aastani. 1882. aastal kutsus haigestunud vend Jakob Liiv Juhani enda asendajaks Triigi- Avispea kooliõpetaja kohale Väike-Maarjas. Juhan Liiv veetis seal poolteist aastat. Kuna vend Jakob ja ta sõbrad olid kirjanduslike ja rahvuspoliitiliste huvidega, siis mõjus nendega läbikäimine Juhanile arendavalt. Senise muusikahuvi (Liiv oli harjutanud viiuli- ja klaverimängu) asemele tuli luule. Sel ajal kujunes välja ka pikaajaline vastastikune kiindumussuhe Pandivere mõisa kutsari tütre Liis Goldinguga. Liisale on suunatud ka mitmed Liivi armastusluuletused ja säilinud on üle saja Liivi kirja L.G-le. Nagu teisedki 19. sajandi eesti kirjanikud tuli Liiv kirjandusse ajakirjanduse kaudu. 1885. aastal ilmus ajalehes Virulane Liivi luuletus "Maikuu öö". Samal aastal sai ta selle lehe toimetuses Tallinnas esimese töökoha. 1886. aastal püüdis Liiv oma haridust täiendada Tartus H. Treffneri eragümnaasiumis, kuid ei suutnud seal kohaneda
HUUMUSE koostises on huumushapped Alltüüp 3.Gleistunud karbonaatsed Vahe-Eesti leet-, soostunud leet- ja ja huumusained. mullad Kg on kõik eelnevate muldade soomuldade agromullastiku valdkond Huumushapped jagunevad: analoogsed, ainult on ajutiselt liigniisked. pindalaga ca 6,8%. Loksa, Aegviidu, Lelle, a)Humiinhapped -annab katioonidega II Tüüp Leostunud mullad K0 Kolu, Türi, Kilingi-Nõmme, Häädemeeste. humaate (soolasid), mis on vees viljakaimad mullad. Kihisemine Väheviljakad mullad. vähemlahustuvad seega on püsivamad ja ei sügavamal, kui 30cm, välja kujunenud a)Aegviidu, Käru allu väljauhtumisele; karbonaatsel lähtekivimil. b)Häädemeeste, Saarde erakordselt b)Fulvohapped annab v...
Väike-Maarja ajalugu Pandivere kõrgustiku kilbiala hõivamine inimeste poolt toimus 1. saj p. K. Esimesed kirjalikud andmed Väike-Maarja ümbruse kohta pärinevad 13. saj 1219. a on Läti Henriku kroonikas mainitud Avispead, "Taani hindamisraamatus" (kirjutatud 1231- 1254) nii Avispead kui ka Aburit, Assamallat, Veadlat ja Kullengat. 14. saj moodustati Väike-Maarja kirikukihelkond ja ehitati kirik. 1499. a on Väike-Maarja kiriku juures mainitud väikest Kassisaba asulat (Katysap, Katesap). Pole teada, kas sellest Vene-Liivi sõja lõpuks midagi säilis, kuid Põhjasõja käigus tuhastati kõik. C. Kelchi kroonikas on öeldud, et juba esimeste sõjaaastate järel polnud Viru- Jaagupi ja Tapa vahel enam ühtki peavarju pakkuvat hoonet. Elu kiriku juures taastus pärast Põhjasõda väga visalt. Pastoraat valmis alles 1750. ...
Vetevõrk Kliima ja pinnamood on põhjuseks, miks Eestis on palju väikesi siseveekogusid. Aastane sademete hulk ületab auramise ning järelejäänud vesi (200300 mm aastas) voolab ära jõgede kaudu. Vesikonniti jaguneb territoorium neljaks: Peipsi järve vesikond 38%, Soome lahe vesikond (v.a Narva jõgi) 21%, Riia laht 32% ja Lääne-Eesti saared 9%. Tähtsaim veelahkmeala on Pandivere kõrgustik. 7 Rahvastik Eesti alalise rahvastiku koguarv oli viimase, 2011. aasta rahvaloenduse andmetel 1 294 455 seisuga 31. detsember 2011. Eelmise, 2000. aasta rahvaloenduse andmetel oli rahvaarv seisuga 31. märts 2000 1 370 052, sellest mehi 631 851 ja naisi 738 201. Faktiline rahvaarv, mis fikseeriti rahvaloendusel, et tagada võrreldavus eelmise, 1989
nõuab pidevat hoolt. Juba praegu võib välja tuua Eesti probleemid seoses põhjaveega. Üks nendest on see, et oluline osa Eesti territooriumist on läbi kaevandatud, reostatud või kaetud jäätmete ja aherainega, mis on toonud kaasa põhjavee reostumist suurtel aladel ning Kirde- Eesti tööstuspiirkonnas on põhjavee seisund juba halvenenud. Üldiselt on Eesti veekaitsemeetmed ja allikate, karstialade kaitse ebapiisav, mis on ohtlik Pandivere veekaitsealal, sest just seal asub suur osa Eesti põhjaveest. Eesti keskkonnastrateegias on esile toodud põhjaveega seonduvalt järgmised probleemid: 1. Oluline osa Eesti territooriumist on läbi kaevandatud, reostatud või kaetud jäätmete ja aherainega see on toonud kaasa põhjavee reostumise suurtel aladel 2. Jääkreostuskolded ohustavad senini inimese tervist ja põhjavett; 3. Põhjavee seisund on halb KirdeEesti tööstuspiirkonnas; 4
Gleimuldade ülesharimisel moodustub eutroofne toorhuumuslik horisont, mille orgaanilise aine huumusesisaldus on 7,0- 8,0%. Kaeveks võetud koha huumusesisaldus jäi aga 3-4% vahele, kuna seda ala pole üles haritud. Karbonaatsetest gleimuldadest moodustavad põhiosa rähksed gleimullad. Kõrgematel aladel kaasnevad nendega gleistunud rähksed ja paepealsed mullad ning madalamatel aladel küllastunud turvastunud ja madalsoomullad (Raimo Kõlli, 2012). Antud muld oli sammuti kõrgemal alal ( pandivere kõrgustikul ), ning tegemist oli rähkse gleimullaga. Sügavamal rähksel gleimullal jääb boniteet 40-45 hindepunktini. (Raimo 13 Kõlli, 2012). Kaevete huumuskiht oli üpris tüse, seega selle mulla boniteet jäi 40-44 piiridesse. (Tulemused välja toodud tabel 2). Tabel 2. Poolkaevete boniteedid, lõimised ja pH. Poolkaeve 1 2 3 4 5 6 7 8 number.
Kaitseala pindala on 10110 ha, sellest 4012 ha Jõgeva vallas. Looduskaitseala moodustati 1985. aastal Eesti kesk- ja idaosale iseloomulike soode ja soosaarte ning Pandivere kõrgustiku lõunanõlva karstiallikate säilitamiseks. Kaitse all on ulatusliku Endla soostiku keskosa: kaheksa rabalaama, neid ümbritsevad siirdesood ja madalsood, märjad
kontuurkaardile: Väinad: Suur väin, Väike väin, Soela, Irbe väin ehk Kura kurk; Saared: Saaremaa, Hiiumaa, Muhu, Vormsi, Kihnu, Ruhnu, Vilsandi, Osmussaar, Naissaar; Poolsaared: Pärispea, Juminda, Viimsi, Pakri, Noarootsi, Sõrve, Kõpu, Tahkuna; Lahed: Liivi, Tallinna, Haapsalu, Matsalu, Pärnu, Narva; Järved: Peipsi, Lämmijärv, Pihkva järv, Võrtsjärv; Jõed: Suur-Emajõgi, Põltsamaa, Pedja, Võhandu, Kasari, Pärnu, Pirita, Jägala, Keila, Narva; Suured pinnavormid, kõrgustikud: Pandivere, Sakala, Otepää, Haanja, Karula, Vooremaa, Tasandikud: Kagu-Eesti lavamaa, Harju lavamaa, Viru lavamaa, Kesk-Eesti tasandik, Põhja-Eesti rannikumadalik, Lääne-Eesti madalik, Pärnu madalik, Peipsi madalik, Võrtsjärve madalik; Eesti haldusjaotus: maakonnad ja maakondade keskused + Narva ja Kohtla-Järve; Rahvuspargid: Lahemaa, Soomaa, Vilsandi, Matsalu, Karula; Looduskaitsealad: Nigula, Alam-Pedja, Endla, Viidumäe. SOOVITATAVAD ÕPPEMATERJALID PÕHIKOOLI GEOGRAAFIA EKSAMIKS
Võhmuta PM, sest külas elavatel inimestel ei ole vahendeid ja ka motivatsiooni põllu harimiseks. Ühistul on kultuurkarjamaad veiste karjatamiseks ja neile silo ja heina varumiseks. Geoloogiline info Pinnakate on valdavalt õhuke (alla 5 meetri), kohati on aluspõhja karbonaatkivimid kaetud alla meetri paksuse pinnakattega. Põhjavesi on u 4-5 m, sügavusel. Reljeef on väga tasane, merest asub küla 108-110 m kõrgusel. Kliimaressursid Pandivere kõrgustik erineb muust Eestimaast üsna tugevalt kliima poolest. Lumikate on paksem, kevad saabub sellesse piirkonda hiljem, sügis varem, ka külmavaba periood on Eestis kõige lühem, koguni 50 päeva võrra lühem kui rannikul. Veevarud Põhjavett (kaitsmata) kasutab põhimõtteliselt terve küla ning AS Võhmuta PM üks kahest veevõtukohast on Pajuri kinnistul asuv puurkaev. Puurkaevust lubatud veevõtt aastas on 9160 m3, ööpäevas lubatud veevõtt 25 m3
HAAPSALU KUTSEHARIDUSKESKUS Loodusturismi korraldus LT12 Petra Raamat EESTI MAASTIK JA HARJU LAVAMAA Juhendaja: Leelo Alasi Uuemõisa 2013 1 Sisukord 1. MAASTIKE KUJUNEMINE JA SEDA MÄÄRAVAD TEGURID................................................................ 3 2. EESTI MAASTIK ................................................................................................................................ 3 2.1 EESTI MAASTIKE KUJUNEMISE PEAMISED TEGURID ..................................................................... 3 2.2 EESTI MAASTIKUTÜÜBID ............................................................................................................... 3 2.3 EESTI MAASTIKU LIIGESTATUS ...................................................................................................... 4 3. HARJU LAVAMAA........................
Kuna rähkmullad võivad kevadeti ja sügiseti kannatada liigniiskuse all ning sademetevaesel perioodil on põuakartlikud, siis tuleks vastavalt vajadusele neid muldi kas kuivendada või niisutada. Keskmine perspektiivboniteet Selle põllumassiivi kaalutud keskmine perspektiivboniteet on 48,9 lähtehindepunkti. Enamlevinud mulla osatähtsus Leetjad mullad (KI) hõlmavad ~2,4% kogu Eesti maafondist ja 6,3% põllumaast. Levikualaks on kollakashalli moreeni puhul Pandivere kõrgustik ja punakaspruuni moreeni puhul Viljandimaa ja Tartumaa. Kasutatud materjalid 10 1. Linde, K. Muldade määramise abimees. Kättesaadav: http://www.tlu.ee/~katzz/soils/soil_info.html, (viimati külastatud 23.04.2018) 2. Maa-ameti kaardiserver X-GIS. Kättesaadav: http://xgis.maaamet.ee/xGIS/XGis, (viimati külastatud 23.04.2018) 3. Astover, A
Suuremad ettevõtted tellivad materjali 4-5 korda aastas, kuid seejuures on need mitu korda mahukamad tellimused. Nende täitmine võib võtta kuni paar kuud. Väikese osa klientuurist moodustavad ka eraisikud, kes ostavad materjale oma isiklikuks tarbeks. Nende tellimused on väikesed ning sellega tuleb firmal tegeleda paaril korral aastas. 5.3 Konkurendid Firma põhilisteks konkurentideks on Rakvere firma OÜ Pandivere puit, Näpi Saeveski AS ja OÜ Pada saeveski. Tabel 2 Konkurentide kirjeldus Firma nimi Põhitegevus Asukoht Eelised AS Näpi · saematerjali tootmine ja Rakvere · asukoht- Eestit saeveski müük ja Venemaad · okaspuu peenpalgi ühendava varumine raudtee lähedal
Tekkisid tavaliselt siis, kui liustik püsis pikemat aega ühel kohal. Osaliselt sorteerunud materjal. 25. Mis on oos? (teke, siseehitus, kuju, suurus, levimus Eestis, näited) Kujunenud passiivses või irdjääs. Limnoglatsiaalsed/fluviaalsed. 30-40m kõrgused, järsunõlvalised. Võivad moodustada pikki oosiahelikke. Koosnevad jääjõgede põimkihilistest liivadest, kruusadest ja veeristest. Parimad väljakujunenud pikioosid Pandivere kõrgustikul, põikoosid Lääne-Eestis. 26. Mis on voor? Madal sujuvate joontega leivapätsi meenutav moreenist koosnev positiivne pinnavorm. Tekivad mandrijää kulutus-kuhjelise tegevuse tulemusena. Emumägi. Vooremaa 27. Mis on mõhn? Kujunenud passiivses või irdjääs. Korrapäratu põhijoonega künkad. Koosnevad kihitatud liivadest ja kruusadest. Mõhnadel võib olla moreenkate. Eestis leidub lihtmõhnu, mõhnaahelikke, mõhnakomplekse, mõhnastikke, mõhnamassiive
15 km pikkuselt. Ida pool Laiuse voort asub ümber samanimelise järve Kivijärve soo (1066 ha). Veel kaugemal on Laiuse soo (543 ha). Soised on ka Kuremaa järve (397 ha) lääne- ja idakallas (kokku 770 ha). Keskosas on ulatuslikumad Kaiavere (650 ha) ja sellest kagupoolsem Pataste soo (Arold 2008). 6 3.5. Kliima Pandivere kõrgustik mõjutab mõneti Vooremaa kliimatingimusi. Vooremaal on aastane sademete hulk väiksem kui Pandiveres. Kuid Vooremaa põhjaosas tuleb sademeid Pandivere kõrgustiku mõjul ligi 50 millimeetri võrra rohkem kui lõunaosas. Siinne liigestatud pinnamood mõjutab arvatavasti ka sademete jaotust. Nii on näiteks täheldatud Laiuse voore mõningat mõju sademetele. Kui vihmapilv tuleb lõunast või edelast, siis voore kirdejalamil tavaliselt vihma ei saja (mägi ajavat pilved lõhki). Samuti täheldatakse, et Saadjärv jahendab varakevadel ümbruskonna kliimat, kuid suvel mõjub pehmendavalt (Remmel 1978).
jääaegse maakerkena. On olnud ka väikseid maavärinaid. 17. Millega on seotud karstivormide levik Eestis? Tuntumad karstialad. Too näiteid Eestis esinevate karstivormide kohta. Karstivormide levik Eestis on seotud suhteliselt kergesti lahustuvate dolomiitide ja lubjakivide paiknemisega. Näiteks Ordoviitsiumi ladestus Lasnamäe lademes. Karsti arengutingimused on soodsamad õhukese ja vett kergesti läbilaskva pinnakattega aladel. Tuntumad karstialad: Pandivere kõrgustik, Lääne-Eesti saarte karstivaldkond. Eestis esinevad karstivormid: Karstiseen, karrid (Vilsandi), kurisud (Salajõgi) 18. Tuuletekkelised pinnavormid (näited, teke, levimus Eestis). Luide on positiivne tuuletekkeline pinnavorm, mis koosnevad teralistest setetest, mida tuul jõuab ühest kohast teise kanda. Levivad peamiselt rannikualadel. Smolnitsa luited Peipsi põhjarannikul. 19. Vooluveetekkelised pinnavormid (näited, teke, levimus Eestis).
Laamtektoonika (laamade liikumine) Laam maakoor + vahevöö ülemine osa. Suur plokk, mis liigub astenosfääri peal. Astenosfääris on aine plastiline, tekivad lained, see panebki liikuma laamad. Alfred Wegener avastas mandrite liikumise. Pangaea suur manner, mis eksisteeris enne lagunemist. Lauraasia ja Gondvana kaks osa, mis tekkisid Pangaeast. 7 suurt ja 20 väiksemat laama. Kuidas laamad liiguvad: · Ookeanilise ja mandrilise laama kokkupõrge toimub Lõuna-Ameerika läänerannikul nt. (Nazca ja L-Am laam). Geoloogilised nähtused a) Ookeaniline maakoor hävib (sest on õhem) b) Maavärinad c) Vulkaanipursked d) Kurdmäestike (kõrgete mäestike) teke e) Süvikute teke · Laamade lahknemine toimub Atlandi ookeani keskosas (Islandi juures). P-Am ja Euraasia nt. a) Tekib juurde uus maakoor b) Maavärinad c) Vulkaanipursked, vulkaanilis...
Raukas, A., Teedumäe, A. (eds). 1997. Geology and Mineral Resources of Estonia. Estonian Academy Publishers, Tallinn. 436 pp. Fig. 160. Zonation of the bedrock topography (after Tavast 1992): 1 - boundaries of large bedrock forms; 2 - boundaries of medium bedrock forms; 3 - escarpments. I - Depression of the Gulf of Finland: 1 - Sub-Vendian Peneplain; 2 - Cambrian-Vendian Peneplain; 3 - Vendian Escarpment; 4 - Cambrian Escarpment. II - Viru-Harju Plateau: 1 - Ordovician Escarpment; 2 - Pandivere Elevation; 3 - Ahtme Eminence. III - Livonian Lowland: 1 - West-Estonian Lowland; 2 - Depression of the Gulf of Riga. IV - Middle-Devonian Plateau: 1 - South- Sakala Elevation; 2 - Otepää Elevation; 3 - North-Vidzeme Depression. V - Central-Estonian Lowland and Depression of Lake Võrtsjärv. VI - Lake Peipsi Depression. VII - Valga and South-Estonian lowlands. VIII - Upper- Devonian Plateau: 1 - Haanja-Aluksne Elevation; 2 - Karula Eminence; 3 - Vidzeme Elevation; 4 - Devonian
Eesti haritavatest maadest 27,8 % on liivsavi mullad.Liivmuldade osatähtsus on kõige suurem Hiiumaal , keskmisestt enam on neid ka Saare-, Pärnu- Ida-Viru, Valga-v Põlva- ja Võrumaal. Viljakaid leostunud ja leetjaid liivsavimuldi on rohkesti Järvamaal, kuid valdavad on nad Viru-, Jõgeva- ja Raplamaal. [6] 8 Leetjad mullad hõlmavad ca 2,4% kogu Eesti maafondist ja 6,3% põllumaast. Levikualaks on kollakashalli moreeni puhul Pandivere kõrgustik ja punakaspruuni moreeni puhul Viljandi ja Tartumaa. Gleistunud pruunmullad hõlmavad 7,3% kogu maafondist ja 12% põllumaast.[7] Eesti muldkattest moodustavad normaalse arenguga gleimullad ca 27,7 %. Haritaval maal on gleimuldi 16,9% ja metsamaadel 30%. Suurimad levikualad on Lääne-Eesti ja Pärnu madalik, Soomaa põhjaosa ja Hiiumaa. [7] Kasutatud allikad [1] Geoportaal. Mullakaardi-kaardirakendus. http://geoportaal.maaamet
Suureneb põhjavee tase kui toimub sademetevee infiltratsioon, mõjutab ka soode esinemine ja karstilehtrid ja karstlus. Põhjavesi väheneb auramise, inimtegevuse käigus, taimed võtavad palju vett, allikate äravool. 19. Põhjenda põhjavee kaitse vajalikkust oma kodukohas. Kui vesi imbub maapinda võtab ta kaasa palju reoaineid. Maa sees puhastub pikapeale looduslikult enamikest reoainetest. Mida kiiremini vesi kivimites saab liikuda seda suurem on põhjavee reostus. Näiteks Pandivere kõrgustikul põhjavesi suure nitraatide sisaldusega, sest põldudelt satub lämmastikühendeid koos vihma- ja lumesulaveega kergesti põhjavette. Vältida tuleks reostust puurkaevude juures. 20. Too näiteid vee kaitse vajalikkusest. B pool 1. Miks on Läänemere soolsus väike? Nimeta 3 põhjust. (3p) 1) väike aurustumine 2) mageda jõevee suur sissevool 3) halb ühendus põhjamerega 2. Millal on Gangesel madalvesi. Põhjenda. (2p)
kuusikud, alusmets hõre või keskmise tihedusega: kuslapuu, pihlakas; alustaimestik liigirikas: jänesekapsas, laanelill. Kagu- ja Lõuna-Eestis. Sinilille kasvukohatüüp - positiivsetel pinnavormidel, muld viljakas, leostunud või leetjas muld, kõdukiht on väga õhuke. Mullareaktsioon neutraalne. Kuuski kõige rohkem (sageli juurepessiga), siis männikud ja kaasikud. Alusmetsas kuslapuu, pihlakas, vaarikas; alustaimestik liigirikas: sinilill, jänesekapsas, metsmaasikas. Pandivere kõrgustiku ümbruses, aga ka Põhja- ja Loode-Eestis. 1.5 Salumetsad viljakatel, lubjarikastel lähtekivimitel tekkinud muldadel, veereziim soodne, puistute koosseis väga mitmekesine, peamiselt segapuistud Ia-II boniteet. Naadi kasvukohatüüp tasase või nõrgalt lainja reljeefiga aladel, põhjavesi ulatub mullaprofiili-taimed veega hästi varustatud. Gleistunud leetjad või gleistunud leostunud mullad. Kõdukiht puudub. Eesti viljakaim kasvukohatüüp
See kaitsekorralduskava on ministri poolt kinnitamata. 30 Viitina järv Sügis Haanjamaal 31 ENDLA LOODUSKAITSEALA 1. Asustamise aeg. Kaitseala loodi 25.05.1981 aastal Endla - Oostriku soostiku kaitseks. Nüüdseks on kaitseala piirid laienenud. 2. Asukoht. Endla looduskaitseala asub Kesk-Eestis Pandivere kõrgustiku lõunajalamil, Endla nõos Jõgeva-, Järva- ja Lääne-Virumaal. Kaitseala pindala on 7591 ha. 3. Kaitse alla võtmise eesmärk e mida kaitstakse. Looduskaitseala moodustati Eesti kesk- ja idaosale iseloomulike soode ja soosaarte ning Pandivere kõrgustiku lõunanõlva karstiallikate säilitamiseks. Kaitse all on ulatusliku Endla soostiku keskosa: seitse rabalaama, neid ümbritsevad siirdesood ja madalsood,
TALLINNA ÜLIKOOL Jägala ja Keila jõed ja joad Referaat Veronika Humal ja Helle-Kai Saapar Matemaatika- ja Loodusteaduskond Õpperühm: LG-1 Juhendaja: Kaija Käärt Tallinn 2011 Sisukord Jägala jõgi........................................................................................................................................3 Üldandmed...................................................................................................................................3 Taimestik......................................................................................................................................3 Põhjaloomastik..........................................................................................................................
mõhnastikke, Külvandu luitestikke, Jäneda-Aegviidu ning Matsimäe-Voose oose ja mitmeid väikevoori). Looduskaitseala - Tegeleb looduslike protsesside, haruldaste või ohustatud taime-, seene- ja loomaliikide ning nende elupaikade ja koosluste kaitsega. - Looduskaitsealasid on Eestis 172. Näiteks: Endla looduskaitseala, mille pindala on 10161 ha, moodustab Eesti kesk- ja idaosale iseloomulike soode ja soosaarte ning Pandivere kõrgustiku lõunanõlva karstiallikate säilitamiseks. Rahvuspark - Rahvuspark on kaitseala looduse, maastike, kultuuripärandi ning tasakaalustatud keskkonnakasutuse säilitamiseks, kaitsmiseks, taastamiseks, uurimiseks ja tutvustamiseks. - Rahvusparke on Eestis kokku 6. - Viimane neist, Alutaguse rahvuspark, moodustati novembris 2018. Rahvuspargi tuumiku moodustavad ulatuslikud soo- ja metsamaastikud. Üldiselt tasase pinnamoega alal loovad
Juveniilsed veed pole kunagi olnud hüdrosfääri osa. Tekivad magma ning moondeprotsessides vabaneva vee arvelt. Põhjavesi liigub raskusjõu toimel rõhu alanemise suunas läbi kivimipooride ja lõhede. Arteesiavesi surveline põhjavesi Põhjaveevaru vee kogum mida lubatakse veehaarete abil kasutusse võtta. Peab tagama põhjavee taseme ja hea seisundi säilimise. Veehaarde tootlikus peab olema suurem kui 500 kuupm ööpäevas VeeS. Kõige suurem põhjavee toitumine Pandivere kõrgustikul. Kõige madalam pärnu kant. Enamasti siiski sademetest , sood reostusoht. Reostused : põllumajanduses väetised, õlireostused, kaevandusvete sulfaadid
· saastab õhku ja emiteerib globaalset kliimamuutust põhjustavaid aineid; · saastab teeäärset pinnast ja vett raskemetallide, naftasaaduste ning teede jäätumis- ja libedustõrjeks kasutatavate kemikaalidega; · tekitab tolmu, müra; · õnnetuste korral ohustab keskkonda naftasaaduste ning teiste mürgiste ainetega; Nitraadireostuse piiramiseks on moodustatud Pandivere ja Adavere-Põltsamaa · reostab merd ja pinnavett naftasaaduste ja nitraaditundlik ala . Nitraadireostus on pikaajaline ja raskesti juhitav probleem. olmejäätmetega. 7 8 Kommunaalmajandus Keskkonnaprobleemid
2.Eesti 21% (suuremad, kui 1ha soid 9836) -orgaanilise aine hulk 3.Iirimaa 17% -pinnamood 4.Rootsi 16% -lähtekivim 5.Kanada 14% 5.Indoneesia 13,6% Eestis on kõige enam soid Alutagusel, Peipsi ääres, Võrtsjärve nõos, Soomaal, Vahe-Eesti põhjaosas, Lääne-Eesti madaliku sisemaalises osas Soodevaesed piirkonnad on: Lõuna-Eesti, Pandivere kõrgustik, suhteliselt vaene ka Pärnu madaliku põhjaosa Lääne-Eesti rabad Ida-Eesti rabad -järsu rabarinnakuga -kumer -keskosa tasane -vee äravool hea -vesi liigub raba servas -puisrabad -keskel lageraba, puud rabanõlvadel -hanevits
Niisiis on arteesiavete puhul tegemist kolme alaga: toite-, surve- ja drenaazialaga. Üldjuhul peaks levikuala olema suurem kui toiteala. Tasub silmas pidada ka seda, et arteesiavee toiteala, nii nagu juuresoleval pildil kujutatud, on samal ajal pinnasevee leviala. Meie alal on infiltratsioon põhiline põhjavee toitumisallikas. Asi on selles, et keskmine sademete hulk ületab aurumise. Nende kahe näitaja vahe jaotub pinna- ja põhjavee vahel. Näiteks Pandivere kõrgustikul on see vahe umbes 350 mm. Kuna pinnavete võrk seal praktiliselt puudub, siis läheb kõik see vesi põhjavee toiteks. Peale infiltratsiooni tuntakse veel teisigi põhjavee tekkimise viise. Nendeks on: · Kondensatsioon soe, veeauru sisaldav õhk, tungides jahedamatesse kivimitesse jahtub seal ning kondenseerunud vesi tekitabki põhjavett · Juveniilsed veed tekivad magma ja tema aurude jahtumisel
korrastamise käigus. [http://www.envir.ee/loodus/7page.html] (16.03.08) PROGRAMMIALA "See on seire, uurimis- ja haridustöö korraldamiseks ning loodusvarade kaitse ja kasutamise ühitamiseks kas kohaliku, riikliku või rahvusvahelise programmiga haaratud ala. Programmiala territoorium jaguneb loodusreservaadiks, sihtkaitsevööndiks, piirangu- vööndiks ja programmiala üldvööndiks. Eestis on kaks programmiala: Lääne-Eesti saa-restiku biosfääri kaitseala ja Pandivere veekaitseala." [http://www.envir.ee/loodus/7page.html] (16.03.08) Natura 2000 alad meie meie metsades Natura 2000 raames kaitstakse või kavandatakse kaitse alla võtta Eesti metsades mitut tüüpi alasid. Natura 2000 alad jagunevad kahte tüüpi: linnualad ja loodusalad. Linnualad on mõeldud kogu Euroopas hävimisohus linnu- ja rändlinnuliikide elupaikade kaitseks, loodusalad huku äärel taime- ja loomaliikide (v.a. linnuliigid) ning ohustatud elupaigatüüpide
kestis kvaternaari mandrijäätumiseni. Teine etapp on seotud mandriliustike kulutava ja kuhjava tegevusega. Korduvalt peale tunginud liustikud kandsid aluspõhja ülaosast ära mitmekümne meetri paksuse kihi. Kolmas etapp ehk jääajajärgsel perioodil toimus jääajal tekkinud pinnamoe tasandumine ning setete ärakanne voolava vee, merelainete, tuule, murenemise ja raskusjõu toimel. 19. Too näiteid eesti pinnamoe suurvormide kohta. Kõrgustikud- Pandivere kõrgustik, Sakala kõrgustik Lavamaad- Harju ja Viru lavamaa Nõod ja orundid- Emajõe orund, Hargla nõgu Madalikud- Pärnu madalik, Lääne eesti madalik 20. Mille poolest erinevad kulutuslikud kõrgustikud kuhjelistest? Too näide. 21.
hariliku härgheina, kahkja tarna madala mustjuure, tulika luht-kastevarre, kõrveköömne- sinihelmika, lubika-hirsstarna jt kooslused. [2] Analüüsitud põllul enamlevinud mulla osatähtsus kogu Eesti maafondist ja haritavast maast (%) ning selle mulla peamine levikuala Eestis Leetjad mullad (KI) moodustavad 2,4% kogu maafondist ja 6,3% põllumaast. Levinud Põhja- ja Kesk-Eesti maastikel. Levikualaks on kollakashalli moreeni puhul Pandivere kõrgustik ja punakaspruuni moreeni puhul Viljandimaa ja Tartumaa. [4] Kasutatud kirjandus 1. Astover, A., Reintam, E., Leedu, E., Kõlli R. (2013). Muldade väliuurimine. Tartu: Eesti Maaülikool. 2. Astover, A., Kõlli, R., Roostalu, H., Reintam, E., Leedu, E. (2012). Mullateadus. Õpik kõrgkoolidele. Tartu: Eesti Maaülikool 3. Maa-ameti kaardiserver X-GIS. https://xgis.maaamet.ee/maps/XGis? app_id=UU82A&user_id=at&LANG=1&WIDTH=1122&HEIGHT=655&zlevel=0,5
Rahvastiku kasvuga kaasnevad probleemid: Säästva arengu eeldused: *poliitliline süst, mis suudab *Toidupuudus (500 milj. alatoidetud) *Keskkonna tagada elanike aktiivse osalem keskk.alaste otsuste reostuse kiire kasv *Loodusvarade üha kiirenev tegemisel *säästlikul alusel toim maj *sost süst, mis lah kasutamine *Looma- ja taimeliikide hävimine sots ebavõrdsust *innovatiivne keskk.sõbralik tehnol *Ökosüsteemide hävimine *Linnastumine *Energia *säästva arengu põhimõtteid tunnistav rahv.vah puudus. suhtlemine *paindlik ja isearenguks võimel haldussüst Loodust ja inimest ähvardavad ohud: *Fossiilsete *teadlikkuse tõus *muutused tarbimises kütuste põletamisest tingitud glob. muutused Maa Säästva arengu instrumendid: *seadusandlikud atmosfääris *Radioaktiivne saastumine ja sellest t...
ning enamjaolt suurtematest linnadest palju taolisi ärisi. Kuid peab olema optimist st kunagi ei ole küll, mida rohkem on inimestel valikuvõimalusi seda parem. Samuti on pidev konkurents ka turul parem, kui olla monopolistlik ettevõtte, sest tänud konkurentidele same me muuta ennast paremaks nii kvaliteedi kui ka teenuste osas. Oma äriidee elluviimist kavatseme teaostada Rakke vallas Räitsvere külas, see asub Endla looduskaitseala kirdepiiril ning Pandivere kõrgustiku lõunaserval.(LISA 1) Olemas on ruumid, koht, maaala, varsti ka kliendid. Samuti on lihtne seal alustada, kuna Rakverest on sinna väga vähe maad. Samuti on olemas osaline tehnoloogia. Kui äriidee õnnestub, siis hakkame looma konkurentidega sõprussuhteid, et koostööd teha. Kuna maa on olemas, siis võibolla arendame oma ettevõtet, luues uusi hooneid ning ka uusi teenuseid. Samuti oleme kohal igal turismimessil, tutvustame oma teenuseid. Samuti ka laatadel
kujunemine. Termokarst oli mandrijää taandumise järel tavaline nähtus ka Eesti alal, sest mandrijääst jäi 21. Mis on mõhn? (teke, siseehitus, kuju, suurus, levimus Eestis, näited) maha palju irdjää panku, mis pinnakatte all aeglaselt sulasid. Nt: Pandivere veelahkmeala Mõhn on liustikujõesetetest koosnev positiivne pinnavorm. Tekivad mandrijää sulamisvee setetest kas 10. Mis on Madal-Eesti? Kirjelda Madal-Eesti loodusgeograafilist eripära võrreldes Kõrg-Eestiga.
rabamurakaga. · Niidu-kuremõõk - Ta on sugulane kaunite aiataimede gladioolidega. · Püramiid-koerakäpp - Ta on enne õitsemist äravahetamiseni sarnane käoraamatutega. · Saaremaa robirohi - Ta ei kasva ühelgi teisel maal kui Eestis. · Valge tolmpea - Valge tolmpea on meie käpalistest üks suuremate õitega. · Võsu-liivsibul - Eestis paiguti, peamiselt Kagu-Eestis ja Pandivere ümbruses. · Aas-karukell - Eestis hajusalt, areaali põhjapiiril. · Hall käpp - Hallil käpal on suured tihedad ruljad õisikud. · Harilik käoraamat - Eestis esineb paiguti, Lääne- ja Põhja-Eestis küllaltki tavaline. · Harilik porss - Eemalt vaadates tundub porss olevat põõsakujuline paju. · Kahelehine käokeel - Ööviiul on meie tavalisemaid ja armastatumaid käpalisi. · Künnapuu - Künnapuuga väga sarnane on meil rohkem levinud jalakas.
aastani. 1882. aastal kutsus haigestunud vend Jakob Liiv Juhani enda asendajaks Triigi-Avispea kooliõpetaja kohale Väike-Maarjas. Juhan Liiv veetis seal poolteist aastat. Kuna vend Jakob ja ta sõbrad olid kirjanduslike ja rahvuspoliitiliste huvidega, siis mõjus nendega läbikäimine Juhanile arendavalt. Senise muusikahuvi (Liiv oli harjutanud viiuli- ja klaverimängu) asemele tuli luule. Sel ajal kujunes välja ka pikaajaline vastastikune kiindumussuhe Pandivere mõisa kutsari tütre Liis Goldinguga. Liisale on suunatud ka mitmed Liivi armastusluuletused ja säilinud on üle saja Liivi kirja L.G-le. tuli Liiv kirjandusse ajakirjanduse kaudu. 1885. aastal ilmus ajalehes Virulane Liivi luuletus "Maikuu öö". Samal aastal sai ta selle lehe toimetuses Tallinnas esimese töökoha. paar aastat Viljandis ajalehe Sakala juures ja 1890 leidis koha Tartus ajalehe Olevik juures. Oleviku toimetaja oli A
süsinikdioksiidi, mistõttu väheneb vee happesus. (See on seotud sellega, et süsinikdioksiid moodustab veega reageerides süsihappe, mis vees dissotsieerudes vabastab sinna hüdrooniumioone.) See viib omakorda näiteks kaltsiumkarbonaadi sadestumiseni, mis moodustab karbonaatse vee korral levinud allikatega seotud sette allikalubja. Suure ioonidesisaldusega põhjavett võidakse kasutada ravi- või joogiveena. Enamik Eesti allikaid avaneb Pandivere kõrgustiku jalamil, näiteks Endla looduskaitsealal. Seda põhjustab suur vee infiltratsioon õhukese pinnakatte ning lõhelise aluspõhjaga kõrgustikul, mis imbunud vee jalamil taas välja annab. Aegviidu Siniallikad on tõusuveeallikate rühm, mis asub Harju maakonnas Tapa vallas, jäädes Kõrvemaa maastikukaitseala territooriumile. Siniallikad toovad vee maapinnale oosidevahelises nõos, kus asub allikajärvik.
Nagu teisteski Põhjamaades, on vahe erinevate aastaaegade vahel Eestis suur. Pikima suvepäeva pikkus on ligi 19 tundi, lühim talvepäev kestab vaid 6 tundi. Valged ööd kestavad mai algusest juuli lõpuni.(1) 1.2 Jõed Eesti jõgedevõrk kujunes viimase jääaja lõppedes (üle 10 tuhande aasta tagasi) mandrijää taandumise järel.Eesti jõgedevõrk on suhteliselt tihe: vooluveekogusid on üle 7000 ja nende kogupikkus on umbes 31 000 km. Vooluvetevõrk on kõige hõredam Pandivere kõrgustikul ja saarte rannikualadel, kõige tihedam Põhja-Eestis.Kõige veerohkemad jõed on Narva jõgi, Emajõgi, Pärnu jõgi ja Kasari jõgi.(3) 1.3 Järved Eestis on üle tuhande järve. Suuremad on Peipsi järv idapiiril ja Võrtsjärv Lõuna-Eestis. Sügavaim järv on Rõuge Suurjärv (38 m).Järvede paigutus on väga ebaühtlane, suuremad järvedepiirkonnad asuvad Kagu- ja Lõuna-Eestis. Lääne- ja Kesk-Eestis on seevastu suuri maa-alasid, kus pole ühtegi järve
Pärnu jõgi, Narva jõgi, Pirita jõgi, Kasari jõgi, Emajõgi. Võrtsjärv ..................................................... Peipsi järv Õpetajale 6 punkti 4. ÜLESANNE Leia kaardilt küsitud kohanimedele vastav number. Kirjuta see number kohanime järele tabelisse. 1) Pandivere kõrgustik 2) Tartu linn 3) Ruhnu saar 4) Narva laht 5) Suur väin 6) Kõpu poolsaar 3 punkti 5. ÜLESANNE Millised tegurid kahjustavad linnas kasvavaid puid? Too kolm näidet. 1) .................................................................................... 2) .................................................................................... 3) .......................................................
Eriti peaks silma peal hoidma prügilatel, tehastel ja radioaktiivsetel kohtadel nagu tuumajaamad ja muu selline. Arengumaad peaks mõtlema, kuidas nad saavad üldse põhjavette, et juua. 10 KASUTATUD KIRJANDUS 1. http://et.wikipedia.org/wiki/AIDS 2. http://et.wikipedia.org/wiki/UNICEF 3.http://www.lap.ttu.ee/erki/failid/konspekt/keskkonnakaitse_eke3710/eke3710_kristjan_rats_- _referaat.html 3. PANDIVERE RIIKLIK VEEKAITSEALA 4. http://www.lote.ut.ee/geo/ 5. http://164518.edicypages.com 6. Ene 7 7. www.google.ee 8. www.miksike.ee 9. http://erikpuura.wordpress.com/category/pohjavesi/ 10. HTTP://WWW.E-OPE.EE/_DOWNLOAD/EUNI_REPOSITORY/FILE/1137/ AINERINGED.ZIP/VEERINGE.HTML 11. http://www.city24.ee/client/city24client?pageId=23&objId=InfoNavigationObject&state Id=InfoPage&eventId=infoNavigationEvent&itemId=153526
tasandil see kaasaminek siiski oli. Glasnosti tingimustes tsensuur vähenes, julgeolekuorganite osatähtsus vähenes. Kui Eestis taasiseseisvumise protsessist räägitakse, siis alustatakse sündmusest, mis kannab nimetust fosforiidisõda. Tegelikkuses ei olnud tegemist mitte sõjaga, vaid kampaaniaga fosforiidikaevanduste rajamise vastu Kabala-Toolse piirkonnas (Virumaal). See rajamine sinna piirkonda oleks tähendanud ökoloogilise seisukorra halvendamist, see asub Pandivere kõrgustikul, kust saavad alguse mitmed Eesti jõed. Teiselt poolt see tähendas ka uue migrantide laine sissetoomist, sest kaevandused vajasid ka tööjõudu, mida Eestist endast leida ei olnud võimalik. Uute migrantide sissetoomine oleks tähendanud seda, et eesti ja venekeelse rahvastiku piir oleks nihkunud. Algasid protestid kaevanduse vastu. Protestid seisnesid: 1. Sõnavõtud (koosolekud), 2. Ajakirjanduses, 3. Poolt ja vastuväitlused televisioonis ja raadios. Miks said aset leida
17%. Puistute keskmine vanus on riigimetsas 58 ja erametsas 52 aastat. Metsamaa Jõgeva maakonnas jaguneb: hoiumetsad 9700 ha (7,1%), kaitsemetsad 29 600 ha (21,6%) ja tulundusmetsad 97 700 ha (71,4%) [8]. 7 5. LOODUSKAITSE Looduskaitsealad Looduskaitsealasid on Jõgeva vallas 2- Endla looduskaitseala ja Mustallika looduskaitseala. Endla looduskaitseala asub Pandivere kõrgustiku edelajalamil jäädes Jõgeva valla territooriumile. Looduskaitseala on tervikuna loodusmaastik, mille moodustavad 8 Endla soostikku kuuluvat rabalaama, neid ümbritsevad siirdesoo- ja madalsooalad, metsad, järved ja tihe vooluvete võrgustik [3]. Olulised probleemid: 1. Rabade servakraavitus, mille mõju ulatus ökosüsteemi kvaliteedile ei ole selge. Vajalik on vastavate uuringute algatamine. 2. Rabade metsastumine on intensiivistunud
MAASTIKUTEADUSE ALUSTE kordamisteemad 1. Maastike jagunemine kasutamise e. funktsiooni järgi: loodusmaastik, külamaastik, linnamaastik. Maistud. Sylvia Crowe jagab maastikud loodusmaastikeks, külamaastikeks ja linnamaastikeks. Loodusmaastikud – ürgmaastikud, mida looduses enam väga ei leia. Seal elavad liigid, kes on rohkem inimpelglikud. Külamaastik – Maistud – maastik, kus on teatud kasutusviis ülekaalus (põllumajandusmaastik, teedemaastik jne) Põhifunktsioonide järgi jaotatakse maistud: põllumajandusmaistu, metsamaistu, veemaistu, asulamaistu, tööstusmaistu, kaevandusmaistu, teedemaistu, puhkemaistu, kaitsemaistu Maistudel ei ole kindlaid piire, nad võivad üksteist katta. Maistusid peab hooldama, muidu naturaliseeruvad. 2. Metsamaistud, pool-looduslikud maistud, puhkemaistud, tööstusmaistud. Tähendus, jagunemine ja nende eripärad. Mets on maastiku osa, milles esineb põhiliselt puurinne. Met...
Pärnu jõgi, Narva jõgi, Pirita jõgi, Kasari jõgi, Emajõgi. Võrtsjärv ..................................................... Peipsi järv Õpetajale 6 punkti 4. ÜLESANNE Leia kaardilt küsitud kohanimedele vastav number. Kirjuta see number kohanime järele tabelisse. 1) Pandivere kõrgustik 2) Tartu linn 3) Ruhnu saar 4) Narva laht 5) Suur väin 6) Kõpu poolsaar 3 punkti 5. ÜLESANNE Millised tegurid kahjustavad linnas kasvavaid puid? Too kolm näidet. 1) .................................................................................... 2) .................................................................................... 3) .......................................................
suuremad lisajõed. Lihvini (Holsteini) jäävaheajal oli Läänemere kohal Holsteini meri ja Mikulino (Eemi) jäävaheajal nüüdismerest märksa suurem ja soolasema veega Eemi meri. Hilisjääajal, viimasel mandrijää järkjärgulise taandumise ajal oli liustikuserva ees suuri (peaaegu elutuid) jääpaisjärvi (näiteks Lõunabalti Bollingi meri, Karjala meri, gotiglatsiaalne Joldiameri, Lõunabalti jääpaisjärv ja Ramsay järv). Pärast jääserva taandumist Pandivere kõrgustikult umbes 12 000 aastat tagasi ühinesid kõrgustikust idas ja läänes olnud jääpaisjärved Balti jääpaisjärveks. Liustiku taandudes Kesk-Rootsi alale sai paisjärv Närke väina kaudu ühenduse ookeaniga. Tekkis jahedaveeline väga väikese soolsusega preboreaalne Joldiameri. Skandinaavia poolsaare neotektoonilise kerkimise tagajärjel Joldiamere ja Atlandi ookeani vaheline ühendus katkes, Närke väin kuivas ja Läänemere nõos tekkis magedaveeline Antsülusjärv
nahkhiir; Suur rabakiil; Rabakonn; Vaskuss; Nastik; Rästik 3. Looduskaitse Jõgeva valla lõunaosa paikneb Vooremaal ja põhjaosa Alutaguse madalikul. Loodeosa madalikualal on suured sood, mis kuuluvad Endla looduskaitsealasse, kirdeosas on Tammissaare raba ning Sakussaare ja Pedja soo. (Jõgevamaa, 2009, lk 191, 192) Endla looduskaitsealal (81,6 km2) kaitstakse Kesk- ja Ida-Eestile iseloomulikke, inimtegevusest vähemõjutatud eripäraste soosaartega soid ning Pandivere kõrgustiku lõunanõlva unikaalseid kartsiallikaid. Selle kaitseala märksõnaks on vesi- nii allikatest välja voolav kui rabades talletatud. (Eestimaa Looduse teejuht, 2005, lk 97) Olulisemad probleemid: 1. Rabade servakraavitus, mille mõju ulatus ökosüsteemi kvaliteedile ei ole selge.Vajalik on vastavate uuringute algatamine. 2. Rabade metsastumine on intensiivistunud. Ornitoloogide arvates
Madalsoometsade põhiliseks puuliigiks on kask, hästi sobib ka sanglepp. Kuivendatud madalsoomullal võib peale kase kasvada ka kuusk ja sellistele muldadele moodustuvad hästi lagunenud kõduturbaga arumetsataimelised jänesekapsa-kõdusoo kuusikud ja kaasikud. Suurimad madalsoomuldade levikualad on Kõrvemaa, Alutaguse, Lääne-Eesti ja Pärnu madalik, Võrtsjärve ja Valga nõgu, Peipsi-äärsed madalikud ning Pandivere kõrgustikku ümbritsevad alad. 3 PUISTU KIRJELDUS ARUMETSAS 3.1 Puistu taimkate Puistu on hõre, puud on kohati kõveratüvelised ja okslikud. Võimalik on eristada kahte rinnet, seega on tegemist liitpuistuga. I rinne: Ks, Ku, Ma. II rinne: Lv, Va. Järelkasv on mitmekesine, kõige rohkem esineb hall-leppa, kaske, vahtrat, haaba, kuuske. Vähem saart ja tamme. Põõsarinne on kohati tihe ja liigirikas. Lausaliselt esineb põldmurakat ja toomingat. Laiguti
vihmasadu mikroobid kiiresti kaevudesse ja veekogudesse uhta. Saagis kasutamata jäänud nitraatlämmastik satub lõppkokkuvõttes põllumaade all olevasse põhjavette. Mõõduka põhjavee toitumisega kaitsmata paeplatool (näiteks AdaverePõltsamaa piirkond) tõuseb nitraatiooni sisaldus maapinnalähedases põhjavees kergemini, sest seal on igaaastane veevahetus (infiltratsioon) väiksem. Nitraatiooni sisaldus on Põltsamaa piirkonna paeplatool ligi kaks korda suurem kui Pandivere kõrgustikul. Põhjavee kaitstus Aladel, kus vettandvad liivakivi või lõhelise lubjakivi kihid avanevad otse maapinnal või õhukese pinnakatte all, pääseb reostus kiiresti põhjavette need on kaitsmata põhjaveega alad (kasutatakse ka sõna tundlikud alad). Samas võib paksu savipinnase kihiga kaetud põhjaveekihist saada puhast põhjavett ka reostuskolde kõrvalt need on kaitstud põhjaveega alad.
MAASTIKUTEADUSE ALUSTE kordamisteemad 1. Maastiku mõiste (jagunemine): kui geokompleks, kui taksonoomiline üksus, kui peizaas. loodusmaastik kultuurmaastik Mis tahes suuruse ja keerukusega looduslikterritoriaalne süsteem ehk geokompleks: maapinna teistest osadest erinev looduslike piiridega maa ala, mille omadused ja osised (pinnamood, kliima, muld, taimkate jt.) moodustavad maastikes toimuva aine ja energiavahetuse tõttu harmoonilise terviku ja mõjutavad üksteist (näiteks: metsaga kaetud moreenküngas, soomassiiv); kindla mahuga üksus geokomplekside taksonoomilises süsteemis; maastikurajoneerimise põhiüksus, mis erineb nii tema suhtes madalamat (maastiku morfoloogilised osad) kui ka kõrgemat (maastikurajoon) järku üksustest; looduslikmajanduslik territoriaalne süsteem, milles on vastastikuses seo...
EESTI MAAÜLIKOOL Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Merlin-Hans Hiiekivi VÄETUSPLAAN Agrokeemia Juhendaja: Avo Toomsoo Tartu 2018 SISUKORD 1.SISSEJUHATUS...............................................................................................................2 2. KÜLVIKORRAVÄLJADE AGRONOOMILINE ISELOOMUSTUS............................3 3. KÜLVIKORDADE VÄETUSSÜSTEEM.......................................................................4 3.2. Orgaaniliste väetiste kasutamine..................................................
Lumekoormuse määramisel arvestatakse katuse kuju ning lume võimalikku paiknemist katusel tuulevaikse ja tuulise ilmaga. Lumekoormuse hulka kuulub ka lume sees või all olev vesi ja jäide. Eriprobleeme kõrgemalt katuselt madalamale libiseva või kukkuva lume löökkoormust, jääkoormust ja horisontaalkoormust lumest käesolevalt ei käsitleta Lumekoormuse normsuuruseks maapinnal on: · kõikjal Eestis, välja arvatud järgnevates punktides toodud aladel Sk = 1,5 kN/m² · Pandivere, Otepää ja Haanja Kõrgustikul Sk = 2,0 kN/m² · Lääne-Eesti saartel Sk = 1,0 kN/m² Katuse lumekoormuse normsuurus määratakse valemiga s = µi sk , kus µi on lumekoormuse kujutegur ja Sk on lumekoormuse normsuurus maapinnal. Katuseäärelt allarippuv lumi kµ s 2 2
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
