Pime auk Tänapäeval ei ole enam palju kohti jäänud, kuhu inimsilm ei ulatuks. Ka kõige pimedamad koopad üksikutel saartel on risti-põiki läbi uuritud. Aga võib leiduda kõledaid mahajäetud või silmale nähtamatuks jäänud paiku, kuhu ei ole inimene oma jalga teab kui kaua tõstnud. Ühes väikelinna koolimajas on just seesugune paik, näotu, pime, räpane. Sinna jõudmiseks tuleb avada uks, surudes oma sõrmedega ukselinki, mis on sadade inimkäte puudutustest rasvane. Seejärel sisene kõledasse kajavasse, kuid avarasse ruumi, mille tuhmid sinakad seinad on kohati pragunenud ning laest mõned krohvitükid põrandale langenud. Nüüd sammu mööda kulunud kiviplaatidest laotud külma põrandat mõne meetri jagu edasi. Aastatevanuste lauajuppideni jõudes oled viimaks pärale jõudnud. Nüüd lase end kummargile. On tunda metalli jahedust, millelt kõvad puitlauad tuge leiavad. Ninasõõrmed täituvad aega...
· Seleta mõiste Gregoriuse koraal. - Lauldi ladina keeles, tekst pärines piiblist (proosatekst), sõnad olid vaimuliku sisuga · Kuidas on Gregorius I seotud gregoriuse lauluga? Gregorius ühtlustas ja uuendas liturgilised tekstid, mis said lääne kirikulaulu aluseks. · Mis on missa? Kirjelda. - On läänekiriku (peamiselt rooma-katoliku) traditsiooniline armulauaga jumalateenistus, välja kujunenud Keskajal, vaimulik, ladinakeelne, proosatekst, mitmehäälne · Kirjelda noodikirja arengut Vanim säilinud üleskirjutis on pärit 8.-9. Saj, 10. Saj tekkis noodijooned, 12.saj võeti kasutusele kvadraatneumad, 13.saj oli lisatud hääl muutunud märksa liikuvamaks. · Jutusta mitmehäälsuse tekkimisest. - Oletatakse, et mitmehäälse vaimuliku koorilaulu tekkimiseks andis tõuke nii oreli levik kui ka Briti saarte mitmehäälne rahvamuusika
Zanr ja vorm muusikas (mõisted, 9. klass) Zanr muusikateose liik Vorm muusikateose ülesehitus Ambrosiuse hümn värsstekst, vabaltvoolav, kaunistustega meloodia Gregoriuse koraal korrapärane meetrum puudub, proosatekst, ühehäälne, saateta, ladinakeelne Organum mitmehäälne (põhihääleks Gregooriuse laul, teine hääl laulab kõrgemalt/madalamalt) Motett mitmehäälne, pillid saatsid, tekstid olid sageli eri keeltes Missa katoliku kiriku jumalateenistuse põhivorm, keeruline ülesehitus Reekviem surnute mälestuseks kirjutatud missa Protestantlik koraal ümberseatud tekstidega saksa rahvalaulud, ladina keelest tõlgitud ja kohandatud Gregoriuse koraalid
Vorm on muusikateose ülesehitus. 20. saj. alguseni tuli heliloojatel kinni pidada kehtivatest vormiskeemidest, nüüd on aga heliloojatel vabad käed. Ambrosiuse hümn on saanud nime Milano piiskop Aurelius Ambrosiuse järgi. Ambrosiuse hümni iseloomustab vabalt voolav, sageli kaunistustega meloodia. Hümn on vaimuliku sisuga koorilaul, mille aluseks on reeglina värsstekst. Gregoriuse koraali ise loomustab korrapärase meetrumi puudumine rütmis ja proosatekst. See sai nime Gregorius I Suure järgi. Esimesed andmed mitmehäälse kirikumuusika kohta on 9. sajandist, kutsudes seda laulu organumiks. Nimetuse organum päritolu pole selge. Organumi põhihääleks on Gregoriuse laul, mida dubleerib teine hääl. Selline on paraleelorganum ja see oli k asutusel 9. - 11. sajandil. 11. sajandi II poolel asendus see vaba organumiga, kus põhihääl oli tavaliselt alumine ja teine hääl võis liikuda vastassuunas.
Liturgiline muusika jumala teenistuse tarbeks Liturgia jumalateenistuse läbiviimise kord Ambroosiuse laul kõige esimene vaimulik, siiamaani säilinud laul Kui tekkis gregooriuse laul jutustas teksti, viisi pole Gregooriuse laul proosatekst, ladinakeelne, pole pille, ühehäälne, puudub taktimõõt, rütm lähtub tekstist ,,Gregooriuse laul" tuli Gregorius I järgi Meloodia gregooriuse laulus astmeline, pole hüppeid, kui tekst lõppeb lõppeb ka muusika Seda laulsid mungad, vaimulikud Retsiteerimine pool lauldes, pool kõneledes Vaimulik vs ilmalik Ilmaik vähe informatsiooni, kuna levis suuliselt Vaimulik seotud religiooniga, pandi kirja kloostrites, kasutati kirikutes
Gregoriuse koraal- ühehäälne katoliku kiriku liturgiline meeskoori laul, mille määras kindlaks Gregorius I. Laul on tekkinud vanadest juudi rahvalauludest, millele lisati proosatekst piiblist. Ette kanti emotsioonitul nagu inglikoor. Orgnaum- esimene mitmehäälne vorm, kus lauldakse rangelt Gregoriuse koraali. Motett- järgmine mitmehäälsus, kus alumiseks hääleks on Gregoriuse koraal, teised hääled võivad olla teistes keeltes ja eri temaatikaga. Missa- vokaal-sümfooniline suurvorm, mida esitavad koor ja orkester ja/või orel. (igas missas on Kyrie, Gloria, Credo, Sanctius/ Benedictus, Agnus Dei) Reekviem- missa surnute mälestamiseks.(kindlad osad on requiem aeternam-igavest rahu, dies irae-viha päev, lacrimosa-pisarane) Oratoorium- vokaal-sümfooniline suurvorm, mida esitavad solistid, koor ja orkester või orel. Passioon- oratoorium Kristuse kannatustest. Kantaat- mitmeosaline teos koorile, solistidega või ilma ja saatega või ilma. ...
Kompositsiooni analüüs Ernst Hemingway Raamatule ,,Vanamees ja meri" "Vanamees ja meri" on Ernest Hemingway proosatekst looduse ja inimese vahelistest suhetest. Raamatu faabula ja süzee käivad enamjaolt paralleelselt. Leidub hetki, mil peategelane Santiago (vanamees) meenutab oma eelnevaid kalalkäike või mõnda unenägu. Teose ekspositsioonis kirjeldatakse ühe Kuuba kaluriküla elu ja raamatu peategelast ning tema olukorda, samuti ka kohalikke elanikke, eriti üht teismelist poissi, kes Santiagole tihti abiks on ja temaga vahel kalalgi käib. Suurt rõhku on asetatud vanamehe välimuse ning tema hurtsiku
lauluvormid. Keskajal oli tähtsaimal kohal kirik. Läänekiriku keskuseks sai Rooma ning ühistest palvustest ja laulmistest tekkisid liturgiad. Rooma paavst Gregorius Suur viis läbi kirikureformi, millega võeti kasutusele uus liturgia. See juurdus kogu Lääne-Euroopas. Gregorius Suur ühtlustas ning uuendas liturgiatekstid, mis said gregoriuse laulu ehk lääne kirikulaulu aluseks. Gregoriuse laul on ühehäälne, taktimõõduta, vabalt hõljuv rütm ja ladinakeelne proosatekst, kus taustal puudusid muusikainstrumendid ning esitajad olid mehed. Esialgu oli väga harjumatu kuulata lugu, kuid sellega harjus ruttu ning tegelikult on tegemist väga omapärase ja huvitava asjaga. Lisaks tekkisid ka missad, mille toiminguid hakati 4.-5. sajandil lauludega saatma. Kuna puudus noodikiri, mis tekkis samuti keskajal, levis Gregoriuse laul sajandeid suulisel teel. Noodikiri tekkis kloostrites, kus vaimulikud hakkasid selle abil kirja panema liturgilisi tekste.
Zanr ja vorm muusikas Zanr - Liik ( muusika, kunstiteose jne ). Vorm - Teose ülesehitus ( muusikateose, kunstiteose jne ). Ambrosiuse hümn - vabalt voolav, kaunistustega meloodia, värsstekst. Gregoriuse koraal - proosatekst. Sarnasused: Laulavad mehed, ladina keeles, lauldakse saateta ( a'capella ), kindla meetrumitta, ühehäälne, ( vaimulikud ). Organum - on üks vanemaid mitmehäälsuse ja ka polüfoonia liike ( organum on vaimulik ). Põhihääleks - Gregoriuse laul, mida dubleerib teine hääl kvardi, kvindi või oktaavi võrra kõrgemalt või madalamalt. Seda paralleelset laulmisviisi nim. paraleelorganumiks. 11. saj. teisel poole asendus see vaba organumiga, kus põhihääl on alumine.
Muusikaõpetuse KT kordamine · Ambrosiuse hümn o Aurelius Ambrosius o 4. sajandil o Vabalt voolav, kaunistustega meloodia o Värsstekst · Gregoriuse koraal o Laul o Korrapärane meetrum rütmis puudub o proosatekst o Gregorius I Suur o 6-7. sajandil · Missa o Ulatuslik liturgilise muusika zanr o Koosneb kahest osast Ordinarium · Kyrie · Gloria · Credo · Sanctus · Agnus Dei Proprium o G.P. da Palestrina ,,Missa Papae Marcelli" o Bach, Mozart, Schubert · Reekviem o Surnute mälestuseks kirjutatud missa
Gregooriuse laulu Erinevad rahvuslikud arengusuunad keskaja liturgias ohustasid kiriku ühtsust ja mõjuvõimu. 590 aastal valiti paavstiks Gregorius Suur. Gregrorius juhtis läänekiriku ühendamispoliitikat, mille käigus ta ühtlustas ja uuendas liturgilisi tekste ja võttis kasutusele uue liturgia. Greogorius Suur ei olnud muusik ega otseselt soetud laumisega, vaid kirkulaulu koguja, arendaja ja propageerija. Tema poolt uuendatud liturgilised tekstid said lääne kirikulaulu aluseks Gregooriuse laulu aluseks. Gregooriuse laul ehk gregooriuse koraal on roomakatoliku kiriku ühehäälne saateta a'cappella liturgiline laul. Rütmilst taktimõõtu ei ole, vaid jälgib teksti loomulik kulgemist. Meloodia oli selleks, et rõhutada teksti. Laulu tekstid on tavaliselt ladainakeelsed. Esitajaks võis olla üksik vaimulik, koorisolist, lalujate grupp või ka koor. Gregooriuse laulul on kuus erinevat tüüpi: 1. Retsiteer...
TEISPOOLSUS Igavik kahe sammu kaugusel Pühakud paradiisis Hukatusse määratud põrgus INIMENE IME Neitsi Maarja kultus Reliikviad MÄLU Kirjaoskamatus Jutlused jäeti meelde Pika mälua nimesed hinnas (kohtuprotsessidel) INIMENE SÜMBOOLNE MÕTTELAAD Sümbolid kõikjal: piiblis, kunstis, arhitektuuris, poliitikas... KUJUNDID JA VÄRVID Avaldasid suurt mõju inimese vaimule Kirik kasutas seda teadlikult GREGORIUSE KORAAL Roomakatoliku kiriku laul Gregoriuse laul KEEL ladinakeelne proosatekst ESITUSLAAD retsiteeriv RÜTMIKA tekstist lähtuv rütm, puudub ühtne taktimõõt MELOODIKA laused algavad tõusva algusvormeliga ja lõpevad laskuva lõpuvormeliga Gregoriuse koraali esitusviisid ja laulutüübid: RETSITEERIMINE vaimulik laulab proosatekste peamiselt ühel noodil PSALMOODIA peamiselt ühel toonil lauldavad värsstekstid ANTIFOON refrääniliselt korduv vastulaul psalmi retsiteerimisele HÜMN on stroofilise värsstekstiga RESPONSOORIUM algselt
Keskaeg. 12.-16. saj. Vaata õpikust materjal + pildid lk . 10 - 40 Keskaja muusika on välja kasvanud Vana-Kreeka muusikast. Ta on kirikumuusika, milles nähti vahendit oma võimu kehtestamisel. Seal on kõigapealt Jumal ja alles siis kõik muu. Ka taktimõõt 3 oli ideaalne, viidates Isa, Poja ja Pühavaimu tähendusele. Rahvalaulus ja pillides nägi kirik Saatanat, mille tõttu suurenes lõhe nende vahel. Tähtsamad ehitised olid kirikud ja kloostrid, millest kujunesid kontserdi ja muusika-hariduskeskused. Siin säilitati ja kirjutati liturgilisi tekste ja laule ning õpetati koorilauljaid. Keskaja üks levinumaid laule oli gregoriuse koraal (vaimulik laul), mille loojaks Rooma paavst Gregorius Suur (I) 540-604.Ta korraldas ümber kirikulaulude tekstid, eesmärgiga luua kõikidele kirikutele ühtne liturgia (teenistuse kord). Gregoriuse koraali tunnused *ladina keeles, *1-...
rändamised. Keskajal oli tähtsaimal kohal kirik. Läänekiriku keskuseks sai Rooma ning ühistest palvustest ja laulmistest tekkisid liturgiad. Rooma paavst Gregorius Suur viis läbi kirikureformi, millega võeti kasutusele uus liturgia. See juurdus kogu Lääne-Euroopas. Gregorius Suur ühtlustas ning uuendas liturgiatekstid, mis said gregoriuse laulu ehk lääne kirikulaulu aluseks. Gregoriuse laul on ühehäälne, taktimõõduta, vabalt hõljuv rütm ja ladinakeelne proosatekst. Keskajal tekkis ka kiriku igapäevane tähtsaim liturgia, milleks on missa. See jaguneb ordinariumiks ja propriumiks. Ordinarium jaguneb omakorda viieks (Kyrie, Gloria, Credo, Sanctus/Benedictus ja Agnus Dei). Kuna puudus noodikiri, mis tekkis samuti keskajal, levis Gregoriuse laul sajandeid suulisel teel. Noodikiri tekkis kloostrites, kus vaimulikud hakkasid selle abil kirja panema liturgilisi tekste. Noodimärkideks olid neumad. Noodijooned ja silpnimetused tekkisid aga
Muusika KT keskaja kohta 1. Nimeta keskaja sajandid 5-13. sajandi lõpp 2. Miks teame tolleaegsest muusikakultuurist vähe? Selle ajastu muusikat tuntakse suhteliselt vähe, sest siis ei kirjutatud muusikat üles, vaid seda anti edasi suuliselt. 3. Seleta mõistet gregooriuse laul ja iseloomusta seda Gregooriuse laul on keskaegne kirikulaul, mis oli ühehäälne ladinakeelne (proosatekst) (pillide) saateta laulsid mehed või poisid vabalt hõljuva meloodiaga (kõne eeskujul – kõrgpunktid rõhutavad olulisi sõnu ja lause osi) taktimõõduta 4. Kuidas on paavst Gregorius seotud gregooriuse lauluga? Umbes 6. sajandi lõpuni lauldi ja viidi jumalateenistusi läbi igas Lääne-Euroopa kirikus oma tavade kohaselt. See aga ohustas Euroopa katoliku kiriku ühtsust ja mõjuvõimu. Rooma paavst Gregorius Suur I (540- 604) /paavstiks valiti 590.a/ alustas Lääne-Euroopas liturgia (ehk ...
Mis on muusika? Muusika nagu teisedki kunstid on inimese loomulik eneseväljenduse vahend. Muusika on suhtlemisvahend. Loodusrahvad matkisid lindude ja loomade keelt kasutades muutuvaidhelikõrguseid, õlavärve, rütmi ja tantsu. Muusika abil suhtleb inimene kõrgemate jõududega(mitte ainult jumal, vaimude poole, surnud lähedased, hingede poole). Väga paljude rahvaste müütides omastatakse salapärast väge. Muusika väljendab inimlikke tundeid ning püüab kuulajates tundeid äratada. Muusika tundmiseks on vaja tunda muusikalisi väljendumisvahendeid: 1)helikõrgus- meloodia (tume,salapärane,vaheldusrikas) 2)helitugevus- dünaamika(valjenev) 3)helivältus- rütm, tempo (vahelduv) 4)helitämber- harmoonia Vanaaja muusika (8 saj. eKr- 5 saj. pKr) Antiikmaade muusikakultuur Muusikaajalugu algab ürgajast. Selle ajastu muusika kohta on vähe fakte (koopamoolid, väljakaevamisel pillitükid). Muusika tekkis ürginimese praktilisest vajadusest, allutada endale loo...
Varakristlus Kristlus saab alguse meie ajaarvamise algul Palestiinas. Esimese aastatuhande jooksul kujunes välja universaalne kultuur, kus põimuvad erinevate kultuurida traditsioonid. Seal on jooni Lähis-Ida maadest, Vana-Kreeka kultuurist, Rooma impeerium lagunemise ja Suure rahvasterände perioodist. Esimesed kristlikud kogudused asusid Antiookias. Esimesed kristlaste jumalateenistused matkisid juutide ohvriteenistust Ka pühakirja tekstid olid pärit vanast testamendist Juutide pühakirjaks on Vana Testament Kristlaste pühakirjaks on Piibel- mis koosneb: Vanast testamendist- Jumala leping Iisraeli rahvaga Uuest Testamendist- Jumala leping kõikide rahvastega kes usuvad Jeesusesse Kristusse. Esimesed kristlikud kogudused Kristlus levis esimestel sajanditel peamiselt Süürias, Väike-Aasias, Egiptuses ja Põhja-Aafrikas. Kloostrikorraldus sündis Süürias Ühise keelena kasutati kreeka keelt Palju oli rahvakeelset laulmist Ro...
Elva Gümnaasium Ernest Miller Hemingway Referaat kirjanduses Tiit Jaani 11a Elva 2007 Elulugu Ernest Hemingway sündis 21. juulil 1899. aastal maa-arsti pojana Chicago eeslinnas Oak Parkis. Pärast kooli lõpetamist 1917. aastal töötas ta ajutiselt kohaliku reporterina ajalehe "Kansas City Star" juures, võttis siis Punase Risti vabatahtliku sanitarina osa Esimesest maailmasõjast. Rindel läbielatu jäädvustas ta romaanis "Hüvasti relvad!". Mõne kuu viibis ta Michiganis, kalastas, luges ja kirjutas jutustusi, mida aga ükski ajaleht ei avaldanud. 1920. aastal sai ta feature writer koha ajalehe "Toronto Star Weekley" juures, aasta lõpus kolis ta Chicagosse, kus töötas ajakirjaniku ja toimetajana. Ent ta ei jäänud sellesse linna püsima. Juba 1921. aastal suundus ta Prantsusmaale ja reisis järgmistel aastatel kirjasaatjana Euroopas ja Lähis-Idas. USA kirjaniku Gertrude Steini kaudu t...
''Ajaloo keerises'' on Andrus Kivirähki novell, mis on ülesehituselt klassikaline proosatekst. Sissejuhatav osa, kus jutustaja looga algust teeb, annab aimu sellest, mis lugejat ees ootab. Edasi areneb lugu vestluseks, kus tulevad välja tegelased. Pinge hakkab juba varakult tõusma, kui lugejani tuuakse rida sündmusi, mille järel on ka kulminatsioon ehk lugeja hakkab mõistma loos toimuvat olukorda. Pööre toimub üheaegselt lõpp-pingega ning lugeja emotsioonid on haripunktis ega tea, millise lõpuga on lugu. Seejärel saabub väga ootamatu lõpplahendus.
Jaanus Tammiste Tartu Ülikool Usuteaduskond II kursus Eksegees 1.Jagada osadeks salmid Gn 1-1-7 1a Alguses lõi Jumal 1b taevad ja maa 2a Ja maa oli tühi ja paljas 2b ja pimedus oli sügavuse peal 2c ja Jumala Vaim hõljus vete kohal 3a Ja Jumal ütles 3b ,,Saagu valgus" 3b Ja valgus sai 4a Ja Jumal nägi, et valgus oli hea 4b ja Jumal lahutas valguse pimedusest 5a Ja Jumal nimetas valguse päevaks ja pimeduse ta nimetas ööks. 5b Siis sai õhtu ja sai hommik esimene päev. 6a Ja Jumal ütles; 6b ...
põhimõtetest lähtunud sõnumeid. Sõnal ja muusikal ei ole koraalis mitte alati omavahel ideaalset sisemist kokkukuuluvust. Ja vaatamata sellele vastuolule tekib siiski toimiv ja inimese psüühikat mõjutav muusikaline protsess isiklikust hardusest kuni ühistundes hümnilikult väljendunud ülistuseni.4 Gregoriuse laul Gregooriuse laulule toetuv katoliku kiriku liturgia on keskendunud sõnale. Gregooriuse laulule on iseloomulik proosatekst, mille allikas on Piibel (nt Taaveti laulud, Magnificat) ja muud kanoonilised palvetekstid. Gregooriuse laulu seotus liturgia kindla osaga ei võimaldanud ka üht ja sama meloodiat kasutada multifunktsionaalselt. Küll aga võimaldas kanooniline tekst luua lõputult uut, Sõnast inspireeritud muusikat. Olles orgaaniliselt seotud ladinakeelse tekstiga, mis määrab muusika kulgu, on tõlkimine vastunäidustatud. Sõnast lähtuvalt pidi muusika suunama inimmõtte jumaliku tarkuse ja tõe juurde
17. Luule- Luules olid esindatud kõik folkloori põhizanrid. 18. Rooma teater- Oli ehitatud lauskamaalne, mitte nii nagu kreekas, ümbritsetud kivimüüriga. Puudus orkestra, tehnika oli paremal tasemel kui Kreekas. Näitlejatesse suhtuti Roomas põlglikult. Fabula palliata-mantlikomöödia, olid kreeka rõivastuses, fabula togata-toogakomöödia, olid juba rooma riided . Tulid zanrid- atellaan ja miim. 19.Proosa- sai alguse 1 saj ekr. Varaseim proosatekst oli Põllumajandusest . Hakkas kaduma võõramaine ainestik. Kuulsad mehed : Caesar ja Cicero 20.Missugune tähtsus on antiikkirjandusel tervikuna? See pani aluse tänapäeva kirjandusele. Arenesid välja põhi zanrid nii kirjanduses, kui ka teatrites ja luules. Samuti sai alguse sealt teater.kujunes välja Draama.Algas õlümpiamängud,mida tehakse siiamaani.Paljusid antiik kirjandusi loetakse ka tänapäeval ja saadakse inspiratsiooni. 21. Mis mall on Vana-Rooma kirjandusel
tundub, on juba täitnud informatiivse rolli; ta nõuab selle tekstiosa kõrvutamist järgneva tekstiga. Niisuguse kõrvutamise protsessis avaneb ka vana tekst uutmoodi, tuues esile varem varjatuks jäänud semantilise sisu. Luuletuse universaalne printsiip on tagasipöördumise põhimõte. See selgitab, muide, ka seda fakti, miks kunstiline tekst -- mitte ainult luule-, vaid ka proosatekst -- kaotab tavalisele kõnekeelele omase elementide ümberpaigutamise suhtelise vabaduse süntaksi ja lausungite konstruktsiooni tasandil. Kordus kunstilises tekstis -- see on kõrvutamissuhte elementide traditsiooniline nimetus kunstilises struktuuris, mis võib realiseeruda kui antitees ja samastamine. Antitees tähistab vastandliku eristamist sarnases (korrelatiivne paar); samastamine tähistab selle ühendamist, mis tundus olevat erinev
minerva(athena), venus( aprhodite), diana(artemis), Mercurius(hermes), Vulcanus(hephaistos), ceres(demeter). Rooma luule, autorid, näited. Rooma luule kuldneajajärk oli 1 saj. ekr. Rooma luule tähtsamad autorid on Vergilius ja Horatios. Vergilius kirjutas eepose Aenis ja Horatios kirjutas luulekunsti Ars Poetia. Rooma proosa, autorid, näited. sai alguse 1 saj ekr. Varaseim proosatekst oli Põllumajandusest . Hakkas kaduma võõramaine ainestik. Kuulsad mehed : Caesar ja Cicero. Cesar kirjutas ajaloo kirjandusest ja Cicero tegeles kõnekunstiha, oli kõnemees ja temal oli tähtis roll kõneõpetuses. Caesar kirjutas näiteks Märkmeid Gallia sõjast, ja Cicero kirjutas traktaadi De oratore (Kõnemehest). Cicero sai omale aunime isamaa isa. Rooma ja Kreeka teatri ja žanrite võrdlus.
18. Leidke lasteluule hulgast kaks teost, mis tekitaksid lastes huvi luule vastu. Nimetage teos, autor ja põhjendage valikut. * Contra “Minu jonn” (2006)- suunatud väikesele lapsele, lihtne keel ning rütm, samuti lapsele tuttavad teemad (riidepanemise jonn ja poejonn) ja nende väga mõistev käsitlemine. Väikese lapse jaoks on rütmilisus ja lihtsad riimid paeluvad ja kergemini kuulatavad kui proosatekst. * Ellen Niit “Suur maalritöö” - kenad kõlakujundid, teemaks kuidas maailm värviliseks sai. Lisaks on sellest loodud meeletult kena muusikaline film, mis võib tekitada huvi luule kui sellise vastu. 19. Mida õpetab F. Kotta "Tublid loomad"? F.Kotta “Tublid loomad” käsitleb julgust, sõprust, abivalmidust, ennastsalgavust ning hea ja kurja võitlust. https://arhiiv.err.ee/vaata/audioraamat-lapsepolve-lemmiklood-tublid-loomad 20
Proosateksti analüüs 11.02.15 Proosatekst kui fiktsioon Ilukirjandus on valdavalt fiktsionaalne. Fiktsioon (lad. fictio või fingere ’väljamõeldis, teesklus’ või ’moodustamine, kujundamine’) Väljamõeldis, võltsing, igasuguse kujutlusvõime saadus. Diskursus, milles mittetegelikke asjaolusid esitatakse erilisel viisil, et see sugereerib neid pidama tegelikeks. Imaginaarsed juhtumite, asjade ja asjaolude väljamõtlemine, luulendamine (nt petmise eesmärgil) Oletus, mille kohta on teada, et ta on faktist erinev, aga mida siiski aktsepteeritakse Fiktsionaalne narratiiv, jutustav proosa sisaldab väljamõeldud lugusid Proosa ja luule Luulest kõneldakse kui millestki erilisest, mis vastandub proosale. Luule on proosa suhtes midagi pidulikku, ta on justkui ehitud kõne ja ehi...
Die Frau, kes kehastab naiselikku elementi. Kaiser kasutab palju sümbolite keelt. Gas = Katastrophe (weisser Herr) ta on ka surm. Abstraktsed ideed, sümbolite kasutus. Valge härra oleks ka kriitika tehnilise tootmisprotsessi vastu. Sõjapidamisele suunatud tehnika tootmise vastu. Mis juhtub kui toodetakse liiga palju, ei mõelda enam, milleks. Lõpuks saavad aru, et toodavad surma. Täpsed reziijuhised. Nagu ka naturalismis. Ka lavakirjeldus täpne. Walter Rheiner: Miramee (Paris) Üks proosatekst. Neid polnud palju. Tal oli kurb elu, nagu paljudel teistelgi ekspressionistidel. Paljud ekspressionistid läksid vabatahtlikult rindele, vaimustusega. Ja rindel nad kas tapeti, haavati, surid laatsaretis, paljud läksid hulluks, mõned elasid sõja üle, aga mida nad seal nägid, ruineeris nende elu, nii et ei saanud hakkama ilma alko või narkota. Rheiner ei saanud ka sellega hakkama. Tundlik natuur, Dresdeni
teema on varjatum ning piiratum. Võimalik, et reliikvia-laulude kangelasmeel tuleb osalt tellimustöö loomust, kuid ma ei usu samas, et priiuserüütel oleks pelgalt romantiliste kliseede varal konstrueeritud tegelane. (Velsker, 2002) 15 Teos ,,Ühel seikleval priiuserüütlil olgu pistoda alati vööl" on vormistatud jällegi natuke eriliselt, nimelt on see kirjutatud nagu proosatekst: ,,Ühel seikleval priiuserüütlil olgu pistoda alati vööl, või peitku ennast hoopis ta põues, sest nii on kindlamgi veel. See relv on terav ja särav, sest rändad ohtlikul teel, ja särav on sinu kuulsus ja terav su kartmatu meel. Kuid see relv on ka imelik talisman, mis hoiab sind päeval ja ööl. See relv on ka imelik talisman, sest nii on kindlamgi veel."
Edaspidi sai populaarseks mäng sanskriti keelega. Eepilised poeemid olid samas nagu grammatikaõpikud, kahetähenduslikkus arenes väga kõrgelt. Lüürilises suunas olid tähtsamad Bhartrhari, Bilhana, Amaru, Jayadeva. Amaru kirjutas erootilisest armastusest, Bilhana ilusast armastust. Jayadeva kirjutas jumalate ja inimeste vahelisest armastusest. Luule kõrval oli klassikalise kirjanduse juures oluline zanr jutukirjandus (narrative literature). See oli proosatekst, mida lõid lihtsad inimesed. Nad rändasid külades ja linnades ning jutustasid oma lugusid. Kuulsaim on ,,Pancatantra", mis koosneb lugudest, mis peaksid õpetama kuninga poegi, et need saaksid targaks. Pooled neist on loomamuinasjutud, pooled räägivad inimestest. Nendes lugudes on loomadel inimlikud omadused. Tähtsamad loomad lõvi, elevant, tiiger saavad tihtipeale lüüa. Ühiskondlikud suhted: lõvi ja elevant on kuningad, saakalid ja jänesed on mõistusega tavainimesed.
) 1. moodus. Kirj teose maailm on osalt verbaalne, osalt mitteverbaalne. Tegelaskõne .- sõnaline, kirjeldused, sündmused jm mittekõneline. see on enam seotud tekstivälisega. Todorov kasutab proosatesti kahesusest kõneldes Platoni sõnu: mimesis – kõne kujutamine, autor imiteerib kellegi kõnet. diegesis – mittekõne kujutamine, mittesõnaliste nähtuste tähistamine sõnadega. Moodus on täpsuse aste, millega tekst väljendab/esitab referenti. (Kõne on vist ainus valdkond, mida proosatekst saab edastada täpselt – otsest stiili kasutades.) 2. ajaline organiseeritus Organiseerituse kord, kulgemine. Jutustamise kord ei saa olla täiesti paralleelne jut. sündmusele. Enamikul juhtudel on tegu etteruttamiste v tagasipöördumistega. Jut. aeg on mitmemõõtmeline. Ettevaatamine võib sisalduda juba pealkirjas: “Ivan Iljitši surm”. Tulemuseks on jutustavas diskursuses – anakronism – eksimus ajaarvamise vastu. Retrospektiivsus ja prospektiivsus
"Neli monoloogi...." peategelaseks Michel Sittow, kes elas 1469-1525, Krossi loos on ta ilmekas kompromissikangelane. Tegelased tihti peavad tegema oma liikumisteel kompromisse võimuga. Sittow kindlustab välisstaatust ja jääb samal ajal iseendaks. 71 ilmub "Michelsoni immatrikuleerimine" peategelane Michelson, kes surus maha mässu, kangelane, kelle tõlgendamisel mingeid probleeme nähtud kui teiste puhul, vastuoluline tegelane. Probleemtekst analoogilises mõttes on "Pöördtoolitund" kas proosatekst või mononäidend? Mononäidend 79. aastal. Jannseni lugu, aga edasi antud poja Eugeni pilgu läbi. Üks küsimus, kas Jannsen tegi kokkuleppe baltisaksa aadlikega jne. 1975 "Taevakivi" lühiromaan, kus on õieti kolm vaatepunkti ja kolm keskset tegelast. Peterson kõige olulisem? Mingis mõttes siiski. Kõik 3 tegelast: Masing, Peterson ja Masingu naine Kaara saavad võrdselt sõna, tekivad pinged. Hüpoteetiline situatsioon, mille kohta pole mingeid
likvideerib vaatepunkti enese kui kunstiliselt väärtusliku. Romantismi hääbudes suri välja ka poleemika romantismiga. Seetõttu vaatepunkt oma võitluses vastandlike süsteemidega mitte ainult ei hävita neid, vaid ka taaselustab, aktiviseerib neid. Nõnda tekkis see keerukas ,,mitmehäälne", polüfooniline vaatepunktide struktuur, mis on kaasaegse kunstilise jutustamise vundamendiks. 19 10. Proosatekst. Süzee, faabula, vaatepunkt. Kompositsiooni analüüs (vt 9. punkti alt) Kompositsiooni analüüs. Reformatski. E. A. Poe ,,Mõrv Rue Morgue'il". Introduktsioon pole reeglina sündmustega seotud. Võib sisaldada ka teksti abstraktset kokkuvõtet. Poe novellis on see mõtisklus analüütilistest võimetest, arutlus malest ja kabest. Kabe arendab analüütilisi võimeid paremini. Järgnev ekspositsioon on põhisündmustega seotud, selles sisaldub tegelaste iseloomustus ning tegevuse aja ja
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
