Julgelt võib süüa helerohelisi noori kasvusid, mis on meeldiva hapuka maitsega vitamiin C allikad. Kuna kuusk on tihe ja laseb ennast hästi pügada, on ta levinud hekitaim. Oma tihedate längus okstega on kuusk parim puu, mille all vihmavarjus olla. Loomad Okasmetsades on levinud järgmised loomad ja linnud: karu, hunt, rebane, jänes, ilves, nugis, orav, põder, ahm, soobel, ondatra, saarmas, metssiga , metskits, kärp, grisli, kodiaki karu, hirv, skunk, merilõvi, hüljes, merisaarmas; tihane, vint, laanepüü, käbilind, puukoristaja, kassikakk, metsis, teder, hani, part; Rebane Rebane on kõigile tuntud metsaelanik. Kuigi tema karva värvus on väga varieeruv, on see enamasti seljapoolt punakaspruun ja kõhupoolt valge või hall. Kehapikkus on...
Mida kaitstakse Haanja looduspargis? Kaitseala pindala on 17 000 hektarit Looduspargi põhiosa moodustab kõrgemale kui 250 m üle merepinna jääv ligikaudu 15 km² suurune ala. Haanja looduspark kuulub üleeuroopalisse Natura alade võrgustikku. Siin on kindlaks tehtud 19 Natura elupaigatüübi ja 36 Linnudirektiivi liigi esinemine. Looduspargis on palju kuuski, pedakaid, kaski; leppe ja kadakaid. Tuntud loomad Haanja looduspargis: metssiga , jänes, rebane, metskits, põder ja tuhkur. Erilised kohad ja objektid Haanja looduspargis Hinni Kanjon Hinni kajon asub Kahrila järve lähedal Haanja Looduspargi sihtkaitsevööndis, mis on looduspargi rangema kaitsekorraga vöönd. Ainulaadne on kanjonorg selle poolest, et ta on ainukene taoline Eestis. Kanjon on 15-20 m sügavune ja 300 m pikkune järskude nõlvadega sälkorg, mille põhjas on sügavalt liivakivisse lõikunud kiirevooluline Enni oja...
Peamised leiukohad: nimi tuleneb Ringerikest Norrast leitud paari raiutud kiviplaadi nn Alstadi kivide järgi. Motiivid: loomad muutuvad veel väänlevamateks. Väädid muutuvad õhemaks ja pikemaks. Loomakehasid ei kaunistata enam seest. Loomade silmad on mandlikujulised, mitte ümarad. Materjalidest kasutati pronksi, puud ja kivi. Antud kivi kujutab metssiga puu otsas. Metssiga on väike ja suhteliselt lihtne, samal ajal kui puu on põhidetail koos põimumiste ja väetitega. Väetid on tihedalt koos kobaras, kus nad põimuvad. See on põhiomadus Rinkerike stiilile. Urnes (1040 - 1150 a)...
Pikapäevataimed õitsevad ja viljuvad kui päeva pikkus on üle 12 tunni (nt. Kartul, rukis, kaer jt.) Lühipäevataimed õitsevad ja viljuvad , kui päeva pikkus on alla 12 tunni (nt. Krüsanteemid, astrid, sügislill, kanep jt.) Valgus vajalik ka loomadele : Päevaloomad tegutsevad valgel ajal parmud, inimene, hobused jt. Videvikuloomad sääsed, rebane, metskits, metssiga jt. Ööloomad suurte silmadega nt. Kassikakk, lendorav, nahkhiired jt. Öö ja päeva pikkuse muutus kutsub esile sesoonseid muutusi nt. Karvavahetus, kevad ja sügisränne, taimede puhkeseisund jt. Organismidele mõjub alati temperatuur. Taimed ja loomad on kohastunud kasvama kindlate tingimustega (aktiivsed taimed kasvavad külmas kliimas ; troopilised taimed kasvavad kuumas kliimas. Loomad jaotatakse : 1...
Kuna ta oma joogi külmust, mis mahukas peekris segatud, jäätükkidega ei uuenda? Kuna talle Lucrina austreid otse lauas karbist ei vabastata? Kuna tema söögisaalis ei tungle kokad, kes koos suupistetega toovad kohale ka keeduseadeldised? On ju mõnulemine leiutanud juba sellegi. Et ükski toit ei leiguks, et ta juba tuimunud suulage ebapiisavalt ei kõrvetaks, selleks tuuakse söök köögiga koos. (24) "Oo õnnetut haiget!" Ta sööb vaid, palju suudab seedida. Tema pilgu ees ei leba metssiga , mis väheväärtusliku lihana laualt tagasi saadetakse, ja tema toidulauale ei kuhjata lindude rinnaliha tükke, kuna tervelt valmistatud linde näha on ju tülgastav. Mida halba on sulle juhtunud? Lõunastad nagu haige või õigemini, ometi ükskord nagu terve. (25) Kuid selle kõik, leeme, sooja vee ja muu, mis näib olevat talumatu lõtvadele, rohkem hingelt kui kehalt haigeile hellikuile, kannatame meie kergesti ära, kui ainult oleme lakanud kartmast surma....
kroonlehed petal leht/lehed leaf vars shaft nartsiss daffodil tulp column nelk clove võõrasema stepmother põllulilled forest flower lumikelluke snow drop märtsikelluke spring snowflake meelespea myosotis nurmenukk primula võilill dandelion kullerkupp trollius ülane anemone sinilill hepatica piibeleht lily of the valley moon poppy rukkilill cornflower karikakar daisy ristikhein trefoil lehtpuu leafy tree okaspuu conifer okas pine oks twist puutüvi drunk puukoor bark kadakas juniper kask betula tamm dam mänd pine kuusk...
10.08) Roht Kaarel. Metskitsetalledest, sokkudest ja üldse metskitsejahist. Eesti Jahimees 2008, nr 6 Suurulukid -http://www.ejs.ee/sulukid.html(10.10.08) 12 Lisa Lisa1. Jahilooma tapmise hind RMKs * Euroopa hirv kuni 70 800 krooni * Pruunkaru * kaal 200 kg ja enam 58 000 krooni * kaal kuni 199,9 kg 38 000 krooni * Põder kuni 21 300 krooni * Ilves 19 000 krooni * Metssiga kuni 12 000 krooni * Hunt 9500 krooni * Metskits kuni 6200 krooni * Kobras 950 krooni * Rebane 50 krooni * Kährik 50 krooni * Mäger 50 krooni...
; ainevahetuslik endogeenne vesi (?); lahustid rasvhappes talletuvad hüdrofoobsed ühendid. 14. Mis määrab lipiidide oleku ja too näiteid vedelatest ja tahketest lipiididest. Mida rohkem on rasvhappejääkides kaksiksidemeid, seda vedelam rasv on. (Nt metssiga tahke rasv, vedelad rasvadesinevad taimede ja loomade rakkudes.) 15. Millest koosnevad aminohapped? Aluseliste omadustega aminorühm, happeliste omadustega karboksüülrühm. 16. Aminohapete bioloogiline klassifikatsioon. 17. Millest koosnevad valgud? Valgud koosnevad aminohapetest. 18. Kirjelda valkude järke (4) ja too näiteid nende esinemise kohta. 19. Mis põhjustavad denaturatsiooni? Temperatuuri tõus. 20. Too näiteid valkude biofunktsioonidest (10). Ensümaatiline kiirendavad...
Kirjanduse klassikalise mõiste kujunemine Techne- oskus, meisterlikkus Tänapäeva postmodernistlik kultuur on urbanistlik Tehnoloogia areng- kaob autorlus dehumaniseerimine "Kirjanduse" etümoloogia Euroopa keeltes: lad. littertra Tähestik Grammatika Kirjalik tekst Haritus, õpetatus "Kirjanduse" mõiste ajalooline kujunemine Kirjavara (Schrifttum, ) Ilukirjandus (belles-lettres), 17-18. saj Fiction (fiktsioon: vale, väljamõeldis; ilukirjanduslik proosateos; narratiiv) / nonfiction Nonfiction (mittefiktsioon) Emmanuel Carrcre "L'Adversaire" (2000), eesti k. "Vaenlane" (2002) Jean-Claude Romand Kirjanduse määratlused Neoplatonlik esteetika- kunst kui ülev ja kaunis Formalism, strukturalism- kirjandusliku teksti poeetiline funktsioon Funktsionaalne määratlus (J. Mukaovski) Kunst on see, mida kunstiks peetakse (iga nähtus või ese võib saada esteetilise funktsiooni kandjaks) Kirjanduse funktsioonid Hedonistlik- kumsti võime naudingut pa...
R. Jakobsoni nim. Gümnaasium Referaat HOLLAND 2008 SISUKORD Sissejuhatus lk 3 Üldandmed lk 4 Geograafiline asend lk 5 Looduslikud tingimused lk 5 Riigi arengutase lk 6 Kuulumine majandus organisatsioonidesse lk 6 Rahvastik lk 6 Rahvastiku soolis/vanuseline koosseis lk 7 Linnastumine lk 7 Energiamajandus lk 7 Põllumajandus lk 8 Metsamajndus- ja tööstus lk 8 Tööstuse areng lk 8 Transport lk 9 Turism...
Hundid kasutavad koerte küttimiseks mitmesuguseid kavalusi: peibutavad koeri inimestest eemale ja võtavad neid isegi jahil ajust maha. Karjaline eluviis võimaldab murda vahel ka suuremaid loomi, näiteks põtru. Arvatakse, et põdra murdmiseks peab karjas olema vähemalt kolm hunti. On välja arvutatud, et hunt sööb aastas ümmarguselt 40 kitse, peale selle kümmekond metssiga . Toitumisterritooriumi suurus sõltub looduslikest tingimustest. Rikkaliku toidubaasiga metsaaladel on see 100120 km², avatud maastikel võib territooriumi suurus küündida üle tuhande ruutkilomeetri. Üksikutel juhtudel ulatuvad hundikarjade ränded tuhandete kilomeetrite taha. Suviti piisab väiksemast maa-alast, talvel võib see oluliselt suureneda, sõltudes saakloomade paiknemisest ja nende rännetest. Koht ökosüsteemis...
naat, salu-tähthein, angervaks, koldnõges, harilik metsvits, kanakoole, seaohakas, metstulikas, sookastik, tarnad, soovõhk, ohtene sõnajalg, naistesõnajalg. Samblad Samblarinne niidukäharik, metsakäharik, harilik tüviksammal, roossammal, kähar salusammal, harilik laanik, harilik kaksikhammas Loomad Kobras, kärk, nirk, põder, metssiga , rebane Kuidas antud kooslus tekib? Lammimetsadeks nimetatakse jõgede orge ja nõgusid, järvede kaldaosi, mis on perioodiliselt või pikemat aega tulvaveega üleujutatud. Neile on omane lame põhi ja mõnikord jõesängiäärne kõrgem osa ehk kaldavall. Mullastik Mullad on seal huumusrikkad, suure mineraalainete ja lämmastikusisaldusega. Kaldavallidel esineb ka suuremaid kruusatükke, mis on toodud sinna jää sulamisega Veereziim ja toitainete sisaldus...
Zeide Kupits, Marleen Rootamm, Stina Mustonen RABA Üldine info Raba ehk kõrgsoo Vesi tuleb sademetest Kujunenud peale viimast jääaega Leevendavad kasvuhooneefekti Linnud ja loomad Pesitsevad linnud: metsis, teder, rabapüü Rändlinnud: sookurg ja must-toonekurg Loomad: põder, hunt, jänes, rebane, mäger Harvemini: ilves, metssiga , karu, metskits Toiduahelad Jõhvikad -> põder Harilik karusammal -> metskits -> ilves Murakad -> piilpart -> rabapistrik Raba-karusammal -> selgrootu putukas -> teder -> rebane Jõhvikas -> ämblik -> rabakonn -> metssiga -> karu Taimed Enamlevinud: puhmad ja põõsad, samblad Puid kas väga vähe või puuduvad Taimed kasvavad turbal ja turbasamblal Pinnas on happeline, niiske ja toitainetevaene Kokkuvõte Raba ehk kõrgsoo toitub ainult sademetest....
Tundras ja Kaug-Põhjas elab jääkaru, morsk, hüljes, polaar- rebane, põhjapõder, polaarjänes. Selle regiooni põhilinnud on põldpüü, kakk, kajakas ja kaur. Suveks nendele aladele saabuvad haned, luiged ja pardid. Taigas elab põder, hirv, izjubr, pruunkaru, ilves, soobel, suurel hulgal linde, kellest eriti paistavad silma kakk ja ööbik. Lehismetsas elab metssiga , hirv, naarits, suurel hulgal linde, madusid ja sisalikke. Venemaa Kaug-Ida metsades elavad haruldased Ussuuri tiigrid, leopardid, karud ja hirved. Stepides leidub suurel hulgal hamstreid ja koopaoravaid, samuti antiloope. Piirkonna peamised kiskjad on stepituhkrud ja tatari rebased. Linnud: kotkas, jahipistrik ja kurg. Kaukaasia regioonis esineb sageli: loomadest - mägikits, metskits, Kaukaasia hirv, metssiga, leopard, hüään, shaakal, karu ja lindudest kalkun, vutt ja põldpüü...
jahedam osa kobras, soobel, saarmas arukask, nulg, pohl, mustikas, samblikud Sega- ja Parasvööde Parasvöötme Pruunmullad Metssiga , punahirv, Tamm, vaher, lehtmets soojemad ja metsnugis, pesukaru, sarapuu, nulg, lepp, niiskemad osad metskass, naarits saar, pöök, jalakas, kastan, kanarbik, sinilill...
* Nõiasõnad on suurel osal Soomest Eestisse rännanud. * Sõnadega nõidujad sõnatargad, lausujad, pobisejad, posijad, soolapuhujad. Nõidumisel kive tarvitavad nõiad kivitargad ; Soolaga nõidujad - soolatargad On veel ka tuuletargad, veetargad, viinatargad. Kõige suuremas lugupidamises on manatargad. ,,Kalevipoeg" kõneleb rohkesti sortidest. * Sorts hirmsat metssiga meeldetuletava välimusega nõid, kes Kalevipojale kurja kipub tegema. * Sõnade lausumine tarka tuli paluda, et ta nõiasõnasid loeks ja häda ära võtaks, nõid sellevastu neid palumata, seal kus neid sugugi ei soovitud. Iga võõras moondus nõiaks ja usuti, et ta kiitus kogu edu kängu paneb. * Silmavaade nõia silmavaade sünnitab kahju, toob isegi surma. Enamasti arvatakse nõidu kadeduse pärast kahju tegevat. Kõige tõhusamaks kurja silma pilkude kahjutuks tegija arvati olevat...
Soomaa rahvuspargi mitmekesised maastikud pakuvad sobivaid elupaiku nii suurtele kui väikestele imetajaliikidele. 20 sajandi teisel poolel toimunud majanduslikud muutused ja inimtegevuse taandumise on Soomaast teinud pelgupaiga ja sobiliku elukoha paljudele meie laiuskraadi tüüpilistele ja ka haruldastele neljajalgsetele. Soomaal ja selle vahetus ümbruses elab arvukas põdra ja metskitse asurkond. Siin tunneb ennast hästi metssiga . Sõraliste heakäekäik ja inimtegevuse piiratus mõjub soodsalt ka teistele liikidele. Nii on Soomaa pelgupaigaks ja päriskoduks meie suurkiskjatele ilvesele, hundile ja pruunkarule. Soomaal elab lisaks suurtele ulukiloomadele kümmekond liiki väikeimetajaid. Siili, mäkra ja tuhkrut on vähe, sest märg maastik neile ei sobi. Kõikjal võib see-eest kohata kährikut ja rebast, veidi harvem oravat, valgejänest ja metsnugist. Huvipakkuvatest närilistest elab soomaal...
Kuivemates sooservades, kraavikallastel rohkesti arusisalikke ja rästikuid ning vaskusse Linnud Haudelindudest: sookurg, kurvitsalised, roolinnud. Esineb teder, rukkirääk, metskiur, põõsalinde. Lagesoolinnud: kiivitaja, punajalg-tilder, mustsaba- vigle. Talvel - tedred ja leevikesed, tihased Imetajad Suurimetajad tulevad soodesse aasta-ajati (peamiselt suvel) või satuvad sinna juhuslikult Arenenud põõsarindega soometsades: metskits, põder, metssiga , valgejänes Pisinärilistest: uruhiir TOIDUAHELAD Soomänd-> mardikas-> rabakonn-> sookurg Paakspuu leht-> rohekärblane-> rohe- kärnkonn-> sookurg Ussilille õis-> päriskärbalne-> krabiämblik-> vaskuss-> kurvitsaline turbasammal->põder...
elupäeval ning 3-nädalaselt on nad võimelised juba iseseisvat elu alustama. Suguküpseks saavad isased põldhiired 28 päeva, emased aga juba 12 päeva vanuselt. Et hiirte areng on kiire, siis on ka nende eluiga lühike - keskmiselt 1,5 aastat, eriti heades tingimustes kuni 3 aastat. Looduses on põldhiirel vaenlasi ohtralt - kärplased, rebane, kass, kakud, kullid ja isegi metssiga .[7.] 4.1.2.Halljänes Põld on sobiv elupaik halljänesele. Põlluserva teeb halljänes pesa. Teda võib kohata nii lagedal põllul, kartulivagudes kui ka ristikus. Toitu saab halljänes põldudelt aasta läbi. Talvel ja varakevadel sööb ta orast. Halljänes on üks kahest Eestis esinevast jäneseliigist. Ta on valgejänesest suurem ja eelistab avamaastikku (põlde ja heinamaid ning nende servi). Halljänese karvastik on pealtpoolt pruunikashall, kõhupoolt valge. Talvekarv on helehall...
Temanimeline on ka päev- neljapäev (Thursday). Talupoegade, käsitööliste jne. jaoks oli Thor esikohal, kelle poole said nad abipalvega pöörduda. Tori vasar on 1 kuuest aardest, mille on valmistanud jumalatele Põhjala maailma oskustöölistest kääbused. Ülejäänud aarete hulka kuulusid Odini oda Gungner , isepaljunev võru Draipner ning Frejle kingitud kuldharjastega metssiga ja imelaev, mis võis sõita nii maal kui merel ja kahaneda taskuräti suuruseks. Vasar oli nendest aaretest aga kõige väärtuslikum. Vasar polnud mitte üksnes purunematu, vaid lendas ka võlujõul Tori pihku tagasi, kui too oli selle kellegi pihta visanud. Miniatuurne vasarake muutus ta jüngrite seas õnnetoovaks asjaks. Ragnaröki ajal pidi Thor ja ilmamadu võitlema. 7.Kelmustükkide isand Loke...