tsiternikeste süsteem, mis moodustab tsütoplasmavõrgustikku. Sileda- ja karedapinnaline tsütoplasmavõrgustik. Karedapinnalisel paiknevad ribosoomid. Siledapinnalisel paiknevad ensüümid. Lüsosüümid- ühekordse membraaniga ümbritsetud põiekesed, milles lõhustatakse mitmesuguseid aineid. Tsütoskelett raku tugi- ja liikumissüsteem. Koosneb niitjatest valkudest. Moodustab võrkja struktuuri, ühendab omavahel rakumembraan , tuuma välismembraani, tsütoplasmavõrgustiku ja rakuorganelle. Tsütoskelet koostisesse kuuluvad valgud võimaldavad rakkudel muuta oma kuju....
Viirused:Rakuline ehitus puudub.koosnevad pärilikuseainest(DNA, RNA) ja valgu molekulidest.Ei toitu, ei hinga, ei paljune.Elavad teiste organismide rakkudes rakuparasiitidena.Peremeesrakk paljundab viirust.Sarnasus elusloodusele:sisaldab pärilikkuse ainet.neil esineb muutlikkusSarnasus eluta loodusele:rakuline ehitus puudub.ei toitu, hinga ega paljune.Viirused on haiguste põhjustajad(näiteks gripp, tuulerõuged, mumps, HIV)Bakterid: 1.Limakapsel2.Rakukest3.4.ribosoomid(seal samas ka tsütoplasma)5.rõngaskromosoon6.viburidToit:org.ained ->saproobid(surnud org.ainetest) ja parasiidid(toitub elus org. ainetest)Hapniku kasutamine järgi-aeroobid(->hapniku tarbivad) ja anaeroobid(ei tarbi hapniku)Paljunevad lihtpooldumise teel.ebasoodsates tingimustes muutuvad spoorideks(vms)Osa looduses:a)orgaaniliste ainete lagundajadb)mügar bakterid on sümbioosis liblikõieliste taimedegatoodavad õhu lämmastikust lämmastiku ühendeid.c)bakter haigusedInimese...
(Maailmamere soolsus on 34...36 promilli). Mõned arhed elavad inimese sooles ja toodavad seal metaani. Neid on palju ka teistsugustes looduskeskkondades. Arvatakse näiteks, et maailmaookeanis on umbes 1,3 1028 arhet. Arhed ehk ürgbakterid on bakterid, mis suudavad elada äärmuslikes keskkonnatingimustes (kõrge temperatuur, soolsus, rõhk). Neil on erinev rakukest ja rakumembraan . Prokarüootide hulka kuuluvad bakterid ning ürgbakterid ehk arhed. Bakterid ning arhed on üksteisest niivõrd erinevad, et paljud süstematiseerijad paigutavad nad eraldi domeenidesse, kolmandasse domeeni kuuluvad eukarüoodid. Enamik prokarüoote on ainuraksed. Mõne liigi isendid kipuvad aga kahe või mitmekaupa ajutiselt seostuma, mõne teise liigi isendid võivad moodustada ka tõelisi kolooniaid. Prokarüoodid võivad olla väga erineva kujuga...
Bakterid 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 KÕRVALE ALLA 1 ... sisaldavad geene, m...
Ehitus Ülesanne Poolvedel, peamiseks koostisaineks Seob kõik rakuorganellid ühtseks terviku vesi. Selles on lahustunud paljud kindlustab nende koostöö. anorgaanilised ja orgaanilised ained: Tagab toitainete laialikandmise rakus, on polüsahhariidid, lipiidid, valgud, jääkainete eritumiskohaks Tsütoplasma nukleiinhapped, aminohapped nukleotiidid, mono ja oligosahhariidid, orgaanilised happed. Lisaks ainevahetuse vaheproduktid, pigmendid, regulaatorained ning lahustunud gaasid. Ümbritsetud kahe membraaniga, milles Reguleerib kõiki rakus toimuvaid protses paiknevad poorid. Tuumasisene plasma Tagab raku jagunemisvõime, ainevahetuse sisaldab valke, RNA-d, mitme...
o kromatiin kromosoomimaterjal DNA lahtipakituna (lahtikeerdunud kromosoomid); o kromosoom on kahekromatiidiline enne raku jagunemist, neid ühendab tsentromeer. Muidu on ühekromatiidiline; o tsentromeer hoiab ka kromosoomi kahte kromatiidi koos; o mehel on X ja Y (väiksemad); o naisel on X ja X (suuremad); o kromatiidid on identsed, aga homoloogilised kromosoomid ei ole identsed. 3.4. Rakumembraan · Kõik rakud on ümbritsetud membraaniga. · Rakumembraani ülesanded: o eraldab raku sisekeskkona väliskeskkonnast; o kaitseb rakku kahjulike mõjutuste eest; o ühendab rakke omavahel. · Rakumembraani vahendusel toimub aine-, eneriga- ja infovahetus raku ja väliskeskkonna vahel. · Rakumembraan koosneb põhiliselt fosfolipiididest (hüdrofoobne) ja valkudest....
Aminohapped on omavahel ühendatud peptiidsidsidemega (kahe aminohappe vahel). Hemoglobiin (vere punalibledes, ül on hapniku siduda). Valk: 1. Lihtvalk- ainult aminohappe 2.Liitvalk- aminohapped, glükoproteiidid (suhkrumol), lipoproteiidid (liipidid) Inimeste valgud koosnevad 20 erinevast aminohappest, millest 8 on asendamatud st neid peab saama valmiskujul toiduga. Ülejäänud aminohapped (asendavad) suudab inimene sünteesima lämmastiku sisaldavatest ühenditest. Valgu molekuli omadused sõltuvad aminohappete järjekorrast ja hulgast.. Valgu molekuli esimest järku struktuur on pepsiidsidemetga ühendatud aminohappejääkide vahel. Selle keerdumisel heeliksiks või kokkuvoltumisel moodustub teist järku struktuur. Valgu kolmanda järgu struktuur kujuneb heeliksi kokkukägardamisel kerajaks gloobuliks. Neljandat järku struktuurist räägita...
Elusorganismi tunnused: pärilikkusaine olemasolu, võime aja jooksul muutuda ja areneda. Eluta: puudub rakuline ehitus ja ainevahetus, pole võimelised iseseisvalt paljunema. Valgusmikroskoobis neid ei näe, sest nad on liiga väiksed. Näeb elektronmikroskoobis. Viirused on korrapärase ehitusega, kujult sarnanevad kristallide, kerade või pulkadega. Viirused koosnevad valgulisest kattest ja selle sees päiknevast pärilikkusainest. Tuuma ja tsütoplasmat neil pole. Kasutavad paljunemiseks teiste organismide rakke seega on viirused rakusisesed parasiidid. Inimese rakku tunginud parasiidid võivad toimida kolmel viisil: · viiruse pärilikkusaine püsib peremeesrakkude kromosoomid mitteaktiivsena pikka aega, et siis organismi nõrgenemise puhul (nt külmetus) haigusena avalduda (nt herpesviirus) · viiruse pärilikkusaine hakkab kohe peremeesraku e...
TSÜTOLOOGIA teadus, mis uurib rakkude ehitust ja talitlust 2. MÜKOPLASMA kõige väiksem rakk 3. PROKARIOODID organismid, kes on eeltuumsed, neil puudub piiritletud rakutuum ja membraansed organellid 4. EUKARIOODID päristuumsed, esineb piiritletud rakutuum ja membraansed organellid (nt taimed, loomad, seened, protistid) 5. RAKUMEMBRAAN kõik rakud on sellega ümbritsetud, kahekihiline, koosneb põhiliselt valkudest ja fosforlipiididest. 6. PASSIIVNE TRANSPORT rakk ei kuluta energiat ainete transportimisel 7. AKTIIVNE TRANSPORT vajab alati lisaenergiat 8. FAGOTSÜTOOS selle teel satuvad rakku mitmesugused suuremad aineosakesed ja makromolekulid. (endotsütoos, vastupidine protsess on eksotsütoos) 9. PINOTSÜTOOS rakk omastab vedelikus lahustunud makromolekule. 10...
RAKUÕPETUS Tsütoloogia teadus, mis uurib rakkude ehitust ja talitlust Kõige suurem rakk on jaanalinnu muna rakk Mükoplasma kõige väiksem rakk(bakter) Inimese keha kõige suurem rakk on munarakk Lihasrakud võivad olla pikkuse poolest kuni 30 cm RAKUTEOORIA PÕHISEISUKOHAD: 1. Kõik organismid (nii taimed, kui loomad)on rakulise ehitusega 2. Iga uus rakk saab alguse üksnes olemasolevast selle jagunemise teel 3. Rakkude ehitus ja talitlus on omavahel vastastikuses kooskõlas rakkude kuju sõltub, millisest koest nad pärinevad ja mis on nende ülesanne. Rakusuurus määratakse ära rakumembraani pindala ja ruumala suhtes. Mida suur suhe, seda suurem rakk. Kui suhe jääb väikeseks, siis ainevahetuslikud protsessid häiruvad. Prokariioodid eeltuumsed organismid, kel puudub konkreetne piiritletud rakutuum ja membraansed organellid, nt. bakterid Eukariioodid ehk päristuumsed organismid, neil on konkreetne piiritletud rakutuu ja esinevad ka membr...
teab taime- ja loomaraku üldist ehitust ja talitlust, oskab neid omavahel võrrelda Taime- ja loomarakud koosnevad paljudest rakkudest s.t on päristuumsed. Taimerakul esinevad rakukest, kloroplastid ja vakuoolid. Loomarakul esinevad rakutuum, tsütoplasma, rakumembraan , rakukest, mitokonder, vakuool, kloroplast, kromoplast ja leukoplast. 4.tunneb jooniselt ära taime-ja loomaraku 5.teab inimese erineva ehituse ja talitlusega kudesid, tunneb neid ära jooniselt Koe moodustavad sarnase ehituse, talitluse ning päritoluga rakud. · Kattekoed ehk epiteelid: rakud paiknevad tihedalt üksteise kõrval ja rakuvahe ainet on väga vähe, eluiga on lühike. Vooderdab siseõõsi, katavad kehapinda ja moodustavad näärmeid...
rühm Hindamine:"2022"=5; ,,1519"=4; ,,1014"=3; ,,59"=2; ,,04"=1 1. Otsusta, kas väide on tõene või väär! Paranda väärad väited õigeks eitust kasutamata! 5p 1. Algloomade keha on kaitstud õhukese rakukestaga. _________________________________________________________________________________ 2. Kingloom elab tavaliselt merevees. ___________________________________________________ 3. Amööbi kehas on kloroplastid._______________________________________________________ 4. Silmviburlasi elab ka toas kapi peal ja riiulitel. _________________________________________________________________________________ 5. Ürgsete algloomade lubikestadest on moodustunud lubjakivi- ja kriidilademed. _________________________________________________________________________________ 2. Keda on joonisel kujutatud? Nimeta kolm talle omast tunnust! 4p 1)...
RAKUTEOORIA PÕHISEISUKOHAD - kõik organismid on rakulise ehitusega - rakud tekivad olemasolevate rakkude jagunemise teel - rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas - imetaja organism saab alguse viljastatud munarakust K. E. von Baer 2. RAKKUDE UURIMISE MEETODID - valgusmikroskoobid - elektronmikroskoobid - värvimistehnika - kompuutertehnika - mikrotoonid (vahendid väga õhukeste lõikude tegemiseks) 3. MIKS ON ÜHERAKULISED ORGANISMID VÄGA VÄIKESED? Üherakulistel organismidel toimub kogu aine-, energia- ja infovahetus ümbritseva keskkonnaga rakumembraani vahendusel, mistõttu on oluline raku välismembraani pindala ja sisekeskkonna ruumala vaheline suhe: mida suurem rakk, seda väiksemaks see suhe jääb. Kui membraani suhteline pindala jääb liiga väikeseks, häiruvad kõik nimeta...
Rakukest, sellel kujunemine ja modifitseerumise võimalused. Tselluloos, hemitselluloos ja pektiinaine. Poorid, perforatsioonid ja palasmodesmid. Pigmendid, alkaloidid, glükosiidid ja parkained. Jääkained taimerakus kristallid. Taimeraku keemiline koostis ja selle dünaamika veg. perioodi vältel (vesi, TP, TK, TT, NEA jt.) Taimerakkude kuju ja suurus: · Kõrgemate taimede rakke kuju järgi saab jaotada kaheks parenhüümsed ja prosenhüümsed · Rakkude läbimõõt enamasti 10...100 mikromeetrit, samas kiutaimedel rakkude pikkus võib ulatud 0.5 meetrini · Rakkude suurus on koetüübile iseloomulik tunnus ja ei sõltu taime suurusest Taimeraku omapära: 1. Kestad tselluloos, hemitselluloos, pektiin 2. Vakuoolid(sinna kogunevad jääkained, varuained ning seal kontrollitakse rakusiserõhku...
On valgulise ehitusega ja kaitseb b-t teiste org. eest.Biotehnoloogia-rakendusbioloogia haru, mis kasut mitmesuguste org.-de elutegevusega seotud protsesse inimestele vajalike ainete tootmiseks.Biotõrje-üht liiki isendite arvukuse piiramine teist liiki org-de abil.Eukarüoot-Päristuumne, jaotatakse protistideks, T, S ja L-riigiks.Golgi kompleks-osaleb rakumembraani uuendamises ja rakukesta moodustamises.Koosneb tsisternikestest,põiekestest ja kanalikestest.Selles jõuab lõpule valkude töötlemine ning nende pakkimine sekreedipõiekestesse ja lüsosoomidesse.Homoloogiline kromosoom-Paarilised krom.-d, mis sisaldavad samu pärilikke tunnuseid määravaid geene.Hüüf-seeneniidid.On moodustunud pikkadest silindrikujulistest rakkudest.Karüoplasma-tuumasisene plasma.Sisaldab DNA- d,valke,RNA-d.Kloroplast-annab värvuse,roheline pigment-klorofüll,vajalik fotosünteesiks,p...
Ectasyt võib ka panna erinevate gruppide alla. Ta on stimulant aga võib ka alla hallutsinatsioone. Uimastite toime neurofüsioloogia · Inimese käitumise kõrgeim juhtorgan on peaaju. Aju koosneb miljarditest närvirakkudest e. neuronitest, millest igaüks koosneb rakukehast, dendriitidest, aksonist ja närvilõpmetest. · Närviimpulsi levik ühe raku piires toimub elektriliselt- närvirakke ümbritsev rakumembraan on polariseeritud, st. membraani sise- ja välispinna vahel on elektriline potensiaalide vahe. · Rahulolekus rakus on see vahe 70 millivolti. Kui närviraku ärritaja on küllalt tugev ja põhjustab membraanipotentsiaali järsu alanemise 50 mV-ni , vallandub aktsioonipotentsiaal. Kogu aktsioonipotensiaal kestab 1-2 millisekundit. · Dendriidid kannavad potensiaalide vahe muutust, so...
Mittevajalikud plasmiidid lagundatakse vastavate ensüümide poolt. Selle tulemusena muutub nii plasmiidide kui ka neis sisalduvate geenide arv. Bakterite elutegevuse iseärasused Bakterid paljunevad pooldumisega. Sellele eelneb raku kasvamine ja varuainete süntees. Vahetult enne jagunemist toimub rõngaskromosoomi kahekordistumine pärast seda on rakus kaks ühesuguse nukleotiidse järjestusega kromosoomi. Rakumembraan koos kestaga nöördub sisse ja moodustub kaks umbes ühesuurust tütarrakku. Kumbki neist saab ühe kromosoomi ning ligikaudu võrdse arvu plasmiide ja ribosoome. Bakterid paljunevad suhteliselt kiiresti. Laboris, kus neile luuakse eriti soodsad kasvutingimused, pooldub suur osa baktereid umbes 1-2 tunni jooksul. Eriti kiiresti kasvavad ja arenevad bakterid jagunevad iga 20 minuti järel. Üheks selliseks on inimese soolestikus elav soolekepike. Looduses neil nii sobivaid...
Kooskõla ehitus/funks:sperm viburiga-kiire liikumine,ripsmete kaitsefunks. Rakutuum bakterirakus puudub. Raku elutegev juhtim,rakus toimuvate protsesside reguleer. Ained liiguvad tänu seal olevatele pooridele,asub DNA.Tentrosoom igas loomarakus on aind 1,rakutuuma läheduses.tähtis osa raku jagunemisel.Mitokonder loomarakus. Raku varustamine energiaga. Lagund. glükoosi, raku hingamine,valkude süntees.harjakesed,2membraani sees DNA Vakuool taimerakus.sisaldavad varu- ja jääkaineid.taimeraku veemahuti,võib sisald mitmeid varuaineid. Ribosoomid -valkude süntees. Koosneb kahest osast.Tsütoplasmavõrk ainete transport ja ainevahetusprotsessid. a) kare TPV ainete lagundamine, lipiidide ja sahhariidide süntees.b)sile TPV:seal paiknevad ribosoomid, kus toimub valkude süntees.Golgi kompleks- ühekordse membraaniga seal jõuab lõpule valk...
Nimetage veel kaks rakumembraani ülesannet peale ainete transpordi. 1)................................................................................................................................................ 2) ............................................................................................................................................... 3.5. Seostage rakuosa ja selles toimuv põhiprotsess. Kirjutage punktiirile vastav täht. (Rakuosi on liiaga!) 3 punkti A) rakumembraan ........päriliku info säilitamine B) kromosoom ........fotosüntees C) kloroplast ........ainete valikuline liikumine rakku D) leukoplast ........rakuhingamine E) ribosoom ........ainete ensümaatiline lõhustamine F) tsentrosoom ........valkude süntees G) mitokonder H) lüsosoom 3.6. Nimetage raku organellid, mida on järgnevalt kirjeldatud. 3 punkti Organell Kirjeldus 1. Ovaalsed või ümara kujuga. Ümbritsetud kahe membraaniga, kusjuures sisemembraan on arvukate harjakestega, kus toimub...
Võrdle. Fagotsütoos/Pinatsütoos. Fagotsütoos Pinatsütoos Tahke aineosakese neeldumine rakku Vedelikus lahustunud aineosakeste neeldumine rakku Selle puhul rakumembraan sopistub sisse ja aine haaratakse tsütoplasmasse 11.Võrdle. Organell Ehitus Ül KARE ER Koosneb membraanidest, mis Kindlustavad ainete rakusisese mood kanaleid ja tisternikesi. liikumise. Valgusüntees, mis On ühenduses toimub ribosoomidel. tuumamembraanidega....