sajandi kestel tekkinud suured põlevkivikarjäärid,=tuhaplatood ning aherainemäed ehk terrikoonid. Voorte kujunemine ja paiknemine- Need väliskujult leivapätsi meenutavad kõrgendikud on tekkinud jää voolimisel ehk kulutuse ja kuhje koostoi mel. Voored paiknevad rühmiti, moodustades voorestikke. Kõige suuremad voored ning neid eraldavad piklike järvedega nõod on koondunud Saadjärve voorestiku, mis on üks suuremaid Euroopas. Allikate esinemine Pandivere servaaladel- Pandivere kõrgustiku keskosas on 1050km2 suurune ala, kus jõed puuduvad, sest vihma- ja lumesulamisveed imbuvad piki lubjakivides olevaid lõhesid maa sisse ning tulevad krgustiku jalamil taas maapinnale paljude veerohkete allikatena
ALUTAGUSE MADALIK Lühireferaat Asukoht, kirjeldus ja ajalugu Narva jõe läänekaldal Mustajõe valgalal Pandivere kõrgustikust kagu ja lõuna pool asub ulatuslik paealuspõhjaga tasandik, mis on laugelt kaldu Peipsi ja Narva jõe suunas. Sellisel aluspõhjal on välja kujunenud eriline territoorium: Alutaguse metsade- ja sooderikas ning väga hõreda inimasustusega loodusmaastik. Naaberaladest valdavalt madalam (vaid 30 40 m üle merepinna) Alutaguse oli jääaja lõpul üle ujutatud jääpaisjärvede vetest. Seetõttu domineerivad pinnamoes nõrgalt lainjad liiva-
lubjakivide avamusalal. Nähtavad välja ja sissevoolud neil enamasti puuduvad (porkuni) Meteoriidijärv- ümar , valliga ümbritsetud ( Kaali ) Tehisjärved narva vh , paunküla vh karksi paisjärv Looduslik paisjärv ( ülemiste ) tekkis um 8000 at kunagise läänemere rannikualale luitaheliku taha . maa kerke tagajärjel on rannikust kaugele jäänud ja ohustab nüüd Tallinnast kõrgemal asudes linna Järvesid ei ole Pandivere kõrgustikul , sest see on karstiala ja vesi liigub mööda lõhesid maa sisse PÕHJAVESI Pinnavesi pindmine vettpidavate kihtide peal lasuv vesi( surveta mage) Põhjavesi vettpidavate kihtide vahel lasuv vesi ( surveline , sügavuse suurenedes soolsus kasvab ) Vett kandvad kihid lõhedega lubjakivi, liivakivi , kruus , liiv , moreen Vett pidavad kihid graniit , savi , tardkivimid , moondekivimid Elva saab joogivee kambriumi liivakividest ( 400 m )
seaduses. Ükski maaomanik, maavaldaja ega veekasutaja ei tohi põhjustada üleujutust, kalda tammi ega muu rajatise purunemist, maa soostumist, pinnase erosiooni ega maanihet. Järved Jõed Veelahkmed jagavad Eesti jõed nelja vesikonda: Narva-Peipsi vesikond, Soome lahe vesikond, Liivi lahe vesikond ja Saarte veekogud. Kolme vesikonna – Narva- Peipsi, Soome lahe ja Liivi lahe vesikonna jõed saavad alguse Pandivere kõrgustiku laialdase karstiala nõlvadelt. Eesti geograafilisest asendist ja looduslikest tingimustest tuleneb terve rida nii jõgede morfomeetria kui veevarude jaotumise iseärasusi. Eesti jõed on lühikesed, väikese valgalaga, seetõttu ka suhteliselt veevaesed. Jõestik on tihe. Äravool moodustub põhiliselt vabariigi territooriumil. Veevarude killustatus väikesteks veekogudeks ja ebaühtlane jaotumine piirab nende kasutamise võimalusi.
karjääridest ööpäevas? Ministeeriumi väitel pumbatakse ööpäevas välja 600 tuhat kuupmeetrit vett, mida on väga palju ja tuleb piirata.? (http://uudised.err.ee/v/eesti/074c3236-e271-42bd-8455-77cc08166257/teadlane- polevkivi-kaevandamise-tegelik-moju-pole-teada) 19. Miks ei ole reostunud Ida-Virumaal Kambriumi-Vendi põhjaveekompleksi vesi? Veekompleksi ülemises osas on mineraalsus väike,vesi mage 20. Milliseid veekomplekse toidab Pandivere regionaalne põhjavee toiteala? Silur-Ordoviitsium veekompleks Kordamisküsimused teemale 8: 1. Milliseid ohte kujutab keskkonnale veisekasvatus? Veisefarmid toodavad palju sõnnikut, mis võib tuua kaasa pinna- ja põhjavee reostuse forfori ja lämmastiku ühenditega. 2. Kus Eesti majapidamistes on piiratud kariloomade arv hektari põllumaa kohta? Nt Pandivere kõrgustik (kohtades, kus põhjavesi on halvasti kaitstud reostuse eest) 3
Põhjavesi Mis on põhjavesi ? Maa sees alus ja pealiskorra kivimites ning pinnakattes olev vesi. Põhjavesi kujuneb maa sisse imbuvast sademete ja lumesulamisveest. Maa sees olevad kivimikihid jaotatakse vee läbilaskvuse järgi: vettkandvateks kihtideks vettpidavateks kihtideks, Pinnavesi Eestis Pandivere kõrgustik, kus vihma ja lumesulamisvesi saab lõheliste lubjakivide kaudu liikuda kiiresti maa sisse. Sõltuvalt geoloogilisest ehitusest on Põhja Eestis vähem ja LõunaEestis rohkem põhjaveekihte. Leidumine Põhjavett leidub kõikjal, kuid ta ei jaotu maa sees ühtlaselt veekogudes, mullas, organismides, õhus Põhjavee kasutamine Ligi 70% joogiveest saadakse põhjaveest. Pinnavett kasutatakse joogiks vaid Tallinnas ja Narvas.
*Pinnamood on hästi liigestatud. 4. Miks on Eestis palju soid?(3) *Sest siin on niiske kliima . *Madal ja tasane ala aeglustab äravoolu. *Lääne- Eestis on pinnakattes vettpidavad setted, mis ei lase sademete veel maa sisse imbuda. 5. Miks on Eestis ja mujal Põhja-Euroopas palju järvenõgusid (tuleta meelde milline loodusjõud on mõjutanud nende alade pinnamoodi)? Sest need on mandrijää tegevuse tagajärjel tekkinud. 6. Miks on Pandivere kõrgustikul väga vähe pinnaveekogusid? Sest maapinna lähedal paiknevad lubjakivid soodustavad tugevat karstumist ning vete imbumist maapõue, enne kui pinnaveekogud jõuavad tekkida. 7. Miks on Pandivere kõrgustiku ning Harju ja Viru lavamaa piirkonnad väga reostusohtlikud? Sest seal on reostunud vett filtreeriv pinnakate väga õhuke. 8. Millisel juhul voolab sademete vesi kiiremini merre, kas metsasel alal või lagedal
ja setete kuhje, tuule jm tegurite toimel(Kõrg-Eestit mered ja suurjärved ei puutunud) PINNAVORMIDE KUJUNEMINE Mandrijäätekkelised pinnavormid *Enamik Eestis eristavad pinnavorme on tekkinud välisjõudude toimel. Voor: ovaalne, koosneb: moreen, liiv, kruus, tekkeviis: liustiku voolimine. *Saadjärve voorestik on üks Euroopa suurimaid . Moreentasandikud: tasase või lainja pinnaga liustikutekkeline kuhjevorm. *Rohkesti Kõrg-Eestis ( Kagu-Lavamaal, Kesk-Eesti tasandikul, Pandivere ja Sakala kõrgustikul) Otsamoreen: piklik, koosneb: moreen, liiv, kruus, tekkeviis: liustiku kuhje. Nt. Vaivara Sinimäed, Lääne-Saaremaa kõrgustik. Oos: piklik, koosneb: liiv, veeristik, tekkeviis: liustikujõe kuhje Nt. Kõrvemaal Mõhn: ümar, koosneb: kruus, liiv, savi, tekkeviis: jääjärve kuhje. Nt. Kõrvemaal, Kurtnas Moreenküngas: ümar, koosneb: moreen, tekkeviis: liustiku kuhje. Milline on Eesti pinnavormide geograafiline jaotus?
Mandrijäätekkelised kuhjevormid Christopher Tammesoo 9.a Rainis Tsänk 9.a Sissejuhatus Mandrijäätekkelisi kuhjevorme on kahte liiki: - moreentasandikud, - moreenkünkad, Need koosnevad enamasti moreenist. Moreen Moreen on erineva suurusega kivimiosakeste sorteerimata segu, mille on kuhjanud liustik. Moreen koosneb liivast, aleuriidist, kruusast, savist, veeristest ja rahnudest. Eestis laialt levinud. Põhiline osa Eesti mullast põhineb moreenil. Moreenkünkad Mandrijää sulamisel tekkinud moreenist küngas. Kujunesid kohtades, kus mandrijää taandumine oli keerukas. Moreenkünkaid eraldavad üksteisest nõod ja orud. Otepää kõrgustik Haanja kõrgustik Moreentasandikud Moreentasandikud on kujunenud peamiselt põhjamoreeni väljasettimisel jääliust...
i lea h lta h t laht laht LAHED Leia kontuurkaardilt: Ülemiste Peipsi Võrtsjär järv järv v JÄRVED Leia kontuurkaardilt: Narva Emajõgi Pärnujõgi jõgi JÕED Leia kontuurkaardilt: Pandivere Sakala Otepääk.k. Haanja k. k. KÕRGUSTIK UD Leia kontuurkaardilt: Lääne-Eestim.m. Võrtsjärve MADALIKUD Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Näita kaardil tähtsamad: · saared ja poolsaared; ·
Need pinnavormid koos Põhja-Eesti (Balti klint) ja Lääne-Eesti paekaldaga kuuluvadki reljeefi suurvormide hulka Eesti kõrgustike jalamid asuvad harilikult 75100 m kõrgusel. Kõrgeim punkt on Suur Munamägi (317 m) Haanja kõrgustiku keskosas (see on ka kogu Baltikumi kõrgeim punkt). Eristatakse kahte kõrgustike rühma: · kulutuskõrgustikud on enamasti tasase pinnamoega ning nende välimus sõltub suuresti aluspõhja kujust. Eestis on sellisteks Pandivere (kõrgeim punkt on Emumägi, 166 m) ja Sakala (Rutu mägi, 146 m). Mõlemal kõrgustikul on kvaternaarisetetest seletust või pilti pinnakate suhteliselt õhuke ning reljeefis domineerivad lainjad moreentasandikud. Sakala eripäraks on kõrgustikku tihedalt liigendavad orud. · kuhjelised kõrgustikud on rahutu reljeefiga ja nende väliskuju ei sõltu aluspõhja reljeefist. Nendeks on Haanja kõrgustik (Suur Munamägi, 317
Sisukord Paiknemine 3 Elanike arv 4 Omavalitsus, haridusasutused 5 Ajalooline kujunemine 6 Peamised tegevusalad 7 Vaatamisväärsused 8 Kasutatud kirjandus 9 Paiknemine Tamsalu vald asub Lääne- Virumaa edela osas, Pandivere kõrgustikul. Pindalaks on 214,6 km². Tema naaber valdadeks on Tapa, Kadrina, Rakvere, Vinni, Väike- Maarja, Järva- Jaani(Järvamaa) ja Ambla(Järvamaa) vallad. Tamsalu valla suurimaks keskuseks on Tamsalu linn. Seal asuvad kaubandus-, kultuuri-, haridus-, teenindus- ja sotsiaalobjektid. Tamsalu valla kõrval asuvad tugevad tõmbekeskused, Rakvere linn, Tapa linn ja Väike-Maarja. Elanike arv LINN (01.02.08) (01.08.08) (01.01.09) Tamsalu 2545 2527 2533
• Jõgevamaa maastikule annavad ainulaadsuse rohked järved. Vooremaa • Looduslikult üks ilusamaid kohti on Vooremaa põhjaosas asuva Kuremaa järve ümbrus. • Järved on enamasti rohketoitelised, tublisti mudastunud ning aeglaselt kinni kasvavad. Vooremaa • Teistsugune on järskude nõlvade vahel olev pikk ja kitsas Raigastvere järv, mis meenutab jõge. Vooremaa • Idas piirneb maakond Peipsi järvega. Vooremaa • Pandivere kõrgustik mõjutab mõneti Vooremaa kliimatingimusi. • Vooremaal on aastane sademete hulk väiksem kui Pandiveres. • Kuid Vooremaa põhjaosas tuleb sademeid Pandivere kõrgustiku mõjul ligi 50 millimeetri võrra rohkem kui lõunaosas. Vooremaa • Vooremaal on lume paksused erinevad. Vahepeal on voored tipust lumevabad, kuid voortevahelistesse vagudesse kuhjub lund lausa mitme meetri paksuselt. Vooremaa • Vooremaa muldkate sõltub pinnamoest
Kuremaa, Raigastvere jt.), vallseljakute ja otamoreenide glatsiokarstilised järved (Aegviidu, Jussi, Kurtna, Neeruti ja Paunküla järvestikud) ning paljud orujärved (Viljandi järv, Uhtjärv); rohkesti leidub ka kloriididerikka veega rannajärvi, mis on tekkinud või tekkimas neotektooniliselt tõusval mererannal ja kannavad enamasti lahe, laisi või mere nime. Jõelookeist on moodustunud lammi- ehk soodjärved (näiteks Emajõe rohked vanajõed). Pandivere kõrgustikul, aga ka mujal pealavamaal leidub karstiveest toituvaid ajutisi järvi (Võhmetu ja Lemküla järv). Ainulaadne Euroopas on Saaremaal asuv meteoriiditekkeline Kaali järv. Lähiminevikus rajatud suuremad tehisjärved on Narva, Paunküla ja Soodla veedoidla ning Karksi järv. Järvede levik on ebaühtlane: nende arv on suurim ligestatud pinnamoega maastikes, paiguti ka Lääne-Eesti rannikul, väikseim aga tasandikel. 2
ja setete kuhje, tuule jm tegurite toimel(Kõrg-Eestit mered ja suurjärved ei puutunud) PINNAVORMIDE KUJUNEMINE Mandrijäätekkelised pinnavormid *Enamik Eestis eristavad pinnavorme on tekkinud välisjõudude toimel. Voor: ovaalne, koosneb: moreen, liiv, kruus, tekkeviis: liustiku voolimine. *Saadjärve voorestik on üks Euroopa suurimaid . Moreentasandikud: tasase või lainja pinnaga liustikutekkeline kuhjevorm. *Rohkesti Kõrg-Eestis ( Kagu-Lavamaal, Kesk-Eesti tasandikul, Pandivere ja Sakala kõrgustikul) Otsamoreen: piklik, koosneb: moreen, liiv, kruus, tekkeviis: liustiku kuhje. Nt. Vaivara Sinimäed, Lääne-Saaremaa kõrgustik. Oos: piklik, koosneb: liiv, veeristik, tekkeviis: liustikujõe kuhje Nt. Kõrvemaal Mõhn: ümar, koosneb: kruus, liiv, savi, tekkeviis: jääjärve kuhje. Nt. Kõrvemaal, Kurtnas Moreenküngas: ümar, koosneb: moreen, tekkeviis: liustiku kuhje. Milline on Eesti pinnavormide geograafiline jaotus?
Peipsi Madalik.Lõuna-Eesti kõige madalam kõrgustik . Sakala Kõrgustik .Mis tekkisid jääaja lõpul kohtades, kus jääserv pikemalt paigal püsis ja moreen kuhjus ? tekkisid moreentasandikud. Mandrijää voolitud ovaalsed leivapätsikujulised lamedad kõrgendikud, mille jää taganedes settis moreen. Seega on voored nii jää kulutava kui ka kuhjava tegevuse tagajärg. 2. Märgi ära kaardil : Otepää Kõrgustik, Pandivere Kõrgustik, Peipsi Madalik, Kesk- Eesti Tasadik, Lääne-Eesti Madalik,Karula Kõrgustik,Põhja- Eestimadalik .
u. 85% elanikest on eestlased. u. 10% elanikest on venelased. u. 5% elanikest on muud rahvad. Juhtimine ja haldus Rakvere linnapea on Toomas Varek. Rakvere linnavolikogu esimees on Mihkel Juhkami. Rakveres on 19 linnaosa. Kliima Rakvere paikneb Eesti tingimustes kontinentaalse ja merelis kliima mõjupiirkonnas. Keskmine õhutemperatuur aastas on 4,5 °C. Keskmine sademete hulk aastas on 750mm ja lumikatte keskmine paksus on 30-40 cm. Loodus Rakvere asub Põhja-Eestis Pandivere kõrgustiku põhjajalamil, 20 km kaugusel Soome lahest. Linna edelaosas asub Rakvere tammiku maastikukaitseala. Rakvere linna läbib Soolikaoja. Metsapealinn 2012. Haridus Rakveres tegutseb 8 kooli. Linnas tegutseb muusikakool ja spordikool. Ettevõtlus Põhiliselt tegeletakse Rakveres toiduaine- ja puidutööstusega. Rakvere külje all Roodevälja külas töötab Eesti suurim lihatööstus, AS Rakvere Lihakombinaat. Kasutatud materjalid: http://et.wikipedia.org/wiki/Rakvere http://rakvere
Kus asub? Pindala ja fakte Epu-Kakerdi soostik on soomassiiv Pärnu ja Jägala jõe ülemjooksul ning Pandivere kõrgustikust läänes. Selle pindala on 36 300 hektarit. Soostikust üle poole (60%) moodustab madalsoo, 28% kõrgsoo ja 12% siirdesoo. Soostiku territooriumil asub mitu soojärve. Turbalasundi keskmine paksus on 2,9 ja suurim ligi 10 meetrit. Loomad Imetajad Linnud Roomaja Konnad Kalad Selgroot Putukad d ud Metssiga Sookurg Arusisalik Rohukonn Ahven Ämblikud Mardikalise
Kalevipoja vägitükkidega, lugedes neid tema künnivagudeks. Oosi pikkus võib olla mõnikümmend kilomeetrit, harja laius aga vahel ainult mõni meeter. Tavaliselt ei ole oosid kogu pikkuses ühesuguse kõrguse ja nõlvakaldega. Rohkem jäi settematerjali maha seal, kus veevool oli aeglasem, vähem seal, kus jäälõhe oli kitsam ja vee voolukiirus suurem. Viimastes kohtades on oos madalam või puudub hoopis. Palju pikki ja kõrgeid oose on Põhja-Eestis, eriti Pandivere kõrgustikul. Eesti pikim on 42 km pikkune Siimusti-Piibe oosistu. Lõuna-Eestis on pilt keerukam, sest seal on oosid lühikesed ja nad vahelduvadmõhnadega, kohati ka moreenküngastega. Pikioosid on jää liikumise (taandumise) suunalised, liustikuserva ees kujunenud põikoosid sellele aga risti. 2011/2012
Kunda jõgi Kunda jõgi on jõgi Eestis Lääne-Viru maakonnas. Kunda jõel on ka muid nimesid. Nagu näiteks: Võhu jõgi (ülemjooksul), Põlula, Sämi, Semmijõgi (keskjooksul). Lääne-Virumaal paiknev Soome lahe vesikonna jõgi. Algab Roela alevikust 1,5 km põhja pool ja suubub Kunda lahte; pikkus 69 km, valgala 530 ruutkilomeetrit. Jõe ülemjooks paikneb Pandivere kõrgustiku idaservas, keskjooks ning enamik alamjooksust Kirde-Eesti lavamaal.osa Jõe lähe paikneb Saara küla lõunaosas. Täpsemalt Saara soo loodeservas, Roela aleviku lõunapoolsest servast 2 km lõunakagu pool. Suudme eel voolab jõgi läbi Kunda linna idaosa ja suubub linnast 2 km põhja pool Kunda lahte. Kunda on ka kalanduslik väga hea jõgi kuna seal koevad lõhed. Looduslike eelduste poolest on Kunda jõgi
· Veehoidlate rajamine (veevarudeks kuivadel perioodidel); · Vee transportimine piirkondadesse, kus vett ei ole või vesi on saastunud; · Liustikuvee kasutamine joogiveena; · Merevee destilleerimine; Eesti siseveekogude iseärasused · Reostustundlikkus · Killustatus · Jõed on lühikesed, veevaesed, ebaühtlase äravoolu reziimiga. · Ebaühtlane jaotus veevaene tööstuslik P Eesti. · Veed pruuni värvusega (sood, rabad) · Pandivere võlvidel puudub üldse jõgede võrk. Magevee kriis maailmas... Veeringe... Kasutatud materjal http://www.koolielu.edu.ee/bio/globaalprobleemid.doc http://p6dradteel.net/~windo/doc/notmine/Keskkonnakaitse1.doc http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/uudistaja172.html? PHPSESSID=64369bf67d5e072d94944a499d20a5d2 http://www.keskkonnaveeb.ee/keskkonnasober/kks.php? artk=2_1 http://et.wikipedia.org/wiki/Magevesi
Nõukogude sõjaväepolügon Hävitati talupidamised Metsaraie, tankodroom, pidev suurtükituli, metsatulekahjud Joonis 3. Mürsu kest Piirkonnale iseloomulike liustikutekkeliste pinnavormide, inimtegevusest mõjutatud metsa ja sookoosluste, eriilmeliste järvede, haruldaste ja kaitsealuste liikide ning nende elupaikade kaitse Joonis 4. Koitjärve raba Joonis 5. Jussi nõmm Asub Pandivere kõrgustiku jalamil Leidub mandrijää tekitatud oosistikke ja mõhnastikke Kümned väiksed järved, suurimad neist: Suurjärv, Pikkjärv, Kivijärv ja Paukjärv PõhjaKõrvemaa looduskaitseala läbib Soodla jõgi, idast piirab Valgejõgi Joonis 6. Paukjärv Külastuskeskus toitlustuse, saunade ja varustuse rentimiseks. Talvel on avatud suusa, lumelaua ja lumerõnganõlvad. Muuseumid Matkarajad A. H. Tammsaare muuseum
Pinnavormid tekkinud- välisjõudude toimel st. Mandrijää ja selle sulamisvee, jõgede, järvede, mere, põhjavee, tuule ja raskusjõu mõjul, mandriliustike ja nende sulamisvete tõttu. Liustikutekkeliste pinnavormide erilise rühma moodustavad voored. Voored leivapätsikujulised künnised. Tekkeviis liustiku voolimine.(kuhjava ja kulutava tegevuse tulemusena) Paiknevad rühmiti, moodustades voorestikke(saadjärve voorestik- üks suurimaid euroopas)koostis: moreen,liiv,kruus. Kuhjevormidest levivad Eestis tasase või lainja pinnaga moreentasandikud. (ümar kuju, koostis moreen tekkeviis liustiku kuhje. Rohkesti on neid Kõrg-eestis, Kagu- Eesti lavamaal, Kesk-Eesti tasandikul, Pandivere-ja Sakala kõrgustikul.(veekogud võivad ümbritseda) Otsamoreen mandrijää liikumisel kuhjunudliustiku serva ees vahepeal väljasulanud pudedast materjalist piklikud vallid- otsamoreenid. Koostis. Moreen, liiv, kruus, (liustiku kuhje tekkeviis)Vaisvara Sinimäed, Lääne-Saare...
Kõrvemaa Kallavere Keskkool Jana Smirnova 9.klass Kõrvemaa Pindala: 3130 km2 kõrgeim punkt: 107 meetrit üle merepinna kõrguv Valgehobusemägi Edelasihiline pikk (110 km) ja kitsas (40 km) maastikurajoon Piirneb põhjas Soome lahe rannikumadaliku, lõunas Liivi lahe rannikumadaliku, läänes Harju lavamaa ja Lääne-Eesti madaliku, idas Viru lavamaa, Pandivere kõrgustiku, Kesk-Eesti lavatasandiku, Sakala kõrgustikuga Kõrvemaa asend Kõrvemaa pinnamood Mitmesugused mandriliustiku- ja sulamisveetekkelised pinnavormistikud jääjärvetasandike keskel Enamus pinnamoest liivased tasandikud (33,4%) ja hiljem tekkinud sood (37,7%). Suurim Epu-Kakerdi soostik (364 km²) Kesk- ja kirdeosas mõhnastikud (Lelle-Viitna-Paide kolmnurk), edelas Paluküla mõhnastik Kõrvemaa veestik
B. Lauskrand 1) väiksed suhtelised kõrgused 2) materjal on rannal uhutud ühtlaselt laiali 3) sagedased üleujutused Järsakrannad on tavaliselt tekkinud lainete kulutuse tagajärjel, siis lauskrandadel on nii kulutus- kui kuhjevorme. Peatükk 10 Siseveed Pinnavesi alalised ja ajutised veekogud, sademete ja lumesulamisveest Põhjavesi kogu maa-sisene voolav vaba vesi. Veebilanss Vee juurdetuleku ja vee ako vahekord aastas 10.1 Jõed Eesti olulisim veelahkmeks on Pandivere kõrgustik Jõe langus Jõe lähte ning suudme kõrguste vahe meetrites Jõe lang Jõe veetaseme keskmine langus meetrites 1 kilomeetri pikkuse lõigu kohta Pikiprofiil Languse jaotus erinevatel jõelõikudel 10.2 Järved Eestis on umbes 1200 järve (200 tehis) + 20 000 rabalaugast 5% Eesti pindalast on järved. Enamik Eesti järvi on mandrijäätekkelised. Orujärved (Viljandi) Mõhnade/ooside vahelised järved (Kurtna) Voortevahelised järved( saadjärv)
keskmise tootlikkusega mullad, mis suures osas on üles haritud. Neil levivad liigirikkad puisniidud ja salumetsad. Levivad Põhja- ja Lääne-Eesti paealadel, mida katab paksem moreenihorisont. Leostunud pruunmullad on nii koostiselt kui ehituselt Eesti kõige viljakamad põllumullad. Seal, kus on säilinud looduslik taimkate, levivad liigirikkad puisniidud või salumetsad. Levivad enamasti Kesk-Eesti ja Pandivere kõrgustiku moreentasandikel. Leetunud mullad on iseloomulikud keemiliselt koostiselt vaestele liivadele. Leetunud mullad tekivad enamasti ilma rohttaimedate männimetsade alla ning neil puudub huumushorisont. Nende tunnuseks on valkjashall leet- ehk väljauhtehorisont, mille all asub pruun toitaineterikas sisseuhtehorisont. Gleimullad on pindalalt suurima levikuga. Tunnuseks on kõrge põhjaveeseisu või kestva ülavee tõttu kujunenud sinakas- või rohekashall gleihorisont
SISEVEED Valgla/valgala - maa-ala, millelt vesi suuremasse veekogusse voolab Põhjavesi - sademetest tekkinud maakoore ülemises osas kivimite vaheline vesi põhjavee alaliigid: termaalvesi - vulkaanide piirkonnas, kuumadest kividest soojenenud mineraalvesi - mineraalaineterohke Arteesia vesi - surve all olev INFILTRATSIOON - sademetevee imbumine põhjavette vett läbilaskev: liiv, kruus, lõhelised lubjakivid - ehk POORSED vettpidav kiht: peeneteralised setted ja tihedad kivimid veega küllastunud kiht - kiht, mille kõik poorid veega täidetud Pandivere kandis uueneb põhjavesi kõige kiiremini - seal on praguline lubjakivi sademevee imbumine sõltub: - poorsusest - taimkattest - nõlvakaldest - pinnase niiskusest - sademetest oht põhjaveele: saasteainete imbumine Sood on alatiselt märjad alad, kus hapnikuvaesus jätab taimejäänused lagunemata ja tekib turvas Olulisus: magevee säilitaja ...
PLATVORMmaakoore osa, mis koosneb kurrutatud kristalsete kivimitega aluskorrast, seda katvast kurrutamata kividega pealiskorrast,mille pindmine osa on pinnakate. EESTI asub ida-eu. loodeosas Fennoskandia kilbi kagunlval. ALUSPHIaluskord+pealiskord. Geog aeg-eoonid- arhaikum,proterosoikum,fanerosoikum->aegkonnad->ajastud. ALUSKORDaguaegkonnas, kurrutatud kristalsetest kivimitest nt. graniit; positiivsed kurrud mis paljanduvad maapinnal nim. KILBID; eestis ei paljandu. PEALISKORDsettekivimitest, mis tekkinud erinevatel ajastutel- vend:liivakivid;ordoviitsium:lubi;kambrium:settekivimid,sinisavi;silur:lubjakivi ,paeastangud;devon:liivakivi;kvaternaat:- PINNAKATEalusphja katvad pudedada kivimid,mandrij kandsi siia, lunasja kesk 2-3 m. ja tasandikel 5-10 m ja orgudes le 100m. MOREENpeamine pinnakatte materjal_rndrahnud,veeris(1-10cm)kruus(1- 10mm)liiv(.1-1mm)viirsavi(>0.1mm)turvas. PINNAMOODmaakoore pealispinna kuju, koosneb eri vormidest.Krg...
MAHA TILKUNUD VESI VALGUB LAIALI, ÕHUKE LUBJAKIHT KASVATAB MAAST KASVAVA PURIKA - TILKEKIVI KARSTISAMBAD AJA MÖÖDUDES VÕIVAD PURIKAD KOKKU KASVADA, MOODUSTADES SAMBAID JA GALERIISID. TILKEKIVI KASVAB VÄGA AEGLASELT: KESKMISELT 1 MM AASTAS KARSTI MÕJU ALUSELINE JA KARE PÕHJVESI PÕHJVEETASEME SUUR KÕIKUMINE SUUR PÕHJAVEE REOSTUSOHT KARSTIALA ÄÄREALADEL VEEROHKED ALLIKAD (NÄIT. PANDIVERE ÄÄREALAD) LÕHED JA LANGATUSED PINNASES RASKENDAVAD MAAHARIMIST KARSTIVORMIDE ESINEMINE ON EELDUSEKS TURISMINDUSE ARENGULE
(11 km,suubub paremalt kaldalt 54,2 km kaugusel suudmest),Nõmavere peakraav(10 km,suubub paremalt kaldalt 28,3 km kaugusel suudmest),Annikvere peakraav (12 km,suubub vasakult kaldalt 25 km kaugusel suudmest),Soosaare peakraav (13 km,suubub paremalt kaldalt 20,9 km kaugusel suudmest) ja Pederna oja (8 km,suubub vasakult kaldalt 11,5 km kaugusel suudmest).Enam lisajõgesid on lühikesed. Jõe ülemjooksu ülemine osa asub Pandivere kõrgustikul,ülemjooksu alumine osa ja keskjooks keskjooks Kesk-Eesti tasandikul ning alamjooks Võrtsjärve nõos.Jõe valgala hõlmab Pandivere kõrgustiku lõunanõlva ja Võrtsjärve madaliku põhjaosa.Põltsamaa jõgi algab Ärina- Kännukülas,Tamsalu-Väike-Maarja maantee ääres olevast allikast.Jõe lähe asub Väike-Maarja alevit 3,5 km loode ja Porkuni järve lõunaosast 2 km lõun pool.Algusosas voolab jõgi 4-5 km
) - kesk ja ida eestis. KLEIMULD - pindalalt suurima levikuga - kleihorisont - kõrge põhjavesi - savine SOOMULD - 30cm turbahorisonti LAMMIMULD - kabla väändu üleujutuse aladel TEHISMULD N: Kirde- Eesti tasandikud ERODEERITUD- Lõuna Eestis, kõrgustikel , kus on huumushorisont ära uhutud. ELUJAOD e. pealeuhtemullad - mäejalamitel,nõgudes , paksu huumushorisondiga muld Eesti viljakaimad mullad on leostunud ja leetjad mullad. Kesk Eestis ja Pandivere kõrgustiku ümbrus. MULLA KAITSE * Muld tekkib väga aeglaselt * MINERAALVÄETISED N: Mg, B, Ca *ORGAANILISED VÄETISED (kasulikum) N: sõnnik * Lõuna Eesti ja Kagu Eestis on happelisemad mullad , selle vastu aitab tuhk. * Võsastumine ja umbrohi- põllumajanduse vähenemine *Mahepõllumajandus- looduslikud ja taimsed vahendid. Tooted kallimad, sest saagikus pole nii suur.
toonekurgedele, luikedele, partlastele, neppidele, hüüpidele, rukkirääkudele jt. See piirkond on arvatud rahvusvahelise tähtsusega linnualade hulka. Endla Looduskaitseala Endla looduskaitseala asub Kesk-Eestis, Põltsamaa (Piibe) jõe keskjooksul, Järva, Jõgeva ning Lääne-Viru maakonna piirimail. Kaitseala, mille pindala on 10110 ha, moodustati 1985. aastal Eesti kesk- ja idaosale iseloomulike soode ja soosaarte ning Pandivere kõrgustiku lõunanõlva karstiallikate säilitamiseks. Kaitse all on ulatusliku Endla soostiku keskosa: kaheksa rabalaama, neid ümbritsevad siirdesood ja madalsood, märjad metsad, järved, ojad ja jõed, ning Norra- Oostriku-Võlingi allikad. Rabade võlumaa Endla Looduskaitseala kuulub rahvusvahelise tähtsusega märgalade hulka. Siin hoitakse soid, märgi metsi, järvi, jõgesid ja allikaid. Selle ala võtmesõnaks on vesi. Endla
Jõgevamaa põhjaosas ulatub sarnaste tingimustega, paksu liivakihiga kaetud lubjakiviala kuni Pandivere kõrgustiku lõunanõlvani. Lõunas läheb metsamassiiv järsult üle tihedalt asustatud, moreeniga kaetud liivakivi platooks. Vooremaa maastikurajoon paikneb maakonna keskosas ning on rohkete järvede ja mõhnastike piirkondadega väga eriilmeline ala. Kesk-Eesti lavamaa on maakonna lääneosas paiknev lainjas ja nõrgalt voorestatud ala. Endla nõgu on maakonna loodeosas asuv, Pandivere kõrgustiku ja Kesk-Eesti tasandiku vahel eristuv sooderikas looduslik puhverala. Kagu-Eesti lavamaad iseloomustab lainjas reljeef ning eriilmeliste ja väärtuslike mõhnastike esinemine. Maakonna keskosas asub suur Kuremaa järv, sellest lõuna pool Pikkjärv ja Prossa järv. Maakonna lõunaossa jäävad Saadjärv, Sortsjärv, Elistvere, Raigastvere ja Kaiavere järv. Maakonda läbivad pikemad jõed on Põltsamaa jõgi, Pedja jõgi ja Navesti jõgi. [10]
EESTI MAAÜLIKOOL Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Evelyn Landing VRI Mullakaardi analüüs Iseseisev töö Juhendaja: Avo Toomsoo Tartu 2015 Tabel 1. Põllumassiivi nr 63353438305 mullastik: Mull Lõimis Huumushorisondi Kivisus Pindala Osatähtsu a tüsedus,cm e s Siffer aste KI k°1ls160- 22-28 - 20,74 ha 78,3% 90/r1ls1 Ko k°1ls155/r1;2ls1 22-28 - 2,94 ha 11,1% KIg ls175/r1ls1 23 - 1,71 ha 6,45% Go v°1ls260- 22-28 - 1,1 ha 4,15% 75/r1ls2 Kokku 26,49 ha 100% Joonis 1. Mullastikukaardi välja...
vaid väikest osa vaatplatvormilt · Seetõttu otsustas külastuskeskus luua käikudest 3D-mudeli, kus igaüks saaks virtuaalselt koobastes ringi vaadata · Ahhaa teaduskeskuse ning Piusa külastuskeskuse koostööl valmis koobaste 3D-mudel · Asuvad Põlvamaal Emumägi · Emumägi on Põhja-Eesti ( Lääne-Virumaa) kõrgeim tipp Suhteline kõrgus on 79 ja absoluutne kõrgus 166 meetrit · Asub Pandivere kõrgustiku lõunaserval, Lääne-Virumaa Rakke vallas Emumäe külast 2 km kirdes · Emumäe ja selle lähipiirkonna kaitseks on loodud Emumäe maastikukaitseala · Igal kevadel korraldatakse ümber Emumäe Emumäe jooksu Lihula linnus · Lihula linnus asus Läänemaal, nüüdisajal asuvad linnuse varemed Lääne maakonnas Lihula vallas Lihula linnas · Lihula linnus paikneb juba 13. sajandist muinaseestlaste asukohal ·
Geograafia ,,Pinnamood" Pinnamoe kujunemine on pikaajaline ja rolli mängivad: 1) maasisesed jõud 2) maavälised jõud Pinnamood e. reljeef maakoore pealispinna kuju, mille moodustavad mitmed pinnavormid Pinnamood on kujunenud mitmete aastate jooksul. I etapp algas 250 milj. a. tagasi devoni ajastul ja kestis kvaternaari mandrijäätumiseni. Selle tulemusena on välja kujunenud kõrgustikud, lavamaad ja nõod. II etapp mandriliustikud kulutasid pinnamoodi. Jää viis endaga kaasa mitmekümne meetri paksuse kihi, hiljem toimus setete kuhjumine. Mandrijää liikumise suund on kagust loodesse. III etapp jääaja järgne periood. Pinnamoe tasandus ja setete ärakuhjumine. Kõrgustikud ümbrusest kõrgemad osad, millel võivad esineda mitmesugused väiksemad pinnavormid. Nt. künkad, orud ja nõod. Lavamaa e. platoo mis tahes kõrgem, võrdlemisi tasase reljeefi ja ul...
on Kõrvemaa, Vooremaa, Paganamaa, Hiiumaa laiud; loodusparkidest - Haanja, Otepää ja Naissaare. PROGRAMMIALA on seire, uurimis- ja haridustöö korraldamiseks ning loodusvarade kaitse ja kasutamise ühitamiseks kas kohaliku, riikliku või rahvusvahelise programmiga haaratud ala. Programmiala territoorium jaguneb loodusreservaadiks, sihtkaitsevööndiks, piirangu- vööndiks ja programmiala üldvööndiks. Eestis on kaks programmiala: Lääne-Eesti saarestiku biosfääri kaitseala ja Pandivere veekaitseala. Kasutatud kirjandus: http://www.valgamv.ee/planeering/MKPL_html/Kehtivad%20piirangud/14_1.htm, http://et.wikipedia.org/wiki/Maastikukaitseala, http://et.wikipedia.org/wiki/Rahvuspark, http://www.eesti.ee/est/teemad/keskkond_loodus/looduskaitse/looduskaitsealad/,
90 Peipsi-äärne madalik * Jägala j. 91 Põhja-Eesti e. Harju lavamaa * Pirita j. 92 Kagu-Eesti e. Ugandi lavamaa * Keila j. 93 Viru e. Kirde-Eesti lavamaa * Kasari j. 94 Kesk-Eesti tasandik * Vigala (Konuvere) j. 95 Haanja kõrgustik (Suur Munamägi) * Sauga j. 96 Otepää kõrg. (Kuutse m.) * Halliste j. 97 Pandivere kõrg. (Emumägi) * Raudna j. 98 Sakala kõrg. (Rutu m.) * Kõpu j. 99 Karula kõrg. (Rebasejärve Tornimägi) * Reiu j. Rahvuspargid: * Pärnu j. 100Lahemaa * Navesti j. 101Vilsandi * Narva j. 102Karula * Suur Emajõgi
Kirjuta loetelust välja Peipsi vesikonna jõed: 2 p. Emajõgi, Kasari, Põltsamaa, Võhandu, Pirita, Keila, Ahja 2. Millest toituvad Eesti jõed? Eesti pikim jõgi on..... 2 p. 3. Joonista peajõgi, millel on üks parempoolne lisajõgi. Märgi peajõe voolusuund noolega, lähe L tähega, viiruta jõe vasakkallas ja piiritle 3 p. alamjooks. 4. Mille poolest erinevad Soome lahte suubuvad jõed teistest Eesti 2 p. jõgedest? ( 2) 5. Miks on Pandivere kõrgustikul vähe järvi? (2) 1 p. 6. Ühenda täht ja number. 3 p. A Paunküla 1. mandrijäätekkeline B Saadjärv 2. rannajärv C Mullutu Suurlaht 3. tehisjärv 7. Kuidas tekib põhjavesi? 2 p. 8. Milles seisneb soode tähtsus
Eesti põllumajandus. Põllumajandusega tegelemise võimalikkuse määravad looduslikud tegurid. Paremad eeldused põllumajanduse jaoks Eestis on tasase või lainja pinnamoega, soodsa veereziimi ja piisavalt viljakate muldadega piirkondades: Pandivere ja Sakala kõrgustikul, Vooremaal, Harju, Viru ja Kagu-Eesti lavamaal ning Kesk-Eesti tasandikul. Põllumajanduse arengut mõjutavad LOODUSLIKUD tegurid on... ...kliima Eesti kliima on põllumajanduse arendamiseks küllalt soodne. Õhutemperatuur määrab taimekasvuperioodi e. vegetatsiooniperioodi, mis on 170 - 180 päeva. Soojushulk e. aktiivsete temperatuuride summa on Eestis keskmiselt 1600 kuni 1900 kraadi. Sellised tingimused võimaldavad kasvatada mitmeid olulisi põllukultuure, kuid
Biosfäär maaosa mida asustavad elusorganismid Litosfäär maismaa kiht Hüdrosfäär veekogud Atmosfäär õkskord Bioom on maakeral kujunenud hiigelsuured sarnaste elutingimustega alad ( rohta, kõrb..) Eesti asub parasvöötme heitlehiste metsade bioomi piirkonnas. Biosfääris toimuvad pidevalt muutused elutegevuse tagajärjel ja inimtegevusega. Biosfäärikaitsealad säilitatakse suuri tüüpilisi alasid loodusest kui tervikust Reservaat on inimese poolt loodud range kaitsega ala. Reservaatidel on on viibimine keelatud, et vältida kahjulikku mõju. Teadlased külastavad äärmistel vajadustel, et vaadata kuidas loodusmaastik areneb ilma inimeseta. Eestis on Lääne-Eesti saaresti biosfäärikaitseala. Bioloogiline mitmekesisus tähendab maakera erinevate taimede, loomade, seente ja mikro-roganismide liikide ning nende elupaiga paljusust Mida mitmekesisemad on elutingimused, seda liigirikkam on selle ala elustik Osa liike asustavad vaid mingit...
· Eesti asub Ida-Euroopa platvormi loodeosas. · Eesti aluskord koosneb 1,6-2,6 miljardit aastat tahasi maakoore kujunemise ajal graniidist, gneissidest, kvartsiididest, kiltadest jt kristalsetest kivimitest. · Pealiskorra moodust. kambriumi (tek. madaleveelises meres veerohkete jõgedega sinna kantud setetest), ordoviitsiumi (madal vesi asendus süvamerega, ladestuma hakkasid lubisetted), siluri ja devoni settekivimid savikildad, liiva- ja lubjakivid. · Fossiilid kunagiste organismide kivistunud jäänused. · Moreen peam. pinnak. materjal. S.o kivimiosakeste segu, mille on kokku kuhjanud mandriliustikud. Värvus sõltub aluspõhja kivimitest. Põhja- ja Lääne-Eesti lubjakive katab hallikas kividerohke moreen. Lõ-Eestis on see punakaspruun, savikam, kividevaene. · Rändrahnud suurimad kivid moreenis. P- ja Lääne-Eestis moodust. nad kivikülve. Muuga kabelikivi (kõrgus 7m, ümbermõõt 58m); Ehal...
Pinnavesi-maa pinda kattev vesi(alatised veekogud-järved,tiigid,jõed,ajutised-karstijõed-järved, sademelumevesi).Veebilanss-vee juurdetuleku ja kaotuse suhe.Vesikond-maa-ala,kust põhja-ja pinna- veed jõuavad jõgede jt voolu-veekogude kaudu ookeani,merre,lahte,järve(eesti jõed jagunevad 3 vahel: soome laht,väinamere ja liivi laht,peipsi). Jõgikond-ala,kust jõgi saab vee.Veelahe-piir valglate,vesi- kondade v jõgikondade vahel(olulisemaks Pandivere K,mille jalamilt saavad alguse kõigi 3 vesikonna jõed)Jõelangus-jõe lähtme ja suudme kõrguste vahe.Jõe pikiprofiil-näitab voolusängi kallakust.Jõe vooluhulk on vooluveekogu ristlõiget ajaühiku jooksul läbiva vee kogus.
Fosforiit on kivim, mis sisaldab suures koguses fosforit. Enamasti on tegemist settekivimiga ja tihti käsitletaksegi fosforiiti kui settekivimit Fosforiidiks peetakse kivimit reeglina siis kui tema P2O5 sisaldus on üle 15...20%. Fosforiiti kasutatakse põhiliselt fosforhappe, vaba fosfori, fosforkompleksväetiste ning söödafosfaatide tootmiseks. Fosforiiti leidub Põhja-Eestis. Probleemid Pandivere põhjavee alamvesikond on väga oluline veemoodustusala ja siin infiltreerub suur osa mandrieesti põhjaveest, tuleb olla kaevandamise planeerimisel, kaevandamisel ja keskkonnameetmete kavandamisel eriti hoolikas. Karjääride rajamisega kaasneb loodusliku maastiku hävitamine karjääride alal koos põhjaveekihtidega. Muutub väiksemate veekogude veebilanss. (Kaevandatavate alade keskkonnamõju peavad kompenseerima ümbruskonna looduslikud alad.) Aluspõhja rajatud karjäärid põhjustavad ümbruskonna veetaseme alanemist ja vee kvaliteedi muutusi (sulfa...
nõod). KORGUSTIKUD on ulatuslikum, ümbrusest korgem lauskmaa osa, kus leidub mitmeid korgendikke, nogusid, orge jt. väiksemaid pinnavorme. Korgustike jalamipiir paikneb Eestis 75-100 m korgusvahemikus. Eesti korgustikud on erineva suuruse, kuju, pinnamoe ja tekke- ning arengulooga. Pinnamoelt eristatakse: Lamedaid lausikkorgustikke (Pandivere); Ürgorgudega liigestatud lavakorgustikke (Sakala); Künklikke korgustikke (Haanja, Otepää, Karula). Tekkelt on Pandivere ja Sakala jäälahkmeala kulutuskorgustikud, Haanja ja Otepää liustikukeelte vahel kujunenud kuhjelised saarkorgustikud ning Karula mandrijää serva esine kuhjekorgustik. LAVAMAAD EHK PLATOOD on ümbrusest korgemad tasandikud, mida enamasti ääristab astang. Eesti alal eristatakse 3 erinevat lavamaad: Harju lavamaa Viru lavamaa Ugandi ehk Kagu-Eesti lavamaa Lavamaa reljeef on enamasti tasane, kuid monikord loikavad teda sügavad vooluveetekkelised orud,
Läänemere seisundit. Eesti põhjavesi Põhjavett mitmeid kordi rohkem, kui mahub Peipsi järve. Rahuldab Eesti veevajadusest 2/3. Põhjavesi looduslikult rauarikas ja sisaldab väävelvesinikku. Veekogude reostumine Tingitud intensiivsest põllumajandusest, suurtööstuse heitvetest, puhastamata reovee juhtimisest veekogudesse. Järved eutrofeeruvad. Pandivere kõrgustiku ning Adavere-Põltsamaa alad nitraaditundlikud. Keila Terko tõi kaasa põhjavee reostumise Praegu veekvaliteediga suuri probleeme pole. 2001.a. avati uus reoveepuhasti. Eesti Veeseadus Võeti vastu 1994.a. Reguleerib vee kaitse ja kasutamise korraldust. Määratleb põhjaveevarude hindamise korra ning põhikohustused veekogude valgala kaitseks. Maakera üha suurenev
Panga (Mustjala) pank asub Saaremaa põhjarannikul Panga küla lähedal. Panga maksimaalne kõrgus on 21,3 m. Kärde rahumaja Kärde rahumajas kirjutati väidetavalt 21.06.1661 alla nn. igavese rahu leping Venemaa ja Rootsi vahel. Rahuleping lõpetas 16561658 kestnud VeneRootsi sõja Norra allikad Endla Looduskaitseala lääneosas on 11 allikate rühma ligi 40 allikaga. Need veerohked karstiallikad avanevad Pandivere kõrgustiku nõlval Osmussaar Osmussaar on saar Soome lahe suudmes Lääne maakonna looderannikul Noarootsi vallas Saare pindala on 4,69 km², pikkus 4,6 km, laius 1,3 km Piusa Koopad Piusa koopad tekkisid 1922. aastal, mil sealset klaasliivaks sobivat kvartsliiva hakati maaalustes käikudes kaevandama. Helme Linnus Rahvasuu kõneleb, et targa soovitusel müüritud Ordulossi seina Annenimeline tüdruk
1297- Taani kuningas E.Menved keelas metsaraie 3. saarel Tallinna lähedal. Esimene dateeritud looduskaitse. 1644- J.Gutslaff urvaste pastor avaldas ''pikse palve''see rääkis pühavee reostamise vastu suunatud talupoegade ülestõust. 1664- hakati rajama talurahvakoole, rootsi metsa seadus laienes eesti aladele. Sellega kaasnes säästev metsaraie ja mõndade puuliikide säilitamine. 18 saj- hakati rajama mõisaparke 1853 asutati eesti loodusuurijate selts 1910- asutati I looduskaitseala eestis 1913- asutati saarema loodussõprade selts 1920- asutati eesti looduskaitse sektsioon, see tegeles loodusmälestusmärkide arvele võtmiseg,uurimise ja hoidmisega eestis 1924 hakkasid ilmuma looduhoiuga seotud ajakirjad (eesti loodus) 1935- võeti vastu I Eesti Loodukaitsesead. Mis korraldas looduse kui terviku kaitset ka väljaspool looduskaitsealasi. Asutati riigi looduskaitse nõukogu 1936- alustas tööd esimene riiklik looduskaitse inspektor ( Gustav Vilbas...
Georg Ruuda, kelle sõnul pole sealkandis ammu vihma tulnud. [2] Hüdrogeoloog Perens selgitas, et kaevu - eriti salvkaevu -, kuivamine oleneb palju ka kaevu paiknemisest reljeefis. Nimelt kõrgematel kohtadel on veetase üldjuhul sügavamal ja ka kaevu kuivaksjäämine tõenäolisem. Seetõttu võib rohkem probleeme ette tulla just Lõuna-Eestis. [2] Perensi sõnul on praegu veetase paljuaastasest keskmisest madalam. Nimelt Eesti kõige olulisemal põhjavee toitealal, Pandivere kõrgustikul, on veetase ligi meetri võrra madalam kui mullu. [2] Samas tõi ta välja, et kaks aastat tagasi registreeriti oktoobri lõpus Väike-Maarja vaatluskaevus veelgi madalam veetase - 18,70 meetrit maapinnast (tänavu 18,46 meetrit). Tavaliselt on aasta põhjavee miinimum tase siiski kuni poolteist meetrit kõrgem. Kaevude veetase ja kuivaksjäämine sõltub eelkõige sademete hulgast ja selle aastasest jaotusest. Käesoleva aasta ilmastikutingimused
5-Langevoja joastik Vararisti juga 15-Pakri juga 10-Nõmmeveski KÕRGUSTIKUD MADALIKUD I- Haanja kõrgustik VII A- Peipsi madalik II- Otepää kõrgustik VII B- Alutaguse madalik III- Sakala kõrgustik VIII- Võrtsjärve madalik IV- Pandivere kõrgustik IX- Lääne-Eesti madalik V- Karula kõrgustik X- Liivi lahe rannikumadalik VI- Alutaguse XI- Soome lahe rannikumadalik XII- Metsepole madalik 2 3
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
