Tööleht Parasvöötme rohtla 1. Täida lüngad! Parasvöötme rohtlad levivad mandrite .............................. ja ............................ , ..........-..........° pl ja ll. Sealne kliima on ...................... . Looduses on ülekaalus ............................. taimed. Parasvöötmes on väga ....................... rikkad ...................mullad. Suurimateks probleemideks parasvöötme rohtlates on .................................... ja .............................. , mis uhuvad viljaka mullakihi, kas teistele aladele või sügavamale maasse. 2. Tee tabel võrreldes savanni ja parasvöötme rohtlat! Savann sarnasused Parasvöötme rohtla 3. Tõmba õigele variandile joon alla! 1) Parasvöötme rohtla suurim loomaliik on a) kaelkirjak b) piison c) elevant d) koiott
Keem. 3. 20. ja 30 Kuum ja kuiv Helehallid, Põõsad ja Kõrb laiuskraadide troopiline kliima. toitainete vaesed. poolpõõsad. vahemikus. 4. 30. ja 40 Kuiv kuum suvi, Viljakad Igihaljad Vahemereline laiuskraadide jahe vihmane pruunmullad põõsastikud põõsastik ja mets vahemikus. talv. 5. Parasvöötme Kuiv. Lössimullad. Kuivalembelised Parasvöötme lõunaosas, 40-55k. Mustmullad, kõrrelised. rohtla pl ja ll. toita. rikkad. 6. Põhjapoolkeral Toitaine rohked Värviküllasus Parasvöötme pruunmullad. sega- ja lehtmets 7. Euraasia mandri Soe, niiske suvi
Ookeanidelt kandub rannikule jahedamat õhku, sest vesi soeneb aeglasemalt kui maismaa. Saju tõttu varjutavad pilved tihti taevalaotuse päikesekiirte eest. Talveilmad on tavaliselt pehmed. Ookeanidelt tuleb niisket õhku, millest sademete tekkimisel eraldub soojust. Lumikate on õhuke, sest valdavalt sajab lörtsi, kuna õhutemperatuur on tavaliselt nulli ringis. Parasvöötme merelises kliimas kasvavad paljud taimed hästi, kuna niiskust on piisavalt ja talved pole eriti külmad. Parasvöötme mandrilises kliimas on aga tihti taimede kasvuks vett vähe ja talved on väga külmad. Seal esineb isegi kõrbeid. Mandriline Parasvöötme mandrilise kliimaga alad on 40. ja 65. laiuskraadi vahelised mandrite sisealad ja idarannikud. Parasvöötme mandrilises kliimas on temperatuuri erinevused väga suured. Seal valitsevad läänetuuled ja niiskus ei jõua mandrite sisealadele ning idarannikule. Suved on üpris palavad, päiksepaistelised ja kuivad, vihma sajab harva. Ka talvel sajab
Parasvööde Helene Tismus 8a Juhendaja: Mare Salu Mis on parasvööde? Parasvööde on põhikliimavööde põhja- ja lõunapoolkeral, kus aasta läbi valitseb parasvöötme õhumass. Parasvöötmes on temperatuur paras- suval pole liiga kuum ja talvel pole liiga külm. Selgesti on eristatavad neli aastaaega- kevad, suvi, sügis ja talv. Sademete hulk jääb aastas 250-2000 mm vahemikku (see sõltub asukohast). Parasvöötmes on iseloomulik õhumasside liikumine läänest itta, mistõttu on läänepoolsed alad alati niiskemad. Parasvööde Mandrid, kus parasvööde on suure ulatusega: Põhja- Ameerika, Euraasia mandrid, kus parasvööde puudub:
Parasvöötme metsad ja rohtla Kordamine kontrolltööks, Õ lk 26-47, TV lk 10-19 1. Kus paiknevad parasvöötme okasmetsad, sega- ja lehtmetsad ja parasvöötme rohtlad? Näita kaardil. 2. Iseloomusta kliimat parasvöötme okasmetsades, sega- ja lehtmetsades ja rohtlas (temp suvel, talvel, amplituud, sademed, tuuled). 3. Kliimadiagrammi lugemine, võrdlemine. 4. Kirjelda taimestikku ja loomastikku parasvöötme okasmetsades, sega- ja lehtmetsades, rohtlates. Nimeta ka liike ja nende kohastumusi. 5. Koosta toiduahel. 6. Iseloomusta inimtegevust okasmetsades, sega- ja lehtmetsades ja rohtlates. 7. Millised keskkonnaprobleemid esinevad okasmetsades, sega- ja lehtmetsades ning rohtlates? Selgita tekkepõhjuseid, tagajärgi ja vältimist. 8. Milleks kasutab inimene puitu? Milles seisneb metsade tähtsus? 9. Kirjelda leetmulla, pruunmulla ja mustmulla kujunemist. 10
lõunaosa, suurema osa Euroopast, Aasia sisealad ning Tasmaania ja Uus-Meremaa Lõunasaare, samuti maailmamere alad nimetatud mandrialade vahel. Parasvööde on ainuke kliimavööde, kus on eristatavad neli aastaaega: kevad, suvi, sügis ja talv. Parasvööde asub 40 ja 65 laiuskraadi vahel. Ta esineb nii lõuna- kui põhjapoolkeral. Põhjapool on ülekaalus maismaa (55%), lõunapool ookean (98%). Parasvöötmes on mereline ja mandriline kliima väga erinevad. Parasvöötme merelise kliimaga alad esinevad mandrite läänerannikutel, kuna parasvöötmes valitsevad läänetuuled, mis toovad ookeanidelt niisket õhku. Merelise kliimaga aladel on jahe ja vihmane suvi. Ookeanidelt kandub rannikule jahedamat õhku, sest vesi soeneb aeglasemalt kui maismaa. Saju tõttu varjutavad pilved tihti taevalaotuse päikesekiirte eest. Talveilmad on tavaliselt pehmed. Ookeanidelt tuleb niisket õhku, millest sademete tekkimisel eraldub soojust. Lumikate on õhuke, sest
Parasvöötme kliima Parasvööde on ainuke kliimavööde, kus on eristatavad neli aastaaega. Parasvööde asub 40 ja 65 laiuskraadi vahel. Ta esineb nii lõuna- kui põhjapoolkeral. Parasvöötmes on mereline ja mandriline kliima väga erinevad. Parasvöötme merelise kliimaga alad esinevad mandrite läänerannikutel, kuna parasvöötmes valitsevad läänetuuled, mis toovad ookeanidelt niisket õhku. Merelise kliimaga aladel on jahe ja vihmane suvi. Ookeanidelt kandub rannikule jahedamat õhku, sest vesi soeneb aeglasemalt kui maismaa. Saju tõttu varjutavad pilved tihti taevalaotuse päikesekiirte eest. Talveilmad on tavaliselt pehmed. Ookeanidelt tuleb niisket õhku, millest sademete tekkimisel eraldub soojust. Lumikate on õhuke, sest valdavalt sajab lörtsi, kuna õhutemperatuur on tavaliselt nulli ringis. Parasvöötme mandrilise kliimaga alad on 40. ja 65. laiuskraadi vahelised mandrite sisealad ja idarannikud. Seal valitsevad läänetuuled ja niiskus ei j...
Need on suured avarad alad, kus sademete hulk on aurumisega võrdne. Sademeid on seal kõrbete jaoks liiga palju ja metsade tekkeks liiga vähe. Peamiselt kasvavad seal rohttaimed. Need on sellised alad, kus sademeid langeb aasta jooksul vähem kui jõuaks auruda. Seetõttu on seal kliima kuiv. Rohtlas sajab vähe 350-550 mm, ja sademed jaotuvad aasta jooksul ebaühtlaselt. Suved on kuumad ja kuivad, kohati isegi põuased. Joonis 1 Parasvöötme rohtlad (on märgitud kollasega) 2. TAIMESTIK Euraasia steppides kasvavad stepirohud, stepi-aruhein ja sale haguhein; preeriate kõrgrohustus habehein, preeria-ja piisonirohi. Kõik nad on võimelised säilitama vajalikku niiskust kuivaperioodil. Koos kõrrelistega kasvavad seal veel poolpõõsad(taimed, mille maapealne osa on rohtne, maa-alune aga puitunud). Neist enam levinud on pujuliigid. Kõrreliste ja puhmikute vahel kasvavad samblikud ja
Lähistroopiline kliimavööde Lähistroopilises kliimavöötmes, nagu kõigis vahekliimavöötmetes, on pool aastat ühe ja pool aastat teise naabriks oleva põhikliimavöötme tingimused. Talvel valitsevad seal parasvöötme ja suvel troopilise kliimavöötme tingimused. Suvel on lähistroopikasse nihkunud passaattuulte vöönd ja kõrgrõhkkond, seega on seal kuumad ja kuivad suved. Mandrite idarannikul puhuvad passaattuuled ookeanilt ja suved on seal niisked. Talvel valitsevad lähistroopikas tsüklonid ja läänetuuled, mis toovad ookeanidelt mandrite läänerannikutele niisket õhku. Lähistroopiliste alade läänerannikutel on soe ja kuiv suvi ning pehme ja vihmane talv.
Parasvööde Parasvööde on ainuke kliimavööde, kus on eristatavad neli aastaaega kevad, suvi, sügis ja talv. Parasvööde asub 40. ja 65. laiuskraadi vahel, nii lõuna- kui ka põhjapoolkeral. Parasvöötmes eristatakse merelist ja mandrilist kliimat. Parasvöötme merelise kliimaga alad esinevad mandrite läänerannikutel, kuna parasvöötmes valitsevad läänetuuled, mis toovad ookeanidelt niisket õhku. Seal on jahe ja vihmane suvi. Ookeanidelt kandub rannikule jahedamat õhku, sest vesi soojeneb aeglasemalt kui maismaa. Saju tõttu varjutavad pilved tihti taevalaotuse päikesekiirte eest. Talveilmad on tavaliselt pehmed. Ookeanidelt tuleb niisket õhku, millest sademete tekkimisel eraldub soojust. Lume asemel sajab rohkem lörtsi,
Parasvöötme leht- ja segamets Aleksander Pukman 8.klass Kirivere Põhikool 2011 Sisukord Asend Kliimaiseloomustus Muld ja elustik 3.1 Tüüpilised mullad ja nende kujunemine 3.2 Taimestik ja kohastumine eluks. Näited 3.3 Loomastik ja kohastumine. Näited Inimese majanduslik tegevus Riigid Keskonna probleemid Kasutatud materjalid Asend Parasvöötme metsade levikuala on põhjapoolkeral õige ulatuslik. Lõunapoolkeral pole aga sobivatel laiuskraadidel piisavalt maismaad, mistõttu parasvöötme metsi leidub seal väga piiratud alal. Kliimaiseloomustus Kliimavööde: parasvööde Õhumassid: parasvöötme õhumassid Temperatuur: talvel 5..+5 kraadi ja suvel +15...+25 Sademed: kuni 1000 mm/a Tuuled: läänetuuled Aastaajad: 4 aastaaega Muld ja elustik
turbasamm polaarrebane, küttimine, al, paju, hundid, kalandus lepp, kask põhjapõder, merikotkas Parasvöötme Parasvööde Parasvöötme Vähevilja Kuusk, Ilves, põder, Metsandus, Metsatulekahjud, okasmets jahedamas -kad leet- mänd, lepp, jänes, hunt, küttimine, liigne raie, osas mullad vaher, kask, rebane, teder, kalandus reostused, haab, nulg, karu, tihane, happevihmad,
Kliimavöötmed Õhumassid Polaarvööde Polaarne õhk. Lähispolaarnevööde Suvel parasvöötme õhk, talvelpolaarne õhk. Parasvööde Parasvöötme õhk. Lähistroopiline vööde Suvel troopiline õhk, talvel parasvöötme õhk. Troopiline vööde Troopiline õhk. Lähisekvatoriaalne vööde Ekvatoriaalne õhk ja troopiline õhk. Ekvatoriaalne vööde Ekvatoriaalne õhk. Õhutemperatuur Sademed Õhutemperatuur aasta ringi väga madal. Sademed peamiselt lumena. Suvi suhteliselt jahe, talv karm. Vähe sademeid. Suvi piisavalt soe, talv külm. Piisavalt sademeid, talvel püsiv lumekatte. Õhutemperatuur kõrge
Lähistroopiline kliimavööde Lähistroopiline kliimavööde on kahe põhikliimavöötme parasvöötme ja troopilise vöötme üleminekuvööde umbes 30. ja 40. laiuskraadi vahel nii põhja- kui ka lõunapoolkeral. Lähistroopikas on välja kujunenud mitu kliimatüüpi ja sellele vastavalt ka erinevad taimkattetüübid. Levinuim on vahemereline kliima, mis on Vahemere ääres, Põhja- ja Lõuna-Ameerika läänerannikul, Lõuna-Aafrikas ning Austraalia kagu- ja edelarannikul. Kuivas lähistroopikas mandrite sisealadel asuvad aga rohtlad, poolkõrbed ning kõrbed.
Õhumassid Õhumassid · Õhumassid on enam- vähem ühesuguste omadustega suured õhu kogumid · Õhumassid haaravad enda alla tuhandete ruutkilomeetrite suurused maa-alad Mandrilised ja merelised õhumassid · Mandrilised õhumassid on kuivad, sest tekivad maismaa kohal · Merelised õhumassid on niisked, sest tekivad mere kohal Ekvatoriaalne õhumass (EÕM) · Õhk on kuum ja niiske Troopiline õhumass (TÕM) · Õhk on kuiv ja soe Parasvöötme õhumass (PÕM) · Parasvöötme mandriline õhumass on kuiv, talvel külm ning suvel soe · Parasvöötme mereline õhumass on niiske, talvel soojem ning suvel jahedam kui parasvöötme mandriline õhumass Antarktiline ja arktiline õhumass (AÕM) · Õhk on kuiv ja külm Õhumasside tekkepiirkonnad Lingid · http://www.cbs3springfield.com/weather/classr · http://www.uwsp.edu/geO/faculty/ritter/geog10 Frondid Atmosfäärifront
Euraasia mandri loodeosas.Eesti kliimat mõjutavad tegurid:1)kau gus ekvaatorist-sellest oleneb päikesekiirguse hulk.2)kaugus ookea nist-mida lähemal ookeanile,seda väiksem temp.kõikumine ja niisk em kliima.3)õhumassid ja valitsevad tuuled-parasvöötme mereline mõjutab meid,parasvöötme läänetuuled-muudavad meie kliima nii skeks.4)reljeef-mõjutab temp.ja sademete hulka.5)hoovused-suur li ikuv veemass ookeanis,meid mõjutab Golfi hoovus.Päikesekiirgus- Eesti asub parasvöötme põhjaosas,kiirguse hulk on suhteliselt väike ,esineb 4 aastaaega,muutub Päikese kõrgus,talisel ajal on suurem al beedo.Õhumass-suur,ühesuguste omadustega õhuhulk.Front-kui kaks õhumassi-soe ja külm segunevad,kahe õhumassi kokkupuutepiirkond .Pärast külma frondi möödumist-temp.jahedam,õhurõhk kõrgem,pil visus selge,sademed kuiv,tuul nõrk.Külma frondi möödumise ajal:te mp.langeb,õhurõhk tõuseb,pilvisus suureneb,sademed sajab,tuul tu gev.Sooja õhuga alas:temp
5)TAIMESTIK JA LOOMASTIK jäänuste kõdunemine ja väljaheited 6)INIMTEGEVUS kasutatakse looduslikke taimi ja ise teatud põllukultuure. (väetamine, maaharimine, reostamine, põlluharimine) MULLA PROFIIL mullahorisontide läbilõige lähtekivimist maapinnale. MULLA HORISONDID erineva koostisega, värvusega, mullakihid, mis kujunenud muldade arengu käigus MULLA TÜÜBID: 1)Tundra TUNDRAGLEIMULLAD savistunud, liigniisked, väheviljakad. 2) Parasvöötme okasmets LEETMULLAD suhteliselt väheviljakad 3)Parasvöötme segamets LEETUNUD MULLAD, PRUUNmULLAD 4)Parasvöötme lehtmets PRUUNMULLAD, KASTANMULLAD suht. Viljakad 5) Parasvöötme rohtla MUSTMULLAD väga viljakad 6)Lähistroopiline mets PUNAMULLAD suht. Viljakad 7) Kõrb ja poolkõrb KÕRBE HALLMULLAD väga väheviljakad 8) Savann SAVANNI PRUUNMULLAD suht.viljakad. 9) Ekvatoriaalne vihmamets LATERIITMULLAD väheviljakad
.................................10 · Asend ja kliima · Taimestik · Mullastik · Loomastik · Inimene tundravööndis 6. JÄÄVÖÖND..........................................................................................12 KOKKUVÕTTE Sissejuhatus Kirjutan referaadi Euroopa loodusvöönditest ja inimeste elu nendes. Tahan saada rohkem teada milline on Euroopa loodus. Euroopas esinevad erinevad loodusvööndid. Need loodusvööndid on järgmised: vahemereline taimestik, parasvöötme rohtla, parasvöötme sega- ja lehtmets, parasvöötme okasmets, tundra ning jäävöönd. Vahemereline põõsastik ja mets Vahemerelised metsad ja põõsastikud levivad 30-ndate ja 40-ndate laiuskraadide vahemikus Vahemere ümbruses. Sellised euroopa riigid, kus levivad vahemerelised metsad on näiteks: Türgi, Hispaania, Itaalia, Kreeka, Horvaatia ning Prantsusmaa. · Asend ja kliima
Sega- ja lehtmetsad ASUKOHT · See vöönd asub valdavalt 40-60 laiuskraadidel Sega ja lehtmetsad asuvad parasvöötme kliimaga aladel Taimestiku muutumine lõuna suunas Põhi Lõun a Parasvöötme põhjaosas kasvavad okasmetsad , segametsad on üleminekualaks okasmetsade ja Kliimatingimused · Parasvöötme mereline ja üleminekukliima · Temperatuuri aastased amplituudid on suured · Sademeid on piisavalt (400-1000 mm) · Puhuvad peamiselt läänetuuled · 4 aastaaega Iseloomusta ja võrdle kliimadiagrammide abil leht- ja segametsavööndi eri paikade kliimat, õ,lk. 67 Mis põhjustab erinevusi? Mullad · Segametsades on levinud leetmullad ja pruunmullad · Lehtmetsades on peamiselt viljakad pruunmullad · Värvuselt on need mullad pruunikad ja
Lühikonspekt :Parasvöötme leht- ja segamets See vöönd asub valdavalt 40-60 laiuskraadidel. Kliimavööde: parasvöötme mereline ja ülemineku kliima Temperatuur: talvel -5..+5 kraadi ja suvel +15...+25, temperatuuri amplituud on keskmine Sademed: 500 kuni 1000 mm/a Tuuled: läänetuuled Aastaajad: 4 aastaaega Mullad Leht-ja segametsas on valdavalt viljakad pruunmullad. Värvuselt on need mullad pruunikad ja sisaldavad alumiiniumi-ja raua ühendeid. Seal on paks huumushorisont. Sügisel maapinnale ladestunud orgaaniline aine laguneb intensiivselt järgmisel kevadel. Segametsades on leetmullad. Taimestik
Kõrbestumine- protsess mille käigus muutuvad viljakad alad kõrbeks. 4. Vahemereline taimestik Oliivid- puu otsas kasvavad mustad ja rohelised marjad. Rosmariin- igihaljas poolpõõsas mida kasutatakse maitseainena. Lavendel- meeldiva lõhnaga poolpõõsas. Piinia- madala tüve ja laiuva võruga mänd. Eukalüpt- igihaljas põõsas. Erosioon- muldade ärauhtumine nõlvade tuule ja vee mõjul 5. Parasvöötme rohtlad Preeria- rohtla Põhja-Ameerikas. Stepp- rohtla Euraasias. Pusta- rohtla Ungaris. Pampa- rohtla Lõuna-Ameerikas. Mustmullad- rohtlas elevad kõige viljakamad mullad. Metsastepp- jõgedevahelise alal stepp. Piison- rohtlas elavad suured elukad. 6. Parasvöötme sega ja lehtmetsad Pruunmullad- parasvöötme metsades olevad mullad. Pesukaru- Põhja-Ameerikas ja Kesk-Ameerikas elav kiskja. Pöök- suvehaljas puu.
http://www.les.iticon.ru/index.php? option=com_content&view=frontpage&Itemid=1 , S.Funini ppt.esitlus, Maakera loodus- ja inimgeograafia, Jaan Jõgi, Liisa Kai Pihlak, Andres Tõnisson , Koolibri 1998, Loodusgeograafia põhikoolile 3.osa, A.Kont, AS BIT 2004, Hilje Nurmsalu ppt.esitlus, C.R.Jakobsoni nim. Gümnaasium Sega- ja lehtmetsad J.Vidinjova ASUKOHT · See vöönd asub valdavalt 40-60 laiuskraadidel Sega ja lehtmetsad asuvad parasvöötme kliimaga aladel Taimestiku muutumine lõuna suunas Põhi Lõun a Parasvöötme põhjaosas kasvavad okasmetsad , segametsad on üleminekualaks okasmetsade ja Kliimatingimused · Parasvöötme mereline ja üleminekukliima · Temperatuuri aastased amplituudid on suured · Sademeid on piisavalt (400-1000 mm) · Puhuvad peamiselt läänetuuled · 4 aastaaega
1. Mandrilises parasvöötmes esineb suurvesi kevadise lume sulamise ajal ja vihmaperioodil. (Tõene/Väär) ....................................................................................................................... ....................................................................................................................... ....................................................................................................................... 2. Parasvöötme mandriline kliima esineb LääneEuroopas. (Tõene/Väär) ....................................................................................................................... ....................................................................................................................... ....................................................................................................................... 3. 30. ja 45. laiuskraadi vahel esineb parasvöötme kliima. (Tõene/Väär)
Okasmetsade kliima Koostasid: Steven Pleesi,Rasmus Raidvere, Raiko Kil Vööndi üldiseloomustus Okasmetsad on levinud parasvöötme jahedamas osas. Okasmetsade kliima on tundravööndi omast soojem ja niiskem Kui võtta arvesse okasmetsavööndi suurt ulatust, on selge, et siingi esineb vööndi piirides küllalt suuri kliimaerinevusi. Eristuvad parasvöötme kaks peamist kliimatüüpi: parsvöötme mereline ja parasvöötme mandriline Okasmetsade kohta Okasmetsades kujunenud happelised huumusained põhjustavad mulla mineraalosa lagunemist lahustavaiks ühendeiks. Kõige rohkem väljauhtumise all kannatav mullahorisont omandab heleda värvuse ja seda nimetatakse leethorisondiks, vastavaid muldi aga leetmuldadeks. Täpsemalt kliimast Okasmetsad on kõige suurem loodusvöönd 6 kuud aastas on keskmine temperatuur
Parasvöötme okasmetsad Peamiselt on parasvöötme okasmetsad parasvöötme jahedamas osas. Okasmetsad levivad laia katkematu vööndina läbi kogu Euraasia ja Põhja-Ameerika. Okasmetsad on peamiselt põhjapoolkeral, kuna lõunapoolkeral on nendel laiuskraadidel väga vähe maismaad. Iseloomustavaid suurusi: * kõige suurem loodusvöönd, ligi kaudu 48% kogu maismaa pindalast *enim okasmetsi on Kanadas, Skandinaavias ja Venemaal; *6 kuud aastast on keskmine temperatuur alla 0 kraadi *suved on soojad vihmased ja niisked
1.tund Parasvöötme rohtlad: asend ja rohtlate erinevad nimetused, kliima, mullad, taimkate+kohastumused,lk. 44-45 Abiks esitlused ,,Rohtlad" Koolielu portaalis: http://koolielu.ee/waramu/view/1-621cf2f3-20be-473e-a45e-74c63bb72e51 http://koolielu.ee/waramu/view/1- 9d6821a75dfba7c2880bebb4d5d5e8036dd3cf89 1. Asend, rohtlate eri nimetused (nimetus ja kus) õpiku kaart lk. 44+ kaart faili lõpus; tv lk. 22 ül. 1,2 Asuvad parasvöötme keskosas (keskmistel laiuskraadidel, 40-55 pl ja ll) kõigil mandritel peale Antarktise. Levivad mandrite siseosades või rannikutel, mida uhuvad külmad hoovused. Maismaast ¼ on kaetud rohtlatega. Rohtlate eri nimetused: Euraasias stepp; Ungaris pusta; Põhja- Ameerikas preeria ; Lõuna-Ameerikas pampa ;Lõuna-Aafrikas veld 2. Kliima vt kava. Missugune rohtla asub lähistroopilises kliimavöötmes?
okstesse ja lehtedesse. Seega mõjutavad vihmametsad oluliselt Maa kliimat, pidurdades kasvuhooneefekti ja ühtlustades veeringet. Ekvatoriaalsed vihmametsad on maailma liigirikkamad ja vanemad ökosüsteeme. 7. Milles seisneb ekvatoriaalsete vihmametsade majanduslik tähtsus? Vihmametsatest on pärit palju eksootilisi puuvilju,maitseaineid,näiteks apelsin,mandariin,banaan,mango,kohvipuu,pipar,kardemon,ingver,kaneel jne 8. Iseloomusta parasvöötme okasmetsi. Parasvöötme okasmets ehk taiga on bioom, millele kuuluvad Euraasia ja Põhja-Ameerika parasvöötmes paiknevad okasmetsad. Taigavööndis on jahe ja niiske suvi ning külm talv, Taigavööndi maastikele annavad ilme okasmetsad ja sood 9. Milles seisneb parasvöötme okasmetsade ökoloogiline tähtsus? Okasmetsades kujunenud happelised huumusained (okaspuude varis) põhjustavad mulla mineraalosa lagunemist lahustavaiks ühendeiks 10
Rohtlate levik Rohtlate levik: Euraasias-stepp; Ungaris-pusta Põhja-Ameerika preeria Lõuna-Ameerika pampa Lõuna-Aafrikas veld Pampad tohutud puudeta alad Argentiina keskosas. Stepid mõned teadlased kasutavad nimetusi stepp ja preeria erineva taimkattega rohtlate kohta. Stepis kasvab selle nime järgi madal (kuni 30 cm) ja kuiv rohustu, preerias niiske parasvöötme rohustu, mis on kõrgekasvulisem. Ka stepid on puudeta tasandikud. parasvöötme ja lähistroopilised rohumaad asuvad ekvaatorist kaugemal, kus on mandriline kliima kuuma suve ja karmi talvega. Väga viljaka pinnasega, sest orgaanika lagundamine on seal toimunud sadu ja sadu aastaid. Seetõttu on rohtlad enamuses ülesharitud ja looduslikke rohtlaid on alles jäänud väga vähe. Lõunapoolkeral on parasvöötme rohtlaid väga vähe. Rohtlaid jagatakse ka nende päritolu järgi: looduslikud inimese mõju puudub või on väga väike.
htmMaakera loodus- ja inimgeograafia, Jaan Jõgi, Liisa Kai Pihlak, Andres Tõnisson , Koolibri 1998, Loodusgeograafia põhikoolile 3.osa, A.Kont, AS BIT 2004, Loodusvööndid, Kadri 2004, Vitsut, koostaja J.Vidinjova, Maardu Gümnaasium ROHTLAD ROHTLAD Rohtla on kuiv ala, kus kasvavad kuivalembelised rohttaimed ja on väga vähe puid. · Asuvad parasvöötme lõunaosa keskmistel laiuskraadidel, 40-55 pl ja ll · Levivad mandrite siseosades ja rannikutel, mida uhuvad külmad hoovused Maismaast ¼ on kaetud rohtlatega. Rohtlaid nimetatakse erinevatel mandritel erinevalt: Euraasias stepp; stepp Ungaris pusta; pusta Põhja- Ameerikas preeria ; Lõuna-Ameerikas pampa ; Lõuna-Aafrikas veld Rohtlates valitsev kliima: · Asub parasvöötme kliimaga aladel; valitsevad
Asulad on tavaliselt Põhja-Ameerikas ja amplituud ·Jenissei ·Tume taigakuusk, nulg koondunud jõgede äärde või rannikule. Euraasias ·Sademeid esineb 400-1000 mm/a. ·Leena ·Hele taigamänd, lehis Inimeste põhitegevuseks on: parasvöötme ·Talvel sajab vähe, suvel rohkem ·Ob Loomastik ·metsa- ja puidutööstus põhjaosas ·Igikelts ehk kirsmaa ·St. Lawrence ·Liigirikas loomastik ·küttimine
kolmandiku lehtpuud. Metsad Alaska sisealadel on tüüpilised vähetootlikud okasmetsad. Neid ürgseid metsi raiutakse vähesel määral. Lääneosa kuivemas kliimas kasvavad peamiselt männimetsad. Kliimast olenevalt on need kidurad, keskmise või üle keskmise tootlikkusega metsad. Kirdeosariikide segametsad olid varem samuti üsna tootlikud. Kahjuks laastati need metsad juba 19. sajandil. Sooja parasvöötme lehtmetsi on säilinud vaid mägedes looduskaitse-, vee- või mullakaitsemetsadena. Metsad Varasematel aegadel oli palju niiskeid lähistroopilisi metsi riigi edelaosas. Eriti väärtuslikud olid männi- ja küpressimetsad. Lähistroopilisi metsi laastati tugevasti 20. sajandi algupoolel. Seetõttu on lääneosariikide metsad praegu paremas seisukorras ja seal on valdavalt okaspuud. Lehtpuitu saab peamiselt
Parasvöötme metsad 8.klass Hilje Nurmsalu C.R.Jakobsoni nim. Gümnaasium Viljandi maakond Koolitaja Marika Anissimov Parasvöötme metsade jaotus Okasmetsad Segametsad Lehtmetsad Paiknemine Sega- ja lehtmetsad okasmetsad Kliimatingimused Parasvöötme kliima Temperatuuri aastased erinevused suured Sademeid piisavalt (400-1000 mm) Läänetuuled 4 aastaaega Vetevõrk Jõgedevõrk tihe Sademetehulk ületab aurumise Järved asuvad mandrijää poolt kujundatud nõgudes Viljandi järv Mullad Okasmetsades leetmullad Tunnuseks hele Lehtmetsades pruunmullad leetekiht
alumiiniumi- ja raua ühendeid. Segametsad on mitmerindelised: kõrgemad puud kasvavad koos madalamate puude ja põõsastega,alumine rinne on rohurinne. Segametsades valmistuvad puud talve puhkeperioodiks. Segametsaaladel leidub ka rohkesti soid ja niite. Segametsades kasvavad: Okaspuud: kuusk,mänd Lehtpuud: lepp,kask,haab,vaher,pärn Madalamad lehtpuud ja põõsad: toomingas,sarapuu Lehtmetsad Kasvavad parasvöötme pehmema kliimaga aladel. Enamiku puudest moodustavad laialehelised puud. Taimed on kohastunud nelja aastaaja vaheldumisega. Aastased temperatuuri erinevused on suured. Piisavalt sademeid (400-1000mm) Viljakad mullad. Lehtpuudest kasvab: tamm,pöök,saar,vaher Okasmetsad Kasvavad parasvöötme põhjapoolses jahedamas osas. Levivad laia katkematu vööndina läbi kogu Euraasia ja Põhja-Ameerika.
Puude jagunemine 5 puuliigiks( mitte bioloogiline) 1)Väärispuud - väga ilus ja vastupidav ( eebenipuu ) 2)Kõvad lehtpuud - suhteliselt tugev ( pöök ) 3)Tarbeokaspuu - laia kasutusalaga ( mänd, kuusk ) 4)Väheväärtuslikud puuliigid - laialt ei tarvitata ( lepp, paju ) 5)Erikasutusega liigid - koor, vili, vm. on tähtsam kui puit(korgipuu, heveapuu, datlipalm) Maailma metsatüübid: Ekvatoriaalsed vihmametsad 1.juurdekasv kiire 2.Arvestuslank kuni 50m3/ha aastas 3.Ülekaalus väheväärtuslikud ja erikasutusega liigid 4.Sobiv oleks valikraie 5.Ülitähtsad ökoloogiliselt Lähisekvatoriaalsed metsad ja hõrendikud 1.Niiske ja kuiv aastaaeg vahelduvad 2.Arvestuslank sõltub niiske aastaaja pikkusest (20-30) 3.Väärispuud, kõva lehtpuu, erikasutusega liigid, väheväärtuslikud 4.Väärtuslikud metsad Niisked lähistroopilised metsad 1.Mandrite idarannikutel 2.Suvi niiske, talv kuiv 3.Arvestuslank 15-20 4.Tarbeokaspuu, kõva lehtpuu, väärispuu 5.Väga väärtusl...
3. Kala töödeldakse laeval 4. Püük suhteliselt kallis 5. Kalad hajali, seetõttu röövpüügiks väike oht 2. Tead kalavarude ebaühtlase jaotumise põhjuseid maailmameres ja kalarikkamaid piirkondi maailmas. Peamised kalapüügipiirkonnad maailmas. Suuremad kalapüüdjad riigid maailmas. Kalavarude ebaühtlase jaotumise põhjused Igal pool ei ole piisavalt toitu ja hapniku. Kalarikkamad piirkonnad on parasvöötme rannikupiirkonnad ning külmade ja soojade hoovuste kokkupuutealad. Peamised kalapüügipiirkonnad maailmas: 1. ATLANDI OOKEANI kirde, põhja ja loode rannik. 2. VAIKSE OOKEANI loode, kirde, kagu ja kogu põhja rannik. SUUREMAD KALAPÜÜDJAD RIIGID MAAILMAS: Hiina, Peruu, Jaapan, India, Indoneesia, USA. 1 elaniku kohta on suurim kalapüüdja ISLAND. 3. Kalavarude vähenemise põhjused. 1. Tehnoloogia on nii palju arenenud, et korraga saab püüda palju rohkem kui varem. 2
Sega- ja lehtmets Referaat Asend. Parasvöötme metsade levikuala on põhjapoolkeral õige ulatuslik. Lõunapoolkeral pole aga sobivatel laiuskraadidel piisavalt maismaad, mistõttu parasvöötme metsi leidub seal väga piiratud alal. Parasvöötme sega- ja lehtmetsad asuvad Euraasia, ja Põhja-Ameerika mandritel. Hõlmab selliseid riike nagu Saksamaa, Sotimaa, USA, Ungari, Venemaa, Eesti, Prantsusmaa, Inglismaa, Iirimaa, Läti, Leedu ja palju teisi riike. Kliima. Selle loodusvööndi kliimat iseloomustab neli aastaaega, temperatuuri aastased erinevused on suured, sademeid on piisavalt ( 400 1000mm ), tugevad läänetuuled, parasvöötme kliima.
Seda mõistagi mõlemal poolkeral. Piirneb ta ühelt poolt troopilise kliimavöötmega ja teiselt poolt parasvöötmega. Lähistroopikas on suviste ja talviste temperatuuride erinevus juba vägagi märgatav. Suved on enamasti kuivad ja kuumad, talved aga pehmed ja vihmased. Kõige selgemini on lähistroopiline vööde jälgitav Vahemere ümbruses. Sellest tulenevalt nimetatakse lähistroopilist kliimat ka vahemereliseks kliimaks. Talvel toovad läänetuuled Atlandi ookeanilt niisket parasvöötme õhku, mistõttu on Vahemeremaades talv soe, tuuline ja vihmane. Isegi lumesadu pole väga haruldane, kuid püsivat lumikatet siiski ei teki. Suvel valitsevad Vahemeremaade kohal kuivad troopilised õhumassid, mistõttu suvi on kuiv ja palav. Sellised kliimatingimused on inimesele väga hästi talutavad ja tervislikud ning seetõttu on Vahemere ääres head tingimused puhkuseks ja tervise parandamiseks. Lähistroopilises kliimavöötmes on pool aastat ühe ja pool aastat teise naabriks oleva
Kliimavöötmed Põhivöötmed Ülemineku - ehk vahevöötmed Polaarne arktiline antarktiline Lähispolaarne Parasvööde Troopiline Lähistroopiline Ekvatoriaalne Lähisekvatoriaalne Põhikliimavöötmed Põhikliimavöötmes on aastaringselt ühesugune õhumass Ekvatoriaalne õhumass Troopiline õhumass Parasvöötme õhumass Arktiline ja antarktiline õhumass Iseloomusta õhumassi põhiomadusi temperatuur, sademed seos õhuringlusega! Õhumasside vaheldumine üleminekuvöötmetes Polaarne T S Lähispolaarne A Parasvööde U Lähistroopiline L Troopiline V Lähisekvatoriaalne V Ekvatoriaalne I ÕHURINGLUS Ekvatoriaalne Päike kõrgel, 2X seniidis Temperatuur 25 °27°
Loomad : antiloobid, euroopa piisonid, ulukhobused, stepis - suslikud, pimerott, hamster, stepituhkur, hüpiklased, preerias ameerika piison, koiott, rohtlahaukur, pampas viskatsa, puuma, nandu, vöölased Inimtegevus : põllumajandus, karjakasvatus, Probleemid : liigse karjakasvatamise ja põlluharimisega kurnatakse pinnas ära ning see allub kergelt vee- ja tuuleerosioonile Poolkõrbed ja kõrbed Geograafiline asend : Põhja-Aafrikas, Ees-Aasias Kliimavööde : parasvöötme lõunaosa, lähistroopiline ja troopiline kliimavööde Mullad : Taimed : kaktused, kalligoonumid, saksauulid, tamariskid, agaavid, aaloed, piimalilled, velvitsiad, kõrbetarnad, pujud, kaameliastlad, arbuusid, melonid, datlipalmid Loomad : suslikud, liivarotid, hüpikud, kobrad, gürsad, eefad, kaamelid Inimtegevus : rändkarjakasvatus, põlluharimine vähesel määral, maavarad, turism Probleemid : kõrbestumine Vahemerelised alad
Rohtla Asend: parasvöötme lõunaosas: Euroopas, P-ameerika, L-ameerika Tekke põhjused: kuivem kliima, inimtegevus puude raiumine Nimetused: Stepp- Aasia ja venemaa, Preeria- P-ameerika Pusta- Doonau jõe ümbrus, pampa- L- ameerika, Veld- L- aafrika Pinnamood: tasane (euroopa lauskmaa, suur tasandik, doonau madalik) Kliima: parasvöötme ja lähistroopilise mandriline · Kuum ja kuiv suvi · Külm ja kuiv talv · Sademeid 250-500, lähistroopikas kuni 750mm · Sajab kevadel Veestik: Veevaesed jõed algavad teistest vöönditest Suur veetaseme kõikumine Doonau, volga, don, dnepr Mullastik: Mustmullad- väga viljakad Probleemid: tuule- ja veeerosioonid, uhtorud, põllukaitsemetsaribad Taimkate: Ülekaalus rohttaimed, puud vaid jõgede ääres. Taimed puhkavad talvel ja suvel, nad on kohastunud lühikese kevadega.
Vahemereline põõsastik ja mets Asend : 30ndate ja 40ndate laiuskraadide vahemikus. Mandrite läänerannikuil ja Vahemere ümbruses. Kliima : päikesepaisteline suvi, jahe ja vihmane talv. Taimestik: nahkjad lehed. Loomastik: Leidub vähe loomaliike. Inimene: karjatamine, kalapüük, põllundus. Loomaliigid : känguru, ida-vöötorav, kvoll, muflon Taimeliigid : loorber, pistaatsia, maasikapuu, oliivipuu Parasvöötme rohtla Asend : Mandrite siseosades ja rannikuil. Kliima : Sademeid langeb vähem kui jõuaks auruda. Kliima on kuiv. Taimestik : Enamus taimi on kõrrelised. Mullastik : Mullaks löss. Mullad on huumusrikkad. Mulla värvus mustjaspruunid nimetatakse mustmuldadeks. Loomastik : Liigivaene. Mulla kobestajaks on pimerott. Inimene : rändkarjakasvatus, maaviljelus Loomaliigid : piison, stepituhkur, pimerott, stepi-vaskuss Taimeliigid : hõbevaher, kullerkupp, stepirohi, piisonirohi
Lähistroopiline Soojal aastaajal Õhutemperatuur kõrge (suvel Sademete hulk Soojal aastaajal Selgelt vööde troopiline (TÕ) õhk, keskmiselt 20°C, talvel 10°C). piirkonniti väga erinev passaadid, väljakujunenud külmal aastaajal Õutemperatuuri aastane amplituud (500-2000mm/a). külmadel suvi ja talv, kevad parasvöötme õhk (PÕ). märgatav. aastaajal ja sügis vähem läänetuuled. märgatavad. Parasvööde Parasvöötme õhk (PÕ) Suvi soe, talv külm. Suvel keskmine Sademeid aastaringis Läänetuuled Neli selgesti õhutemperatuur 15°C, talvel 0°C
Geo kontrolltöö parasvöötme metsad, rohtla Okasmetsad: Okaspuude kohastumised: igihaljas, okkad takistavad aurumist, koonusekujuline et lumi libiseks maha, pikk ja sirge tüvi et saaks rohkem päikesevalgust, paks ja tihe koor kaitsevad pakase eest. Heletaiga: valgusrikas, kliima mandriline, külm ja kuiv, kasvavad peamiselt mänd ja lehis, pumad ja samblikud. Tumetaiga: tihe, varjuküllane, pime, paks mets, kliima merelisem, soojem ja niiskem, peamiselt kasvavad kuusk, nulg, tsuuga ja seedermänd, puhmad ja samblad. Mandriline kliima on kliimatüüp, millele on iseloomulikud suur aastane õhutemperatuuri amplituud ja väike aastane sademete hulk. Mereline kliima on kliimatüüp, millele on iseloomulikud väikesed ööpäevased ja aastased õhutemperatuuride amplituudid, kõrge suhteline niiskus, suur pilvisus ja aastane sademete hulk. Lühikese suve ja õhukeste väheviljakate muldade tõttu ei ole seal eriti tulus elada, seega on see hõreda asutusega...
Õhumassid Õhumassiks nim. Tohutu suur õhu hulka, mis on kujunenud ühesuguse aluspinna kohal ja millel on sarnased omadused (temperatuur,niiskus). Arktiline õhk on külm ja kuiv. See on kujunenud Põhja-Jäämere jääväljade kohal. Liikudes kaugemale lõunasse õhk soojeneb vähehaaval ja muutub järjest kuivemaks. Eestis esineb arktilise õhu sissetunge kõige sagedamini talvel, põhjustades tugevat pakast, ja kevadel, kui ilm on väga jahe ja selge. Parasvöötme mereline õhk on niiske, talvel suhteliselt soe, suvel jahe. Ta kujuneb parasvöötmes ookeanide kohal. Valitseb pilves ja sajune ilm. Eestis esineb seda sageli, umbes võrdselt parasvöötme kontinentaalse õhuga. Ta kandub meie alale lääne- vooluga. Talvel on selle mõjul sulailmad, suvisel ajal aga vihmased ja tuulised ilmad. Parasvöötme kontinentaalne õhk on kuiv, suvel üsna soe, talvel väga külm. Ta kujuneb välja mandri kohal keskmistel laiustel. Ilm on valdavalt selge. Temperatuur on määratud...
Troopiliste alade idarannikutel on kliima niiskem, kuna sellel alal puhuvad passaattuuled toovad ookeanidelt niisket õhku ja nii saavad seal kasvada väga paljud taimed. 6 Lähistroopika Lähistroopilises kliimavöötmes, nagu kõigis vahekliimavöötmetes, on pool aastat ühe ja pool aastat teise naabriks oleva põhikliimavöötme tingimused. Talvel valitsevad seal parasvöötme ja suvel troopilise kliimavöötme tingimused. Suvel on lähistroopikasse nihkunud passaattuulte vöönd ja kõrgrõhkkond, seega on seal kuumad ja kuivad suved. Mandrite idarannikul puhuvad passaattuuled ookeanilt ja suved on seal niisked. Talvel valitsevad lähistroopikas tsüklonid ja läänetuuled, mis toovad ookeanidelt mandrite läänerannikutele niisket õhku. Lähistroopiliste alade läänerannikutel on soe ja kuiv suvi ning pehme ja vihmane talv. Idarannikutel on
on võrdsed. Kasvuhooneefekt - to ja niiskuse suurenemine seeläbi, et atmosfäär ei lase tänu nn kasvuhoonegaasidele (CH4, CO2, N2O, H2O, freoonid) välja maapinnalt tagasipeegeldunud soojuskiirgust. Tuul on õhu horisontaalne liikumine maapinna suhtes, mõjutatud õhurõhkude erinevusest. Õhumass on ühesuguste omadustega ( to ja niiskus) suur õhukogum, saab omadused aluspinnalt. Polaarne õhumass: külm, kuiv; parasvöötme mereline õm: niiske, suvel jahe ja talvel soe (põhjus: meri jahtub ja soojeneb aeglasemalt kui maa); parasvöötme mandriline: kuiv, suvel soe, talvel jahe; troopiline: kuiv ja palav; ekvatoriaalne: niiske ja palav. Õhu paneb liikuma õhurõhkude erinevusest tingitud gradientjõud, mis on suunatud suurema rõhuga alalt madalama rõhuga alale. Tuulenihe:tuule suuna kuni 30-kraadine erinevus kõrgemate õhukihtide ja maapinnalähedaste tuulte vahel
et kõrgemad puud kasvavad koos madalamate puude põõsastega nagu sarapuu, paakspuu, kikkapuu jt. Maapinnal aga vohab üsna tihe rohurinne. Segametsaaladel leidub ka rohkesti soid ja niite. Kas segametsade allvööndi loomastikus peegeldub okasmetsa ja lehtmetsa esindajate segunemine. Tüüpilised taigaasukad pruunkaru, hunt ja nirk kohtuvad siin lehtmetsades elutsevate metskitsede, metssigade ja halljänastega. Okasmetsad Okasmetsad on levinud parasvöötme jahedamas osas. Okasmetsade kliima on tundravööndi omast soojem ja niiskem, kuid siiski veel küllalt karm. Niiskust ja soojust on aga juba küllaldaselt selleks, et siin võiksid kasvada suuremad puud. Kui võtta arvesse okasmetsavööndi suurt ulatust, on selge, et siingi esineb vööndi piirides küllalt suuri kliimaerinevusi. Eristuvad parasvöötme kaks peamist kliimatüüpi: 1) parasvöötme mereline 2) parasvöötme mandriline.
Parasvöötme sega- ja lehtmets Asend Parasvöötme sega- ja lehtmetsad asuvad põhiliselt põhjapoolkeral. Kliima Temperatuuri aastased erinevused on suured Aastas sajab seal 400-1000 mm Läänetuuled Muld Leht- ja segametsavöön di peamisteks muldadeks on toitainerohked pruunmullad. Taimestik Leht- ja segametsavööndi metsad on tuntud oma sügisese värvikirevuse poolest. Lehtmetsades kasvavad lehtpuud Segametsades kasvavad nii lehtmuud kui ka okaspuud Taimestik segametsas Kuusik Kask Haab Tamm Pärn Sarapuu Taimestik lehtmetsas Tamm Pöök Vaher Jalakas Pärn Loomastik Nad on kohastunud aktiivseks eluks aasta läbi, vaid osad jäävad talveunne Jahedas kliimas on vähe kõigusoojaseid loomi kahepaikseid ja roomajaid. Inimtegevus Tööstus Põllumajandus Karjakasvatus Metsandus Veise- ja lambakasvatus Keskkonnaprobleemi...
kalade ja teiste veeorganismide Okeaaniariigid püügiga,kasvatusega,töötlemisega ja valmis toodangu Peamised liigid: Palm, punane puu, kampri puu turundamisega Iseloomustus: 1)juurdekasv 50m3/ha 2)palju väärtuslikke Meremiil = 1,8532 km puid 3)hapniku tootjad 4)elukeskkonna säilitajad Territoriaalveed – 3-12 meremiili ,igasugune tegevus Parasvöötme leht- ja segametsad: rannikuriigi loal Kasvab: Lääne –Euroopa, Hiina Majandusveed – kuni 200 meremiili, kalapüük ja maavarade Peamised liigid: Tamm, Pöök, Vaher, Okaspuud,Kask, Lepp kaevandamine rannikuriigi loal,kalapüük vaba Iseloomustus: 1)lehtmetsade juurdekasv 5-10 m3/ha Avaookean – üle 100 meremiili, kalapüükrahvusvaheliste 2)aeglase kasvuga 3)laostatud põllumajanduse tõttu kokkulepete alusel
vulkaaniohtlik; Vahemerelised alad Tsapparal on vahemereliste alade teine nimetus. Makja on okkaline võsa, mis on tekkinud esialgse loodusliku taimkatte asemele (Itaalia, Aafirka lõunaosa). Früügana on okkaline võsa Kreekas. Gariig on okkaline võsa Prantsusmaal. Mallee ja brigalou on okkalised võsad Austraalias. Asub parasvöötme lõunapoolses osas Euraasias, Põhja- ja Lõuna-Ameerikas; Must muld; huumusrikkaim; Nisu; oder; mais; päevalill; PARASVÖÖTME Pisikesed loomad; roomajad; suhkrupeet; soja; raps; närilised; elavad urgudes; ROHTLA viinamari; kollakaspruunikad; taluvad
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
