, klahvpille ja temale kõige rohkem tuntust toonud instrumenti flööti. Flööti mängib ta ühel jalal seistes, see on üks rokkmuusika tuntuimaid sümboleid. Oma tuntuima rockbändi Jethro Tull asutas...
Retsensioon ,,Mina Olin Siin" ,,Ükskord juhtub see kõigiga, saavad noku soustiseks". Nii arutles Rass filmis Mina Olin Siin, mille resizöör on Ilmar Raag. Kui ma seda kuulsin, siis ma hakkasin naerma. Aga kui mõelda, on sellel tõepõhi all. Süütuna ei sure siin ilmas mitte keegi, elu k***b meid kõiki läbi. Filmis räägiti koolipoiss, teismelise Rassi elust. Rass oli 17 aastane noormees, kes elas koos oma tüdrukuga mingis üürikorteris. Raha neil ei olnud eriti palju. Siis Rass läks raha hankima bensiini varastama. Kuid politsei hakkas teda jälitama, ja siis ta sõitis autoga seina, ja ise põgenes. Kui tema ,,tööandja" teada sai, nõudis ta temalt raha. Siis läks Rass oma tüdrukuga baari. Seal keegi tantsis tema tüdrukuga, Rass sai kurjaks, kuigi ta seda välja ei näidanud, ja kutsus tüübi suitsule õue. Seal andis ta talle peksa. Siis ilmus tüübi sõbrad ja mingi boss, Olaf, kes küsis Rassilt miks lõi. Rass vast...
Retsensioon Vabaduse utoopia Nagu nimestki võib aru saada, on tegemist utoopiliste teostega. Näitus on vaatamiseks välja pandud KUMU's. Seadsingi sammud sinna poole. Näitusel olevad teosed on maailtud 1950. aastatel. Just seda perioodi tajus ühiskond kevadise jääminekuna, sest toimus Stalinismi näilik kokkuvarisemine. Kunsti populaarsus kasvas plahvatuslikult. Selle perioodi üks esindajai maalikunstis oli Olav Maran, kelle töö ,,Kuu katuste kohal", mis on maalitud 1966. Aastal, kujutab kaunist talve, kus paks lumi on katnud maali esiplaanil olevad hoonete katused ning kogu ümbruse, kõrgel majade kohal on paistmas suur kollakas-oranz kuu. Saalis edasi liikudes selgub peagi, et portreesid sellel perioodil eriti ei maalitud, kuid neid leidub siiski, näiteks võib tuua Efraim Allasalu maali ,,Naine mustas kübaraga" (1963). Ka skulptorid tegelesi...
Retsensioon Jüri Tuulik "Vares" 9.veebruaril käisin Kuressaare Linnateatris vaatamas Jüri Tuuliku poolt kirjutatud ning Raivo Trassi lavastatud etendust "Vares". Tükk esietendus 28.novembril Kuressaare Linnateatris. Osades Rauno Kaibiainen Mardu, Indrek Apinis - Vares Mihkel, Aime Käen Mummi, Aili Salong Luigi, Hannes Prikk Leemet, Mati Talvistu Kaalep, Piret Rauk - Liivi. Lugu räägib Abrukal elavast perest, mille noorim liige otsustab kodustada leitud varese. Lind toob aga probleemides olevale perele lisa muresid. Tüki jooksul hargnevad nii peresisesed suhted, kooruvad mineviku saladused ning muutub ka tiivulise käitumine. Lavastajatööga võis üldjoontes rahule jääda. Tegevus tõimus eri tasanditel ning lava oli täielikult kasutatud. Põnevad olid ka tegelaste käitumise nüansid: purjus Leemet kolistas ämbritega, kui ta üle aia "hiilis", ning jäi maga...
Retsensioon Ooper ,,Carmen" Käisin 6.oktoobril Rahvusooperis Estonia vaatamas ooperit ,,Carmen". Selle ooperi on lavastanud G. Bizet. Etendus oli neljavaatuseline. Lavastaja oli Inglismaalt pärit Walter Sutclife ja dirigeeris Risto Joost. Esitatud palad on loonud prantuse helilooja Georges Bizet ning tema loomingut lauldi prantsuse keeles. Ooper ise on segu pingeliseslt psühholoogilisest draamast ja melodraamast, mustast komöödiast ja dukomentaalfilmist. Räägiti 19.sajandil Sevillas hargenud Jose ja Carmeni lugu. Sisult oli ooper väga traagiline. Kogu teose probleemistikuks on Carmen, kelle pärast paljud mehed oma kaine mõistuse kaotavad. Nende hulgas ka don Jose, kes satub vangi ja põgeneb armeest. Teose idee võib peituda selles, et inimene on armastuse nimel ükskõik milleks võimeline. Oma tahtmist ei saa peale suruda, sest see ei vii kunagi mitte ...
Retsensioon ,,Kalendritüdrukud" Käisin vaatamas Ott Sepa lavastatud näidendit ,,Kalendritüdrukud". Komöödia on lavale toodud Vanemuise teatri poolt ja ma käisin seda vaatamas Vanemuise suures majas. Peaosas on kuus ettevõtlikku keskealist daami, keda mängivad Külliki Saldre, Merle Jääger, Ene Järvis, Liina Tennosaar, Terje Pennie ja Kais Adlas, veel saab laval näha Marika Barabanstsikovat, Veikko Tääri, Raivo Adlast, Margus Jaanovitsi, Liisa Pulka, Mai Jägalat ning Eda Hinnot. Näidend räägib sellest, kuidas need kuus naist heategevuslikul eesmärgil kalendril alasti poseerivad. Lisaks olgu öeldud, et ,,Kalendritüdrukute" aluseks on tõestisündinud lugu, mis esmalt jõudis publiku ette ülimenuka samanimelise filmina (ilmus 2003. aastal) ning mõned aastad hiljem ka näidendina. Osa näidendi autoritasudest läheb leukeemiauuringute rahastamiseks. E...
Retsensioon Lou Reed Reedel, 11. Juulil toimus Tallina Linnahallis Julian Schnabeli poolt lavastatud kontseptuaalteos ''Berlin'' , mille peaesinejaks oli legendaarne Lou Reed. Lisaks Lou Reedile lõid ''Berlinis'' kaasa ka London Metropolitan Orkester, New Londoni Lastekoor ja Lou Reedi bänd. Kontserdil esitati laule Lou Reedi hittplaadilt, mis kannab sammuti nime ''Berlin''. Plaat väljastati 1973. aasta juulis, seda on kirjeldatud kui traagilist rokk-ooperit. Olgugi, et kontsert pidi algama kell 20.00 alustati siiski 20.45. Kestis see ligi 60 minutit. Enne kui bänd lavale tuli ja kontsert ametlikult algas mängiti Lou Reedi vanemaid lugusid ja näidati ekraanilt merd ja merelaineid. Seda umbes 15 minutit kuni kella 21.00-ni. Kontsert algas 7- liikmelise bändi lavale ilmumisega. Nende seas Lou Reed ( elektriline- ja akustiline kitarr ) , Steve Hunter ( elektriline kitarr ) , Mike Rathke ( kitarr ) , Rupert Christie ( klahv...
The King's Speech The King's Speech is a true story based drama. The story is set in England in 20 th century. It is about King Georg VI of Britain, his sudden rise to the throne in 1936 and his speech therapist Lionel Logue who helped him to get rid of his stammer. King Georg VI is the son of King George V and father of the currently ruling Queen Elizabeth II. The film is directed by Tom Hooper, starring Colin Firth (King Georg VI), Helena Bonham Carter (his wife Elizabeth) and Geoffrey Rush (Lionel Logue). After the death of King Georg V his older son became his successor - King Edward VIII. However, he stayed as a king only few months as the scandals related with the married woman he loved forced him to resign. He passed the power to his younger brother Prince Albert. For Prince Albert this was the worst nightmare because he was unconfident and unstable because of stammering. He knew very well th...
Laupäeval, 11. septembril, aastal 2009 toimus Paide spordihallis seoses Pärdi 75. sünnipäeva puhul peetud pidunädalatega "Arvo Pärdi sünnipäevakontsert". Kontsert sai alguse kell 12, sest täpselt sel ajal 75 aastat tagasi sündis Arvo Pärt. Kogu üritus kestis umbes ühe tunni ja 15 minutit. Kontserdil astusid üles Tütarlastekoor Ellerhein, ETV tütarlastekoor, Rakvere, Tapa ja Järvamaa lastekoorid ning Eesti Riiklik Sümfooniaorkester, kes mängis Paides esimest korda. Dirigentideks olid Paides samuti esimest korda dirigeerinud Neeme Järvi ning Aarne Saluveer. Arvo Pärt on sündinud 11. septembril 1935 Paides. Ta alustas oma muusikaõpinguid 7- aastaselt Rakvere Muusikakoolis ning juba 14-15 aastaselt suutis ta iseseisvalt heliteoseid komponeerida. Aastatel 1954-1957 õppis Pärt Tallinna muusikakoolis muusikateooriat, kus oli tema kompositsiooniõppejõuks Veljo Tormis. Aastatel 1958-1967 töötas ta Eesti Raadios helirezissöörina ning kirjutas...
Minu veetlev leedi 3. aprillil käisin ma Estonia teatris vaatamas muusikali ,,Minu veetlev leedi". Lugu rääkis sellest, kuidas vanapoisist foneetikaprofessor Henry Higgins sõlmib kihlveo lingvistist sõbra kolonel Pickeringiga, et suudab oma foneetikaalaste teadmiste abil panna Londoni alamklassi aktsenti rääkiva lilleneiu kõnelema kui hertsoginna. Tüdruk võetakse rikkasse perre ja ta suudab kiiresti omandada kõrgtaseme hariduse ja harituse. Peagi lahkub neiu erinevatel põhjustel perekonnast ja hakkab omaette elama. Mingi aja möödudes avastab tüdruk, et ta on armunud ühte perekonna liikmesse ja abiellub temaga. Muusika oli väga ergas ja eluline. Oli ka rahulikemaid palasid, kuid läbivaks teemaks oli siiski erksus, mis muutis etenduse muusikalise poole ka natuke ühekülgseks ning seetõttu oli vahepeal keeruline tegevust jälgida. Oleks võinud natuke rohkem erinevaid varundeid olla. Samas olid ...
Retsensioon – emadepäeva kontsert Käisin pühapäeval 10.05.2015 kell 16.00 Vormsi saare rahvamajas emadepäeva kontserdil. Emadepäeva teemaks oli „ Puruvigased Vormsi flikkad“. Esinesid lasteaia lapsed ja põhikooli esimese osa õpilased ühislauluna „Kauges külas“ – Curly Strings. Lisaks esinesid rootsi-eesti keelse lauluga Vormsi Lasteaed- Põhikooli kaks eesti keele õpetajat Kadi Kivilo ja Annika Adams. Lauluga „Kauges külas“ oli ligikaudu 15 last, kes laulusid. Neid toetas kitarri saatel muusikaõpetaja Malle Hokkonen ja 8. klassi õpilane Annika Põder. Rootsi-eesti keelne laul on traditsioonidega vana Vormsi rannarootslaste laul, millel pealkiri puudub. Laul räägib kosjas käimisest. Kaks tüdrukut ootasid omale suurepäraseid kosilasi. Kui nad ei leidnud omale neid kosilasi ja tulid sellised, kes neile ei meeldinud teesklesid nad vigaseid – lonkasid ühte jalga, teesklesid pimedaid ja mängisid hulle. Laul „Kauges külas“ jäi minu arvam...
Muusikaretsensioon Alexander Sitkovetsky & Wu Qian Käisin 17.jaanuaril algusega kell 19.00 kuulamas Estonia kontserdisaalis Alexander Sitkovetskyt(viiul) ja Wu Qiani(klaver). Alexander Sitkovetsky sündis 1983.aastal Moskavas muusikatraditsioonidega perekonnas ning andis oma debüüdi 8-aastaselt, solideerides kammerorkestri ees Montpellier`is Prantsusmaal.Ta kutsuti õppima Yehudi Menuhini kooli, kus tema õpetajateks said Natalia Bojarski ja professor Hu Kun.Õpingud jätkusid Londoni Kuninglikus Muusikaakdeemias. 1998.aastal võttis ta osa Maxim Vengerovi meistriklassist, mida kajastati kõikjal Euroopa telekanalites.Praegu õpib A.Sitkovetsky Pavel Vernikovi juures ning äsja võeti ta vastu prestiizikasse magistriõppesse Kronbergis, kus tallle hakkab tunde andma Anna Chmachenco.Ta on üles astunud paljudel rahvusvahelistel muusikafestivalidel üle Euroopa . A.Sitkovetsky on ka meisterlik helilooja- on loonud kaks balletti.Ta on ka välja andn...
15.05.2010 Kadrioru loss Annaliisa Pillak (metsosopran), Jaanika Rand-Sirp (klaver) F. Liszt, J. Brahms, T. Kuula, E. Mägi Annaliisa Pillak on lõpetanud Sibeliuse Akadeemia, kus ta 2006. Aasta kevadel sooritas magistriõppe diplomikontserdi kõrgeimale hindele, õpetajaks Annika Ollinkari. Ta on täiendanud end täiendamas Milano Verdi nimelises konservatooriumis ja osalenud paljudel meistrikursustel. Eestis debüteeris ta Eesti Rahvusooper Estonias Sesto rollis W.A.Mozarti ooperi "La clemenza di Tito" kontsertetendusel veebruaris 2006. Pärast seda on Annaliisa esinenud Rahvusoopperis "Estonia" Tuhkatriinu rollis G.Rossini ooperis "La Cenerentola" II Diplomaadina E.S.Tüüri ooperis "Wallenberg", Maddalena rollis G.Verdi ooperis "Rigoletto" ja teatris "Vanemuine" Nicklausse /La Muse rollis J.Offenbachi ooperis "Hoffmanni lood". Muud Annaliisa ooperirollid on: Nõid (E.Humperdincki ,,Hansuke ja Greteke"), Dorabella (W.A.Mozarti ,,Cosi fan tutte"...
Kadrioru Saksa Gümnaasium Teekond hommikumaale Arvustus Gabriela Kaskmaa TALLINN 2017 Käisin teisel nädalal, peale töö teada saamist Kadrioru kunstimuuseumis näitust "Teekond hommikumaale" vaatamas. Näitus oli minu jaoks teistmoodi, kuna ise huvitun rohkem kaasaegsest kunstist. Valisin selle muuseumi põhjusega, sest näitus kajastab ka ajaloo tunnis praegu õppivat teemat ning mind huvitab ajalugu. Näituse pealkiri "Teekond hommikumaale" pani mind näitust veel rohkem ootama, sest ma ei teadnud täpselt mida pealkiri endas peitis. Näitus oli kuigi mitte põnev, sest oleks võinud rohkem silmapaistvamaid teoseid olla. Kui muuseumis käia peab rohekm aega varuma. Tagantjärgi mõeldes oleksin ma võinud aega rohkem varuda ja olla muuseumis kannatlikum ning töid põhjalikumalt uurida. Käies muuseumis ringi oli "seda" õiget maali raske leida. Külastatul näitusel oli palju ...
Kunstiretsensioon Sattusin 14. mail 2016. aastal Kuressaare linnuses Muuseumiööl olles täiesti juhuslikult nägema kunstinäitust, mille loomingu autoriks oli Merle Kannus. Mingit eraldi nime ekspositsioonil kahjuks ei olnud. Kunstnikust ma varem kuulnud ei olnud, aga tema maalid meeldisid mulle väga. Kuna ma kunstist kahjuks väga palju ei tea, siis seletan nähtud tehnikat nii, nagu mina sellest aru sain. Mulle jäi mulje, et pildid olid maalitud umbes A3 suurusele klaasitükile eriliste värvidega, lisaks oli efektsuse lisamiseks kantud klaasile värvilist liiva, mis vägagi võluva mulje jättis. Kõik maalid olid ümbritsetud paksude puust raamidega, mis nende sees olevatele maalidele suurema rõhu panid. Näitusest jäi silma see, et Kannus oma loomingus inimestel nägusid kujutanud ei ole, olid vaid lihtsalt naturaalset tooni näolappideta pead. Läbivaks teemaks sellel näitusel oli ilmselt nõukogudeaegne ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
