Iseseisev töö nr 1 Vlatv koore 1.636E-04 0.0001508 h0,5 11.5 Puuliik Mänd d0,5h 16.925 16 Kõrgus 23 g0,5h 0.02249817 0.02010619 Kõrgus D koorega D kooreta g koorega g kooreta 1.3 24.8 23.4 0.04830513 0.04300526 0 27.7 26.2 0.06026282 0.05391287 2 23.7 22.4 0.04411503 0.03940814 4 21.6 20.4 0.03664354 0.03268513 6 20.3 19.2 0.03236547 0.02895292 8 19.1 18 0
protsendiks 1. 4. Arvutada puutüve koore protsent 1. mahuvalemit kasutades mahuvalemi 5. järgi saadud maht Algandmed Puutüve pikkus 23,08 m Puuliik mänd Diameetri mõõtmise kaugus juurekaelast Diameeter Diameeter koorega kooreta 1,3 26,7 25,6 0 29,8 28,6 2 25,5 24,4 4 23,3 22,3 6 21,8 20,9 8 20,6 19,7 10 19,2 18,4
SISUKORD SISSEJUHATUS.................................................................................................................. .....3 1 TERVISLIK TOITUMINE..................................................................................................4 2 TOITAINED......................................................................................................................... .5 2.1 Valgud................................................................................................................................... 5 2.2 Rasvad................................................................................................................................... 5 2.3 Süsivesikud........................................................................................................................... 5 2.4 Vitamiinid........
4. Lisatingimus tühikute kohta autokoormas -1 -1 -2 -1 -1,25 5. Virna kõrguse parandusarv 1 1 1 1 1 6. Parandusarv kui keskmine diameeter on d<=7 cm 0 0 0 0 0 7. Virnatäiuse protsent 54 49 41 42 46,34 8. Virna puidu maht ilma kooreta (sisaldab 8,085 8,858 6,167 7,970 31,08 praakpuitu nottide sees ja terveid praaknotte) 9. Praagi pindala 3 6 14 15 38 10. Praagi maht 0,09 0,18 0,42 0,45 1,14 11. Praagi protsent virna puidu mahust 1,11 2,03 6,81 5,65 3,67 12
Suur tapasaagis Kanabroilerite tapasaagis on ~70%, (tapaküpseteks loetakse 40...42-päeva vanused linnud kehamassiga 2...2,2 kg, lihakeha massiga 1,41,5 kg). Nuumatud hanedel ja partidel võib tapasaagis ulatuda 85%-ni (sest sisaldab palju rasva). Noorte lihaveiste ja lammaste vastav näitaja on 55±5%. Suur toiduainetetoodang kehamassiühiku kohta Munavutt (kehamassiga 240 g), muneb aastas 300 muna (á 13,5 g). Seega toodab vutt aastas umbes 4 kg kooreta munamassi, mis sisaldab 530 g valku ja 440 g lipiide. 1 1 kg kehamassi kohta toodab vutt valku 2200 g, lipiide 1850 g. 1 kg kehamassi kohta toodab munavutt aastas arvestuslikult toiduvalku seega 4,4 ja lipiide 3,2 korda rohkem kui kõrgetoodanguline piimalehm. Vutid ületavad oma toodanguintensiivsuselt ca 1,8...2 korda ka kõrgetoodangulisi munakanu. Muna moodustumine munajuhas
LINNUKASVATUS · Eestis üle 2 miljoni kodulinnu; · Eestis moodustab linnuliha 20% toodetavast lihast, maailmas 40% ja osakaal suureneb; · Linnuliha on kõige odavam toota; · Inimese kohta toodeti 16,7 kg liha (u 10lindu), 138 muna, 265 muna kana kohta aastas; · Broiler lihaks kasvatatav noorloom või lind; (vutibrolier, küülikubroiler, kanabroiler); · Kanatõud: munakanad, lihakanad, liha-munakanad; Lindude majanduslikult kasulikd omadused: 1. Suur sigivus · Munakana 300-320 muna aastas; · Munevus % = munade arv perioodis / perioodi pikkus * 100 Nt. Munevus aastas 300 muna puhul 85%; · India jooksupart on saadud 365 muna aastas; · Lihakana 150-160 muna aastas; munevus 50%; järglasi 150*0,85=127; · Vutt muneb 300-320 muna aastas; 85% munevus; ...
Pardid 2,3 kalkunid 2,4. 1 kg kanamunamassi tootmiseks 2,2 kg sööta. TAPASAAGIS Kanabroileritel tapasaagis 70%. (Ehk 2…2,2 kg ja sellest lihasaagis 1,4- 1,5 kg). Rümpasaagis 65%. Nuumatud hanedel ja partidel võib ulatuda 85%-ni, kuna sisaldab palju rasva. VUTTIDE TOIDUAINETETOODANG/KEHAMASSI KOHTA Munavutt (240 g) muneb 300 muna aastas. Ühe muna mass 12-18 g. Aastas umbes 4 kg kooreta munamassi, sisaldab 530g valku ja 440g lipiide. Ületavad toodanguintensiivsuselt ka munakanu. OMADUSED Noorlindude(broilerite) lihakehas 4-8% rasva, v.a veelinnubroilerid. Nuumatud hanel kuni 40%. Linnurasvas palju küllastamata rasvhappeid. Linnuliha kõrge valgusisaldusega (rinnalihastes kuni 22%). Linnumuna toitaineterikas. Teadmiseks: Munakanal 1 kuuselt tibusulestik – 4 kuuselt juveniilne sulgumine
tootmisel. Suur tapasaagis Kanabroilerite tapasaagis on ~70%, (tapaküpseteks loetakse 40...42-päeva vanused linnud kehamassiga 2...2,2 kg, lihakeha massiga 1,41,5 kg). Nuumatud hanedel ja partidel võib tapasaagis ulatuda 85%-ni (sest sisaldab palju rasva). Noorte lihaveiste ja lammaste vastav näitaja on 55±5%. Suur toiduainetetoodang kehamassiühiku kohta Munavutt (kehamassiga 240 g), muneb aastas 300 muna (á 13,5 g). Seega toodab vutt aastas umbes 4 kg kooreta munamassi, mis sisaldab 530 g valku ja 440 g lipiide. 1 kg kehamassi kohta toodab vutt valku 2200 g, lipiide 1850 g. 1 kg kehamassi kohta toodab munavutt aastas arvestuslikult toiduvalku seega 4,4 ja lipiide 3,2 korda rohkem kui kõrgetoodanguline piimalehm. Vutid ületavad oma toodanguintensiivsuselt ca 1,8...2 korda ka kõrgetoodangulisi munakanu. Munade ja linnuliha väga head dieetilised omadused Noorlindude (broilerite) lihakehas on rasva 4...8%, v.a veelinnubroilerid
Suur tapasaagis Kanabroilerite tapasaagis on ~70%, (tapaküpseteks loetakse 40...42-päeva vanused linnud kehamassiga 2... 2,2 kg, lihakeha massiga 1,41,5 kg). Nuumatud hanedel ja partidel võib tapasaagis ulatuda 85%-ni (sest sisaldab palju rasva). Noorte lihaveiste ja lammaste vastav näitaja on 55±5%. Suur toiduainetetoodang kehamassiühiku kohta Munavutt (kehamassiga 240 g), muneb aastas 300 muna (á 13,5 g). Seega toodab vutt aastas umbes 4 kg kooreta munamassi, mis sisaldab 530 g valku ja 440 g lipiide. 1 kg kehamassi kohta toodab vutt valku 2200 g, lipiide 1850 g. 1 kg kehamassi kohta toodab munavutt aastas arvestuslikult toiduvalku seega 4,4 ja lipiide 3,2 korda rohkem kui kõrgetoodanguline piimalehm. Vutid ületavad oma toodanguintensiivsuselt ca 1,8...2 korda ka kõrgetoodangulisi munakanu. Kalkunid Kalkunite põlvnemine Kalkun kuulub kanaliste seltsi (Galliformes) kalkunite sugukonda (Meleagridae). Kodukalkuni
2,4 kg segajõusööta. 1 kg kanamunamassi tootmiseks kulub 2,2 kg sööta. Suur tapasaagis Kanabroilerite tapasaagis on ~70%, (tapaküpseteks loetakse 40…42-päeva vanused linnud kehamassiga 2…2,2 kg, lihakeha massiga 1,4–1,5 kg). Nuumatud hanedel ja partidel võib tapasaagis ulatuda 85%-ni (sest sisaldab palju rasva). Suur toiduainetetoodang kehamassiühiku kohta Munavutt (kehamassiga 240 g), muneb aastas 300 muna (á 13,5 g). Seega toodab vutt aastas umbes 4 kg kooreta munamassi, mis sisaldab 530 g valku ja 440 g lipiide. 1 kg kehamassi kohta toodab vutt valku 2200 g, lipiide 1850 g. 1 kg kehamassi kohta toodab munavutt aastas arvestuslikult toiduvalku seega 4,4 ja lipiide 3,2 korda rohkem kui kõrgetoodanguline piimalehm. Munade ja linnuliha väga head dieetilised omadused Noorlindude (broilerite) lihakehas on rasva 4…8%, v.a veelinnubroilerid (täiskasvanud nuumatud hanel kuni 40%).
Linnukasvatuse temaatika 1. Linnukasvatussaaduste tootmine Eestis. Arvukaim lihakasvatus. Linnuliha Eestis on u üks viiendik. Üks inimene sööb aastas umbes 13kg liha. Peetakse linde, sesr neil suur sigivus, lühike generatsiooni interval ( munakanad hakkavad munele u 4, 5 kuuselt, kana haub 21 päeva) ( Generatsiooni intervallic arvutamine = aasta päevade arv / munele hakkamise päevad + haudumise kestus), hea söödavääring ( söödahulk, kg/ toodang , kg ) , noorlindude kiire kasv, suur toitainete saagis kehamassi kohta 2. Linnumunade morfoloogiline koostis (kana-, vuti-, hane- ja pardimunad). Morfoloogiline koostis % Munakoor Munavalge Rebu Kana 9,0 63,8 27,2 Vutt 14,72 55, 81 29,37 Kalkun 11,97 58,6...
Puljongi, supi, kastme, marinaadi jms. keetmine, kuni on aurustunud soovitav kogus vedelikku ja/või tekkinud tugevam maitse. Hautamine- ahjus või pliidil tasasel tulel kaane all kuumutamine, kasutades väheses koguses vett või veeauru. Kombineeritud kuumtöötlemise võte, mille puhul töödeldavad toiduained kuumutatakse esmalt rasvaines, vajadusel kuni pruuni kooriku tekkimiseni, seejärel keedetakse väheses vedelikus tasasel tulel kaane all valmimiseni. Poseerimine- muna ilma kooreta keetmine Blanseerimine- toiduainete lühiajaline töötlemine kuuma vee või auruga, abivõte toiduainete eeltöötlemisel. (N. mõningaid köögivilju blanseeritakse heleda värvuse säilitamiseks) Confit- roog valmistatakse ja säilitamiseks, keetes seda väga aeglaselt ja täiesti pehmeks. (Liha, näiteks part või hani, küpsetatakse omas rasvas, millega see pärast ka kaetakse nii, et lihale ei pääseks õhk juurde.)
teistest lindude adenoviirustest, võib viirus paljuneda ainult üksikjuhtudel soolkanali epiteelis. Tibud, kes on koorunud infitseeritud munadest, võivad eritada viirust ja neil moodustuvad antikehad. Sagedamini jääb viirus latentseks ja antikehad ei moodustu kuni linnu munemiseni, sel ajal hakkab viirus reaktiveeruma ja paljunema munajuhas ning toimub tsükli kordumine. Kliiniline pilt: Haiguse esmaseks tunnuseks on munakoore pigmendi värvuse muutus (normist heledam), pehme koor või kooreta munad. Kuna linnud püüavad ise süüa kooreta mune, jääb haigus sageli märkamatuks. Kõhulahtisust ja mööduvat loidust esineb enne munakoore kahjustusi, munavalge hulga suurenemine. Munatoodangu langus kuni 40%. Nakatunud karjades umbes 10-20% lindudel on antikehad, sellistes karjades võib EDS haigestumine korduda. Pat.ana: Prevaleerivad mittespetsiifilised muutused - munasarja ja munajuha epiteeli atroofia, nekroos
Oleva käände tunnus on na. Ilmaütlev kääne Ilmaütlev kääne on kaasaütleva vastandkääne, mille abil näidatakse: a. kaaslase või kaasaskantava eseme puudumist, nt Käisin reisil ilma naiseta. Mari ei tihanud (ilma) kingituseta külla minna; b. vahendi puudumist, nt Ta sööb praadigi (ilma) kahvlita; c. viisi või seisundi puudumist, nt Ta vaatas mulle (ilma) vihata otsa. Jüri sõi (ilma) isuta; d. ilmaolu kui omadust, nt (ilma) prillideta mees, kooreta kohv. Viimases tähenduses tuleks püsiva ilmaoleku korral eelistada tu-liidet, vrd sabata ahv (ahv, kes on jäänud sabast ilma), sabatu ahv (ahviliik, millele on tunnuslik saba puudumine). Nagu toodud näidetest näha, võib ilmaütleva käände vorm esineda samades tähendustes ka koos eessõnaga ilma. Ilmaütleva käände tunnus on ta. Kaasaütlev kääne Kaasaütleva käände abil väljendatakse eelkõige: a
Oleva käände tunnus on na. Ilmaütlev kääne Ilmaütlev kääne on kaasaütleva vastandkääne, mille abil näidatakse: a) kaaslase või kaasaskantava eseme puudumist, nt Käisin reisil ilma naiseta. Mari ei tihanud (ilma) kingituseta külla minna; b) vahendi puudumist, nt Ta sööb praadigi (ilma) kahvlita; c) viisi või seisundi puudumist, nt Ta vaatas mulle (ilma) vihata otsa. Jüri sõi (ilma)isuta; d) ilmaolu kui omadust, nt (ilma) prillideta mees, kooreta kohv. Viimases tähenduses tuleks püsiva ilmaoleku korral eelistada tu-liidet, vrd sabata ahv(ahv, kes on jäänud sabast ilma), sabatu ahv (ahviliik, millele on tunnuslik saba puudumine). Nagu toodud näidetest näha, võib ilmaütleva käände vorm esineda samades tähendustes ka koos eessõnaga ilma. Ilmaütleva käände tunnus on ta. Kaasaütlev kääne Kaasaütleva käände abil väljendatakse eelkõige:
mesotroofsed, eutroofsed (vahepealsed astmed, düstroofsed). Põllumajandusreostus Väetised: mineraalväetised (nitraadid, fosfaadid, kaaliumväetised), orgaanilised väetised. Tahked osakesed suspensioonis. Herbitsiidid ja pestitsiidid. DDT (diklorodifenüüljrikloroetaan) avastati 1930ndail, Paul Müller Nobeli meditsiinipreemia. Komplikatsioonid: putukatel kohastumine, ohtlik käiadele, ei lagune kiiresti (nagu arvati), akumuleerub rasvades, takistab kaltsiumi metabolisnü (lindudel kooreta munad), keelud USA-s alates 1972. aastast. Põhjaveereostuse kõrvaldamine Kohapeal (In Situ): immobiliseerimine (N raskmetallidel, praktiliselt lahustumatute ühendite tekitamine), bioloogiline lagundamine (orgaaniliste reoainete puhul), leviku tõkestamine. Peale väljapumpamist: eemaldamine (N pH muutmisega anorgaanilised ained), bioloogiline töötlemine, kloreerimine, osoneerimine, aktiivsöega adsorptsioon, lenduvate orgaaniliste ühendite eemaldamine. Pinnaveereostuse kõrvaldamine
Oleva käände tunnus on na. Ilmaütlev kääne on kaasaütleva vastandkääne, mille abil näidatakse: a) kaaslase või kaasaskantava eseme puudumist, nt Käisin reisil ilma naiseta. Mari ei tihanud (ilma) kingituseta külla minna; b) vahendi puudumist, nt Ta sööb praadigi (ilma) kahvlita; c) viisi või seisundi puudumist, nt Ta vaatas mulle (ilma) vihata otsa. Jüri sõi (ilma)isuta; d) ilmaolu kui omadust, nt (ilma) prillideta mees, kooreta kohv. Viimases tähenduses tuleks püsiva ilmaoleku korral eelistada tu-liidet, vrd sabata ahv(ahv, kes on jäänud sabast ilma), sabatu ahv (ahviliik, millele on tunnuslik saba puudumine). koos eessõnaga ilma. Ilmaütleva käände tunnus on ta. Kaasaütleva käände abil väljendatakse eelkõige: a) koos- või kaasasolu (sageli võib selles funktsioonis kaasa-ütleva käände vormile eelneda eessõna koos), nt Mari läks (koos) Jüriga kinno;
· Hingamine on raskendatud, tibud ahmivad õhku avatud nokaga. · Neerusündroomiga kulgevat haigestumist põhjustavad nefrotroopsed viirusetüved, mis kahjustavad neerutuubulite epiteeli ja põhjustavad kusejuhade ummistumist uraatidega. · Täiskasvanud kanadel ei ole respiratoorne sündroom nii ilmekas kui tibudel. Munevatel kanadel esineb reproduktiivtrakti kahjustused: · Munevuse vähenemine või pidurdumine · Munad on kooreta või õhukese deformeerunud koorega · Värvilised munakoored kaotavad värvi, muutuvad kahvatuks või valgeks · Noorkanad, kes haigestuvad vahetult enne suguküpsuse saabumist, ei hakka munele. Lipiidse VEISTE KORONAVIIRUSINFEKTSIOON (TALVINE DÜSENTEERIA ) ümbrisega Põhjustaja: Coronaviridae
0,3 - 0 0 9- 0,8 - 0,5 - 1,5 0 1,9 3,5 37 3 543 690 26 116 90 355 206 700 - - - - 3,32 6,8 2,75 2,2 2,01 5,1 796 2,27 - - - - - 310 - 3,2 - - - - 3 49 - S Kartul, koorega, Kartul, kooreta, Kartul, koorega, Kartul, koorega, toores (0,86) toores keedetud (0,9) keedetud ENERGIA, kcal 58,1 77,7 68,8 76,5 ENERGIA, KJ 243,12 325,1 287,7 320 VESI, g 68 79 69 77 VÄLGUD, g 1,5 1,7 1,3 1,5
Portsjoni suuruseks on 100-150 grammi. Lisandiks sobivad: keedetud kartulid, kartulipuder, kartulipüree; keedetud ja hautatud köögiviljad, köögiviljapüreed; 157 sõmer riis; pastatooted; heledal või valgel põhikastmel valmistataud kastmed, hollandi kastmed, dijoni kaste; maitseroheline ja maitsetaimede ürdid; sidrun; toorsalatid; kooreta keedetud munad, munahüübed. Keedetud kalu kasutatakse veel kalasuppides - igale portsjonile arvestatakse 50-70 grammi kalaliha, kalarisotodes - igale portsjonile arvestatakse 70-100 grammi kalaliha, kalasalatites – igale portsjonile arvestatakse 30-70 grammi kalaliha, kalatarrendites - igale portsjonile arvestatakse 30-100 grammi kalaliha. Tervena keedetud kalad kuuluvad eriti pidulike roogade hulka. Nende väljanägemisele pööratakse suurt tähelepanu.
päevalilleõli, punane pipar. Kanade piiratud söötmisel ladestuvad ksantofüllid ainult munarebusse, mistõttu kanade nahk muutub pigmendivaeseks. Munavalges on kuivainet 12,1%, sellest proteiini 10,6%, rasvu 0,03%, süsivesikuid 0,9% ja mineraalaineid 0,6%. Kanamuna koor sisaldab 95,1% anorgaanilist ainet, 3,3% toorproteiini ja 1,6% vett. Koore koostisest moodustavad protsentides: kaltsiumkarbonaat 98,43, magneesiumkarbonaat 0,84 ja kaltsiumfosfaat 0,73. Kooreta kanamuna keskmine keemiline koostis on järgmine: kuivainet 25,05, proteiini 12,51, rasvu 10,56, süsivesikuid 1,00 ja mineraalaineid 0,6%. 100 munasisu sisaldab 163 kcal brutoenergiat. Kanamunas on leitud rohkem kui 30 makro-, mikro- ja ultramikroelementi ning kõik tuntud vitamiinid. 4. Muna ehitus ja moodustumine. Muna koosneb rebust, munavalgest, koorealustest kiudkestadest ja lubikestast ehk munakoorest. 52
mass 0,5....1,0 gr. Seemned alustavad varisemist kohe pärast valmimist X, massiline varisemine siiski talvel. Hall lepp on üsna varjutaluv, ületades selle poolest arukaske ja haaba. Kasvab hästi parasniisketel muldadel. Mahajäetud ja harimata maad uuenevad tihti just halli lepaga. Annab rikkalikult juurevõsu ja nõrgalt ka kännuvõsu. Puit on pehme, kerge (tihedus 0,42 gr/cm³) punakasvalge, õhuga kokku puutudes muutub punakaks. Üsna kuivad kooreta lepahalud on parimad liha ja kala suitsetamiseks, andes kollase tooni ja omapärase maitse. Lepakoor sisaldab palju parkaineid, kasutatakse loomanahkade parkimisel. Lepahagu oli varasemal ajal tähtsal kohal küttematerjalina ja praegugi kasutatakse lepapuitu kütteks nii puiduhakkena kui halupuuna ahjudes ja kaminates, samuti põletatakse sellest grillsütt. Lepavihaga viheldes raviti kehal olevaid vistrikke, haudunud kohti, sügelisi jm.
Serveeritakse vaagnatel, lisandid kaussides, juures tõstmisvahendid. Söömiseks keskmine taldrik ja keskmine nuga ning kahvel (järelroa puhul väike nuga ja kahvel).Kohupiimapudinguid serveeritakse tavaliselt sooja järelroana 6575 °C juures, kas küpsetusvormis või sellest välja võetuna koos lisanditega. Lisandid on kaussides, juures tõstmisvahendid. Söömiseks desserttaldrik ja lusikas. Munaroad serveeritakse vahetult peale valmimist 6575 °C juures. Kooreta keedetud mune serveeritakse vahetult peale keetmist suupistena koos lisanditega. Munahüübeid ja munaputru serveeritakse tavaliselt hommikusöögilauas suupistena koos lisanditega või lisandina suitsutatud või soolatud kalale. Härjasilmad serveeritakse tavaliselt hommikusöögilauas suupistena või lisandiks praetud liharoogade juurde. Omlette võib serveerida iseseisva roana. Munaroogade 179 söömiseks sobib keskmine taldrik (külmtoidutaldrik) ja keskmine nuga ning kahvel
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
