Munamägi TAIMESTIK • Ülekaalus on kuusikud, nendele järgnevad sageduselt kaasikud, männikud, lepikud ning haavikud • Haruldastest taimeliikidest asub siin näiteks Haanjamaa salumetsadele iseloomulik rapuntsel, Brauni astelsõnajalg ja võsu-liivsibul Brauni astelsõnajalg võsu-liivsibul LOOMASTIK • Imetajatest tunnevad end siin hästi vaheldusrikkaid maastikke eelistavad liigid – kährik, metssiga, rebane, metskits ja halljänes • Väga arvukaks on muutunud ka kobras • Esineb nahkhiiri • Metslindudest on esindatud kõik levinuimad liigid Kobras Metskits Suurkõrv (nahkhiir) INIMTEGEVUS • Haanja looduspargi tutvustamiseks on rajatud 3 viitadega tähistatud ja infotahvlitega varustatud matkarada: 1. Rõuge ürgoru matkarada 2. Kavadi järve matkarada 3. Vällamäe matkarada •
Rootsis 2000 karu. Norras 8 karu. Rumeenias 10 000 karu. Karu sööb väga palju sipelgaid. Karu sööb ka põdravasikaid. Karu jooksuaeg on mai lõpus/juunis. Karu kodupiirkond 60 ruutkilomeetrit. Karu ei pea inimestest lugu ja selleks on vaja teda küttida, et ta inimestest eemale hoiaks. Karu rünnakuid Eestis kuus. Sügisel tugev instinkt poegi hoida. Koerlased. Hunt. Kõige suurem hundi arvukus Eestis mis loetud on 1000 ja kõige väiksem 4. Hundi saak: põder, metssiga, metskits. Eelistatud toit on metssiga. Suvel on hundi toidust kuni 20% pisinärilised. 4-7 loodet. Kährik. Kaalub 6 kilo. Sööb väga palju taimset toitu. Pisinäriliste peal. Kährik on tuntud sellepoolest, et tal on üks suuremaid peaskondi imetajatest. Tal võib olla kuni 18 poega pesas. Haigustest esineb kärntõbi ja trihhinelloos. Rebane. Poegi pesas 6. Rebasel palju parasiite. Sitaga ei maksa kokku puutuda. Kaslased. Ilves
roojaga ning sellest võivad nakatuda nii inimesed kui loomad. Ussimunad võivad keskkonnas eluvõimelistena säilida mitmeid kuid. Sealt satuvad need loomorganismi, kus nad arenevad vastseteks. Vastsed tungivad läbi sooleseina ning liiguvad edasi vöötlihastesse, kus nad kapselduvad. Nakatumine: Inimene nakatub väheküpsetatud sealiha söömisel. Oluline on hoolikas isiklik hügieen, sealiha piisav küpsetamine ja juurviljade pesemine. Inimene on peremeesorganismiks ning kodu- või metssiga on vaheperemeheks. Siga on nakkustekitaja. Haigusnähud: Inimestele tekitavad nad seedehäireid ja valusid kõhus. Diagnoosi kinnitamine: Et kinnitada diagnoos otsitakse mikroskoobi all nookpaelussi mune või segmente. Ravi: Ravitakse antibiootikumidega, piisab ühest annusest. Kasutatud kirjandus: http://www.terviseamet.ee/fileadmin/dok/Nakkushaigused/nakkused/parasiitussid.pdf http://endla.joosu.ee/index.php?id=5 http://mapyourinfo.com/wiki/et.wikipedia.org/nookpaeluss/ http://et.wikipedia
rododeron Taimkate 2 USA-kagurannik- mahagonipuu, hall pähklipuu, sooküpress, kirsskontpuu Taimkate 3 Austraalia- eukalüpt, kasuariin, kebratšo Loomastik Kagu-Hiina- gibon, makaak, rebane, hunt, vesihirv, põder, tupaia, tiibetkass, alligaator, salamander, pantrik, hiidpanda, faasan, paabulind, Kaaka papagoi, Loomastik 2 Usa-kagurannik- alligaator, kilpkonn, maod, pelikan, flamingo, orav, ilves, kärp, metssiga, opossum, pesukaru, valgesabahirv, armadill, must karu, Florida panter Loomastik 3 Austraalia- kuukabarra, kukkurkaru, känguru, kukkurkurat, kukkurhunt, vombat, nokkloom, sipelgasiil, mitmed papagoi liigid, mürgised maod Rahvused Brasiillased, ameeriklased, hiinlased, austraallased, uusmeremaalased Inimtegevus Asustus tihe Kasvatatakse nisu, maisi, puuvilla, tubakat, suhkruroogu, maguskartulit, sojauba, maapähklit, puuvilju, teed, riisi
o Pohl, sinikas, mustikas, hanevits, kukemari, jõhvikas, küüvits, porss, tupp- villpea, raba-jänesvill, rabamurakas Puurinne Tänu madalale mullaviljakusele rabas kasvab seal vähe puu- ja põõsaliike o Harilik mänd (kõige levinum), sookaske o Haruldasemad puud on kuusk, haab, pihlakas ja kadakas Loomad Puudega kaetud rabaosad on loomarohked Imetajad o Põder, valgejänes, hunt, rebane, mäger, karu, metssiga, metskits Roomajad o Arusisalik, rästikud või vaskuss Kahepaikseid o Rohukonn, rabakonn, veekonn, juttselg-kärnkonna, ämblikud Kalad o Ahven, haug Linnud o Rabakana, põldrüüt, väikekoovitaja, hallõgija, rabapistrik, haruldane punakurk-kaur Veekogud Rabasid iseloomustavad rabaveekogud on rabajärved, jõed, ojad, laukad, älved, rabasaarte ja -servaalade ääres vooluribad Rabamaastikule eriomased veekogud on laukad ja älved
Eesti imetajad B Eesti Ladina Brandti lendlane Myotis brandtii (Tõmmulendlane) H Eesti Ladina Habelendlane Myotis myviistacinus Hallhüljes Halichoerus grypus Halljänes Lepus europaeus Harilik siil Erinacevs europaeus Hunt Canis lupus I Eesti Ladina Ilves Felis lynx J Eesti Ladina Juttselg - hiir Apodemus agrarius K Eesti Ladina Kaelushiir Apodemus flavicollis Kasetriibik Sicista betulina Kobras Castor fiber Koduhiir Mus musculus Kodurott Rattus rattus Kuhja - uruhiir Microtus levis Kährik ...
Loodus Paikneb Sakala kõrgustikul Kõrgeim punkt 146 m. Rutu mägi Idaosas suurim Eesti siseveekogu Võrtsjärv Vooremaastik, sood, metsad, roostikud Looduskaitsealasid 12%, neist suurim Soomaa Rahvuspark Taimestik Katavad peamiselt metsad 45,2% Esikohal kuusesegametsad, kaasikud Valitsevad puuliigid mänd, kuusk, kask Veetaimestik on laialt levinud pilliroog, järvekaisel, hundinui, tarnad Levikud on aruniidud, arupuisniidud Loomastik Palju ulukeid põder, metskits, metssiga jmt. 36 liiki kalu sh. haug, koha, latikas Haudelindudest nurmkana, kodutuvi, kiivitaja ja valgetoonekurg Loodusväärtuslikud kohad Soomaa Rahvuspark Teringi maastikukaitseala Parika raba Hendrikhansu põrgu Karksi org Loodi looduspark Lopa paljand EKSkursioon 1. päev Pärimusmuusika Aida külastus Jaanalinnud Palu talus Kivi talu terviserada Kurekiiva talu topiste tuba Olustvere mõis ja park Heimtali muuseum Ekskursioon 2. päev Fotojaht Vanaõue puhkekeskuses
TA-I III rühm Kristjan Loodus, Jörgen Matt, Artur Palok, Kevin Liimask Rukis Tatar Talinisu Rukis Talioder Mais Kaer Suvioder Tritikale Suvinisu Maakirp Lepatriinu Hiidmardikas Süsi-, ehmes-, kuiva- -ja pisijooksikud Põldhiir Metssiga Kährik Nugis Jänes Pisihiir Vihmauss Mullamutt Mikroorganismid vähene mineraalväetiste ja pestitsiide kasutamine looduslikel protsessidel põhinevaid umbrohu, haiguste ja kahjurite tõrje meetodid tähtis loomade heaolu keelatud GMO kasutamine muld neutraalne või nõrgalt aluseline (pH 6,57,5). Viljavahelduse planeerimisel tuleb arvestada, et järgnevat kultuuri ei kahjustaks samad haigused ja kahjurid, mis eelvilja.
Eesti imetajad B Eesti Ladina Brandti lendlane Myotis brandtii (Tõmmulendlane) H Eesti Ladina Habelendlane Myotis myviistacinus Hallhüljes Halichoerus grypus Halljänes Lepus europaeus Harilik siil Erinacevs europaeus Hunt Canis lupus I Eesti Ladina Ilves Felis lynx J Eesti Ladina Juttselg - hiir Apodemus agrarius K Eesti Ladina Kaelushiir Apodemus flavicollis Kasetriibik Sicista betulina Kobras Castor fiber Koduhiir Mus musculus Kodurott Rattus rattus Kuhja - uruhiir Microtus levis Kährik ...
Sitsiilia Asukoht · Sitsiilia on Vahemeres asuv saar, Ita alia suurim saar. ·Saare pindala on 25 662 km². · Sitsiilia koordinadid on 38° N, 14° E. · Sitsiilia asub lähistroopilises kliimavöötmes · Sitsiilia suurim linn ja seega ka pealinn on Palermo Reljeef · Valdav osa saarest on mägine. · . Sitsiiliat katavad mitmed mäestikud: Alpenniinid, Hyblea kõrgendik · Siin on Euroopa tuntumad vulkaanid: Etna, Stomboli ja Vulcano · Sitsiilia kõrgeim tipp on Etna vulkaan 3350m · Rannajoon on umbes 1000 km Kliima · Sitsiilias valitseb Lähistroopiline vahemereline kliima · Seda kliimatüüpi iseloomustavad vahemerelised igihaljadmetsad ja põõsastikud. · Sitsiiliale on iseloomulik niiske ja soe talv (+10 °C) ning ...
Kuivemates sooservades, kraavikallastel rohkesti arusisalikke ja rästikuid ning vaskusse Linnud Haudelindudest: sookurg, kurvitsalised, roolinnud. Esineb teder, rukkirääk, metskiur, põõsalinde. Lagesoolinnud: kiivitaja, punajalg-tilder, mustsaba- vigle. Talvel - tedred ja leevikesed, tihased Imetajad Suurimetajad tulevad soodesse aasta-ajati (peamiselt suvel) või satuvad sinna juhuslikult Arenenud põõsarindega soometsades: metskits, põder, metssiga, valgejänes Pisinärilistest: uruhiir TOIDUAHELAD Soomänd-> mardikas-> rabakonn-> sookurg Paakspuu leht-> rohekärblane-> rohe- kärnkonn-> sookurg Ussilille õis-> päriskärbalne-> krabiämblik-> vaskuss-> kurvitsaline turbasammal->põder
Piirkonnas kokku 206 linnuliiki, neist 156 pesitsemas Väga esinduslik on kotkapopulatsioon - merikotkad, kalakotkad, kaljukotkad. Ka tähtis elupaik suurkoovitajatele ja tetredele. Järvedel ja jõgedel peatuvad ning pesitsevad mitmesugused veelinnud Kahepaikseid on Emajõe Suursoos teada kaheksa liiki. Roomajaid leidub soostikus kolme liiki. Imetajaid elab kaitsealal 43 liiki Suurimetajatest võib siin kohata nii karu, hunti, ilvest, metskitse, metssiga kui põtra. Veekogude ääres tegutsevad mink, kobras, saarmas ja mügri. Soostiku veekogudes elab umbes 35 kalaliiki Haruldased kalad, keda püüda ei tohi, on säga ja tõugjas. Tähelepanu vajavad ka hink, vingerjas ja võldas. Üle 300 taimeliigi, neist 13 on kaitsealused Nt. sinine emajuur, haruldased siberi võhumõõk, kiirjas ruse ja villane katkujuur, jõhvikad Abiootilised tegurid Tähtsamad abiootilised tegurid on valgus, niiskus ja mullastik. Samuti
niiske stepirohi päevalill) Ungaris pusta, erosioon Sega- ja parasvöötme pruunmuld, pöök, vaher, naarits, teenindus, lehtmets kliima, suvi soe toitaineterohke kanarbik, metskass, tööstus, ja niiske, talv sarapuu, metssiga põllundus, pehme nulg Okasmets igikülmunud leedemuld, kuusk, soobel, metsandus, vene keeles taiga, on olemas alad, jahe suvi, toitained sügavale mänd, pruunkaru, kalandus heletaiga ja tumetaiga külm talv uhutud tsuuga, lehis põder, hunt
eine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase LOOMASTIK Ø Loomadest on tüüpilisemad imetajad, kes toituvad seemnetest, pähklitest, tammetõrudest. Ø Enamik neist on kohastunud aktiivseks eluks aasta läbi, vaid mõned jäävad talveunne. Ø Linnustikus domineerivad mitmesugused seemnetest ja pähklitest toituvad liigid. TÄHTSAMAD LOOMAD Ø Pesukaru Ø Metssiga Ø Punahirv Ø Metsnugis Ø Kobras Ø Halljänes Ø Roherähn Ø Põder Ø Ilves Ø Metskits SEGAMETSA LOOMASTIK ake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks eine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase INIMTEGEVUS Ø Kasvatatakse rukist, kaera, otra, kartulit, lina jt. põllukultuure Ø Puit on tähtis tselluloosi tootmiseks ja tooraineks Ø
Saksamaa Taimestik : Saksamaa taimestik on suhteliselt mitmekesine. Mets katab 30 % Saksamaa pinnast. Kõige rohkem kasvab metsades okaspuid, kuid on palju ka kase-, tamme- ja pähklipuumetsi. Saksamaal kasvab palju õistaimi. Neid on seal vähemalt 2500 liiki. Loomastik : Saksamaa loomastik on vastupidiselt taimestikule vähem mitmekesine. Seal pole säilinud põlisliike. Metsades võib kohata selliseid imetajaid nagu näiteks metssiga, hirv, mäger, nirk, kobras, põder, hunt, metskits ja rebane. Varem elasid Saksamaa metsades veel sellised imetajad nagu karud, ilvesed ja metskassid (ja mõned veel), kuid nüüdseks on nad hävinud. Kliima Saksamaa asub parasvöötmes. Ta on merelise ja mandrilise kliima siirdeala. Kliima on suhteliselt jahe pilvine. Rannikul ja Ülem-Reini madalikul on keskmine temperatuur jaanuaris 1-2, mujal alla 0*C.Juulis rannikul 16*C, Ülem Reini madalikul 20*C, ida- osas18*C. Talved ja suved...
elustik väga rikkalik ja mitmekesine. Lahemaal registreeritud 222 linnuliiki. Lahemaa rahvuspargis on esindatud kaheksa imetajate seltsi ligi 50 liigiga. Selgrootutest on elupaigaks väga haruldasele liigile- ebapärlikarbile. Sammaltaimi on registreeritud 307 liiki, sablikke 398 liiki. Millised loomad elavad Lahemaa rahvuspargis Naarits ja saarmas. Mügri, tuhkur, kährik ja rändrott. Mink. Põder, metskits, metssiga, kobras. Nirk, kärp,rebane. Siil, mutt, põld-uruhiir, halljänes. Hunt, ilves, karu. Pilte loomastikust Millised taimed kasvavad Lahemaa rahvuspargis Roheline sammal. Männipuud. Sookail. Mets-kuukress, vesi-lobeelia, raudtarn, hall käpp. Vaevakask, kanarbik, huulhein, jõhvikas, rabamurakas, kukermari. Tupp-villpea, ubaleht. Pilte Lahemaa rahvuspargi taimestikust Kasutatud allikad http://www.keskkonnaamet.ee/?lang=lahe
ISELOOMUSTAVAID ANDMEID EESTI ULUKILIIKIDE KOHTA Iseloomulik parameeter E E S T I S U U R U L U K I D PÕDER HIRV METSKITS METSSIGA KARU HUNT ILVES Tüvepikkus (sm) 200-290 160-250 100-125 110-200 160-250 100-160 80-130 Kaal (kg) 100-300 100-150 20-30 70-250(350) 150-250 40-60 12-25 (32) Inna aeg IX, X IX-X VII-VIII XI-XII V-VI I-II II-III
Soomaa Rahvuspark Kaili Kilk Tep07 Üldiseloomustus Soomaa nimi pärineb professor Teodor Lippmaalt. Soomaa Rahvuspark on loodud suurte: soode, lamminiitude metsade kaitseks Vahe-Eesti edelaosas. Selle pindala (370 km²) Soomaa rahvuspargi territooriumile jääb viis raba : Üldiseloomustus Valgeraba, Öördi raba, Riisa raba, Kikepera raba Kuresoo raba, on Eesti suurim raba. Asukoht Maastikuliselt liigestuselt paikneb Soomaa Madal- ja Kõrg-Eesti piiril: Sakala kõrgustiku läänenõlval, Pärnu madalikul Navestis, Halliste ja Raudna jõe vesikonnas, jäädes siiski Madal-Eestisse. Soomaa Rahvuspargi põhieesmärk: säilitada kogu siinset loodusmaastikku ja klassikalist kultuurmaastikku. ökosüsteemide, bioloogilise mitmekesisuse rahvuskultuuri ning alalhoidliku looduskasutuse säilitamiseks kaitsmiseks, uurimiseks tutvustamiseks. Teke Soomaa piirkond vabanes mandrijääst umbes 13 000 aastat tagasi sood hakkasid kujunema pärast...
rebane Nugiahel- iga järgmine lüli parasiteerib toiduahela eelneval lülil. Puuleht -> lehetäi -> seened -> mikroviirused Laguahel- algab surnud orgaanilisest ainest Leht -> vihmauss -> lestad -> bakterid ja mikroseened Troofiline tase- iga toiduahela lüli. I troofilise taseme moodustavad tootjad ehk produtsendid. Tipptarbija,-kisjka: Hüljes, III omnivoorid (kõigesööjad) väikesed kiskjad: metssiga, jooksiklane II rohusööjad loomad : põder, jänes, siklased I tootja : Tamm, leseleht Biomass- ühel troofilisel tasemel olevate organismide kogumass. Produktiivsus- biomassi juurdekasv. Dominantliik- liik, mille populatsioon on ökosüsteemis kõige arvukam. Ökoloogilised globaalprobleemid Ülerahvastumine: toidupuudus, õhu-, vee- ja mullasaaste, linnastumine Kõige suurem rahvaarvu kasv on Aafrikas, Lõuna-Ameerikas ja Aasias.
Madalsoo Koostaja: I rühm Taimed Soopihl Soovõhk Kollane võhumõõk Ubaleht Sooneiuvaip Peetrileht Putukad Üle 1500 liigi. Kõige liigirikkam rühm mardikalised. Suvel hulgaliselt kärbselisi: viljakärblane, päriskärblane, rohekärblane ja 11 liiki parme. Septembris palju sääski: karksääsk, sääriksääsk. Ämblikulised Hiidämblik Hüpikäblik Ristämblik Huntämblik Kangurlane Sireämblik Kahepaiksed Kõikjal soodes rohukonn, sageli rabakonn, Peipsi ääres rohekärnkonn. Väikestes sooveekogudes esineb tähnikvesilikku. Rohukonn Roomajad Kuivemates sooservades, kraavikallastel rohkesti arusisalikke ja rästikuid ning vaskusse. Rästik Vaskuss Imetajad Suurimetajad tulevad soodesse aastaajati (peamiselt suvel) või satuvad sinna juhuslikult. Arenenud põõsarindega soometsades: metskits, põder, metssiga, valgejänes. Pisinärilistest: uruhiir. Madalsoo teke Madalsoo tekib tavaliselt veekogude kinnikasvamisel või mineraalmaade soostumisel....
jahedam osa kobras, soobel, saarmas arukask, nulg, pohl, mustikas, samblikud Sega- ja Parasvööde Parasvöötme Pruunmullad Metssiga, punahirv, Tamm, vaher, lehtmets soojemad ja metsnugis, pesukaru, sarapuu, nulg, lepp, niiskemad osad metskass, naarits saar, pöök, jalakas, kastan, kanarbik, sinilill
Võrseid kasvatab tamm kaks või isegi kolm korda aasta jooksul. Pungad on munajad, paljude soomustega. Tamme vili on üheseemneline tõru. Ta kaalub rohkem kui 50 sendine münt ja on kuuse seemnest 400 korda raskem. Iga tõru valmib lüdis, mis on nagu krobelise pinnaga kausike. Valminud tõru on helepruun, sileda kestaga, ühes otsas on väike teravik ja teises ketas, millega ta kinnitub lüdisse. Tõrusid söövad mäger, orav, leethiir, metssiga, metskits, pasknäär. Pasknäär on tammetõrude peamine levitaja, kes hoolitseb tahtmatult tamme järelkasvu eest. Tammetõrud kõlbavad ka inimesele toiduks, kui neid üks ööpäev külmas vees leotada. Leotatud tõrutuumad kuivatatakse, jahvatatakse ja võib koogiks küpsetada. Põhja-Ameerikas on elanud indiaanlased, kellele tammetõrujahu oli peamine leivajahu.
· Potentsiaalsed metsa- või põllukahjurid; · Liigid, kes on inimese tegevuse tõttu ohustatud ja vajavad ellu jäämiseks inimese abi. Ulukihooldeviisid · Toidubaasi suurendamine; · Looduslike vaenlaste arvukuse piiramine; · Varje- ja pesitsustingimuste parendamine. Toidubaasi suurendamine LISASÖÖTMINE · Eelkõige talvine lisasöötmine; · Kanalised, jänesed, metssiga, metskits, hirv, karu; · Söödasõimed, -künad, -hoidlad, varjualused. Toidubaasi suurendamine SÖÖDAPÕLDUDE RAJAMINE · Ulukite paiknemise suunamine, et vähendada põllukahjustusi ja hõlbustada jahti; · Jäetakse talvekuudeks koristamata, et pakkuda ka siis toidulisa; · Raps, söödakapsas, rukis, kaer, maapirn, segatis, nisu, hernes. Toidubaasi suurendamine HAABADE LANGETAMINE · 4...5 puud korraga;
sega- ja soojemas mullad vaher, saar, euroopa küttimine, liigne raie, lehtmetsad osas pöök, pärn, naarits, põllundus reostused, kastan, metsnugis, happevihmad pähklipuu, metssiga, punahirv, pesukaru Parasvöötme Parasvööde Mandrite Must- Hõbevaher, Piison, stepi- Maavarade erosioon rohtla siseosas 45- mullad preeriarohi, vaskuss, kaevandamine,
rohukonn sookask veekonn põder rästik valgejänes nastik hunt sookurg rebane turbasammal mäger puhmas kanarbik karu sookail pohl, sinikas, mustikas, hanevits, kukemari, jõhvikas, küüvits, porss, tupp-villpea, raba-jänesvill, rabamurakas metssiga metskits arusisalik ämblikud(187 liiki) ahven rabakana, põldrüüt, väikekoovitaja, hallõgija, rabapistrik väga haruldane: punakurk-kaur Toiduvõrgustik Rabakon n Haab Kaljukotkas Sookurg Rabasilmi Valgejäne k s Tupp-
okaspuumets, milles vaid kohati leidub lehtpuid) laiub tundrast lõunapoolsemal alal praktiliselt kuni Siberi lõunapiirini. Riigi lõunapiirkondades asub metsastepi- ja stepivöönd lopsaka rohttaimestikuga ja harva esinevate puudega. Venemaa fauna on väga rikkalik. Tundras ja Kaug- Põhjas elab jääkaru, morsk, hüljes, polaar-rebane, põhjapõder ja polaar-jänes. Taigas elab põder, hirv, pruunkaru, ilves, suurel hulgal linde- näiteks kakk ja ööbik. Lehismetsas elab metssiga, hirv, naarits, palju linde, madusid ja sisalikke.
Lühikese suve ja õhukeste väheviljakate muldade tõttu ei ole seal eriti tulus elada, seega on see hõreda asutusega. Parasvöötme sega- ja lehtmetsad: Suve- ja talvekuude temperatuuride erinevus on mõõdukas (mereline kliima). Talv lühike ja mõõdukalt külm, suvi jahe ja vihmane, sajab rohkem kui 500mm aastas, neli aastaega, läänetuuled. Viljakad mullad. Euroopa lehtmetsade puud: tamm, pärn, pöök, vaher, kask, haab, jalakas, lepp, kuusk Loomad: metssiga, põder, ilves, hunt, mäger. Sega- ja lehtmetsavöönd on soodsate elutingimuste tõttu tihedalt asustatud, põllustatud, kasvatatakse veiseid ja lambaid, tegeletakse metsandusega. Keskkonnaprobleemid: jääkainete tõttu tekivad happevihmad, veekogude reostumine, liigasustus, raiutakse liiga palju puid maha. Parasvöötme rohtlad: suve ja talve kliima väga erinve, sajab mõõdukalt 300-400mm aastas. Suvi on pikk ja soe, sademetevaene. Talv on külm.
avanema. Simon ei ole kunagi kartnud ja kui rahulik ja privaatne ta ka polnud , on ta näinud esimest korda teatud väge ja tarkust endas. Asjad aina muutusid haalvemaks. Eriti Jacki ja Ralphi vahel. Ühel päeval kolm põnni (Percival, Johnny ja Henry) tegid endale liivalossi. Roger ja Maurice jõlkusid mööda metsa ja nähes neid põnne hakkasid nad naerma ja lõhkusid lossi ära. Poisid hakkasid nutma . Hiljem maskeeris end Jack nagu sõjaväelane ja kutsus poisse metssiga tagaajama. Jack muutub seest kui ka juba lõppule liikuda oma primitiivseks muutuma. Jack hakkas tantsima ja tema naer muutus verejanuliseks. Siis kui Ralp ja Põssa istusid veeaugus mõtles Põssa, et võiks teha päikesekella. Järsku märkas Ralph laeva . Ta ronis mäetippu mõeldes miks laev pole peatanud. Mäetippu jõudes nägi ta, et lõkke pole põlenud. Need poisid kes pidid signaal tule valvama läksid koos Jackiga metssiga jahtima. Sealt tuli ka hüüdlause ,,Tappa siga
kuusk, nulg, heletaigas (sisealadel) mänd, lehis; karu, hunt, rebane, ilves, saarmas, käbilind, orav; Inim. hõredalt, metsaraie, jahindus, karjakasvat. Leetmullas on toitained suure vihmaga välja uhutud. Sega- ja lehtmets: USA, L-ja I-Euroopa, Hiina, Korea, Jaapan; parasvööde, talvel 5º- -5º , suvel 15-25º, 500-1000 mm; leetmuld sega-, pruunmuld lehtmetsas; pöök, tamm, vaher, saar, pappel, pärn, kastan, rarappuu, kask, põõrad, rohttaimed; kits, hirv jänes, okas-, metssiga, mäger rebane, hunt, laululinnud, rästik, nastik, pesukaru, skunk; tööstus põllumajandus, teenindus, kaevandus, tihe asustus.
Metsloomad Metsloomad on loomad, kes elavad metsas ning neile iseloomulikuks jooneks on see, et metsloomad elavad vabalt, hoolitsevad ise oma toidu ja järglaste eest ning kaitsevad end. Kõik metsloomad kuuluvad imetajate hulka. Eesti metsloomad Pruunkaru kaalub kuni 750 kg pikkus 2,5 m karvastik tumepruun segatoiduline pesa tuulemurrus või puujuure all poegi 2-3 magab talveund Eesti metsloomad Rebane kaalub 6- 10 kg pikkus 60- 90 cm, saba 40-60 cm selg punakaspruun, kõht valge kiskja pesa urus, koopas, puuõõnsuses pesas 4-6 kutsikat Eesti metsloomad Hunt kaalub 32- 50 kg pikkus 105- 160 cm hallikas kiskja eelistab avamaastikku pesa puujuuure all, tormimurrus, koopas hundipaaril 5- 6 kutsikat Eesti metsloomad Metskits kaalub 20- 37 kg pikkus 100- 135 cm karv talve...
SLAIDID MÕNEST KAITSEALL OLEVAST TAIMEST (jutt slaididel) Viidumäe männimetsade iseloomulikud linnuliigid on õõnetuvi, musträhn ja hoburästas, vanades männikutes sobiva pesapaiga leidnud merikotkad. Lehtpuusegametsad on koduks musttoonekurele, karvasjalg, värb ja kodukakule, väikekirjurähnile ning paljudele teistele metsaliikidele. Viidumäel võib sageli kohata nii mäkra ennast kui ka tema tegutsemisjälgi ja meie metsade suuremaid asukaid põtra hirve ja metssiga SLAIDID MÕNEST KAITSEALL OLEVAST LINNUST/LOOMAST (jutt slaididel)
4 Salumetsa selgroogsed loomad: Rikkaliku taimestiku tõttu kujuneb salumetsas ka mitmekesine loomastik. Midagi toiduks kõlbulikku jätkub seal loomadele igal aastaajal. Kõige nähtavamad ja kuuldavamad on tegutsemishimulised linnud. Laululindude seas on tavalised metsvint ja lehelinnu liigid. Kevadöödel võib sageli kuulda salumetsas ööbikut. Suuremate metsloomadest on salumetsas tavalisemaid metssiga, samuti põder, metskits, valgejänes, mäger. Imetajatest elutseb salumetsas eriti ohtralt hiiri ja karihiiri, kes on loomtoidulised. 5 Puud ja põõsad: Suurem osa meie salumetsadest on kuusesegametsad. Rohkesti on metsi, kus enampuuliigiks on arukask, kuid selleks võib olla ka lepp ja haab. Põnev salumets on laialehine mets. Siin kasvavad viljakatel lubjarikastel muldadel lopsakad saared, pärnad, tammed
looduses Loomaaias on raskeim tiiger kaalunud 423kg (lõvi 366kg) SÖÖK Nagu kõik teised kaslased, on ka Amuuri tiiger kiskja Peamiselt toitub sõralistest Lisaks sööb ta enamvähem kõiki loomi, kellest jõud üle käib Amuuri tiigrit on nähtud püüdmas leoparde, krokodille, hiidpandasid ja pruunkarusid On juhtunud, et isane Amuuri tiiger tappis pruunkaru kahe käpalöögi ja ühe hammustusega läbi selgroo Suured sõralised põder ja metssiga moodustavad Amuuri tiigri toidust ligi 85% AMUURI TIIGRID LOOMAAIAS 1982 alustati Amuuri tiigrite säilitamise programmiga Lähtuti 83 vabast loodusest püütud tiigriga, mida peeti piisavaks, et asurkond geneetiliselt ei manduks Sellest ajast on loomaaedades tiigrite asurkond jõudsalt kasvanud Päästmis programmi esimene faas on väga edukas olnud Teine faas, loomaaias sündinud tiigrite vabadusse laskmine on seevastu keeruline
................ Näit ........................................................... 4.................................................... Näit. .......................................................... Jaga sõnad viide rühma. Leia igale rühmale pealkirjaks õige reegel. kauples, valssi, modernne, kümnes, keskkond, linlane, brasiillane, marss, kordan, komplekssed, kasski, keskkool, konngi, allkiri, metalne, metallraha, kurkki, fajanss, pappkarp, kirsse, õhupallgi, pimss, metssiga, õhkkond, tummgi. PTG Õpetaja: Reet Sai Page 1 of 3 Õppeaine: Eesti keel Kursus: 3. kursus Klass: VIII Teema: häälikuõpetus,õigekiri PTG Õpetaja: Reet Sai Page 1 of 3
imikkala. - Parasitism eri liiki organismide kooseluvorm, mis ühele on kasulik, kuid teisele kahjulik. a.)siseparasiit: paeluss b.)välisparasiit: täi - Kisklus röövlooma ja saakloona vaheline toitumissuhe. - Herbivooria taimetoidulise looma- ja taimeliigi vaheline toitumissuhe. Herbivoorid on nt lehetäi, maipõrnikas, metskits. - Omnivooria loomaliigid, kes on segatoidulised toituvad nii taimedest kui ka loomadest, nt karu ja metssiga. Ökosüsteem ja selle näitajad Ökosüsteem - kindlal territooriumil koos eksisteerivad erinevad liigid (loomad, linnud) ning neid ümbritsev elutu keskkond (muld, vesi, kivid). Ühisel territooriumil samal ajal elavad ühe liigi isendid moodustavad populatsiooni. Ökosüsteem on isereguleeruv süsteem ,millesse kuuluvate populatsioonide koosseis ja arvukus on pikema aja jooksul stabiilne. Ökosüsteem jaguneb kaheks: a.)biotsünoos erinevate liikide kogum b
Jänesekapsas, laanelill, lõhnav varjulill jt. Pikapäevataimed õitsevad ja viljuvad kui päeva pikkus on üle 12 tunni (nt. Kartul, rukis, kaer jt.) Lühipäevataimed õitsevad ja viljuvad , kui päeva pikkus on alla 12 tunni (nt. Krüsanteemid, astrid, sügislill, kanep jt.) Valgus vajalik ka loomadele : Päevaloomad tegutsevad valgel ajal parmud, inimene, hobused jt. Videvikuloomad sääsed, rebane, metskits, metssiga jt. Ööloomad suurte silmadega nt. Kassikakk, lendorav, nahkhiired jt. Öö ja päeva pikkuse muutus kutsub esile sesoonseid muutusi nt. Karvavahetus, kevad ja sügisränne, taimede puhkeseisund jt. Organismidele mõjub alati temperatuur. Taimed ja loomad on kohastunud kasvama kindlate tingimustega (aktiivsed taimed kasvavad külmas kliimas ; troopilised taimed kasvavad kuumas kliimas. Loomad jaotatakse : 1
Samblarindele on eriti iseloomulik kähar salusammal, kuid leidub veel metsakäharikku, lehiksamblaid, kaksikhambaid jt. 2. Loomad Salumetsa mullaloomade rohkus on võrreldav põllumullas elavate loomade rohkusega.Siin võib sageli leida tuntuimaid mullaloomi , vihmausse, keda muude metsatüüpide muldades leidub harva.Ka rohurindes on selgrootuid rikkalikult,sest taimeliike,millest toituda , on rohkesti.Salumetsas võib ka kohata metssiga.Võrreldes kodusega on metssiga saledam ja kõrgemate jalgadega.Keha on kaetud mustjate harjaste karvadega.Metssiga eelistab elupaigana niiskeid leht-ja segametsi. 3. Linnud Salumets rõkkab kevadeti linnukoorist.Mitte üheski metsatüübis ei pesitse nii ohtralt linnupaare kui salumetsas.Laululindude seas on tavalised metsvint ja lehelinnu liigid.Kevadöödel kuuldub salumetsas sageli ööbikut.Ööbik on varblasepikkune, kuid varblasest saledam.Kuulsaks on teinud teda laul
Myrrha amm oli plaanis kaasosaline. Pettusega veetis Myrrha Theiasega 12 ööd. Kui Theias pettuse avastas, sattus ta raevu ning ajas tütart noaga taga, tahtes teda tappa. Jumalad muutsid Myrrha mürripuuks. Hiljem Adonis astus välja lõhenenud puust. See seik kinnitab, et Adonis on vegetatsioonijumal. Teise versiooni järgi peitis Myrrha end pärast isaga magamist metsa ning Aphrodite muutis ta puuks. Adonis sündis, kui Theias laskis puusse noole või kui metssiga oma võhkadega kiskus puu koore lahti ning avas puu. Viimase versiooni puhul oli tegemist endega Adonise surmast. Kui Adonis oli sündinud, oli Aphrodite hurmatud tema ebamaisest ilust ning võttis ta oma kaitse alla ja laskis Persephonel tema järele valvata, kuid ka Persephone oli tema ilust vapustatud ega tahtnud teda tagasi anda. Kahe jumalanna vahelise tüli lahendas kas Zeus või Kalliope Zeusi nimel. Otsustati, et Adonis veedab neli kuud aastas Aphrodite juures, neli kuud
o Rododendron Loomad: o Tüüpilisemad on seemnetest, pähklitest,tammetõrudest ja ka kõigesööjad imetajad o Kiskjaid ja ulukeid on küttimise ning tiheda asustuse tõttu väheks jäänud o Linnud on enamasti seemnetest ja pähklitest toituvad, nad aitavad kaasa lehtpuude levikule o Rändlinnud on enamasti putukatoidulised o Loomad on kohastunud aktiivse elvuviisiga, vaid osad neist jäävad talveunne. Imetajad ja kiskjad: o Metsnugis o Metssiga o Metskass Linnud: o Peaaegu kogu aasta lendavad metsas toiduotsinguil ringi sabatihaste salgad. Need püsivad koos tänu sellele, et linnud peavad häälitsedes omavahel sidet. o Roherähnid söövad Putikaid,kes puude sisse käike uuristavad. Rähni jalal on kaks ette ja kaks tahapoole suunatud varvast. See aitab tal mööda puutüvesid ronida. Inimtegevus: o Soe ja niiske suvi, pehme talv, head mullad ja metsade rohkus
LIHA- on tapamajas tapetud ja töödeldud koduloomade ja lindude tapetud, kütitud ja farmis peetud suurte ulukite toidukõlblikuks tunnistatud rümbad ja inimesele toiduks kasutatavad tapasaadused sealhulgas seapea, saba ja jalad. Ta peab olema tunnistatud toidukõlblikuks Punane liha - on punase värvusega liha: sea-, veise-, lamba-, talle- ja vasikaliha Beef- veiseliha Pork- sealiha baby beef- Veise noorloomad, keda tapetakse noorelt. Liha on valge ja mahlane. Teda liigitatakse punase liha alla. Valge liha on üldiselt kana- ja kalaliha. Liha jaotus päritolu järgi: · kodustatud loomade liha ( sead, veised, vasikad, lambaliha, talleliha, hobuseliha, kitseliha jne) · linnuliha ( kana, broileriliha, kanapojaliha, pardiliha, haneliha, vutiliha, kalkuniliha jne) · merest saadav liha( enamasti kalad, vähid, austrid, kaheksajalad, koorikloomad jne) · ulukiliha( põder, metskits, karuliha, metssiga) Eluslooma tapmise ...
püüda. Ta lasi noole hirve jalga ning sai siis haavatud looma hõlpsasti kätte. Teel hirvega tagasi Eurystheuse juurde kohtus Herakles Apolloni ja Artemisega, kes süüdistasid teda pühalooma tappa tahtmises ja nõudsid hirve tagasi. Tundub, et Herakles valdas hästi vabandamiskunsti, kuna jumalaid rahuldasid Heraklese esitatud väited selle kohta, et kui ta Eurystheuse ülesandeid ei täida, siis on tal lips läbi. 4)Erymanthose metssiga Heraklese neljandat ülesannet peetakse nii üheks traagilisemaks kui ka koomilisemaks vägitööks. See on traagiline, kuna põhjustas auväärsete kentauride Cheironi ja Pholose surmad, ning koomiline, sest kui Herakles lõpuks surnud metssiga seljas Mükeenesse tagasi ilmus, siis hirmunud Eurystheus peitis end suurest kartusest maasse kaevatud veinipütti. Erymanthos oli mägi Peloponnesose loodeosas, kus elutses äge ja monstroosne metssiga, kes
mustikas, harilik jõhvikas. Linnud Sookurg, tikutaja, soo-loorkull, Harilik karusammal, raba-karusammal, kurvitsalised, roolinnud, teder, turbasamblad, harilik palusammal. rukkirääk, metskiur, põõsalinde. Lagesoolinnud: kiivitaja, punajalg- tilder, mustsaba-vigle. Loomad Metskits, põder, metssiga, Levinuim loom, keda rabas ja rabasaartel valgejänes, uruhiir kohata võib on põder. MADALSOO 57% Algaste Orgudesse, nõgudesse Toitaineid ja taimi palju Turbakiht õhuke ja hästi lagunenud Kasvavad sookased ja rohttaimed Sammalde osakaal hakkab suurenema Samblad hoiavad vett kinni
Kõik töökohustused olid hommikuti ning need said läbi umbes kahe ajal ning siis algas ka cena. See võis kesta kuni hilisõhtuni, eriti kui külalised olid. Kõrgklass Söödi mett, juustu ja mune, mis oli harilikult serveeritud koos liha või kalaga. Hiljem muutus cena kahekäiguliseks: põhiroog ja magustoit (puuviljad ja mereannid) Mida aega edasi seda suuremaks, keerulisemaks ja kõrgetasemeliseks muutusid söögikorrad Söödi metssiga, veiseliha, vorste, sealiha, lambaliha, parte, haneliha, kana, väiksemaid linde ja kalu. Söödi oliive, pirne ja viigimarju Unilane (näriline) oli delikatess (mida paksem, seda parem) Peaaegu, et alati oli söögi kõrval ka kaste kõige kuulsam on kalakaste Unilased Joogid Veini segati vahetult enne joomist veega Oli palju erineva maitsega veine: Passum kange ja magus rosinavein Muslum segu värsketest viinamarjadest ja meest
must kuusk , kanada kuusk) rohtla- rohttaimed, kõrrelised (Euraasia:stepi aruhein põhja ameerika:preeriarohi) 5.kliima , antud loodusvõõndite kliimavõrdlus vastus- sademed- 1.lehtmets(500-1000mm) 2.okasmets(400-800mm) 3.rohtla (200-400mm) temperatuur- 1.lehtmets ja rohtla(-5°C...+25°C) 2.okasmets (-70°C..+20°C) 6.loomastik, mis loomad metsavõõndis mis rohtlates vastus-lehtmets-põder, metssiga,metskits okasmets-rebane,hunt,jänes rohtla-hiir,opossum,kilpkonn 7.inimtegevus, millega tegeldakse,sellest tulenevad keskkonna probleemid. vastus-okasmets-tõõstus(võetakse maha liiga palju puid) lehtmets-põllundus,tõõstus,metsandus,loomakasvandus(happevihm ,liigne puude maha võtmine) rohtla-põllumajandus,looma kasvatus(vee reostumine, liikite kadumine) 8.veestik, iseloomulikud tunnused,kas vetevõrk tihe/hõre , millal jõgedel suurvesi ,miks?
Hollandi põllumajandus Põllumajanduse tootlikkus on suur, saadused moodustavad üle veerandi väljaveost. Põllumajandusmaa hõlmab 65% Hollandi pindalast. Sellest maast on 34% põldu, 60% heina- ja karjamaad ning 6% aedu lilleistandikke. Metsa on 8% riigi pindalast. Kõikjal pole võimalik tegeleda põllumajandusega, paremad tingimused on selleks küngastel ja mägedel. Riik annab oma panuse põllumajandusse toetustega. Põllumajanduse põhiaru on suure tootlikkusega piimakarjandus. Sellepärast hõlmavad enamiku külvpinnast söödataimed ja niidud. Enamik külvpinnast on teravilja( nisu,odra, kaera, rukki), kartuli, suhkrupeedija põldheina all, teravilja veetakse ka sisse. Väikesel osal külvpinnast viljeldakse aiakultuure, eriti köögivilja( kurke, tomateid) ja lilli, eelkõige tulpe. Hollandit nimetatakse tuulikute ja tuplide maaks. Katmikaladel viljendatakse ka viinamarju, virsikuid ja ploome. Aiasaadused ja lilled on tähtsmad väl...
naat, salu-tähthein, angervaks, koldnõges, harilik metsvits, kanakoole, seaohakas, metstulikas, sookastik, tarnad, soovõhk, ohtene sõnajalg, naistesõnajalg. Samblad Samblarinne niidukäharik, metsakäharik, harilik tüviksammal, roossammal, kähar salusammal, harilik laanik, harilik kaksikhammas Loomad Kobras, kärk, nirk, põder, metssiga, rebane Kuidas antud kooslus tekib? Lammimetsadeks nimetatakse jõgede orge ja nõgusid, järvede kaldaosi, mis on perioodiliselt või pikemat aega tulvaveega üleujutatud. Neile on omane lame põhi ja mõnikord jõesängiäärne kõrgem osa ehk kaldavall. Mullastik Mullad on seal huumusrikkad, suure mineraalainete ja lämmastikusisaldusega. Kaldavallidel esineb ka suuremaid kruusatükke, mis on toodud sinna jää sulamisega Veereziim ja toitainete sisaldus
sookaske Harilik mänd https://et.wikipedia.org/wiki/Harilik_m%C3%A4 nd LOOMASTIK Imetajad põder, valgejänes, hunt, rebane, mäger, karu, metssiga, Kalad ahven, haug metskits Linnud üle 80 linnuliigi. Mõned neist: rabapüü, põldrüüt, Roomajad arusisalik, rästik, vaskuss väikekoovitaja, hallõgija, rabapistrik
Kaitsealal on kohatud 43 liiki imetajaid. Soomaa rahvuspargi mitmekesised maastikud pakuvad sobivaid elupaiku nii suurtele kui väikestele imetajaliikidele. 20 sajandi teisel poolel toimunud majanduslikud muutused ja inimtegevuse taandumise on Soomaast teinud pelgupaiga ja sobiliku elukoha paljudele meie laiuskraadi tüüpilistele ja ka haruldastele neljajalgsetele. Soomaal ja selle vahetus ümbruses elab arvukas põdra ja metskitse asurkond. Siin tunneb ennast hästi metssiga. Sõraliste heakäekäik ja inimtegevuse piiratus mõjub soodsalt ka teistele liikidele. Nii on Soomaa pelgupaigaks ja päriskoduks meie suurkiskjatele ilvesele, hundile ja pruunkarule. Soomaal elab lisaks suurtele ulukiloomadele kümmekond liiki väikeimetajaid. Siili, mäkra ja tuhkrut on vähe, sest märg maastik neile ei sobi. Kõikjal võib see-eest kohata kährikut ja rebast, veidi harvem oravat, valgejänest ja metsnugist. Huvipakkuvatest närilistest elab soomaal
järved oma kuju. vesi valgub enam järvede lõunapoolsetesse otstesse ja ujutab üle järveäärsed madalad alad. Sinna tekivad ulatuslikud sood. Tulles maastiku muudete juurest loomade ja maapinnale kinnitunud taimede levikule on Eestis algselt paiknenud põhjapõdrad ja teised polaarloomad, just seetõttu, et jääaja lõppedes tekkis Eestis kõigepealt kõle tundramaastik. Taolise maastiku asemele tekkis pikkamööda okasmets, kuhu paiknesid põder, tarvas, piison, hirv, metssiga, ulukhobune jne. Ligikaudu 7500 aasta eest hakkas kliima kiiresti soojenema ja järgnevaks kolmeks aastatuhandeks said valdavaks laialehelised metsad. Sealtpeale on kliima siin olnud üsna tänapäevane, kord veidi soojem, kord külmem. Vanimad tõendid Eesti alade inimasustuse kohta pärinevad Sindi lähedalt Pulli külast, kust on leitud tulekivist ja lust esemeis. Seal elasid inimesed umbes V|| aastatuhandest eKr. Tähtsamad tööriistad valmistati kivist.
kaljukotkas, must toonekurg, Second level Third level suur- ja väike konnakotkas, Fourth level niidurüdi ja rohunepp. Fifth level Kaitsealal on kohatud 43 liiki imetajaid. Soomaal ja selle ümbruses elab arvukas põdra ja metskitse asurkond. Siin tunneb ennast hästi ka metssiga. Ameerika naarits Nii on Soomaa pelgupaigaks ja päriskoduks meie suurkiskjatele Click to edit Master text styles ilvesele, hundile ja pruunkarule. Second level Third level Kunagi Soomaa alal arvuka ja tavalise
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
