konn, sisalik ja kui hästi läheb siis ka linnupoeg. Loomtoiduliste puhul ei tähenda see seda, et nad söövad ainult liha. Kehval ajal ajavad asja ära ka marjad, puuviljad, taimed. Kui nt rebane, kes muidu sööb pisikesi närilisi ja linde siis suure näljaga sobib ka õun, mari ja viljaterad. SEGATOIDULISED LOOMAD Kõigesööja loom toitub nii taimedest kui ka loomadest. Sellised on nt metssiga, pesukaru, mäger, närilised, karud, inimene ja osa linde (vares, kajakas) Segatoiduliste hulka kuuluvad ka paljud luukalad. 10. Püsi- ja kõigusoojased loomad. Loomi, kelle kehatemperatuur sõltub väliskeskkonna temperatuurist, nimetatakse kõigusoojasteks. Kõik selgrootud on kõigusoojased. Selgroogsetest on kõigusoojased kalad, kahepaiksed ja roomajad. Nende seedeelundkond, hingamiselundkond ja vereringe on vähem
KTUD.RH. küllastatud rasvhapped Toitainete sisaldus tabelis tähendab... C16 palmitiinhape 0 C18 steariinhape MKTA.RH. monoküllastamata rasvhapped PKTA.RH. polüküllastamata rasvhapped C18:2 linoolhape C18:3 linoleenhape VL.KIUDAINED vees lahustuvad kiudained RET.EKV. retinooli ekvivalent NIATS.EKV. niatsiini ekvivalent PANT.HAPE pantoteenhape R% sisaldab x% rasva KLASS E tailiha sisaldus üle 55% KLASS O tailiha sisaldus 40-45% (0.9) söödav osa 90% Sul. sulatatud Rasvas. rasvasusega Toitainete sisaldus tabelis tähendab... vastava toitaine sisaldus antud toiduaines on 0 või minimaalne andmed toitaine sisalduse kohta antud toiduaines puuduvad ENERGIA (kcal) ENERGIA (kJ) ...
nüüdseks hävinud. 4.5. Rannaniitude loomastik (millised loomarühmad esinevad, millised kohastumused peavad rannikul elamiseks välja kujunema). Andmeid imetajate esinemise kohta rannaniitudel on vähe. Suurulukid tulevad neisse elupaikadesse harva ja küllaltki juhuslikult. Püsielupaiga võib leida vaid halljänes, teised tulevad siia peamiselt toitumiseks. Lagedat, sageli ka inimelamutest piiratud ala metsloomad mõnevõrra pelgavad. Liigid: põder, metskits, metssiga, rebane, mink. Tõsi on muidugi, et nende asemel kujundavad kooslusi rohkem kariloomad ja mere ääres teevad rohkesti rumalusi kassid-koerad. Kui rääkida ka väikeste saarte (laidude) imetajatest siis nende loodusesse on kõige nähtavama mulje jätnud mügrid. Nendest on saanud laidude nuhtlus. Mõnel aastal uuristavad toitu otsivad mügrid maapinna niivõrd läbi, et õõnes rohukamar jalge alla lausa igal sammul vajub. Hävivad rohttaimed ja isegi puud
19. Kuidas nimetatakse tema inkarnatsioone ja loetlege need: (avataara kujul) 1.Suur kala Matsja, kes päästis legendaarse kuninga Manu veeuputusest. Veedade traditsiooni kohaselt oli tal vend Jama. Manu oli esimene inimene, kes maa peal on elanud. (Tuntud on hindude kirjandusteos "Manu seadused" 2). Tema vend on esimene inimene, kes suri ja valitseb surnud esivanemate üle. 2. Kilpkonn Kurma, kes aitas luua maailma ja hoidis seda oma seljas. 3. Metssiga Varaha, kes tõstis maailma oma kihvadega veest välja. 4. Poolinimene ja poollõvi Narasimha, kes hävitas deemonkuninga. 5. Kääbus Vamana, kes alistas vägeva deemoni Bali. 6. Brahmaan Parasurama, kes hävitas sõdalaste kasti. 7. Rama, kes päästis oma naise Sita ja tappis deemon Ravana 8. Krisna, kes õpetas sõdalast Ardzunat. Ta hävitas halbu ja kaitses õigeid ning lõi uue korra dharma. 9. Valgustatu Buddha. 10. Kalki, kes on Messias ja ei ole veel maa peale tulnud
Kunda kultuur levib väga laialdasel alal, sellele on iseloomulikud sarvest ja luust tööriistad. Domineerinud on ahingud ja harpuunid. Ahinguga(peenem) püüad kala ja harpuuniga veeloomi. Sarvest on õõnestatud isegi kirvepäid. Kunda kultuur on paljudest lõunapolsetest kultuuridest ette jõudnud kivi lihvimise poolest. Kunda ja Pulli asulas on kõige tähtsamad loomad olnud koprad ja põdrad. Sindi-Lodja asulates on kõige rohkem olnud (35%) viigri (hüljes) ja (35%) metssea luid. Varem metssiga ei olnud. Hülgepüük -> käidi merel, paadid? Minnakse järjest kaugemale ka, 5800 eKr jõuti Saaremaale. Kõige varasemad peatuspaigad on leitud Saaremaalt, Hiiumaalt ja Ruhnust. Mõne aja möödudes jäädi sinna ka paigale, alguses lihtsalt sõideti läbi. Kunda kult, kalmistu on Põhja-Lätis, see paikneb omal ajal eksisteerunud järvesaarel. Usundi ja kunstialaseid leide on muidu vähe. Üks palju tähelepanu saanud ese on leitud soiselt alalt Tõrvelast (
H kägistas lõvi. 2. H pidi minema Lernasse & tapma 9pealise Hydra. 1 pea oli surematu ja ühe maharaiutud asemel kasvas 2 juurde. H aitas nõbu Iolaos, kes pärast pea maha raiumist põleva tõrvikuga lohe kaela kõrvetas. Surematu pea mattis H suure kalju alla. 3. H pidi elusalt kinni püüdma Artemisele pühendatud kuldsete sarvedega hirve. H jahtis looma aasta. 4. Püüda kinni suur metssiga. 5. Augeiase tallide puhastamine 1 päevaga. H juhtis 2 jõge kokku ning pani läbi tallide voolama. 6. Stymphalose lindude äraajamine. H aitas Athena, kes linnud peidupaigast välja peletas, H lasi nood maha. 7. Kreetalt tuua Minose sõnn, mille Poseidon talle kinkis. 8. Kätte saada Traakia kuninga Diomedese inimsööjad märad. H tappis D ja sai nii märad kätte. 9. Tuua amatsoonide kuninganna Hippolyte vöö
1. H pidi tapma Nemea lõvi, keda ükski relv ei haavanud. H kägistas lõvi. 2. H pidi minema Lernasse & tapma 9-pealise Hydra. 1 pea oli surematu ja ühe maharaiutud asemel kasvas 2 juurde. H aitas nõbu Iolaos, kes pärast pea maha raiumist põleva tõrvikuga lohe kaela kõrvetas. Surematu pea mattis H suure kalju alla. 3. H pidi elusalt kinni püüdma Artemisele pühendatud kuldsete sarvedega hirve. H jahtis looma aasta. 4. Püüda kinni suur metssiga. 5. Augeiase tallide puhastamine 1 päevaga. H juhtis 2 jõge kokku ning pani läbi tallide voolama. 6. Stymphalose lindude äraajamine. H aitas Athena, kes linnud peidupaigast välja peletas, H lasi nood maha. 7. Kreetalt tuua Minose sõnn, mille Poseidon talle kinkis. 8. Kätte saada Traakia kuninga Diomedese inimsööjad märad. H tappis D ja sai nii märad kätte. 9. Tuua amatsoonide kuninganna Hippolyte vöö
1 Euroopa neoliitikum Varane maaviljelus U 8000 eKr Euroopa igapäevane hakkas elu muutuma. Protsessi käigus asendas viljelusmajandus traditsioonilise küttide-korilaste eluviisi. Algus Kagu-Euroopas. Euroopa viljelusmajanduse areng ei olnud isoleeritud, vaid sõltuv mujal toimunust. Va väikeseseemneline algnisu, ei kasvanud Euroopas ühtegi neoliitikumis kasvatatud teravilja. Suhteliselt sama lugu ka koduloomadega: veis ja siga olid oma metsikus vormis ka Euroopas kättesaadavad. Samas domineeris Euroopa viljelusmajanduslikus asustuses varaste koduloomadena kits ja lammas, millel metsikuid eellasi Euroopas polnud. Kohanemine viljelusmajandusega: tuli kohandada eksootilisi taime- ja loomaliike Euroopa oludega. Keskkonnatingimused erinesid ka Euroopa ulatuses. Vahemere ala loodustingimused ei ole väga erinevad Edela-Aasia omadest. Põhja pool teine kliima, mullastik ja ...
Kuna ta oma joogi külmust, mis mahukas peekris segatud, jäätükkidega ei uuenda? Kuna talle Lucrina austreid otse lauas karbist ei vabastata? Kuna tema söögisaalis ei tungle kokad, kes koos suupistetega toovad kohale ka keeduseadeldised? On ju mõnulemine leiutanud juba sellegi. Et ükski toit ei leiguks, et ta juba tuimunud suulage ebapiisavalt ei kõrvetaks, selleks tuuakse söök köögiga koos. (24) "Oo õnnetut haiget!" Ta sööb vaid, palju suudab seedida. Tema pilgu ees ei leba metssiga, mis väheväärtusliku lihana laualt tagasi saadetakse, ja tema toidulauale ei kuhjata lindude rinnaliha tükke, kuna tervelt valmistatud linde näha on ju tülgastav. Mida halba on sulle juhtunud? Lõunastad nagu haige või õigemini, ometi ükskord nagu terve. (25) Kuid selle kõik, leeme, sooja vee ja muu, mis näib olevat talumatu lõtvadele, rohkem hingelt kui kehalt haigeile hellikuile, kannatame meie kergesti ära, kui ainult oleme lakanud kartmast surma.
aasta madalaimale tasemele. 2. Sigalaste sugukond, sigade perekond nende iseloomustus. Sigade kodustamine. SUGUKOND (SIGALASED, PEKAARILISED E NABASEAD, JÕEHOBUSED) Sigalaste sugukonda kuulub 5 perekonda. Meid huvitab perekond sead. Sigade perekonnas on 12 liiki. 3. Kodusigade ja metssigade iseloomustus (nii füsioloogilised näitajad kui ka käitumise jm iseärasused ). Kodusiga Metssiga Aastaringsel sigiv Sessoonselt sigiv Tiinus 115 päeva Tiinus 130 päeva Põrsaid 10-12 Põrsaid 5-6 Päevaloomad Ööloomad Sigimise algus 7 kuud Sigib alles 2 aastal 4. Sigade bioloogilised iseärasused: viljakus, varavalmivus, tapasaagis ja keha koostis, liha toiteväärtus ja selle kulinaarsed omadused, tiinusperioodi pikkus, söödaväärindus, energiakategooriad sigade söötmisel (energiakäibe skeem ). 5
1 0,5 0,5 0,4 KOOBALT, µg 1 1 1 0,8 NIKKEL, µg 2 2 1 0,8 KROOM, µg 10 20 10 8 FLUOR, µg 3 2,5 2,5 2 JOOD, µg 19,3 19,8 19,8 16,4 SELEEN, µg 0,4 0,5 0,4 0,24 ALUMIINIUM, mg Vasikaliha, kondita, Lambaliha, Metssiga, Metssiga, küps keskmiselt kondiga (0,75) toores liha liha 148,7 168,3 117,6 154,8 ENERGIA, kcal 622 704 492,2 647,5 ENERGIA, KJ 72 49 72,54 63,87 VESI, g 19,6 12,8 21,51 28,3 VALGUD, g 7,8 12,8 3,33 4,38 RASVAD, g
1 Sissejuhatus Keskkond - Kogum eluta ja elusa looduse tegureid, mis mõjutavad biosüsteemi ( ka organismi, sh.inimest). Loodus Loodus on ressurss; loodusvarad on piiratud. Loodus ei tooda jäätmeid, tootmisega kaasnevad jäätmed. Keskkonnamõju mingite tegurite põhjustatud muutuste toime keskkonnale (pos., neg.). Tegevusega kaasnev keskkonnaseisundi muutumine või selle kaudu avalduv vahetu või kaudne mõju inimese tervisele ja heaolule, keskkonnale, kultuuripärandile või varale. Keskkonnareostumine - Inimtegevusest põhjustatud keskkonnaseisundi halvenemine Keskkonnahäiring - arvulise normiga reguleerimata negatiivne keskkonnamõju või negatiivne keskkonnamõju, mis ei ületa arvulist normi, nagu jäätmetest põhjustatud hais, tolm, müra; lindude, närilistevõi putukate kogunemine; jäätmete tuulega laialikandumine. Keskkonnamõju hindamine kavandatava tegevuse eeldatava keskkonnamõju selgitamine, hindami...
nt põdrasarvest, kivi puurida veel ei osanud. Iseloomulik on ka tulekivist tehtud esemed, kuid neid on vähe ja nad on väga väikesed. Asulatest leitud luud annavad ettekujutuse, mida Kunda kultuuri elanikud peamiselt sõid. Kunda kultuur pole kogu aeg olnud ühesugune, Pulli ja Kunda asulad näitavad, et peamised küttimisobjektid on koprad ja põdrad, teisi loomi on vähem. Kopraid võidi küttida naha pärast. Sindi - Lodja asula on paartuhat aastat noorem, metsloomadest on oluline metssiga (nüüd olid need sisse rännanud), teised tähtsad ulukid olid hüljes ja viiger. Hüljes annab head nahka, aga ka liha ja rasva. Hülgekütid liikusid üha kaugemale ja avastasid Saaremaa juba 5800 eKr. Esialgu käidi seal ainult hülgeküttimise hooajal, hiljem tuldi pikemaks ajaks. Saaremaalt avastati ka Hiiumaa ja Ruhnu. Eesis ei ole avastatud ühtegi Kunda kul kalmistut, kuid on leitud üksikuid luid. Blondiinid on kujunenud Põhja - Euroopas suhteliselt hilja, vahetult peale
Eesti tuli välja(8213 eKr algas Maausk) Joldia mere periood Hilary Karu 4 D 11 EESTI AJALUGU tarvas, ulukhobune pidev soojenemine Antsülusjärv Ühendus merega katkes, tekkis järv Litoriina mere periood Kõige soojem periood Jää tungis läbi Tääni väina pärn, tamm, hirv, metssiga, piison Limnea mere periood jahenemine Läänemere periood Hilary Karu 5 D 11 EESTI AJALUGU KIVIAEG EESTIS PT. 2 Keskmine kiviaeg u 9000 - 5000 eKr Kunda kultuur Tsemendi varbikud, vajalik sabi Pulli asula vanim teadaolev Pärnu jõe ääres, Sindis 1967.aastal
lammas: eelased- mufloonilaadsed uluklambad (sugulased: lühisabalised jämevillalambad nn. maalambad ja pikasabalised lambad nn. meriino lammas) ja argalilaadsed uluklambad (sugulased: rasvõnnar ehk kurdjukk ja rasvsabalambad. 10. Hobuse ja sea ulukeellased ning sugulased siga: eelane- euraasia uluksiga (sugulased: euroopa lühi ja pikakõrvalised kohalikud sead ja osa põhja hiina sigu), kaguaasia uluksiga (sugulased: jaapani metssiga ja hiina kodusiga), vahemere uluksiga (sugulased: naapoli, ibeeria ja mangalitsa tõud) hobune: eelased- tarpan (sugulased: põhiliselt koduhobused), Przevalski hobune, mets eesel (sugulane: kodueesel) 11. Variatsioon-statistika osa tõuaretuses 12. Variatsioonirea hindamise ja võrdluse põhimõtted Kvantitatiivses geneetikas on peatähelepanu pööratud mitte niivõrd isendite ja populatsiooni keskmise
kohanemisvõime ja tervislik seisund. Herbivooria. Taimtoidulise looma- ja taimeliigi vahelist toitumissuhet nimetatakse herbivooriaks. Taimtoiduline loom on herbivoor. Taimedel on kujunenud kaitsekohastumused: ogad, okkad, karvad ja eritised. Herbivoorid on nt lehetäi, maipõrnikas, viidikas ja metskits. Hulk loomaliike on aga segatoidulised ehk omnivoorid- toituvad taimedest ja loomadest. Nt karu, metssiga, inimene. Ökosüsteemid. Igal liigil on oma leviala ehk areaal. See on territoorium, mida teatud liigi isendid asustavad. Ühisel territooriumil samal ajal elavad ühe liigi isendid moodustavad populatsiooni. Populatsioon. Sama populatsiooni isendid saavad vabalt omavahel ristuda, sest nad elavad samas elupaigas. Seejuures on nad aga osaliselt või täielikult isoleeritud teistest sama liigi populatsioonidest. Populatsiooni arvukus on sellese populatsiooni kuuluvate isendite arv
PILET NR 1 TITAANID Titaanid olid lõpmatult kaugetel aegadel maailma isandad, sageli kutsutakse neid ka vanemateks jumalateks. Võimsad, neid oli palju. Tähtsaim oli Kronos (Saturnus), kes valitses titaanide üle, kuni ta poeg Zeus ta võimult kihutas. Kronos põgenes Rooma, sellele järgnes kuldne ajastu. Teised tähtsad titaanid: Okeanos jõgi, mis vanade kreeklaste arvates pidi voolama ümber maa; tema naine Tethys; Hyperion päikese, kuu, koidu ja eha isa; Mnemosyne mälu; Themis õiglus; Iapetos oma poegadega Atlas, Prometheus. KAKSTEIST SUURT OLÜMPLAST Olid kõige tähtsamad titaanide järgnenud jumalate hulgas. Neid kutsuti olümplasteks sellepärast, et Olümpos oli nende kodu. Zeus (Jupiter) Zeus ja tema vennad heitsid liisku, et teada saada , milline osa maailmast kellelegi pidi kuuluma. Meri Poseidon, allmaailm Hades, ülemvalitseja Zeus, kes oli kõigist võimsaim. Teda kujutatakse armumas ühesse naisesse teise järel. Zeus ol...
nahkadest sai kehakatet, luudest tööriistu, sooled täitsid nööri aset jne. Küti vanemat relvastust võime arheoloogiliste leidude põhjal üksnes ette kujutada. Tõenäoliselt kuulusid sinna oda, kirves ja vibu nooltega. Ulukite tabamist hõlbustasid kahtlemata ka mitmed püünised, nagu need suures osas rahva mälus ka tänaseni on säilinud. Peamisteks jahiloomadeks olid põder, kobras ja karu, hiljem lisandus neile ka metssiga. Jahindus püsis tähtsaima elatusalana kuni esimese aastatuhandeni e. Kr. Karjakasvatuse ning põlluharimise areng ei toonud kaasa siiski küttimise unustamist. Pigem võib arvata, et esimesed koduloomad sarnanesid metsloomadele mitte üksnes välimuse,vaid ka eluviiside poolest nad jooksid metsa all vabalt ringi inimasulate läheduses, kus neid jõudumööda toideti ja valikuliselt toiduks kinni püüti. Aja möödudes arenesid edasi siiski nii põllumajandus kui jahirelvad. Sellega
VARAUUSAEG MATI LAUR 1. VARAUUSAJA ÜHISKOND Uusaja mõiste tõi käibesse Halle ülikooli ajaloo- ja retoorikaprofessor Christoph Cellarius (1638 1707), kes eristas ajaloos vana-, kesk- ja uusaja. Cellarius pidas kesk- ja uusaja piiriks Konstantinoopoli langemist 1453. Hiljem on uusaja alguseks loetud ka Ameerika avastamist 1492, Itaalia sõdade algust 1494, reformatsiooni vallandumist 1517 jm. Nõukogude ajalookirjutus nihutas kesk- ja uusaja piiri tänapäevale veelgi lähemale, alustades uusaega Inglise revolutsiooni algusega 1640. Varauusaega (ingl early modern history; sks frühe Neuzeit, Frühneuzeit; pr histoire moderne) hakati uusajast omaette perioodina eraldama pärast Teist maailmasõda. Tinglikuks piiriks varauusaja ja uusaja vahel loetakse enamasti Prantsuse revolutsiooni algust 1789, teistest dateeringutest on sagedasem varauusaja lõpetamine Napoleoni sõdadega 19. saj. alguses. Viimastel aastakümnetel on saanud üldiseks tavaks ...
Eestis on vaid mõni Euro- Siberi metsade loomaliik – põder, valgejänes ja lendorav. Neist kaks esimest jõudsid meie alale juba varases preboreaalses kliimastaadiumis. Enim on laialehistele metsadele iseloomulikke liike, kes tulid siia hilispreboreaalses või boreaalses kliimastaadiumis. Pärast sooja atlantilist kliimastaadiumi kliima jahenes ja Eesti alale jäid ainult vähenõudlikud liigid, suurem osa siirdus mujale. Kui kliima taas soojenes, tuli osa neist (metskits, metssiga ja punahirv) tagasi. Osa Euro-Kasahhi steppide ja metsasteppide liikidest levis Eesti alale siis, kui inimtegevuse tagajärjel tekkisid ava-kultuurmaastikud. Sellised stepiliigid on põld-uruhiir, juttselg-hiir ja hiliseim tulnuk halljänes (umbes 200–300 aastat tagasi). Enamikul Eesti nüüdisaegsetel liikidel (näiteks mutil, karihiirel, mägral, karul, oraval, hundil, rebasel, kärbil ja nirgil) on suur ökoloogiline amplituud ja väga lai levila. Inimkaaslejad imetajad on
Inimese mõju tugevnemine loodusele Kauges minevikus reguleeris inimeste arvukust maa peal toit selle hankimine ja kättesaadavus. umbes 2 miljonit aastat tagasi kui inimesed toitusid metsikutest taimedest ja jahtisid metsloomi, suutis biosfäär st. loodus ära toita ca 10 miljonit inimest st. vähem, kui tänapäeval elab ühes suurlinnas. Põllumajanduse areng ja kariloomade kasvatamine suutsid tagada toidu juba palju suuremale hulgale inimestest. inimeste arvukuse suurenemisega suurenes ka surve loodusele, mida inimene üha rohkem oma äranägemise järgi ümber kujundas. Kiviaja lõpuks elas Maal ca 50 milj. inimest. 13. sajandiks suurenes rahvaarv 8 korda 400 milj. inimest. Järgneva 600 aasta jooksul, st. 19. sajandiks rahvaarv kahekordistus ning jõudis 800 miljoni inimeseni. Demograafiline plahvatus 19. sajandi alguses toimus inimkonna arengus läbimurre ja inimeste arv Maal suurenes 90 aastaga 2 kor...
Kanji m¨arkide morfoloogilisi seletusi. V~ordlev analu ¨u¨s m¨argis~onastike kanji etu ¨moloogiatest. Indrek Pehk 2000 m¨arts ¨o diplomito ¨ ¨ Helsingi Ulikooli Humanitaarteaduskond Aasia ja Aafrika keelte ja kultuuride osakond Sisukord Eess~ ona 7 I P~ohim~ oisteid 9 1.1 Kanji m¨arkide makrostruktuur . . . . . . . . . . . . . . . . 9 1.1.1 Kanji erinevad kujud . . . . . . . . . . . . . . . . . 11 1.1.2 M¨arkide ajalugu . . . . . . . . . . . . . . . . ...
V¨aike kanji s˜onastik Vastavalt “Nihongo shoho” m¨argij¨arjestusele Indrek Pehk 31. oktoober 2001. a. ¨ OKE LO ¨ SAGEDUS B . KANJI SHOHO チュウ〔音〕 あ た る〔訓〕 う ち〔訓〕 な 中 か〔訓〕 4 11 38 1 卜文 卜文 ✄ きかん ぐんき ✂象形 ✁S˜ojav¨ae lipuvarda 旗竿 kujutis 軍旗, luu- ja pronkskirjas on n¨aiteid, kus lipu u¨ lal ja all on kujutatud o˜ huvoolus liikuvaid linte nagu viirlipul ふきながし さい 吹流.〔説文〕toob seose manan˜ouga 口, mis ei pea paika, 中 asemel on manan˜ouga し じ seotud hoopis ...
hellitas naist, laskis sulasel tüki maad põlluks muuta, tegi end kõigi metsaliste hirmuks ja suri raugana, andes oma pojale Tambetile, kes oli ise juba naisemees ja lapseisa, järgmisi õpetusi: «Sa tead, poeg, mina sain priiuse ja maa oma tugeva käsivarre läbi ja hoidsin neid oma käsivarre tugevusega. Sina oled küll ka sirge poiss, aga sul on pikk käel, kitsad õlad ja lahjad puusad. Noort puud maa seest juurida ja metssiga maha virutada sa ei jaksaks. Sul on aga terane pea, vahest teed sina kavalusega, mis mina kangu-sega. Vaata ette, varja kergelt saadud vabadust -- ta on magusam kui mesi, aga ka sulavam kui mesi: enne kui sa märkad, sulab ta su keele pealt, ja sa imed orjahigi. Tee kõrge aed meie maja ümber, osta endale rohkem sulaseid, hari maad ja korja jõukust. Ara tee isandatega tegemist, põlga nende segast usku, palu taevataati ...»
alamad ametnikud on mustas, kõrgemad punases.» «Aga kes see seal on, teistest kõrgemal,» küsis Gringoire, «paks ja punane, üleni higine?» «See on eesistuja ise.» «Ja need lambad tema selja taga?» jätkas Gringoire, kes, nagu me juba ütlesime, ei sallinud kohtunike seisust. Väga võimalik, et see oli ühenduses ta vimmaga Justiitspalee vastu sellest ajast peale, kui tal seal draama alal ei vedanud. «Need härrad on kuningapalati aruandjad.» «Ja see metssiga seal eesistuja ees?» «See on kuningakoja kirjutaja.» «Aga too krokodill paremal?» «Magister Philippe Lheulier, erakorraline kuninglik prokurör.» «Ja vasakul see suur must kass?» «Magister Jacques Charmolue, vaimuliku kohtu kuninglik prokurör, ja selle kohtu liikmed.» «Kuid öelge veel,» ütles Gringoire, «mis need auväärt mehed siin kõik teevad?» «Nad mõistavad kohut.» «Kelle üle siis? Kaebealust ma ei näe.» «See on üks naine, mu härra. Teie ei võigi teda näha
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
