Kirsiaed Käisin vaatamas Tallinna Draamateatris etenduvat Tsehhovi näidendit ,,Kirsiaed". Seda näidendit kirjutas Tsehhov väga pikalt ja ülima rangusega. Ise nimetas ta seda komöödiaks. Peale perekondlikku tragöödiat kolib mõisa tohutu suure kirsiaia omanik pr. Ranevskaja. Olukord kodus läheb aga majanduslikult väga keerukaks, võlad panga ees, maksmata intressid jne. Tegevus algabki hetkest, mil Ranevskaja saabub pärast kuueaastast eemalolekut taas koju oma tütarde, venna ja teiste lähedaste juurde. Mõis läheb koos kirsiaiaga oksjonile. Seda oleks võimalik ära hoida, kuid kiindumus mälestustesse ei lase sel juhtuda. Näidendis hargnevad väga keerukad intriigid nii armumiste kui ka äri pinnalt. Näidendi teema on just praeguses majandusolukorras igati kõnekas ja täiesti mõistetav. Rahaprobleemid on igal ajal aktuaalsed. Lavastaja Hendrik Toompere on tegelasteks valinud head Eesti näitlejad nagu Merle...
RETSENSIOON Toto Cutugno 14. novembril käisin ma vaatamas Itaalia maestro Toto Cutugno kontserti Tallinna Linnahallis. Toto Cutugno on Itaalia popartist ja laulukirjutaja .Tema pärisnimi on Salvatore Cutugno. Toto Cutugno on muusikas edetabelite tipus püsinud juba üle 35 aasta. 1990. Aastal võitis ta ka ,,Eurovisiooni" konkursi lauluga ,,Insieme... 1992". Toto Cutugno sündis ja kasvas üles Toscanas. Tema. Toto on hüüdnimi, mis pärineb lapsepõlvest nii nimetas tulevast Maestrot ema. Oma esimese laulu kirjutas Toto 14aastasena, mille nimi oli «La strada dell'amore». Vanuses 19 alustas ta oma muusikalist karjääri jazzmuusiku Guido Manzuardi grupis, otsustades lõplikult pühendada oma elu loomingule. Hiljem lõi tulevane maestro enda bändi ,,Toto ja Tati". Alguses erilist kuulsust nad ei pälvinud. Aastal 1974 Toto tutvub tol ajal kuulsa lauludekirjutaja Vito Palla...
RAUL KUUTMA ,,KOLMAS TEE: EESTI AUKS, TULEVIKU PANDIKS" RETSENSIOON Raul Kuutma raamat ,,Kolmas tee: Eesti auks, tuleviku pandiks " ilmus 2004. aastal välja antuna kirjastuse ,,Olion" poolt. Teose kogumahuks on 380 lehekülge. Raamatu sisuline osa koosneb eessõnast, kaheksast peatükist ja kokkuvõttest ning sisaldab ajaloolisi fotosid, kaarte ja soomepoiste päevikute väljalõikeid. Raamat ,,Kolmas tee: Eesti auks, tuleviku pandiks" räägib koos Eesti riigiga kasvanud põlvkonnast
Eesti pressifoto Eesti Pressifotograafide Liit ja NIKON avavad 21. märtsil Viru Keskuse aatriumis 2010. aasta Eesti parimate pressifotode näituse. Näitus kuulub Euroopa kultuuripealinna Tallinn 2011 programmi.Lisaks EPFLi töögrupile osales näituse koostamisel kunstiteadlane Anneli Porri (Eesti Kunstiakadeemia), kelle sõnul on ajalehefoto ja fine art photography külgnevad praktikad, mis moodustavad kokku puutudes hägusa ala, kus piire tõmmata ei ole nii lihtne. Ta lisab: ,,Mõlemal valdkonnal on omad eelised: meedial operatiivsus, levik ja tiraaz, kunstil kontseptsioon, eksklusiivsus ja positsioonivabadus." Näitus on koostatud konkursile laekunud 819 foto põhjal. Ehkki Eesti Ajalehtede Liit on preemiaid välja andnud 1997. aastast, püüab eelmisel aastal fotograafide ametiliiduna asutatud Eesti Pressifotograafide Liit oma valdkonda arendada ja...
Kontserdiarvustus Käisin 15. Jaanuaril 2011 kuulamas J.M.K.E 25. sünnipäeva kontserti Rock Cafe´s, kus esitleti ka uut albumit ,,Jasonit ei huvita". J.M.K.E. on üks väheseid eesti punk-rokkbände, kes on suutnud veerand sajandit ilma pausideta tegutseda. Oma ajaloo jooksul on bänd välja andnud paraja kuhja plaate alates Stupido Twinsi poolt 1989 avaldatud hittsinglist ,,Tere perestroika" ning rännanud peale Eesti ja Soome läbi hulga riike nii lääne kui ka ida pool. Juubelikontserdil oli laval näha ka endiseid bändiliikmeid kuni esimese koosseisuni välja. Lisaks maandusid lavalaudadele J.M.K.E kauaaegne sõprusbänd Psychoterror, hiljuti debüütplaadiga maha saanud Monstercöuq ning veel üks legend aegade tagant, Singer Vingeri ja Vanemõe eelkäija Turist, kes sai sellel laupäeval esmakordselt kokku pärast 1986. aastat. Külalisvokalistidena astusid koos juubilariga üles Jaan Pehk, Vaiko Eplik, Ivo Uukki...
Tallinna Tehnikaülikool Infotehnoloogia Teaduskond Automaatikainstituut Maria Kohtla 103548IAPB Retsensioon eseele ,,Tehnoloogia tarbimine Tehnoloogia kasutamine" Juhendaja: Rein Paluoja dots. Tallinn 2010 Retsensioon Retsenseeritavaks tööks on essee teemal ,,Tehnoloogia tarbimine Tehnoloogia kasutamine". Antud teose eesmärgiks on panna inimesed mõtlema tehnoloogiavidinate vajaduse üle ja piirama oma oste. Autor räägib tehnoloogia arengust ja reklaamist mis meid vidinaid ostma paneb. Teema valik on väga hea ja kaasaegne kuna tehnoloogiaviginate liigne ostmine on suureks probleemiks tänapäeva ühiskonnas. Uued tehnoloogia imed on inimeste jaoks
.Tartu Raatuse Gümnaasium "Helisev muusika" Koostas: Merilin Aardevälja 11. klass 2011 õa. Sisukord 1. Sisukord..............................................................................lk 1 2. Muusikal"Helisev muusika"...............................................lk 2 3. Osatäitjad............................................................................lk 3 4. Isiklik arvamus....................................................................lk 4 5. Kui mina oleksin lavastaja..................................................lk 4 6. Kasutatud kirjandus............................................................lk 5 1 Muusikal "Helisev muusika" ,,Helisev muusika" (originaalpealkirjaga "The Sound of Music") Hollywoodis vändatud film Julie Andrewsi ja Christopher Plummeriga peaosades on armastatud kogu maailmas. Pisut vä...
Retsensioon Käisin 26.septembril Kuressaare Laurentiuse kirikus kuulamas ansamblit Vox Clamantis. Kontsert oli pühendatud Arvo Pärdi 75ndale juubelile ning esitusele tulid ka mõned tema teosed. Enne kontserti kuulsin, et Vox Clamantis on väga professionaalne ansambel ning nad on palju välismaal esinenud. Seega läksin kontserdile kõrgete ootustega. Vox Clamantise koosseisu kuuluvad Jaanika Kuusik, Kadri Hunt, Mikk Üleoja, Erik Salumäe, Jaan Leppik, Anto Õnnis, Mikk Dede, Markus Järvi ja Taniel Kirikal. Kunstiline juht ja dirigent on Jaan-Eik Tulve. Nende hulgas on mitu dirigenti, aga ka näiteks õigeusu preester. Igatahes kirju seltskond. Vox Clamantis ühendab oma muusikas vana ja uue. Ansambel on alati toetunud gregooriuse laulule ning varajasele mitmehäälsusele. nad viljelevad ka kaasaegset muusikat selle väga laialdastes väljendusvormides. Kontserti alguses seisid lauljad kiriku tagaotsas ning es...
Rouge Madame 3. aprillil käisin Kuressaare kultuurikeskuses kuulamas koosseisu nimega Rouge Madame. Rouge Madame on väga eriline kooslus, mis on sündinus kahe väga erineva taustaga suurepärasest muusikust. Seega olid ootused kontserdile üpriski kõrged. Tegemist oli prantsuse-eesti duoga: Lembe Kokk ja Jean Christophe Onno. Mõlemad nii pillidel kui ka vokaalil. Mängiti erinevaid kitarre, rütmipille, klaverit(ka kahel käel) ja ka kehapilli- kasutades instrumendina iseenda keha. Duo mõjus laval hästi, nende vahel oleks justkui mingisugune tõmme ning nad tõeliselt nautisid seda, mida nad teevad. Nende muusikat ei olnud võimalik piiritleda, see justkui voolas üle kogu saali. Kindlasti ei olnud tegemist tavalise kontserdiga, pigem muusikalise seiklusega, mis on tõeliselt nauditav. Elektroonika abiga andis Rouge Madame välja suurema koosseisu mõõdu, tekkis tunne nagu laval oleks terve orkester kuigi oli vai...
Retsensioon Käsin 18.aprillil Kuressaare Ajamaja galeriis vaatamas Boris Sestakov-i maalide näitust. Näitus oli eksponeeritu kolmel korrusel ning välja oli pandud väga erisuguseid pilte. Boris Sestakov on sündinud 1963 a. Tallinnas. Ta on olnud ka Tartu Kunstikooli õpetaja, tegelenud nahkehistööga ning olnud Saaremaa Kunstnike Liidu juhatuse esimees. Alates 1994 aastast on ta Kuressaare Kunstikooli direktor ning tegeleb aktiivselt maalimisega. Välja oli pandud 22 maali ning kõik väga eriilmelised. Lõuendid olid enamasti väga suured (umbes meeter korda meeter) ning see tegi näituse igati nauditavaks. Kasutatud oli erinevate maalide puhul erinevaid tehnikaid, ka teemad olid väga erinevad ning samuti värvid. Erinevused võivad olla tingitud sellest, et pildid olid maalitud erinevatel aegadel ja eluetappidel. Ühiseks jooneks kõikide maalide juures võib kindlasti tuua fantaasiarohk...
12. c Retsensioon ,,Kartulimoos ehk Chelsea win" 28. oktoobril 2010. aastal käisin Salme kultuurimajas vaatamas etendust ,,Kartulimoos ehk Chelsea win". Tegemist oli draamaga, mille autor on Tim Janson. Näidend räägib elust tänasel Eestimaal, tegelased elavad talus ning neil on halb rahaline seis. Loo peategelane Martin (Sulev Teppart) on keskeas mees, kelle elu Tallinnas ei kujunenud sobivaks. Pealinnas ei olnud ta enam keegi ja üritab alustada uuesti ühes maa-alevikus
JAKOB WESTHOLMI GÜMNAASIUM ,,EESTI BALLAADID" Retsensioon Hanna Kata Norma 10A Kaire Maalma Tallinn 2012 Käisin 08. detsembril 2012. aastal vaatamas Tallinna Linnagaleriis Rauno Thomas Moss'i näitust pealkirjaga ,,Eesti ballaadid". Rauno Thomas Moss on eesti maalikunstnik ja graafiline disainer. Ta õppis Tartu Ülikoolis semiootikat ja maalikunsti. Taani Rønshovedi Rahvaülikoolis täiendas ta ennast kunstide alal ja
"Peresaade" Kokkuvõte Vaatasin saadet "Peresaade" kus rääkis peretraditsioonidest, nende muutumisest ajaga koos, kuidas suhtuti vanasti peretraditsioonidesse ja kuidas suhtutakse tänapäeval. Sain teada et tänapäeval vajuvad peretraditsioonid üha rohkem ära st. et ei peeta neid enam nii olulisteks kui vanasti. Keskmiselt oskas inimene nimetada vaid 3 traditsiooni mida nende peres peetakse ja nendekski olid enamasti jõulud, jaanipäev, uusaasta. Mõni üksik mainis lihavõtteid ja emade,- isadepäeva, kuigi vanasti oli neid hulganisti rohkem, igasugused laulmised, ühised söömised ja muud sellised väikesed asjad mida peeti väga tähtsaks ja mis hoidsid pere paremini koos. Tänapäeval ei huvitagi nagu kedagi enam see ja igaüks ajab oma asja omaette. Saade rääkis ka sellest et peretraditsioonid on tähtsamad peredes kus on lapsed, enamjaolt mida rohkem lapsi seda tähtsamad traditsioonid olid. Peredes kus lapsi pole peretra...
Martin Kalm – G klass Argo ja Arko klaveriduo Kolmapäeval, 15. märtsil käis Jõgevamaa Gümnaasiumis esinemas Argo ja Arko klaveriduo. Duo koosneb kahest noorest 17-aastasest poisist, kes on suurema aja oma elust mänginud klaverit. Argo Jentson 7 aastat ja Arko Narits juba 11 aastat. Poisid on koos mänginud alates 2015. aasta algusest. Enne kontserdi algust oli meeleolu ärev ja kõik ootasid kannatamatult duot esinema. Kontserdi alustas Arko aeglase ja rahuliku palaga. Poole teose pealt sisenes saali Argo, kes ütles kõva häälega: “Igav!“, millega tekitati ka üllatav šhow-efekt ja peale seda ühines ta Arkoga. Edasi hakkas klaveril mängima korraga neli kätt. Kontserdi jooksul esitasid Argo ja Arko mitmeid tuntuid klassikalisi teoseid. Nende seas oli palju loomingut klassitsismi ja romantismi heliloojatelt, nagu nt Br...
"Hamleti" retsensioon Minu eelarvamus sellest filmist polnud kuigi positiivne, sest film on vene keeles, üsna väärikas eas ning ilmselt ei paelunud ka fakt, et tegemist on just William Shakespeare'I "Hamleti" ekraniseeringuga kuna too on ju värsivormis ning minu tutvusringkonnas pole teadaolevalt ühtegi noort, kellele meeldiksid vanad värsivormis suurteosed. Kaasaarvatud mulle. Esimesed märksõnad, mis mulle filmiga seoses meenuvad on "sünge" ja "melanhoolne". Filmi must-valgelisus muudab ta veel süngemaks ja melanhoolsemaks, kui see juba on. Ehk oli asi ka minus, et ma ei suutnud filmi kuidagi teisiti võtta, kui üht tumedat, sünget, melanhoolset ja masendavat filmi. Minu meeleolu olid vastavaks kujundanud kõikjal maad kattev hall lörts ja esmaspäev oma esmaspäevalisuses unine ja hall. Olin isegi üllatunud, et selleks ajaks, kui "Hamlet" oli kestnud umbes kolmveerand tunni jagu, polnud mu silmad k...
RETSENSIOON Paul Mauriat Orkestri kontsert 12. detsembril käisin Nokia kontserdisaalis Paul Mauriat Orkestri kontserdil, kus Eestis ainukese kontserdi andis Paul Mauriat orkester Jean-Jacques Justafre juhatusel. Oma esimese orkestri asutas Marseille'st pärit muusik Paul Mauriat juba 17- aastaselt. See oli dzässikollektiiv, mis esines edukalt kabareedes ja varieteedes ning omandas seal selle iseloomuliku ja kordumatu stiili, mis on hiljem lubanud Paul Mauriat' orkestri paljude samalaadsete hulgast eksimatult ära tunda. Dzässi juurest liikus Mauriat peagi edasi estraadimuusika juurde, tehes populaarsete estraadimeloodiate seadeid ja kirjutades ka oma muusikat. Õnnelik mõte luua estraadi- ja sümfooniaorkester tõi Paul Mauriat' Pariisi. Peagi tegi ta juba koostööd prantsuse estraaditähtede Maurice Chevalier', Dalida, Charles Aznavouri ja Mireille Mathieuga. Paul Mauriat' ork...
FANTOOM Käisin novembris Tallinna Linnahallis vaatamas muusikali ,,Fantoom". Muusikali aluseks oli romaan ,,Ooperifantoom", mille autoriks oli Andrew Lloyd Webber. Muusikali "Fantoom" lavastab Liis Kolle, muusikaline juht ja dirigent on Erki Pehk, koreograaf ja lavastaja assistent Jüri Nael, lavakunstnik Ann Lumiste, kostüümikunstnik Gerly Tinn ja grimmikunstnik Tiiu Luht. Muusikal räägib mehest kes oma koleda näo tõttu on sunnitud elama üksilduses. Ta avab südame oma eluarmastusele, kuid see põlgab ta ära just nii nagu teised seda teinud olid. Story ise oli väga hingeminev ja kurb. Lavastaja oli oma tööd hästi teinud, kõik oli omal kohal ja midagi polnud ülepakutud ega puudu. Näiteljad olid ka väga hästi valitud. Kõigile sobis nende roll, ning nad mängisid seda väga hästi välja. Minu lemmikuks sai kohe alguses Charlice, kes mängis peaosa ehk Fantoomi. Lava dekoratsioonid olid ka väga head ja sobisid laval toimuvaga kokku. Ni...
Keti Lõpp Külastasin 28.septembril Tallinna Linnateatri Taevalava ning etenduseks oli „Keti lõpp“. Teksti autor Paavo Piik, lavastaja Priit Võigemast, kunstnik Marion Undusk ja muusikaline kujundaja Veiko Tubin. Mängivad Andero Ermel, Alo Kõrve, Veiko Tubin, Priit Võigemast, Elisabet Tamm, Sandra Uusberg ja Evelin Võigemast. Etendus algas sellega, kui astusin saalist sisse- nimelt oli laval täispuhutav bassein, mille sees oli palju-palju palle ning seal sees omakorda lamas mees, hiljem tuli välja, et see oli luuletaja. Algus venis, nimelt tundus, et terve teatritükk koosnebki vaid graafilistest pallidest ning muusikast. Tegelikult, kui juba asjaks läks, siis see tükk oli väga huvitav tänapäeva maailmapildi tõlgendus. Tegevuspaigaks on moodsa, isetu ja voolujoonelise sisekujundusega kiirtoidukoht, nimelt kiirtoiduketi viimane, linna ääres asuv lüli, kus keegi ei käi. Atmosfäär on 1980.ndatest loodud muusikaga ning teenindaja (Evelin V...
Retsensioon ´´ Annely Peebo, Dave Bentoni ja ETV Lastekoori jõulukontserdid´´ Ma käisin koos emaga 22.12.2012 Vanemuise Kontserdimajas vaatamas Annely Peebo, Dave Bentoni ja ETV Lastekoori jõulukontserdid. Need toimusid detsembri kuus 19- 22 Viljandis, Pärnus, Tallinnas ja Tartus. ETV Lastekoor juhatusel Lii Liitmaaga, kui ka suurepärane ansambel. Rahvusvahelist karjääri nautiv Annely Peebo elab ja töötab Viinis juba 18 aastat ning on viimastel aastatel osalenud jõulukontsertidel Eestis ja andnud välja jõuluplaadi´´ Jõulureis läbi ajastute´´. Alates maikuust on Annely Peebo heategevusfondi ´´Minu unistuste päev´´ patroon. Dave Benton on võitnud rahva südame kui üks Eestile Eurovisioonil võidu toonud artiste. Lisaks on Dave mitmekülgne muusik ja produtsent, kes on andnud ...
Orissaare Gümnaasium Paul Haavaoks "Suvised nurmed" Retsensioon Autor: Martin Rei 10. klass Orissaare 2017 SISUKORD Sissejuhatus 3 Autorist 4 Teose tutvustus 4 Kokkuvõte 7 Kasutatud kirjandus 8 2 Sissejuhatus Ma valisin Paul Haavaoksa luulekogu "Suvised nurmed", sest antud luulekogu hakkas raamatukogus silma. Lisaks ma ei olnud enne sellest luuletajast kuulnud ning tahtsin
Kolmapeval, 7.mrtsil, kisin Estonia teatris vaatamas G. Verdi ooperit La Traviata. Tegemist oli minu esimese ooperiklastusega. Ja llatuslikult vga positiivse elamusega. Libreto autor on Francesco Maria Piave. Orkestri dirigent oli Erki Pehk, osades Irina Dubrovskaya (Violetta), Helen Lokuta (Flora), lle Tundla (teenijanna Annina), Urmas Pldma (Alfredo), Aare Saal (Alfredo isa Georges), Andres Kster (Gaston), Voldemar Kuslap (parun Douphal), Priit Volmer (markii dObigny), Mart Laur (doktor Grenvil), Rostislav Gurjev (Violetta teener), Igor Tsenkman (komissionr). Balletisolistid olid Galina Lau? ja Andrei Mihnevit?. Balliklalisteks rahvusooperi koor ja balletiartistid. Ooper kestis koos vaheaegadega 3 tundi, lauldi itaalia keeles, sisu judis minuni eestikeelse snkroontlke abil. La Traviata peosatitja sopran Irina Dubrovskaya on sndinud 1981.a. Ust- Ilimskis.Ta on lpetanud Glinka-nimelise riikliku konsrvatooriumi 2004.a. ja 2005....
Maria Krinal PH Retsensioon ,,Toomas Nipernaadi" August Gailit ,,Toomas Nipernaadi" on August Gailiti pitoreskne romaan seitsmes novellis, mis ilmus esmakordselt 1928. aastal. Toomas Nipernaadi on kirjanik, kes rändab suviti ringi, otsimaks inspiratsiooni oma raamatutele. Tema välimuse kirjeldus on üsna lihtne ning huvitavaks aksessuaariks tema juures on kannel. Ta satub väga erinevatesse paikadesse igasuguste inimeste juurde ning kuigi
SAAREMAA ÜHISGÜMNAASIUM VÄLJASPOOL HOOAEGA Retsensioon Liina Lepik 10 B klass Sirje Kreisman Kuressaare 2008 Käisin vaatamas Elinor Jonesi näidendit ,,Väljaspool hooaega". Etendus toimus Valjala Rahvamajas 7. oktoobril 2008. aastal. Lavastajaks oli Anne Paluver. Kunstnik oli Riina Vanhanen ja liikumisjuht oli Jüri Nael. Osades mängisid Ülle Kaljuste, Katrin Karisma, Ines Aru, Helgi Sallo ja Terje Pennie.
Retsensioon: Shannon Rose Töö kirjutas: Esitajad Ballett Shannon Rose toimus 11.novembril kell 19.00 Estonia teatris. György Youri Vamose ballet. Muusika: Jean Sibelius Dirigent: Jüri Alperten Osades mängisid: Rose:Luana Georg Rose`i isa: Viktor Fedortsenko Õpetaja: Sergei Fedossejev Preester: Juri Mihhejev Tom,külanarr: Vladimir Klepinin Inglise ohvitser: Anatoli Arhangelski Mässajate juht: Daniel Kirsipuu Esietendus 1996 Baieri Riigiooperis Esietendus 17.märtsil 2005 Rahvusooperis Estonia. Muusikavalik Balletis on kasutatud alljärgnevaid Jean Sibeliuse teoseid: I vaatus 1.Tänaval Lemminkäineni süit,op.22, 1.osa 2.I visioon 3.Tänaval 4. II visioon 5.Mässajad 3.osa 6.Rose kaljudel 7.Pulmad 4.osa 8.Rose`i pulmatants Armastav,op.14 9.Rose`i pul...
Madonna Intiimne biograafia J. Randy Taraborrelli Madonna Louise Ciccone sündis 16. augustil 1958 aastal Bay City's Michiganis. Päritolult on ta pooleldi Kanada prantslane, kuid samastab ta ennast oma teise poole, Itaalia juurtega. Madonna kasvas üles väga suures perekonnas. Peres oli kokku kuus last. Kõige vanem oli vend Anthony, siis Martin, Madonna, Paula, Christopher ja Melanie. Suure perekonna tõttu oli vahel raske silma paista ja see tõstis Madonnas väiksena esile agressiivsust ning ta armastas oma tahtmist saada ja saigi, mis tegi temast üsna rikutud lapse. Madonna ise on öelnud, et nende perekond oli range ja vanamoeline. Kirikus käis Madonna oma vanaema palveil, kes tahtis ,et tüdruk oleks Jeesust armastav ja hea tüdruk. Kuna Madonna oli kuuest lapsest kolmas õppis ta peagi selgeks, kuidas tähelepanu saada. Tavaliselt ta hüppa...
Mauri Gross Retsensioon Mina käisin kunstinäitusel Kuressaares, Raekoja galeriis, 6. jaanuaril. Sinna olid üles riputatud Mauri Grossi valmistatud maalid, Mauri Gross ei ole ise hariduselt maalija, tema jaoks on maalimine rohkem ajaviide. Ta on tegelikult hariduselt teatridekoratsiooni maalide tegija. Minule meeldis see näitus väga. Galerii oli seest väga kena ja taustal mängiv muusika illustreeris veel omakorda. Pooled maalid olid lihtsad, kuid ilusad, teised olid humoorikad ja vahvad
Retsensioon Prantsuse Muusika Berlioz&Ravel Käisin 12. märtsil 2010 kell 19.00 Estonia kontserdisaalis Prantsuse Muusikat Berliozi & Raveli muusika ettekannet vaatamas. Nende muusikat kandsid ette Janja Vuletic metsospranlil, kes on pärit Horvaatiast, Eesti Riiklik Sümfooniaorkester, mille kontsertmeistriks oli Elar Kuiv ja dirigent Olari Elts. Esitati ainult Hector Berliozi ja Maurice Raveli teoseid. Hector Berliozi teostest esitati Avamäng ,,Korsaar", ,,Armastusstseen" dramaatilisest sümfooniast ja ,,Romeo ja Julia". Maurice Raveli teostest esitati ,,seherezade"(kolm poeemi metsospranile ja orkestrile) ja ,,Valss". Louis Hector Berlioz (1802-1885) oli prantsuse romantiline helilooja. Tema ilmumine Euroopa muusikaellu 19.sajandi 30ndail aastail oli mitmeski suunas uusi teid rajav. Tihti on teda nimetatud ka suurimaks prantsuse heliloojaks üldse, ent samal ajal ei mõisteta suurt osa tema loomingust tänapäevani. K...
Cosi fan Tutte-Nii teevad kõik naised W.A.MOZARTI KOOMILINE OOPER Käsin vaatamas 17.oktoobril 2009 Cosi fan Tutte`i Rahvusooper Estonias. Osades olid: Aile Asszonyi-Fiordiligi,Donabell õde Helen Lokuta-Dorabella,Fiordiligi õde Rauno Elp-Guglielmo,Fiordiligi armastatu Oliver Kuusik-Ferrando,Dorabella armastatu Mart Laur-Don Alfonso,vana filosoof Kristina Vähi-Despina,teenijanna Loominguline juht ja peadirigent-Arvo Volmer Arvo Volmer on Eesti silmapaistvamaid dirigente, alustas oma dirigendikarjääri 1985. aastal Estonia teatris. Maailma konserdilavadel ja muusikateatris on Volmer leidnud korduvalt ja on juhatanud mainekaid orkestreid: BBC Phillharmonic(Manchester), City of Birmingham SO, Berliini Raadio SO,Sydney ja Melbourne`i sümfooniaorkestrid jt. On dirigeerinud oopereid ja ballette Moskva Suures Teatris, Soome RO-s jne. Alates 2004. aastast on Rahvusooper Estonia loominguline juht ja...
Retsensioon Uhkus ja Eelarvamus Üheksandal novembril käisin teatris vaatamas etendust ''Uhkus ja Eelarvamus''. Etenduses osalesid Kaili Viidas, Katrin Valkna, Ireen Kennik, Grete Elviste, Carolina Tagobert, Carmen Mikiver, Piret Laurimaa, Triin Lepik, Priit Loog, Sten Karpov, Jaanus Mehikas, Lauri Kink, Ahti Puudersell. Kaili Viidas lõpetas 2003. aastal Tallinna Gustav Adolfi Gümnaasiumi hõbemedaliga. Katrin Valkna on näitlenud filmis ''Klass- Elu pärast''. Sten Karpov on pälvinud noore näitleja Kristallkingakese auhinna (2008) ning Endla teatri publikulemmiku tiitli (2012). Piret Laurimaa sai 2009. aastal parima naiskõrvalosa auhinna. Oli see siis juba minu teine kord kui käisin Endla teatris teatrit vaatamas ja iga kord kui seal käin jääb mul sellest teatrist üha parem mulje kuna jällegi suutis see minu meele hea ning rõõmsana hoida, vahel isegi naerma ajada. Arvan, ...
1 Sisukord SISUKORD.....................................................................................................................................................1 KONTSERDI KIRJELDUS..........................................................................................................................2 KONTSERDIL ESINEJAD...........................................................................................................................3 EIVØR...........................................................................................................................................................3 VILLU VESKI................................................................................................................................................ 4...
Retsensioon Mozarti looming Kontsert mida mina käisin kuulamas oli Wolfgang Amadeus Mozarti loomingust. Ma käisin seda kuulamas 21. oktoobril 2010, Tallinna Arte gümnaasiumis. Kontserti üldeesmärk oli harida inimesi muusikalises mõttes, räägiti Wolfgang Amadeus Mozarti elust ja tema loomingust. Kontserdil esitati kammermuusikat. Helilooja, kelle muusikat esitati oli Wolfgang Amadeus Mozart ,kes oli Austria helilooja 18-ndal sajandil. Esinejad olid Siim Selis ja Maano Männi. Mehed tegid esinemise huvitavaks olles ise 18-nda sajandi stiilis riietuses ja nad tegid seda kõike muheda olekuga ja natukene isegi komöödia vormis. Minu lemmik lugu kontserdil Loo nimi oli ,,Türgi marss". Helilooja kohta sain ma teada näiteks seda, et ta sündis muusiku ja kapellmeistri Leopold Mozarti ja Anna Maria Pertlini pere noorima pojana. Peres oli 7 last,...
Paide Gümnaasium Sven Erik Reinumets 10h BURNING DOWN THE EAST TOUR Retsensioon Paide 2011 Kontserdil astus üles siis Recyle Bin soojendus bändiks ja põhishow oli Sonic Syndicate. Toimus siis Rock Cafes Tallinnas, 01.04.2010 , kell 20:00 tehti lahti uksed, 21:00 astus lavale Recyle Bin ja 22:15 Sonic Syndicate. Grupp Sonic Syndicate on päris Rootsist, tegutsenud on alates 2003, esimene album(sealhulgas ka kõige parem) Eden Fire tuli välja aastal 2005. Seljataga on neil mitmeid tuure üle Euroopa, järgmine tuur algab märtsist mis kannab
Retsensioon Käisin 29.märtsil Kuressaare Linnateatris, kus esitati Ameerika kirjaniku Arthuri Milleri draamat ''Hind''. Loo lavastajaks oli Heiti Pakk ning teatritükk ise rääkis kahest vennast ning ühest pärandusest, mida nad kuidagi jagatud ei saa. Teose lavastajatöö oli mitmeti omapärane, kuid moodustas siiski lõpp kokkuvõttes ilusa terviku. Näitejuht oli käsitlenud Arthur Milleri teoses olevaid teemasid ja probleeme ülletavalt hästi. Hea lihvi nädendile lisasid iselaadsed ja konteksti igati sobivad näitlejad. Nad justkui täiustasid üksteise rolle, kuid samas ei jäänud kellegi isiksust tahaplaanile. Seda oli mõnus vaadata ning oli tunda, et lavastaja oli oma tööga ilusasti hakkama saanud. Näitlejate juures meeldis enim see, kuidas nad oma teksti siiralt ja tundeküllaselt edastasid.Etenduses oli kokku neil näitlejat: Guido Kangur, Riho Kütsar, Elina Reinold ja Aarne Mägi. Etlejad suu...
Muusika retsensioon Mina käisin vaatamas muusikali ,,Helisev muusika". Eestis toodi see lavale juba kolmandat korda. Vanemuise laval on ta aga esmakordselt. Ma käisin vaatamas seda üheteistkümnendal märtsil. Peaosas oli siis Hanna-Liina Võsa ja Jüri Lumiste. Etenduse atmosfäär on võrreldav filmi omaga küllaltki hästi ning seda eelkõige põhjusel, et muusikali lavaletoomisel on järgitud klassikalist joont. Laval olijad nautisid ,,Helisevat muusikat" ja nakatasid rõõmuga ka publiku, näitlejad laulsid ja lauljad näitlesid ning tegid seda küllaltki nauditavalt. ,,Heliseva muusika" muusikal on filmina nähtud ning tema tuhkatriinuloo süzee pole keerukas ega uus. Ühesõnaga, üks selline vana asi, mis kolikambrist välja on võetud. Aga nagu nende vanade asjadega ikka on, nende mahakandmine osutub sagedasti enneaegseks. Kui kostis jälle see ,,Do-re-mi" laul, siis hakkas jälle elama lugu muusikaõpetajast, lastest ja tõ...
I am Legend One of my favorite movies is the film i am legend. Its starring Will Smith as the sole survivor in the dead city of new york. He place a character named Robert Neville who is a doctor. Most of the people have been killed or transformed into monsters who have high speed and superhuman strentgh. They were turned into those monsters by a medicent that was suppose to cure cancer but it did not. Now the doctor is lookeing for a cure to fix that problem and to survive in the destroyd landescape of New York. His wife and son were killed when the military did the extraction of the city. Now he wonders with his dog. Most of the film about 30 min is all calm. Around 40 min mark they chase a deer wich allmost got them killed. The following days they were chased by the strongest of the monsters. The Alpha male who was played by Dash Mihok. Roberts dog gets bitten and infected with the plague while trying to escape from the alpha male ...
Muusikaretsensioon Ooper 29. Oktoobril 2011 käisin ma saamas uut huvitavat ooperi kogemust METi vahendusel CocaCola Plazas. Nimelt käisin ma kuulamas Wolfgang Amadeus Mozarti ooperit Don Giovanni. Kontsert algas kell 20.00 ja kesti 3 tundi ja 36 minutit. Tegevus oli edasi antud itaalia keles. Kaasa tegid tuntud ooperilauljad: Marina Rebka Barbara Frittoli Mariusz Kwiecien Luca Pisaroni Ramon Vargas Antud teose lavastajaks oli Michaela Grandage (METi debüüt) ja suursuguse orkestri dirigendiks oli Fabio Luisi. Luca Pisaroni sündis 1945 aastal Venezuelas. Ta on Itaalia bassbariton ja eelkõige tuntud oma Mozarti rollide poolest. Kuigi ta sündis Venezueals, kolis tema perekond peagi ümber Itaaliasse, kus mees alustas ka oma muusika karjääri, õppides kuulsa Itaalia tenori Carlo Bergonzi käeall. Ta alustas õpingud Milaanos ja hiljem jätkas neid New Yorgis. 2001 aastal sai ta oma esimese ...
Karin Valt 11.b Käisin Tallinna Kunstihoones vaatamas näitust kaasaegsest kunstist näitust ,,Eksootika". Sealt võis leida väga palju mitmekesiseid ning huvitavaid töid. Kaasaegne kunst on mind alati huvitanud, sest see on midagi erilist ja midagi teistsugust. Selles stiilis on lubatud kunsti edasiandmiseks kõiksugused meetodid. Näitusele sisenedes esimeseks pilgupüüdjaks oli näituse sissejuhatus, mis oli paigutatud erkoranzi seinale. Seda lugedes, pani mind mõtlema, et näitusele kuhu olen sattunud on müstiline ja erakordne, sest eelnevalt olen elus vaid korra käinud mittekaasaaegse kunsti näitusel. Esimene teos, mis mind enim kõnetas oli Kennard Philipsi tehtud ,,Photo Op". Antud teos pani mõtlema, et kas see on päriselt nii juhtunud või on tegemist photoshopiga? Mehe ilme vastab kõigele välja arvatud sellele, mis tema taga toimub. Tavaolukorras inimesed satukisd paanikasse ja kindlasti ei paneks rõhku pildistamisele, kuid kindlasti ol...
Nahkhiir (die Fledermaus) Retsensioon 11B Diane Parmas Johann Strauss (18251899) Johann Strauss noorem sündis 25. oktoobril 1825. Tema isa, kuni XIX sajandi keskpaigani valsikuninga tiitlit kandnud Johann Strauss vanem, ei soovinud näha oma poega mitte muusiku, vaid pankurina. Sellele vaatamata tegeles noormees salaja viiuliõpingutega. Alles siis, kui Johann vanema ellu tuli uus naine, sai 17-aastane noormees pühenduda ema toetusel täielikult heliloojakarjäärile. Ta õppis kontrapunkti ja harmooniat professor Joachim Hoffmanni eramuusikakoolis, täiendades end helilooja Josef Drechsleri juures ning õppides viiulit Viini Hofoperis balletirepetiitorina tegutsenud Anton Kollmanni käe all. Juba eluajal pärjati ta tiitliga "valsikuningas" ning tema 169-st orkestrile loodud valsist on suurem osa tänaseni populaarsed. Strauss noorema loomingus arenes valss armsast talupoeglik...
Retsensioon Kontserdi pealkiri oli „Sinu poole teel“. Külastasin kontserti Võru Kandles ja see toimus novembris. Kontserdi teema oli soolokontsert ja eesmärgiks oli Alen Vezikol esitada varem tuntud laule, kuid tutvustada ka oma uusi laule. „Sinu poole teel“ sobib kontserdile pealkirjaks, sest soolokontsertiga ning uute ja vanade lauludega astus Veziko piltlikult öeldes sammu lähemale publikule.Kontserdil oli kuulda nii vokaal- kui ka instrumentaalmuusikat. Esitati ainult Alen Veziko laule ning esitajaks oli tema ise. Kontserdi tegi eriliseks see, et Veziko mängis ise klaverit ja kitarri ning ka see, et ta rääkis lugude vahele juhtumeid oma minevikust ning teisi huvitavaid jutte. Lugu, mis kontserdil mulle kõige rohkem meeldis, oli „Ei ole öeldud lihtsalt tuulde“. See lugu on kirjutatud pop stiilis. Esituse tase oli kaasahaavar ja puhas. Loo kuulamine tekitas minus positiivseid emotsioone, kuid...
Kelly Talimaa 11S Retsensioon Mina vaatasin televiisorist „Laula mu laulu“ saadet, see kord siis juba 4. Hooaeg ja 2 saade, ehk siis Ivo Linnale pühendatud. Liisi Koikson on minu jaoks kogu aeg tundunud kui väga-väga hea ja südamlik inimene. Mul on ühe korra elus õnnestunud ka temaga koos laulda/mängida. See oli Akordionistide laager, kui Liisi tuli meile laulma Pippi Pikksukka laulu, meie mängisime oma orkestriga talle saadet. See, kuidas Liisi suudab oma
PAHATEADUS REFERAAT Tallinn 2013 Lugesin Ben Goldacre raamatut ,,Pahateadus". Minu jaoks väga huvitav raamat, mis rääkis erinevatest teaduslikest katsetest ning toodetest, mida tarbides on inimesed korduvalt petta saanud või eksiteele viinud. Kohati oli raske lugeda ja aru saada, kuna paljud näited olid nii teaduslikult põhjendatud. Esimestes peatükkides tuli juttu sellest, kuidas tehti katseid platseebotablettidega. Need on tabletid, millel pole mingeid farmakoloogilisi omadusi. Näiteks anti neid tablette kolledziõpilastele ja räägiti, et tegemist on erguti või uinutiga. Neile anti üks või kaks roosat või sinist tabletti ja öeldi, et nad saavad kas ergutit või uinutit. Õpilased said kõik erinevat värvi platseebot. Pärast mõõdeti katsealuste ärksust ja muid subjektiivseid tunnuseid ning leiti, et kaks tabletti avaldasid suuremat mõju, kui üks tablett, nagu võiski oodata. Leiti ka, et tablettide värvus mõjutas nende toimet. R...
"Tuhkatriinu" Kolmapäeval 8. detsembril 2010. aastal toimus Estonia Teatrisaalis G. Rossini ooper "Tuhkatriinu". Tuhkatriinu osa mängis tol päeval Helen Lokuta. Ooperi üldine ülesseehitus oli suhteliselt korralik ja arusaadav. Väga hea oli see, et seda kava oli muudetud, muidu oleks olnud juba ette teada, mis seal edasi tuleb. Muusikateosed old vägagi kuulatavad: mitte liigagi valjud egai ka mitte liigagi tasased. Saali akustika tundus olevat väga hea, tiitreid oli võimaliki samuti normaalselt lugeda. Ooper oli muudetud selle pärast, et Rossini ei tahtnud kasutada üleloomulikke elemente, nagu oli esialgses muinasjutus, kus haldjast ristiema muudab nõidusega kõrvitsa töökorras tõllaks. Helen Lokutal on olnud mitmeid rolle erinevates ooperites, toon välja mõned neist: Georges Bizet "Carmen" (Carmen) Verdi "La Traviata" (Flora) Pjotr Tsaikovski "Padaemand" (Polina) ...
Tallinna Kristiine Gümnaasium Kristina Volkova 9b Jelena Vaenga Retsensioon Tallinn 2011 20.10.2010 toimus Eestis, Tallinnas, Nokia Kontserdimajas, andeka vene lauljanna ning tõusva estraaditähe Jelena Vaenga soolokontsert. Selle kestvus oli 2 tundi ja 50 minutit. Jelena Vaenga sündis 27.jaanuaril 1977 aastal Severomorskis (Venemaa). Õppis Sankt- Peterburgis, nüüd on see linn talle ka elukohaks, kus ta töötab ja tegeleb loominguga. Jelena on ise oma lugude autor ja esitaja, ta on samuti osalenud paljudel lauluvõistlustel
Kontserdi retsensioon Tanel Padar & The Sun Kontsert toimus 1. detsembril 2012. aastal, Athena konverentsi- ja kultuurikeskuses(TARTU). Seal esines Eesti bänd nimega Tanel Padar & The Sun . Koosseisuga: Tanel Padar (vokaal ja kitarr), Danel Pandre (basskitarr), Tarvo Valm (kitarr), Priit Mägi (trummid), Tomi Rahula (klahvpillid). Nad esitasid teosed : ,, Neljapäev ,, ,, Üksinda üksinduses ,, ,, Nii siis jääbgi ,, ,, Final step ,, ,, Võta aega ,, ,, Tahan elada ,, ,, Kohvile ei jää ,, ,, Täna öösel" ,, Salamisi endaga,, ,,Nii siis jääbki" ,, Lootusetus ,, ,, Milles on asi" ,, Kuu on päike ,, ,, Nagu merelaine " ,, Sind tänan kõige eest " ,, Armetu naer ,, Kotsert oli väga vinge ja mulle meeldis see kontsert väga see toimus vabas õhus ning kui võimalus tekib läheks Tanel Padar & The Sun'i veel kuulama. Kui kontsert lõppes nõudis publik , et nad lavale tagasi tuleks ja laulaks veel laul sii...
Operett Silva Etendus toimus 20. novembril kell 19:00 Estonia rahvusooperis. Esitati etendust noorest kõrtsi lauljatarist nimega Silva. Õhkkond oli rahulik, kuid muhe. Etendus oli jagatud kolmeks vaatuseks ja kestis kolm ja pool tundi ning sellel oli kaks vaheaega. Näitlejate nimesid ma kahjuks ei tea. Mulle meeldis etendus väga, sest see oli huvitavalt teostatud ja esitatud. Esinejad elasid väga oma rolli sisse ja lisasid sinna omamoodi särtsakust. Kõik laulud olid väga elegantselt esitatud. Kõik sõnad olid ilusti välja hääldatud ja kõigest oli aru saada ka ilma subtiitriteta. Võimsad kõlavad hääled olid kõigil esinejatel.Orkester saatis enamus laule ja mängis suurepäraselt. Teose muusikasse on sulanud nii valsi-, tšaardaši- kui ka foksirütmid. Etendus räägib ülitalendikast kõrtsilaulikust Silvast. Tema mänedžer Boni on hankinud talle ja ka endale töökoha Ameerika Ühendriikides. Lahkumise õhtul ...
Retsensioon 20.11.2018 vaatasin Eesti Draamateatris lavastust nimega ,,Väljaheitmine ehk Ühe õuna kroonika", mille autoriks on Marius Ivaskevicius ja lavastajaks on Hendrik Toompere jr. Autori sõnul on tema näidend katse uurida seda miskit, mida nimetatakse identiteediks. See on lugu teekonnast, kus peategelane otsib oma rada, otsib iseend. Üheks näidendi põhiteemaks on migratsioon, mis on ka tänapäeval väga aktuaalne teema. Etendus on kirjutatud tõestisündinud lugude põhjal ja räägib noorest mehest, kes läks koos saatusekaaslastega 1990. aastatel Londonisse õnne leidma, kuid kelle emigreerumine lõppes kurvalt. Noored olid pärit Leedust sel ajal valitses Baltimaades Nõukogude võim ning emigreerus suur hulk inimesi. Noortelt konfiskeeriti pass ja sunniti toime tulema riigis, kus neil polnud raha, dokumente ega sõpru. Etenduses räägiti immigrantidest kui õuntest, kes on jäetud vedelema ja mädanema keset teed. Lavastuse tegi huvitavaks ...
NÄITUSE RETSENSIOON (Leonhard Lapin) Leonhard Lapin (s. 1947) on üks sõjajärgse eesti kunsti olulisemaid autoreid. Ta alustas loomist 1960ndatel, tõustes kiiresti juhtivaks avangardkunstnikuks, aga ka organisaatoriks ja teoreetikuks. Rahvusvahelist tähelepanu äratas tema graafika, eriti seeria, kus ta käsitles inimese ja masina kokkukasvamist. Lisaks on Lapin olnud viljakas arhitekt ja arhitektuuriloolane, loonud installatsioone ning maale, samuti skulptuure ja linnaruumi sobituvaid taieseid. Lapin on ka läbi viinud Eesti esimesed häppeningid ning osalenud perfomance'ite loomisel, lavastanud teatris. Praegu töötab Lapin Eesti Kunstiakadeemias professorina. Käisin Leonhard Lapin' i näitust vaatamas. Minu jaoks olid tema pildi omapärased. Need oli must-valged, nagu puzzle tükkidest kokku pandud kujutised. Ega peaaegu ükski pilt midagi minule ei meenutanud, peale mõne. Ühe p...
Katrin Olhovikov 10. klass 04.02.2007 Johann Strauss ja ,,Nahkhiir" Hiljaaegu käisin vaatamas J. Straussi operetti ,,Nahkhiir". Opereti lavastaja oli Mare Tommingas, orkestrit juhatas Lauri Sirp. Libreto saamislugu oli üsna keerukas. Selle aluseks oli komöödia ,,Vangla", mis oli üsna labane äravahetamisjant. Mõne aja möödudes tegid Offenbachi libretistid sellest komöödia ,,Uusaastapidu". Uuenduseks oli siin pidu teises vaatuses, kus kõik tegelased kohtuvad. Hiljem tegi kirjastaja Gustav Lewi ettepaneku jant ümber töötada opereti libretoks ja pakkuda seda Johann Straussile. Heliloojale meeldis libreto ja ta komponeeris sellele kuue nädalaga muusika. ,,N...
Retsensioon Käisin 25. märtsil 2009.a. kuulamas Eesti Rahvusmeeskoori (RAM). Kontsert toimus Paide Kirikus. RAM esitas kontserdil vaimuliku muusikat, mille pealkirjaks oli ,,De profundis". Laval oli 48 lauljat, neljas häälerühmas. I tenor, II tenor, bariton ja bass. Lisaks veel koori dirigent Risto Joost kes on õppinud koori- ja orkestridirigeerimist ning laulmist Eesti Kunstide ja Muusika Ülikoolis. Ta on juhatanud mitmeid väga tuntuid muusikakollektiive. Lisaks on ta veel ise laulja (kontratenor). Löökpillidel Margus Vaht ja orelil Ene Salumäe kes oli ainuke naine karja meeste seast. Kontsert algas looga ,,De profundis" / ,,Sügavusest hüüdsin", mis oli ühtlasi ka kõige võimsam lugu. Selles loos oli kuulda mõnusat crescendot-muusika tugevnemist ja diminuendot- kahanemist. Eriti meeldis selles loos kuidas meeskoori bassid laulsid. Nad ulatasid väga puhtalt kõige alumisi noote ja kui terve koor kõva ...
Kunstinäitus Näitus toimus 7.-30. märts raekojas ja selle autor oli Jakob Kipper kes on sündinud Muhumaal, Lalli külas 1938. aastal. Oma kooliteed alustas ta Lihulas. Kunsti juurde jõudis suhteliselt hilja, 25-aastasena. Tartus õppis Jakob Kipper maalimist ja sai skulptuurialast koolitust prof. Anton Starkopfi eraateljees. Algul ta maalis selleks, et endale elamisraha teenida, kuna sellest enam ei piisanud, tegeles ta kunstiga kui hobiga Hilisematest kunstialastest õpingutest nimetab autor mööblidisaini õpinguid Eesti Riiklikus Kunstiinstituudis ning kalligraafiakursust Villu Tootsi kirjakoolis. Jakob Kipper on töötanud Raplamaal kunstiõpetajana, pidanud restauraatori ja puutöömeistri ametit. Viimased 23 aastat on möödunud esivanemate kodus Muhus, Pärdi talus. Oma kunsti teostel kujutab ta enamasti majasid ja loodust selle ümbruses. Maalide ülesehitses on maja esiplaanil ja puud jää...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
