Eesti Maaülikool Metsandus- ja maaehitusinstituut Metsakorralduse osakond Pärandkoosluste loomastik Juhendaja lektor Tartu 2011 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................2 Sissejuhatus.............................................................................................................................3 Putukad pärandkooslustel........................................................................................................4 Selgroogsed ( Rannaniitude selgroogsed)............................................................................14 Karjatamine pärandkooslustel...............................................................................................30 Pärandkoosluste linnustik (Matsalu rahvuspargi näitel)..............
suurlaukhanesid (Anser albifrons) ja laululuiki (Cygnus sygnus). Kohata võib ka teise kaitsekategooriasse kuuluvaid liike nagu väikepistrikku (Falco columbarius) ja sarvikpütti (Podiceps auritus). Samuti on kaitsealal kobras (Castor fiber) suhteliselt arvukas. Paikseteks asukateks on metskits (Capreolus capreolus), põder (Alces alces), halljänes (Lepus europaeus), valgejänes (Lepus timidus), rebane (Vulpes vulpes), metssiga (Sus scrofa). Kohata võib ka karu (Ursus arctos) ja läbirändaja on hunt (Canis lupus). Taimeliikidest on kaitsealal II kategooria liigid austria roidputk (Pleurospermum austriacum), vesilobeelia (Labelia dortmanna), rohekas käokeel (Plathanthera chlorantha), pruunikas pesajuur (Neottia nidus-arvis) ning III kaitsekategooriasse kuuluv roomav öövilge (Goodyera repens). Austria roidputk kasvab suhteliselt hästi Pikassaarel ja Pähklisaarel. [2,3]
Iphigeneia oli Mükeene kuninga Agamemnoni ja Klytaimnestra tütar. Ta taheti enne Trooja sõda ohverdada Artemisele, et too ei takistaks Kreeka laevastiku väljasõitu, kuid Artemis vahetas ta emahirvega ning saatis metsikute inimeste juurde oma templisse preestrinnaks. Viimaks põgenes neiu sealt oma vanna Orestese abiga. .Patroklos oli Achilleuse parim sõber. Ta tapeti Trooja sõjas. .Laertes oli üks seitsmeteistkümnest kütist, kes Kalydoni metssiga jahtis. Laertes oli Odysseuse isa. .Penelope oli Odysseuse abikaasa. Kui Odysseuse laev teel Troojast tagasi kursilt eksis, kulus ta 10 aastatkojujõudmiseks Ta oli oma meest oodanud 20 aastat, keeldudes uskumast, et too on surnud. Ta jäi truuks vaid oma mehele. .Sileenid olid osalt hobused, osalt inimesed.Nad kõndisid kahel jalal, mitte neljal, kuigi neid kujutati sageli hobukapjadega,puhuti hobusekõrvadega ja alati hobusesabaga. Neid võib tihti näha kreeka vaasidel.
Hargla oja, Ahli jõgi ja Maru oja; läänesuunas väikesesse Emajõkke Ärnu jõgi. Muld- ja taimekate: Väga mitmekesine reljeefi vaheldusrikkusi tõttu. Suur soomuldade osakaal 33%. Suurem osakaal kui Otepääl ja Haanjas. Männikute osakaal suurem kui Haanjas ja Otepääl (29%). Peaaegu puuduvad nõmme- ja rabamännikud.Karula rahvuspargis on üsna mitmekesine floora ja fauna. Imetajatest võib seal kohata metskitse, põtra, metssiga, rebast, hunti, kährikut, ilvest, saarmast, halljänest, oravat ja mitmeid teisi liike. On märgatavad kopra elutegevusjäljed- üleujutatud metsad ning kõrgenenud veetasemega järved. Imetajatest haruldasemad on nahkhiired. Soontaimi on rahvuspargist leitud 563 liiki, nende hulgas eriti ohustatud haruline võtmehein, kummeli-võtmehein ja roomav akakapsas. Rahvuspargi aladelt on leitud 19 liiki käpalisi ehk orhideesid. Rahvuspargi veekogudest võib leida pea kõiki mageveekala liike, mida
Rakkude - + - jagunemisvõim e Paljutuumsus - - + Paljunemine eostega haploidsed (n) tekivad viljakehad, suguline diploidsed (2n) algus uuele organismile. Mittesuguline Seente tähtsus · Lagundajad - lagundatakse elusorganisme (haavataelik) + lagundavad surnud ainet · Toit loomadele metssiga, mäger · Sümbiondid moodustavad mükoriisat ja aitavad sellega taimedel areneda · Toiduainetetööstus taigen, hapupiimatooted, hallitusjuust, õlle ja veini tootmine (pärmseened), salaami vorst, soja kaste, õlle ja leiva omaduste parandamine, · Meditsiinis antibiootikumid (hallitusseened pintselhallik = penitsiliin), alkaloidid aka mükotoksiinid (seenemürk) · Pesuvahendites seente ensüümid valkude, rasvade lagundamiseks.
kammilaadse templiga tehtud ornamendi järgi savinõudel nimetatakse seda perioodi tüüpiliseks kammkeraamika kultuuriks. Surnud maeti sageli eluasemete juurde või isegi nende sisse. Kammkeraamika kultuuri ajal toodi toodi Eestisse võõramaist heakvaliteedilist tulekivi. Jahitarvetest on leitud noole- ja odaotsi. Luust tehti jätkuvalt kalapüügiriistu õngekonkse ja raskusvihte. Narva kultuuri aegu oli ka püügimajnduse kõrgaeg.. Peamisteks saakloomadeks olid põder, ürgveis, kobras, metssiga ja hülged. Tekkis ka ka viljeleva majanduse algus. Korilusest kujunes maaharimine. Esimeseks koduloomaks oli koer. Karjakasvandusele pani aga aluse kitsede ja lammaste kodustamine. Arvatakse, et sead liitusid inimestega vabatahtlikult, sest nad käisid asulatest söömas inimeste toidujääke. Nöörkeraamika iseloomulikud jooned on põllumajanduse ja karjakasvatuse areng. Tekkisid talud. Matmispaigad paiknevad sageli ümbritsevast veidi kõrgematel küngastel, ning elupikadest eemal
Võrumaa Kutsehariduskeskus Minu kodukoha turism Referaat Väimela 2009 Sissejuhatus Põlvamaa on paljudele üha uusi avastusi pakkuv sihtkoht. Siin on vaatamisväärsusi ja huvikohti kõigile vanusegruppidele. Mõni aasta tagasi ei olnud ka mina neist paljude kohtadega tuttav. Alati oli soov ikka kaugemale puhkama ja reisima minna. Nende paari aasta jooksul olen avastanud Meenikunno imelise raba, Tilleorus oleva Eesti Maantee muuseumi ja selle kõrval lookleva matkaraja. Üks tähtsamaid turismiobjekte Põlvamaal on Taevaskoda, kuhu ei häbene viia ka kõige tähtsamaid külalisi. Viimaste aastatega on Põlvamaa paljuski arenenud. Ei oskagi öelda, kas võlgneme tänu Euroopa Liidule või on õppinud Põlvamaa inimesed ise paremini oma kodukoha loodust, ajalugu ja kultuurimälestisi hindama ja väärtustama. 1. Meenikunno raba 1.1. Meenikunno raba Meenikunno raba asub Kagu-Eesti lavamaa lõunaosas, Põl...
kitsed, hirved, piisonid ja maskid), mis sarnanevad Castillo ja La Garma koopamaalidele. Loomad on kujutatud isoleeritult, ilma maastikuta ja maapinnata. Figuure ja märke on kogu koopas ligikaudu ühepalju. Figuuride seas on 66 hirve (20 emahirve ja 46 isahirve), 40 hobust, 40 piisonit, 8 tarvast, 16 kitse, 2 metssiga ja kaks mägikitse, millele lisandub vähesel määral inimfiguure. Märkidest paistavad Polükroomide saalis silma võtmekujulised märgid, käed ja "onnid" ning teistes galeriides ristkülikukujulised ja trepikujulised märgid. Lascaux'i koobas Lascaux'i koopad asuvad LõunaPrantsusmaal ning need avastati 1940. aastal koolilapsed. Koopamaalidel on kükitavate loomadega kõrvuti kujutatud ka väga primatiivselt inimest
Neist aegadest on Lahemaale jäänud erinevate kohastumustega liike alates siilist, mutist ja nahkhiirtest ning lõpetades suurkiskjate ja põdraga. Põhjapõder seevastu kadus arvatavasti u kuus-seitse ning tarvas ja metshobune u kolm tuhat aastat tagasi. Lendoravat, keda veel leidub peamiselt Kirde-Eestis, pole Lahemaal pärast 1960ndaid enam nähtud. Ameerika mink tõrjus ühest viimasest pelgupaigast 1990ndail välja euroopa naaritsa. Suhteliselt uuteks, ent taastunud asukateks on metssiga ja kobras. Pärast II Maalimasõda jõudsid meie aladele võõraist liikidest ondatra ja kährik. Juhukülalistena on registreeritud 1985. a valgevaal, 1987. ja tõenäoliselt ka 1995. a ahm. Võimalik on punahirve siia sattumine Lääne-Virumaalt. 3.5 Elupaigad ja asukad 3.5.1 Metsad METSAD hõlmavad siinsest maismaast üle poole. Imetajaid kohtab siin peamiselt maapinnal, kuid ka maasse kaevatud urgudes ja puuvõrades. Peamiselt metsaga, kuid ka teiste elupaikadega
10.08) Roht Kaarel. Metskitsetalledest, sokkudest ja üldse metskitsejahist. Eesti Jahimees 2008, nr 6 Suurulukid -http://www.ejs.ee/sulukid.html(10.10.08) 12 Lisa Lisa1. Jahilooma tapmise hind RMKs * Euroopa hirv kuni 70 800 krooni * Pruunkaru * kaal 200 kg ja enam 58 000 krooni * kaal kuni 199,9 kg 38 000 krooni * Põder kuni 21 300 krooni * Ilves 19 000 krooni * Metssiga kuni 12 000 krooni * Hunt 9500 krooni * Metskits kuni 6200 krooni * Kobras 950 krooni * Rebane 50 krooni * Kährik 50 krooni * Mäger 50 krooni
Aretusõp. Ajal. Kuni 1900-Avicenna,kes oli tuntuim araabia õpetlane,oluline araabia hobusetõu kujunemisel,ka lambakasv. Peenvillalammaste aretus.bakewell-võttis osa kolme loomatõu aretamisest. Charles ja Collingud-nende aretatud sorthorni veisetõug.Middendorff-huvi veisekasv. Vastu, siit sai alguse eesti punase tõu aretus.Liskun-uuris kranioloogiat,välimikku ja interjööri.Darwinkõige tähtsam aretusõpetuse teooriale,liikide tekkimine.Lamarck- evolutsiooniteooria.Graaf- ovulatsiooniprotsess.Aristoteles-loode areneb ema verest, millele isa annab skeemi.Leeuwenhoek-avastas ainuraksed mikroskoobiga, ka spermid.Hippokrates-nii ema-kui isaspoolel on tähtsus järglase kujunemisel.Buffon- ristamismeetod.Harvey-elusorganismid arenevad munast,mida elustab isase seeme.leiutati siis ka mikroskoop 17 saj.Wolff-pärastkujunemisõpetus. Mendeli seadusedAretusõp. Areng xx saj.- populatsioonige...
Ta taheti enne Trooja sõda ohverdada Artemisele, et too ei takistaks Kreeka laevastiku väljasõitu, kuid Artemis vahetas ta emahirvega ning saatis metsikute inimeste juurde oma templisse preestrinnaks. Viimaks põgenes neiu sealt oma vanna Orestese abiga. · Patroklos Patroklos oli Achilleuse parim sõber. Ta tapeti Trooja sõjas. · Laertes Laertes oli üks seitsmeteistkümnest kütist, kes Kalydoni metssiga jahtis. Laertes oli Odysseuse isa. · Penelope truudus Penelope oli Odysseuse abikaasa. Kui Odysseuse laev teel Troojast tagasi kursilt eksis, kulus ta 10 aastat, et jõuda koju. Penelope oli oma meest oodanud 20 aastat, keeldudes uskumast, et too on surnud. Ta oli kõik kosilased tagasi lükanud ja oli truuks jäänud vaid oma mehele. · Sileen Sileenid olid osalt hobused, osalt inimesed.Nad kõndisid kahel jalal, mitte neljal, kuigi
ERAND-1 ERAND-2 Ülipikk S LIIT- L, M, N, R järel SÕNADES kirss pannkook valss linttraktor marssima metssiga pulss võrkkiik põrsa e põrssa nullkorrus kärss sukkpüksid ressurss pumppudel konkurss purskkaev purssis alianss allkiri bilanss kontrolllask fajanss nonsenss ekstrasenss renessanss balansseerima forsseerima PÕHIREEGEL kaashäälikuühendis kirjutame kõik häälikud ühekordselt Pikk piklik Metall metalne Kass kaslane Tallinn - tallinlane karameljas
Taimed toituvad mineraalaineterikkast põhjaveest. Madalsoo muld on keskmise kuni kõrge tuhasusega ja mõõdukalt kuni nõrgalt happeline. (Eesti Entsüklopeedia) Putukaid on üle 1500 liigi. Esinevad ämblikud, mardikalised, kahetiivalised, lehekürbalised, sääsed, kiilid, tirdilised, parmud. Lindudest esineb madalsoos ligi 100 linnuliiki. Levinumad on sookurg, teder, rukkirääk ja suur koovitaja. (Madalsoode ja rabade linnustik 2010) Loomadest esinevad: mäger, metssiga, jänes, hunt, põder, rebane. Puudest domineerib sookask, harvem ka mänd, kuivendusest mõjutatud kohtades kuusk ning kaasliigina kasvab kohati ka sanglepp. Madasoo on suhteliselt liigivaene, rohkesti kasvab tarnu nagu näiteks: pudeltarn, eristarn, niitjas tarn, mätastarn, pikk tarn. Tüüpilised on veel ümartarn, soomadar, pilliroog, soo-osi, kollane võhumõõk, sookastik, harilik soosõnajalg, ussilill, soopihl, konnaosi, ubaleht. (Bioloogilise mitmekesisuse teabevõrgustik)
LRJ I LIISA DEMANT LIIK PEREKOND SUGUKOND SELTS Puugipask Physaridae Physaraceae Physarales Harilik põisadru põisadru adrulised Fucales Agarik Furcellaria Furcellariaceae Gigartinales Keermikvetikas keermikvetikas Zygnemataceae Zygnematales Pabula-sõnnikuhallik sõnnikuhallik sõnnikuhallikulised nutthallikulised Must täpphallik täpphallik nutthallikulised nutthallikulaadsed Soo-maakeel maakeel maakeelelised tiksikulaadsed Limatünnik limatünnik limatünnikulised liudikulaadsed Kirsiluudik luudik luudikulised luudikulaadsed Esmasseen esmasseen esmasseenelised esmasseenelaadsed Pirniluudik luudik luudikulised luudikulaadsed Väike kühmsamblik ...
Rände ajal peatuvad rabas ka rabahaned ja suur-laukhaned. Kui rabamaastik on muidu vaikne, siis kevaditi toimub siin tõeline linnukontsert. “ Paljuhäälsest esitusest tõusevad omapärasena esile üksikud sooloettekanded: põldrüüdi flöödipalad, suure koovitaja ja mudatildri meloodiline helirida nagu vilepillil ja sookure kaugele kostev trompetihüüd. ” ( Masing, 1997, lk 81 ). Mukri rabas elutsevad ka põder ja metssiga. Suviti kaitseb raba põtru parmude eest. Laugastest, älvestest ja järvest leiab ta ka toitu, näiteks erinevaid veetaimi ja eriti maitsevad talle vesiroosi lehed. Metssead tuhnivad taimede maa-alustes osades. 9 Selgrootute uuringuid pole Mukri rabas veel tehtud. 10 4. TURVAS - RABA RIKKUS Turvas on taastuv loodusvara. Turba moodustavad veerohkes ja hapnikuvaeses
kõige rohkem pisiimetajaid. Võib arvata, et kõige arvukamad liigid kuuluvad näriliste seltsi hiirlaste ja putuktoiduliste seltsi karihiirlaste sugukondadesse. Nende liikide isendite arvu ei suuda aga keegi täpselt määratleda. Suurimetajatest on Eestis kõige rohkem metskitsi (üle 55 tuhande isendi). Arvukuselt teisel kohal on halljänes ja valgejänes. Mõlemad liigid on esindatud üle 20 tuhande isendiga. Eesti metsadele on iseloomulikud veel metssiga, põder ja pruunkaru. Haruldased ei ole ka rebane ning kährk. Loomakasvatajate probleemiks on aga alati olnud meie metsades elutsevad hundid. Imetajaid võime leida kõikjalt: metsast, avamaastikult, siseveekogudest, merest ja inimasulatest. Eesti arvukates siseveekogudes kohtame saarmast, ondatrat ja kobrast. Läänemeres elavad hallhüljes ning viigerhüljes. K Saarmas - Elab veekogude ääres. Eelistab järskude kallaste ning piisavate
piiril, siseveekogude ääres metsastumata kaldaterrassil. Eluasemete kuju, suurus ja ehitusviis muutus vastavalt vajadusele, kasutusajale ja traditsioonidele. Keskmise kiviaja lõpust pärinevad vanimad hoonejäänused, mille põhjal on nende pindalaks hinnatud kuni 50m². Elatist hangiti küttimise, kalastamise ja korilusega. Jahiti pea kõiki sel ajal elanud metsloomi ja suuremaid linde. Mesoliitikumi esimesel poolel olid peamised jahiloomad põder ja kobras, hiljem ka metssiga ja tarvas. Suurem osa saagist püüti ilmselt püüniste või lõksude abil, kasutati ka varitsus- ja ajujahti. Kalastamine toimus kalatõkete, võrkude, mõrdade, õngede ja ahingutega. Mesoliitikumi teisel poolel sai rannikupiirkonnas tähtsaks jahiobjektiks hüljes. Kuigi ainsaks märgiks korilusest on asulakohtadest leitud sarapuupähkli koored, söödi ilmselt teisigi taimi. Keskmise kiviaja inimesed võtsid kasutusele vibu ja nooled, mis aitas neil edukamalt jahti
Sadu aastaid samas paigas esinev kooslus – Puisniidud c) Metsa vääriselupaik on koht, kus saavad elada ja paljuneda metsale põliselt omased, kuid elutingimuste muutuste suhtes tundlikud, kergesti häiritavad liigid - TÕENE 5. Metsaloomastik. Selgrootud, linnud, imetajad Selgrootud – Nastik, kiritigu, ämblikud, sitasitikas, harilik maipõrnikas. Linnud – Leevike, rasvatihane, punarind, lehelind, ööbik, kägu Imetajad – rebane, metssiga, hunt, pruunkaru, mäger, ilves, põder, hirv Kes meil metsas elavad? VIDEO. 1.Kuidas eristada põdrapulli ja põdralehma? Põdrapullil on sarved, habe ja liiguvad üksi. Põdralehmal ei ole sarvi, habeme asemel tutt ja kaasas lapsed(vasikad). 2.Millistes Eesti piirkondades elavad punahirved? Saartel palju – Abruka ja Saaremaa. 3.Millistel talvedel võivad paljud metskitsed hukka saada ja miks? Karmidel talvedel ei leia nad magamisaset ega toitu. 4
Viikingiajastul kandis koguni 25% Islandi elanikest mõnda temaga seotud nime. Temanimeline on ka päev- neljapäev (Thursday). Talupoegade, käsitööliste jne. jaoks oli Thor esikohal, kelle poole said nad abipalvega pöörduda. Tori vasar on 1 kuuest aardest, mille on valmistanud jumalatele Põhjala maailma oskustöölistest kääbused. Ülejäänud aarete hulka kuulusid Odini oda Gungner , isepaljunev võru Draipner ning Frejle kingitud kuldharjastega metssiga ja imelaev, mis võis sõita nii maal kui merel ja kahaneda taskuräti suuruseks. Vasar oli nendest aaretest aga kõige väärtuslikum. Vasar polnud mitte üksnes purunematu, vaid lendas ka võlujõul Tori pihku tagasi, kui too oli selle kellegi pihta visanud. Miniatuurne vasarake muutus ta jüngrite seas õnnetoovaks asjaks. Ragnaröki ajal pidi Thor ja ilmamadu võitlema. 7.Kelmustükkide isand Loke
kalade koordineerimatu sisseviimine veekogudesse ning veekogude hooldamine ebasobival ajal. Imetajad Karula rahvuspargis on registreeritud 42 liiki imetajaid. Kaitsealustest liikidest on esindatud põhja-nahkhiir, tiigilendlane, veelendlane, suurvidevlane, suurkõrv, pargi-nahkhiir, neist Eesti Punase Raamatu liigid on tiigilendlane ja suurvidevlane. Poolveelistest imetajatest on Eesti Punase Raamatu liik saarmas. Tüüpilisemad suurimetajad rahvuspargis on põder, metskits, metssiga ja ilves. Väikeimetajatest on tavalisemad rebane, kährik, tuhkur, halljänes ja orav. Karula on sobiv elupaik koprale, kelle arvukus alal on ületanud 100 isendi piiri. Vaatamata kasulikule mõjule järvede seisundile ja paljudele vees elavatele loomaliikidele on mitmes piirkonnas kopra tegevuse mõju metsakooslustele ebalooduslik ja vajab seega piiramist. Euroopa Liidu loodusdirektiivis loetletud ja Eestis vähemesinevatest imetajaliikidest on rahvuspargis esindatud saarmas ja tiigilendlane
Sissejuhatus Üldandmed : Asukoht: Lääne-Euroopa Pindala: 36 900 km2 (siseveekogudega 41 500 km2) Rahvaarv: 16 318 199 (juuli 2004) Pealinn: Amsterdam Pealinna elanike arv: 94 500 Keel: hollandi keel Rahaühik: euro Haldusjaotus: 11 provintsi Valitsuse asukoht: Haag Riigikord : Parlamentaarne monarhia Suurimad linnad:Amsterdam, Haag, Rotterdam Rahvastiku tihedus: 378 in/km2 Merepiiri: 451 km Kõrgused : Madalaim koht Prins Alexanderpolder -7 m Kõrgeim koht Vaalserberg 321 m Naaberriigid : Saksamaa ja Belgia Loodus Pinnamoelt on Holland madalik. 2/5 pindalast paikneb merepinnast madalamal. Seda viljakaiks poldreiks muudetud ala kaitsevad mere pealetungi eest kõrged tammid, osalt ka luitevallid. Maa keskosas on moreenkünkaid (kõrgus kuni 106 m); kõrgeim koht (321 m) asub äärmises kaguosas. Põhjamere rannik vajub pikkamööda. Sajandeid on hollandlased võidelnud mer...
o Kiskjad ehk karnivoorid on loomad, kes söövad teisi loomi. o Kiskahela viimaseks lüliks on tippkiskja. (ristämblik ja toakärbes) o Taimtoidulise looma- taimeriigi vahelist toitumissuhet nimetatakse herbivooriaks. o Herbivoorid on lehetäi, maipõrnikas, viidikas ja metskits. o Hulk loomaliike on segatoidulised ehk omnivoorid nad toituvad nii taimedest kui ka loomadest. o Nendeks on näiteks metssiga ja karu. Ökosüsteemid Igal liigil on oma leviala ehk areaal. Ühisel territooriumil samal ajal elavad ühe liigi isendid moodustavad populatsiooni. Mis iseloomustab populatsiooni? o Sama popultasiooni isendid saavad vabalt omavahel ristuda, sest nad elavad samas elupaigas. o Populatsiooni arvukus on sellesse populatsiooni kuuluvate isendite arv.
eluspüügilõksudesse jäänud tuhkrud vabastada, kuna mink on tuhkruga konkureeriv ning ebasoovitav liik (Männil et al.2011). Märga (Meles meles) arvukuse kohta täpne info puudub, kuna ulukiseires kasutatavad meetodid tema kohta infot ei anna ning mägrale spetsiifilist seiret pole välja toodud (Männil et al.2011). 9 Tabel 1. Põdra, metssea ja punahirve arvukus jahimeeste hinnangu/loenduse kohaselt aastatel 2008-2010 (Männil et al.2011). Põder Metssiga Punahirv Aasta 2008 2008 2008 Isendite arv 11180 23450 2565 Aasta 2009 2009 2009 Isendite arv 11740 22650 2835 Aasta 2009 2009 2010 Isendite arv 12460 22610 3285 4.2.Suurkiskjate seire tulemused Suurkiskjate arvukuse väljendamisel ei kasutata populatsiooni üldarvukust, vaid erinevate sama-aastaste poegadega pesakondade hulka
punarind( üksikud võivad talvituda meil), hallrästas ehk paskrästas, peoleo, metskiur, rohevint( Eestis võib olla ka hulgulind), kuldnokk, käosulane, karmiinleevike, väänkael ning väike-lehelind, salu-lehelind ja mets-lehelind. Ja hulgulindudeks on suur-kirjurähn ja puukoristaja. Salumetsa kõige tavalisemad imetajad on siis taimtoidulistest: metskits, punahirv, põder, valgejänes. Sega toidulistest: siil, kährik, metssiga, mäger, orav. Loomatoidulistest: mets- karihiir, metsnugis, mutt, hunt. Osadest liikidest lähemalt: Toominga võrgendikoi: Ei ohusta teisi puuliike ainult toomingat, lapsed munetakse valmis juba suvel juuni kuus, sügisel nad kooruvad, varakevadel hakkavad need lapsed pungi sööma ja juuni kuuks pole enam ühtegi lehte puul, kus nad pesitsevad. Jätavad süües endast maha siidniidi, millega annavad teistele märku, et on olnud seal. Väänkael: Eestis on üldlevinud
Liik Perekond Sugukond Selts Klass Hõimkond Riik LIMASEENED Pabula-sõnnikuhallik Sõnnikuhallik Sõnnikuhallikulised Nutthallikulaadsed Limakud Limakud Protistid PRUUNVETIKAD Põisadru Fucus Fucaceae Fucales Pruunvetikad Heterokondid Protistid PUNAVETIKAD Agarik Furcellaria Furcellariaceae Gigartinales Punavetikad Punavetiktaimed Protistid ROHEVETIKAD Vesijuus (ulothrix) Ulotrichaceae Ulotrichales Ulotrichales Ulvophyceae Rohevetiktaimed Protistid IKKESSEENED Must täpphallik Täpphallik Nutthallikulised Nutthallikulaadsed Ikkeesseened Seened Rhizopus stolonifer Rhizopus Mucoraceae Mucorales Mucoromycotin...
Valik maakeelseid nimesid Kalle Eller T�nn Sarv Eesti traditsioonis saab nimevalikul l�htuda mitmest allikast. K�igepealt �ldtuntud, kristlikust p�rimusest tulenevast nimestikust, nagu Peeter, Margus, Juhan, Andres, Anne, Kadri, Tiina, Maret jne. Teiseks � peamiselt 20. sajandil tuletatud ja kasutusele tulnud valikust, nagu Urmas, Sirje, Ulvi, Terje jne. Lisaks veel aeg-ajalt mingil p�hjusel moodi l�inud nimedest m�ne populaarse filmi, raamatu vms. j�rgi. K�igis neis valikuis pole midagi erilist. Nii on ikka tehtud ja k�llap tehakse edaspidigi. V�iks vaid teada, mida inimesele antud nimi �ldse t�hendab, mida ta selle kandjale annab ja millest r��gib. �helgi neist nimedest ei ole mingit t�hendust selles keeles, milles selle nime kandja ise r��kima ja m�tlema hakkab. Taoline on lugu k�igi nende rahvaste puhul, kes kunagi ristiusku p��rati. Hoopis teine lugu on nendes kultuurides, kes alati on elanud vabalt ja iseseisvalt. Ameerika ind...
moodustavad nüüdseks juba väga suure osa taimkattest. Muldadest on kõige levinumad metsapruunmullad ja leet-pruunmullad ning erinevad punamullad. [1][10] 4.2. Fauna Riigi fauna on segu Euroopa ja Põhja-Aafrika liikidest. Mandri-Portugalis elab 63 liiki imetajaid, kellest 17 on ohustatud (näiteks saarmas, pürenee piisammutt, ibeeria ilves). Linde elab seal 509 liiki, pesitsejaid on neist 235 liiki. Lisaks neile elab seal veel 38 liiki roomajaid ja 26 liiki kahepaikseid. Metskits, metssiga ja metshirv leiduvad Portugalis maakohtades. Riigis elavad veel hunt ja ilves. Rebane, küülik ning Ibeeria jänes on üldlevinud kogu riigis. Linnuriik on mitmekesine. Kalu on rikkalikult Atlandi ookeani vetes, Portugali mandriosa läheduses, eriti Euroopa sardiini. Koorikloomad on tavalised Põhja-Portugalis kaljustel rannikutel. Ainus rahvuspark Portugalis on Peneda Geres, mille pindala on 7200 hektarit. Geres asub Loode-Portugalis. Peneda Gerese rahvuspargis on väga palju veeressursse
Kokkuvõte Raamatu "Kärbeste jumal" sündmustik hargneb lahti huvitavalt alles teose lõpus. Kui algul käsitleti põhilisi probleeme nagu küttimine ja lõkke elushoidmine siis lõpus tegeleti juba ellujäämisega. Kohati jättis teos liiga fanaasiarikka mulje. Kõige enam läbi mõtlemata tundus teoses kohad, kus on käsitletud küttimist. Noored poisid jooksevad seale järgi ning hukkavad ohvri, kuigi kahtlen, et laps on vüimeline jooksma samakiiresti kui metssiga. Ebareaalse mulje jätab ka metssea söömine. Kui nad tapavad looma ära, siis enne söömist tuleks sellel nahk eemaldada ning ma ei usu, et 12-aastased poisid on suutelised sellist roima toime panema. Teoses jättis hea mulje peategelase ja Põssa vaheline side, mis oli toeks neile sellel üksikul saarel. Lisaks meeldis, kuidas oli välja toodud auahnuse ja alluvuse problem ning mille tagajärjel hajus esmatähtis problem, saarelt pääsemine, tahaplaanile.
(YTLPI) Malaisiast, kellele kuulub 30% osalust. ● Kohalik Jordaania ettevõte Near East Investment omab projektis 5% osalust. Taimed Jordaanias ● akaatsia ● banaan ● must Iiris (rahvuslill) ● seeder ● kaktus ● eukalüpt ● õlipuu ● mänd Loomad ● okassiga ● kõrberebane ● gasell ● šaakal ● jänes ● siil ● hüpiklane ● ilves ● Pärsia Orava ● vööthüään ● metssiga Transport ● Jordaania on pindalalt küllaltki väike, teekond Süüria piiripunktist Saudi piirini on autoga sõites umbes 5 tunni pikkune. Seega on sobivaimateks transpordivahenditeks bussid, marsad, taksod ja rendiautod. ● Hääletamine on küllaltki levinud väiksemates kohtades, kus transport pole nii tihe; küll aga ei ole naistel sobilik üksinda hääletada! ● Vältige sattumast tee-äärde 13:00-16:00 vahelistel
12 Hillar Palamets, Vanaaja kultuurist ja olustikust (Tallinn: 1976), 193-194. 13 Hillar Palamets, Vanaaja kultuurist ja olustikust (Tallinn: 1976), 194. 14 Hillar Palamets, Vanaaja kultuurist ja olustikust (Tallinn: 1976), 194-195. 4 kandsid koju kompsu toiduga, mida peremees oli laualt kaasa võtnud. Suurtel pidudel pidid orjad sööjaid ümmardama erilise elegantsiga. Nii tuli vardas praetud metssiga lõigata lahti kõigi külaliste silme all. Ori harjutas liha lõikamist puust maketil, kusjuures oli vaja silmas pidada liigutuste sujuvust ja meeldivust. Mõni peremees laskis orjadel toitu serveerida koguni tantsides, muusika taktis.15 Pärast söömist algas pidulikel koosviibimistel jooming. Kreeka eeskujul joodi lahjendatud veini, mida vürtsitati pipraga või aromaatsete roosilehtedega. Puhta veini joomist peeti ebasündsaks, kuna leiti, et see viitab alkoholismile
Nende järgi nimetas Buddha aastad ja pani loomad kordamööda neid valitsema ja Maa eest hoolitsema. Nii nad siis teevadki seda vastavalt oma võimetele ja iseloomule. Mingi looma aastal sündinud inimesed arvatakse omavat sellele vastavat loomust. Loomaring: Rott Pühvel Tiiger Kass Draakon Madu Hobune Lammas Ahv Kukk Koer Siga * Hiinas ja Jaapanis on mõnedel loomaastatel erinevad nimed: Pühvel Härg, Kass - Jänes, Lammas Kits, Siga Metssiga. 60-aastases tsüklis kordub viis looma-tsüklit. Elemendid Idamaade filosoofia järgi koosneb maailm viiest elemendist metall, vesi, puu, tuli ja maa, mis üksteisest sõltuvad. Iga element valitseb kaks aastat järjest. Seega tuleb siit oma, 10 aastane tsükkel. Nulli ning ühega lõppevad aastad on metalli, kahe ning kolmega lõppevad vee, nelja ning viiega puu, kuue ja seitsmega tule ja kaheksa ning üheksaga lõppevad aastad on maa elemendi aastad.
C.R. Jakobsoni nim. Gümnaasium Referaat HOLLAND 2008 SISUKORD Sissejuhatus lk 3 Üldandmed lk 4 Geograafiline asend lk 5 Looduslikud tingimused lk 5 Riigi arengutase lk 6 Kuulumine majandus organisatsioonidesse lk 6 Rahvastik lk 6 Rahvastiku soolis/vanuseline koosseis lk 7 Linnastumine lk 7 Energiamajandus lk 7 Põllumajandus lk 8 Metsamajndus- ja tööstus lk 8 Tööstuse areng lk 8 Transport lk 9 Turism ...
1.üldandmed Asukoht: Lääne-Euroopa Pindala: 36 900 km2 (siseveekogudega 41 500 km2) Rahvaarv: 16 318 199 (juuli 2004) Pealinn: Amsterdam Pealinna elanike arv: 94 500 Keel: hollandi keel Rahaühik: euro Haldusjaotus: 11 provintsi Valitsuse asukoht: Haag Riigikord : Parlamentaarne monarhia Suurimad linnad:Amsterdam, Haag, Rotterdam Rahvastiku tihedus: 378 in/km2 Merepiiri: 451 km Kõrgused : Madalaim koht Prins Alexanderpolder -7 m Kõrgeim koht Vaalserberg 321 m Naaberriigid : Saksamaa ja Belgia 2.geograafiline asend Lääne- Euroopa, piirneb Põhjamerega, Belgia ja Saksamaa vahel. 3.ülevaade looduslikest tingimustest Pinnamoelt on Holland madalik. 2/5 pindalast paikneb merepinnast madalamal. Seda viljakaiks poldreiks muudetud ala kaitsevad mere pealetungi eest kõrged tammid, osalt ka luitevallid. Maa keskosas on moreenkünkaid (kõrgus kuni 106 m); kõrgeim koht (321 m) asub äärmises kaguosas. Valitseb parassoe mereline kliima; keskmine t...
saatmisel valetas ta tütrele, et saadab ta hoopis Achiellusega abielluma. Patroklos Patroklos oli Achilleuse parim sõber. Trooja sõjas riietas ta end Achilleuse soomusrüüsse ja viis tema sõdalased lahingusse. Patroklos surmas palju vaenlasi, kuid Trooja väravas langes ta kahevõitluses Hektoriga. Nüüd kahetses Achilleus kibedasti oma tüli kreeklastega ja maksis oma sõbra surma eest kätte. Laertes Laertes oli kuningas. Ta osales suure metssea tapmises koos erinevate kangelastega. Metssiga tapeti ning au langes seda esimesena haavanud neiule. Elu lõpu lähedal võitles ta ka oma poja kõrval. Sileen Sileenid olid osalt inimesed osalt hobused. Nad kõndisid kahel jalal, mitte neljal, kuigi neid kujutati sageli hobusekapjadega jalgade asemel, puhuti hobusekõrvadega ja alati hobusesabaga. Medusa Medusa oli üks Gorgodest. Ta oli neist ainus surelik. Perseus lubas tuua Medusa pea. Jumalate abiga ta seda suutiski. Talle anti eriline mõõk, millega oli võimalik Medusa nahka
tikutajaid, pruunselg- põõsalinde ja kadakatäkse. Siirdesood on üldiselt linnuvaesed. Enamasti leidub seal tetresid, metskiure, metsvinte ja kägusid. Roomajaid leidub vähe, harva võib kohata arusisalikku, rästikut ja mõnikord ka vaskussi. Kahepaikseist elab kõikjal soodes rohukonn, üsna sageli rabakonn. Madal- ja siirdesood on väga liigirikkad putukate poolest. Rabade loomastik ja linnustik Imetajatest elavad rabas üsna sageli põder, valgejänes, hunt, mäger, rebane, metssiga, metskits, uruhiir. Eesti rabades võib kohata üle 80 linnuliigi, kellest umbes pool on alalised 6 asukad. Roomajatest leidub sageli arusisalikke, harvem rästikuid ja vaskusse. Kahepaiksetest on levinumad rohukonn ja rabakonn, harvem veekonn. Kalu on rabajärvedes vähe, peamine on ahven, harvem leidub haugi. Eesti rabade etomofaunas eristatakse umbes 1200 putukaliiki,
loodu. Kolmandas käes hoiab ta lootoseõit padma, mis on puhtuse ja viljakuse sümbol; neljandas käes hoiab ta kuldset valitsuskeppi gada, mis sümboliseerib ürgset mõistuse jõudu, mida kasutab valitsemiseks ja korra tagamiseks. 19. Kuidas nimetatakse tema inkarnatsioone ja loetlege need: Ta on siin maailmas kümne kehastumise ehk inkarnatsiooni avataara kujul: 1.Suur kala Matsja, 2. Kilpkonn Kurma, 3. Metssiga Varaha, 4. Poolinimene ja poollõvi Narasimha, 5. Kääbus Vamana, 6. Brahmaan Parasurama, 7. Rama, 8. Krisna, 9. Valgustatu Buddha, 10. Kalki. 20. Kes on hinduismis nii hävitav kui ka uue looja jumalus? Kirjeldage tema atribuute: Nii hävitaja kui ka uue looja on Siva. Tema atribuutideks on tulering - torana. Ühes käes hoiab ta hävitavat leeki; teises käes kahe poolega trummi; kolmanda käe peopesa on pööratud vaataja poole ja väljendab kaitset ja soosingut hirmu
ilvese jäljes ei ole küüniste jäetud lohud pea kunagi vaadeldavad. Nende varvastes hoiab elastne kõõlus küüniseid peidus, nii et need ei puuduta kõndides üldse maad vaid avalduvad vaid varbaid konksu tõmmates. Samas sõralised liiguvad vaid kahel varbaotsal, mis on väga hästi arenenud. Sõrgatsitest jääb jälg vaid pehmel pinnasel liikudes või kui jalalaba kiirel liikumisel paindub. Erandiks on metssiga või põhjapõder, kelle sõrgatsid paiknevad nii madalal, et ulatuvad ka tavakõnnil maha. Karu Ilves Metskits Jäljed leitud aadressilt: http://www.beartracker.com Iga üksik jalajälg näitab looma liikumissuunda ning tavaliselt pole selle määramine raske. Sageli venivad jäljed lumel suuremaks, kuna libedal pinnasel loomad libisevad. Sageli on aga
majanduslik motiiv ka kasvanud. Kährikkoera arvukuse kasvule aitas kaasa ka käesoleva 6 sajandi algusest alates läbiviidav marutaudivastane vaktsineerimiskampaania. Täna levitavad kährikud kärntõbe, trihhinelloosi ja alveokokk-paelussi nakkust. Alveokokk-paeluss on inimese tervisele surmavalt ohtlik. Kähriku liha inimene ei söö, aga nakatumine võib toimuda läbi metssealiha söömise, kuna metssiga võib kõigesööjana olla söönud nakatunud kährikkoera korjust. Populatsiooni kontrolli all hoidmiseks on vajalik piisav küttimine, seda soodustaks nõudluse suurenemine karusnahaturul, kuid see protsess pole ei ökoloogide ega jahimeeste meelevallas, vaid sõltub pigem moeloojaist ja filmitööstusest. [23] Kodutuvi (Columba livia f. domestica) on toodud meile arvatavasti kodustatud tuvidena Saksamaalt. Levikutihedus on seotud inimasustusega ja elab ta peamiselt linnades. Kahjulik
Ma ei ole käinud Viljandis ega Võrus. · Sidesõnade kuid, vaid, ent, aga ette pannakse koma. Ta on väike, aga (ent, kuid) tubli. Kellakapist ei tulnud välja lammas, vaid hoopis hunt. · Kui kokkuvõttev sõna või fraas on enne loetelu, siis pannakse koolon. Kohal olid kõik meie klassi poisid: Uku, Teet, Erki ja Mati. · Kui kokkuvõttev sõna või fraas on pärast loetelu, siis pannakse mõttekriips. Kaamel, känguru ja metssiga - need loomad mulle meeldivad. · Ärajäetud sõna asemel kasutatakse loendis sidekriipsu. Meil on kodus nii eesti-, vene- kui ka ingliskeelseid raamatuid. · Erilaadilisi täiendeid üksteisest komadega ei eraldata Ilus suur punane plastmassist mänguasi, (ühe ja sama asja erinevad tunnused) · Samalaadiliste täiendite vahele pannakse koma. Kollased, punased ja rohelised õhupallid, (eri asjade samaliigilised tunnused)
enne seda piinati, et preestrid saaks langenud vere suunast endaid lugeda. Sümbollinnuks kurg või ka haigur (need on seot ka iiri suure kangelase Cuchulainiga). Mõnel juhul kujutatud ka puuraidurina nagu Cuchulainigi. 18. Antiikaja andmed briti-keldi jumalatest. Kolm tähtsat jumalannat rooma ajal Britannias: Brigantia, Coventina, Sulis (kõige olulisem). Britannias oli eriti levinud animism. Oluline loom metssiga. Epona e hobujumal oli siin väga levinud. Brigantia (teiste nimedega Bride, Brighid ja Bridindo) nimi tähendab "kõige kõrgem". Ta oli Põhja-Inglismaal enne roomlaste sissetungi valitseva hõimu, brigantide, peajumalanna. Brigantia seostati veega, sõjaga, ravitsemisega, poeesiaga, aga ka jõukusega. Teda kummardati terves keldi maailmas, Iirimaal tunti teda Brigidi, Gallias Brigindo nime all. Brigantiat seostati ka viljakusega, ta kontrollis lammaste poegimist.
lääneosas võib juba kohata LääneEestile iseloomulikke kadastikke. Kehtna valda on aga sattunud justnagu lapike LõunaEesti künklikust maastikust, muu hulgas Lääne Eesti kõrgeim, Paluküla Hiiemägi, mille tipp on 106 m üle merepinna. Raplamaa soodest saavad alguse kolme jõgikonna (Keila, Pärnu ja Kasari) seitse jõge. Metsad ja sood pakuvad elupaika paljudele loomadele ja lindudele. Siin elutsevad kõik Eestimaa metsloomad, näiteks hunt ja ilves, karu, metskits, metssiga ja põder. Raplamaa rabades on paikasid, kus on võimalik metsise ja tedre kevadist pulmamängu jälgida, ja kus elutsevad inimpelglikud musttoonekured või kaljukotkad. Palju erinevaid kooslusi ja lõputud üleminekualad kasvatavad haruldasi taimi. Eestist leitud 36 käpalise ehk orhideeliigist on Raplamaalt leitud 25 liiki. Vallad Raplamaa on jagatud kümneks omavalitsuseks: Juuru vald Naabervallad on Kaiu, Kohila, Rapla, Kehtna, Kose ja Kõue Elanikke: 1595 (01.01.2008 seisuga)
Haruldastest kaitsealsustest liikidest on veel esindatud kalakotkas, kanakull, karvasjalg-kakk, valgeselg-kirjurähn ja laanerähn. Esindatud on ka liigid, kes sõltuvad avamaastikest, nagu väike-konnakotkas ja 8 rukkirääk (4). 2.6.6 Imetajad Imetajaid on Karula rahvuspargis leitud 42 liiki, kellest tüüpilisemad suurimetajad rahvuspargis on põder, metskits, metssiga ja ilves. Karu on rahvuspargis eksikülaline. Väikeimetajatest leidub rebaseid, kährikuid, tuhkruid, halljäneseid ning oravaid. Üks arvukamaid imetajaid Karulas on kobras, kelle jaoks sealne elupaik on äärmiselt sobilik. Samuti on kaitsealalt leitud kuute liiki II kaitsekategooria nahkhiiri ning kasetriibik ja saarmas, kes kuuluvad III kaitsegategooria liikide alla (4). 9 3
Sangaste Loss Alu mõisahoone · Neobarokk- baroki jäljendamine Ungru Tlns elumajadena JUUGEN D (19.saj. lõpp- 20.saj. algus) · Tunnusmärk: *Sisekujunduses taimornamendid *Väikesed ruudud *Suured kaaraknad · Näiteks: Taagepera Loss Draakoni Galerii Amente Villa EESTI TALURAHVA VANEM TOIT LIHA: · Söödi metskitse, põdra, jänese, harvemini metssiga, karu · Lindudest: teder, mõtus, laane- ja põldpüü, nepp, hütt · Ei söödud hundi, rebase, ilvese, tuhkru, nugise, mägra, ega orava liha · Peredes söödi peamiselt sealiha · Öeldi, et siga tuleb tappa noorel kuul, siis säilib liha paremini · Kõik sõid koos, eraldi söömist ei olnud · Sead tapeti jõuluks ja küünlapäevaks · Kui olid matused või pulmad, tapeti vasikas ja mullikas · Pärtlipäevaks tapeti sikk
Konnad on seal väikesed, alla viie sentimeetri suurused loomad, kelle ribid pole ühenduses selgrooga. Nad ei krooksu, nagu konnale kohane, vaid heal juhul piiksuvad. Uus-Meremaa sisalikud seevastu ei mune, vaid sünnitavad elusaid poegi. Üks tuntuim elusolend on kuni veerand meetri pikkune tuataara, kelle lähisugulased surid välja juba 65 miljonit aastat tagasi. Leidub väga palju sissetoodud loomaliike, neid on üle 600 (siil, hiir, küülik, rebane, tuhkur, rott, horv, metssiga, põder, varblane, kuldnokk, rästad jne) on soodsa elukeskkonna tõttu hästi kohanenud, kuid paljud neist on mõjunud kohalikule loodusele hukatuslikult. Enne inimese tulekut oli Uus-Meremaal arvatavasti 60 linnuliiki, kellest 40% on nüüdseks välja surnud. Praeguseks on Uus-Meremaale alles jäänud veel mõned lennuvõimetud või väga saamatult lendavad linnud. Neist kuulsaim on kiivi. Kiivisid on õigupoolest kolm liiki, kõik öise
seesamiseemned,mitmesugused juustud jne. Maitsestamiseks ja marinaadide valmistamisel võib kasutada kindlasti kadakamarju, mett, musta pipart, majoraani, oregaanot, rosmariini. Alkohol ja ulukiliha sobivad samuti kokku, nt Jäägermeister, punane vein või konjak. Jahindus Eestis Jahiulukite hulka on Eestis arvatud 18 liiki imetajaid ja 37 liiki linde, neist suurulukeid on seitse: põder, punahirv, metskits, metssiga, karu, hunt ja ilves. Suurulukite (sh suurkiskjate) asurkonnad on väga heas seisus, seevastu oluliselt on vähenenud kunagiste populaarsete jahiulukite hall- ja valgejänese ning metsise ja tedre arvukus. Mõned näpunäidet liha töötlemiseks ja ettevalmistamiseks - Liha ei tohi keeramise ja lõikamise ajal liigselt vigastada (teha sisselõikeid), muidu jookseb lihamahl välja ning roog jääb kuivem/tuimem. - Lihalõigud (nn pihvid) tuleb alati lõigata risti lihaskiudu
Ravi: Mebendazoli 100 mg x 2 kolm-neli päeva TRICHINELL0SIS e. trihhinelloos e. trihhinoos e. keeritsusstõbi Tekitaja: Trichinella spiralis e. keeritsuss Trichinella pseudospiralis Trichinella nativa Trichinella nelsoni Trichinella britovi - 1,6 x 0,04 mm - 4,4 x 0,06 mm - larv 100 x 6 m - tsüst(kapseldunud larv) Ø 0,25-0,4 mm Invasiooniallikas: - metssiga - närilised - kiskjad - kodusiga (harva) Nakatumine: termiliselt halvasti töödeldud keeritsussi vastseid sisaldava liha söömisel. Kapseldunud vastsed säiluvad looma lihastes invasioonivõimelistena 10-30.a. Elutsükkel: arengutsükkel toimub ühes peremehes. Maomahla toimel tsüsti kapsel lahustub, vabanenud larvid liiguvad peensoolde, tungivad soolehattudesse. Toimub viljastumine, 7 päeva pärast sünnitavad emased vastseid (2000), kes tungivad sooleseina ja kanduvad vere
arukask, tamm, paju, haab, magesõstar, metsmaasikas, põldmurakas, rabamurakas, vaarikas, kanarbik, sookail, mustikas, jõhvikas, sinikas, pohl, võsaülane, sinilill, aas-karukell, varsakabi, kullerkupp, metspipar, valge ristik, põdrakanep, pajulill, naat, palderjan, ubaleht, pune, teeleht, raudrohi, karikakar, puju, karuohakas, võilill, nurmenukk, hapuoblikas, kõrvenõges, maikelluke, vesiroos ja pilliroog. Loomad on: Põder, metskits, metssiga, rebane, kährik, metsnugis, nirk, valgejänes, halljänes, orav, siil, mutt, karihiired, vesimutt ning mitmed nahkhiireliigid. Kalad on: Ahven, luukarits, ogalik, koger, angerjas, haug, särg, kiisk, latikas, koha Linnustik: Harku linnustik on väga mitmekesine. Lisaks igapäevasele 40-50 laululinnuliigile või 20 rannikuliigile on tavalised haudelinnud läheduses ka sookurg, händkakk, musträhn, väike-kärbsenäpp, tuuletallaja, hiireviu jpt. Loodushariduskeskuseks
Taleggio juust - Itaalia lehmapiimajuust, mida valmistatakse Taleggio orus Bergamo provintsis Itaalias Tangeriin - kääbusmandariin, kuulub tsitruseliste perekonda Taruvaik - ehk tarupigi ehk proopolis on pungadelt, okstelt, tüvedelt korjatud vaik, millele mesilane on lisanud vaha, õietolmu ja ensüüme. Tofu - valmistatakse leotatud, purustatud ja nõrutatud sojaubadest. Tofut valmistatakse kolme tihedusega U Ulukiliha metsloomaliha (põder, metskits, metssiga jne.) Uhhaa selge leemega kalasupp Urjukk - tervelt kuivatatud aprikoosid. Nimi on tulnud vene keele kaudu türgi keelest. Poolikult kuivatatud aprikoose kutsutakse kuragaaks. Udon nuudleid - valmistatakse Jaapanis nisujahust, veest ja soolast. Paksud valged nuudlid võivad olla nii torujad kui ka lamedad. Ungari guljass ungarlastele omaselt valmistatud lihakaste Usanmjan - Aasia maitseainesegu, sisaldab viite vürtsi: kaneeli, tilli, nelki, tähtaniisi, ingverit. V
trihhinelloos e. trihhinoos e. keeritsusstõbi Tekitaja: Trichinella spiralis e. keeritsuss Trichinella pseudospiralis Trichinella nativa Trichinella nelsoni Trichinella britovi - ♂ 1,6 x 0,04 mm - ♀ 4,4 x 0,06 mm - larv 100 x 6 μm - tsüst(kapseldunud larv) Ø 0,25-0,4 mm Invasiooniallikas: - metssiga - närilised - kiskjad - kodusiga (harva) Nakatumine: termiliselt halvasti töödeldud keeritsussi vastseid sisaldava liha söömisel. Kapseldunud vastsed säiluvad looma lihastes invasioonivõimelistena 10- 30.a. Elutsükkel: arengutsükkel toimub ühes peremehes. Maomahla toimel tsüsti kapsel lahustub, vabanenud larvid liiguvad peensoolde, tungivad soolehattudesse. Toimub
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
