Passaadid püsivalt ekvaatori poole puhuvad tuuled. Mussoon ulatuslik õhuvoolude süsteem, mille korral tuule suund muutub sesoonselt vastupidiseks. Mussoonid tekivad mandrite äärealadel. Neid põhjustab ookeani ja mandri ebaühtlane soojenemine ja jahtumine. Õhumassiks nim tohutu suurt õhu hulka, mis on kujunenud ühesuguse aluspinna kohal ja millel on sarnased omadused. Arktiline õhk on külm ja kuiv, see on kujunenud Põhja-Jäämere jääväljade kohal. Parasvöötme mereline õhk on niiske, talvel soe ja suvel jahe, ta kujuneb parasvöötmes ookeanide kohal, ilm on peamiselt pilves ja sajune. Parasvöötme kontinentaalne õhk on kuiv, suvel soe ja talvel väga külm, kujuneb välja mandri kohal, ilm on valdavalt selge. Troopiline mereline õhk on soe ja niiske, kujunenud välja ookeanide kohal kõrgrõhuvööndis ja passaattuulte vööndis, pilvi ei teki ja sademeid pole. Troopiline kontinentaalne õhk on palav ja...
Mitmerindeline mets kõrgemad puud kasvavad madalate puude ja pöösastega. 1) Kui suure ala maakera maismaast katavad metsad? Metsad katavad umbes 5-diku maakera maismaast. 2) Mis on taiga, iseloomusta seda lühidalt ja too nende jaotus Siberis kutsutakse okasmetsa taigaks.Eristatakse heletaiga seal kasvavad pöhiliselt männid ja lehised ning nad on valgusküllasemad kui tumedad.Tumetaiga- pöhilised puuliigid kuused ja nulud nad on varjurikkad. 3)Kuidas nim. rohtlaid erinevates maailma osades, kirjuta nimetuse juurde ka koht Maismaast on ¼ on kaetud rohtlaga.Rohtlad jaotatakse kaheks: *parasvöötme rohtlad *parasvöötme ja lähistroopilised rohtlad *jaotatakse päritolu järgi Pöhja Ameerikas kutsutakse rohtlaid preeriaks; Ukrainas, Hiinas,Venemaal kutsutakse stepiks Argentiinas kutsutakse rohtlaid pampaiadeks Ees Aasias kutsutakse pus...
PõhjaEesti lainjal moreenalal kohtab sageli põlde, kus üldilme järgi levivad rähkmullad. Tegelikult on taolistel põldudel kohati tegemist ulatusliku mullamassi ümberpaigutumisega. Kumeratel aladel esinevad tugevasti rähksed mullad kujutavad endast erodeeritud rähkmuldi, nõgusate alade mullad, aga deluviaalseid rähk, leostunud... ja küllastunud muldi. 3. Metsade hävitamine Maakeral 2 suurt metsavööndit 1. Parasvöötme metsad Lehtpuu(hävitatud-põllud) okaspuu Raie=taastum 2. Troopilised vihmametsad Hävitamise tempo 50- 80????? ca ½ hävitatud Tagajärjed: 1. Ülemaailmne gaasiringe O2 produktsksiooni vähenemine ( Põletamine CO2 emissioon viib samuti välja) Metsade hävitamine seotud Taime- ja loomaliikide vaesumisega. Metsades elutseb 50-90% Maa liikidest (kõige liigirikkamad on troopilised vihmametsad)....
Kasvuhooneefekt Kasvuhooneefekt Kasvuhooneefekt · Miks on päikesepaistelise ilmaga kasvuhoones oluliselt soojem kui väljas? · Miks ehitatakse maja lõunapoolsesse külge sageli klaasveranda? Kiirgusbilanss 31% peegeldub 69% lahkub tagasi soojuskiirgusena 27% peegeldub õhust 100% 18% neeldub ja pilvedelt atmosfääris 4% peegeldub 3% neeldub maapinnalt pilvedes Muutub soojuskiirguseks 48% kiirgusest neeldub pinnases Kasvuhoonegaasid 100% osoon CO2...
Selgita, milliste näitajate alusel iseloomustatakse põllumajanduslikku tootmist? Talud/mõisad 1.Segatalu seal tegeletakse nii taime-kui ka loomakasvatusega 2.Spetsialiseeritud talud talu tegeleb mingi kindla asjaga kas taimekasvatuse vms. Spetsialiseeritud talud jagunevad omakorda: a) rantso loomakasvatusfarm, mis kasvatab suurtel rohumaadel kas hobuseid, lihaveiseid, lambaid, vahel ka piisoneid ja jaanalinde. Intensiivse loomakasvatuse tunnuseks rantsos on veterinaarteenistus, tõuaretus, mehhaniseeritud loomade turustamine. Rantsod on levinud suurtel looduslikel rohumaadel Austraalias, USA kuivas lääneosas, Argentiinas, Lõuna- Aafrikas. b) istandused istandustes kasvatatakse monokultuure (ühe kindla kultuuri kasvatamine pika aja jooksul ühel ja samal maa-alal). Kohvi-, kakao-, tee, suhkrurooistandused. Istandustes pakendatakse tooraine ning saa...
Loomad: marabu,ninasarvik, kaelkirjak, lõvid,elevandid, simpans, nandu, koaala, puuma, emu, pühvel, gepard, sebra, hüään. Inimesed: kiire rahvastiku kasv, linnastumine, vähe põlluharimist, kasvatavad veisi, lambaid,kitsi. Maapähklit, kohvi. Probleemid: linnastumine,õhu saastumine. Põuad,mussoon, metsade raiumine,liigne karjatamine. KÕRB 20-30 pl ll, araabia, põhja aafrika.Kv: parasvöötme troopiline. S: 40 T 15. sajab kuni 150 mm. Pinnas: vähe huumust, helehallid, ladestub palju sooli. Taimed: igihaljad põõsad:sukulendid, tääkliilia, viigikaktus, velveetsia, saksauul, kaameliastel, hall kevadik, kuradikaktus. Loomad: kilpkonn, skorpion, kõrberebane, lõgismadu, kõrbe-kivitäks, suurhüpik, kaamel, orüks, haldjakakk, karakal, kõrbehiir. Inimesed. Hõre asustus, suured maavarad, gaasivarud,...
Lääne Hiina kliima on tugevasti mandriline: suvi on kuum (keskmine temperatuur üle 25 °C, kõrgeim kuni 48 °C), talv külm (keskmine temperatuur 10 kuni 15, madalaim kuni 27 °C), sajab väga vähe, peamiselt suvel (50200, kohati kuni 400mm aastas); kevadeti tekib tolmutorme. Tiibetis on suvi jahe (1015 °C, isegi juulis sageli öökülmi), talvel langeb temperatuur 35 °Cni; tihti puhub tugev, tormine tuul. Ida Hiina põhjaosas valitseb parasvöötme mussoonkliima. Seal on talv suhteliselt külm ja lumevaene ( külmema kuu keskmine temperatuur Harbiinis 20 °C, Pekingis 5 °C, mistõttu pinnas külmub sügavalt), suvi soe (kõige soojema kuu keskmine temperatuur Harbiinis 23 °C, Pekingis 26 °C) ja mõõdukalt vihmane; aastas sajab 400650mm. Ida Hiina kesk ja lõunaosas (Qinlingist lõunas) valitseb lähistroopiline,...
Agraarajastu jaguneb kolmeks: korilus, varaagraarne ja hilisagraarne. Koriluses korjati marju, seeni, juurikat ja muud taolist jura. Varaagraarses kas oldi paiksed ja hariti põldu või rännati ringi ja karjatati koduloomi. Hilisagraarses jäädi paikseks ja karjakasvatus ning põlluharimine koondusid kokku. Võeti kasutusele uued tehnoloogiad nagu veoloomade kasutus, põlispõllundus ja veoloomade sõnniku kasutamine. Selles ühiskonnas tegeldi kalanduse, metsanduse ja jahindusega, asju toodeti endale ja käsitsi, inimesed tegelesid enamasti põllumajandusega ning valdavalt kasutati maad, metsa ja vett. Tegeldi maakondade ja provintside piires ning maailmamajanduses kaubeldi üksikute kaupadega. Industriaalajastu jaguneb kaheks: varaindustriaalne ja hilisindrustiaalne. Varaindustriaalses(15. saj) toodeti asju käsitsi ja asi liikus juba tehaste poole, kus üks inimene hakkas üht "operatsiooni" tootega tegema....
Rahaühik on grivna Kultuur Idaslaavi rahvas Põhiliselt õigeusklikud, vähesed katoliiklased Riigikeel on ukraina Teistest keeltest on vene, poola, ungari ja rumeenia Valitsus Presidentaalne demokraatia President Viktor Justsenko alates 2005. a Peaminister Viktor Janukovõts alates 2006 President on riigipea, kelle valib rahvas Täidesaatev võim on presidendil, peaministril ja ministrite kabineendil Kliima Parasvöötme merelises kliimas Iseloomustav üsna jahe suvi ja pehme talv Läänetuuled toovad niisket õhku ja tekitavad sademeid Suvel toob kaasa jahedamat õhku ja talvel soojemat õhku Pinnamood Väikeste kõrgustikega maa Kõrgeim mäetipp Goverla 2061 m Leidub madalike suurim Dnepri Palju jõgesid Enamik kuulub Musta ja Aasovi mere vesikonda, vähesed Läänemere merikonda. Taimestik ja loomastik Algeliselt stepid, nüüd haritud põldudeks...
See neeldub õhus, tagajärjena atmosfäär soojeneb. Kasvuhooneefekti tekitavad kasvuhoonegaasid(veeaur, süsihappegaas, osoon, metaan jt) Õhumassiks nim tohutu suurt õhu hulka, mis on kujunenud ühesuguse aluspinna kohal ja millel on sarnased omadused. Arktiline õhk on külm ja kuiv, see on kujunenud Põhja- Jäämere jääväljade kohal. Parasvöötme mereline õhk on niiske, talvel soe ja suvel jahe, ta kujuneb parasvöötmes ookeanide kohal, ilm on peamiselt pilves ja sajune. Parasvöötme kontinentaalne õhk on kuiv, suvel soe ja talvel väga külm, kujuneb välja mandri kohal, ilm on valdavalt selge. Troopiline mereline õhk on soe ja niiske, kujunenud välja ookeanide kohal kõrgrõhuvööndis ja passaattuulte vööndis, pilvi ei teki ja sademeid pole. Troopiline...
Sellest 31,7% on põlde ja 63,4% rohumaid. Looduslik rohumaa (nn kare karjamaa rough pastures) on ülekaalus mägialadel. Maaharimiseks sobib rohkem riigi lõuna- ja idaosa, mille pinnamood on lainjas tasandik. Mägine põhja- ja lääneosa sobib pigem lambakasvatuseks; mägedes on põlluharimiseks tingimused raskendatud ega tasu majanduslikult end ära. Suurbritannia kuulub mõõduka parasvöötme kliimaga alasse. Merelises pehme ja niiske talvega valdkonnas kasvavad peale teraviljade hästi ka istanduste põhikultuurid (sõstrad, õunapuud). Mullad on keskmise viljakusega, üsna hästi haritavad, kuid kohati vajavad kuivendamist. Madalikul valdavad enamasti põllustatud metsapruunmullad, mägedes leetunud ja soostunud mägimullad (peamiselt mägirabad ja kanarbikunõmmed). Arvukad rohumaad on eelduseks piimakarjakasvatusele. · Agrokliima iseloomustus 1...
Lähisekvatoriaalsed hõrendikud india, nigeeria, austraalia, india, pindala väheneb, sobib põllumaaks, juurdekasv kuni 20 m 3 /ha aastas, puud madala tootlikkusega(eukalüpt, ahvileivapuu, kaktus,palmid,akaatsia). Lähistroopika niisked metsad - brasiilia, usa, austraalia, hiina, juurdekasv 15-20 m3/ha aastas, pöök, magnoolia. Lähistroopika kuivad metsad - vahemeremaad, usa, austraalia, keskonnakaitseline tähtsus, 1-2m3/ha aastas, tamm, küpress. Parasvöötme leht-ja segametsad- eesti, läti, leedu, prants, usa, pindala on asustuse tihenemise tõttu vähenenud, lehtmetsad 5-10m3/ha aastas, segametsad 2-3 m3/ha aastas, vaher, kask, pärn, tamm, lepp, haab, pihlakas. Parasvöötme okasmetsad venemaa, kanada, usa, rootsi, soome, norra, saadakse peamine osa maailma tarbepuidust, 1-2 m3/ha aastas, kuusk, lehis, mänd, kadakas. Põlljumaj.mõju keskkonnale kuivendamise tagajärjel veekogude reostumine,...
(väetamine, maaharimine, reostamine, põlluharimine) MULLA PROFIIL mullahorisontide läbilõige lähtekivimist maapinnale. MULLA HORISONDID erineva koostisega, värvusega, mullakihid, mis kujunenud muldade arengu käigus MULLA TÜÜBID: 1)Tundra TUNDRAGLEIMULLAD savistunud, liigniisked, väheviljakad. 2) Parasvöötme okasmets LEETMULLAD suhteliselt väheviljakad 3)Parasvöötme segamets LEETUNUD MULLAD, PRUUNmULLAD 4)Parasvöötme lehtmets PRUUNMULLAD, KASTANMULLAD suht. Viljakad 5) Parasvöötme rohtla MUSTMULLAD väga viljakad 6)Lähistroopiline mets PUNAMULLAD suht. Viljakad 7) Kõrb ja poolkõrb KÕRBE HALLMULLAD väga väheviljakad 8) Savann SAVANNI PRUUNMULLAD suht.viljakad. 9) Ekvatoriaalne vihmamets LATERIITMULLAD väheviljakad...
sõltub koha geograafilisest laiusest (Päikese kõrgusest horisondil, öö ja päeva pikkusest), pilvisusest, aluspinna omadustest. 17. selgitab üldist õhuringlust ( kagu- ja kirdepassaadid, parasvöötme läänetuuled, polaaralade kirde- ja kagutuuled, mussoonid); Kerkiv niiske õhk, sademed. M läänetuulte vöönd Laskudes õhk soojeneb, sademeid ei...
Kagu-Lätis on madalam Latgale kõrgustik, kus leidub palju väikesi järvi. Enamik maast on madalik. Riigi keskosas on Zemgale tasandik. Vidzeme kõrgustikku ümbritsevad Kesk-Läti madalik ja Ida-Läti madalik. Need on kohati soised, seal leidub väikesi järvi ning neid läbib arvukalt jõgesid, millest suurim on Daugava. Riigis on üle 12 000 valdavalt väikese jõe ja üle 3000 järve. Läti kliima on parasvöötme üleminekukliima, sarnaselt Eestile. Kliima on pilvine, jahe ja niiske.Riia laht kipub talvel külmuma, kuid ülejäänud rannik on jäävaba.Suur osa (44%) Lätist on kaetud metsadega. Läti põlisrahvused on liivlased ja lätlased. Kui liivlasi on säilinud vaid paarsada inimest, siis lätlased moodustavad 58,8% elanikest (2005). Suuremad vähemused on venelased (27,3%), valgevenelased (3,7%), ukrainlased (2,5%) ja poolakad (2,4%)....
Parema ülevaate metsavarude suurusest annab puiduvaru, mida mõõdetakse kuupmeetrites. Suurima metsamaa ja puiduvaruga riigid on Venemaa, Brasiilia, USA ja Kanada. Metsade majandamisel on oluline arvestada metsa keskmist aastast juurdekasvu (kuupmeeter aastas hektari kohta). Metsatööstuse seisukohast on oluline teada ka metsade liigilist koosseisu. 1. Parasvöötme okasmets. kasvavad aeglaselt suhteliselt hõredad väikese aastase juurdekasvuga (12 m³/ha) vähe puuliike tarbepuit tselluloos ja paberi tootmine, ehitusmaterjal peamine osa maailma tarbepuidust 2. Parasvöötme leht ja segamets. aktiivse põllumajandustegevuse ja asustuse tõttu oluliselt vähenenud pindalaga tootlikud (aastane juurdekasv 510 m³/ha) liigiliselt mitmekesised...
Lääne- Hiina kliima on tugevasti mandriline: suvi on kuum (keskmine temperatuur üle 25 °C, kõrgeim kuni 48 °C), talv külm (keskmine temperatuur 10 kuni 15, madalaim kuni 27 °C), sajab väga vähe, peamiselt suvel (50200, kohati kuni 400mm aastas); kevadeti tekib tolmutorme. Tiibetis on suvi jahe (1015 °C, isegi juulis sageli öökülmi), talvel langeb temperatuur 35 °C-ni; tihti puhub tugev, tormine tuul. Ida- Hiina põhjaosas valitseb parasvöötme mussoonkliima. Seal on talv suhteliselt külm ja lumevaene ( külmema kuu keskmine temperatuur Harbiinis 20 °C, Pekingis 5 °C, mistõttu pinnas külmub sügavalt), suvi soe (kõige soojema kuu keskmine temperatuur Harbiinis 23 °C, Pekingis 26 °C) ja mõõdukalt vihmane; aastas sajab 400 650mm. Ida- Hiina kesk ja lõunaosas (Qinlingist lõunas) valitseb lähistroopiline, Lõuna- Hiina mere rannikul lühikese sooja talve ja niiske kuuma suvega troopiline mussoonkliima...
Suured ja/või rikkad riigid: USA, Jaapan, Venemaa. · Kalakasvatus kuna kalad hakkavad otsa saama, tuleb rajada kasvatusi. Inimesed saavad endale lisatoitu või teenivad sissetulekut. Aasia riikides. Nisu, mais, riis, kohv, tee, suhkruroog ja puuvill - peamised kasvupiirkonnad · Nisu USA keskosa, Lääne-Euroopa, Venemaa stepid, Austraalia, Lõuna-Ameerika · Mais USA keskosa, parasvöötme lõunapoolsem osa (Euroopa), Aasia, Lõuna-Ameerika, Lõuna-Aafrika · Riis Hiina, Jaapan, India · Suhkruroog Kuuba, Kariibimere ümbrus, India, Hiina · Kohv Brasiilia, Etioopia, Kesk-Ameerika, Filipiinid jm. saared Vaikses Ookeanis, Lääne-Aafrika · Tee Aasia · Puuvill - Põllumajanduse arengu iseloomustamise aluseks on: · haritava maa % või haritavat maad (ha) elaniku kohta · agrokliimavööde aktiivsete temperatuuride summa...
3 Üldandmed...........................................................................................................................4 Geograafiline asend............................................................................................................. 5 Looduslikud tingimused......................................................................................................5 Riigi kuulumine rahvusvahelistesse organisatsioonidesse...................................................6 Autotööstus-masinatööstus.................................................................................................. 6 Linnad...
Metsamajandus Maailma metsarikkamad piirkonnad Euroopas- Rootsi, Saksamaa, Soome, Prantsusmaa, Rumeenia Maailmas- Venemaa, Brasiilia, Kanada, USA, India Peamised metsatüübid Ekvatoriaalsed vihmametsad- Suurtel aladel Lõuna- Ameerikas, Aafrikas, Kagu- Aasias. Aastane juurdekasv on väga suur- kuni 50m3/ha. Enamasti koosnevad majanduslikult väheväärtuslikest puuliikidest. Niiske lähistroopika metsad- Peamiselt okaspuud ning kõvad leht- ja väärispuud. Suur aastane juurdekasv. Kuiva lähistroopika metsad- Madal tootlikkus, aga väärtuslik koosseis Vahemeremaades, USA- s. Parasvöötme okas- ja lehtmetsad- Kasvavad aeglaselt ja on suhteliselt hõredad. Koosnevad vähestest puuliikidest, kuid enamusi kasutatakse tarbepuiduna, väike aastane juurdekasv. Metsade majandamise põhimõte Metsade majandamise põhimõte on, et aastane raiemaht ei tohi ületada aastast juurdekasvu. Arengumaades siiamaani võetakse iga paari aasta järel kasutusele uus m...